44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 12. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM KURITEGEVUS EESTIS KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 12.1 KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRU

Väljavõte

1 44 / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 2. KRIMINAALMENETLUS KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA Seaduses ei ole antud pikimat ega lühimat menetlusaja pikkust. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 lõike kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures järgmistest kriteeriumidest: ) kohtuasja keerukus, 2) kaebaja käitumine, 3) riigivõimu käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks menetluses kaalul. Näiteks on riigikohus oma otsuses nr leidnud, et kuna kohtuasi oli mahukas ning keeruline ja kuriteo episoodid toimusid pika perioodi vältel, siis kolm aastat kohtueelseks menetluseks on enam kui mõistlik aeg ning kohtueelne menetleja ei viivitanud menetlustoimingute tegemisega. 47 Juhul kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul eba- proportsionaalselt võrreldes avaliku menetlushuviga konkreetses asjas, tuleb kohtul kriminaalmenetlus lõpetada või süüdistatav õigeks mõista, hoolimata võimalusest menetlusaja ülemäärane kestus hiljem karistust kergendades või muul moel isikule hüvitada Kohtueelne menetlus Kohtumenetlus Menetluse kogukestus Kokkuleppemenetlus Käskmenetlus Lühimenetlus Üldmenetlus Joonis 33. Menetlusaeg päevades 28. aastal Riigikohtu otsus nr (7..29) 48 Riigikohtu 3..2 otsus nr (7..29) 49 Kohtumenetluse puhul on iga kriminaalmenetlusasja tüübi sisse hõlmatud ka vastav kiirmenetlus % Lahendatud kuriteod Registreeritud kuriteod % 63% 25 53% 53% 52% Kõigi menetlusliikide menetlusaja pikkus päeva Lahendamise % Joonis 34. Lahendatud kuriteod 28. aastal 2725 % 9% 8% 67% 69% 7% 63% 6% 5% 4% 3% 2% %

2 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM / KÄTLIN-CHRIS KRUUSMAA / 45 Alla kuue kuuga lahendatakse 47% kriminaalasjadest 28. aastal lahendati kohtueelses menetluses kuritegu, sealjuures politseija piirivalveametis ning maksuja tolliametis Üldmenetluse pikkus 687 päeva võrreldes 27. aastaga vähenes lahendatud 6% kuritegude osakaal 6% võrra, aga võrreldes 24. aastaga on see näitaja kasvanud %. % 43% 47% Alla kuue kuuga lahendatavate kuritegude osakaal kriminaalasjadest 47% Samas tuleb arvestada, et neist 35% lõpetatakse, sest ilmnes kriminaalmenetlust välistav asjaolu, nt kriminaalmenetluse alus puudub ehk tegu ei olnud kuriteoga. KrMS 99 KrMS 2 KrMS 2 KrMS 22 KrMS 23 Ei ole teada KrMS 24 Aeganõudvaim ja seega ka kõigile menetlusosalistele kulukaim menetlusliik on üldmenetlus, seda nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses. Kuritegude lahendamise määr on näitaja, mille puhul arvutatakse lahendatud kuritegude osakaal samal perioodil registreeritud kuritegudest. 28. aastal oli lahendamise määr 63%, s.t kohtueelses menetluses jäi ca 38% registreeritud kuritegudest lahendamata või leiti menetluses, et tegu ei olnudki kuriteoga. % 5% 3% 2% 2% 63% 25% 35% Joonis 35. Kriminaalmenetluse lõpetamise alus

3 46 / ANDRI AHVEN / 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 2.2 JÄLITAMISEST ANDRI AHVEN Jälitustoiminguid kasutati kõige enam Uusi jälitustoimikuid avati ehk 36 võrra vähem kui 27. aastal Jälitustoimikuid avas politsei- ja piirivalveamet maksu- ja tolliamet korruptsioonija majanduskuritegudes kaitsepolitseiamet vanglad narkokuritegudes Jälitustoimingu tegemisest teavitati 27 isikut Jälitustoimingu tegemisest teavitamine lükati kohtu loal edasi 284 isiku puhul Jälitustoiminguga riivatud inimesi oli 7 (nt pealtkuulatava isiku vestluspartnerid) Jälitusluba taotleti keskmiselt 46 Jälitusluba anti 984 isiku suhtes Kohus rahuldas osaliselt jälitusloa taotlust täielikult rahuldamata Kõige pikemat aega kestavad jälitustoimingud, kus kasutatakse POLITSEIAGENTI päevaks jälitusloa taotlust Kohus jättis 8 Jälitustoiminguid tehti tegelikult keskmiselt 39 päeva jooksul Jälitustoiminguteks andsid kohus ja prokuratuur lube 38 Varjatud jälgimine Telefoni pealtkuulamine Muu teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine Varjatud sisenemine Kuriteo matkimine Asja varjatud läbivaatus ja asendamine Võrdlusmaterjali varjatud kogumine Politseiagendi kasutamine Postisaadetise varjatud läbivaatus Lubade arv* aastal alustatud ja jälitustoiminguid sisaldanud kriminaalasjast oli 28. aasta lõpuks 68 lõpetatud kohtusse saatmata, sh 55 kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu kuriteo toime pannud isiku tuvastamatuse tõttu 68 saanud lahendi kohtus (otsus, määrus) 22 ühendatud teise kriminaalasjaga 6 veel menetluses * Üks luba võib hõlmata mitut toimingut

4 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM / ANU LEPS, BRIT TAMMISTE / KAS KURITEO OHVER SAAB ABI? ANU LEPS, BRIT TAMMISTE Ohvriuuringu andmetel langes 28. aastal vähemalt 5-aastastest inimestest enda hinnangul mõne kuriteo ohvriks 6% ehk statistilisi usalduspiire arvestades inimest. Ohvriabi poole pöördus 3575 inimest (otsesed ohvrid) 5 ehk hinnanguliselt 4 8%. Kõiki politseisse jõudnud või politseile kuriteoteate esitanud kannatanuid ei kuulata kannatanuna üle ning ohvriabi poole võivad pöörduda ka inimesed, kes politseiga kokku ei puutu (ei ole juhtumi kohta kuriteoteadet esitanud). Ühe ohvriabini jõudva juhtumiga on valdavalt seotud üks ohver. Mõnikord on abisaajaks ka ohvri pereliikmed ja teised temaga seotud isikud. Laste osakaal kannatanute seas on oluline nii osakaalu kui ka neile mõeldud abi arendamise mõttes (kannatanuna üle kuulatutest on iga kümnes laps, ohvriabis on alla 9-aastaste vanuserühm 8%). Üha enam luuakse lapskannatanuid abistavaid teenuseid: lastemajad, ööpäev läbi kättesaadav lasteabitelefon, vaimse tervise keskused jm. Iga kümnes alaealine vägivallakuriteos kannatanu võib sattuda traumast tingitud tervisekahjustuse või seksuaalse väärkohtlemisega seotud ekspertiisi. Kuriteoohvrite abistamiseks on riigil hulk võimalusi: kuriteoohvri riiklik hüvitis, teenused ohvri psühhosotsiaalseks ja füüsiliseks taastumiseks: psühholoogilise abi kulu hüvitised, nõustamine, majutus, jm tugiteenused. Kuriteoohvrite riiklikku hüvitist maksti 28. aastal 27 inimesele see moodustab 3,5% ohvriabi klientidest. Samas on õigus saada hüvitist märksa väiksemal sihtrühmal 52 kui kõik kuriteoohvrid. Kuriteoohvrile makstud hüvitis oli keskmiselt veidi üle tuhande euro. 25. aasta analüüsi 53 kohaselt oli kontrollikulu ühe vägistamisjuhtumi 54 puhul eurot (sh karistus 5 29), röövimise puhul eurot (sh karistus 52 96), tapmise puhul eurot (sh karistus 268). Seega moodustavad kulutused kuriteoohvrite hüvitisteks vaid paar protsenti riigi kontrollikuludest seoses vägivallakuritegudega, viimaste puhul on valdavalt tegu karistuse täideviimisega seotud kuludega. 5 Justiitsministeerium. Avaldamata. 5 Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi andmed. 52 Kuriteoohvri riiklikku hüvitist makstakse, kui inimene on saanud Eestis vägivallakuriteo tagajärjel raske tervisekahjustuse või vähemalt neli kuud kestva tervisehäire. Selleks on õigustatud ainult need kannatanud, kes on langenud KarS -des 3, 4, 5, 8, 9, 9 kirjeldatud kuriteo ohvriks. 53 Kallaste, E., Luuk, E., Järve, J., Kaska, M., Räis, M.-L. 25: Vägivallakuritegude hind. Tapmise, vägistamise ja röövimisega kaasnevad kulud Eesti ühiskonnale. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR Kuriteo menetlemise ning karistusega seotud kulud.

5 48 / ANU LEPS, BRIT TAMMISTE / 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM Kuriteoohvrite uuringu (27) 55 andmeil on suurem osa kannatanuid sellega, kuidas neid õiguskaitsesüsteemis koheldakse, üsna rahul seda tänu menetlusprotsessi põhjuseks oleva kuriteojuhtumi suhtelisele kergusele, mistõttu ei nõua ka järgnev menetlus neilt suurt pingutust. Õiguskaitsesüsteemi tähelepanu vajavad aga kindlasti need, kelle kuriteokogemus on olnud raske, mistõttu ka menetlusprotsessis osalemine nõuab suuremat pingutust. Kriminaalmenetluses kannatanuna üle kuulatud isikutest arvestatava osa moodustavad vägivallakuriteo ohvrid, kes vajavad rohkem tähelepanu ja riigi abi. Viidatud uuring rõhutab, et õiguskaitsesüsteemi praegune korraldus on mõeldud võimekatele kannatanutele, kes on altid loodud võimalusi kasutama: Ohvrite kaitse süsteem tuleb ümber pöörata: tagada, et süsteemi vaikimisi valikud toetavad seda, et kõige nõrgemal positsioonil olevad ohvrid ei loobuks õiguskaitsesüsteemi kaitsest / / arvestatav osa ohvritest, kes vajaksid näiteks ohvriabi, rahalist hüvitist või õigusabi, ei ole seda saanud. Ligipääsu osutatavale abile on vaja seetõttu oluliselt lihtsustada Kriminaalasjades kannatanuna üle kuulatud 57 isikute arv NOORIM JA VANIM KANNATANU 25% 2% 5% % 5% % 5% Alla 3% aastal 28. aastal < AASTANE Joonis aastal ohvriabisse pöördunud otseste ohvrite vanuseline jaotus Allikas: sotsiaalkindlustusamet 6% 22% 2% % % FÜÜSILISTE KANNATANUTE KESKMINE VANUS 4% AASTANE Kõige enam esindatud vanuserühm ohvriabi klientide seas 3 39 % 8 ja vanemad 55 Espenberg, K., Kiisel, M., Lukk, M., Soo, A., Themas, A., Themas, E., Villenthal, A. 27. Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring. Tartu: Tartu Ülikool Ibid, lk E-toimik. Kannatanute arvu aluseks on võetud kannatanuna esimese ülekuulamise fakt.

6 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM / ANU LEPS, BRIT TAMMISTE / 49 OHVRIABI KLIENTIDE JAOTUS SOO JÄRGI Ohvriabini jõudnud inimeste arv: otsesed 4389 ja kaudsed ohvrid sh 2728 Kehalises väärkohtlemises kannatanuid Kuriteos kannatanuna üle kuulatud lapsed, alla 4-aastased lapsed. 584 Vägivallakuritegudes kannatanuna üle kuulatud ca 5 Sama palju inimesi kui jõuab ohvriabisse või on vägivallakuritegudes üle kuulatud töötab ka politsei- ja piirivalveametis Vägivallakuritegudes kannatanuna üle kuulatud lapsi 543 sh alla 4-aastasi lapsi 32 Laste osakaal kõigist vägivallakuriteos kannatanuna ülekuulatutest vägivallakuriteos kannatanuna üle kuulatust oli kehalise väärkohtlemise ohvreid 54 Kontaktsetes seksuaalkuritegudes 54 kannatanuid kokku

7 5 / ANU LEPS, BRIT TAMMISTE / 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM EKEI tegi 27. aastal 82 (67 elava ja 5 surnud) lapse 58 ekspertiisi, mis olid seotud alaealise kannatanuga kriminaalasjadega. Elavate laste puhul tehti peamiselt tervisekahjustuse (33) ja seksuaalekspertiis (22). Tervisekahjustusega trauma liigid lastel: tömptrauma (2), liiklus (6), mürgistus (3), lasketrauma (), muu (). Lapse ekspertiisi tinginud trauma laad oli seotud olme (34) või perega (2) Elavad 7 2 Joonis 37. Laste ekspertiisid kriminaalasjadega seoses (27. aasta ülevaade vanusest lähtuvalt) Allikas: EKEI andmed Surnud aastal hukkus liiklusõnnetuse tagajärjel 6 67 inimest Iga kümnes alaealine vägivallakuriteos kannatanu võib sattuda traumast tingitud tervisekahjustuse või seksuaalse väärkohtlemisega seotud ekspertiisi. Laste keskmine vanus ekspertiiside puhul oli 9,4 aastat. 58 EKEI andmed. 59 Politsei- ja piirivalveamet, ALIS. Aruanne genereeritud Ibid. Laste surmade puhul oli leidmise kohaks elukoht (4), veekogu (3), maantee (2), muu (4), raudtee () või tänav (). Surma põhjus neil juhtudel lämbumine (7), vigastus (5), haigus (2). Kuritegude tagajärjel hukkus 59 5 juhtumis 59 inimest 6 Politsei- ja piirivalveamet, ALIS. Liiklusõnnetustes osalejate kontrollaruanne (28. a andmed). Aruanne genereeritud meest 2 naist inimest sai vigastada EKEI 28. aasta andmetel6 jõudis ekspertiisi 325 hukkunut, sh lapsed (3). Hukkunute arv surma põhjuse järgi: enesetapp 93, kuritegu 59, tulekahju 5, uppumine 42, narkoüledoos 34, tööõnnetus 5.

8 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM / ANU LEPS, BRIT TAMMISTE / 5 Ohvriabi klientide arv 3575,3 Keskmiselt ühe ohvriabi juhtumiga seotud ohvrite arv 27 Ohvrid, kellele kuriteoohvrite riiklikku hüvitist maksti Ohvriabini jõudnud inimeste arv kasvas +7% 28. aastal maksti kuriteoohvritele riiklikku hüvitist

9 52 / KRISTER TÜLLINEN, STANISLAV SOLODOV / 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM 2.4 KARISTUSE KANDMINE JA JÄTKUTUGI KRISTER TÜLLINEN, STANISLAV SOLODOV aasta lõpul oli Eesti vanglates ja arestimajades 2584 inimest, sh süüdimõistetut vahistatut väärteoaresti all olijat Joonis 38. Vangide arv aasta lõpu seisuga* Kümne aastaga on vangide arv VÄHENENUD ligikaudu võrra vahistatute arv on langenud * Alates 24. aastast sisalduvad vangide üldarvus ka väärteo eest aresti all olevad isikud X 28. aasta lõpul oli vangide seas Vangide keskmine vanus kasvab aasta-aastalt üle 5-aastasi vange on rohkem kui aastat tagasi Vange 28. aasta lõpul inimese kohta vanglates koos arestimajadega madalaim tase iseseisvuse taastanud Eestis 28. aastal mõjutas vangide arvu vähenemist seadusemuudatus (KarS 74 lg 3): varasema 3 aasta asemel võib määrata kuni 5-aastase katseaja 95% 246 meest 5% 23 naist 97 4 alaealist ( süüdimõistetut ja 4 vahistatut) Eesti kodanikke 64% (662) kodakondsuseta 26% (677) Venemaa kodanikke 7% (77) muu kodakondsusega 3% (68)

10 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM / KRISTER TÜLLINEN, STANISLAV SOLODOV / 53 Avavanglates kandis 28. aasta lõpul karistust 6 isikut ehk Mida enam kordi on isik vanglas viibinud, seda suurema tõenäosusega on see seotud 8% süüdimõistetutest VARAVASTASTE KURITEGUDEGA Kõige enam tõusis liikluskuriteo eest karistatud vangide arv Kohtu määratud karistuse pikkused Täpselt 4 aastat on keskmine mõistetud vangistuse pikkus Narkootikumidega seotud süüteod Eluvastased süüteod Varavastased süüteod - röövimised Varavastased süüteod - vargused Liiklussüüteod Vägivallateod Seksuaalkuriteod Süüteod vara vastu tervikuna Tervist kahjustavad kuriteod Avaliku rahu vastased kuriteod Üldohtlikud kuriteod Süüteod perekonna ja alaealise vastu Joonis 39. Vangide enamlevinud süüteod (raskeima järgi)

11 54 / KRISTER TÜLLINEN, STANISLAV SOLODOV / 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM Vangide ajakasutus Vangla eesmärk on juhtida kinnipeetav õiguskuulekale teele. Vangide retsidiivsuse mõõtmise kõrval on kasulikus hõives 2% 5% 25% 48% Tööhõive Üld- ja kutseharidus, riigikeele õpe Sotsiaalprogrammid- ja rehabilitatsioon Huvitegevus, religioosne tegevus osalemine üks viis hinnata eelduste loomist selle eesmärgi saavutamiseks. Joonis 4. Vangide hõivetegevuses osalemine ühel tööpäeval, keskmine (% hõivatutest) Eesti igas vanglas korraga keskmiselt ligikaudu 8 vangi Kokku 24 vangist osales keskmiselt ühel tööpäeval mingis hõivetegevuses ligi 96 vangi ja ei osalenud vangi, 47 kelle päevane tegevus väljaspool eluosakonda tähendas üht tundi jalutamist värskes õhus või iganädalast tegevust spordisaalis. t Ühel päeval oli mingi hõivetegevusega hõivatud ligikaudu 4% vangidest. Keskmiselt oli selline vang tegevusega hõivatud ligi 3 tundi päevas.

12 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM / KRISTER TÜLLINEN, STANISLAV SOLODOV / 55 Kriminaalhooldusaluste arv jätkas vähenemist Kriminaalhooldusaluste levinuim kohustus on nõue hoiduda alkoholi ja/või narkootikumide tarvitamisest Joonis 4. Kriminaalhooldusaluste arv aasta lõpu seisuga Kriminaalhooldusalustest oli 28. aasta lõpul Eesti kodanikke 74% (662) kodakondsuseta 5% (677) Venemaa kodanikke 5% (77) muu kodakondsusega 4% (68) Vähenenud on kuni 24-aastaste kriminaalhooldusaluste arv ja osakaal: Kriminaalhooldusele suunati 28. aastal kokku 582 uut hooldusalust, kellest enamik oli: % 6% Elektroonilise valve alla määrati 28. aastal 389 kriminaalhooldusalust 64 isikut väärteo ÜKTga isikut vangistuse asendamisel käitumiskontrolliga isikut vangistuse asendamisel ÜKTga vanglast tingimisi enne tähtaega vabastatut 54 kriminaalmenetluse tingimusliku lõpetamise ÜKT-ga osalise vangistuse ehk nn šokivangistusega Üldkasulikku tööd tegi 28. aasta lõpul 233 hooldusalust, neist olid 62% süüdimõistetud 4% isikud, kes võtsid ÜKT kohustuse kriminaalmenetluse otstarbekusest lõpetamisel 24% väärteo toime pannud isikud

13 56 / KRISTER TÜLLINEN, STANISLAV SOLODOV / 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM Vanglast vabanenute tugiteenus 62 koosneb tugiisiku- ja majutusteenusest. Aastatel vabanes tugiteenusele 732 isikut, sealhulgas 29 majutusteenusele Tugiisikuteenus Majutusteenus 676 Tugiisikuteenust osutati 28. aastal ühes kuus keskmiselt 6 isikule Majutusteenust osutati 28. aastal ühes kuus keskmiselt 24 isikule KOKKU Joonis 42. Teenusele jõudnute arv NB! Kõige enam hindavad teenust saanud isikud tugiisiku puhul moraalset tuge ning alatist valmisolekut ära kuulata ja nõu anda. Majutusteenus on oluline, sest elukohata väga raske õiguskuulekat elu alustada ja see on kriitiliselt tähtis juba esimestel vabanemisjärgsetel kuudel. Arvan, et tänu teenusele olen võib-olla üldse elus. Äärmisel juhul oleksin vanglas. Alkohol on probleem, muutun agressiivseks ja sealt algavad kõik probleemid. Minu vanemad on surnud ja mul ei ole pikka aega olnud elukohta, olen käinud mööda varjupaikasid, sest ei suuda ise hakkama saada, liiga nõrk ja puudub tahe. Tänu Jõhvi keskusele sain küll ajutise, aga vähemalt stabiilse elukoha, et töö leidmisele üldse mõtlema hakata. Loobusin alkoholitarvitamisest, olen tasapisi uuesti elama hakanud. Sain töö. Nüüd olen abielus ja valmistun isaks saama. Ma arvan, et kui inimene tahab, siis on keskuses olemas kõik tingimused, probleem muidugi on paljudega, kes lihtsalt ei viitsi midagi teha. Neid tuleb rohkem tööle panna, et nendes motivatsiooni tekitada. 62 Tugiteenust vanglast vabanejatele rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

14 2. KRIMINAALJUSTIITSSÜSTEEM / KRISTER TÜLLINEN, STANISLAV SOLODOV / 57 Alates majutuskeskuste avamisest on nõudlus ajutise elukoha järgi olnud pidev ja kasvav. 26. aastal saadeti majutuskeskustele 33 majutuskoha taotlust, 27. aastal oli taotlusi 97 (64 võrra rohkem), mis tulenes majutuskeskuse avamisest Ida-Virumaal Jõhvis. 28. aastal väljastasid majutuskeskused majutuskoha broneeringuid vähem ja seetõttu oli ka taotluste arv väiksem, kokku 95 taotlust Karistuse ärakandmine Tingimisi enne tähtaega Elektroonilise järelevalve alla Šokivangistus (KarS 74 lg 2) Joonis 43. Majutusteenusele vabanenute arv vabanemise aluse järgi Teenust saanud ja aasta jooksul pärast vabanemist uues kriminaalasjas kahtlustatavana üle kuulatud isikutest suurem osa (82%) oli vanglas karistuse lõpuni kandnud ning nad olid keskmiselt kuus korda varem vanglas karistust kandnud. Kõige sagedamini oli uue kuriteo puhul tegu varavastase kuriteoga (57%) kehalise väärkohtlemisega (8%) liiklussüütegudega (7%) Tugiteenuse saanutest olid teenusejärgselt tööturul 59% Tugiteenuse saanutest kuulati ühe aasta jooksul uues kriminaalasjas kahtlustatavana üle 42% Võrdluseks vanglakaristuse lõpuni kandnud inimeste retsidiivsus 44%