TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava Etenduskunstide multimeediaspetsialisti eri

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava Etenduskunstide multimeediaspetsialisti eri"

Väljavõte

1 TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava Etenduskunstide multimeediaspetsialisti eriala Meeli Tuoppi MUUSIKALISTE IDEEDE LOOMINE ABLETON LIVE PROGRAMMIGA Lõputöö Juhendajad: Taavet Jansen Hendrik Kaljujärv Kaitsmisele lubatud... (juhendaja allkiri) Viljandi 2016

2 SISUKORD SISSEJUHATUS ÕPPEPROTSESS TEHNOLOOGIATE KIRJELDAMINE Helisüntees Helilaine Heli mõõtmine Heli arenemine ajas Heli digitaliseerimine sämplimine, sämplite loomine MIDI protokoll (Musical Instrument Digital Interface) ABLETON LIVE Võimalused Abletoniga töötamiseks Heli loomine programmis MIDI- ja audioklipid Session JA Arrangement view Automation Overdub Rütm Virtuaalsed instrumendid TASAKAALU LOOMINE Kompressor ja dünaamiline ulatus

3 4.2 Sidechain compression PRAKTILISE OSA ANALÜÜS Tööriistad Programmisisese audio ülesseadmine Muusikaliste ideede loomine ja nende jaotus Rakendatud meetodite kirjeldamine Hinnang tööle KOKKUVÕTE SUMMARY KASUTATUD ALLIKAD LISAD

4 SISSEJUHATUS Käesoleva lõputöö olen loonud tänu huvi tekkimisele elektroonilise muusika loomise vastu, kasutades selleks Ableton Live muusikatöötlusprogrammi. Minu peamine eesmärk on olnud tekitada arusaam Ableton programmi kasutusaladest ning selle võimalustest eelkõige elektroonilise muusika tasandil. Kuigi programmi saab laialdaselt kasutada ka etenduskunstide valdkonnasiseselt, olen selle töö puhul keskendunud esmalt programmi õppimisele ning teadmiste rakendamisele läbi muusikaliste katsetuste. Kuigi lisaks Ableton Live ile leidub teisigi sarnaseid tarkvarasid, valisin selle programmi just nimelt selletõttu, et seniste õppeaastate jooksul olen sellega vähesel määral kokku puutunud õppeainete siseselt nii teoreetilisel, kui ka praktilisel tasandil. Lisaks programmi tööpõhimõtete tundmaõppimisele olen loonud ülevaate programmiga seotud tehnoloogiatest. Kuna Ableton kuulub peamiselt helimaastiku valdkonda, olen selles maastikus orienteerumiseks loonud erinevaid digitaalse heli loomist ja töötlemist tutvustavaid peatükke. Töö loov-praktilises osas olen keskendunud metoodika rakendamisele eelkõige läbi muusikaliste katsetuste. Kuigi nende katsetuste loomise protsessi kirjeldan praktilise töö analüüsis, täidab samuti kogu loodud töö teoreetiline alus praktilise töökäigu kirjeldaja rolli. 4

5 1. ÕPPEPROTSESS Programmi selgekstegemine ei tähenda kindlasti mitte ainult manuaali lugemist. Et aru saada, kuidas miski töötab, olen pidanud läbi töötama erinevaid materjale. Tervikliku pildi loomiseks olen proovinud mõista mitte ainult Abletoni enda tööpõhimõtteid, vaid saada aimu ka nende tööpõhimõtete tagamaadest. Asetatuna elektroonilise muusika konteksti, tuleb välja ka väga palju muid tegureid, mis laiendavad programmi keele tundmaõppimise ka teistele teooriatele, nagu näiteks muusikateooriale, kuid mis ulatub antud töö piiridest juba kaugemale. Samuti lisandub siia juurde ka inspiratsiooni ammutamine, mis väljendub näiteks erinevate muusikastiilide kuulamises ning mis mängib kindlasti suurt rolli enda helikeele väljakujunemises. Põhilisteks vahenditeks, mida olen kasutanud otseselt programmiga harjutamise juures, on Jon Marguelies i poolt koostatud õpikutaoline väljaanne Ableton Live 9 Power! The Comprehensive Guide, ning erinevad youtube keskkonnast leitavad õppevideod. Esimene niiöelda programmi süvenemise hetk toimus aga juhendajapoolse tutvustusega programmi erinevatest võimalustest. Ideaalis puuduksid kõik vähesest kogemusest tingitud probleemid, kuid paratamatult on ka minu töös tulnud ette hetki, kus need takistused tuleb lihtsalt läbi närida. See ei tähenda, et õppeprotsess oleks olnud ületamatult keeruline, vaid vastupidiselt hoopis väljakutsuv. Samuti on mingite lahenduste leidmine viinud omakorda järgmiste lahendusteni, mis on muutnud üldise programmikeele mõistmise selgemaks. Kogu õppeprotsessi käigus olen aru saanud, et ainult pidev harjutamine viib soovitud tulemusteni. Seni aga on ka eesmärgile 5

6 mittesuunatud praktiseerimine andnud mulle kätte põhilised tööriistad, mille käsitsemisega esialgseid katsetusi luua. 2. TEHNOLOOGIATE KIRJELDAMINE Järgnevalt kirjeldan mõningaid mõisteid, mis on otseselt tarkvaraga seotud. Nende mõistete eelnev läbitöötamine seab selgemad piirid kogu programmikeskkonna ning samuti digitaalse helimaailma efektiivsemaks mõistmiseks Helisüntees Kuna kogu elektroonilise muusika loomine saab alguse helisünteesist, keskendun ka sellele mõistele natuke pikemalt. Helisüntees kui protsess tähendab helide elektroonilist loomist, kasutades selleks näiteks arvutit, või olemasolevate helide ümbertöötlust. Helisünteesi kõige lihtsamaks näiteks on ilmselt süntesaator, mis on võimeline looma erinevate instrumentide helisid. Heli sünteesimist ei omistata aga ainult süntesaatorile kui klahvistikule, vaid ka näiteks arvutile, milles olev protsessor toimib samal põhimõttel, ehk see sünteesib helisid. (Tuoppi 2016) 6

7 Helisüntees toimub teatud vahendite abiga. Esmalt on parem mõista analoogsüntesaatori töökäiku, mis annab selegema pildi helisünteesist. Süntesaator on niiöelda masin, mille sees olevat mehhanismi juhivad otsillaator, filter, võimendi ja envelope, ehk heli muutumist ajas reguleerivad juhtijad. Otsillaator võtab vastu elektripinge, töötleb selle mingiks teatud helikõrguseks ning selle tulemusena loob omakorda helilaine. Otsillaator on seega helitekitaja, mida saab kontrollida kas siis läbi klahvilevajutuse või seda muul viisil juhtides. Järgmiseks edastab otsillaator helilaine filtrisse, mis teostab signaali helisageduse, ehk helikõrguse muutmist vastavalt sellele, milliseid parameetreid läbi süntesaatori muudetakse. Läbi filtri liigub heli edasi võimendini, mille ülesandeks on juhtida heli tugevust, ehk valjusust. Lisaks sellele on võimendil omakorda võimalus juhtida ka helilaine tugevuses esinevaid muutusi ajas. (Harder 2016) Digitaalse heli süntees toimub sarnasel põhimõttel, kui analoogsignaali sünteesimine. Siinjuures on erinevus ainult selles, et digisüntesaator, samuti ka arvuti, kasutab otsillaatorina nendesse mehhanissmidesse programmeeritud protsessorit ja algoritme, mis võtavad vastu mingi teatud binaarkoodi, millest vormitakse vastava info töötluse tulemusena helilaine. Seega võib öelda, et Ableton on mingis mõttes süntesaator, mis tarkvarana juhib arvuti poolt sünteesitud helisid. Digitaalsest helisünteesist, mis on alguse saanud 1980ndate aastate algusest, on tänaseks saanud rakendust väga paljude erinevate vormide näol, alustades digisüntesaatorite-, seadmetega, lõpetades arvutisiseste tarkvaradega aastal lisandus kogu digimajandusse esmakordselt ka MIDI protokoll, ehk Musical Instrument Digital Interface, mis lubas erinevaid mehhanisme, sealhulgas ka DAW programme, siduda süntesaatoriga. (Harder 2016) 2.2 Helilaine Seega teostab heli sünteesimist otsillaator, mis suudab produtseerida erinevaid helisagedusi, seejuures lisades sagedustele ehk kõrgustele juurde ka teatud karakteriseeringuid. Otsillaator suudab genereerida erinevaid lainekujusid, mis osalevad erinevate instrumentide heli tekitamises. Läbi selle matemaatilise tehte ongi süntesaator 7

8 või arvuti võimeline jäljendama näiteks kitarri või keelpille. Kuna erinevate omadustega helilained tekitavad erinevaid helisid, on siinkohal kasulik edaspidiseks elektroonilise muusika paremaks mõistmiseks analüüsida peamisi lainekujusid, mida süntesaator ka Ableton programmis välja pakub. Pilt 1. Lainekujud (Allikas: Tuoppi 2016) Nendeks põhilisteks ehk kõige lihtsamateks lainekujudeks on siinus-, ruut-, kolmnurk- ja saehambalaine. Neid lainekujusid omavahel võrreldes võib öelda, et siinuslaine on neist kõige tavalisem. Ruutlaine on juba rohkem moonutatud. Teda iseloomustab pigem ebatavalise ja õõnsa heli tekitamine, mida sageli kasutatakse just popmuusika loomises. Kolmnurklaine loob väga selgekõlalisi helisid ning seda on hea kasutada konkreetsemate nootide loomiskes. Saehambalaine on neist kõige keerukam ja karakteristlikum, seega saab seda kasutada just väga rikkalike või bassikõlalise muusika loomiseks, näiteks hip-hop või trance muusikas. (Tuoppi 2016) 2.3 Heli mõõtmine 8

9 Kaks peamist mõistet, millega helist rääkides kokku puutume, on helikõrgus ja helitugevus. Lisades nendele kahele heli omadusele juurde mingisugune ühikulise väärtuse, muudab see heli iseloomustamise meie jaoks lihtsamaks. Helikõrguse ja helitugevuse teadvustamise, nende omadustega arvestamise olulisus on välja tulnud ka minu töös, kus olen pidanud keskenduma ka sellisele osale nagu erinevate helikõrguste omavahelisele koostoimimisele. Helikõrgusele vastab digitaalses keeles mõiste helisagedus, mis on mingi helitekitaja poolt loodud teatud kõrgusel helilaine ning mida saame kindlaks määrata hertsidena (Hz). Amplituud defineerib helisignaali tugevust vastavalt sellele, kui suur on energia, millega heli on tekitatud. Kuna amplituudi ennast on keeruline mõõta, kasutatakse sellele vastavat mõistet helivaljusus, ehk helitugevus, millele antakse väärtus detsibellides (db). Kuna heli on miski, mis liigub ajas, on selle visuaalse pildi loomiseks kasutatud helilaine liikumist pikiteljel. Pilt 2. Helisagedus ja helitugevus siinuslaine näitel. (Allikas: Google Images 2016) 9

10 Samuti annab kahe erineva helialine helitugevuse omadustest. omavaheline võrdlemine aimu helisageduse ja Pilt 3. Kõrge ja madala sagedusega helid. (Allikas: Google Images 2016) Helilaine kujutamises näeme, et kõrgemad helid on teljel esindatud lühemate vahedega ning madalamad helid vastupidiselt pikemate vahedega. Ilma et me heli kuuleksime, võime juba ainuüksi helilaine muutumist ajas iseloomustavat graafikut analüüsides jõuda järelduseni, kui palju on helis kõrgeid või madalaid noote, millise rütmiga on heli, kui palju on pause. Samuti on helilaine muutumist jälgides võimalik aru saada, kas tegu on muusika või lihtsalt müraga. Helilained, mis on ebakorrapärased ja liiguvad ajas juhuslikes suundades, viitavad juba mingisugusele segadusele. Niisamuti nagu helisagedust, saab ka heli amplituudi helilainest välja lugeda. Mida kõrgemale lained ulatuvad, seda tugevam on ka heli ning vastupidiselt madalamad lained on nõrgema heliga. (Tuoppi 2016) 10

11 2.4 Heli arenemine ajas Lisaks sellele, et heli saab iseloomustada helilainete omaduste põhjal, on teiseks oluliseks aspektiks nende iseloomustamise juures ka viis, kuidas nad ajas arenevad ja muutuvad. Selle seletamiseks on analüüsi alla võetud helis esinevad nähtused hoog, langus, kandvus ja vabastus. Kuna heli on ise füüsikaline nähtus, mis algab mingist ajahetkest ja mis kusagil ka lõppeb, saab seda iseloomustada ka nende parameetrite põhjal. Hoog, ehk attack on aeg, mis kulub selleks, et heli hakkaks mingi energia tagajärjel vibreerima. Kuna heli on hoo tulemusena jõudnud mingisse teatud punkti, toimub järgmisena selle langus, ehk decay. Kandvus, ehk sustain on aeg, mille jooksul on heli veel peale mingisse punkti jõudmist meie jaoks kuuldav. Ning viiamseks on vabastus, ehk release aeg, mis kulub heli täielikuks kadumiseks peale seda, kui on lõpetatud heli mängimine. 11

12 Pilt 4. Heli arenemine ajas. (Allikas: Tuoppi 2016) Neid heli omadusi analüüsides võib öelda, et need on komponendid, mis muudavad heli meie jaoks elavaks. Just need pealtnäha lihtsad parameetrid annavad väga palju võimalusi heli moonutamisteks ja heliga mängimiseks. Töödeldes näiteks klahvpilli poolt toodetud heli läbi nende parameetrite manipulatsiooni, võime lõpptulemuseks saada sootuks erineva heli, mille kohta me enam ei ütleks, et tegu on klaveriga. (Tuoppi 2016) 2.5 Heli digitaliseerimine sämplimine, sämplite loomine Et aru saada sämplimise olemusest, tuleb esmalt mõista seda, kuidas heli üldse jõuab arvutisse, ehk seda, kuidas toimub heli digitaliseerimine. Heli digitaliseerimine on protsess, mis hõlmab endas sämplimist ja kvantimist. Sämplimine ja kvantimine on lihtsamalt öeldes kaks tehet, mis on vajalikud analoogsignaali ümbertöötlemiseks digitaalseks signaaliks Sämplite summa ühe sekundi kohta annab meile sämplimissageduse, mille väärtust 12

13 mõõdetakse hertsides (Hz). Olenevalt sämplimissageduse suurusest sõltub heli kvaliteet. Madalama sämplimissagedusega helid kõlavad kvaliteedilt kehvemalt, kui kõrgema sämplimissagedusega helid. Seega on maailmas enamlevinud heli mängimisel kasutatav sämplimissagedus 44.1 khz igati õigsutatud, kus on esindatud kõik inimkõrvale kuuldavad helid vahemikus 20 Hz 20 khz. Sämplimine on üks suur osa arvutipõhise muusika loomisest, pannes aluse helide liikumisele ühest vormist teise. Sämplimise tulemusena salvestatakse helid arvuti helikaardile ning neid saab taasesitada. Näiteks pakub Ableton erinevaid sämpleid, ehk salvestatud helisid. Nende seas on erinevate pillide poolt loodud helisid, mida saab kasutada näiteks rütmide loomiseks. Loomulikult ei pea piirduma ainult Abletoni poolt pakutavate sämplitega. Sämplid on tavaliselt lühikesed heliklipid, mida kasutatakse terviku loomisel. Võimalusi, mida sämplina kasutada, on palju. Näiteks saab kasutada enda poolt salvestatud heli, olgu selleks siis kas kõne või mõni suvaline plõksatus, mis programmis lõigatuna väikeseks jupiks loob läbi enda korduste juba midagi, mida saab nimetada muusikaks või osaks muusikast. Samamoodi saab ära kasutada juba loodud muusikat, lõigates sealt ära mingi endale meeldiva osa ja asetada see täiesti uude konteksti. (Tuoppi 2016) 2.6 MIDI protokoll (Musical Instrument Digital Interface) Elektroonilise muusika loomise üheks olulisemaks võtmesõnaks on MIDI protokoll. Kõige lihtsamalt öelduna on MIDI, ehk Musical Instrument Digital Interface numbritest koosnev binaarkood, mis ütleb arvutile ette, millist heli kuuldavale tuua. MIDI protokoll annab võimaluse suhelda omavahel erinevatel seadmetel. Loodud on erinevaid instrumente, mis on võimelised edastama ja vastu võtma MIDI signaali. Selle üheks suurimaks eeliseks on võib-olla kohene salvestamisvõimalus. Näiteks tunneb Ableton ära väga palju MIDI instrumente. Ühendades neist mõne arvutiga, kasutades selleks MIDI või USB kaablit, luuakse kahe seadme vahel ühendus, kus MIDI instrumendil mängitu jõuab programmi digitaalse infona, ilma, et toimuks vahepealset signaali ümberkonverteerimist. Samuti saab 13

14 programmi enda tööriistu kasutades luua MIDI tehnoloogial põhinevaid helisid, kus MIDI info niiöelda joonistatakse programmi ajateljel olevale joonestikule. (Tuoppi 2016). Oma töös kirjeldan MIDI protokolli toimimist ning MIDI instrumendiga töötamist teistes peatükkides lähemalt. 3. ABLETON LIVE Ableton Live on tarkvara, millega saab luua elektroonilist muusikat. Täpsemalt liigitub see levinuma lühendi DAW (Digital Audio Workstation) alla, defineerides end kui digitaalse 14

15 heli tööplatvormi. Ableton sai alguse Berliinist, mille väljatöötamist alustasid aastal Bernt Roggendorf ja Gerhard Behles. Programmi esimene versioon lasti välja 2001.aastal. Tänaseks on Ableton Live st saanud üks enamlevinuid muusikategemise platvorme. Ableton eristub teistest DAW programmidest oma suure paindlikkuse poolest. Kuna lisaks traditsioonilistele muusikatöötlemise viisidele pakub Ableton ka muusika miksimise võimalust reaalajas, on programmi laiaks kasutusalaks samuti live-esitlused. Samuti on arenenud tarkvara integratsioon teiste seadmetega, eelkõige MIDI kontrolleritega, mis laiendab muusikategemise võimalusi veelgi. (Tuoppi 2016) 3.1 Võimalused Abletoniga töötamiseks Kuna olen oma töös proovinud kasutada erinevaid programmi poolt pakutavaid võimalusi, siis peatun siinkohal ka nende osade tutvustamisel, et anda väikene ülevaade sellest, kuidas kogu masinavärk toimib. Selleks, et oma selgituses mitte liiga laialivalguvana mõjuda, keskendun pigem just nendele osadele, mida olen ise siiamaani kasutanud Heli loomine programmis Nagu olen eelnevalt kirjutanud, siis elektroonilise muusika loomine algab helisünteesist, mida teostab kas arvuti või muu digitaalne seade. Seega tuleb Abletoni vaadelda kui käsumasinat, mis otseselt ei loo helisid nullist, vaid mille kaudu antakse arvuti poolt sünteesitud helile mingisugune vorm. Kui vaadelda MIDI protokolli, siis ka siinpuhul on 15

16 tegu keelega, mis lubab vahetada informatsiooni arvuti ja erinevate süntesaatorite vahel. Selline süsteem annab võimaluse kasutada näiteks MIDI kontrollerit, mille lihtsamaks näiteks on MIDI klaver. Kui vajutada klaveri klahvidele, siis esilekutsutud noodid salvestatakse MIDI nootidenea Ableton programmi. Otseselt ei ole tegu heli transpordiga, vaid eelkõige info edastamisega läbi MIDI, või USB kaabli. Seejuures on Ableton vastutulelik ja ise piisavalt tark, et niiöelda ära kaardistada instrumendil olevad nupud ja nende funktsioonid vastavalt programmis olevatele nuppudele ja nende funktsioonidele. See annab võimaluse juhtida programmi läbi instrumendi, kasutamata selleks arvuti hiirt, muutes tööprotssi kindlasti kiiremaks. (Arpegemusic 2016). Teine põhiline võimalus heli loomiseks on kasutada instrumendina kas arvuti enda klaviatuuri, või programmisisest MIDI noodijoonestikku. Noodijoonestiku puhul tuleb MIDI noodid ise üles kirjutada MIDI- ja audioklipid Kaks peamist helifaili, mida tuleb Abletoniga töötades eristada, on MIDI- ja audioklipid. Kuna esimene neist esindab digitaalsignaali, siis teine analoogsignaali. Mõlemaid neist saab luua programmi sees, või programmi mujalt sisse importida. Nagu olen eelnevalt kirjeldanud, siis MIDI klippide loomiseks on mitu erinevat võimalust. Audioklippe saab luua aga näiteks heli salvestamise teel, kasutades selleks mikrofoni või muid analoogsignaali edastavaid instrumente. Kuna MIDI klippe kuvatakse MIDI nootide jadana, siis audioklipid tunneme ära helilainetena. MIDI ja audio klipid käituvad erinevalt, nõudes nendega töötamiseks erinevaid lähenemisi. Näiteks, kui sisestada audioklipp audio tracki, ehk tulpa, kuhu asetatakse helifailid, siis selle klipi tagasimängimise jaoks piisab play nupule vajutamisest. Kui asetada MIDI klipp MIDI tracki, siis selleks, et seda taasesitada, on vaja ka sellel trackil teada, milline instrument MIDI klippi loob. 16

17 Samamoodi on programmis olemas eraldi MIDI ja audio efektid, mida saab siis asetada vastavalt MIDI ja audio klippidele. Pilt 5. Audio ja MIDI klipid. (Allikas: erakogu) Ableton pakub võimalust ka audio faile ümber konverteerida MIDI failideks ning vastupidi. Siinkohal tuleb arvesse võtta asjaolu, et audiofailid sisaldavad väga palju informatsiooni, mida MIDI fail ei suuda konverteerimise käigus üksikasjaliselt läbi analüüsida ning lõpptulemus ei ole kindlasti mitte identne algfailiga. Kuid seda mitte eesmärgiks võttes ning lihtsalt katsetades võib siiski jõuda ootamatute ja jällegi täiesti uute tulemusteni. Audio ümbertöötlemise käigus on võimalik valida, millised muusika osad konverteerimisel parasjagu aluseks võetakse, kas on selleks trummid, meloodia või harmoonia Session JA Arrangement view Abletoni programmi avamisel tuleb meile ette vaade, mida nimetatakse session view ks, ehk sessioonvaateks. Teine tööaken on arrangement view, ehk ajajoonvaade. Need kaks peamist tööakent sisaldavad teatavasti suurel hulgal nuppe ja veel omakorda väiksemaid aknaid, näiteks klipiakent ja seadmete akent, mis on esindatud mõlema vaate puhul. Kuna iga nupu ja heebli tööpõhimõtet ei hakka ma eraldi iseloomustama, siis kokkuvõtvalt võib öelda, et tegu on justkui mikserpuldiga, mis sisaldab kõiki vajalikke funktsioone heliga töötamiseks. 17

18 Sessioonvaates on helifailid jaotatud erinevatesse tulpadesse, ehk track idesse. Kuigi igasse tulpa mahub rohkem kui üks fail, millel igal ühel on oma play nupp, saab neist korraga mängida siiski ainult ühte. See-eest saab korraga mängida erinevates tulpades asetsevaid faile, mis ühel joonel asetsedes loovad kokku ühe stseeni. Stseene saab vaadelda kui erinevate muusikaosade ühisosa, kus on koos näiteks bass ja vokaal. Selline tööpõhimõte annab võimaluse väga kiiresti katsetada erinevate helide koosmängu. Samuti saab parasjagu aktiveeritud helifailide reaalajas töötlemiseks kasutada mikserit. Mikser võimaldab mitte ainult heli volüümi muutmist, vaid ka näiteks helile kaja lisamist ning palju muid omadusi. Samuti saab saata ühest mikserist heli teise mikserisse. Kuigi sessioonvaade pakub laialdase mängumaa just live-esitlusteks, annab see samal ajal piiramatuid võimalusi loomingulisteks katsetusteks ja nende katsetuste organiseerimiseks (Tuoppi 2016). Arrangement view, ehk ajajoonvaade annab võimaluse heli liikumist vaadelda lineaarselt. Ajajoonel toimub klippide täpsem töötlemine. Kuna kõik klipi üksikasjad on silmade ees, saab helis toimuvatele muutustele niiöelda paremini ligi. See on koht, kus klippe lõigates, paigutades ja muid viimistlusi tehes luuakse terviklik teos ehk teisisõnu lõpp-produktsioon. Ajajoonel olevad klipid vastavad sessioonvaates olevatele klippidele. See tähendab, et mõlemad vaated teevad omavahel koostööd. Näiteks kui parasjagu toimub muusika miksimine, siis selle salvestust koos miksimisega kaasnenud muudatustega võime näha ajajoonel. (Tuoppi 2016) Automation Automation, ehk automatiseerimine on üks paindlikematest viisidest Ableton programmis, kuidas luua näiteks muusikaliste osade kokkumänge. Lihtsamalt öeldes on automatiseerimine muusika salvestamine ajas. Näiteks, kui kasutada sessioonvaadet, kus asuvad mitmel trackil erinevad heliklipid, mis on pandud luupima, ehk korduma, saab neid klippe omavahel miksides luua terviklik teos. Automatiseerimine algab ajahetkel, kui kogu programmi salvestama panemise järgselt asutakse neid klippe üksteise suhtes, või 18

19 eraldiseisvalt muutma. Kõik muudatused salvestatakse. Kui programm lõpetab salvestamise, siis saame salvestise uuesti mängima panna, mis nüüd mängitakse meile ette juba kõikide muudatustega, olgu nendeks siis mingisugustel ajahetkedel fade imised, või lisatud efektide juurdetulemised. Kõik indikaatorid, mis salvestuse ajal oma suunda või väärtust muutsid, on automatiseerimise järgselt märgistatud punaste punktikestega. Neid punkte saab loomulikult eemaldada, kui mingi tehtud muudatus osutub kuulaja jaoks näiteks üleliigseks. Samamoodi saab automatiseerimist kasutada ajajoonvaates, kus näeme kogu salvestist jooksmas lineaarselt piki telge. Mis on automatiseerimise juures veelgi kasulikum, on võimalus tehtud muudatusi veel omakorda muuta. Selleks on loodud punased jooned, mis tähistavad teatud parameetreid, millede puhul on muudatusi teostatud. Neid jooni saab loomulikult kas lõigata, muuta mingeid üleminekuid sujuvamateks, või üldse ära kaotada Overdub Teine viis helide loomisel, mida olen samuti kasutanud, on käsklus nimega overdub, ehk ülesalvestamine. Selle käskluse kasutamine on samuti väga kasulik, sest lubab juba olemasolevale salvestile juurde salvestada mingisuguseid muusikalisi osasid, ehk MIDI noote. Näiteks on seda käsklust otstarbekas kasutada trummilöökide salvestamisel. Kui salvestada mingi teatud pikkusega heliline luup, mis sisaldab näiteks kick trummi lööke, siis lastes sellel luubil järjest kedrata, saab sinna juurde lisada uusi lööke teistelt trummiosadelt Rütm 19

20 Tööprotsessi hõlbustamiseks tuleks programmis kinni pidada ka rütmist. Kui erinevate elementide vahel ei teki korrapärast rütmi, siis on üldpilt laialivalguv ning keeruline ka endal aru saada, mida sa täpselt teed. Selleks on Abletonis võimalus lihtsate vahenditega, milleks on joonestik ja metronoom, asja paremaks muuta ja seejuures oma töökäiku kiirendada. Programm ei kasuta midagi keerulist või uut, vaid lähtub muusikateoorias paika pandud reeglitest. Abletoni joonestik, mida näeme ajajoonvaates ning samuti klipiaknas, koosneb plokkidest, millest igaüks vastab ühele ühikule. Vastavalt muusikateooriale võib ühte plokki lugeda üheks taktiks, kus programmis seatud taktimõõt paneb paika, kui mitu lööki ühes plokis parasjagu kokku loetakse. Joonestikul saab muuta nende plokkide arvu, ehk tihedust ühes taktis. Selle tulemusena jääb takti pikkus küll samaks, kuid see on jaotatud väiksemateks plokkideks, mis annab võimluse teha taktisiseseid muudatusi kitsamalt, näiteks lisada juurde midi noote. Seega on plokid kasulikud selleks, et aidata rütmis püsida ning seeläbi erinevaid mustreid luua. Samuti on võimalik kohandada joonestiku iseloomu, kas laiaks, kitsaks või keskmise tihedusega plokkideks. Näiteks kui on vaja väga detailset vaadet mingist heliklipist, on kasulik kasutada kitsast vaadet. (ShadowickProduction 2014). Salvestatud materjali on ka võimalik kohandada vastavalt valitud taktimõõdule. Väga tihti tuleb ette näiteks seda, et üksikud eraldiseisvad heliklipid on vaja üksteise suhtes sünkrooniseerima panna. Pealtnäha tundub see väga aeganõudev ülesanne, kui hakata mõtlema klippidesse sissesuumimisele ning sealt edasi mingite osade lõikamisele ning klipi paigutamisele ajajoonel mingisse teatud punkti. Eriti on seda audioklippide puhul keeruline teha. Selle protsessti lihtsustamiseks pakub Ableton välja markerite kasutamist audioklipis. Selekteerides ajajoonel klipi esimese takti, mille alguse ja lõpp-punkti saame taustal oleva joonestiku abil kindlaks määrata, saame klipivaates kasutada markereid löökide paikapanemiseks. Kuna Ableton on ise piisavalt tartk, aimab ta audioklipis esinevate löökide asukoha ning loob neisse kohtadesse markerid, ehk pisikesed märgistused. Neid markereid liigutades muutuvad ka helifaili löökide asukohad ajas. Võttes jällegi appi joonestiku, saab kas edukalt või mitte nii edukalt asetada markerite asukohad õigetesse punktidesse, mille tulemusena on audiklipp viidud kooskõlla vastava taktimõõduga. (ShadowickProduction 2014). 20

21 3.1.7 Virtuaalsed instrumendid Ableton on siiski tööriist millegi loomiseks, kuid see tööriist sisaldab endas väga mitmekesiseid võimalusi. Kuna arvuti klaviatuur, samamoodi nagu ka MIDI kontroller, on kõigest vahend programmi ja looja vahel, siis selleks, et mingisugused helid jõuaksid väljundisse, peab programmis esmalt valima, millise pilli või muu helitekitajana seda instrumenti kasutad. Näiteks pakub Ableton erinevaid virtuaalseid instrumente, mis on omakorda platvormiks helide loomisele. Nende seast toon välja näiteks sämpleri, mille nimetus ise juba annab aimu, millega on tegu. Piltlikult öeldes on tegu konteineriga, kuhu sisse saab asetada näiteks ühe heliklipi, ehk sämpli. Seejuures pakub sämpler helifaili pikkuse ja tempo muutmist, samuti heli moonutamist läbi erinevate vahendite. Kuigi sämpleri sisendiks saab korraga olla ainult üks helifail, luuakse väljundina mitmele oktavile ulatuv instrument, mis lähtub sellest samast ühest helifailist. Selle instrumendi mängimiseks saab kasutada kas siis arvuti klaviatuuri, MIDI joonestikku, või arvutiga ühenduses olevat MIDI instrumenti. Seega on sämpler väga paindlik loovaks lähenemiseks, pakkudes võimalusi luua virtuaalne instrument kas või kellegi ühest lausutud sõnast. Teiseks instrumendiks, millega olen kätt proovinud, on Abletoni poolt pakutav instrument Drum Rack, millele annan edaspidiseks kirjeldamiseks nime trummimasin. See instrument toimib samuti nagu konteiner, sisaldades piltlikult plokkide jadasid, kus igale plokile vastab kas mingi teatud salvestatud sämpel, või mõni muu instrument. Trummimasina sisemusse saab lisada helifaile täpselt nii suures ulatuses, kui ise soovid. Selleks, et muuta elu lihtsamaks, on Ableton ise genereerinud erinevaid komponente sisaldavaid trummimasina komplekte, millest saab MIDI joonestikule mustreid luua. Näiteks on programmi poolt kokku pandud trummimasina kasutamine kasulik selleks, et aimu saada, millised põhilised trummiosad kokku sobivad. Kuid see teadmine ei pea olema ilmtingimata edaspidises töös määrav. Lisaks Abletoni enda poolt pakutavatele instrumentidele, efektidele, ja muudele komponentidele on võimalus kasutada ka sisse imporditud osasid, alustades virtuaalsetest instrumentidest, lõpetades sämpliteni. Ka enda töös kasutan kolmandate seadmetena 21

22 internetikeskkonnast alla laetud vabavaralisi pluginaid ja sämpleid. Selline viis muusika loomiseks on muusikaproduktsioonis küllaltki tihti esinev nähtus. Internetiavarustes leidub väga palju väärtuslikku materjali, mida erinevad produtsendid on nõus teistega jagama. Väärtusliku materjali all mõtlen eelkõige seda, et näiteks kusagil kellegi poolt salvestatud erinevate trummiosade heliklipid võivad olla oluliselt kvaliteetsemate omadustega, kui need, mida ma oma enda projektis kasutan. Loomulikult saab efektide lisamisega ning erinevate parameetrite muutmisega jõuda soovitud tulemusele lähemale, kuid see nõuab ka teatavat kogemustehulka. 4. TASAKAALU LOOMINE Kuna inimese kõrv on harjunud pidevalt vastu võtma erinevaid helisid, siis toimub mitte ainult niiöelda toore marerjali vastuvõtt, vaid ka selle materjali töötlus meie kuulmissüsteemi poolt. Selle refleksi tulemusena jõuab meie kõrvadeni kas väga filtreeritud heli, kui on tegu kõrge helitugevusega, või vastupidiselt võimendatud heli, kui me peaaegu, et ei kuule meieni jõudvaid ümberkaudseid helisid. Kuna inimese 22

23 kuulmissüsteem on juba sellisena välja kujunenud, siis tuleb seda asjaolu võtta arvesse ka muusikaproduktsioonis. Näiteks, kui meil on tegemist väga halvakvaliteedilise heliga, püüab meie kõrv samal ajal selle kvaliteeti kompenseerida, muutes läbi filtreerimise see meie jaoks kuuldavamaks, ehk meeldivamaks. Seepärast tuleks vaadelda mingis loodud muusikalises tervikus selle igat osa eraldi, et anda hinnang nende osade kas üldisele kvaliteedile, või siis näiteks dünaamikale. (Senior 2011) 4.1 Kompressor ja dünaamiline ulatus Üheks kokkupuutealaks miksimise juures on kindlasti helisagedused ja nende dünaamiline ulatus. Kui meil on tegu mingi heliga, kus on esindatud nii kõrged, kui ka madalad helisagedused, siis võib tekkida olukord, kus kõrged helisagedused on liiga valjud ning madalad liiga vaiksed. See tähendab seda, et heli dünaamiline ulatus on väga lai. Loomulik reaktsioon oleks lihtsalt kogu kupatus vaiksemaks keerata, aga see kaotaks madalad sagedused meie kõrva jaoks sootuks ära. Selle vältimiseks kasutatakse ühe efektina kompressorit, mis vähendab dünaamilist ulatust. Kuna heli on ajas muutuv, siis kompressor on programmeeritud selliselt, et efekt niiöelda liigub reaalajas heliga kaasas, kõigutades erinevaid helitugevusi. Mida valjem on signaalitugevus mingis ajahetkes, seda rohkem keerab kompressor need signaalid nõrgemaks, et need sobiksid vaiksemate signaalidega paremini kokku. Selle tulemusena saame mingit teatud audiot kuulata normaalse helinivooga, ilma, et mingid sagedused meie jaoks kaduma läheksid. Lisaks sellele, et Abletonis saab heli dünaamilist ulatust muuta kompressoriga, on selleks olemas ka efektid Auto Filter, Gate, ja Multiband Dynamics. (Ableton Live ; Senior 2011) 4.2 Sidechain compression Teine põhiline probleem, millega muusikaproduktsioonis kokku puutume, on sageduste ühtesulamine. Oletame, et audio sisaldab kick-trummi ja bassiliini, mis oma sageduste 23

24 poolest ühtivad mingi teatud helitugevuse juures. See tekitab olukorra, kus on raske ühte teisest eristada. Ometi soovime, et mõlemad muusikaosad oleksid esindatud ja hästi kuulda. Üheks lahenduseks on näiteks nende osade väljundi eri pooltesse suunamine, ehk panning. Teiseks lahenduseks on aga sidechain compression, ehk kompressimise viis, mis takistab ühiste sageduste kokkusulamist. Selleks tuleb Abletoni kompressori aknas aktiveerida käsklus nimega sidechain, mis lubab meil valida ühe audio kompresseerimise ulatuse suuruseks niiöelda päästikuna teine audio. Selle tulemusena vähendab kompressor ühe audio helitugevust ajahetkel, mil teise audio helitugevus on vastupidiselt kõrgem. Sidechain compression on seega kompromiss erinevate muusikaosade kokkusulamisele, muutes muusika meie jaoks selgemaks. (Ableton Live ; Faletto 2015) 5. PRAKTILISE OSA ANALÜÜS Järgnevalt kirjeldan oma tööprotsessi lähtuvalt sellest, milliseid Abletoniga töötamise võimalusi olen kasutanud. Kuna mu töö ei ole olnud eesmärgipärane, vaid pigem improvisatoorne, proovin anda ülevaate siiamaani õpitu rakendamisest. Peatükid on jaotatud järjestatud osadesse, mis vastavad erinevatele etappidele töös. 24

25 5.1 Tööriistad Vahendid, mida oma töös kasutan: 1) Lenovo Thinkpad E530c 2) 3D USB välise helikaardi adapter 3) Sony MDR-7506 stuudio kõrvaklapid 4) Novation Impulse 61 MIDI kontroller Pilt 6. Tööriistad ja nendevahelised ühendused. (Allikas: erakogu). 25

26 Tehnilise poole pealt olen lähtunud olemasolevatest vahenditest ning neist üles ehitanud niiöelda mini stuudio. Kuna mu käsi ei ulatunud parema tehnikani, siis proovisin võimalikult efetkiivselt olemasolevat ära kasutada ning seejuures neist kogu potensiaali välja pigistada. Võttes arvesse enda arvuti sisemise helikaardi omadusi, mis ei loo just kõige kvaliteetsemat tagasimängitavat heli, otsustasin kasutada välise helikaardi kompensatsioonina 3D USB välise helikaardi adapterit, mis ühendatud arvuti USB sisendisse loob juba mõnevõrra võimsama tagasimängitava heli. Sony MDR-7506 stuudio kõrvaklapid soetasin eesmärgil tagada võimalikult audentse heli kuuldavuse. Klapid pakuvad helisagedust khz, mille vahemikku kuuluvad kõik inimkõrvale kuuldavad helid. Kuna tegemist on stuudio kõrvaklappidega, mis nõuavad ka võimendust, tuli 3D USB adapteri kasutamine ka siinjnuures kasuks. Üheks puudujäägiks on siinkohal see, et puhtalt kõrvaklappidest kuuldavale helile toetudes võib tekkida petlik mulje näiteks madalate helisageduste suhtes. Kõrvaklappidega saab kuulata heli küll väga detailselt, kuid hinnangut üleüldisele kõlale on raske anda, kuna klappide puhul puudub ruumi faktor. Kõlaritest tulev heli on seega täielikum, sest tema karakteristikud on kõige ehtsamalt esindatud just ruumis vastu kõlades. (Senior 2011) Lisaks sellele, et kasutan arvutit, olen juba mõnda aega kasutanud koos Abletoniga töötades ka Novation Impulse 61 MIDI kontrollerit, mis ühendatud arvutiga läbi USB kaabli, loob võimaluse täiendavalt arvuti klaviatuurile juhtida programmi ka teise välise seadmena. 5.2 Programmisisese audio ülesseadmine Et programmis loodud heli jõuaks meie kõrvadeni, on vaja arvuti helikaardi olemasolu. Igal arvutil on sisemine helikaart, mis on võimeline töötama korraga kõikidel platvormidel, see tähendab, mängima heli läbi kõikide olemasolevate meediumite, mis parasjagu arvutis 26

27 on aktiveeritud. Kuna selline heli tagasimängimise vorm ei ole väga kvaliteetne, sest nõuab arvutilt rohem tööd ja aega, on välja töötatud arvutisse installitav draiver, ehk juhtprogramm nimega ASIO4ALL. Asio draiver on mõeldud eelkõige audio tarkvaradele, mis tagavad arvuti helikaardilt sünteesitud heli tagasimängimise ainult läbi ühe meediumi. Selle tulemusena on ka heli kvaliteet tunduvalt parem, sest töö, mida arvuti heli mängimiseks teeb, on hulga väiksem. Selleks, et Abletoniga töötada, installisin ka enda arvutisse Asio draiveri. (Asio4all 2016) 27

28 Pilt 7. Abletoni audio sätete aken. (Allikas: erakogu). 28

29 Abletoni audio seatete aknas avaneb vaade sätetele, mida saab optimeerida vastavalt vajadusele. Draiverina kasutan Asiod, mille audioseadme nimetus on ASIO4ALL v2. Kuna audio seadmeks kasutan tegelikult 3D USB välise helikaardi adapterit, seadistasin selle eraldi riistvara seadete aknas, kus avruti pakub automaatselt arvutisse installitud seadete nimekirja. Järgnevalt on audio seadete aknas näha sämplimissageduse suurus. Selleks olen valinud 44,100 (Hz) hertsi, mis vastab CD kvaliteedile. Audio puhverdamise suurus, mida mõõdetakse sämplites, näitab, kui kiiresti toimub heli töötlus läbi helikaardi. Mida väiksem on sämplite arv, seda kiiremini toimub heli töötlus ning seda väiksem on ka helis esinevate tõrgete arv. Kui sämplite arvu ühe puhvri kohta suurendada, siis tagasimängitav heli jõuab meieni juba mõningase hilinemisega ning selle tulemusena tekivad helisse kuuldavad klõpsatused. Sämplimise arvu suurus sõltub aga kasutusesoleva arvuti enda jõudlusest. Kui arvuti ei ole suuteline töötama väiksema puhverdamise suurusega, siis tuleb seda ka vastavalt programmis suurendada. (Ableton 2016; Sonic Academy 2013) Katsetades erinevate sämplimissuurustega, jõudsin enam-vähem parima võimaliku lahenduseni, milleks on 256 sämplit. Programmi sisendhelis ja väljundhelis esinevat tõrget, ehk tagasimängitava heli hilinemist mõõdetakse millisekundites. Vastavalt puhverdamise suurusele on need arvud antud seadistustes 10.5 ja 8.53 (ms) millisekundit. 5.3 Muusikaliste ideede loomine ja nende jaotus Abletoniga praktiseerimine on olnud küll aeganõudev protsess, kuid see-eest on see olnud pigem lõbus tegevus. Nagu olen oma teoreetilises tekstis välja toonud, siis Albeton Live on kõike muud kui ühekülgne. Võib juhtuda, et ühe lühikese heliklipiga töötamine ei mahu mitte paarikümne minuti, vaid paari tunni sisse. Võimalusi, kuidas helide töötlemisele, või nende loomisele läheneda on lihtsalt nii palju, et lõpptulemuseni jõudmine toimub eelnevalt läbi mitme erineva variatsooniga katsetamise. Proovides seni õpitud metoodikat 29

30 aluseks võtta, annan ülevaate erinevatest osadest, millega olen programmis töötanud ja mille loomiseni jõudnud. Kui vaadelda mingisugust muusikalist teost, siis koosneb see erinevatest osadest. Kõige lihtsamalt öelduna on sellel algus ja lõpp, koos vahepealsete muudatustega. Kui selleks muusikaliseks teoseks on oma žanrilt elektrooniline tantsumuusika, siis ka sellel on oma struktuur, kuid võimalused selle loomiseks ulatuvad palju laiemale skaalale. Ka enda töö puhul olen keskendunud selle skaala üksikutele osadele, milleks on esmalt muusikaliste ideede, ehk korduvate lõikude loomine ning seejärel nende asetamine mingisugusesse konteksti. Kuna mu töö ei koosne ühest kindlast tervikust, olen teinud jaotuse eraldiseisvate audiofailide näol, mis on viidatud serveriliniga lisades. 5.4 Rakendatud meetodite kirjeldamine Kuna mu senine praktiline töö sisaldab suurel määral just improviseerimist ja katsetamist, ei pea ma vajalikuks igat viimset detaili lahti seletada. Seetõttu keskendun peamistele rakendatud meetodite näidete toomisega, mis loodud teoreetilises aluses on ka kajastust leidnud. Samuti jätan vabaduse lisada juurde erinevate käskluste ja parameetrite seletusi. Kasutades nii MIDI kontrollerit, kui ka arvuti klaviatuuri, lõin erinevaid lõike muusikalistest osadest. Instrumentidena kasutasin näiteks trummimasinat, mille sisendiks kasutasin erinevaid sisseimporditud trummiosade sämpleid. Samuti kasutasin sämplina audiolõiku. Selleks, et audioklipp jõuaks trummimasinasse, kasutasin käsklust nimega slice to New MIDI Track, mille tulemusena loodi audiost MIDI klipp ning seejärel jaotati see osadena trummimasinasse tagasimängitavateks lõikudeks. Lisaks Abletoni enda instrumentidele, kasutasin ühe kolmanda seadmena ka instrumenti nimega Clap Machine, mis võimaldas esile tuua plaksuna kõlavaid MIDI noote erinevatel helikõrgustel. Lisaks sellele, et lõin niiöelda toorest materjali, proovisin üksikutele klippidele sisse anda ka mingisuguse teistsuguse elu. Selleks kasutasin erinevaid efekte ning instrumentide 30

31 enda parameetrite muutmisi. Näiteks on enamusel instrumentidel, samuti efektidel ning pluginatel olemas parameetrid, mis esindavad heli ajas muutmise nähtusi. Muutes attack, decay ning sustain väärtusi, panin pikemate pikkustega MIDI noodid kõlama lühematena, mille läbi tekkis juba teistsugune rütm ja kõla. Ühe peamise efektina püüdsin kastutada ka kompressorit, mis muutis vaiksematena kõlavad klipid valjemateks. Seejärel tuli klipp mängituna koos teiste klippidega paremini esile. Samaaegselt klippide loomisega proovisin aeg-ajalt ka neid klippe erinevates projektides omavahel kokku miksida. Kuna klippide miksimine toimub väga edukalt just sessioonvaates, lisasin erinevaid varitatsioone olemasolevatest klippidest sessioonvaate track idesse, tekitades juurde erinevaid stseene klippide koosmängust koos teiste track ide klippidega. Pilt 8. Klipid sessioonvaates, asetatud track idesse. (Allikas: erakogu) 31

32 Kuna lõikude tekitamine on üks peamine ja lihtsaim viis elektroonilise muusika loomiseks DAW programmides, siis järgmine väljund on kindlasti ka automatiseerimine, ehk erinevate muudatuste juurdelisamine. Kuigi enda töös olen keskendunud peamiselt klippide loomisele, siis proovisin kasutada ka automatiseerimist, kus salvestasin samaaegselt mängivad klipid koos ajas arenevate muudatustega üheks tervikuks. Kuna kõik klipid ei pruugi olla sarnase rütmiga, siis pidin kasutama ka klippide rütmiliselt üksteisega kooskõlla viimiseks warp imise tehnikat, kus siis audioklipi markereid kasutades üritasin luua mingisugust korrapära. Vaatamata sellele, et see mul iga kord ei õnnestunud, sain praktiseerimise mõttes siiski kätt harjutada. 5.5 Hinnang tööle Muusikalisi ideid luues ei osanud ma tegelikult kordagi ette näha, millised võivad tulla tulemused. Samamoodi pidin silmitsi seisma erinevate probleemidega, millele lahenduse leidmiseks püüdsin kas selle ise välja nuputada, või kasutasin õppematerjale. Kuigi klippide loomine võib esmapilgul tunduda lihtne ja loogiline, siis üheks keerulisemaks ülesandeks on minu jaoks siiani olnud just klippide omavahel rütmi viimine. Igal korral olen programmiga töötades midagi uut juurde õppinud, mis muudab iga järgneva sammu juba lihtsamaks. Olenemata töö tulemuse kvantiteedist, on see siiski tulemus, millega senist kogemust arvesse võttes võin rahule jääda. 32

33 KOKKUVÕTE Pean tunnistama, et antud valdkond ja sellega töötamine on olnud minu jaoks päris suur katsumus. Kuna valisin oma lõputööks teema, millega ma ei ole nende õppeaastate jooksul väga lähedalt kokku puutunud, on uue info läbitöötamine nõudnud parajat eneseületust. Siiski võin väita, et mistahes erialane kogemus, mida õppeaastate jooksul olen omandanud, on siinjuures üldise pildi tekitamisel väga palju kaasa aidanud. Alates kasvõi teadmisest, kuidas näiteks videosignaal kaamerast arvutisse jõuab, võib sellele teadmisele tõmmata paralleele vastavalt ka helisignaali käitumisest. Kuigi mu areng ei ole käesoleva töö tulemusi analüüsides just väga selgesti väljajoonistuv, kuna pean ennast antud valdkonnas siiski veel algajaks, tunnen siiski, et olen omandanud suurel hulgal uusi teadmisi. Pean oluliseks osata nende teadmiste najalt leida motivatsiooni ka oma edaspidiseks tööks, milleks on jätkata Ableton programmiga töötamist ning oma oskuste laiendamist elektroonilise muusika valdkonnas. 33

34 SUMMARY The purpose of this writing is to give an idea of making different parts of musical ideas in digital audio software named Ableton Live. Although my main intensions have been to create those ideas through practising, i also conentrate on describing different parts of technologies which are closely connected with Ableton Live software. Giving an overview of those technologies and also of possibilities given by Ableton, i create theoretical basis for my further practical tasks. While the result of my work does not include some complete piece of music, it is still sufficient as a primary experimation. Although my development in this area is still continual, I nevertheless value the process of my overall work i have been experienced through this writing and practising. 34

35 KASUTATUD ALLIKAD Ableton. s.a. Optimizing Windows for Audio. ( ). Ableton Live Ableton Live 9 built-in lessons. ( ). Arpegemusic. s.a. How To Connect Your Synthesizer To Your Computer? ( ). asio4all ASIO4ALL. ( ). Faletto, G How To Use Sidechain Compression To Make Kicks Cut Through The Mix. ( ). Google Images Google Images. ( ). 35

36 Harder, J. How Synthesizers Work. ( ). Senior, M Mixing Secrets for the Small Studio. United Kingdom: Taylor & Francis Ltd. ShadowickProduction Ableton Live Ultimate Course 09 The Grids. uabexm-li-no1p959 ( ). ShadowickProduction Ableton Live Ultimate Course 30 Warping. 1uaBExM-lI-nO1P959 ( ). Sonic Academy Ableton Live 9 For Beginners Level 1 Tutorial-Audio Setup. ( ). Tuoppi, M Ableton Live programmi tundmaõppimine. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. [Seminaritöö]. Viljandi. TÜ VKA Tartü Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia kodulehelülg. ( ). 36

37 LISAD Lisa 1 Link audiofailidele Audiofailid on jaotatud vastavalt projektidele eraldiseisvatesse kasutadesse. 37

38 Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Mina Meeli Tuoppi (autori nimi) (sünnikuupäev: ) 1. annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose Muusikaliste ideede loomine Ableton Live programmiga, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja on Taavet Jansen, (juhendaja nimi) 1.1. reprodutseerimiseks säilitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace-is lisamise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 1.2. üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tartu Ülikooli veebikeskkonna kaudu, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace i kaudu kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni. 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile. 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Viljandis,

39 39

CPA4164 USB 2.0 kõrgekvaliteediline videoadapter KASUTUSJUHEND 1. PEATÜKK - Ülevaade 1.1 Tutvustus CPA4164 USB 2.0 videoadapter võimaldab teil arvutis

CPA4164 USB 2.0 kõrgekvaliteediline videoadapter KASUTUSJUHEND 1. PEATÜKK - Ülevaade 1.1 Tutvustus CPA4164 USB 2.0 videoadapter võimaldab teil arvutis CPA4164 USB 2.0 kõrgekvaliteediline videoadapter KASUTUSJUHEND 1. PEATÜKK - Ülevaade 1.1 Tutvustus CPA4164 USB 2.0 videoadapter võimaldab teil arvutisse laadida ja redigeerida erinevatest analoogvideo

Rohkem

P9_10 estonian.cdr

P9_10 estonian.cdr Registreerige oma toode ja saage abi kodulehelt www.philips.com/welcome P9/10 Eestikeelne kasutusjuhend 2 Ühendage P9 kõlar Bluetooth ühenduse kaudu oma Bluetooth seadmega, nagu näiteks ipadiga, iphone'iga,

Rohkem

Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017

Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017 Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017 Sissejuhatus Raadiosidest üldiselt Tarkvaraline raadio Kuidas alustada 2 Raadioside Palju siinussignaale õhus Info edastamiseks moduleerid

Rohkem

B120_10 estonian.cdr

B120_10 estonian.cdr Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika

Rohkem

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Terminali seadistamine Lülita telefonis või tahvelarvutis (edaspidi telefonis) sisse Bluetooth. (1) 1 1 Mudel

Rohkem

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööaknas leia Windows Update 4.Lase arvutil kontrollida

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS OLULINE TEAVE: LOE ENNE RUUTERI ÜHENDAMIST! Ruuter on sinu uks digitaalsesse maailma. Siit saavad alguse kõik Telia teenused

Rohkem

Microsoft Word - requirements.doc

Microsoft Word - requirements.doc Dokumendi ajalugu: Versioon Kuupäev Tegevus Autor 1.0 04.03.2008 Dokumendi loomine Madis Abel 1.1 09.03.2008 Kasutuslugude loomine Madis Abel 1.2 12.03.2008 Kasutuslugude täiendused Andres Kalle 1.3 13.03.2008

Rohkem

Programmi AnimatorDV Simple+ lühike kasutajajuhend

Programmi AnimatorDV Simple+ lühike kasutajajuhend Programmi AnimatorDV Simple+ esmane kasutusjuhend Programm AnimatorDV Simple+ on mõeldud animatsioonide loomiseks. Tegemist on tasuta tarkvaraga, mis töötab videoseadmetega (videokaamera, veebikaamera).

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Outlookist dokumendi registreerimine Plugina seadistamine Dokumendi registreerimine Outlookist Vastusdokumendi registreerimine Outlookist Outlooki plu

Outlookist dokumendi registreerimine Plugina seadistamine Dokumendi registreerimine Outlookist Vastusdokumendi registreerimine Outlookist Outlooki plu Outlookist dokumendi registreerimine Plugina seadistamine Dokumendi registreerimine Outlookist Vastusdokumendi registreerimine Outlookist Outlooki plugina ikoon on kadunud Outlooki kasutajad saavad dokumente

Rohkem

AG informaatika ainekava PK

AG informaatika ainekava PK INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes

Rohkem

Kom igang med Scratch

Kom igang med Scratch Alustame algusest Getting Started versioon 1.4 SCRATCH on uus programmeerimiskeel, mis lubab sul endal luua interaktiivseid annimatsioone, lugusid, mänge, muusikat, taieseid jm Scratch'i saab kasutada

Rohkem

JABRA STYLE Kasutusjuhend jabra.com/style

JABRA STYLE Kasutusjuhend jabra.com/style Kasutusjuhend jabra.com/style SISUKORD 1. TERE TULEMAST... 3 2. PEAKOMPLEKT... 4 3. KANDMINE... 5 3.1 KUULARIKATETE VAHETAMINE 4. AKU LAADIMINE... 6 5. ÜHENDAMINE... 7 5.1 BLUETOOTH SEADMEGA ÜHENDAMINE

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc Tallinna Linnavalitsuse sõnumisaatja kasutusjuhend asutuse juhatajale Sisukord 1. Süsteemi sisenemine...2 2. Parooli lisamine ja vahetamine...2 3. Ametnike lisamine ametiasutuse juurde...2 4. Saatjanimede

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode])

(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode]) Tarkvara projekt seminar VI Eelmise iteratsiooni tagasivaade, testimine, installatsioonijuhend, järgmise iteratsiooni näited. Karel Kravik Administratiivset:protestid Probleem: protestide hulk ja kvaliteet

Rohkem

MS Word Sisukord Uue dokumendi loomine... 2 Dokumendi salvestamine... 3 Faili nimi... 4 Teksti sisestamine... 6 Klaviatuuril mitteleiduvat sümbolite l

MS Word Sisukord Uue dokumendi loomine... 2 Dokumendi salvestamine... 3 Faili nimi... 4 Teksti sisestamine... 6 Klaviatuuril mitteleiduvat sümbolite l MS Word Sisukord Uue dokumendi loomine... 2 Dokumendi salvestamine... 3 Faili nimi... 4 Teksti sisestamine... 6 Klaviatuuril mitteleiduvat sümbolite lisamine... 6 Uue dokumendi loomine Dokumendi salvestamine

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

SPORTident Air+

SPORTident Air+ Tarmo Klaar 2012-2013 Esimene koolitus Eestis 2012, Põlvas Ülevaade Uus riistvara Vana tarkvara Proovime kasutada, näited Põhineb hetkel teadaoleval funktsionaalsusel. Tootja ei ole veel lõplikku versiooni

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

KIIRJUHEND Lugege kiirjuhend enne seadme kasutamist hoolikalt läbi. Kõik tärniga (*) märgitud juhised kehtivad WLAN + 3G mudelitele (Lenovo B6000-H(V)

KIIRJUHEND Lugege kiirjuhend enne seadme kasutamist hoolikalt läbi. Kõik tärniga (*) märgitud juhised kehtivad WLAN + 3G mudelitele (Lenovo B6000-H(V) KIIRJUHEND Lugege kiirjuhend enne seadme kasutamist hoolikalt läbi. Kõik tärniga (*) märgitud juhised kehtivad WLAN + 3G mudelitele (Lenovo B6000-H(V) / Lenovo B8000-H). Tehnilised andmed Mudeli nimetus

Rohkem

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE 6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

Microsoft Word - HOTSEC kasutusjuhend v1.900.docx

Microsoft Word - HOTSEC kasutusjuhend v1.900.docx HOTSEC Tarkvara kasutusjuhend v. 1.9 1 Sisukord Käivitamine:... 3 Programmi kasutamine... 4 Kasutajate lisamine ja eemaldamine:... 6 Jooksev logi:... 9 Häired:... 9 2 HOTSEC põhioperatsioonide kirjeldus

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Microsoft Word - HEOS 1 kasutusjuhend EST.docx

Microsoft Word - HEOS 1 kasutusjuhend EST.docx HEOS 1 Seadistamise kiirjuhend http://www.denon.ee/?op=body&id=169 http://www.tophifi.ee/ https://www.facebook.com/tophifi.ee ENNE, KUI ALUSTATE Veenduge, et kõik alljärgnev on töökorras: 1. SAMM: LAHTIPAKKIMINE

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

DJI GOGGLES Kiirjuhend V1.0

DJI GOGGLES Kiirjuhend V1.0 DJI GOGGLES Kiirjuhend V1.0 DJI Goggles DJI Goggles on mugavad prillid, mis on disainitud mugavaks FPV lendamiseks DJI toodetega. Nad loovad ultra-kõrge kvaliteediga pildi, minimaalse viivitusega pikamaa

Rohkem

G aiasoft Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon ja hilisemad K

G aiasoft Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon ja hilisemad K Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon 6.3.1.51 ja hilisemad Kasutaja juhend 2016 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Liidese häälestus...3

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Operatsioonisüsteemi ülesanded

Operatsioonisüsteemi ülesanded Praktikum 2 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE MASSPAIGALDUS Operatsioonisüsteemide masspaigaldus Suure arvu arvutisüsteemide korral ei ole mõistlik operatsioonisüsteeme paigaldada manuaalselt. Operatsioonisüsteemide

Rohkem

Microsoft Word - Bose_SoundLink_around-ear_Kasutusjuhend.docx

Microsoft Word - Bose_SoundLink_around-ear_Kasutusjuhend.docx Bose SoundLink Around- ear II Kõrvaklapid ETTEVAATUSABINÕUD Pikaajaline vali heli võib kahjustada Teie kõrvakuulmist. Vältige kõrvaklappide kasutamist autoga sõitmise ajal. Kõrvaklappide ohutuimaks kasutamiseks

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Image segmentation

Image segmentation Image segmentation Mihkel Heidelberg Karl Tarbe Image segmentation Image segmentation Thresholding Watershed Region splitting and merging Motion segmentation Muud meetodid Thresholding Lihtne Intuitiivne

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ettekanne_3Dprojekt_ESTGIS.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ettekanne_3Dprojekt_ESTGIS.ppt [Compatibility Mode] Tallinna vanalinn - 3D Tallinna Linnaplaneerimise Amet Geoinformaatika osakond Ave Kargaja 21.10.2011 3D projekti eesmärgid Eesti, Tallinna, vanalinna teadvustus Detailsed 3D-andmed Tallinna Ruumiandmete

Rohkem

Document number:

Document number: WNR Kiirpaigaldusjuhend Lisateavet, juhised ja uuendused saab leida internetist aadressil http://www.a-link.com Kiirpaigaldusjuhend Komplekt sisaldab: - WNR repiiter - Paigaldusjuhend Ühendused / Ports:

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1

Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1 Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1 YLM/200/EG1 Soovitame selle kasutusjuhendi alles hoida.

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

Monitooring

Monitooring IT infrastruktuuri teenused Monitooring Margus Ernits margus.ernits@itcollege.ee 1 Miks? Arvutisüsteemid töötavad tõrgetega Pole olemas 100% veakindlaid ja keerulisi arvutisüsteeme Tõrgetest võib teada

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

GRUPI-SMS Veebirakenduse kasutamise juhend Rakendus Elisa grupi-smsi rakendus Väljaandja Elisa Eesti AS Juhendi koostamise kuupäev Versioon

GRUPI-SMS Veebirakenduse kasutamise juhend Rakendus Elisa grupi-smsi rakendus Väljaandja Elisa Eesti AS Juhendi koostamise kuupäev Versioon GRUPI-SMS Veebirakenduse kasutamise juhend Rakendus Elisa grupi-smsi rakendus Väljaandja Elisa Eesti AS Juhendi koostamise kuupäev 05.02.2018 Versiooni kuupäev 30.01.2018 1 SISUKORD 1. ÜLEVAADE... 3 1.1

Rohkem

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et

Excel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Estonian_TBW-106UB(V1).cdr

Estonian_TBW-106UB(V1).cdr Lühike paigaldusjuhend TBW-106UB H/W: V1 Sisukord... 1 1. Enne alustamist... 1 2. Kuidas paigaldada... 3. Bluetooth adapteriseadistamine... 2 5 Tõrkeotsing... 7 Version 02.17.2009 1. Enne alustamist Pakendi

Rohkem

Taskuprinter KASUTUSJUHEND

Taskuprinter KASUTUSJUHEND Taskuprinter KASUTUSJUHEND Täname, et ostsite taskuprinteri Polaroid Mint. Käesoleva kasutusjuhendi eesmärk on anda teile juhiseid toote ohutuks kasutamiseks ja et see ei kujutaks endast kasutajale mingit

Rohkem

Kiire Paigaldamine Otseühenduse Korral Lühi Manual DS-7000 Seeria NVR Salvestiste Jaoks

Kiire Paigaldamine Otseühenduse Korral Lühi Manual DS-7000 Seeria NVR Salvestiste Jaoks Kiire Paigaldamine Otseühenduse Korral Lühi Manual DS-7000 Seeria NVR Salvestiste Jaoks Sisukord Käivitamine ja Sulgemine... 3 Et, sulgeda NVR seade:... 3 Käivitamisel Wizadi kasutamine... 4 Setup Wizardi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim

1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim 1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik. 1.1.1 Tõend õppimise kohta TLÜ-s Seda tõendiliiki saab väljastada ainult

Rohkem

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND

FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND SISUKORD 1. Kuidas saan Freseniuse õppekeskuksesse? 03 2. Kuidas sisse logida? 04 3. Mida teha, kui ma ei mäleta oma parooli? 05 4. Mida leian kodulehelt pärast sisselogimist?

Rohkem

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind

SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Windows Server 2012 R2, Windows Server 2016 või Windows

Rohkem

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)

Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

Microsoft Word - Kandlestuudio ainekava.docx

Microsoft Word - Kandlestuudio ainekava.docx 1 ÕPPEAINE NIMETUS Kandlestuudio 2 STRUKTUURIÜKSUS Näppepillide ja akordioni osakond 3 KESTUS ÕPPEAASTATES 4aastat 4 ÕPPEAINE EESMÄRGID ñ toetada huvi muusika ja kandlemängu vastu ñ kandlemängu esmaste

Rohkem

KOTKAS AVE kasutajakeskne juhend Loomise Muutmise kuupäev: kuupäev: Versioon: 2.0 Klient: Keskkonnaministeeriumi Infotehno

KOTKAS AVE kasutajakeskne juhend Loomise Muutmise kuupäev: kuupäev: Versioon: 2.0 Klient: Keskkonnaministeeriumi Infotehno Loomise 22.09.2015 Muutmise 10.10.2018 kuupäev: kuupäev: Versioon: 2.0 Klient: Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus Projekt: Keskkonnaotsuste terviklik autonoomne süsteem (KOTKAS) Dokument: AVE

Rohkem

Automaatjuhtimise alused Automaatjuhtimissüsteemi kirjeldamine Loeng 2

Automaatjuhtimise alused Automaatjuhtimissüsteemi kirjeldamine Loeng 2 Automaatjuhtimise alused Automaatjuhtimissüsteemi kirjeldamine Loeng 2 Laplace'i teisendus Diferentsiaalvõrrandite lahendamine ilma tarkvara toeta on keeruline Üheks lahendamisvõtteks on Laplace'i teisendus

Rohkem

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu

Rohkem

Uudiseid k-meride abil bakterite leidmisest [Compatibility Mode]

Uudiseid k-meride abil bakterite leidmisest [Compatibility Mode] Uudiseid k-meride abil bakterite leidmisest CLARK: fast and accurate classification of metagenomic and genomic sequences using discriminative k-mers(2015) Rachid Ounit, Steve Wanamaker, Timothy J. Close

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

EE-macbook-retina-12-early2015-qs.indd

EE-macbook-retina-12-early2015-qs.indd Kiirjuhend Tervita oma MacBooki. Alustame. Maci käivitamiseks vajuta toitenuppu ning rakendus Setup Assistant annab sulle mõned lihtsad juhised, kuidas arvuti töökorda seada. See aitab sul Wi-Fi võrku

Rohkem

Control no:

Control no: Smart Access Driftsprocedure A. Eeltingimused... 2 1. Nutitelefoni ühilduvus... 2 2. Kaabli valik... 2 a. Apple devices (Apple'i seadmed) (iphone 4/4S)... 2 b. Apple devices (Apple'i seadmed) (iphone 5/5c/5s)...

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Operatsioonisüsteemide ehitus

Operatsioonisüsteemide ehitus Lõimed Ülevaade Lõime mõiste Lõimede mudelid Probleemid lõimedega seoses Pthreads Solarise lõimed Windows 2000 lõimed Linuxi lõimed Java lõimed VARMO VENE & MEELIS ROOS 2 Ühe- ja mitmelõimelised protsessid

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

Häälestusutiliit Kasutusjuhend

Häälestusutiliit Kasutusjuhend Häälestusutiliit Kasutusjuhend Autoriõigus 2007, 2008 Hewlett-Packard Development Company, L.P. Windows on Microsoft Corporationi USAs registreeritud kaubamärk. Käesolevas dokumendis sisalduvat teavet

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene

Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile:   ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: https://register.muinas.ee ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene registrisse ID-kaardi, Mobiili-ID-ga. Kasutajakonto

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

遥控器使用说明书(ROHS) ALPA-CS349-R09D(E)-0301(内容)

遥控器使用说明书(ROHS) ALPA-CS349-R09D(E)-0301(内容) KASUTUSJUHEND SIIRDATAV KDITSIEER KAUGJUHTIMISPULDI KASUTUSJUHEND AM-5PR(N) Täname teid, et olete soetanud endale meie õhukonditsioneeri Palun lugege hoolikalt käesolevat kasutusjuhendit enne seadme kasutamist

Rohkem

EUPL v 1 1-all versions _4_

EUPL v 1 1-all versions _4_ Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

Dias nummer 1

Dias nummer 1 TEHNOLOOGIATE JA TARKVARA KASUTAMINE TÄPPISVILJELUSES Kristjan Ruusamäe, Haakeseadmete tootejuht, Baltic Agro Machinery OÜ TÄPPISVILJELUS 100 AASTAT TAGASI VS. TÄNAPÄEV PÕLLUMAJANDUSE ARENGUETAPID PÕLLUMAJANDUS

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Antennide vastastikune takistus

Antennide vastastikune takistus Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Marek Alliksoo Export Sales Manager 01 November 2018 Targa linna lahendused linnaplaneerimises Tark linn Tark asjade internet (Tark Pilv) Tark automatiseeritus Tark energia Tark juhtimine Tark kodanik

Rohkem

Microsoft Word - Keypad-controller-manual-new_1.docx

Microsoft Word - Keypad-controller-manual-new_1.docx Eraldiseisev ühe ukse juurdepääsukontroller Kasutusjuhend Enne seadme paigaldamist ja kasutamist lugege tähelepanelikult seda juhendit 1. Pakkeleht Nimi Kogus Märkused Sõrmistik 1 Kasutusjuhend 1 Kruvikeeraja

Rohkem