SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014"

Väljavõte

1 SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014

2 KOKKUVÕTE 1. jaanuaril 2014 jõustusid Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute täpsustatud usaldatavusnõuded. 19. mail 2014 jõustusid krediidiasutuste seaduse muudatused, millega kehtestati õigusaktides Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL sätted. Pank kui makrofinantsjärelevalve asutus soovib kehtestada alates 1. augustist 2014 kõikidele s litsentseeritud pankadele ja pangagruppidele 2% süsteemse riski puhvri nõude. on makrofinantsjärelevalve meetmena määratletud krediidiasutuste seaduse paragrahvis Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise peamised põhjused tulenevad majanduse ja finantssektori struktuursest haavatavusest: majandus on haavatav selle väiksuse ning avatuse tõttu. Kuni on majandusliku lähenemise faasis ning investeeringuvajadus püsib suurem, jääb majanduskasv tõenäoliselt võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega volatiilsemaks. Majanduskeskkonna muutused mõjutavad märgatavalt ka tööturu näitajaid. Kuigi ettevõtete ja majapidamiste finantspuhvrid on kasvanud, on nende maht veel võrdlemisi tagasihoidlik, mistõttu suudavad finantspuhvrid ootamatute välis- ja kodumaiste šokkide realiseerumise korral pakkuda vaid mõningast leevendust. finantssektori struktuurne haavatavus tuleneb eelkõige pangandussektori suurest kontsentreeritusest. Suurt osa pangandussektorist ohustavad valdavalt samadest riikidest ning majandussektoritest tulenevad riskid, sealhulgas võib finantssektorile avaldada mõju pangagruppide teiste liikmete tegevus. majandus on väike ja avatud ning varasem kogemus on näidanud, et majanduskeskkonna ootamatu halvenemisega võib kaasneda kiiresti reaalsektori laenuteenindamise võime märgatav halvenemine. See tähendab, et finantssektoris on vaja teha lühikese aja jooksul halbade laenude katteks suures mahus lisaprovisjone. Seni kuni majanduse ja finantssektori struktuurist tulenevad haavatavused püsivad, on väga oluline vähendada riske asjakohaste, majanduse ja finantssektori iseärasusi arvesse võtvate meetmete kaudu. Pank hindab süsteemse puhvri nõude vajalikkust vähemalt kord kahe aasta jooksul aasta detsembri lõpus täitsid kõik s tegevusloa saanud krediidiasutused kehtivat 1 kapitaliseerituse nõuet piisava varuga, seda ka vaid esimese taseme põhiomavahendeid arvestades. Süsteemse riski puhvri 2% nõude, mis tuleb täita samuti esimese taseme põhiomavahenditest, rakendamise mõju on seega eelduste kohaselt pankade kapitaliseeritusele ning majanduse rahastamisele lähiettevaates neutraalne. Kuna s tegevusloa saanud pankade piiriülene tegevus on tagasihoidlik ning piiriülesed positsioonid väga väikesed, võib eeldada, et nõudel ei ole teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele ega Euroopa Liidule tervikuna märkimisväärset mõju. Selleks et tagada kõikidele s tegutsevatele pankadele siinsel pangandusturul võrdsed tingimused, palub Pank neil välismaistel krediidiasutustel, kes pakuvad pangateenuseid filiaalide kaudu, kehtestada riskipositsioonide suhtes samaväärne nõue. Puhvri määr 2% Esimese taseme põhiomavahendid Ulatus Jõus alates 1. august 2014 Järgmine hindamine Kõik s litsentseeritud pangad ja pangagrupid Kahe aasta jooksul pärast jõustumist Õiguslik alus Krediidiasutuste seaduse paragrahv

3 1. SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Euroopa Liidus krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõudeid reguleeriva direktiivi 2013/36/EL järgi võib liikmesriik finantssektorile või selle ühele või mitmele osale kehtestada esimese taseme põhiomavahendite süsteemse riski puhvri nõude. Nõude võib kehtestada eesmärgiga ennetada ja maandada pikaajalisi mittetsüklilisi süsteemseid riske, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed liikmesriigi finantssüsteemile ja reaalmajandusele. Liikmesriikidele on seega nähtud ette võimalus nõuda nende õigusruumis litsentseeritud krediidiasutustelt täiendavate omavahendite hoidmist eesmärgiga suurendada krediidiasutuste vastupidavust süsteemsete mittetsükliliste ohtude realiseerumisel või vähendada sellise haavatavuse kasvu, kui see on eelduste järgi kohane ja tulemuslik. Süsteemse riski nõuet tuleb täita esimese taseme põhiomavahenditega. Joonis 1. finantssektori struktuur % SKPst pangad (sh filiaalid) 107% 8% kindlustusettevõtted investeerimisfondide varad (sh pensionifondid) 13% aktsiaturg 1 võlakirjaturg 3% investeerimisteenuste pakkujad 1% Teised liikmesriigid võivad tunnustada asukohariigi kehtestatud süsteemse riski puhvri nõuet ning kohaldada enda õigusruumis tegevusloa saanud krediidiasustustele ja investeerimisfondidele samaväärset nõuet nende positsioonide suhtes, mis asuvad nõude kehtestanud riigis. 2. STRUKTUURNE SÜSTEEMNE RISK EESTIS 2.1. pangandussektori struktuursed iseärasused finantssektoris on pankadel väga suur osakaal (vt joonis 1) ning turg on kontsentreerunud (vt joonis 2) aasta detsembris tegutses pangandusturul kaheksa s tegevusloa saanud panka ning seitse välisriikides tegevusloa saanud krediidiasutuse filiaali aasta detsembri lõpus jäi pangandusturu Herfindahli näitaja 0,25 lähedale (arvestatud on ka filiaalide turuosaga). Kahe suurima turuosalise osakaal pangandussektori koguvaradest oli rohkem kui 6. Välismaiste krediidiasutuste filiaalide turuosa oli 29%. Kuigi s tegutsevate krediidiasutuste omavaheline otsepositsioonide maht ja osakaal on küllaltki Joonis 2. Pankade turuosad varade mahu alusel Swedbank SEB Nordea (filiaal) Danske (filiaal) DNB muud välispangad kodumaised pangad % % 7 15% 6 21% % 41%

4 mõõdukas (suurim teiste kodumaiste krediidiasustuste suhtes omatavate otsepositsioonide osakaal varade hulgas ulatus detsembri lõpus ligi 2%ni), on krediidiportfellide struktuur pankade võrdluses suhteliselt sarnane ning kodumaise reaalsektori riskide suhtes haavatav. finantssüsteemi stabiilsust võib ohustada ka nn teise ringi mõju ehk olukord, kui mõnel suure turuosaga krediidiasutusel tekib raskusi teenuste pakkumisega. Enam kui 9 siinsetest turuosalistest on seotud Põhjamaa päritolu suuremate pangagruppidega, mis tegutsevad peamiselt samas Põhja-Balti piirkonnas. Kuigi suuremasse gruppi kuulumine võib riske vähendada, võib see samas osutuda kanaliks, mille kaudu jõuab grupi ühte osa puudutav negatiivne areng kas otseselt või kaudselt ka grupi teiste liikmeteni, mis mõjutab omakorda ka s tegutsevate tütarpankade või filiaalide rahastamistingimusi. Kui majanduskeskkond muutub piirkonna ühes või mitmes riigis ebasoodsamaks, siis kandub sellise arengu mõju siinsesse keskkonda üle ka reaalmajanduse kaudu, kuna peamised kaubanduspartnerid asuvad Põhja- ja Baltimaades. Joonis 3. SKP reaalkasv s ja euroalal euroala 15% 1 5% -5% -1-15% Allikad: Eurostat, statistikaamet 2.2. majanduse struktuursed iseärasused on 18 miljardi euro suuruse SKPga üks Euroopa Liidu väiksemaid ja avatumaid riike. Struktuursete eripärade tõttu on majanduse volatiilsus suhteliselt suurem. Viimastel kümnenditel on majandus läbinud märkimisväärseid kasvu ja languse perioode (vt joonis 3) aasta kiirele kasvule järgnes nn Vene kriisi mõjul järsk langus. Suurele reorganiseerumisele ja kasvu taastumisele järgnes aastal taas kiire kasvu faas, mida põhjustasid muuhulgas väliskapitali sissevool ning krediidistandardite lõdvendamine. Aastad tõid kaasa järsu majanduslanguse. Minevikuareng näitab, et kuulub reaalse SKP standardhälbe põhjal majanduse suurima volatiilsusega riikide hulka, sealhulgas ka teiste kiire kasvuga üleminekuriikidega võrreldes (vt joonis 4). majanduse volatiilsust saab suurel määral selgitada selle avatusega, mida omakorda võimendab Joonis 4. Majanduskasvu standardhälve Allikas: Eurostat aastat 3 aastat Prantsusmaa Belgia Austria Itaalia Saksamaa Holland Poola Ühendkuningriik Hispaania Norra Portugal Küpros Ungari Tšehhi Luksemburg Sloveenia Slovakkia Kreeka Island Iirimaa Bulgaaria Rumeenia Horvaatia Leedu Läti 4

5 Joonis 5. Ekspordi ja impordi suhe SKPsse Joonis 6. Peamised ekspordi sihtriigid ( aasta keskmine) 10 aasta keskmine 5 aasta keskmine % 16% 14% 12% 1 8% 6% 4% Prantsusmaa Itaalia Kreeka Hispaania Ühendkuningriik Portugal Norra Rumeenia Poola Saksamaa Horvaatia Island Küpros Austria Läti Bulgaaria Leedu Tšehhi Sloveenia Holland Ungari Belgia Iirimaa Slovakkia Malta 2% Venemaa Läti Leedu Allikas: Eurostat Allikas: statistikaamet väliskaubanduse geograafiline ja sektoripõhine kontsentreeritus. Ekspordi ja impordi suhe SKPsse näitab, et on Euroopa Liidu üks avatumaid majandusi (vt joonis 5). Kuna kodumaine turg on väike, toetab avatus majanduse kasvuvõimalusi, kuid sellega kaasneb ka suurem haavatavus negatiivsete šokkide suhtes. haavatavust suurendab omakorda see, et peamised kaubanduspartnerid (vt joonis 6) kuuluvad samuti Euroopa volatiilseimate majanduste hulka. Majanduse volatiilsuse hindamisel tuleb arvestada majanduse kujunemise ajalugu ning kuuluvust Euroopa Liidu ja euroala riikide hulka. Kuni reaalne SKP elaniku kohta on jätkuvalt madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt (vt joonis 7), võib eeldada, et majanduslik lähenemine põhjustab keskmisest suuremat volatiilsust. Majandusliku lähenemise faasis on ootuspärane, et inflatsioon püsib euroala keskmisest suurem. Ühtse rahapoliitika toel kujuneb aga reaalintressmäär suhteliselt madalamaks. Madalamad reaalintressimäärad soodustavad krediidikasvu ja võivad seega suurendada majanduse tasakaalustamatust. eurot Joonis 7. Reaalne SKP elaniku kohta Allikas: Eurostat Bulgaaria Rumeenia Läti Leedu Horvaatia Poola Ungari Slovakkia Tšehhi Malta Portugal Kreeka Sloveenia Küpros Hispaania Itaalia Prantsusmaa Belgia Saksamaa Ühendkuningriik Austria Holland Iirimaa Luksemburg 5

6 Majandusliku lähenemise ajal kasvavad tavaliselt majandusse tehtud investeeringud. Investeeringute osakaal SKPs on s suur, samas on investeeringud kõige volatiilsem ning hinnangutest enim mõjutatud SKP komponent (vt joonis 8). Madala algtaseme tõttu on majandusse suunatud laenuvahendite osakaal näidanud euroala üht kiireimat kasvu. Majandusliku lähenemise tõttu peab võimalike šokkide mõjukanalina arvestama ka varade hindade, krediidimahtude ning SKP muutuse omavahelisi seoseid 1. Kinnisvara hinnad kasvasid s eelmise kümnendi teisel poolel enam kui 5, sama tempokas oli sel perioodil ka pankade kodumaise laenamise kasv. Kui majanduskeskkond halvenes, asendus senine kiire kasv järsu langusega, mida võimendas omakorda pankade suurenenud riskikartus. Kuigi sellist arengut saab lugeda pigem tsükliliseks, oleneb (esialgu) välisšoki mõju osaliselt struktuursetest asjaoludest, näiteks majanduses leiduvatest puhvritest, mis aitavad šoki mõju vähendada. majapidamiste finantsvarad on Euroopa keskmisest väiksemad. See tähendab, et majapidamistel on ebasoodsamas majandusolukorras, nt kui sissetulekud vähenevad, vähem võimalusi kasutada varem kogutud vahendeid (vt joonis 9). Kui majanduskeskkond halveneb, siis muudavad majapidamised seetõttu suurema tõenäosusega tarbimiskäitumist. See selgitab ka majapidamiste tarbimise muutlikkust (vt joonis 10). Kui finantspuhvrid kasvavad, siis väheneb eeldatavasti majapidamiste tarbimise muutlikkus ning seega ka süsteemne haavatavus. Joonis 8. Investeeringute osakaal SKPs ja investeeringute kasvu standardhälve ( aasta keskmine) investeeringute kasvu standardhälve Allikas: Eurostat 0 15% 17% 19% 21% 23% 25% 27% 29% 31% investeeringute osakaal SKPs Joonis 9. Majapidamiste finantsvarade maht elaniku kohta aastal jooksvates hindades Majapidamiste laenuteenindamise võimet mõjutab tööturu areng. Hõivatute arv kahanes s aasta kõrgtasemelt pea 15% (vt joonis 11). Selle arengu juures tuleb arvestada tööturu struktuursete iseärasustega. Üheks volatiilsema hõivega sektoriks osutus s ehitus, mille hõive märkimisväärne kasv enne langust selgitab osaliselt töökohtade ulatuslikku vähenemist. majanduse iseärasused on osa põhjustest, miks majanduse arengut on ka raske prognoosida. Prognoosimine on osutunud iseäranis 1 Hansson, A.,Randveer, M. Economic Adjustment In the Baltic Countries. Pank Working paper Series 1/2013. USA dollarit Slovakkia Poola Ungari Tšehhi Kreeka Hispaania Norra Portugal Austria Saksamaa Prantsusmaa Itaalia Belgia Ühendkuningriik Holland Allikas: OECD, National Accounts at a Glance

7 Joonis 10. Eratarbimise kasvu standardhälve (I kvartal 1996 I kvartal 2013) Joonis 11. tööturu näitajad % hõivatute arv (parem telg) SKP reaalkasv (vasak telg) töötuse määr (vasak telg) % Austria Belgia Saksamaa Prantsusmaa Itaalia Tšehhi Poola Holland Ühendkuningriik Hispaania Sloveenia Luksemburg Portugal Slovakkia Kreeka Ungari Horvaatia Iirimaa Küpros Bulgaaria Malta Leedu Rumeenia Läti 5% -5% -1-15% tuhat inimest Allikas: Eurostat Allikas: statistikaamet Tabel 1. SKP kasvu erinevus aasta varem koostatud prognoosist (protsendipunkti) Euroala SKP tegelik reaalkasv võrreldes IMFi aasta varasema des Euroopa Komisjoni aasta reldes IMFi aasta varasema des Euroopa Komisjoni aasta SKP tegelik reaalkasv võrrel- SKP tegelik reaalkasv võr- SKP tegelik reaalkasv võrrel- prognoosiga varasema prognoosiga prognoosiga varasema prognoosiga ,3 0,0-1,4-1, ,6 1,9-1,3-0, ,8 3,1-1,6-1, ,2 0,7 0,3 0, ,5 2,9-0,5-0, ,1 2,9 1,4 1, ,5-2,0 0,9 0, ,2-10,6-1,7-1, ,6-12,9-4,6-4, ,2 2,7 1,7 1, ,1 5,2 0,1 0, ,1 0,7-1,8-1,2 Allikad: Rahvusvaheline Valuutafond (World Economic Outlook), Euroopa Komisjon, Eurostat keeruliseks kiiremate kasvu ja languse perioodidel (vt tabel 1). tulevikuarengu prognoositavus on olnud kehvem kui teiste euroala riikide puhul. Kuna majanduse volatiilsus tuleneb struktuursetest iseärasustest, peab seni, kuni need omadused püsivad (sh avatus, suurus, majanduslik lähenemine), kasutama asjakohaseid makrofinantsjärelevalve meetmeid, mis vähendaks sellistest asjaoludest tulenevate riskide võimalikku negatiivset mõju 2. Samal ajal on oluline arengut pidevalt jälgida ja analüüsida, et kindlustada sobivate puhvrite hoidmine ilma liigse piiranguta. 2 Vajadust asjakohaste makrofinantsjärelevalve meetmete järele on majandusülevaates märkinud ka OECD (Estonia. OECD Economic Surveys. October 2012). 7

8 2.3. pangandussektori tundlikkus makromajanduslike šokkide suhtes Majandusnäitajate muutused võivad mõjutada klientide laenuteenindamise võimet. See võib omakorda tähendada, et krediidiasutustel on vaja teha lisaprovisjone ja arvestada, et osa laene ei laeku. Joonis 12. Eri suurusega SKP šokkide võimalik mõju nelja suurema panga viivislaenude tasemele (neli suuremat panka moodustavad üle 85% pangandussektori koguvaradest) 7% tegelik põhiprognoos 5 pp 10 pp 15 pp Makromajanduslike šokkide mõju hindamiseks pangandussektori laenuportfellile on kasutatud vektor-autoregressiivset (VAR) makromudelit koos krediidiriski mudeliga 3. Esmalt on VAR mudeli abil genereeritud kolm negatiivset makrostsenaariumit: majanduskasvule antakse vastavalt ühekvartaline 5, 10 ja 15 protsendipunkti suurune šokk. Kuna makromudeli muutujad on omavahel seotud, kandub majanduskasvu šokk üle ka teistele muutujatele ning selle tulemusena saadakse esialgse šoki suurusest sõltuvad stsenaariumid. Seejärel on krediidiriski mudeli abil hinnatud negatiivsete makrostsenaariumite mõju laenukvaliteedile, mida on mõõdetud viivislaenude 4 suhtena laenuportfelli. 6% 5% 4% 3% 2% 1% Pärast negatiivset majandusšokki kasvaks järgneva viie kvartali jooksul viivislaenude suhtarv väga kiiresti. Kõige negatiivsema makrostsenaariumi korral, mille puhul oleks kumulatiivne negatiivne mõju majanduskasvule võrreldav aasta majanduskriisiga, kasvaks nelja suurema panga keskmine viivislaenude suhe 3,4%le (vt joonis 12) ning oleks põhistsenaariumiga võrreldes 2,1 protsendipunkti kõrgem 5. Väikepankade puhul oleks negatiivne mõju märksa suurem viivislaenude osakaal tõuseks viie kvartali jooksul 14,2%ni ehk viimase kümnendi majanduslanguse haripunktist mõnevõrra madalamale tasemele (vt joonis 13). Kui ebasoodsad tingimused peaksid kestma kauem, võib majandusšoki mõju klientide laenuteenindamise võimele olla märgatavalt suurem kui praegu hinnatud, mil modelleeriti lühiajalise šoki mõju. 3 Krediidiriski mudelit on kirjeldatud täpsemalt R. Kattai Credit Risk Model for the Estonian Banking Sector, Pank Working Paper Series 1/2010. Krediidiriski mudelit kasutatakse Finantsstabiilsuse Ülevaate raames prognoosimiseks ja stressitestimiseks. 4 Viivislaenud on üle 60 päeva maksetähtaega ületavad laenud. 5 Põhistsenaariumi aluseks on Panga majandusprognoos (Rahapoliitika ja Majandus 2/2013). Joonis 13. Eri suurusega SKP šokkide võimalik mõju väikepankade viivislaenude tasemele (väikepangad moodustavad vähem kui 15% pangandussektori koguvaradest) 18% 16% 14% 12% 1 8% 6% 4% 2% tegelik põhiprognoos 5 pp 10 pp 15 pp

9 3. KAPITALINÕUDED aasta lõpus kehtis s kõikidele siin tegevusloa saanud krediidiasutustele 1 omavahendite miinimumnõue. Riskivarade suhtes arvestatud omavahendite miinimumnõue tõsteti s 8%lt 1le 1. oktoobril Kapitaliseerituse nõude suurendamise eesmärk oli tugevdada pangandussektori toimekindlust kiire majanduskasvu keskkonnas, mis oli suurel määral tingitud väliskapitali sissevoolust ning millega kaasnes pankade riskialtim käitumine. Kuna pankade varad kasvasid aastas rohkem kui poole võrra (vt joonis 14), otsustas Pank rakendada ennetavaid meetmeid, et tagada pankade toimekindluse säilimine ka majanduskeskkonna halvenedes. Joonis 14. Pangandussektori koguvarad ja reaalsektori võlakoormus mld eurot pangandussektori koguvarad (vasak telg) pangandussektori koguvarad (parem telg) reaalsektori võlg (parem telg) % SKPst Järgnenud kiire krediidikasvu perioodi aastatel mõjutasid piirkonna turgude ressursirohkus ning riskihuvi suurenemine, mida omakorda toetas Euroopa Liiduga ühinemisega (2004) kaasnenud kindlustunde kasv majanduse väljavaate suhtes. Välismaiste pangagruppide hoogustunud turuvõitlus, mida rahastati suurel määral piiriüleselt emapangagruppide vahenditest, tõi kaasa laenustandardite lõdvendamise ja intressimarginaalide languse aastal ületas pankade krediidiportfellide aastane kasv kohati 5 ning sarnases tempos kasvasid ka kinnisvara hinnad. Suurenevate riskide võimalike mõjude leevendamiseks otsustas Pank alates aasta märtsist kehtestada residentidele antud kinnisvaralaenudele kapitaliarvestuses senise 5 asemel 10 riskikaalu (vt joonis 15). Kiire krediidikasv jätkus siiski ka pärast nõude kehtestamist. Krediidikasv aeglustus märgatavalt alles aasta esimesel poolel, kui kodumaiste eluasemelaenude riskikaalu nõue oli juba vähenenud, vastavalt kehtima hakanud Euroopa Liidu direktiividele 2006/48/EC ja 2006/49/EC (nn Basel II põhimõtete rakendumine) aastal rakendati s siiski direktiivis ette nähtud 35% miinimumnõudest rangemat 6 üleminekunõuet neile pankadele, kes kasutasid krediidiriski arvestamisel standardmeetodit Joonis 15. Pangandussektori kapitaliseeritus 25% 15% 1 5% madalaim keskmine miinimumnõue Märkus: rakendati kapitaliarvestuses s väljastatud eluasemelaenudele 10 riskikaale ning riskikaale 9

10 Nendel krediidiasutustel, kes arvestasid riskinõudeid sisereitingute põhimeetodiga, ei lubatud aasta jooksul võtta omavahendite nõudeid arvesse vähem kui 95% ulatuses kuni aastani kehtinud õigusnormide kohaselt arvutatud mahust. See alampiir langes sisereitingute meetodi kasutajatele aastal 9le ning aastal 8le. Et hinnata eelmise kümnendi kiire laenukasvu perioodi võimalikku vastutsüklilist kapitalinõuet vastavalt nn Basel III metoodikale, on vaadeldud reaalsektorile antud laenude mahu ja SKP suhte erinevust selle pikaajalisest trendist. Laenukoormuse lõhe (credit/gdp gap) viitab, et vastutsükliline kapitalinõue oleks alates aastast järk-järgult kasvanud ning jõudnud kõrgeima tasemeni (4,75%) aastal (vt joonis 16). Vastutsüklilise puhvri rakendamine oleks seega aidanud pangandussektori puhvreid suurendada. Kuna s kehtis selle perioodi jooksul enamlevinud 8% nõudest 2 protsendipunkti kõrgem üldine omavahendite nõue, mis sisaldas alates aasta märtsist ka kinnisvaralaenude suuremat riskikaalu, on keeruline hinnata, milliseks oleks krediidikasvu näitajad kujunenud siis, kui neid meetmeid ei oleks rakendatud. Joonis 16. Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis ning arvestuslik vastutsükliline kapitalipuhver 8% 7% 6% 5% 4% 3% 2% 1% 2002 üle 60 päeva maksetähtaega ületavad laenud (vasak telg) arvestuslik vastutsükliline kapitalipuhver (vasak telg) kodumaine pangalaenu ja liisingute maht (parem telg) Märkus: rakendati kapitaliarvestuses s väljastatud eluasemelaenudele 10 riskikaale ning riskikaale % SKPst Kuigi vastutsüklilist puhvrit saab lugeda oluliseks riske maandavaks makrofinantsjärelevalve meetmeks, ei pruugi siiski tulevikus liigne tsükliline krediidikasv laenuteenindamise võime probleemidele eelneda. Pankade omavahendid võivad seega osutuda laenu-allahindluste vajaduse ilmnemisel ebapiisavaks siis, kui teisi sobivaid meetmeid ei rakendata. majanduslanguse perioodid näitavad ka seda, et laenuvõtjate laenuteenindamise võime võib nõrgeneda väga kiiresti ja suures ulatuses. Kui majanduskeskkonna halvenemine on selgelt tajutav, ei pruugi seega pangad enam olla suutelised lisakapitali piisavalt efektiivselt kaasama. Viimasel kahel viivislaenude kiire kasvu perioodil suurenes enam kui 60 päeva tagasimakse tähtaega ületavate laenude osakaal pankade krediidiportfellis s kõigest 3 5 kvartali jooksul enam kui 2 protsendipunkti (vt joonis 17). Joonis 17. Varasemate majanduslanguste ja suurima hinnatud šoki mõju viivislaenude tasemele viivislaenude taseme suhteline muutus võrreldes algpunktiga t0 4% 3% 2% 1% -1% Allikas: Pank III kv 1998 IV kv pp t kvartalite arv algpunkti t0 suhtes 10

11 4. OODATAV MÕJU 4.1. Potentsiaalne mõju pangandussektori vastupanuvõimele Täiendavad kapitalipuhvrid suurendavad krediidiasutuste võimet tulla toime šokkidega ja katta kahjumeid. 31. detsembri 2013 seisuga täitsid kohustuslikku 1 kapitali miinimumnõuet kõik s tegutsevad krediidiasutused (vt joonis 15). Suure kasumlikkuse ajal on pangandussektoril kogunenud jaotamata kasumite näol märkimisväärsed kapitalipuhvrid. See selgitab esimese taseme põhiomavahendite (CET1) kõrget taset, mis 31. detsembri 2013 seisuga ulatus koondarvestuses 23,9% riskiga kaalutud varadest 6, samal ajal kui madalaim näitaja oli suurem kui 12% (vt joonis 18). Kõik s litsentseeritud krediidiasutused suudavad järelikult täita täiendava 2% esimese taseme põhiomavahendite nõude puhvritega, mis neil nõude kehtestamise ajal on juba olemas. Joonis 18. Pankade esimese taseme põhiomavahendite (CET1) suhe riskiga kaalutud varadesse 3 25% 15% 1 5% keskmine, arvestades põrandat madalaim, arvestades põrandat Potentsiaalne mõju kodumaisele laenupakkumisele Pärast eelmise kümnendi esimese poole kiiret kasvu, aastal alanud turuolukorra kohandumist ning sellele järgnenud suurt langust hakkas s tegutsevate pankade laenuportfell alates aasta aprillist taas tasapisi kasvama (vt joonis 19). Kuigi aasta teisel poolel krediidikasv mõnevõrra aeglustus, muutus see aastaga võrreldes laiapõhjalisemaks ning laenulepingute arv suurenes. Majapidamiste laenamine muutus samuti aktiivsemaks ning uute laenude maht ja laenuportfell jätkasid suurenemist. Laenunõudlust on muu hulgas aidanud elavdada madalad intressimäärad. Joonis 19. Laenujäägi aastakasv s ja euroalal 8% 6% 4% 2% ettevõtted majapidamised euroala ettevõtted euroala majapidamised Panga poolt kord kvartalis läbiviidava pankade laenutegevuse uuringu (Bank Lending Survey) andmetel olid pangad kriisi mõjul kiirelt kasvanud viivislaenude tõttu sunnitud krediidistandardeid karmistama. Viimase pooleteise aasta jooksul ei ole aga pankade hinnangud laenustandardite edasisele karmistumisele viidanud. 6 Arvutamisel on arvestatud Basel II üleminekuperioodi kapitalinõuete miinimumiga ehk kapitalinõuded moodustavad vähemalt 8 enne 1. jaanuari 2007 kehtinud kapitalinõuete põhjal arvutatud nõuetest. -2% -4% -6% -8% -1-12% Allikad: Euroopa Keskpank, Pank 11

12 Konjunktuuriinstituudi tootmisettevõtete küsitlus viitab sellele, et suurel osal ettevõtetest on finantsseisund investeeringute rahastamiseks viimastel aastatel paranenud (vt joonis 20). Vähenenud on ka nende teenindus- ja ehitussektori ettevõtete arv, kes on toodangu suurendamise peamise takistusena toonud välja ettevõtte finantsraskused Potentsiaalne piiriülene mõju Joonis 20. Finantsolukorra mõju investeerimistegevusele tootmisettevõtete hinnangu põhjal stimuleeriv piirav Panga ja Euroopa Keskpanga andmetel olid s litsentseeritud krediidiasutuste piiriülesed positsioonid 31. detsembri 2013 seisuga kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides väiksemad kui 0,01% vastava riigi pangandussektori koguvaradest. vastuste osakaal s tegutsevate krediidiasutuste piiriülene tegevus on tagasihoidlik ja positsioonid väikesed (vt joonis 21). Lisaks sellele pidid nad aasta lõpuni täitma 1 kogu omavahendite miinimumnõuet, mistõttu võib eeldada, et krediidiasutustele kehtestatava 2% süsteemse riski puhvri potentsiaalne negatiivne mõju jääb nii Euroopa Liidu finantssüsteemile tervikuna kui ka üksikutele liikmesriikidele väikeseks Allikas: konjunktuuriinstituut Joonis 21. s tegutsevate pankade piiriülesed laenud ja hoiused suhtena vastava riigi pangandussektori koguvaradesse, seisuga , 0,9% 0,8% 0,7% 0,6% 0,5% 0,4% pangad kliendid 0,3% 0,2% 0,1% 0, Läti Leedu Küpros Läti varad Allikad: Euroopa Keskpank, Pank Leedu Küpros kohustused 12

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. I kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2009. a. I kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) Bilanss 31.03.09 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5809.7 5810.3 1503 2. Kauplemiseks

Rohkem

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc

Microsoft Word a. II kvartali täiendavad aruanded.doc AS SEB Pank Grupp 2008. a. II kvartali täiendavad aruanded (vastavalt Eesti Panga Presidendi 21.12.2007.a. määrusele nr. 20) SEB Pank, bilanss 30.06.08 1501 1. Raha ja nõuded keskpankadele 5242.0 5242.0

Rohkem

Finantssektori areng

Finantssektori areng 33 V Välisturgude soodsas likviidsuskeskkonnas viis kodumaiste pankade ja liisinguettevõtete finantsvarade suur kasv 23. a artalis kodumaise võlakoormuse suurenemiseni, mis keskendub üha enam majapidamiste

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Microsoft Word - ET_ _final

Microsoft Word - ET_ _final JUHTKIRI nõukogu tegi 2011. aasta 6. oktoobri istungil korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on jätkuvalt kõrge ja saadud teave on kinnitanud,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius PP.ppt [Kirjutuskaitstud]

Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius PP.ppt [Kirjutuskaitstud] Investeerimishoius Põhjala Pangad Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 1 Investeerimishoius PÕHJALA PANGAD Müügiperiood 05.03.2008-31.03.2008 Hoiuperiood 01.04.2008-21.03.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

Eesti Pank - blankett

Eesti Pank - blankett Eesti Panga presidendi 17. jaanuari 2017. a määruse nr 2 Riikliku programmi Eesti Panga tööde loetelu lisa Riikliku programmi EESTI PANGA STATISTIKATÖÖDE LOETELU 2017 2021 1/7 Eesti Panga seadus, 2 lg

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

TALLINNA ДRIPANGA AS

TALLINNA ДRIPANGA AS TALLINNA ÄRIPANGA AS SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 3 1.1 KREDIIDIASUTUSE ÜLDANDMED... 3 1.2 AUDIITOR... 3 1.3 JUHATUSE DEKLARATSIOON... 4 2. TEGEVUSARUANNE... 5 2.1 KREDIIDIASUTUSE GRUPI KIRJELDUS... 5 2.2

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

TALLINNA ДRIPANGA AS

TALLINNA ДRIPANGA AS TALLINNA ÄRIPANGA AS SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 3 1.1 KREDIIDIASUTUSE ÜLDANDMED... 3 1.2 AUDIITOR... 3 1.3 JUHATUSE DEKLARATSIOON... 4 2. TEGEVUSARUANNE... 5 2.1 KREDIIDIASUTUSE GRUPI KIRJELDUS... 5 2.2

Rohkem

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 18. juuni 2014, mis käsitleb juhiseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kehtestamiseks (ESRN/201

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 18. juuni 2014, mis käsitleb juhiseid vastutsükliliste kapitalipuhvrite määrade kehtestamiseks (ESRN/201 2.9.2014 ET Euroopa Liidu Teataja C 293/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) SOOVITUSED EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2014, mis käsitleb

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud

Rohkem

Swedbanki suvine majandusprognoos

Swedbanki suvine majandusprognoos Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Microsoft Word - Vahearuanne 6 kuud 2017.docx

Microsoft Word - Vahearuanne 6 kuud 2017.docx Vahearuanne 6 kuud 2017 Sisukord TEGEVUSARUANNE... 3 Finantstulemuste kokkuvõte... 4 Kapitaliseeritus... 5 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE... 6 Konsolideeritud koondkasumi aruanne... 6 Konsolideeritud

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

ESRNi aastaaruanne 2016

ESRNi aastaaruanne 2016 Aastaaruanne 2016 Sisukord Eessõna 2 3 Sisukord 1 Eessõna Mario Draghi, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) kuues aastaaruanne hõlmab ajavahemikku 1.

Rohkem

Rahapoliitika ja Majandus 4/2018

Rahapoliitika ja Majandus 4/2018 RAHAPOLIITIKA JA MAJANDUS 4 2018 Rahapoliitika ja Majandus on Eesti Panga neli korda aastas ilmuv ülevaade, mis võtab kokku viimase aja olulisemad sündmused maailma ja Eesti majanduses. Kahel korral, juunis

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

Microsoft Word - Vahearuanne 12 kuud 2017.docx

Microsoft Word - Vahearuanne 12 kuud 2017.docx Vahearuanne 12 kuud 2017 1 Sisukord Sisukord... 2 Tegevusaruanne... 3 Finantstulemuste kokkuvõte... 4 Kapitaliseeritus... 5 Konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne... 6 Konsolideeritud koondkasumi

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/ 948, juuni 2016, - ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/ 2016/ 16)

EUROOPA  KESKPANGA  OTSUS  (EL)  2016/  948, juuni  2016,  -  ettevõtlussektori  varaostukava  rakendamise  kohta  (EKP/  2016/  16) L 157/28 EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/948, 1. juuni 2016, ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/2016/16) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

II ETTEVÕTETE JA MAJAPIDAMISTE FINANTSKÄITUMINE JA RISKID

II ETTEVÕTETE JA MAJAPIDAMISTE FINANTSKÄITUMINE JA RISKID II ETTEVÕTETE JA MAJAPIDAMISTE FINANTSKÄITUMINE JA RISKID ETTEVÕTTED 1 Ettevõtete finantspositsioon ja säästmine Erinevalt möödunud aasta IV kvartalist suurendasid ettevõtted fi nantskohustusi 26. aasta

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Skandinaavia TOP10 alusvara \374levaade)

(Microsoft PowerPoint - Skandinaavia TOP10 alusvara \374levaade) Pakkumine kehtib 29.10.2007 InvesteerimisHoius SKANDINAAVIA TOP10 Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Skandinaavia maade majandus Rootsi SKP kasvu oodatakse 3,6% 2007.aastal ja 3% 2008. aastal.

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. juuni 2019 (OR. en) Institutsioonidevahelised dokumendid: 2015/0270(COD) 2016/0360(COD) 2016/0361(COD) 2016/0364(COD) 2016/0362(COD) 2018/0060(COD) 2018/0063(COD) 9729/19

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

Eesti finantsturu ülevaade 2016

Eesti finantsturu ülevaade 2016 Eesti finantsturu ülevaade 2016 Sakala 4 15030 Tallinn Telefon: + 372 668 0500 Faks: + 372 668 0501 E-post: info@fi.ee Veebileht: www.fi.ee Ülevaade põhineb Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate

Rohkem

Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood Aadress Liivalaia 45, Tallinn Telefon E-posti aadress

Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood Aadress Liivalaia 45, Tallinn Telefon E-posti aadress Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood 11315936 Aadress Liivalaia 45, 10145 Tallinn Telefon +372 628 3300 E-posti aadress info@luminor.ee Veebilehe aadress http://www.luminor.ee/ Kande tegemise

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Eesti Pank Bank of Estonia KROON ja MAJANDUS 2/2007

Eesti Pank Bank of Estonia KROON ja MAJANDUS 2/2007 Eesti Pank Bank of Estonia KROON ja MAJANDUS 2/2007 TELLIMINE JA KAASTÖÖD Ajakirja tellimisinfo telefonil 6680 998, faksil 6680 954 või e-postiga aadressil trykis@epbe.ee. Ajakirja saab lugeda ka Eesti

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

Tööturu Ülevaade 2/2018

Tööturu Ülevaade 2/2018 EESTI TÖÖTURU ÜLEVAADE 2 2018 TÖÖTURU ÜLEVAADE Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks

Rohkem

ülevaade_12_07:Layout 1.qxd

ülevaade_12_07:Layout 1.qxd EESTI FINANTSTEENUSTE TURG seisuga 31. detsember 2007 Käesoleva Finantsinspektsiooni poolt koostatud analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade Eesti finantsteenuste turu ja turuosade kohta. Kuigi Finants -

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Makro Eesti majandusest Renoveerimislaenu kogemused Rakvere 05.02.2019 Janis Pugri Swedbank Korteriühistute valdkonnajuht Swedbank Laenud ja hoiused 2002-2018 hoiused kollane, laenud oranš, hall joon laenude

Rohkem

Eesti Pank EESTI PANGA AASTA ARUANNE 2013

Eesti Pank EESTI PANGA AASTA ARUANNE 2013 Eesti Pank EESTI PANGA 2012. AASTA ARUANNE 2013 SISUKORD EESTI PANGA PRESIDENDI SISSEJUHATUS... 6 EESTI PANGA TÄHTSAMAD ÜLESANDED 2012... 10 MAAILMA, EUROALA JA EESTI MAJANDUS 2012... 18 Maailma ja euroala

Rohkem

ET Kokkuvõte ESPADi aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis

ET Kokkuvõte ESPADi aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis ET Kokkuvõte ESPADi 2. aasta aruanne Sõltuvusainete tarbimine kooliõpilaste hulgas 36 Euroopa riigis Õiguslik teade Käesolev Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) väljaanne on autoriõigusega

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - pl [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - pl [Compatibility Mode] Eesti Pank Bank of Estonia Eesti majandusareng: teel euroalasse Peeter Luikmel Eesti Pank 21. aprill 2010 Käsitletavad teemad Ebakindlust on palju nii meil kui mujal Kiired muutused on aidanud kriisiga

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Aruanne_ _ pdf

Aruanne_ _ pdf MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80004940 tänava/talu nimi, Paasiku tn 4-75 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga Ülevaates on kajastatud Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate ettevõtete Eestis osutatud t

Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga Ülevaates on kajastatud Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate ettevõtete Eestis osutatud t Eesti finantsteenuste turg 30. juuni 2017 seisuga Ülevaates on kajastatud Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate ettevõtete Eestis osutatud teenused. Sisukord 1. Finantsturu üldine areng 3 2.

Rohkem

Konjunktuur nr 1 (208) 2019 märts

Konjunktuur nr 1 (208) 2019 märts 1 (28)219 EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 1 (28) Tallinn Märts 219 EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: MÄRTS 219 Majanduse hetkeolukord ja ootused* 1 5-5 -1 28

Rohkem

INBANK AS VAHEARUANNE 3 KUUD 2016

INBANK AS VAHEARUANNE 3 KUUD 2016 INBANK AS VAHEARUANNE 3 KUUD 2016 Inbank AS Üldine teave Ärinimi Inbank AS Aadress Niine 11, 10414 Tallinn Registreerimise kuupäev 5.10.2010 Registrikood 12001988 (EV äriregister) Juriidilise isiku identifikaator

Rohkem

EKP suunised pankadele viivislaenude kohta – lisa: usaldatavusnõuetekohaste eraldiste miinimumtase viivislaenude puhul

EKP suunised pankadele viivislaenude kohta – lisa: usaldatavusnõuetekohaste eraldiste miinimumtase viivislaenude puhul EKP suunised pankadele viivislaenude kohta lisa: Usaldatavusnõuetekohaste eraldiste miinimumtase viivislaenude puhul Oktoober 2017 Sisukord 1 Taustteave 2 2 Üldkäsitus 3 2.1 Ulatus ja kohaldamine 3 2.2

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

EN

EN ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 13.7.2009 KOM(2009) 362 lõplik 2009/0099 (COD) Ettepanek EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Eesti majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 E

Eesti majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 E majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 murepilved hõrenevad 6 Maailmamajandus Maailmamajanduse arengud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

Targocid Art 30 - CHMP Opinion

Targocid Art 30 - CHMP Opinion I lisa Ravimi te, ravimvormide, tugevuste, manustamisviiside, taotlejate, müügiloa hoidjate loetelu liikmesriikides 1 Belgia Belgia Bulgaaria Tšehhi GmbH, Targocid 100 mg Leonard-Bernstein-Straße Trockenstechampullen

Rohkem

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun 30.06.2010 lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2010 Aruandeperioodi lõpp: 30. juuni 2010 Äriregistri kood 11058103 Aadress: Roosikrantsi 11, Tallinn 10119

Rohkem

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun

AS KIT Finance Europe lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juun 30.06.2011 lõppenud poolaasta vahearuanne (auditeerimata) Aruandeperioodi algus: 01. jaanuar 2011 Aruandeperioodi lõpp: 30. juuni 2011 Äriregistri kood 11058103 Aadress: Roosikrantsi 11, Tallinn 10119

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 208 final 2017/0090 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 208 final 2017/0090 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL EUROOPA KOMISJON Brüssel, 4.5.2017 COM(2017) 208 final 2017/0090 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse

Rohkem

1/34 Vahearuanne jaanuar juuni 2019 Tulemuste kokkuvõte II kvartal 2019 võrdluses I kvartaliga 2019 Puhaskasum 7,7 mln eurot (5,0 mln eurot), millest

1/34 Vahearuanne jaanuar juuni 2019 Tulemuste kokkuvõte II kvartal 2019 võrdluses I kvartaliga 2019 Puhaskasum 7,7 mln eurot (5,0 mln eurot), millest 1/34 Vahearuanne jaanuar juuni 2019 Tulemuste kokkuvõte II kvartal 2019 võrdluses I kvartaliga 2019 Puhaskasum 7,7 mln eurot (5,0 mln eurot), millest emaettevõtte omanike osa 7,1 mln eurot (4,7 mln eurot)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 21. märts 2019, millega muudetakse otsust ESRN/2016/14 kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta (ESRN/20

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 21. märts 2019, millega muudetakse otsust ESRN/2016/14 kinnisvaraandmete lünkade täitmise kohta (ESRN/20 13.8.2019 ET Euroopa Liidu Teataja C 271/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) SOOVITUSED EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU SOOVITUS, 21. märts 2019, millega

Rohkem

EKP/2007/4

EKP/2007/4 C 136/6 SOOVITUSED EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS, 31. mai 2007, millega muudetakse soovitust EKP/2004/16 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

1/39 Vahearuanne jaanuar juuni 2019 Tulemuste kokkuvõte II kvartal 2019 võrdluses I kvartaliga 2019 Puhaskasum 7,7 mln eurot (5,0 mln eurot), millest

1/39 Vahearuanne jaanuar juuni 2019 Tulemuste kokkuvõte II kvartal 2019 võrdluses I kvartaliga 2019 Puhaskasum 7,7 mln eurot (5,0 mln eurot), millest 1/39 Vahearuanne jaanuar juuni 2019 Tulemuste kokkuvõte II kvartal 2019 võrdluses I kvartaliga 2019 Puhaskasum 7,7 mln eurot (5,0 mln eurot), millest emaettevõtte omanike osa 7,1 mln eurot (4,7 mln eurot)

Rohkem

SUUNISED MAKSEJÕUETUSE VÕI TÕENÄOLISELT MAKSEJÕUETUKS JÄÄMISE KOHTA EBA/GL/2015/ Suunised erinevate asjaolude tõlgendamise kohta, mille p

SUUNISED MAKSEJÕUETUSE VÕI TÕENÄOLISELT MAKSEJÕUETUKS JÄÄMISE KOHTA EBA/GL/2015/ Suunised erinevate asjaolude tõlgendamise kohta, mille p EBA/GL/2015/07 06.08.2015 Suunised erinevate asjaolude tõlgendamise kohta, mille puhul peetakse krediidiasutust või investeerimisühingut direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 6 kohaselt maksejõuetuks

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)

Rohkem

Hinnainfo mai 2015

Hinnainfo mai 2015 HINNAINFO MAI 2015 Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Claudia Meriküla, Katrin Männaste, Aivar Voog Tellijapoolne kontaktisik: Aleksander Vukkert AS Emor Tammsaare Ärikeskus A. H. Tammsaare

Rohkem

Eesti Tööturu Ülevaade

Eesti Tööturu Ülevaade EESTI TÖÖTURU ÜLEVAADE APRILL 2017 TÖÖTURU ÜLEVAADE Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel.

Rohkem

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade Pagaritööstuse 2017. aasta I kvartali ülevaade Marje Mäger kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond / peaspetsialist 05.07.2017 Lühikokkuvõte Pagaritööstustes toodeti 2017. aasta esimese

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

EESTI FINANTSTEENUSTE TURG seisuga Käesoleva Finantsinspektsiooni poolt koostatud analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade Eesti finantsteenust

EESTI FINANTSTEENUSTE TURG seisuga Käesoleva Finantsinspektsiooni poolt koostatud analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade Eesti finantsteenust EESTI FINANTSTEENUSTE TURG seisuga 31.12.2010 Käesoleva Finantsinspektsiooni poolt koostatud analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade Eesti finantsteenuste turu ja turuosade kohta. Kuigi Finantsinspektsioon

Rohkem