Väljaandja: Värska Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2010, 121, 1579 Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsio

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Väljaandja: Värska Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2010, 121, 1579 Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsio"

Väljavõte

1 Väljaandja: Värska Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2010, 121, 1579 Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastateks Vastu võetud nr 9 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 6 lõike 1 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 4 lõike 1, 1 1 ja 2 alusel. 1. Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks kinnitamine (1) Kinnitada Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks vastavalt lisale. 2. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Värska Vallavolikogu 22.juuni 2006 määrus nr 18 «Värska valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava aastateks ». (2) Käesolev määrus jõustub alates 1. juulist Volikogu esimees Vello SAAR LISA DIMENSIONEERITUD VEE- JA KANALISATSIOONIRAJATISTE PÕHISKEEMID Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks LISA KOOSKÕLASTUSED Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastateks LISA REOVEEKOGUMISALA KAART Värska valla ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastateks LISA VEE ANALÜÜSID Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastateks Värska Vallavolikogu määrus lisa LISA Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastateks LISA Kinnitatud Värska Vallavolikogu määrusega nr 1-3/9 VÄRSKA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA (Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava muudatus) VÄRSKA 2010 Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastatek... Leht 1 / 18

2 1. SISSEJUHATUS Värska valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava on dokument, mis kirjeldab valdkonna arengut järgneva 12 aasta jooksul. Käesolev arengukava on Värskavalla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava (ÜVK) aastaks korrigeerimine. Korrigeerimine on tingitud vahepealse aja jooksul toimunud seadusandluse muudatustest. Muutunud on nõuded ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavale, oluliselt on muutunud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitusmaksumus. Arengukava muudatus käsitleb Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusegaarengukavale kehtestatud alljärgnevaid nõudeid: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Kava peab sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisala piiritletakse Veeseadusealusel. 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi; Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem peab sisaldama: 2.1) veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; 2.2) tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti; 2.3) kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid. 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust; 4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. 5)ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust. Käesolev arengukava muudatusmuudab ja täiendab olemasolevat Värska valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava. Värska valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava koostamisel on arvestatud, et see vastaks valla arengukavas, maakondlikus ja riiklikus arengukavas kirjeldatud eesmärkidele. Värska valla territooriumil on 34 küla ja üks alevik - Värska, elanikke on 1500 ringis, territoorium on 187,7 km². Värska alevikus on 635 elanikku, seega jääb aleviku reostuskoormus alla 2000 ie (ie on reostuskoormuse ühik, 1 ie võib võrdsustada 1 inimesega, juhul kui puudub tööstus). See on piir, millest alates Eesti Vabariigi Valitsus on võtnud kohustuse tagada 2010-nda aasta lõpuks asula reovee kogumine ja nõuetekohane puhastamine kõigil reoveekogumisaladel. Reoveekogumisala on piirkond, kus elanikkond ja/ või majanduslik tegevus on piisav asula reovee kogumiseks ja reoveepuhastisse juhtimiseks või keskkonda heitmiseks. Reoveekogumisalade määramine annab ülevaate reoveepuhastuspiirkondadest ja nende seisukorrast, aitab prioritiseerida investeeringute vajadusi. Reoveekogumisalade määramine ja kaardistamine võimaldab tagada vastavuse asulareovee puhastamise direktiivi (91/271/EMÜ, 21. mai 1991) nõuetele. Käesolevas arengukava muudatuses on määratletud Värska aleviku reoveekogumisala. Reoveekogumisala hõlmab ala, kus elanikele on loodud või luuakse võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga. Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas. Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel. Värska vald jääb Peipsi alamvesikonda. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava koostamisel on kasutatud: Peipsi alamvesikonna veemajanduskava aruandeid, Põlvamaa arengukava Värska valla arengukava Värska valla üldplaneeringut Arengukava koostamisel vaadeldakse detailsemalt Värska alevikku, Saatse ja Matsuri külasid.teisi valla territooriumil paiknevaid asulaid vaadeldakse üldiselt ja pakutakse välja neile sobiv ühtne arengukava mudel. Leht 2 / 18 Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastatek...

3 Töö üks peamisi väljundeid on valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni süsteemide olukorra väljaselgitamine selle renoveerimiseks, edasiseks väljaarendamiseks ja teenuse kvaliteedi parandamiseks, vajaliku investeeringuprogrammi koostamine koos tehnilis-majanduslike kaalutluste ja soovitava ajagraafikuga selle realiseerimiseks. Koos veevarustuse laiendamisega kavandatakse ka investeerimisprojektid kanalisatsiooni süsteemide samaaegseks väljaarendamiseks, et tekkiv reovesi keskkonda kahjustamata puhastusseadmeisse suunata. 2. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA KAETUD ALA Senised arengud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusega on kaetud Värska alevik, Väike-Rõsna küla ja Saatse küla, ühisveevärk on Matsuris. Ühisveevärgiga varustatuse tase ulatub 80 %-ni, varustatud on kõik korruselamud ning koolihoone, lasteaed, vallamaja, tervisekeskus, kauplused, toitlustusettevõtted. Torustikud on Värska alevikus inventariseeritud ja koostatud digitaalsed plaanid. Saatse ja Matsuri küla torustikud on inventariseerimata, puuduvad korralikud alusplaanid. Heitveetorustiku kogupikkus (sh survekanalisatsioon) on ca 8,8 km ja veetorustiku kogupikkus on ca 3,7 km. Suuremate töödena 2003 aastal rekonstrueeriti Värska aleviku veetorustik ning aastatel Värska aleviku ja Väike-Rõsna kanalisatsioonitorustik ning ehitati Kremessova reoveepuhasti. Projekteeritud on Kalda tänava ning Õrsva ühisveevärgi ja kanalisatsiooni torustik aastal uuendati suurem osa Saatse ühisveevärgi torustikust. Tabel:1Suuremad investeeringud ühisveevärki ja -kanalisatsiooni aastatel : Investeering Värska alevikus ehitati 4042 m reovee survetorustikku koos 4 pumbajaamaga, 4751 m isevoolset reoveetorustikku ja joogiveetorustikku 898 m. Uuendati reoveepuhasti Kaasrahastaja/ osaluse suurus milj kr Interreg IIIA progr. 8,6 MEEK ja SA KIK-st 3,48 MEEK. Kogumaksumus milj kr 12,08 Tabel 2: Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kliendid Värska alevik Väike-Rõsna küla ca 480 elnikku (14 korruselamut kokku 158 korteriga, 57 eramut), vallamaja, lasteaed, koolihoone, tervisekeskus, kaks kauplust, kaks võõrastemaja. 1 korruselamu kokku 36 korteriga, AS Värska Sanatoorium ja AS Värska Veekeskus, mis on ühendatud ühiskanalisatsiooniga. Saatse küla ca 70 elanikku (3 korruselamut kokku 20 korteriga ja 8 eramut), 45 Saatse Pansionaadi teenuse kasutajat. Matsuri küla kaheksakorterilise maja elanikud (kuni 14 inimest) Suuremad põhjavee tarbijad on veel AS Värska Sanatoorium taastusravi ja majutus (80 töökohta); AS Värska Vesi mineraalvee tootmine, puhkemajandus sh Hirvemäe Puhkekeskus (38 töökohta) AS Värska Veekeskus puhkemajandus ja majutus (23 töökohta); ÜVK seaduse 2 lg (1) kohaselt Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatavvõiteenindabvähemalt50 elanikku.seadusekohaselt on eelnimetatutest ühisveevärgi osa ainult AS Värska Sanatooriumi puurkaev (katastri nr 11200), mis varustab veega 36 krt elamut. Teised põhjavee tarbijad ei kuulu ühisveevärki ja käesolevas arengukavas lähemalt ei käsitleta. Eesti Geoloogiakeskuse andmetel on Värska vallas 32 puurkaevu. Veemõõtjad on paigaldatud kõikidesse vallale kuuluvatesse pumbajaamadesse (näitude alusel maksab veeettevõte vee ressursimaksu) ja tarbijatele. Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastatek... Leht 3 / 18

4 Tabel 3: Puhastusseadmed Värska vallas seisuga Nr Valdaja Asukoht Puhasti tüüp * bt - biotiigid 1 OÜ Verska Calor 2 OÜ Verska Calor Vee - ettevõtja Värska asula Ekspl. aasta/ uuend. aasta Tegelik ie (arvut. koormus BHT (sisenev)m3/ järgi) d Väljavool Märkused puhasti töötamise kohta BIO Värska laht Vajalik on lahendada siseneva koormuse ühtlustamine ja mudatöötlus. Saatse küla biotiik 4,6 25 Saatse küla läbiv kraav Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri on kinnitatud Värska Vallavolikogu a määrusega nr 3. Klientide nõuetekohase ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ning puhastamise tagab vee-ettevõtja. Vee-ettevõttena tegutseb OÜ Verska Calor. Vee-ettevõtjate tegevuspiirkonnad on Värska alevikus, Matsuri külas ja Saatse külas. Ettevõtte ülesandeks on vallale kuuluvate ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatiste hooldamine ja häireteta töö organiseerimine. Verska Calor OÜ-le on väljastatud veeerikasutusluba nr L.VV/ Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga on Värska suuremate asulate elanikest osaliselt (kas vesi või kanalisatsioon) või terviklikult, liidetud ligikaudu 570 inimest, mis on ligikaudu 38% valla elanikkonnast, sh: Värskas ühisveevärgi teenust kasutavad 483 inimest 587-st ehk 82,3% ja ühiskanalisatsiooniteenust 471 inimest ehk 80,2%.; Saatses küla 80 elanikust kasutab ühisveevõärgi ja -kanalisatsiooniteenust 73 ehk 91,2%; Matsuri küla 57 elanikust kasutab ühisveevõrguteenust 14 ehk 24,5% asula elanikest. Veetootmine 2009 aastal Värska valla ühisveevärgi puurkaevudest (Andned:OÜ Verska Calor) Värska 11,5 tuh m 3 Saatse 3 tuh m 3 Matsuri 0,4 tuh m 3 Vee ja kanalisatsiooniteenuse maksumus on 2010 aastal: vesi 12,20 kr/m3 ; kanal 13,73 kr/m3 Probleemid ühisveevarustuses l Värska aleviku ja Saatse ja Matsuri külade puurkaevude suudmed on hermetiseerimata l Veehaarete rajatised ja seadmed vajavad uuendamist, Saatse ja Matsuri pumplasse on vajalik paigaldada veetöötlusseadmed. l Veevõrgu laiendamisvajadus; Probleemid ühiskanalisatsioonis Rahastamist ootab Kalda tänava ning Õrsva vee- ja kanalisatsioonitrassi projekt. Saatses külas amortiseerunud asbotsemendist torustikud (rajatud ndail aastail) ja vett mittepidavad betoonrõngastest kontrollkaevud tuleb asendada plastiktorustike ja kaevudega. Saatse puhasti vajab töörežiimi optimeerimist. Ehitada välja korralik purgimissõlm Kremessovasse. Värska alevik (vt joonis vee- ja kanalisatsioonirajatiste skeemid Värska alevik) Ühisveevärgiteenust kasutavad 483 inimest 587-st ehk 82,3%. Aastas müüakse tarbijatele vett m 3. Ühisveevõrku liitmata eratarbijate veevajadused on praegu kaetud šahtkaevudega. Tabel 4: Veetarbijad Värska alevik 14 korruselamut kokku 158 korteriga, 57 eramut, vallamaja, lasteaed, koolihoone, tervisekeskus, Leht 4 / 18 Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastatek...

5 kaks kauplust, kaks võõrastemaja. Veevõrguga pole ühendatud 50 eramut Veevarustuseks rajati 1980 aastal Värska puurkaev (passi nr 4874)põhjaveekatastri nr-ga Puurkaevu sügavus on 180 m, ekspluateeeritavaks põhjaveekompleksiks on Kesk-Devon. Lubatud veevõtt vee erikasutusloa alusel on 14,72 t uh. m3 aastas, 41 m3/ööp. Puurkaev-pumpla omab nõuetekohast 50 m sanitaarkaitsetsooni, piiratud võrkaiaga. Tabel 5: Veetarbimise muutus aastatel Vee toodang Värska puurkaevust Ühik Perspektiiv m3/d 31,4 29,47 30,0 32 Veeproov puurkaevu vee analüüsiks on võetud a. ja analüüsitud Terviseameti Tartu laboris. Puurkaevu vesi kuulub raua 2030 μg/l sisalduse osas III kvaliteediklassi (sotsiaalministri a määrus nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ),vt isa katseprotokoll nr TL2010/V670-K. TL2010/V670-B; Vee kvaliteet tarbija juures Veehaarde veetöötlusseadmed on töökorras, veevõrgu vesi vastab Eesti Vabariigis joogiveele kehtestatud nõudmistele: vt lisa katseprotokoll nr TL2010/V672-B; TL2010/V672-K( sotsiaalministri a määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid ) Veetorustik uuendati 2003.a kogupikkuses 1600 m. Torustik on ehitatud PEH ja PEM plasttorust läbimõõduga mm. Majaühendused on PEM plasttorust. Veekvaliteet torustikus ei halvene. Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 471 inimest ehk 80,2%. aleviku elanikest, koos perspektiivsete liitujatega 2012 aastaks 110 inimest (99%).. Ühiskanalisatsiooniga on ühendamata 55 eramaja, kus reovesi juhitakse kogumiskaevudesse. Soovi korral on võimalik nad ühendada ühtsesse vee ja -kanalisatsioonivõrku. Ühiskanalisatsiooni kogutud reovesi puhastatakse Kremessova reoveepuhastis. Puhasti rekonstrueeriti 2008 aastal. Puhastusseadmete BIO-100 projektnäitajad on järgmised: keskmine hüdrauliline koormus m 3 /d, keskmine 115 m 3 /d; BHT 7 koormus 15,2 33,9 kg/d, keskmine e 24,5 kg/d, s.o keskmiselt 410 ie (1 ie = 60 g BHT 7 /d*in); BHT 7 kontsentratsioonid sisendil mg/l sõltuvalt vooluhulgast. Lähtutakse asjaolust, et Eesti maa-asulates võib inimekvivalendi tegelikuks väärtuseks hinnata 45 g BHT 7 /din, siis Kremessova asula puhasti koormuseks inimekvivalentides oleks keskmiselt kuni 540 ie. Puhastile juhitav reovesi on oma koostiselt olmereovesi, tööstuslikku reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Kremessova puhasti heitveesuublaks on Värska laht mis on reostustundlike suublate nimekirjas ja eeldab fosfori ärastust. Verska Calor OÜ-le Keskkonnaameti poolt a välja antud vee erikasutusloas L.VV/ a.kuni on heitvee koguseks Värska biopuhastis 44000m3 aastas. Saasteainete lubatud sisaldused suublatesse juhitavas heitvees on järgmised: Tabel 6: Saasteainete lubatud sisaldused suublatesse juhitavas heitvees Reostuskomponent Värska biopuhasti KHT 125 Heljum 35 BHT7 25 Kremessova puhastile juhitud vooluhulka ei mõõdeta, reovee arvestus toimub vastavalt veetarbe arvestusele. Tabel 7: Värska biopuhasti väljundi analüüside tulemused a ProovivõtuKeskmine Reostuskomponendid aeg arvutuslik KHT Heljum BHT7 mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastatek... Leht 5 / 18

6 vooluhulk m3/d Vee 120,6 erikasutusloaga lubatud 2009.a 104,3 15 0, ,55 5 0, ,93 Kanalisatsioonitorustikuuendati ja laiendati aastatel Survetorustikke kogupikkus on Värska Kremessova trassil 2698 m, ja Väike-Rõsna Kremessova trassil 1220 m, Torustik on ehitatud plasttorudest Ø 90. Värska aleviku isevoolsete kanalisatsioonitorustike kogupikkus on 3103 m Torustik on ehitatud plasttorudest Ø 160 ja 200 mm. Alevikus on kolm reovee ülepumplat, rajatud a. Lume sulamisel ja suuremate vihmadega häirib kanalisatsiooni tungiv vesi reoveepuhasti tööd. Varasemate uuringutulemuste põhjal mõõdeti kanalisatsiooni tungiva võõrvee hulgaks 20%, kuid sõltuvalt aastaajast võib see olla palju suurem. Väike-Rõsna küla(vt joonis vee- ja kanalisatsioonirajatiste skeemid Värska alevik) Ühisveevärgiosaks on Värska Sanatooriumi AS puurkaev (katastri nr.11200), mis varustab veega 36 krt elamut. Tarbijateks on veel sanatooriu, veekeskus ning Verska Mineraalvee OÜ. Vee puhastamiseks on paigaldatud kaks paraleelselt ühendatud raua - ja mangaanieraldusfiltrit. Sagendusmuunduri juhtimisel pumpab süvaveepump vee läbi filtrite 200m3 mahutisse, sealt pumbatakse teise astme pumbaga (sagendusmuunduri juhtimisel) vesi tarbimisse. Olemas on ka möödaviik 200m3 mahuti puahstamiseks. Veehaarde veetöötlusseadmed on töökorras. Kui enne veetöötlusseadmeid puurkaevust võetud veeproovi (vt lisa katseprotokoll nr TL2009/V1784K) järgi kuulub puurkaevu vesi raua 4200 μg/l ja mangaani 176 μg/l sisalduse osas III kvaliteediklassi (sotsiaalministri a määrus nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ),siissanatooriumi sööklast võetud veeanalüüsi (vt isakatseprotokoll nr TL2009/V1790-K)tulemused vastavad sotsiaalministri a määruses nr 82 Joogivee kvaliteedi ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid joogiveele kehtestatud nõuetele. Sanitaarkaitseala 30m pole piiratud. Ühiskanalisatsioon: Väike-Rõsna külas jääb vee-ettevõtja tegevuspiirkonda 1 korruselamu kokku 36 korteriga, AS Värska Sanatoorium ja AS Värska Veekeskus. Saatse küla(vt joonis vee- ja kanalisatsioonirajatiste skeemid Saatse küla) Saatse külas jääb vee-ettevõtja tegevuspiirkonda 3 korruselamut kokku 20 korteriga ja 12 eramut ja Saatse Pansionaat. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on ühinenud korruselamud ja 8 eramut. Saatse küla 80 elanikust kasutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust 73 inimest ehk 91,2 %. küla elanikest. Aastas müüakse Saatse küla elanikele vett 3000 m 3. Ühisveevõrku liitmata eratarbijate veevajadused on kaetud salvkaevudega, milledest paljud on veevaesed ning annavad madalakvaliteedilist vett. Ühiskanalisatsiooni reovesi juhitakse madala efektiivsusega puhastusseadmetesse. Veevarustuseks rajati 1955 aastal Saatse puurkaev (passi nr A-125-M) põhjaveekatastri nr-ga Puurkaevu sügavus on 100 m, ekspluateeeritavaks põhjaveekompleksiks on Kesk-Devon. Staatiline veepind proovipumpamise andmeil oli puurkaevus 35 m. Puurkaev-pumpla asub a ehitatud maapealses kivihoones. Pumplas on üks 0,5 m 3 mahuga tarbeveehüdrofoor. Pumpla hoones asuv puuraugu suue on hermetiseerimata. Puurkaevu survetorul enne hüdrofoori on veearvesti ja proovivõtukraan. Pumpla töötab rõhkudel 0,2 0,35 bar. Lubatud veevõtt vee erikasutusloa alusel on 5,2 t uh. m3 aastas, 14,3 m3/ööp. Veevõtt aastal oli 2179 m 3/ a ehk keskmiselt 5,98 m 3 /d. Puurkaev-pumplal on 30 m sanitaarkaitsetsoon. Veeproov puurkaevu vee analüüsiks on võetud a. ja analüüsitud Terviseameti Tartu laboris. Puurkaevu vesi kuulub raua 3480 μg/l sisalduse osas III kvaliteediklassi. Piirnormist (50 μg) kõrgem (61 μg/ l) on ka mangaani sisaldus puurkaevuvees (sotsiaalministri a määrus nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ),vt isa katseprotokoll nr TL2010/V671-B;TL2010/V671-K. Vee kvaliteet tarbija juures Leht 6 / 18 Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastatek...

7 Saatse pansionaadist võetud veeanalüüs näitab piirnormist ( sotsiaalministri a määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid )kõrgemat rauasisaldust (780 μg/l, lubatud kuni 200 μg/l) vt lisa katseprotokoll nr TL2010/V673-K; TL2010/V673-B; TL2010/V673-P; TL2010/V673-PAH Veehaare tuleb varustada veetöötlusseadmetega. Saatse küla puurkaevu toodang on piisav olemasolevate ja perspektiivsete liitujate veevajaduse rahuldamiseks. Tabel 8: Vee toodang ja kasutus Saatse külas Keskmine vee toodang Saatse puurkaevust Ühik Perspektiiv m3/d 6,41 6,29 5,98 5,7 Veevarustuse torustikeüldpikkus on ca 1200 m, materjaliks PEH / PEM plastik, läbimõõdud mm. Torustikud rajatud ndatel aastatel m ulatuses on torustik 2004 a aastal renoveeritud. Ühiskanalisatsioonigaon liitunud 73 inimest ja lisaks veel kuni 45 Saatse Pansionaadi teenuse kasutajat. Saatse küla isevoolse kanalisatsioonitorustikukogupikkus on ca 1300 m, enamus torustikke on rajatud ndatel aastatel. Materjaliks asbotsement, Ø 200. Küla kanalisatsioonisüsteem on isevoolne. Reovesi puhastataksesaatse küla bioloogilises puhastusseadmes. Saatse puhastil heitveesuublaks on Molozova jõgi. Verska Calor OÜ-le Keskkonnaameti poolt a välja antud vee erikasutusloas L.VV/ on heitvee koguseks Saatse biopuhastis 1680 m3 aastas. Tabel 9:Saasteainete lubatud sisaldused suublatesse juhitavas heitvees Reostuskomponent Saatse biopuhasti KHT 125 Heljum 35 BHT7 25 Analüüside tulemustest nähtub, et puhasti töötab väga madalatel reostuskoormustel. Maksimaalne koormus BHT 7 osas on 1,5 kg/d e 25 ie, kuigi liitujate tasemeks on antud 105 inimest, kelle koormus oleks 6,3 kg BHT 7 /d, kui 1 ie = 60 g/in*d, või 4,7 kg BHT 7 /d, kui 1 ie = 45 g/in*d. Antud asjaolu viitab reovee filtratsioonile kanalisatsioonitorustikust, amortiseerunud torustikest imbub reovesi pinnasesse luues ohu põhjavee reostumiseks. Tabel 10: Saatse puhasti väljundi analüüside tulemused kvartalite lõikes ProovivõtuKeskmine Reostuskomponendid aeg arvutuslik BHT7 Heljum PTOT NTOT* vooluhulk m3/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d mg/l kg/d Vee 1.8 erikasutusloaga lubatud Põuasel suveperioodil võetud reovee reostuskomponentide kontsentratsioonid on kõrged võrreldes kevadja sügisperioodi proovidega. Märtsi ja novembri siseneva reovee reostuskomponentide kontsentratsioonid on madalad, mis viitab lahjendusvee suurele osakaalule üldises reovee vooluhulgas ja puhasti võimalikule hüdraulilisele ülekoormusele ja sellest tulenevale madalale efektiivsusele. Matsuri küla Matsuri külas jääb vee-ettevõtja tegevuspiirkonda Matsuri külakeskus ja 2 korruselamut, kokku 12 korteriga. Matsuri küla 57 elanikust kasutab ühisveevärgi teenust 14 ehk 24,5%. Aastas müüakse Matsuri küla elanikele ca400 m 3 vett. Ühisveevõrku liitmata eratarbijate veevajadused on kaetud salvkaevudega. Soovi korral on võimalik nad lülitada ühtsesse veevõrku. Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastatek... Leht 7 / 18

8 Verska Calor OÜ halduses puurkaev on rajatud 1966 a., sügavus 90 m, deebit 1,25 m 3 /h, vee staatiline tase 34 m, katastri tunnusega Puurkaev omab nõuetekohast sanitaarkaitsetsooni, kuid see on tarastamata. Puurkaev asub maa-aluses pumbahoones, pumpla asub maapealses kivihoones. Veehaarde rajatised vajavad remonti, vajalik on paigaldada veetöötlusseadmed. Tabel 11: Keskmine vee toodang Matsuri puurkaevus Keskmine vee toodang Matsuri puurkaevust Ühik Perspektiiv m3/d 0,50 0,58 1,06 1,1 Vee kvaliteet puurkaevus(kuna tarbimine alla 5 m3 ööpäevas, siis vee-erikasutusluba pole nõutud) Veeproov puurkaevu vee analüüsiks on võetud a. ja analüüsitud Terviseameti Tartu laboris. Puurkaevu vee rauasisaldus μg/l on piirnormist 200 μg/l oluliselt kõrgem. (sotsiaalministri a määrus nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ),vt isa katseprotokoll nr TL2006/V2055-K. Vee kvaliteet tarbija juures Matsuris elamust võetud veeanalüüs näitab piirnormist ( sotsiaalministri a määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid )kõrgemat mangaani (812 μg/l, lubatud kuni 50 μg/l) vt lisa katseprotokoll nr TL2008V270-K; TL2008/V270-B Matsuri küla veetorustikon rajatud 1990 ndatel aastatel ja rekonstrueeriti 2007 aastal. Veetorustik (PEM 32) varustab ühisveevärgi veega ainult 4 kort. elamut. Torustiku pikkuseks on ca 300 m ja seisukord on hea. Matsuri külas ühiskanalisatsioon puudub. Reovesi juhitakse kogumiskaevudesse. Otstarbekas on rajada elamute juurde imbväljakud Sademevee, pinnase- ja pinnavee äravoolurajatised Sademete- ja lumesulamisvee ärajuhtimiseks on Värska valla asulates liigendatud reljeefi tõttu kõige odavamaks lahenduseks kraavid. Eraldi torustiku välja ei ole otstarbekas kõrge ehitusmaksumuse ja hoolduskulude tõttu. Torustiku välja osutub möödapääsmatuks kui maapinna reljeef või kraavide rajamine piiratud ala (näit majadevaheline õueala ) tõttu pole võimalik. Kanalisatsiooni juhitud või sinna infiltreeruv sade- ja drenaaživesi häirib väga olulisel määral reoveepuhasti tööd Kavandatav vee- ja kanalisatsioonisüsteem Kavandatud vee ja kanalisatsioonitorustik annab Värska valla elanikele liitumisvõimaluse ühisveevärgi jakanalisatsiooniga, st nõuetele vastava joogivee tarbimisvõimalust. Värska valla üldplaneeringu tegevuskavas on planeeritud vee ja kanalisatsiooni infrastruktuuri arendamiseks alljärgnevad tegevused: Tabel 12:Väljavõte Värska valla üldpalneeringu tegevuskavast (Vee ja kanalisatsiooni infrastruktuuri arendamine) Prioriteet Projekt/ projektala Hinnanguline maksumus Allikas Aasta (d) Vastutaja 9. Värska aleviku, Väike-Rõsna 12 miljonit Interreg III A, Värska VV, KIK (8) Värska VV kanalisatsioonitrass reoveepuhastusjaam, pumbajaam 13. Elamurajoonid erainvestorid Värska VV, erainvest 14 Värska veevärgi laiendus (Kalda tn) 2 miljonit KIK, Värska VV Värska V Optimaalse veevõrgu projekteerimiseks tuleb koostada veevõrgu hüdromudel, kus konfiguratsiooni valikul lähtutakse arengukava lahendusest. Veevõrgu sõlmedeks on tarbimise ja selle jaotuse seisukohalt olulised punktid veevõrgul ning mudeli sõlmede geodeetilised kõrgusmärgid. Lisaks hoonestusele on veevärgi töö suuresti määratletud maapinna reljeefiga: Leht 8 / 18 Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastatek...

9 1. Lähtudes võrgutöö tingimusest, et rõhk veevõrgu üheski punktis ei võiks langeda alla 10 mvs (EPN p.3.4.2) võib (optimaalse läbimõõduga torustikuga) veevärgiga kaetud alal osutuda vajalikuks paigaldada täiendav rõhutõsteseade. Rõhukadude vähendamisega torustikus (toru läbimõõdu suurendamisega) ei ole võimalik katta geodeetilisest kõrgusest tingitud rõhu puudujääki. 2. Lähtudes võrgutöö tingimusest, et ebasoovitatav on olukord kus rõhk tarbija juures ületab m normatiivset vabarõhku, on üldise rõhu tõstmise korral öötundidel ohustatud süsteemi veehaardele lähemad tarbijad. Tulemid: renoveeritakse Värska ja Saatse veehaarded, sh paigaldatakse veetöötlusseadmed nõuetele vastaava joogivee saamiseks ning stabiilse veevarustuse tagamiseks; tagatakse kuni 570 elaniku varustamine ühisveevärgiteenusega ja kuni 550 elaniku kindlustamine ühiskanalisatsiooniteenusega, veevarustussüsteemiga liitub täiendavalt kuni 150 inimest, sellest Värska alevikus 110 ja Matsuri külas 40 inimest, tarbijad asulate elanikud ja ettevõtted (sh koolid, lasteaed) kindlustatakse kvaliteetse joogiveega; väheneb nõrgaltkaitstud põhjaveega piirkonna põhjavee saastumisoht; rajatakse kohalik purgimissõlm reovee kogumiskaevude tühjendamiseks; puhastusseadmed tagavad nõuetekohase reovee puhastuse; väheneb reostuskoormus suublale ja kogu vesikonnale; oluliselt paraneb asulate sanitaarne olukord ja keskkonnaseisund. Probleemid: elamuehituse areng toimub pika aja jooksul, osa kinnistuid võib jääda aastateks elamuehituseta, mis tähendab väljaarendatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väheintensiivset kasutust olukorras, kus torustiku projekteerimisel tuleb arvestada väljaarendatud tervikpiirkonna tehniliste näitajatega. kruntide planeeringu muudatused mõjutavad torustiku planeeringut. väljakujunenud kinnistute vaheline teedevõrk on piirnevate kinnistute omanduses, mis raskendab torustiku rajamist Tulekustutusvee saamise lahendused Tulekahju olukorras on aluseks EVS 812-6:2005 EHITISTE TULEOHUTUS Osas 6 esitatud nõuded. EVS 812-6:2005 jaotuse 5 kohaselt on arvutuslik tulekustutuse vooluhulk määratletud järgnevaga: Samaaegsete tulekahjude arv (elanike arv kuni ) -1 Kustutusvee normvooluhulk 10 l/s kuni 2-korruselistele elamutele; -15 l/s 3 kuni 8 korruselistele elamutele ja hoonestusele kubatuuriga 1-25 tuh. m 3 - kool jm. Olemasolevate puurkaevude tootlus ei taga hüdrantide kasutamiseks vajalikku vooluhulka. Tuletõrje veevajadusega veehaarde ja torustiku projekteerimisel ei arvestata, kuna kustutusvee normvooluhulga tagamiseks vajalik torustiku diameeter ei võimalda anda elanikele kvaliteetset joogivett (vee viibeaeg torustikes enne tarbijani jõudmist ületaks normikohase kaks ööpäeva). Valla perspektiivse veevarustusskeemi väljatöötamisel lähtuti põhieesmärgist, s.o elanikkonna varustamisest majandus-joogiveega. Kuna olemasolev veevarustussüsteem ei võimalda saada vett tuletõrje vajaduseks t, ei seatud ka omaette eesmärgiks arendada tuletõrjeveevarustus tulevikus välja hüdrantide baasil. Tuletõrjevee saamiseks hüdrantidest oleks vajalik tagada vooluhulk 10 l/s kolme tunni jooksul, mis eeldab vastava veereservi olemasolu ning nimetatud vooluhulga järgi dimensioneeritud jaotustorustikku (üldjuhul DN 100 mm). Arvestades suhteliselt väikese majandus-joogivee tarbimise järgi dimensioneeritavat perspektiivset jaotustorustikku, oleks võimalik hüdrante paigaldada vaid vähestesse piirkondadesse, mistõttu jääks ka tulevikus alles vajadus veevõtukohtade järele. Tuletõrjevee saamise eelduseks t on olemasoleva üheastmelise veevarustussüsteemi muutmine Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastatek... Leht 9 / 18

10 kaheastmeliseks. Kaheastmelise süsteemi rajamine on ilmselgelt suuremaid investeeringuid nõudev (tuleks ehitada II astme pumpla ja 2-sektsiooniline reservuaar) kui olemasoleva süsteemi korrastamine a. toimus 20 teadaoleva tuletõrje veevõtukoha inventariseerimine. Hinnati veevõtukohtade mahtu, seisukorda, tähistust, juurdepääsu, veega täidetust ja kasutusperioodi aastas. Koostati veevõtukohtade korrastamiseks vajalike tööde loetelu. Osad veevõtukohad vajavad korrastamist ja tähistamist. Tabel 13:Tuletõrje veevõtukoha asukohad Asukoht Asukoha kirjeldus Maht m3 Veekogu 1 Saatse Saatsest Venemaa suunas paremat kätt 200 Tiik tee ääres (Muuseumi juures) 2 Saatse Saatse poe juurest paremale 1 km PIIRAMATU Järv 3 Ulitina Ulitina teeristist paremale 300 m peale majapidamist heki tagant paremale elektriliini alla. 700 Tiik 4 Sesniki Värska-Saatse suunas 350 Sesniki külaplatsi Tiik juurest paremale 200m 5 Verhuulitsa Bussijaama sildi vastas truubilt PIIRAMATU Oja 6 Verhuulitsa Värska-Saatse suunas 300 Setu talumuuseumi Tiik juurest vasakule 300m 7 Kostkova Laagri kurvist 800 vasakule ja külaplatsi Tiik juurest uuesti vasakule 8 Värska Värska-Saatse suunas 500 peale Gümnaasiumi Tiik paremale 150m 9 Koidula piiripunkt Territooriumi vasakus ääres 100 Veehoidla 10 Matsuri Karisilla-Petseri mnt. PIIRAMATU enne Matsuri küla Tiik vasakule Sesniki suunas 200m ja siis 50m paremale alla 11 Nedsaja küla Karisilla-Petseri mntlt enne küla vasakule PIIRAMATU Tiik ja 300m pärast tee ääres. 12 Soe Soe ristist paremale Orava suunas PIIRAMATU Tiik 150m.Maja tagant paremale 50m 13 Soe Soe ristist paremale Orava suunas 200m. PIIRAMATU Tiik puu tagant paremale 50m vasakul 14 Lobotka küla Räpina-Värska suunas Lobotka PIIRAMATU Järv ristist vasakule 500m pärast paremale sadamasse 15 Väike-Rõsna Piirivalve Kordoni territooriumil. Vee 100 Veehoidla saab ka järvest 16 Väike-Rõsna Sanatooriumi tagant vasakule PIIRAMATU Järv Leht 10 / 18 Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastatek...

11 350m (järve ääres) Suvel tõkkepuu ees-vajadusel lukk lõhkuda 17 Podmotsa Enne küla paremat kätt,tee ääres 18 Velna küla Velna järve juurest paremale 1,5 km läbi küla. Küla lõpus viimase maja juures paremal 50m 19 Määsovitsa Risttee keskmist teed mööda majani enne maja paremale 100m 20 Ulitina Ulitina teeristist paremale 150m Piirivalve kordioni juures enne aeda paremat kätt 21 Kolodovitsa Piirijaama territooriumil PERSPEKTIIVSED VEEVÕTUKOHAD 22 Treski Asukoht leitakse uuringute tulemusel 23 Popovitsa- Kremessovo Asukoht leitakse uuringute tulemusel 100 Tiik PIIRAMATU Tiik PIIRAMATU Tiik 200 Veehoidla Hüdrandid 3. HINNANG ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI RAJAMISE MAKSUMUSE KOHTA. Investeerimise eesmärgid Investeeringuprojektide väljatöötamisel saab lähtuda vee- ja kanalisatsioonisüsteemide olemasolevast olukorrast ning järgmistest eeldustest ja nõuetest: peab nõuetele vastav joogivesi olema tagatud kõikidele üle 50 elanikuga asulate elanikele. - vee kvaliteet tarbija kraanis peab investeeringuprojektide tulemusena vastama sotsiaalministri a määruse nr 82 Joogivee kvaliteedi ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid nõuetele. - vee viibeaeg torustikes ei tohi enne tarbijani jõudmist ületada kahte ööpäeva. - suublasse juhitav heitvesi peab vastama kehtivatele normidele Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimise mahud ja ligikaudne maksumus Investeerimisprojektid on planeeritud ellu viia vastavalt rahastamisvõimalustele. Investeerimisprojektid on jaotatud kaheks erinevaks etapiks: Esimeses etapison planeeritud olemasolevate ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine, eesmärgiga parandada joogivee kvaliteeti ning vähendada amortiseerunud torustike kordategemisega käitluskulusid. Teises etapison planeeritud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni laiendamine, eesmärgiga luua suuremale osale elanikest liitumisvõimalus. Suurem kliendibaas vähendab survet vee ja kanalisatsiooniteenuse hinnatõusule, parandab elukvaliteeti ja keskkonnaseisundit. Teise etapi tööde elluviimine on seotud riskiga, et tehtud investeering ei leia piisavat kasutust (elanikud ei liitu väljaehitatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga). Investeeringu planeerimine eeldab peale igakülgset kaalumist volikogu vastavasisulist otsust. Tabel: 14: Värska alevik(olemasolevate rajatiste rekonstrueerimine) Projekti Projekti osa Komponendid Ühik Kogus Ühiku Maksumus piirkond hind (kr) (tuh kr) Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastatek... Leht 11 / 18

12 Värska aleviku puurkaevu piirkond Olemasoleva puurkaev pumpla Puurkaevu nr ehituslik ja kompl rekonstrueerimine tehniline rekonstrueerimine Tuletõrjeveevõtukohtade kompl juurdepääsuteede korrastamine, tähistamine Olemasoleva reoveepuhasti juurde Purgimissõlme kompl ja ühtlustusmahuti liigmudahoidla, purgimissõlme ja ühtlustusmahuti rajamine. projekteerimine ja, liigmudahoidla projekteerimine ja Kokku: 865 Uuringud 3% 26 Projekteerimine 7% Ettenägematud kulud, hinnakõikumised 10% Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% KOKKU: Tabel: 15 Värska alevik(ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatiste laiendamine) Värska aleviku puurkaevu piirkond (Õrsava) Isevoolse kanalisatsioonitorustiku Veetorustik DN63 m Isevoolne kanalisatsioonitorustik DN160, kaevude kanalisatsioonivõrgus Veetorustik DN63, Dn63, m Leht 12 / 18 Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastatek...

13 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku Veetorustik DN63 m Isevoolne kanalisatsioonitorustik DN160, kaevude kanalisatsioonivõrgus Värska aleviku puurkaevu piirkond (Kalda tn piirkond, sh Vaikuse tn - pumpla) Dn63, Vee Pumpla rõhutõstepumplaehituslik ja ehitus tehniline teostus Uue reoveepumpla ehitus Isevoolse kanalisatsioonitorustiku Reoveepumpla ehituslik ja tehniline teostus Veetorustik DN63 kompl kompl m Isevoolse kanalisatsioonitorustiku Isevoolne kanalisatsioonitorustik DN160, kaevude kanalisatsioonivõrgus Veetorustik m DN63 Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastatek... Leht 13 / 18

14 Isevoolne kanalisatsioonitorustik DN160, kaevude kanalisatsioonivõrgus Värska aleviku puurkaevu piirkond (Pedaja ja P Haavaoksa tn) Uue reoveepumpla ehitus Isevoolse kanalisatsioonitorustiku Dn63, Veetorustik DN63, Dn63, Veetorustik DN63, DN90, Reoveepumpla ehituslik ja tehniline teostus Veetorustik DN m kompl m Isevoolne kanalisatsioonitorustik DN160, kaevude kanalisatsioonivõrgus Veetorustik DN63, Veetorustik DN63, Dn63, m Leht 14 / 18 Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastatek...

15 Värska alevik (Seto Muuseum) Uue Reoveepumpla reoveepumpla ehituslik ja ehitus tehniline teostus Veevärgi pumpla rõhutõstepumplaehituslik ja ehitus tehniline teostus Veetorustik DN63, DN90, Värska Vesi AS veehaardeni (või muud meetmed veekvaliteedi parandamiseks (näit veetöötlus ol olevale veehaardele) kompl kompl Kokku: Uuringud 3% 237 Projekteerimine 7% Ettenägematud kulud, hinnakõikumised 10% Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% KOKKU: Tabel: 16 Saatse küla(ver 1- ol olevate rajatiste rekonstrueerimine) Olemasoleva puurkaev pumpla rekonstrueerimine Puurkaevu nr ehituslik ja tehniline rekonstrueerimine (sh veetöötlusseadmete ) kompl Olemasoleva isevoolse Isevoolne m kanalisatsioonitorustik kanalisatsiooni DN160, torustiku vanade rekonstrueerimine kaevude asendamine kanalisatsioonivõrgus Kokku: Uuringud 3% 34 Projekteerimine 7% 79 Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastatek... Leht 15 / 18

16 Ettenägematud kulud, hinnakõikumised 10% Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% KOKKU: Tabel: 17 Saatse küla(ver 2 - reovee pumpla ja ehitusega) Projekti piirkond Projekti osa Komponendid Ühik Kogus Ühiku hind (kr) Maksumus (tuh kr) Saatse küla Olemasoleva puurkaev Puurkaevu nr kompl ehituslik pumpla ja tehniline rekonstrueerimine rekonstrueerimine (sh veetöötlusseadmete ) Reoveepuhasti Ehitus ja tehnol tööd, kompl Olemasoleva isevoolse Isevoolne m kanalisatsioonitorustik kanalisatsiooni DN160, torustiku rekonstrueerimine surve - Surve m kanalisatsiooni kanalisatsioonitorustik torustiku DN63 Reoveepumpla Reoveepumpla kompl ehituslik ja tehniline teostamine Kokku: 2195 Uuringud 3% 66 Projekteerimine 7% Ettenägematud kulud, hinnakõikumised 10% Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% KOKKU: 2744 Tabel: 18 Matsuri küla (rekonstrueerimine) Projekti piirkond Projekti osa Komponendid Ühik Kogus Ühiku hind (kr) Maksumus (tuh kr) Matsuri küla Olemasoleva puurkaev pumpla Puurkaevu ehituslik ja tehniline kompl rekonstrueerimine rekonstrueerimine (sh veetöötlusseadmete ) Leht 16 / 18 Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastatek...

17 Kokku: 600 Uuringud 3% 18 Projekteerimine 7% Ettenägematud kulud, hinnakõikumised 10% Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% KOKKU: 730 Tabel: 19 Matsuri küla (uusehitus) Projekti piirkond Projekti osa Komponendid Ühik Kogus Ühiku hind (kr) Maksumus (tuh kr) Matsuri küla Imbväljakute rajamine Imbväljakute ja torustike rajamine kmpl Kokku: 160 Uuringud 3% 5 Projekteerimine 7% Ettenägematud kulud, hinnakõikumised 10% Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% KOKKU: 200 Tabel: 20 Investeeringute vajaduse koondtabel (rekonstrueerimist vajavad rajatised) Järjekord Asukoht Projekt Maksumus (tuh kr) I Värska alevik Ühisveevärgi ja 1082 kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine I Saatse küla Ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimine (ver 1 ) (ver 2) I Matsuri küla Olemasoleva puurkaev pumpla rekonstrueerimine 730 KOKKU I JÄRJEKORD: Tabel: 21 Investeeringute vajaduse koondtabel(uued rajatised olemasolevasse asumisse) Järjekord Asukoht Projekt Maksumus (tuh kr) II Värska alevik Uute ühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatiste Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastatek... Leht 17 / 18

18 II Matsuri küla Uute imbväljakute 200 II Treski, Popovitsa/ Kremessovo Uute tuletõrjeveevõtukohtade 100 välja KOKKU II JÄRJEKORD: Märkused: 1. Torustiku rajamise maksumused on arvestatud 2008 aasta riigihanke ehitustööde pakkumiste alusel 2 Mahud kajastavad peatorustiku pikkusi 4. VÄIKSEMAD KÜLAD Lisaks Värska alevikule, ning Saatse ja Matsuri külale, võib perspektiivseks ÜVK-piirkonnaks lugeda ka Koidula-Kolodavitsa küla, kus detailplaneeringutega on planeeritud või on planeerimisel ühisveevarustusega piirkonnad. Senini ei arvestata investeeringute planeerimisel hajali ja väikekülades elavaid inimesi, kes jäävad allapoole joogivee direktiiviga ette nähtud 50 inimese künnist. Hõreda asustuse tõttu ei ole väga paljudes piirkondades ühisveevärgi rajamine majanduslikult põhjendatud. Inimesed kasutavad joogivee saamiseks kas isiklike puurkaevude või enamuses isiklike salvkaevude vett. Eesti Vabariigis on alustatud projektiga kuivade kaevude asendamiseks või veevõrkude rajamiseks, kus kulutused kannab kolm osapoolt võrdselt - riik, kohalik omavalitsus ja kasusaaja. Üheks võimalikuks arengumudeliks on kahe- või kolmepoolne koostöö valla ja maaomanike või kinnisvaraarendus projektide puhul valla ja kinnisvaraarendaja vahel. KOKKUVÕTTEKS. Investeeringute vajadus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni laiendamisse kuni 2015 aastani on toodud tabelites 20 ja 21. Reoveepuhastite rajamine alla 2000 inimesega asulates ei ole reguleeritud Euroopa Liidu direktiividega, kuid reoveepuhastite mitterenoveerimisel peab vee erikasutaja maksma tihti ülejõu käivat saastetasu. Investeeringute jaotamisel tuleb arvestada nii Eesti Vabariigi õigusnorme, kui ka Euroopa Liidu vastavaid direktiive. Arvestama peab ka asjaolu, et peale investeeringute tegemist peab rajatud süsteemi suutma käigus hoida teenuse hindadest tulevate finantsvahendite abil. Kehtestatud teenuse hind katab ainult ühisveevärgi ja - kanalisatsioonirajatiste korrashoiu kulud. Vee-ettevõtte eratarbijad moodustuvad olemasolevatest tarbijatest, kes on ühendatud vee- ja/või kanalisatsioonivõrguga, kui ka uutest tarbijatest, kes eeldatavalt liituvad ühisveevärgi ja kanalisatsiooni laienduste tulemusena, mis veemajandusprojekti käigus tehakse. Uued liitumised toimuvad eeldatavalt ajavahemikul , sealjuures aastal liitub eeldatavalt 40%, aastal liitub 30%, aastal liitub 20% ning aastal liitub 10% kogu liitujate arvust. Finantseerimisplaan 1. Projekti investeeringukulutustest kaetakse eeldatavalt 75-90% ulatuses välisest allikast. Võimalikud finantseerijad võivad olla riik ja Keskkonnainvesteeringute Keskus, või Euroopa Liidu Struktuurfondid. Rahaliseabi tegeliku allika kaasamine sõltub omavalitsuste edasistest sammudest, s.t kas projektile otsitakse rahalist toetust või mitte. 2. Omavalitsus finantseerib investeeringukulutusi eeldatavalt 10-25% ulatuses. Ka siin sõltub tegelik finantseerimissuutlikkus omavalitsuse võimalustest. Samuti on võimalik, et omavalitsuse poolne rahastamise vajadus võib suureneda, kui muid avaliku sektori vahendeid saadakse loodetust vähem või ei saada üldse. 3. Veemajandusprojektiinvesteeringute finantseerimiseks ei ole vee-ettevõtete poolset finantseerimist arvestatud. Võõrvahendite, nt laenuvahendite kaasamist ei ole planeeritud. Suuremahuline laenude võtmine ei olereaalne, eriti olukorras kus rahalise abi kaasamine on ebaselge. Leht 18 / 18 Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine aastatek...

EMMASTE VALD

EMMASTE VALD Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 25. september 2014 määrusega nr 8 EMMASTE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA aastateks 2014-2026 Emmaste 2014 SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 4 1.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Juhendmaterjal tehnoloogilise projekti koostamiseks

Juhendmaterjal tehnoloogilise projekti koostamiseks Keskkonnaministeerium Juhendmaterjal tehnoloogilise projekti koostamiseks KIK veemajanduse programmi joogiveevarustuse ja reoveekäitluse alamprogrammi toetuse taotluse kohustusliku lisana SISUKORD Sissejuhatus

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

1

1 MAARDU LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2016-2027 Tellija: Maardu Linnavalitsus Projektijuht: Indrek Tamberg Tallinn, detsember 2016 JOONISED... 4 1. SISUKOKKUVÕTE... 5 1.1

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Eeskirja näidis../valla, LINNA/ ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE EESKIRI (Volitusnorm ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 5 lg 2 1 )

Eeskirja näidis../valla, LINNA/ ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE EESKIRI (Volitusnorm ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 5 lg 2 1 ) Eeskirja näidis../valla, LINNA/ ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE EESKIRI (Volitusnorm ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 5 lg 2 1 ) 1. Eeskirja reguleerimisala 1. peatükk ÜLDSÄTTED (1).

Rohkem

Seletuskirja alus

Seletuskirja alus TOILA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA - KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2019-2031 Tellija: Toila Vallavalitsus Töö nr: 2-13/29 Tallinn 2019 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS... 6 1.1 ÜLDIST... 6 1.2 ÜVKA KOOSTAJA... 8 1.3

Rohkem

Microsoft Word - EVS_921;2014_et.doc

Microsoft Word - EVS_921;2014_et.doc EESTI STANDARD VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK Water supply systems outside buildings EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 847-3:2003 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

Esitlusslaidide põhi

Esitlusslaidide põhi Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine Marit Ristal Keskkonnaministeerium / projektide büroo peaspetsialist 23.03.2018 1. Veesüsteemide rajamise nõuded Puurkaev on veehaarde, põhjaveeseire ja soojussüsteemi

Rohkem

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

Keila linna ÜVK arendamise kava korrigeeritud

Keila linna ÜVK arendamise kava korrigeeritud KEILA LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015 2026 2015 Sisukord SISSEJUHATUS... 5 1 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED... 6 1.1 Veemajanduskava... 6 1.2 Omavalitsuse

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Microsoft Word - Rapla sadevesi 31Juuli06.doc

Microsoft Word - Rapla sadevesi 31Juuli06.doc SISUKOKKUVÕTE...3 Looduslikud tingimused...3 Sademevett käsitlev seadusandlus...3 Linna sademevee ärajuhtumise süsteemid...4 Sademevee kanalisatsiooni probleemid...4 Põhiprintsiibid sademevee väljaarendamisel...4

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

Page 1 of 8 Väljaandja: Vormsi Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV,

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Projekti koosseis

Projekti koosseis Köite koostamisel osalesid : Arhitektuurne osa volitatud arhitekt arhitekt Anu Vaarpuu KBT Ehitusprojekt OÜ Olga Adamson KBT Ehitusprojekt OÜ 3 Köite koosseis: B. Seletuskiri 1. Sissejuhatus. 2. Lähteolukord.

Rohkem

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018 OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Microsoft Word - PaikuseVVK_ _m10_terviktekst_LISA.rtf

Microsoft Word - PaikuseVVK_ _m10_terviktekst_LISA.rtf Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri 1. Üldosa 1.1. Eeskirja ülesanne 1.1.1. Käesolev eeskiri sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Microsoft Word - GL Tekst.docx

Microsoft Word - GL Tekst.docx Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse Halinga vald Pärnumaa Töö nr GL15048 Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse suletud prügilate seire Tellija: Halinga vald Töövõtja: Reaalprojekt OÜ Osakonna juhataja: P.

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Seletuskirja alus

Seletuskirja alus 1 Projekti koosseis 1. Menetlusdokumendid. Seletuskiri ja joonised. Lisad. Köide I 2 Köite koostajad Amet Projektijuht Arhitekt Insener Insener Nimi Mati Puusepp Romet Virkus Marko Kuusik Kairi Tiitsmann

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

(Microsoft Word - Uhisveevargi- ja kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise\205)

(Microsoft Word - Uhisveevargi- ja kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise\205) ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE JA NENDE KASUTAMISE EESKIRI SISUKORD 1. Üldosa 3 1.1. Eeskirja ülesanne 3 1.2. Mõisted 3 1.3. Üldnõuded 4 1.4. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni piiritlemine

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Microsoft Word - Männimetsa DP seletuskiri doc

Microsoft Word - Männimetsa DP seletuskiri doc Laadi külas, Männimetsa kinnistu detailplaneering 09.06.2015 1 ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS OÜ ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS Töö number: 06-15 Detailplaneeringu algataja: Peeter Naaber Tahkuranna vald,

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018 OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 16.07.2010 Avaldamismärge: RTL 2010, 2, 22 Põhjaveekogumite moodustamise kord

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1 KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1.1 Käesolevad normatiivid sätestavad juhised Tallinna

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Tellija: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

KOMBINEERITUD SADEMEVEE STRATEEGIA PROJEKT Osa 1 Lisa 4 TÖÖ NR Lisa 4 Valik termineid õigusaktidest ja standarditest Jrk nrtermin Õigusakt Termi

KOMBINEERITUD SADEMEVEE STRATEEGIA PROJEKT Osa 1 Lisa 4 TÖÖ NR Lisa 4 Valik termineid õigusaktidest ja standarditest Jrk nrtermin Õigusakt Termi 1 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ÜVVKS Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on veeettevõtja hallatav

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Seletuskiri 1. Detailplaneeringu lähtematerjalid. Detailplaneeringu lähtematerjalideks on: 1) Haapsalu Linnavalitsuse korraldus 27.01.2016 nr 52 detailplaneeringu algatamise kohta. 2) Lähteseisukohad koos

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Pauastvere puurkaev-pumpla tehnoloogia

Pauastvere puurkaev-pumpla tehnoloogia MTR nr. EO10165908-0001, EH10165908-0001, EJ10165908-0001, EP10165908-0001, EK10165908-0001, TEL001189, KJK000453, KHK000646 Tellija: Töö nr: Viimsi Keevitus AS Versioon: VS1, 22.08.2014 Projektijuht:

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald

Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald Antud töö on valminud projekti Põlevkivisektori tervisemõjude

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP reg Telliskivi tn 60 Tallinn tel AASA TN 6//6A DETAILPLANEERIN

RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP reg Telliskivi tn 60 Tallinn tel AASA TN 6//6A DETAILPLANEERIN mtr EEP001330 reg 11470542 Telliskivi tn 60 Tallinn 10412 tel +372 53402476 info@raamarhitektid.eu AASA TN 6//6A DETAILPLANEERING Viljandi vanalinna muinsuskaitseala reg.nr 27010 VILJANDI TÖÖ NR: 16VIL

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Jõgeva Elamu Halduse AS 1 Üldandmed Ettevõtte asutamisaasta - 1997 Sertifikaadid Tegevusalad - ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteem ja - ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteem kinnisvara haldamises

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon 1 25.03.2019 www.klab.ee Pädevuskatsete programm 2019 1 (6) 1. SISSEJUHATUS Katselaborite tehnilise kompetentsi hindamise

Rohkem

Microsoft Word - Suure thermori pass2.doc

Microsoft Word - Suure thermori pass2.doc PAIGALDAMINE KASUTAMINE HOOLDUS SUUREMAHULISED 500-3000 L VEEBOILERID Need on sukel-ja keraamilise küttekehaga elektrilised veesoojendid. Võimalikud on variandid kus täiendavalt küttekehale on ka kesküttesüsteemiga

Rohkem

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel

Rohkem

Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Tallinn

Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Tallinn Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Tallinn 2018 1 Töö nimetus: Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Töö autor: Tiit Kakum Töö tellija: Tallinna Keskkonnaamet Töö teostaja: Eesti Keskkonnauuringute

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

(Microsoft Word - Legionellade sihtuuringu kokkuv\365te 2014)

(Microsoft Word - Legionellade sihtuuringu kokkuv\365te 2014) SIHTUURING "LEGIONELLA BAKTERITE ESINEMINE MAJUTUSETTEVÕTETES JA UJULATES" Tallinn 2015 Keskkonnatervise osakond Sisukord Sissejuhatus... 3 Legionella ja legionelloos... 3 Õiguslik taust... 4 1. Sihtuuringu

Rohkem

EELNÕU

EELNÕU 2006. a. määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid lisa 1 Loa registreerimisnumber Loa taotluse registreerimisnumber KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Keskkonnalubade

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem