Terasest ja liimpuidust kandekarkasside võrdlev arvutus Nõo Konsumi näitel Magistritöö Juhendaja: Ivo Roolaht Üliõpilane Kristin Kartsep EAEI Ül

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Terasest ja liimpuidust kandekarkasside võrdlev arvutus Nõo Konsumi näitel Magistritöö Juhendaja: Ivo Roolaht Üliõpilane Kristin Kartsep EAEI Ül"

Väljavõte

1 Terasest ja liimpuidust kandekarkasside võrdlev arvutus Nõo Konsumi näitel Magistritöö Juhendaja: Ivo Roolaht Üliõpilane Kristin Kartsep 0652EAEI Üliõpilase meiliaadress Õppekava nimetus Tööstus- ja tsiviilehitus Tartu 207

2 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Üliõpilase kood:.. (töö autori allkiri ja kuupäev) Töö vastab magistritööle esitatud nõuetele (juhendaja allkiri ja kuupäev) Kaitsmisele lubatud:.. (kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees:.. (allkiri)

3 ABSTRACT Kartsep, K; Comparative Calculations of Load-Bearing Steel and Glued Laminated Timber Structural Frameworks of Nõo Konsum ; Master s thesis; One volume; Tartu, 207; 07 pages in total; 5 illustrations, 8 tables; 2 x A, 4 x A2, 5 x A3, 2 x 84x420, x 594x297; In Estonian language. The goal of the thesis was to design the load-bearing structural frame of Nõo Konsum in two independent versions and to find the most financially economic and environmental-friendly one. The first version uses steel as the framing material whereas in the second one glulam is used. For both versions on-ground load-bearing structures are dimensioned, that includes columns, beams and trusses, for which strength calculations are done according to ultimate limit state. Additionally for beams sag is calculated according to serviceability limit state. Based on the calculation results the amount of material used for constructing the loadbearing elements is found and cost calculations are done. Finally a comparison is made between the two structural frameworks taking into account their general advantages and disadvantages, the amount and the cost of the materials as well as the construction and their influence on the environment. Based on the results it could be said that the steel frame offers lower construction costs over the glued laminated timber frame. However the cost difference between the two versions was minimal and does not allow to draw any strong conclusions, since even a fluctuation in material price could change the results. Despite that the current work did prove the capability of glulam load-bearing frame in a sense that the building costs are at least similar to the steel frames. Also taking into account that the glulam frames are less impactful to the environment and at the same time offer better aesthetics, it is advisable to replace the steel load-bearing frames with the glued laminated timber frames in Nõo Konsum and in buildings with similar size and function generally. Key words: steel frameworks; glued laminated timber frameworks; strength calculation; ultimate limit state (ULS); serviceability limit state (SLS); cost analysis; comparison. 2

4 SISUKORD SISSEJUHATUS KIRJANDUSE ÜLEVAADE TÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED MATERJAL JA METOODIKA Projekteeritava hoone kirjeldus Käesolevas töös käsitletavate konstruktsioonide kirjeldus Arvutusmeetodi kirjeldus KOORMUSED Koormuste arvutamise alused Alaliskoormused Muutuvkoormused Üldist Lumekoormus katusele Tuulekoormus VARIANT I TERASEST KANDEKONSTRUKTSIOONIDE ARVUTUS Terasest kandetala arvutus Konstruktsiooni kirjeldus Talale mõjuvad koormused, sisejõud Tala kandevõime kontroll Talade materjali koguste kokkuvõte Terasfermi arvutus Konstruktsiooni kirjeldus Fermile mõjuvad koormused, sisejõud Fermi ülemise vöö kandevõime kontroll Fermi alumise vöö kandevõime kontroll Võrguvarda V-4 kandevõime kontroll Varraste V-, V-6 ja V-8 vahelise sõlme kandevõime kontroll Varraste V-2, V-4 ja V-6 vahelise sõlme kandevõime kontroll Fermide materjali koguste kokkuvõte

5 5.3. Terasposti arvutus Konstruktsiooni kirjeldus Postile mõjuvad koormused, sisejõud Posti kandevõime kontroll Postidele materjali koguste kokkuvõte VARIANT II LIIMPUIDUST KANDEKONSTRUKTSIOONIDE ARVUTUS Liimpuidust kandetala arvutus Konstruktsiooni kirjeldus Talale mõjuvad koormused, sisejõud Tala kandevõime kontroll Tala materjali koguste kokkuvõte Sprengeltala arvutus Konstruktsiooni kirjeldus Sprengeltalale mõjuvad koormused, sisejõud Sprengeltala ülemise vöö kandevõime kontroll Sprengeltala alumise vöö kandevõime kontroll Vertikaalse võrguvarda V-4 kandevõime kontroll Ülemise vöö ja võrguvarda V-4 kontaktpinna muljumiskandevõime kontroll Sprengeltala materjali koguste kokkuvõte Liimpuidust posti arvutus Konstruktsiooni kirjeldus Postile mõjuvad koormused, sisejõud Posti kandevõime kontroll Postidele materjali koguste kokkuvõte EHITUSKULUDE HINNANG ARUTELU, KÄSITLETUD VARIANTIDE VÕRDLEV ANALÜÜS KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS... 0 LISAD LISA : GRAAFILINE OSA

6 SISSEJUHATUS Käesoleva magistritöö objektiks on Nõo valda ehitatav kauplushoone, mille arhitektuurne ning asendiplaaniline lahendus on koostatud 206. aastal ettevõttes OÜ Tartu Arhitektuuribüroo. Käesoleva töö koostaja lähtus teema valikul huvist uurida antud hoone näitel otstarbekust asendada teraskonstruktsioonid puitkonstruktsioonidega, mis pakuks nii keskkonna- kui ka energiasäästlikumat alternatiivi terasele lokaalse ehitusmaterjali näol. Tellija soovidest tulenevalt on hoone kandekarkass projekteeritud terasest. See aga ei välista võimalust eelistada konstruktsioonimaterjalina puitu, mis on taastuv loodusvara ning Eestis laialdaselt kättesaadav. Kas ja kui suure eelise annab ühe konstruktsioonimaterjali kasutamine teise ees, püütakse välja selgitada käesoleva lõputöö raames. Lõputöö on jaotatud viieks põhiosaks, millest esimeses osas, peatükis 3, on antud ülevaade projekteeritavast hoonest ja tutvustatud kaht töös käsitletavat võrdlusalust lahendusvarianti. Töö teises osas on käsitletud mõjuvate alalis- ja muutuvkoormuste arvutamise põhimõtteid mõlema variandi jaoks. Töö kolmandas ja neljandas osas on käsitletud vastavalt terasest ja liimpuidust kandekonstruktsioone ning nendele mõjuvaid koormusi, dimensioonitud konstruktsioonielemendid ja tehtud vajalikud kandevõime kontrollarvutused. Töö viiendas osas on esitatud käesolevas töös projekteeritud kandekarkasside maksumusarvutused ning töö kuuendas osas on toodud käsitletud variantide võrdlus ja arutelu. Töö koostaja tänab enda juhendajat Ivo Roolahte nõu ja igakülgse abi eest magistritöö koostamise perioodi vältel. 5

7 . KIRJANDUSE ÜLEVAADE Antud lõputöö alusmaterjalideks on Elva Tarbijate Ühistu tellimusel ettevõttes OÜ Tartu Arhitektuuribüroo koostatud Nõo Konsumi kaupluse arhitektuurse osa põhiprojekt ning konstruktiivse osa tellija, AS Ehitustrusti soovidest tulenev tellija lähteülesanne. Magistritöö raames käsitletavate konstruktsioonide projekteerimisel on lähtutud kehtivast seadusandlusest ning Eesti Standardikeskuse poolt väljaantavatest Eesti Vabariigi standarditest (edaspidi EVS). Arvutuste teostamisel on kasutatud Tallinna Tehnikaülikooli Ehitiste Projekteerimise Instituudi ning Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledži teras- ja puitkonstruktsioonide õppematerjale, Ehituskonstruktori käsiraamatut ning EVS-e kasutatud standardid on viidatud igas vastavas peatükis ning esitatud kasutatud kirjanduse loetuelus. 6

8 2. TÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED Käesoleva lõputöö eesmärgiks on projekteerida Nõo Konsumi kandekarkass kahes erinevas teineteisest sõltumatus variandis ja leida neist majanduslikult ökonoomsem ning keskkonnasäästlikum. Esimeses variandis on konstruktsioonimaterjalina kasutatud terast, teises liimpuitu. Mõlemas lahendusvariandis on teostatud hoone maapealsete kandetarindite: karkassipostide, -talade ja sõrestike kandevõime kontrollarvutused kandepiirseisundis, kasutuspiirseisundis on kontrollitud talade läbipainet. Arvutustulemuste alusel on leitud projekteeritud kandekarkasside ehituseks kuluvate materjalide mahud ning koostatud maksumusarvutus 207. aasta mai kuu seisuga. Tulenevalt vajaminevast materjalide mahust ja ehitusmaksumusest, objekti geograafilise asukohaga, materjalide taastuvusega ja taaskasutatavusega seonduvatest mõjudest keskkonnale ning mõlema konstruktsioonilahenduse üldistest eelistest ja puudustest, on koostatud võrdlus ning leitud käsitletud variantidest nii majanduslikust kui looduslikust aspektist lähtuvalt säästlikum ja jätkusuutlikum. Kirjaliku osa täiendamiseks koostatud joonised on toodud töö graafilises osas Lisas. Töö käigus ei ole käsitletud pinnasele toetuvate põrandate, varikatuste ning hoone maaaluste konstruktsioonide: vundamentide ja soklipaneelide projekteerimist, samuti liidete arvutusi. 7

9 3. MATERJAL JA METOODIKA 3.. Projekteeritava hoone kirjeldus Lõputöös käsitletav hoone ehitatakse Tartumaale Nõo valda Nõo alevikku Tartu tänav 3 kinnistule (katastri tunnus: 5280:00:0542) ning see hakkab asendama samal kinnistul paiknevat Nõo A&O kauplust. Projekteeritava hoone asendiplaaniline ja arhitektuurne lahendus on koostatud Elva Tarbijate Ühistu tellimusel ettevõttes OÜ Tartu Arhitektuuribüroo ning selle kohaselt on hoone paigutatud krundi keskossa paralleelselt Tartu tänavaga, juurdesõit kinnistule toimub Tartu tänavalt krundi põhja- ja läänenurkadest (Kauplusehoone ehitusprojekt, 206). Projekteeritav hoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga ühekorruseline ilma keldrita lamekatusega kaubandushoone, mille mõõtmed (pikkus x laius x kõrgus) on 34,44 x 26,74 x 7,4 meetrit ja ehitusaluse pinna suurus on 998,4 m 2. Hoone on plaanilahenduselt jaotatud kaheks põhiosaks: suurema osa moodustab müügisaal ning väiksema osa hoone teenindamiseks vajalikud abiruumid, mis on ette nähtud taara vastuvõtuks, kauba vastuvõtuks, laoruumideks ja personaliruumideks (Kauplusehoone ehitusprojekt, 206). Hoone välisseinad on arhitektuurse projekti kohaselt kavandatud kolmekihilistest sandwichpaneelidest paksusega 20 mm ning siseseinad kas metallkarkassil sandwich-paneelidest või kipsist. Vundamentideks on raudbetoonist kohtvundamendid, mille taldmikutele toetuvad monteeritavad kolmekihilised soojustatud soklipaneelid. Hoone pinnasel põrandad, trepid ning kauba vastuvõtu platvorm on monoliitsest raudbetoonist. Katuslagi on projekteeritud sõrestikele ja taladele toetuvast kandvast trapetsprofiilplekist, katuslagi on soojustatud ning katusekattematerjaliks on 2xSBS bituumenrullmaterjal (Kauplusehoone ehitusprojekt, 206). Hoone on kasutusotstarbelt toidukauplus ja tuleohutusest tulenevalt on hoone kasutusviis IV. Kauplushoone tulepüsivusklass on TP2 ning jäigastavate ja kandekonstruktsioonide 8

10 nõutav tulepüsivus on R30. Hoone kasutusiga on 50 aastat (Kauplusehoone ehitusprojekt, 206). Hoone põrand on planeeritud suhtelisele kõrgusele ±0,000 ning sellele vastab absoluutse kõrgus +66,30 (Kauplusehoone ehitusprojekt, 206). Joonis 3.. Projekteeritava hoone arhitektuurse lahenduse 3D visualiseering 3.2. Käesolevas töös käsitletavate konstruktsioonide kirjeldus Käesolevas töös on kandekonstruktsioonid lahendatud kahes variandis: terasest kandekarkassiga ning liimpuidust kandekarkassiga, kus mõlemas variandis on kandekarkass konstrueeritud üksikutest tasapinnalistest elementidest koosneva ühtse ruumilise süsteemina. Projekteeritav hoone on jagatud põiksuunas kaheks osaks, kus esimese osa sildeava pikkuseks on 7,5 meetrit ning teise sildeava pikkus on 9 meetrit. Esimeses lahendusvariandis on katuselt tulev koormus võetud vastu 7,5-meetrise sildeava puhul terasfermidega, 9-meetrise sildeava puhul terasest IPE-taladega. Teises lahendusvariandis on koormuse vastuvõtmiseks kasutatud 7,5-meetrisel sildeaval sprengeltalasid ja 9- meetrisel sildeaval ristkülikristlõikega liimpuidust talasid. Teras- ja liimpuitsõrestikud ning talad toetuvad otstest postidele: esimeses lahendusvariandis on kasutatud ruutristlõikega terasest toruprofiile, teises lahendusvariandis liimpuidust ristkülikristlõikega poste. Postide, talade ja sõrestike samm piki hoonet on 6 meetrit, katusekalle on antud 9

11 katusekonstruktsiooniga. Täpsem kandekonstruktsiooni kirjeldus on toodud vastavate konstruktsioonide arvutuste juures peatükkides 5 ja 6. Hoone ruumilise jäikuse tagamiseks on moodustatud süsteem vertikaalsetest ja horisontaalsetest sidemetest, milleks on postide vahelised ristsidemed ning taladele ja fermidele kinnitatav katuse kandev profiilplekk. Hoone püsivuse tagamiseks on terasest karkassipostid kinnitatud vundamendipostidele kasutades ankrupolte, liimpuidust postide kinnitamiseks on kasutatud vundamentidesse paigaldatavaid tarilappe ja teraslehti. Seinte jäikuse tagamiseks on mõlemas lahendusvariandis kasutatud seintes terasest diagonaalsidemeid. Katuse jäigastamiseks on kasutatud lisaks vahetult katusekandjatele toetuva kandva profiilpleki jäigastavale toimele ka telgedel A ja G kandekonstruktsioonide vahel mõlema variandi puhul horisontaalseid terassidemed. Sõrestike omavaheliseks ühendamiseks on mõlema variandi puhul kasutatud terastrosse Arvutusmeetodi kirjeldus Antud töös käsitletava hoone projekteerimisel on käsitletud alaliskoormusena koormusi konstruktsiooni omakaalust ning muutuvkoormustena koormusi hoone geomeetria ja asukoha alusel määratud lume ja tuule koormustest. Saadud üksikkoormustest on koostatud koormuskombinatsioonid arvestades domineerivate ja mittedomineerivate muutuvkoormuste samaaegset mõjumist. Koostatud koormuskombinatsioonid on sisestatud programmi Autodesk Robot Structural Analysis Professional 204, mida on kasutatud sisejõudude leidmiseks ning elementide eeldimensioonimiseks, kusjuures kasutatud on koormuskombinatsiooni, mis põhjustab elemendis kõige suuremaid sisejõudusid ja suurimaid deformatsioone. Leitud sisejõudude alusel on kontrollitud eeldimensioonitud ristlõigete sobivust. Töö mõlemas lahendusvariandis on esitatud sõrestiku, ühe karkassiposti ja ühe 9 meetri pikkuse sildeavaga kandetala arvutus. Ülejäänud arvutused on teostatud samas mahus, kuid pole töös esitatud, tulemused on toodud vastavate peatükkide lõpus olevates tabelites. Katuse kandev profiilplekk on dimensioonitud kasutades tarkvara Ruukki Poimu, joonised on vormistatud kasutades programmi Autodesk Revit

12 4. KOORMUSED 4.. Koormuste arvutamise alused Konstruktsiooniarvutuste aluseks on piirseisundite ja osavarutegurite meetodi rakendamine. Sõltuvalt sellest, millistes tingimustes peab konstruktsioon oma otstarvet täitma, kontrollitakse võimalikke arvutusolukordi alalisi, ajutisi või erakordseid ja neile vastavaid koormusjuhte selliselt, et arvutusolukorrale vastavas ajavahemikus ei ületataks vaadeldav konstruktsioon etteseatud piirseisundi tingimusi (EVS-EN 990:2002+NA:2002). Piirseisundite kontrollimise aluseks on koormuste normatiivsed väärtused ning neid osavaruteguriga korrutades saadavad arvutusväärtused, mis arvestavad koormuse võimalikku hälvet ebasoodsamas suunas. Koormusi rakendatakse üksikkoormuste kogumite ehk koormuskombinatsioonidena, võttes arvesse piirolukordi ja kõiki samaaegselt mõjuvaid koormusi ning nende mõjumise tõenäosuseid (EVS-EN 990:2002+NA:2002). Piirseisundite arvutamisel eristatakse kaht piirseisundit: kandepiirseisundit ja kasutuspiirseisundit. Kandepiirseisund on seotud konstruktsiooni kandevõime kaotusega, mis tuleneb konstruktsiooni purunemisest ja kahjustustest, staatilise tasakaalu kaotusest või stabiilsuse kaotusest. Kasutuspiirseisund on seotud ehitise välimuse ja kasutusmugavusega ning konstruktsiooni normaalse kasutamise nõuetega (EVS-EN 990:2002+NA:2002). Käesolevas töös on kandepiirseisundis kontrollarvutuste tegemisel lähtutud alalisest arvutusolukorrast. Osavarutegurid alalise arvutusolukorra puhul alaliskoormuse ebasoodsa mõju korral on γ G =,20 ning muutuvkoormuse ebasoodsa mõju korral γ Q =,50. Mitme samaaegselt mõjuva muutuvkoormuse korral on kasutatud mittedomineeriva muutuvkoormuse arvutusväärtuse leidmisel kombinatsioonitegurit Ψ 0, mis mittedomimeeriva lumekoormuse korral omab väärtust Ψ 0 = 0,5 ning mittedomineeriva tuulekoormuse korral väärtust Ψ 0 = 0,6. Ainult alaliskoormuse ebasoodsa mõju kontrollil on rakendatud osavaruteguri väärtust γ G =,35. Kasutuspiirseisundi kontrollarvutuste

13 puhul on kasutatud kasutuspiirseisundi tavalist kombinatsiooni, mille puhul on mitme samaaegselt mõjuva muutuvkoormuse korral kasutatud domineeriva lume- või tuulekoormuse kombinatsioonitegurit Ψ = 0,2 ning mittedomineeriva lume- või tuulekoormuse korral kombinatsioonitegurit Ψ 2 = 0. Koormuskombinatsioonide koostamisel on lähtutud põhimõttest, et iga koormuskombinatsioon sisaldab püsikoormust ja sellele lisaks ka domineerivat muutuvkoormust, koostatud kombinatsioonid on esitatud Tabelis 4. (EVS-EN 990:2002+NA:2002). Tabel 4.. Koormuskombinatsioonid Tähis Koormuskombinatsiooni kirjeldus Koormuskombinatsioon KK- Ainult omakaal Kandepiirseisund,35G k Omakaal ja KK-2 Kandepiirseisund,20G lumekoormus k +,50Q k,s KK-3 KK-4 KK-5 KK-6 KK-7 Omakaal, domineeriv lumi ja suruv tuul Omakaal, domineeriv lumi ja suruv tuul Omakaal, domineeriv suruv tuul ja lumi Omakaal, domineeriv suruv tuul ja lumi Omakaal ja lumekoormus Kandepiirseisund Kandepiirseisund Kandepiirseisund Kandepiirseisund Kasutuspiirseisund, tavakombinatsioon,20g k +,50Q k,s +,5 0,6Q k,w0,80,20g k +,50Q k,s +,5 0,6Q k,w90,20g k +,50Q k,w0,80 +,5 0,5Q k,s,20g k +,50Q k,w90 +,5 0,5Q k,s,0g k + 0,2Q k,s (G k - normatiivne alaliskoormus; Q k,s - normatiivne lumekoormus; Q k,w0,80 - normatiivne tuulekoormus, kui tuul mõjub hoone pikemale küljele; Q k,w90 - normatiivne tuulekoormus, kui tuul mõjub hoone lühemale küljele) 4.2. Alaliskoormused Alaliseks koormuseks ehk püsikoormuseks nimetatakse koormust, mis mõjub tõenäoliselt kogu konstruktsiooni arvutusolukorra vältel ja mille suuruse muutumine hoone eluea jooksul on tühine. Alalise koormusena käsitletakse konstruktsioonide omakaalu ning nende külge kinnitatud statsionaarsete elementide ja seadmete kaalu, püsivat tehnoloogilist sisseseadet ning otseseid mahukahanemise ja ebaühtlase vajumise põhjustatud koormuseid (EVS-EN 990:2002+NA:2002). 2

14 Käesolevas projektis on konstruktsioonide omakaalukoormused arvutatud standardi EVS- EN 99---:2002+NA:2002 kohaselt tulenevalt konstruktsiooni nimimõõtmetest ja materjalide mahukaalude normväärtustest. Materjalide mahukaalude väärtused on määratud Ehituskonstruktori käsiraamatu, standardi EVS-EN 99---:2002+NA:2002 ning ehitusmaterjalide tootjate poolt väljapakutud toodete tehnilise andmete alusel. Võrreldavate kandekarkassi elementide omakaalukoormused on leitud vastavate arvutuste juures. Katuslae KL- konstruktsioon mõlema arvutusvariandi jaoks on näidatud Joonisel 4. ning normatiivne omakaal esitatud Tabelis 4.2. Karkassile kinnituvate kolmekihiliste sandwich-paneelide SP2E 20-PIR omakaal vastavalt tootja andmetele on mõlema arvutusvariandi jaoks g k,sp2e 20 PIR = 3,8 kg m 2 = 3,8 9,8 0 3 = 0,35 kn/m 2 (Ruukki). Tellija lähteülesandest tulenevalt rakendatakse rajatavale katuslaele omakaalule lisaks täiendavat alaliskoormust riputuskoormuse näol normatiivse väärtusega g k = 0,25 kn/m 2. Joonis 4.. Katuslae KL- konstruktsiooni tüüplõige 3

15 Tabel 4.2. Katuslae KL- kihtide omakaal Kihi nimetus Kihi paksus (m) Mahukaal γ (kn/m 3 ) Normatiivne pinnakoormus (kn/m 2 ) SBS bituumenrullmaterjal (pealiskiht 4 mm+aluskiht 4 mm) 8-0,00 Jäik mineraalvillaplaat OL-TOP 0,03,25 0,038 Jäik tuulutussoontega mineraalvillaplaat OL-P 0,5 0,70 0,05 Aurutõke - - 0,00 Jäik mineraalvillaplaat OL-LAM 0,02,25 0,025 Kandev profiilplekk T30M-75L-930 t=0,8 mm - - 0,0 Riputatav koormus - - 0,250 Kokku 0,62 Normatiivne katuselae KL- omakaal: g k,kl = 0,62 kn/m Muutuvkoormused Üldist Muutuvkoormus on koormus, mis erinevalt alaliskoormusest ei mõju kogu konstruktsiooni arvutusolukorra vältel ja selle suurus võib ajas olulisel määral muutuda. Muutuvkoormustena käsitletakse üldjuhul vahelagedele mõjuvat kasuskoormust, katusele mõjuvat lumekoormust, samuti tuulekoormust ja ilmastikust sõltuvat temperatuurikoormust ning liikuvate transpordiseadmete koormust (EVS-EN 990:2002+NA:2002). Antud töös on määratud katusele mõjuv lumekoormus ning katusele ja seintele mõjuv tuulekoormus. Kasuskoormuse määramist käesolevas töös käsitletud ei ole, kuna antud töö võrdlusalustele konstruktsioonidele ei arvestata kasuskoormust mõjuvana, samuti ei arvestata kandevõime arvutustes katusel samaaegselt mõjuvana katuse kasuskoormust ja lumekoormust (Ehituskonstruktori käsiraamat). 4

16 Lumekoormus katusele Lumekoormus loetakse mõjuvaks katuse horisontaalprojektsioonile jaotatuna vertikaalkoormusena ning selle määramisel katusele tuleb arvestada katuse kuju ja kallet, samuti lume võimalikku paiknemist katusel (EVS-EN 99--3:2006+NA:2006). Katuse lumekoormuse normsuurus on arvutatud valemiga q k,lumi = μ i s k, (4.) kus μ i lumekoormuse kujutegur; s k normatiivne lumekoormuse maapinnal (kn/m 2 ). Katuse lumekoormuse kujutegur sõltub katuse kujust ja see määratakse tabeli abil vastavalt katuse kaldenurgale α. Projekteeritav kauplushoone on lamekatusega katuse kaldenurgaga α =,5. Vastavalt Tabelile 4.3 on katuse, mille kaldenurk on väiksem kui 30, lumekoormuse kujuteguri väärtuseks μ = 0,8. Tabel 4.3. Lumekoormuse kujutegurid (EVS-EN 99--3:2006+NA:2006 Tabel 5.2) Lumekoormuse normsuurus maapinnal s k on määratud Eesti ehituslikult lumekoormuste kaardilt Joonis

17 Joonis 4.2. Eesti ehituslik lumekoormuste kaart (EVS-EN 99--3:2006+NA:2006 Joonis NA.4.) Projekteeritav hoone asub Tartumaal Nõo vallas. Lumekoormuste kaardi põhjal on kõnealuses ehituskohas normatiivne lumekoormuse maapinnal s k =,5 kn/m 2. Normatiivne lumekoormus katusele vastavalt valemile 4.: q k,lumi = 0,8,5 =,2 kn/m Tuulekoormus Üldist Tuulekoormus on ajas muutuv koormus, mis mõjub otseselt rõhuna suletud piiretega ehitiste välispinnale. Piirete läbilaskvuse korral või piirdes olevate avade kaudu võib tuul mõjuda lisaks ka kaudselt või otseselt sisepindadele. Tuulekoormus loetakse üldjuhul mõjuvana risti konstruktsiooni või piirdeelemendi pinnaga ning see esitatakse lihtsustatult konstruktsioonile mõjuvate staatiliste rõhkude või jõudude kombinatsioonina, mille mõju on ekvivalentne turbulentse tuule äärmusliku toimega. Pinna poole suunatud rõhk ehk tuule 6

18 surve loetakse positiivseks ning pinnast eemale suunatud rõhk ehk tuule imemine negatiivseks (EVS-EN 99--4:2005+NA:2007). Tuulekoormuse leidmisel on lähtutud standardis EVS-EN 99--4:2005+NA:2007 toodud valemitest ja arvutuseeskirjadest. Tuulekoormuse määramiseks konstruktsioonidele ja konstruktsioonielementidele võetakse arvesse välispindadele mõjuv tuulerõhk, mis on leitud valemiga w e = q p (z e ) c pe, (4.2) kus q b (z e ) arvutuskõrgusele z e vastav tippkiirusrõhk (kn/m 2 ); c pe välisrõhu rõhutegur. Tippkiirusrõhk on arvutatud valemiga q p (z) = c e (z) q b, (4.3) kus c e ekspositsioonitegur; q b keskmine tuule baaskiirusrõhk (kn/m 2 ). Keskmine tuule baaskiirusrõhk on arvutatud valemiga q b = 2 ρ v b 2, (4.4) kus ρ õhu tihedus (kg/m 3 ), ρ =,25 kg/m 3 ; v b tuule baaskiirus (m/s), vastavalt rahvuslikule lisale Eestis v b = 2 m/s. Keskmine tuule baaskiirus vastavalt valemile 4.4: q b = 2,25 22 = 275,6 N/m 2 = 0,276 kn/m 2 Ekspositsioonitegur c e on arvutatud valemiga c e = c 2 r (z) c 2 0 [ + 7 I v (z)], (4.5) kus c r maapinna karedustegur; c 0 pinnavormitegur =,0; I v turbulentsi intensiivsus. 7

19 Maapinna karedustegur c r (z) arvestab sõltuvalt hoone kõrgusest maapinnast keskmise tuulekiiruse muutumist ehitise juures ning see on arvutatud valemiga c r (z) = k r ln ( z z 0 ), (4.6) kus k r karedusmõõdule z 0 vastav maastikutüübi tegur; z kõrgus maapinnast (m); z 0 karedusmõõt (m). Karedusmõõt z 0 sõltub hoone asukohast ja maastikutüübist, kuhu hoone on kavandatud ehitada ning see määratakse tabeli abil. Vastavalt Tabelile 4.4 iseloomustab projekteeritava hoone asukohta maastikutüüp III, millele vastavad karedusmõõt z 0 = 0,3 m ning minimaalne kõrgus z min = 5 m. Tabel 4.4. Maastikutüübid ja maastiku parameetrid (EVS-EN 99--4:2005+NA:2007 Tabel 4.) Maastikutüübi tegur k r on arvutatud valemiga kus z 0 karedusmõõt (m); k r = 0,9 ( z 0,07 0 ), (4.7) z 0,II z 0,II karedusmõõt maastikutüüp II korral z 0,II = 0,05 m. 8

20 Maastikutüübi teguri k r väärtus vastavalt valemile 4.7: k r = 0,9 ( 0,3 0,05 ) 0,07 = 0,25 Maastiku parameetritest ja projekteeritava hoone kõrgusest maapinnast 7,4 meetrit tulenevalt on vastavalt valemile 4.6 maapinna karedustegur: c r = 0,25 ln ( 7,4 0,3 ) = 0,689 Turbulentsi intensiivsuseks I v (z) kõrgusel z nimetatakse turbulentsi standardhälbe ja tuulekiiruse keskväärtusega jagatist ning see on arvutatud valemiga I v (z) = σ v v m (z) = k c 0 (z) ln ( z z 0 ), (4.8) kus σ v turbulentsi standardhälve, mis määratakse avaldisega σ v = k r v b k ; v m (z) keskmine tuulekiirus maapinnast kõrgusel z, mis määratakse avaldisega v m (z) = c r (z)c 0 (z)v b ; k turbulentsitegur, vastavalt rahvuslikule lisale Eestis k =,0; c 0 pinnavormitegur =,0; z kõrgus maapinnast (m); z 0 karedusmõõt (m). Turbulentsi intensiivsus I v (z) vastavalt valemile 4.8: I v =,0,0 ln ( 7,4 0,3 ) = 0,32 Eelnevate arvutuste tulemusena on ekspositsiooniteguri c e väärtus vastavalt valemile 4.5: c e = 0,689 2,0 2 ( + 7 0,32) =,52 Tippkiirusrõhk q p vastavalt valemile 4.3: q p =,52 0,276 = 0,47 kn/m 2 9

21 Tuulekoormus seintele Tuulekoormus seina pinnaühikule sõltub keskmisest tuule baaskiirusrõhust, ekspositsioonitegurist ning välisrõhutegurist. Välisrõhuteguri c pe väärtus hoonetele ja hoone osadele sõltub arvutatavas ristlõikes tuulekoormuse mõju põhjustava konstruktsiooniosa pindala suurusest A. Tulenevalt koormatud pinna suurusest eristatakse kaht erinevat väärtust c pe, ja c pe,0. Teguri c pe, väärtused on mõeldud väikeste konstruktsioonielementide projekteerimiseks, kus koormuspinna suurus on m 2 või väikesem ning teguri c pe,0 väärtused on mõeldud hoone kandekonstruktsioonide arvutamiseks tervikuna (EVS-EN 99--4:2005+NA:2007). Käesoleva hoone tuulele avatud pinna suurus igal hoone küljel ületab 0 m 2 ning seega on tuulekoormuse arvutamisel kasutatud välisrõhutegurit c pe,0. Välisrõhutegurite määramiseks on hoone jaotatud tsoonideks sõltuvalt sellest, kas tuul mõjub hoone pikemale või lühemale küljele, tekkinud tsoonid ja nende suurused on esitatud Joonisel 4.3. a) b) Joonis 4.3. Tuulekoormuse skeem seintele a) Tuul mõjub hoone pikemale küljele b) Tuul mõjub hoone lühemale küljele Välisrõhuteguri c pe,0 väärtused seintele sõltuvad tuule mõjumise suunast ning hoone kõrguse ja tuulesuunaga piki oleva seina laiuse suhtest ning need määratakse Tabeli 4.5 abil. Projekteeritava hoone mõõtmetele vastavalt on välisrõhutegurite määramiseks tsoonide 20

22 kaupa leitud suhted hoone kõrguse ja laiuse vahel tuule mõjumisel hoone pikemale ning hoone lühemale küljele vastavalt h/d = 4,7/26,74 = 0,277 ja h/d = 4,7/34,44 = 0,25. Välispinnale mõjuva tuulerõhu w e leidmiseks on rakendatud valemit 4.2. Välisrõhuteguri c pe,0 väärtused ja vastavad tuulerõhu normväärtused on esitatud tsoonide kaupa Tabelis 4.6 ja Tabelis 4.7. Välisrõhutegurite leidmiseks tsoonides F ja G on kasutatud lineaarset interpoleerimist. Tabel 4.5. Ristkülikukujulise põhiplaaniga hoone vertikaalsetele seintele mõjuvad välisrõhutegurid (EVS-EN 99--4:2005+NA:2007 Tabel 7.) Tabel 4.6. Välisrõhutegurid ning välispinnale mõjuv tuulerõhk kui tuul mõjub pikemale küljele Tsoon A B C D E cpe,0 -,2-0,8-0,5 +0,704-0,307 Tuulerõhk (kn/m 2 ) w e -0,5-0,333-0,208 +0,293-0,28 Tabel 4.7. Välisrõhutegurid ning välispinnale mõjuv tuulerõhk kui tuul mõjub lühemale küljele Tsoon A B C D E cpe,0 -,2-0,8-0,5 +0,7-0,3 Tuulerõhk (kn/m 2 ) w e -0,5-0,333-0,208 +0,292-0,25 Suurim seintele mõjuv normatiivne suruv tuulerõhk tekib tsoonis D ning suurim imev tuulerõhk tsoonis A Tuulekoormus katusele Katusele mõjuv tuulekoormus on leitud kasutades samu arvutusaluseid kui tuulekoormuse arvutamisel seintele: välisrõhutegurite määramiseks on hoone jaotatud tsoonideks sõltuvalt sellest, kas tuul mõjub hoone pikemale või lühemale küljele. Tekkinud tsoonid ja nende suurused on esitatud Joonisel

23 a) b) Joonis 4.4. Tuulekoormuse skeem katusele a) Tuule mõjub hoone pikemalt küljelt b) Tuul mõjub hoone lühemalt küljelt Välisrõhuteguri c pe,0 väärtused katusele sõltuvad katuse kujust ja tuule mõjumise suunast ning need määratakse Tabeli 4.8 abil. Projekteeritava hoone näol on tegemist parapetiga lamekatusega hoonega, mille arvutuskõrguseks loetakse hoone kõrgust koos parapetiga. Välisrõhutegurite määramiseks tsoonide kaupa on leitud suhe h p /h = 0,32/7,08 = 0,0452, kus h p on parapeti kõrgus ja h on hoone kõrgus ilma parapetita. Välispinnale mõjuva tuulerõhu w e leidmiseks on rakendatud valemit 4.2. Välisrõhuteguri c pe,0 väärtused ja vastavad tuulerõhu normväärtused on esitatud tsoonide kaupa Tabelis 4.9. Välisrõhutegurite leidmiseks tsoonides F ja G on kasutatud lineaarset interpoleerimist. Tabel 4.8. Välisrõhutegurid lamekatustele (EVS-EN 99--4:2005+NA:2007 Tabel 7.2) 22

24 Tabel 4.9. Välisrõhutegurid katusele, välispinnale mõjuv tuulerõhk Tsoon F G H I cpe,0 -,438-0,938-0,7 +0,2-0,2 Tuulerõhk w e +0,083 [kn/m 2-0,599-0,39-0,292 ] -0,083 Suurim katusele mõjuv normatiivne suruv jõud tekib tsoonis I ning suurim normatiivne imev jõud tsoonis F. Kuna katuse omakaal on suurem kui katusele mõjuv maksimaalne negatiivne tuulerõhk, pole imevat tuule mõju konstruktsioonile käesolevas töös käsitletud. 23

25 5. VARIANT I TERASEST KANDEKONSTRUKTSIOONIDE ARVUTUS 5.. Terasest kandetala arvutus 5... Konstruktsiooni kirjeldus Katuse kandetalastiku projekteerimisel on kasutatud IPE profiiliga terastalasid. Talad on eeldimensioonitud programmis Autodesk Robot Structural Analysis, mille kohaselt on telgedel 2 kuni 6 kasutatud terasprofiili IPE 270 ning servataladena terasprofiili IPE 60. Telgedel 2 kuni 6 paiknevate talade pikkuseks on 8,987 meetrit ning samm 6 meetrit, servatalade pikkus on vahemikus 2,807 kuni 5,848 meetrit. Talad toetuvad ruutristlõikega nelikanttorust teraspostidele ja töötavad kui lihttalad. Terastalade terase tugevusklass on S355 voolavuspiiriga f y = 355 N/mm 2. Järgnevates alapeatükkides on esitatud näitena tala T- kandevõime arvutused. Ülejäänud talade arvutused on teostatud analoogselt ning pole käesolevas töös esitatud, kõik tulemused on toodud Tabelis 5.. Peatükis 5..3 esitatud terastala arvutus on teostatud vastavalt standardis EVS-EN :2005+NA:205 toodud valemitele ja arvutuseeskirjadele Talale mõjuvad koormused, sisejõud Talale T- mõjuv koormus katuslae KL- omakaalust ning tuule- ja lumekoormused on esitatud peatükkides 4.2 ja 4.3. Katuslae KL- konstruktsioonile lisandub koormus tala T- omakaalust. Tala T- (IPE 270) normatiivne omakaal on (Ehituskonstruktori käsiraamat, 202) g k,tala = 36, kg/m 9,8 0 3 = 0,354 kn/m 24

26 Tala T- kandevõime arvutamisel kasutatavad koormused on leitud koormuskombinatsioonis KK-3, mis põhjustab talas kõige suuremaid sisejõudusid. Sisejõudude epüürid on esitatud Joonisel 5.. Talale T- mõjuv arvutuslik joonkoormus kandepiirseisundis koormuskombinatsiooni KK- 3 korral, kui talade samm on S = 6 m: g d = γ G g k,tala + (γ Q q k,lumi + Ψ 0 γ G q k,tuul,katus + γ G g k,kl ) S = =,20 0,354 + (,50,2 + 0,6,50 0,083 +,20 0,62) 6 = = 6,4 kn/m Talale T- mõjuv arvutuslik joonkoormus kasutuspiirseisundis koormuskombinatsiooni KK-7 korral, kui talade samm on S = 6 m: q ser = g k,tala + (g k,kl + s k,katus Ψ ) S = 0,36 + (0,62 +,2 0,2) 6,0 = = 5,52 kn/m Koormusskeem (kn/m) M (kn m) V (kn) Joonis 5.. Tala T- koormusskeem ning paindemomendi M (knm) ja põikjõu V (kn) epüürid koormuskombinatsiooni KK-3 korral 25

27 5..3. Tala kandevõime kontroll Tala T- kandevõime kontrollil on kandepiirseisundis kontrollitud ristlõike paindekandevõimet ja plastset põikjõukandevõimet, seejuures ei ole arvestatud põikjõu ja paindemomendi koosmõju, kuna nende maksimaalsed väärtused paiknevad erinevates lõigetes ning põikjõud on alla poole ristlõike plastsest arvutuslikust põikjõukandevõimest. Kuna profiilplekk tagab talade külgsuunalise toetuse kogu tala pikkuse ulatuses, ei ole vajalik ka kiivekandevõime kontroll. Lisaks paindekandevõime ja plastse põikjõukandevõime kontrollile on teostatud tala seina nihkestabiilsuse kontroll ning kasutuspiirseisundis on kontrollitud tala läbipainet. Talas T- mõjuv maksimaalne paindemoment Talas T- mõjuv maksimaalne põikjõud M Ed = 63,40 kn m V Ed = 72,62 kn Terasprofiili ristlõikparameetrid Terasprofiili IPE 270 (Ehituskonstruktori käsiraamat, 202) - Ristlõikepindala: A = 45,9 cm 2 - Ristlõike kõrgus: h = 270 mm - Ristlõike laius: b = 35 mm - Ristlõike seina laius: t w = 6,6 mm - Ristlõike vöö laius: t f = 0,2 mm - Ümardusraadius: r = 3 mm - Ristlõike vastupanumoment y-telje ümber: W pl,y = 484 cm 3 - Ristlõike inertsimoment y-telje ümber: I y = 5790 cm Ristlõikeklassi määramine Ristlõikeklass määratakse arvestades terase tugevusklassi ning ristlõike surutud elementide laiuse ja paksuse suhet. Kogu ristlõike ristlõikeklass loetakse võrdseks ebasoodsaima surutud ristlõikeelemendi klassiga (Loorits, 2008). Terase tugevusklassi mõju arvestav tegur ε: ε = 235 f y = = 0,84 26

28 Tala T- painutatud seina ristlõikeklassi määramine c t = h 2 (t f + r) 270 2(0,2 + 3) = = 33,88 < 72ε = 58,58 RK t w 6,6 Tala T- surutud vöö ristlõikeklassi määramine c t = b t w 2r 35 6,6 2 3 = = 5,02 < 9ε = 7,32 RK 2t f 2 0,2 Kogu profiili ristlõikeklass on Ristlõike paindekandevõime kontroll Paindega koormatud varda igas ristlõikes peab arvutuslik paindemoment M Ed rahuldama tingimust M Ed M c,rd, (5.) kus M Ed ristlõikes mõjuv arvutuslik paindemoment (knm); M c,rd ristlõike arvutuslik paindekandevõime ühe peatelje suhtes toimuval paindel (knm). Ristlõike arvutuslik paindekandevõime ühe peatelje suhtes toimuva painde korral ristlõikeklassis on arvutatud valemiga kus W pl plastne vastupanumoment (mm 3 ); f y terase voolavuspiir (N/mm 2 ); M c,rd = W pl f y γ M0, (5.2) γ M0 osavarutegur plastsel kandevõimel, γ M0 =,0. Tala T- paindekandevõime vastavalt valemile 5.2: M c,rd = W pl,y f y = = N mm = 7,82 kn m > M γ M0,0 Ed = 63,40 kn m OK! Tingimus 5. on täidetud ning ristlõike paindekandevõime on tagatud. 27

29 Ristlõike plastse põikjõukandevõime kontroll Arvutuslik põikjõud V Ed peab varda igas ristlõikes rahuldama tingimust V Ed V pl,rd (5.3) kus V Ed ristlõikes mõjuv arvutuslik põikjõud (kn); V pl,rd ristlõike plastne põikjõukandevõime (kn). Ristlõike plastne põikjõukandevõime on arvutatud valemiga V pl,rd = A v (f y 3) (5.4) γ M0 kus A v ristlõike lõikepindala (mm 2 ); f y terase voolavuspiir (N/mm 2 ); γ M0 osavarutegur plastsel kandevõimel, γ M0 =,0. Seina sihis koormatud valtsitud I-profiilidel ristlõike lõikepindala A v peab rahuldama tingimust A v = A 2 b t f + (t w + 2r) t f η h w t w, (5.5) kus A ristlõike pindala (mm 2 ); b kogulaius (mm); h kogukõrgus (mm); h w seina kõrgus (mm); r seina ja vöö vahelise nurga ümardusraadius (mm); t f vöö paksus (mm); t w seina paksus (mm); η kui f y 460 N/mm 2, siis η =,2. Tingimuse 5.5 kehtivuskontroll: A v = ,2 + (6, ) 0,2 = 268,52 mm 2 η h w t w =,2 223,6 6,6 = 770,9 mm 2 < A v = 268,52 OK! Tala T- plastne lõikekandevõime vastavalt valemile 5.4: V pl,rd = 268,52 (355 3 ) = ,44N = 444,46 kn > V,0 Ed = 72,62 kn OK! 28

30 Tingimus 5.3 on täidetud ning ristlõike plastne põikjõukandevõime on tagatud Tala seina nihkestabiilsuse kontroll Põikjõu mõjul võib õhuke sein välja mõlkuda. Selle vältimiseks peab olema täidetud tingimus kus h w seina kõrgus (mm); t w seina paksus (mm); ε terase tugevusklassi mõju arvestav tegur; η kui f y 460 N/mm 2, siis η =,2. h w 72 ε, (5.6) t w η Tingimuse 5.6 kehtivuskontroll: h w = h 2 (h f + r) (0,2 + 3) = = 223,6 t w t w 6,6 6,6 = 33, ε = 0,8 = 48,82 > 33,88 OK! η,2 Tingimus 5.6 on täidetud ning seina nihkestabiilsus on tagatud ja mõlkumise ohtu ei ole Läbipainde kontroll kasutuspiirseisundis Tala läbipainde kontrollimisel peab maksimaalne läbipaine jääma lubatud piiridesse ning täidetud olema tingimus w max w lub, (5.7) kus w lub tala suurim lubatud läbipaine (m); w max tala suurim läbipaine (m). Tala suurim läbipaine on arvutatud valemiga w max = 5 q ser L E I y, (5.8) kus E terase elastsusmoodul (N/m 2 ), E = N/mm 2 ; I y inertsimoment y-telje suhtes (m 4 ); L tala pikkus (m); 29

31 q ser joonkoormus kasutuspiirseisundis (N/m). Tala T- suurim läbipaine on vastavalt valemile 5.8: w max = 5 5, , = 0,039 m Maksimaalne lubatud läbipaine katustel on: w lub = l 200 = 8, = 0,045 m > w max = 0,039 m OK! Tingimus 5.7 on täidetud ning tala T- läbipaine jääb lubatud piiridesse. Tala T- täidab kõiki tingimusi ja seega on valitud profiil IPE 270 sobiv kandekonstruktsioonis kasutamiseks Talade materjali koguste kokkuvõte Projekteeritud katusekonstruktsiooni taladele kuluv maht on esitatud Tabelis 5.. Tabeli andmeid on kasutatud käesoleva töö seitsmendas ja kaheksandas peatükis maksumuse arvutamiseks ning analüüsi tegemiseks. Tabel 5.. Terastalade materjali koguste kokkuvõte Tähis Ristlõige Pikkus (m) Omakaal (kg/m) Mass elemendile (kg) Arv (tk) Mass kokku (kg) T- IPE 270 8,987 36, 324, ,5 T-2 IPE 60 5,753 5,8 90, ,69 T-3 IPE 60 5,848 5,8 92, ,80 T-4 IPE 60 5,328 5,8 84,8 84,8 T-5 IPE 60 2,807 5,8 44,35 44,35 T-6 IPE 60 5,733 5,8 90,58 90,58 T-7 IPE 60 5,348 5,8 84,50 84,50 T-8 IPE 60 2,847 5,8 44,98 44,98 Kokku 2428,24 30

32 5.2. Terasfermi arvutus Konstruktsiooni kirjeldus Katuse kandesõrestikuna on telgede A ja E vahel kasutatud toruprofiilidest paralleelsete vöödega ning diagonaalsete ja vertikaalsete võrguvarrastega terasfermi, fermi mõõtmed on esitatud Joonisel 5.2. Fermide samm on 6 meetrit ning fermid toetuvad otsest teraslehtede kaudu telgedel A ja E paiknevatele ruutristlõikega teraspostidele. Terasferm on eeldimensioonitud programmi Autodesk Robot Structural Analysis abil ning eeldimensioonimise kohaselt on fermi ülemiseks vööks ruutristlõikega nelikanttoru 00x00x5, alumiseks vööks ruutristlõikega nelikanttoru 70x70x4 ning võrguvarrasteks ruutristlõikega nelikanttorud 40x40x3, 50x50x3 ja 60x60x3. Kõikide fermi varraste terase tugevusklass on S355 voolavuspiiriga f y = 355 N/mm 2. Terase tugevusklassi mõju arvestav tegur ε on: ε = 235 f y = = 0,8 Järgnevates alapeatükkides on esitatud näitena fermi ülemise ja alumise vöö ning võrguvarda V-4 kandevõime kontrollarvutused. Ülejäänud varraste arvutused on teostatud analoogselt ning pole käesolevas töös esitatud, kõik tulemused on toodud Tabelis 5.2. Lisaks fermi varraste kandevõime arvutustele on teostatud ka fermi varraste vaheliste sõlmede kontroll, näitena on kontrollitud varraste V-, V-6 ja V-8 ning V-2, V-4 ja V-6 vaheliste sõlmede kandevõimet. Peatükkides kuni esitatud fermi varraste kandevõime kontrollarvutused on teostatud vastavalt standardile EVS-EN 993--:2005+NA:205 ning peatükkides ja esitatud fermi sõlmede arvutus vastavalt standardile EVS-EN :2005+NA

33 Fermile mõjuvad koormused, sisejõud Fermile mõjuvad koormused katuslae KL- omakaalust ning tuule- ja lumekoormusest on esitatud peatükkides 4.2 ja 4.3. Katuslae KL- konstruktsioonile lisandub koormus fermi omakaalust. Eeldimensioonimise tulemusena on kogu fermi mass 496,32 kg, seega jooksva meetri normatiivne omakaalukoormus on: g k,ferm = 496,32 7,479 9,8 = 278,56 N = 0,279 kn/m m Terasfermi arvutustes kasutatavad koormused on leitud koormuskombinatsioonis KK-3, mis põhjustab kõige suuremaid sisejõude. Sisejõudude epüürid on esitatud Joonisel 5.2. Fermile mõjuv arvutuslik joonkoormus kandepiirseisundis koormuskombinatsiooni KK-3 korral, kui talade samm on S = 6 m: g d = γ G g k,ferm + (γ Q q k,lumi + Ψ 0 γ G q k,tuul,katus + γ G g k,kl ) S =,2 0,279 + (,50,2 + 0,6,50 0,083 +,20 0,62) 6 = 6,05 kn/m 32

34 Fermi mõõtmed (mm) Koormusskeem (kn/m) M (kn m) V (kn) N (kn) Joonis 5.2. Fermi mõõtmete skeem (mm) ja koormusskeem ning paindemomendi M (knm), põikjõu V (kn) ja pikijõu N (kn) epüürid koormuskombinatsiooni KK-3 korral Fermi ülemise vöö kandevõime kontroll Käesolevas töös on terasfermi ülemise vöö kandevõime kontrolli teostamisel kandepiirseisundis arvestatud survejõu ja paindemomendi koosmõjuga, lisaks on kontrollitud ristlõike põikjõukandevõimet ja teostatud nihkestabiilsuse kontroll. Ülemise vöö kontrollil on lähtutud lõigust, mis saab kandevõime seisukohalt kõige enam määravaks. Kontrollitavaks lõiguks on võrguvarraste V-3 ja V-7 vahele jääv lõik. Fermi vardas mõjuv paindemoment lõigu keskel Fermi vardas mõjuv paindemoment lõigu otstes M Ed,s = 4,35 kn m M Ed, = 4,94 kn m M Ed,2 = 5,2 kn m 33

35 Fermi vardas mõjuv maksimaalne pikijõud N Ed = 356,5 kn (survejõud) Terasprofiili ristlõikeparameetrid Nelikanttoru 00x00x5 (Ehituskonstruktori käsiraamat, 202) - Ristlõikepindala: A = 8,36 cm 2 - Ristlõike laius: b = 00 mm - Ristlõike kõrgus: h = 00 m - Ristlõike seina paksus: t = 5 mm - Ümardusraadius: r = 0 mm - Ristlõike vastupanumoment y-telje ümber: W pl = 64,59 cm 3 - Inertsiraadius: i = 3,84 cm Varda geomeetriline pikkus: L = 275 mm = 2,75 m Varda nõtkepikkuseks toruprofiilidest sõrestiku vöö korral võib nii sõrestiku tasapinnas toimuva nõtke kui ka sõrestiku risttasapinnas toimuva nõtke korral võtta 0,9 kordse varda geomeetrilise pikkusega. L cr = 0,9 L = 0,9 2,75 =,958 m, kus L - varda geomeetriline pikkus ehk sõlmede vahekaugus sõrestiku tasapinnas Ristlõikeklassi määramine Ristlõikeklass määratakse arvestades terase tugevusklassi ning ristlõike surutud elementide laiuse ja paksuse suhet. Varda painutatud seina ristlõikeklassi määramine: c h 2 (t + r) 00 2 (5 + 0) = = = 4,0 < 72ε = 58,58 RK t t 5 Varda surutud seina ristlõikeklassi määramine: c b 2 (t + r) 00 2 (5 + 0) = = = 4,0 < 33ε = 26,85 RK t t 5 Kogu profiili ristlõikeklass on. 34

36 Varda kandevõime kontroll surve ja painde koosmõjul Varda kandevõime arvutamisel on arvestatud paindemomendi ja pikijõu üheaegse mõjumisega. Kuna fermi ülemine vöö on külgsuunas seotud ja sideme tagab kandev profiilplekk ning eeldusel, et paindemoment mõjub ainult ristlõike tugevamas tasandis ja toruprofiilidele rakendatavate lihtsustuste kohaselt k zy = 0 (ehk ainsaks koosmõjuteguriks jääb k yy ), (Loorits, 2008) peab varda stabiilsustingimus surve ja painde koosmõjul toruprofiilidel rahuldama tingimusi N Ed χ y N Rd + k yy M y,ed M y,rd,0 (5.9) kus N Ed χ z N Rd,0 (5.0) M y,ed, N Ed y-y telje suhtes mõjuva maksimaalse paindemomendi ning survejõu arvutusväärtused (knm) (kn); M y,rd arvutuslik paindekandevõime y-y telje suhtes (knm); N Rd arvutuslik normaaljõukandevõime (kn); k yy koosmõjutegur; χ nõtketegur paindenõtkel. Varda arvutuslik survekandevõime on arvutatud valemiga kus A ristlõike pindala (mm 2 ); f y terase voolavuspiir (N/mm 2 ); N Rd = A f y γ M, (5.) γ M materjali omaduse osavarutegur, γ M =,0. Varda arvutuslik survekandevõime vastavalt valemile 5.: N Rd = ,0 = 65780,0 N = 65,78 kn Ristlõike arvutuslik paindekandevõime on arvutatud valemiga kus W pl plastne vastupanumoment (mm 3 ); f y terase voolavuspiir (N/mm 2 ); M Rd = W pl f y γ M, (5.2) 35

37 γ M materjali omaduse osavarutegur, γ M =,0. Arvutuslik paindekandevõime y-telje suhtes vastavalt valemile 5.2: M y,rd = W pl,y f y = = ,0 N mm = 22,93 kn m γ M,0 Surutud varda tingsaledusele λ vastav nõtketegur χ on arvutatud valemiga χ =, (5.3) Φ + Φ 2 λ 2 kus Φ nõtketeguri χ leidmiseks vajalik abisuurus; λ varda tingsaledus. Nõtketeguri χ leidmiseks vajalik abisuurus on arvutatud valemiga Φ = 0,5[ + α(λ 0,2) + λ 2 ], (5.4) kus α nõtkekõverale vastav hälbetegur. Kuumvaltsitud toruprofiili nõtkekõver terase tugevusklassi S355 korral on "a" ning sellele vastav hälbetegur on α = 0,2; λ varda tingsaledus. Varda tingsaledus ristlõikeklassi korral on arvutatud valemiga kus E terase elastsusmoodul, E = N/mm 2 ; L cr nõtkepikkus vaadeldavas tasapinnas (mm); f y terase voolavuspiir (N/mm 2 ); λ = L cr π i f y E, (5.5) i brutoristlõike inertsiraadius kõnealuse telje suhtes (mm). Tingsaledus vastavalt valemile 5.5: λ y = 958 π 38, = 0,667 36

38 Abisuurus vastavalt valemile 5.4: Φ y = 0,5 [ + α (λ y 0,2) + λ y2 ] = 0,5[ + 0,2 (0,667 0,2) + 0,667 2 ] = = 0,772 Nõtketegur vastavalt valemile 5.3: χ y = Φ y + Φ 2 2 y λ y = = 0,863 <,0 0, , ,6672 Koosmõjutegur k yy mitte väände-deformatsiooni suhtes tundlikele varrastele on arvutatud valemiga kus k yy = C my [ + (λ y 0,2) C my ekvivalentse konstantse momendi tegur; N Ed survejõu arvutusväärtused (kn); N Rd arvutuslik normaaljõukandevõime (kn); χ nõtketegur paindenõtkel; λ varda tingsaledus. N Ed N Ed ] C χ y N my ( + 0,8 ), (5.6) Rd χ y N Rd Ekvivalentse konstantse momendi tegur on arvutatud valemiga kus abisuurus α s on: C my = 0,2 + 0,8 α s > 0,4, (5.7) α s = M s M h = M Ed,s M Ed,2 = 4,35 5,2 = 0,850 Ekvivalentse paindemomendi tegur C my vastavalt valemile 5.7: C my = 0,2 + 0,8 0,850 = 0,880 > 0,4 Koosmõjutegur k yy vastavalt valemile 5.6: k yy = 0,880 [ + (0,667 0,2) < 0,880 ( + 0,8 356,5 0,863 65,78 ] =,4 356,5 0,863 65,78 ) =,33 k yy =,4 37

39 Stabiilsuskontroll painde ja surve koosmõjul vastavalt tingimustele 5.9 ja ,5 4,94 +,4 = 0,880 >,0 OK! 0,863 65,78 22,93 356,5 = 0,634 >,0 OK! 0,863 65,78 Tingimused 5.9 ja 5.0 on täidetud ning fermi ülemise vöö kandevõime surve ja painde koosmõjul on tagatud Ristlõike plastse põikjõukandevõime kontroll Arvutuslik põikjõud V Ed peab varda igas ristlõikes rahuldama tingimust V Ed V pl,rd, (5.8) kus V Ed vardas mõjuv arvutuslik põikjõud (kn); V pl,rd ristlõike plastne põikjõukandevõime (kn). Ristlõike plastne põikjõukandevõime on arvutatud valemiga V pl,rd = A v (f y 3) (5.9) γ M0 kus A v ristlõike lõikepindala (mm 2 ); f y terase voolavuspiir (N/mm 2 ); γ M0 osavarutegur plastsel kandevõimel, γ M0 =,0. Lõikepindala konstantse seinapaksusega nelikanttorul, kui koormus mõjub kõrguse sihis, on arvutatud valemiga A v = kus A ristlõike pindala (mm 2 ); b kogulaius (mm); h kogukõrgus (mm). A h (b + h), (5.20) Ristlõike lõikepindala vastavalt valemile 5.20: A v = = 98,00 mm2 ( ) 38

40 Fermi ülemise vöö plastne lõikekandevõime vastavalt valemile 5.9: V pl,rd = 98,0 (355 3 ) = 8852,68 N = 88,5 kn > V,0 Ed = 2,06 kn OK! Tingimus 5.8 on täidetud ning fermi ülemise vöö plastne põikjõukandevõime on tagatud Varda seina nihkestabiilsuse kontroll Põikjõu mõjul võib õhuke sein välja mõlkuda. Selle vältimiseks peab olema täidetud tingimus kus h w seina kõrgus (mm); t w seina paksus (mm); ε terase tugevusklassi mõju arvestav tegur; η kui f y 460 N/mm 2, siis η =,2. h w 72 ε (5.2) t w η Tingimuse 5.2 kehtivuskontroll: h w t = h 2 (t + r) t = 00 2(5 + 0) 5 = 4,0 72 η 72 ε = 0,8 = 48,82 > 4,0 OK!,2 Tingimus 5.2 on täidetud ning seina nihkestabiilsus on tagatud. Varras V- täidab kõiki tingimusi ja seega on valitud profiil 00x00x5 sobiv kandekonstruktsioonis kasutamiseks Fermi alumise vöö kandevõime kontroll Fermi alumisel vööl kandevõime kontrollil on kandepiirseisundis kontrollitud ristlõike tõmbekandevõimet. Fermi vardas mõjuv maksimaalne pikijõud N Ed = 333,93 kn (tõmbejõud) 39

41 Terasprofiili ristlõikeparameetrid Nelikanttoru 70x70x4 (Ehituskonstruktori käsiraamat, 202) - Ristlõikepindala: A = 0,5 cm 2 - Ristlõike kõrgus: h = 70 mm - Ristlõike laius: b = 70 mm - Ristlõike seina paksus: t = 4 mm Ristlõike tõmbekandevõime kontroll Selleks, et tsentriliselt tõmmatud varda kandevõime oleks tagatud, peab arvutuslik tõmbejõud N Ed rahuldama igas ristlõikes tingimust N Ed N t,rd (5.22) kus N Ed vardas mõjuv arvutuslik pikijõud (kn); N t,rd ristlõike arvutuslik tõmbekandevõime (kn). Brutoristlõike arvutuslik plastne põikjõukandevõime on arvutatud valemiga kus A ristlõike pindala (mm 2 ); f y terase voolavuspiir (N/mm 2 ); N pl,rd = A f y γ M0, (5.23) γ M materjali omaduse osavarutegur, γ M =,0. Ristlõike tõmbekandevõime vastavalt valemile 5.23: N pl.rd = ,0 = N = 360,33 kn > N Ed = 333,93 kn Tingimus 5.22 on täidetud ning fermi alumise vöö ristlõike tõmbekandevõime on tagatud. Varras V-2 täidab kõiki tingimusi ja seega on valitud profiil 70x70x4 sobiv kandekonstruktsioonis kasutamiseks Võrguvarda V-4 kandevõime kontroll Fermi survele töötava vertikaalse võrguvarda kandevõime kontrollil on kandepiirseisundis kontrollitud varda nõtkekandevõimet. 40

42 Fermi võrguvardas V-4 mõjuv maksimaalne pikijõud N Ed = 25,66 kn (survejõud) Terasprofiili ristlõikeparameetrid Nelikanttoru 60x60x3 (Ehituskonstruktori käsiraamat, 202) - Ristlõikepindala: A = 6,6 cm 2 - Ristlõike kõrgus: h = 60 mm - Ristlõike laius: b = 60 mm - Ristlõike seina paksus: t = 3 mm - Ümardusraadius: r = 6 mm - Inertsiraadius: i = 2,3 cm Varda geomeetriline pikkus: L = 666 mm =,666 m Paralleelsete vöödega torusõrestikel, mille võrguvarraste ja vöö laiuste suhe ei ületa 0,6, võib võrguvarda nõtkepikkuseks nii sõrestiku tasapinnas kui ka risttasapinnas võtta 0,75 kordse varda geomeetrilise pikkuse, laiemate võrguvarraste puhul aga 0,9 kordse varda geomeetrilise pikkuse, juhul kui võrguvardad on keevitatud vöö külge kogu perimeetri ulatuses. L cr = 0,9 L = 0,9,666 =,499 m, kus L - varda geomeetriline pikkus ehk sõlmede vahekaugus sõrestiku tasapinnas Ristlõikeklassi määramine Ristlõikeklass määratakse arvestades terase tugevusklassi ning ristlõike surutud elementide laiuse ja paksuse suhet. c b 2 (t + r) 50 2 (3 + 6) = = = 0,67 < 33ε = 26,85 RK t t 3 Profiili ristlõikeklass on Varda nõtkeandevõime kontroll Tsentriliselt surutud varda arvutuslik nõtkekandevõime peab rahuldama tingimust N Ed N b,rd, (5.24) kus N Ed vardas mõjuv arvutuslik survejõud (kn); 4

43 N b,rd surutud varda arvutuslik nõtkekandevõime (kn). Nõtkekandevõime on arvutatud valemiga kus A ristlõike pindala (mm 2 ); f y terase voolavuspiir (N/mm 2 ); χ nõtketegur paindenõtkel; N b,rd = χ A f y γ M, (5.25) γ M materjali omaduse osavarutegur, γ M =,0. Surutud varda tingsaledusele λ vastav nõtketegur χ on arvutatud valemiga χ =, (5.26) Φ + Φ 2 λ 2 kus Φ nõtketeguri χ leidmiseks vajalik abisuurus; λ varda tingsaledus. Nõtketeguri χ leidmiseks vajalik abisuurus on arvutatud valemiga Φ = 0,5[ + α (λ 0,2) + λ 2 ], (5.27) kus α nõtkekõverale vastav hälbetegur. Kuumvaltsitud toruprofiili nõtkekõver terase tugevusklassi S355 korral on "a" ning sellele vastav hälbetegur on α = 0,2; λ varda tingsaledus. Varda tingsaledus ristlõikeklassi korral mõlemas suunas on arvutatud valemiga kus E terase elastsusmoodul, E = N/mm 2 ; L cr nõtkepikkus vaadeldavas tasapinnas (mm); f y terase voolavuspiir (N/mm 2 ); λ = L cr π i f y E, (5.28) i brutoristlõike inertsiraadius kõnealuse telje suhtes (mm). 42

METALL

METALL 1. Plaadi arvutus 1.1 Koormused plaadile Normkoormused: kasuskoormus: q k =17 kn/m 2 Arvutuskoormused: kasuskoormus: q d =1,5*17=25,5 kn/m 2 1.2 Plaadi arvutrusskeem ja dimensioneermine Abitalade sammuks

Rohkem

Tala dimensioonimine vildakpaindel

Tala dimensioonimine vildakpaindel Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.

Rohkem

Halli konstruktiivne skeem

Halli konstruktiivne skeem Kert Välman RAUDBETOONKARKASSIGA KAHEKORDSE HOONE JA HALLI KOOSTÖÖ LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Hoonete ehituse eriala Tallinn 2016 Mina, Kert Välman, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel

Rohkem

Ekspertiis ja Projekt OÜ MTR NR EEP003111, EEO003329, EPE000948, EEK Muinsuskaitse tegevusluba nr. EMU Töö nr: 15014P Tellija: OÜ Kauss Ar

Ekspertiis ja Projekt OÜ MTR NR EEP003111, EEO003329, EPE000948, EEK Muinsuskaitse tegevusluba nr. EMU Töö nr: 15014P Tellija: OÜ Kauss Ar Ekspertiis ja Projekt OÜ MTR NR EEP003111, EEO003329, EPE000948, EEK001088 Muinsuskaitse tegevusluba nr. EMU000042 Töö nr: 15014P Tellija: OÜ Kauss Arhitektuur Registrikood 11052342 Niine 11, Tallinna

Rohkem

EESTI STANDARD EVS :2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE Osa 1: Üldeeskirjad Geotechnical design Part 1

EESTI STANDARD EVS :2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE Osa 1: Üldeeskirjad Geotechnical design Part 1 EESTI STANDARD GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE Osa 1: Üldeeskirjad Geotechnical design Part 1: General rules EESTI STANDARDIKESKUS AMETLIK VÄLJAANNE EESSÕNA Eesti standard Geotehniline projekteerimine. Osa

Rohkem

EESTI STANDARD EVS :2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade TERASKONSTRUKTSIOONID Osa 4-2:Vedelikumahutid Steel structures Part 4-2:

EESTI STANDARD EVS :2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade TERASKONSTRUKTSIOONID Osa 4-2:Vedelikumahutid Steel structures Part 4-2: EESTI STANDARD TERASKONSTRUKTSIOONID Osa 4-2:Vedelikumahutid Steel structures Part 4-2: Tanks EESTI STANDARDIKESKUS AMETLIK VÄLJAANNE EESSÕNA Eesti standard Teraskonstruktsioonid. Vedelikumahutid on välja

Rohkem

elastsus_opetus_2005_14.dvi

elastsus_opetus_2005_14.dvi 7.4. Näiteid ümar- ja rõngasplaatide paindeülesannetest. 298 7.4 Näiteid ümar- ja rõngasplaatide paindeülesannetest. Rajatingimused: jäik kinnitus vaba toetus vaba serv w = 0, dw dr = 0; (7.43) w = 0,

Rohkem

(Microsoft Word - A1_2014_01_E_seletuskiri_ P\365ltsamaa Konsum.doc)

(Microsoft Word - A1_2014_01_E_seletuskiri_ P\365ltsamaa Konsum.doc) 1 Tellija: Põltsamaa Majandusühistu, äriregistri kood 10136344 Projekteeritava hoone asukoht: lähiaadress Kesk tn 5 (kinnistu nr 2083535/20835) Katastriüksused: 61701:006:0021 J. Kuperjanovi tn 2A; 61701:006:0240

Rohkem

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc 10 Vundamentide tugevdamine. 1. Vundamentide tugevdamise põhjused 2. Tugevdamisega seotud uuringud 3. Tugevdusmeetodid 3.1 Vundamendi süvendamine 3.2 Talla laiendamine 3.3 Koormuse ülekanne vaiadele 3.4

Rohkem

Jooniste nimekiri Joonise nr A1624_EP_AR-0-01 A1624_EP_AR-4-01 A1624_EP_AR-4-02 A1624_EP_AR-4-03 A1624_EP_AR-4-04 A1624_EP_AR-5-01 A1624_EP_AR-5-02 A1

Jooniste nimekiri Joonise nr A1624_EP_AR-0-01 A1624_EP_AR-4-01 A1624_EP_AR-4-02 A1624_EP_AR-4-03 A1624_EP_AR-4-04 A1624_EP_AR-5-01 A1624_EP_AR-5-02 A1 Jooniste nimekiri Joonise nr 6_EP_R-0-0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-7-0 6_EP_R-7-0 Joonise

Rohkem

untitled

untitled et Raketise eksperdid. Kaarraketis Framax Xlife Raamraketis Framax Xlife Informatsioon kasutajale Instruktsioon paigaldamiseks ja kasutamiseks 9727-0-01 Sissejuhatus tus Sissejuha- by Doka Industrie GmbH,

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Microsoft PowerPoint CLT arvutamine_TTU

Microsoft PowerPoint CLT arvutamine_TTU RISTKIHTPUIDU PROJEKTEERIMINE SEMINAR: PUIT JA PUIDUPÕHISTE KONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMINE Eero Tuhkanen 18.10.2016 1 TEEMAD RISTKIHTLIIMPUIDU OLEMUS MÄRKUSED TOOTMISE KOHTA RISTKIHTLIIMPUIDU KARAKTERISTKUD

Rohkem

laoriiulida1.ai

laoriiulida1.ai LAORIIULID LAORIIULID KAUBAALUSTE RIIULID , arhiiviriiulid - Lk.3 Liikuvad arhiiviriiulid - Lk.5 Laiad laoriiulid - Lk.11 Kaubaaluste riiulid - Lk.13 Drive-in riiulid - Lk.14 Konsool- ehk harudega riiulid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim]

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim] PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ARHITEKTUURSED TEHNILISED LAHENDUSED Andrus Taliaru ANMERI OÜ tel51 35 565 e-mail: anmeri@anmeri.ee Me jueitahasellistvälimustmajale? PROJEKTEERIMINE JA TEHNILINE KONSULTANT

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

TERASTORUD JA ELLIPSIKUJULISED TERASTORUD HelCor PipeArch

TERASTORUD JA ELLIPSIKUJULISED TERASTORUD HelCor PipeArch TERASTORUD JA ELLIPSIKUJULISED TERASTORUD HelCor PipeArch HelCor TERASTORUD HelCor PA torud on sobilikud kasutamaks kõikide tee klasside ja raudtee (kuni V=200km/h) rajatistena, vastavalt Euroopa standardile

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

TOOTEKATALOOG MAIN OFFICE IN TALINN, ESTONIA Liivalao 11, Tallinn Müügijuht E-post: i

TOOTEKATALOOG   MAIN OFFICE IN TALINN, ESTONIA Liivalao 11, Tallinn Müügijuht E-post: i TOOTEKATALOOG MAIN OFFICE IN TALINN, ESTONIA paneelid ja ehitustarvikud TOOTEKATALOOGI SISUKORD Poltherma Seina sandwich paneel PUR / PIR ThermaStyle PRO seina sandwich paneel ThermaDeck PRO katuse sandwich

Rohkem

Tõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava

Tõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tavalise või madala lävepakuga. Soovitav on ukse tellimise ajal käiguukse vajadus ning ning lävepaku

Rohkem

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m Esitatud.. a. 1 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide tmisel ehitise kasutamise otstarbe tmisel ehitise osalisel kasutamisel ehitise osalisel lammutamisel

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

Start time of charring of timber members protected with gypsum plasterboards

Start time of charring of timber members protected with gypsum plasterboards Puitkonstruktsioonide tulepüsivus Kandevõime Alar Just 18. oktoober 2016 Temperatuur Tulekahju Lahvatus Jahtumisfaas Algfaas: Süttivustundlikkus Aeg Väljaarenenud tulekahju Konstruktsioonide tulepüsivus

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

EVS-EN :2006+NA:2008

EVS-EN :2006+NA:2008 EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles koos rahvusliku lisaga: september 2017 Jõustunud Eesti standardina: detsember 2006 Muudatus A1 jõustunud Eesti standardina: juuli 2015 EUROKOODEKS 3: TERASKONSTRUKTSIOONIDE

Rohkem

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse  MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca

Rohkem

Microsoft Word _se-et_ok_korr_C.doc

Microsoft Word _se-et_ok_korr_C.doc 1(2) 26.06.2008 Projekti nr T000242-04 TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS 5141/91 ehitiste tehniliste nõuete seaduse (Byggnadsverklag BVL, 1994:847) paragrahvide 18 20 järgi OTSINGUSÕNA: TULEKAITSE Vahelagi TULEPÜSIVUSKLASSI

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2006+NA:2008 Avaldatud eesti keeles koos rahvusliku lisaga: detsember 2008 Jõustunud Eesti standardina: november 2006 S

EESTI STANDARD EVS-EN :2006+NA:2008 Avaldatud eesti keeles koos rahvusliku lisaga: detsember 2008 Jõustunud Eesti standardina: november 2006 S EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles koos rahvusliku lisaga: detsember 2008 Jõustunud Eesti standardina: november 2006 EUROKOODEKS 3: TERASKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMINE Osa 1-4: Üldreeglid Täiendavad

Rohkem

Hyygge-broshyyr_EST_2018.indd

Hyygge-broshyyr_EST_2018.indd www.ruukki.ee LIHTNE ÕNNE VORM HYYGGE Lihtne õnne vorm See on lühike, silmapaistmatu ja tõlkimatu taanikeelne sõna, mis kirjeldab kõike, mis on elus tegelikult tähtis: lähedustunnet, turvalisust, vabadust

Rohkem

EVS-EN :2007+NA:2009

EVS-EN :2007+NA:2009 EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles koos rahvusliku lisaga: jaanuar 2018 Jõustunud Eesti standardina: aprill 2007 Muudatus A1 jõustunud Eesti standardina: jaanuar 2018 EUROKOODEKS 3: TERASKONSTRUKTSIOONIDE

Rohkem

Стальной кубик находится под действием сил, создающих плоское напряженное состояние (одно из трех главных напряжений равно нул

Стальной кубик находится под действием сил, создающих плоское напряженное состояние (одно из трех главных напряжений равно нул Surutud varda abiisus (nõtke) Enamai varda otsad kinnitatakse ühe (Joon.1) näidatud neja viisi. Üejäänud kinnitusviiside puhu on kriitii jõudu võimaik määrata üdiatud Eueri vaemiga kp EImin, (1) kus -

Rohkem

Gyproc [Compatibility Mode]

Gyproc [Compatibility Mode] Gyproc Ardo Aolaid Saint-Gobain Ehitustooted AS 1 1. Roller Coating tehnoloogia 2. Gyproc 4 PRO 3. GypSteel teraskarkassid 4. AquaBead nurgakaitse 5. Gyproc tuuletõkked ja fassaadilahendused 6. Joonised

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings Hoonete õhuleke ja selle mõõtmine Click to edit Master title style Endrik Arumägi Targo Kalamees Teadmistepõhine ehitus 26.04.2018 Piirdetarindite õhulekked Iseloomustavad suurused õhuvahetuvuskordsus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Laoprogramm Teras, roostevaba teras ja alumiinium.

Laoprogramm Teras, roostevaba teras ja alumiinium. Laoprogramm 01.2017 Teras, roostevaba teras ja alumiinium. Terastooted ja teenused ühelt partnerilt Tibnor teenindab teid kõigis metallidega seotud küsimustes. Pakume turu kõige laiemat toote- ja teenustevalikut

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN Suitsu ja kuumust eemaldavate v

Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN Suitsu ja kuumust eemaldavate v Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN 12101-2 Suitsu ja kuumust eemaldavate ventilatsioonisüsteemide ehk suitsueemaldusluukide eesmärk

Rohkem

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

Majandus- ja taristuministri 19. juuni a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste

Majandus- ja taristuministri 19. juuni a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste Majandus- ja taristuministri 19. juuni 2015. a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord Lisa 7 Esitatud.. a. 1 KASUTUSTEATIS

Rohkem

Microsoft Word - EVS_EN_1991_3;2006+NA;2008_et.doc

Microsoft Word - EVS_EN_1991_3;2006+NA;2008_et.doc EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles koos rahvusliku lisaga: detsember 2008 Jõustunud Eesti standardina: august 2006 EUROKOODEKS 1 Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 3: Kraana- ja masinakoormused Eurocode

Rohkem

Ecophon Master Rigid A Sobib klassiruumi ja kohtadesse, kus hea akustika ja kõnest arusaadavus on esmatähtsad ning avatavus vajalik. Ecophon Master Ri

Ecophon Master Rigid A Sobib klassiruumi ja kohtadesse, kus hea akustika ja kõnest arusaadavus on esmatähtsad ning avatavus vajalik. Ecophon Master Ri Ecophon Master Rigid A Sobib klassiruumi ja kohtadesse, kus hea akustika ja kõnest arusaadavus on esmatähtsad ning avatavus vajalik. Ecophon Master Rigid A on nähtava liistusüsteemiga. Plaadid kinnitatakse

Rohkem

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

Antennide vastastikune takistus

Antennide vastastikune takistus Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni

Rohkem

EFEXON LIUGUKSED 2015 €URO.xls

EFEXON LIUGUKSED 2015 €URO.xls Aleco (profiili laius 35mm) Dekoratiiv klaas (13.70 FIANDRA MATT) Deco klaas (0230 deco, vt.kataloogist mõõte!) Deco kujundklaas (Deco16, Deco39) Melamiinpaneel LUX grupp 400600 601800 AS,BG,SG,BW AS,BG,SG,BW

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

DELTA kihtplastikuga kaetud kasvuhoone 2,2 м 2,5 м 2,2 м Tehniline leht lk. 2-5 Paigaldusjuhend lk ET

DELTA kihtplastikuga kaetud kasvuhoone 2,2 м 2,5 м 2,2 м Tehniline leht lk. 2-5 Paigaldusjuhend lk ET DELTA kihtplastikuga kaetud kasvuhoone 2,2 м 2,5 м 2,2 м Tehniline leht lk. 2-5 Paigaldusjuhend lk. 6-20 ET TEHNILINE LEHT/KASVUHOONE «DELTA»! Kasvuhoone paigaldamisel ja kasutamisel pidage rangelt kinni

Rohkem

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

VANASÕIDUKIKS TUNNUSTAMISE AKT Nr 62 Sõiduki olulised andmed Sõiduki mark Husqvarna Vanasõiduki klass Mudel ja modifikatsioon 282E Silverpil Värvus hõ

VANASÕIDUKIKS TUNNUSTAMISE AKT Nr 62 Sõiduki olulised andmed Sõiduki mark Husqvarna Vanasõiduki klass Mudel ja modifikatsioon 282E Silverpil Värvus hõ VANASÕIDUKIKS TUNNUSTAMISE AKT Nr 62 Sõiduki olulised andmed Sõiduki mark Husqvarna Vanasõiduki klass Mudel ja modifikatsioon 282E Silverpil Värvus hõbehall Tehasetähis (VINkood) Valmistajamaa Rootsi Esmane

Rohkem

Itella Estonia OÜ Uuendatud EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed

Itella Estonia OÜ Uuendatud EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed Itella Estonia OÜ Uuendatud 05.06.2019 EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed kaalud ja mõõdud Min. kaal 100 g Maks. kaal 35 kg

Rohkem

28 29

28 29 28 29 CARGO TIPPER KÕRGE VÕIMEKUS MADAL RASKUSKESE Iga BJT haagis on konstrueeritud ühte eesmärki silmas pidades - pakkuda teile parimat. Haagised on valmistatud vastavalt klientide tagasisidele, lähtudes

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

Microsoft Word - Qualitätskriterien 011 Frami+Zubehör.doc

Microsoft Word - Qualitätskriterien 011 Frami+Zubehör.doc 10/2002 Kvaliteedi kriteeriumid Doka rendiraketisele Doka seinapaneel Frami ja lisatarvikud 1 Sissejuhatus Järgnevad kvaliteedi kriteeriumid on Doka rendimaterjali väljastamise ja tagastamise aluseks.

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad koos AMV(E) 335, AMV(E) 435 ja AMV(E) 438 SU täiturmootoritega.

Rohkem

Väljaandja: Majandus- ja taristuminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehti

Väljaandja: Majandus- ja taristuminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehti Väljaandja: Majandus- ja taristuminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 10.10.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2015 Avaldamismärge: RT I, 07.10.2014,

Rohkem

Microsoft Word - Süda tn 1 SELETUSKIRI doc

Microsoft Word - Süda tn 1 SELETUSKIRI doc SELETUSKIRI SÜDA TN 1 KINNISTU AJUTISE AUTOMAATTANKLA EHITUSPROEKTILE OBJEKT Objekt Aadress Tellija Ajutine automaattankla Peeter Süda tn 1, Tallinn OÜ Eco Tanklad I ÜLDOSA Projekti lähtealused: - Tallinna

Rohkem

Microsoft Word - Lisa_7_4_modelleerimisulatus_KVJ_VKSpr_mudeli_andmesisu_veebr_2015

Microsoft Word - Lisa_7_4_modelleerimisulatus_KVJ_VKSpr_mudeli_andmesisu_veebr_2015 Avade ruumivaruobjektid Õige asukoht. Mõõdud, projekteerimisala, abs. kõrgus. Läbiviigud Õige asukoht ja toode. Torude materjal ja mõõdud, abs. kõrgus. Tarkvara välised nn "enda poolt modelleeritud 3D-objektid"

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

VRG 2, VRG 3

VRG 2, VRG 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) 2-tee ventiil, väliskeermega 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehhaaniline snepperühendus täiturmootoriga MV(E) 335,

Rohkem

KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M "KERTTU" 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31

KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M KERTTU 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31 KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M "KERTTU" 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31 TEHNILINE PASS/KASVUHOONE KERTTU! Kasvuhoone KERTTU kokkupanekul ja kasutamisel tuleb rangelt

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

T A N K S MAAPEALSED MAHUTID TOOTEVALIK, LK 4 PAIGALDAMINE, LK 6 GARANTII, LK 7

T A N K S MAAPEALSED MAHUTID TOOTEVALIK, LK 4 PAIGALDAMINE, LK 6 GARANTII, LK 7 T A N K S MAAPEALSED MAHUTID TOOTEVALIK, LK 4 PAIGALDAMINE, LK 6 GARANTII, LK 7 PE-materjal on 100% taaskasutatav Talub põhjamaist kliimat Hea keemiline vastupidavus Ohutu hooldada Vastupidav mehaanilistele

Rohkem

4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12

4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12 4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, 200...89 STORACELL SK 120-5ZB, SK 160-5ZB, SK 200-5ZB...90 STORACELL SK 300-5ZB,

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

VL1_praks2_2009s

VL1_praks2_2009s Biomeetria praks 2 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik (see, mida 1. praktikumiski analüüsisite), 2. nimetage Sheet3 ümber

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee

Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee IN-ECO, spol. s r.o. Radlinského 13 T +421 44 4304662 F +421 44 4304663 E info@in-eco.sk Õhufiltrid integreeritud

Rohkem

HD 13/12-4 ST Ruumisäästlikud, statsionaarsed kõrgsurvepesurid Kärcherilt, millel on kuni 6 varustuspunkti, mida saab vastavalt vajadusele individuaal

HD 13/12-4 ST Ruumisäästlikud, statsionaarsed kõrgsurvepesurid Kärcherilt, millel on kuni 6 varustuspunkti, mida saab vastavalt vajadusele individuaal Ruumisäästlikud, statsionaarsed kõrgsurvepesurid Kärcherilt, millel on kuni 6 varustuspunkti, mida saab vastavalt vajadusele individuaalselt konfigureerida, ning mis on äärmiselt kulumiskindlad. 1 2 3

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

AE_3

AE_3 EELPROJEKT ASUKOHASKEEM AS-4-0 Joonis AS-0 R00 Ol. olev. tuletõrjevee hüdrant Ol. olev. tuletõrjevee hüdrant TINGMÄRGID REKONSTRUEERITAV HOONE R00 B. Musta A. Altküla R. Varul 30.0.03 MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA

Rohkem

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT

PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Ecophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on

Ecophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on Ecophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on vajalik. Sobib kuiva keskkonda. Kasutuskoha näited:

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

VRB 2, VRB 3

VRB 2, VRB 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 6) VR - tee ventiil, sise- ja väliskeere 3-tee ventiil, sise- ja väliskeere Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehaaniline snepperühendus täiturmootoriga

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus

Tartu Kutsehariduskeskus Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja Puiduosakond Kaidar Kenk STAŽEERIMINE ETTEVÕTTES PVH EHITUS ARUANNE Juhendaja Reio Treier Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus... 4 I peatükk... 6 SILS- tehnoloogia tutvustus...

Rohkem

EVS_812_8_2011_et.pdf

EVS_812_8_2011_et.pdf EESTI STANDARD EHITISTE TULEOHUTUS Osa 8: Kõrghoonete tuleohutus Fire safety constructions Part 8 Fire safety high-rise buildings EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard: on koostatud esmakordselt,

Rohkem

Töövõtja: Pekko Projekt OÜ Tööstuse 4-1, Turba alevik, Nissi vald, Harjumaa Telefon: Ehitiste ekspertiis MTR

Töövõtja: Pekko Projekt OÜ Tööstuse 4-1, Turba alevik, Nissi vald, Harjumaa Telefon: Ehitiste ekspertiis MTR Töövõtja: Pekko Projekt OÜ Tööstuse 4-1, Turba alevik, Nissi vald, 76201 Harjumaa Telefon: +372 5279558 e-mail: info@pekko.ee Ehitiste ekspertiis MTR - EEK000873 Ehitusprojektide ekspertiis: MTR - EPE000747

Rohkem

Microsoft Word - EVS_921;2014_et.doc

Microsoft Word - EVS_921;2014_et.doc EESTI STANDARD VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK Water supply systems outside buildings EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 847-3:2003 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE 6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

elastsus_opetus_2015_ptk5.dvi

elastsus_opetus_2015_ptk5.dvi Peatükk 5 Elastsusteooria tasandülesanne 5.. Tasandülesande mõiste 5-5. Tasandülesande mõiste Selleks, et iseloomustada pingust või deformatsiooni elastse keha punktis kasutatakse peapinge ja peadeformatsiooni

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Muudatused standardis EVS 812-3 Karmo Gudinas PÕHJA PÄÄSTEKESKUS INSENERTEHNILINE BÜROO PEAMISED MUUDATUSED Müüritiskorstnad, suitsugaas üle 350 C Erinevate läbiviikude teostus ja paigaldus šahtidesse

Rohkem