KLAVER

Väljavõte

1 HUVIÕPPE ÕPPEKAVA KLAVER 1. ÜLDOSA KLAVERI huviõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist haridust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - klaver. Lisaks põhiainele läbib õpilane toetavad rühmaained (solfedžo, muusikalugu). Õpilase soovi ja kooli võimaluste korral saab õppida ka teist instrumenti (lisapill). Oluline on praktiline musitseerimine mitte ainult solistina, vaid ka ansamblis, mis arendab partneritunnetust, noodijälgimise oskust ja annab esinemisjulgust ning -rõõmu. Muusikaõpingud annavad lisaks konkreetsetele teadmistele ja oskustele õpilasele palju eluks vajalikku: otsuse-ja valiku tegemise julgust, iseseisva töö oskust ja loovust, mis kõik aitavad toime tulla edaspidises elus mistahes erialal või ametis. Pillimänguoskus annab inimestele võimaluse oma igapäevast elu emotsionaalselt tasakaalus hoida ja mitmekesistada seda nii aktiivselt (musitseerides) kui ka passiivselt (publikuna). 2. ÕPPEAINED Põhikool Õppeaine I õ/a. II õ/a. III õ/a. IV õ/a. V õ/a. VI õ/a. VII õ/a noorem aste vanem aste Klaver Solfedźo Muusikalugu Ansambel 0,5-1* 0,5-1* 0,5-1* Saade 0,5-1* 0,5-1* Lisapill* *Õpilase soovi korral ja kooli võimaluste olemasolul. Õppekava läbimise aeg (ilma lisa-aastateta) on seitse õppeaastat ja tundide maht minimaalselt 717,5 tundi. Õppeaeg on jagatud kaheks astmeks: nooremaks (I-IV õppeaasta) ja vanemaks (V-VII õppeaasta). Üleminek nooremast astmest vanemasse otsustatakse õpilase õppeedukuse ja üleminekueksamite sooitusepõhjal. Üleminekueksamid toimuvad klaveris ja solfedžos. Õppekava lõpetamisel toimuvad lõpueksamid samades ainetes.

2 3. AINEKAVAD KLAVER Hindelised esinemised toimuvad: I õppeaastal 3. ja 4. veerandil. II-III ja V-VI õppeaastal 2., 3. ja 4 veerandil. IV ja VII õppeaastal 2. ja 3. veerandil. Lisa-aastatel üks kord poolaastas. Hindelisel esinemisel esitatakse kaks teost peast.. Tehnilised arvestused toimuvad üks kord poolaastas ( v.a. I õppeaastal) Eksamid: Üleminekueksam nooremast astmest vanemasse (IV õppeaasta kevadel). Lõpueksam vanema astme lõpus (VII õppeaasta kevadel). I õppeaasta Tutvumine heliredelitega.õppeaasta jooksul läbi võtta ühe dieesiga helistikud (C, G, a, e). I õppeaastal tehnilist arvestust ei toimu. Võimalikult mitmekesine repertuaar vastavalt õpilase arengutasemele, kasutades näiteks J. Thompsoni, F. Emontsi ja L. Kõlari algõpetuse kogumikke. Hindelised esinemised 2., 3. ja 4. Veerandil kahe teosega vabal valikul. Hindelised esinemised toimuvad 2., 3. ja 4. veerandil kahe teosega vabal valikul. Tasemenäited: E. M. Burnam - Lepatriinu M. Rautio - Kinos II õppeaasta Duurid: esimene poolaasta - C, G; teine poolaasta - D, A, F Mängida kaks oktavit otse eraldi kätega. mollid: esimene poolaasta - a, e; teine poolaasta - d Mängida kaks oktavit; harmooniline ja meloodiline kuju otse eraldi kätega. Kolmkõlad: 3-helilised eraldi kätega Akordid: 3-helilised pedaaliga ja staccatos eraldi kätega. Tehnilised arvestused toimuvad kaks korda õppeaasta jooksul. Igas veerandis peab läbi võtma vähemalt kaks teost vabal valikul. Hindelised esinemised toimuvad 2., 3. ja 4. veerandil kahe teosega vabal valikul. Tasemenäited: J. Thompson - Ööbik ja kägu L. Kõlar - R. Päts - Hiir hüppas

3 III õppeaasta Duurid: esimene poolaasta - C, G, D, A, E; teine poolaasta - F, B, Es Mängida neli oktavit otse koos kätega. B ja Es eraldi kätega. mollid: esimene poolaasta - a, e; teine poolaasta - d, g, c Mängida neli oktavit; harmooniline ja meloodiline kuju otse koos kätega. Kolmkõlad: 3-helilised koos kätega. Akordid: 3-helilised eraldi kätega. Kromaatiline heliredel: neli oktavit eraldi kätega. Tehnilised arvestused toimuvad kaks korda õppeaasta jooksul. Igas veerandis peab läbi võtma vähemalt kaks teost vabal valikul. Hindelised esinemised toimuvad 2., 3. ja 4. veerandil kahe teosega vabal valikul. Tasemenäited: O. Khromuskin - Nuku valss A. Gurlitt - Etüüd IV õppeaasta Duurid: esimene poolaasta - C, G, D, A, E, H; teine poolaasta - F, B, Es, As Mängida neli oktavit otse ja lahku; H ja As otse. mollid: esimene poolaasta - a, e, h; teine poolaasta - d, g, c, f Mängida neli oktavit harmooniline ja meloodiline kuju koos kätega ja otse; f-moll eraldi kätega. Kolmkõlad: 3-helilised koos kätega. Pikk kolmkõla eraldi kätega. Akordid: 3-helilised koos kätega. Kromaatiline heliredel: neli oktavit koos kätega. Tehnilised arvestused toimuvad 2 korda õppeaasta jooksul. Igas veerandis peab läbi võtma vähemalt kaks teost vabal valikul. Hindelised esinemised toimuvad 2. ja 3. veerandil kahe teosega vabal valikul. Üleminekueksamil nooremast astmest vanemasse, mis toimub neljanda veerandi lõpus, esitada üks pala, üks etüüd ja üks suurvorm. Tasemenäited: I. Pleyel - Sonatiin D-duur J. F. Burgmüller - Etüüd op.100 nr.6 C-duur D. Kabalevski - Klounid Vanema astme ainekava V õppeaasta Duurid: esimene poolaasta - C, G, D, A, E, H; teine poolaasta - F, B, Es, As, Des Mängida neli oktavit otse ja lahku; As ja Des otse. mollid: esimene poolaasta - a, e, h, fis, cis, gis; teine poolaasta - d, g, c, f Mängida neli oktavit harmooniline ja meloodiline kuju otse. Kolmkõlad: 4-helilised eraldi kätega. Pikk kolmkõla koos kätega.

4 Akordid: 4-helilised eraldi kätega; D7 ja >VII7: pikk kuju eraldi kätega. Kromaatiline heliredel: neli oktavit koos kätega. Tehnilised arvestused toimuvad kaks korda õppeaasta jooksul. Igas veerandis peab läbi võtma vähemalt kaks teost vabal valikul. Hindelised esinemised toimuvad 2., 3. ja 4. veerandil kahe teosega vabal valikul. Tasemenäited: A. Stojanov - Lumehelbed T. Caramia - Jalutuskäik maisipõllul VI õppeaasta Kõik dieesidega ja bemollidega helistikud. Kõik duurid lahku, mollid otse. Kolmkõlad: 4-helilised koos kätega. Pikk kolmkõla koos kätega. Akordid: 4-helilised koos kätega; D7 ja >VII7 pikk kuju koos kätega. Kromaatiline heliredel: neli oktavit koos kätega. Tehnilised arvestused toimuvad 2 korda õppeaasta jooksul. Igas veerandis peab läbi võtma vähemalt kaks teost vabal valikul. Hindelised esinemised toimuvad 2., 3. ja 4. veerandil kahe teosega vabal valikul. Tasemenäited: U. Sisask - Veomehe täht C. Ph. E. Bach -Kevad VII õppeaasta Kõik dieesidega ja bemollidega helistikud. Kõik duurid lahku, mollid otse. Kolmkõlad: 4-helilised koos kätega. Pikk kolmkõla koos kätega. Akordid: 4-helilised koos kätega; D7 ja >VII pikk kuju koos kätega. Kromaatiline heliredel: neli oktavit koos kätega. Tehnilised arvestused toimuvad kaks korda õppeaasta jooksul Igas veerandis peab läbi võtma vähemalt kaks teost vabal valikul. Hindelisel esinemisel teisel veerandil esitada kaks teost vabal valikul. Lõpueksamil neljanda veerandi lõpus esitada üks pala, üks etüüd ja üks suurvorm. Tasemenäited: F. Kuhlau - Sonatiin op.55 nr.3 C-duur I-osa J. F. Burgmüller - Etüüd op.100 nr.25 C-duur F. Chopin - Unustatud valss a-moll

5 3. 2. SOLFEDŹO Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes muusikalist kirjaoskust ja analüüsivõimet. Noorem aste I õppeaasta (1)Põhiülesandeks on rütmiõpetus, laaditaju arendamine, duur ja moll. (2)Nõuded teooriale: 1) meetrum ja rütm: rõhuline ja rõhutu taktiosa; takt ja taktijoon; taktidesse jaotamine, lõpujoon; kordamismärk; taktimõõdud 2/4, 3/4 ja 4/4=C, taktiviipamise skeemid; noodivältused ja pausid; tervenoot ja -paus; poolnoot ja -paus; veerandnoot ja -paus; kaheksandiknoot ja -paus; 2) noodikirja algteadmised. Mõisted: noodijoonestik ja abijooned; nootide asukohad noodijoonestikul, noodivarre õigekiri; pauside kirjutamine; viiulivõti; noodinimetused: silp ja/või tähtnimetused; alteratsioonimärgid (diees, bemoll, bekaar); tempo ja dünaamika mõiste; 3) helistikud: laadid (duur ja moll); astmed ja astmetaju arendamine; helistikud: C, F, G duurid ja a-moll loomulik kuju; paralleelsed helistikud; toonika kolmkõla; juhtheli. (3) Nõuded kuulamisele: duuri ja molli heliredel; duuri ja molli kolmkõla. (4) Nõuded diktaadile: rütmidiktaat 2-4 takti; ettevalmistused meloodiliseks diktaadiks. (5) Nõuded laulmisele: heliredel duuris ja loomulikus mollis; I astme kolmkõla duuris ja mollis; eakohased ühehäälsed harjutused ja kaanonid. (6) Nõuded rütmikale: liikumisega (rütmika, tants, pantomiim jms) seotud mõisted ja vastavate võtete harjutamine; muusika kuulamine ja analüüs. II õppeaasta (1) Põhiülesandeks on molli kolm liiki; intervallid p.1, p. 4, p. 5, p. 8. (2) Nõuded teooriale: 1) rütm ja taktimõõt: punkt noodi järel; kolmelöögiline noot; punkteeritud rütm; kuueteistkümnendiknoot ja -paus; eeltakt; 2) helistikud kahe märgini (D-h, B-g, d- ja e-moll); toon ja pooltoon; heliredeli ehitus; ebapüsivad ja püsivad astmed; (3)nõuded intervallidele: tutvumine puhaste intervallidega p.1, p. 4, p. 5, p. 8; (4) nõuded kuulamisele: duuri ja molli heliredel; T ja t kolmkõla põhikuju (meloodiliselt ja/või harmooniliselt); õpitud intervallid (meloodiliselt ja/või harmooniliselt); (5) nõuded diktaadile: lihtne suuline ja kirjalik diktaat 2-4 takti duuris; rütmidiktaat kuni neli takti; (6) nõuded laulmisele: duuri js loomuliku molli heliredel; T ja t kolmkõla; lihtsad harjutused koos taktiviipamisega.

6 III õppeaasta (1) Põhiülesandeks on lihtintervallid ja akordiõpetuse algus. (2) Nõuded teooriale: 1) rütm ja taktimõõt: punkteeritud rütm (ta-i-ti); varemõpitu kordamine ja kinnistamine; 2) helistikud: minoori kolm kuju; helistikud kolme märgini; 3) intervallid: v.2, s. 2, v. 3, s. 3; intervallide suurus toonides; ehitamine antud noodist üles ja alla; 4) akordid: toonika kolmkõla pöörded. (3) Nõuded kuulamisele: õpitud intervallide eraldamine meloodiliselt ja/või harmooniliselt; duuri, loomuliku, harmoonilise ja meloodilise molli heliredelid. (4) Nõuded diktaadile: suuline ja kirjalik meloodiline diktaat, neli takti; rütmidiktaat kuni neli takti. (5) Nõuded laulmisele: duuri ja molli kolmkõla pööretega; duuri ja loomuliku molli heliredel. IV õppeaasta (1) Põhiülesandeks on akordide ehitamine; toonika kolmkõla pööretega duuris ja mollis; põhikolmkõlad duuris ja mollis. (2) Nõuded teooriale: 1) taktimõõt 3/8; 2) helistikud: nelja märgiga mažoorid ja minoorid; 3) intervallid: v. 6, s. 6, v. 7, s. 7; duuri ja molli toonika kolmkõlade ehitamine ja pööramine; põhikolmkõlade ehitamine duuris ja mollis. (3) Nõuded kuulamisele: duuri ja molli ( kolm kuju) heliredelid ; duuri ja molli kolmkõlad. (4) Nõuded diktaadile: suuline ja kirjalik meloodiline diktaat(neli takti); rütmidiktaat (kuni neli takti) (5) Nõuded laulmisele:duuri ja molli kolmkõlad pööretega, duuri ja harmoonilise molli heliredel. Üleminekueksam (1) Kirjalik eksam: 1) diktaat 2/4 või 3/4 taktimõõdus; 4 takti; kuni kahe märgiga helistikes; astmeline ja kolmõla liikumine; 2) rütmidiktaat 2/4 või 3/4 taktimõõdus; 4 takti; 3) kuulamine: meloodilised lihtintervallid; T ja t kolmkõla; duuri ja molli ( kolm kuju) heliredel; 4) ehitamine: helistiku määramine võtmemärkide järgi; antud intervalli määramine; heliredeli ehitamine (duur ja molli kolm kuju); antud helistikus toonika kolmkõla ehitamine ja pööramine; antud helistikus põhikolmkõlade ehitamine. (2) Suuline eksam: duuri heliredeli laulmine kuni kahe märgiga helistikes; toonika kolmkõla pööretega ja/või põhikolmkõlade laulmine kuni kahe märgiga duurides; õpitud harjutuse laulmine duuris.

7 lahendusega; P lahendusega Vanem aste V õppeaasta (1)Põhiülesandeks on dominantseptakord lahendusega ning s. 2, v. 7 ja s. 7 lahendustega. (2) Nõuded teooriale: 1) rütm, taktimõõt: triool; 6/8 taktimõõt; 2) helistikud: kuni viie märgiga duurid ja mollid; 3) intervallid: lihtintervallide ehitamine antud noodist üles ja alla; v. 7 lahendustega duuris (s. 3, s. 6) ja mollis (v. 3, v. 6); s. 7 lahendusega p. 8; s. 2 lahendusega duuris (v. 3., v. 6) ja mollis (s. 3, s. 6); 4) akordid: D7 põhikujus duuris ja mollis; toonika kolmkõla pöörete ehitamine helistikus (duuris ja mollis); subdominandi ja dominandi kolmkõla pööramine duuris ja mollis; (3) Nõuded kuulamisele: DB7B s. 2, v. 7, s. 7 lahendustega; kolmkõla ja pöörded duuris ja mollis; (4) Nõuded diktaadile: 2/4 või 3/4 taktimõõdus 4-8 takti duuris, 4 takti mollis; (5) Nõuded laulmisele: kõik õpitu; jõukohased harjutused. VI õppeaasta (1) Põhiülesanne: põhikolmkõlade pöörded duuris ja mollis (2) Nõuded teooriale: 1) rütm ja taktimõõt: taktimõõt 6/8; triool; sünkoop; 2) helistikud: 6 märgiga helistikud; 3) intervallid; 4) akordid: kõikide põhikolmkõlade pöörete ehitamine (duuris ja mollis). (3) Nõuded kuulamisele: D7P duuris ja mollis;duuri ja molli kolmkõlad ja nende pöörded; intervallid. (4) Nõuded diktaadile: 2/4 ja 3/4 taktimõõdus 4 takti. (5) Nõuded laulmisele: D7 lahendusega duuris ja mollis; intervallid. VII õppeaasta (1) Põhiülesanne: akordid VII astmelt. (2) Nõuded teooriale: 1) rütm ja taktimõõt: sünkoop; vahelduv taktimõõt; 2) helistikud: 7 märgiga duurid ja mollid; 3) intervallid ja akordid; (3) Nõuded kuulamisele (intervallid, akordid) (4) Nõuded diktaadile: 2/4, 3/4 taktimõõdus 8 takti; 4/4 taktimõõdus 4 takti. (5) Nõuded laulmisele: oskus rakendada teoreetiliselt õpitut. (6) Nooditeksti analüüs: õpitud helistikes. Lõpueksam (1) Kirjalik lõpueksam: 1) diktaat: 2/4, 3/4 taktimõõdus 8 takti; 4/4 taktimõõdus 4 takti. Kuni kahe märgiga helistikes; 2) kuulamine: intervallid ja akordid meloodiliselt ja/või harmooniliselt, duuri ja molli kolmkõlad põhikujus ja pööretena, dominantseptakord lahendusega duuris ja mollis;

8 3) ehitamine: õpitud intervallide ja akordide ehitamine ja lahendamine antud helistikus või antud noodist; intervallide ja akordide määramine; soovi korral harmoonilise või meloodilise molli ehitamine või laadi määramine; 4) rütmidiktaat: 4 takti, õpitud rütmidel. (2) Suuline lõpueksam: 1) õpitud harjutuse laulmine; 2) molli heliredeli laulmine; 3.3. MUUSIKALUGU Eesmärk: Tutvustada õpilastele maailma muusikakultuuri paremikku; anda ülevaade olulisematest muusikastiilidest ja arengutendentsidest; õpetada õpilasi muusikat kuulama ja analüüsima. Muusikalugu algab IV õppeaastast. Noorem aste IV õppeaasta Eesti rahvamuusika: - vanem rahvalaul regilaul ehk runolaul; - uuem rahvalaul salmilaul; - rahvapillid puhkpillid, keelpillid, lõõtspillid, löökpillid; - rahvatantsud voor- ja sõõrtantsud, kontratantsud ja kadrillid, paaristantsud, soolotantsud. Vokaalmuusika: - soolo hääleliigid nais- ja meeshääled, aaria arietta; - ansamblid duett, tertsett, kvartett, kvintett; - kooriliigid nais-, mees-, sega-, lastekoorid. Programmiline muusika: - M. Mussorgski Pildid näituselt ; - S. Prokofjev Petja ja hunt ; - B. Britten Variatsioonid Purcelli teemale. Instrumentaalmuusika: - keelpillid klahv-, poogen-, näpitavad keelpillid; - puhkpillid puu- ja vaskpillid (jaotus huulikute järgi); - löökpillid kindla kõrgusega löökpillid ja mittekindla kõrgusega löökpillid (rütmipillid); - partituur; - sümfoonia- ja puhkpilliorkestri partituurid. Muusikalised väljendusvahendid: - meloodia; rütm ja meetrum; tempo; harmoonia; dünaamika; tämber; register; faktuur. Väikevormid ja źanrid: - üheosaline vorm periood muusikaline lause, fraas, motiiv; - kahe- ja kolmeosaline liht- ja liitvorm;

9 - variatsioonid, rondo, fuuga, kaanon; - etüüd, prelüüd; - sonaat ja sümfoonia, sonaadivorm. Tantsud: - ajaloolised tantsud pavaan, galjard, braanl, menuett, gavottt, polonees, masurka, krakovjakk, polka, valss, ekossees, tśaardaś, boolero, habaneera, tango; - tantsusüit allemande, sarabande, courante, gigue. Lavamuusika: - ooper, ballett; - operett, muusikal, rock-ooper; - vokaalsuurvorm oratoorium, kantaat. Kammermuusika: - kammerorkester ja kammeransamblid klassikaline keelpillikvartett, keelpillikvintett, klaveritrio. Vanem aste V õppeaasta Keskaeg: - romaani ja gooti stiil, gregooriuse laul; - varajane mitmehäälsus, organum, motett; - rüütlilaul. Renessanss: - ajastu üldiseloomustus, võrdlus keskajaga; - uued ilmalikud laululiigid, madrigal; - madalmaade koolkond, selle tähtsus polüfoonilise muusika arengus, tähtsamad esindajad; - renessansi ajastul kasutatud pillid. Barokk: - ajastu üldiseloomustus, võrdlus renessansiga; - muusika iseloomustus, tähtsamad źanrid; - J. S. Bach inventsioonid, prelüüdid ja fuugad (HTK), oreliteosed; - concerto grosso mõiste Brandenburgi kontserdid; - vokaalmuusika kantaadi näide h-moll missast. Klassitsism: - ajastu üldiseloomustus, võrdlus barokiga; - klassitsismi perioodi źanrid ja vormid; - J. Haydn sümfoonia mõiste ja ülesehitus, sonaat-allegro vorm, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett; - W. A. Mozart sümfooniad ja klaverisonaadid, ülevaade ooperiloomingust, reekviem; - L. van Beethoven - helikeele võrdlus Haydni ja Mozarti loominguga, Beethoveni klaverisonaadid ja sümfooniad. VI õppeaasta Romantism: - F. Schubert laululooming laulutsüklid, klaverimuusika, kammermuusika, sümfooniad;

10 - F. Chopin etüüdid, prelüüdid, poloneesid, masurkad, valsid; - R. Schumann klaverimuusika, laulud; - F. Lizt klaverilooming; - E. Grieg klaveripalad, orkestrimuusika; - J. Sibelius sümfooniline muusika; - H. Alfven sümfooniline muusika Rootsi rapsoodia nr. 1. Läti muusika: - A. Kalninź - polüfooniline rahvalaul. Leedu muusika: - M. K. Ćiurlionis helilooja ja kuntsnik, sümfooniline muusika. Vene muusika: - rahvalaulust Glinkani; - M. Glinka - orkestrimuusika, ooper ja laulud, ooper Ivan Sussanin. Vene muusikaelu 19. sajandi teisel poolol: - Võimas rühm A. Borodin, M. Mussorgski, N. Rimski-Korsakov, C. Cui, M. Balakirev; - P. Tśaikovski klaveripalad, klaverisontsert, sümfooniad, ooperid, balletid Pähklipureja, Luikede järv. Vene muusika 20. sajandil - S. Prokofjev; D. Śostakovitś. VII õppeaasta Eesti rahvamuusika. Eesti rahvusliku muusikakultuuri tekkimine 19. sajandi keskel: - Laulu- ja mänguseltsid; - Esimesed üldlaulupeod. Eesti rahvusliku heliloomingu teerajajad: - A. Saebelmann-Kunileid; A. Thomson; F. Saebelmann; D. O. Wirkhaus; A. Jakobson; K. A. Hermann. Esimesed kutselised heliloojad: - M. Härma; K. Türnpu; J. Kappel; Eesti muusikaelu 20. sajandil: - A. Läte; R. Tobias. Rahvusliku koorimuusika areng Eestis: - M. Saar; C. Kreek. Sümfoonilise muusika areng 20. sajandi alguses: - A. Kapp; H. Eller; E. Tubin. Muusikaelu Eestis Teise maailmasõja ajal ja järel: - G. Ernesaks; E. Kapp; V. Kapp. Eesti muusika areng 20. sajandi teisel poolel: - V. Tormis; E. Tamberg; J. Rääts; A. Pärt; E-S. Tüür; U. Sisask. 20. sajandi viimane kümnend ja 21. sajandi alguse noored heliloojad: - H. Tulve; T. Tulev ANSAMBEL Klaveriansambli aine kestab kolm õppeaastat, reeglina kolmandast viienda klassini

11 Hindeline esinemine toimub teise poolaasta alguses, kus peab esitama kaks erineva karakteriga ansamblipala. Aasta jooksul peab läbi mängima vähemalt 4-5 ansamblilugu. Soovitav on mängida koos teise õpilasega, aga vajadusel võib ansamblitunnis mängida ka koos õpetajaga. III õppeaasta Tasemenäited: E. Gradecky - Jäätise rag L. van Beethoven - Kolm saksa tantsu IV õppeaasta Tasemenäited: A. Holzman - Ragtime E. Mägi - Ringmäng V õppeaasta Tasemenäited: E. Grieg - Humoresk W. A. Mozart - Neli tantsu SAADE Eesmärk: Saade on aine, mida õpitakse klaveri huviala kahel õppeaastal kuuendal ja seitsmendal õppeaastal. Eesmärgid on abistada ja juhtida õpilast praktilises musitseerimises: - praktiseerida koosmängu teise instrumendiga; - arendada kolmerealise partituuri lugemist; - õppida kujundama saadet duurimärkide ja etteantud meloodia järgi; - arendada loomingulisust läbi omaloomingu (vokaalmeloodia ja selle saate komponeerimine). VI õppeaasta Õppeaasta jooksul tuleb: - õppida sooloinstrumendi saatmist (2-3 teost eri muusikastiilides); - kujundada vokaalsaade akordimärkide järgi kasutades põhikolmkõlasid; - kujundada saade vokaalmeloodiale kasutades põhikolmkõlasid; - komponeerida vokaalmeloodia ja kujundada sellele saade kasutades põhikolmkõlasid. Hindelised esinemised toimuvad kaks korda aastas teisel ja neljandal veerandil. Esitada kaks saadet: sooloinstrumendi saade ja soololaulu saade.

12 VII õppeaasta Õppeaasta jooksul tuleb: - õppida sooloinstrumendi saatmist (2-3 teost eri muusikastiilides); - kujundada vokaalsaade akordimärkide järgi kasutades põhikolmkõlasid, septakorde ning nende pöördeid; - kujundada saade vokaalmeloodiale kasutades põhikolmkõlasid, septakorde ning nende pöördeid; - komponeerida vokaalmeloodia ja kujundada sellele saade kasutades põhikolmkõlasid, septakorde ning nende pöördeid. Hindelised esinemised toimuvad kaks korda aastas teisel ja neljandal veerandil. Esitada kaks saadet: sooloinstrumendi saade ja soololaulu saade LISAPILL Õpilastel on võimalik soovi korral ja kooli võimaluste olemasolul õppida lisapillina mõnda teist instrumenti. Selle instrumendi ainekava põhineb vastava instrumendi huviõppe ainekaval.