COM(2019)51/F1 - ET

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "COM(2019)51/F1 - ET"

Väljavõte

1 EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2019) 51 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Kuues aruanne raudteeturu arengu seire kohta {SWD(2019) 13 final} ET ET

2 KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Kuues aruanne raudteeturu arengu seire kohta vastavalt Euroopa Liidu ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL artikli 15 lõikele 4 1. Sissejuhatus Raudteesektor 1 annab olulise panuse ELi majandusse, pakkudes otseselt tööd rohkem kui ühele miljonile inimesele (raudteeveo-ettevõtjad, taristuettevõtjad). Igal aastal liigub Euroopa raudteel ligikaudu 1,6 miljardit tonni kaupa ja 9 miljardit reisijat. Raudteetransport on väga oluline ELi strateegia jaoks, mille eesmärk on parandada transpordisektori kestlikkust, majanduslikku ja sotsiaalset sidusust ning ühendada eurooplasi liikmesriikide sees ja nende vahel. Käesolev aruanne on järjekorras kuues turujärelevalve aruanne, mille komisjon esitas Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt direktiivi 2012/34/EL artikli 15 lõikele 4 2. Aruande eesmärk on anda ülevaade raudteeturgude peamistest arengusuundadest seoses ELi raudteeturu poliitiliste eesmärkidega 3. Selles käsitletakse paljusid teemasid, nagu raudteeteenuste siseturu areng, raudtee-ettevõtjatele kättesaadav taristu ja teenused, raamtingimused (sealhulgas tasud 4 ), raudteevõrgu olukord, juurdepääsuõiguste kasutamine ja tõhusamate raudteeteenuste osutamise takistused. Põhjalik analüüs on lisatud komisjoni talituste töödokumendis. Tegu on esimese aruandega, milles tuginetakse komisjoni raudteeturu järelevalvet käsitlevas rakendusmääruses (EL) 2015/ (edaspidi raudteeturu järelevalve määrus ) esitatud aruandeküsimustikule. Alates 1. jaanuarist 2016 kohaldatav raudteeturu järelevalve määrus peaks viima järk-järgult järjepidevama ja sidusama andmestikuni üleminekuperioodi jooksul, mis lõpeb aruandeaastaga. Peale liikmesriikide ja Norra esitatud raudteeturu-uuringu andmete tugineb aruanne ka statistika käsiraamatu ELi transpordistatistika 6 teabele, Euroopa Liidu Raudteeameti aruannetele, 7 Eurostatile, 8 eri valdkondlike organisatsioonide kogutud statistikale ning esitlustele ja uuringutele. 1 Käesolevas aruandes tähendab raudteesektor raudteeveo-ettevõtjaid ja taristuettevõtjaid. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, , lk 32). 3 Norra osaleb raudteeturu-uuringus, kuid Norra andmeid ei ole arvesse võetud ELi kogu- ja keskmistes näitajates. Lisaks raudteeturu aruandele avaldab Euroopa Liidu Raudteeamet korra aastas ohutusaruande ja kaks korda aastas aruande raudteede koostalitluse tulemuslikkuse kohta. 4 Raudteeteenuste hindu klientidele ei ole pakutavate teenuste laia valiku tõttu võimalik ammendavalt võrrelda. 5 Komisjoni 7. juuli aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1100 liikmesriikide aruandekohustuste kohta raudteeturu järelevalve raames (ELT L 181, , lk 1)

3 Tuhandetes liinikilomeetrites 2. ELi raudteevõrk ELi raudteevõrgu kogupikkus 9 oli aastal umbes liinikilomeetrit (1,6 % vähem kui aastal). Riikide raudteevõrkude tihedus peegeldab riikide geograafilisi eripärasid, kusjuures Põhja- ja Baltimaades on raudteevõrkude tihedus pindala suhtes madalaim ja rahvaarvu suhtes suurim aastal oli ligikaudu 54 % ELi võrgust elektrifitseeritud, millele lisandub km aastast saadik elektrifitseeritud liine (1,7 %). ELi kiirliinide võrk hõlmas aasta lõpuks üle liinikilomeetri ning selle pikkus on aastast saadik enam kui kahekordistunud. Joonis 1. Riiklike võrkude pikkus aastal ja suhteline muutus LU EE SI LV IE LT EL DK PT HR NL BE SK NO BG AT FI HU CZ RO SE ES UK IT PL FR DE EL PT FR PL HR DK SE AT HU BG UK NO FI LV RO CZ ES SI LU IE EE SK IT BE NL DE LT -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% Allikas: statistika käsiraamat Ühtlustatud andmed muudest eri allikatest. 3. Teenused raudteeveo-ettevõtjatele Teenindusrajatiste kaardistamine on osutatavate teenuste mitmekesisuse ja eri suurusega ettevõtjate rohkuse tõttu jätkuv ülesanne. Kättesaadavate raudteeturu-uuringu andmete 10 kohaselt oli aastal: reisijaama; 9 Sealhulgas Norra. 10 Andmed on ebatäielikud ja lünkadega, määratlused erinevad. Andmed hõlmavad Norrat. 2

4 Reisija-, tonn- või rongkilomeetrid kaubaterminali; 452 sorteerimisjaama; hooldusrajatist; 702 meretranspordi- ja sadamarajatist ning 954 tankimisrajatist. Komisjon tegeleb teenindusrajatistele juurdepääsu käsitleva määruse (EL) 2017/ rakendamisega, ELi raudteerajatiste portaaliga nende kaardistamiseks ning raudteeturu järelevalve määruse parema rakendamisega nende seireks. 4. Raudteeteenuste areng ELi rongkilomeetrite kogusumma, mis hõlmab nii reisi- kui ka kaubarongide liikumist, püsis ajavahemikus samal tasemel. Raudtee-reisijateveo mahud kasvasid jätkuvalt 1,7 % aastas. Seevastu raudtee-kaubaveo mahtude aasta olulisest langusest majanduskriisi madalpunktis saadi raskustega üle aasta tipule järgnes alates aastast aeglane taastumine 12. Joonis 2. Reisijate- ja kaubaveo maht Reisijakilomeetrid (miljardites) Tonnkilomeetrid (miljardites) Rongkilomeetrid (kümnetes miljonites) Allikas: raudteeturu-uuring Ühtlustatud andmed muudest eri allikatest ja prognoosidest. Raudteel võib olla oluline roll transpordiheite vähendamise kiirendamisel. Raudtee tarbib 2 % ELi transpordisektori koguenergiast, samal ajal kui raudteel veeti aastal kõikide transpordiliikide arvestuses 11,2 % kaupadest ja 6,6 % reisijatest. Samuti on tegu ainsa transpordiliigiga, mille puhul on CO 2 heide alates aastast peaaegu pidevalt 11 Komisjoni 22. novembri aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2177 teenindusrajatistele ja raudteega seotud teenustele juurdepääsu kohta (ELT L 307, , lk 1 13). 12 Iga-aastases raudteeturu-uuringu ankeedis esitatud mahuandmed võivad Eurostati omadest erineda erineva ulatuse, transiidimahu võimaliku topeltarvestuse ja kohanduste (prognooside ja muudest allikatest ülevõetud andmete) tõttu. 3

5 Reisijakilomeetrid (miljardites) Rahvusvahelise liikluse osakaal vähenenud: aastaks andis raudtee vaid 0,5 % kõikide transpordiliikide CO 2 heitest 13. Reisijatevedu aastaks ulatus ELi reisijateveo maht 450 miljardi reisijakilomeetrini kokku ligikaudu kuuest triljonist maismaatranspordi reisijakilomeetrist. Reisijatevedu raudteel toimub enamjaolt liikmesriigi piirides, piiriülene vedu moodustas aastal vaid 6 %. Joonis 3. Raudtee-reisijateveo mahtude areng % 600 6% % 4% 3% 200 2% 100 1% Riigisisene Rahvusvaheline Rahvusvahelise liikluse osakaal 0% Allikas: raudteeturu-uuring Ühtlustatud andmed muudest eri allikatest ja prognoosid. Keskmine reisimissoov ELis kasvas 830 reisijakilomeetrilt elaniku kohta aastal 882 reisijakilomeetrini aastal (+1,2 % aastas). Ehkki sõiduautode osakaal maismaatranspordis oli üle 80 %, kasvas reisijatevedu raudteel aastal 7,0 %-lt 7,6 %ni. 13 Välja arvatud kaudne heide elektritarbimisest. 4

6 Reisijakilomeetrite osakaal Joonis 4. Reisijate maismaavedu transpordiliikide kaupa riigiti aastal 2016 ja raudtee osakaalu muutus % 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% AT NL FR SK SE HU DK UK DE CZ BE EL 28 PL ES IT FI NO LU PT RO LV IE HR BG SI EE LT EL SK PL NL UK CZ ES IT EL 28 NO FI DE SE BE AT FR LU EL EE PT IE LT SI HU RO BG DK LV HR -3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% Rong Auto Buss Tramm ja metroo Allikas: Eurostat ja statistika käsiraamat aasta andmed 27 ELi liikmesriigi kohta. Kaubavedu aastal ulatus ELi kaubaveo maht 419 miljardi tonnkilomeetrini kokku ligikaudu 2,5 triljonist maismaatranspordi tonnkilomeetrist. Ligikaudu pool raudtee-kaubaveo kogumahust on piiriülene. See annab raudtee-kaubaveole tugeva Euroopa mõõtme, mistõttu see on veelgi tundlikum koostalitluse ja riiklike raudteevõrkude koostöö puudumise suhtes, mis võib mõjutada selle konkurentsivõimet. 5

7 Tonnkilomeetrid (miljardites) Rahvusvahelise liikluse osakaal Joonis 5. Raudtee-kaubaveo mahtude areng % % 53% 52% % % % 48% % 50 46% Riigisisene Rahvusvaheline Rahvusvahelise liikluse osakaal 45% Allikas: raudteeturu-uuring Ühtlustatud andmed muudest eri allikatest ja prognoosid. Raudtee osakaal maismaa kaubavedudest ELis on pärast aastal saavutatud tippu (19 %) vähenenud, ehkki püsis aastal 17 % juures, samal ajal kui maanteetranspordi osakaal on suurenenud 75 %-lt 76 %ni. 6

8 Tonnkilomeetrite osakaal Joonis 6. Kauba maismaavedu transpordiliikide kaupa riigiti aastal 2016 ja raudtee osakaalu muutus % 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% LV LT EE SK SI AT RO SE HU FI CZ PL DE EL 28 HR BG IT PT NO BE DK FR UK LU NL ES EL IE EE LT LV SE PL RO HR LU SK CZ UK NO BG AT EL 28 DK FI SI BE DE EL NL IE HU FR ES IT PT -30% -20% -10% 0% 10% Raudteed Maanteed Siseveeteed Allikas: Eurostat. 5. Raamtingimuste areng raudteesektoris 5.1. Taristukasutustasud Raudteekasutustasud moodustasid enamikus riikides nii reisi- kui ka kaubarongide puhul üle 80 % taristuettevõtjate kasutustasudest saadavast tulust. Kiirraudtee kasutustasud (välja arvatud lisatasud) on muudest reisijatasudest kõrgemad, ulatudes maksimumini Ühendkuningriigis (2016. aastal 19 euroni rongkilomeetri kohta). Tavaliste kaugreisirongide puhul jäid raudteekasutustasud (välja arvatud lisatasud) enamikus riikides alla 3 euro rongkilomeetri kohta. 7

9 Eurot rongkilomeetri kohta Joonis 7. Raudteekasutustasud (välja arvatud lisatasud): reisirongide liigid riigiti, BE UK LV DE ES FR IT AT IE LT EE RO PT LU NL SK HU PL EL SE BG HR DK CZ SI FI NO Linnalähi- ja piirkondlikud rongid Pikamaarongid Kiirrongid Allikas: raudteeturu-uuring Saksamaa andmed sisaldavad lisatasusid. Kaubaveotasusid (välja arvatud lisatasud) jälgitakse kolme erineva maksimaalse brutokaalu (1 000, ja 6 000) lõikes. Viies liikmesriigis (Lätis, Eestis, Prantsusmaal, Portugalis ja Taanis) kohaldatakse rongkilomeetri kohta fikseeritud tasu. Enamikus muudes liikmesriikides kasvavad raudteekasutustasud koos rongi suurusega, ehkki mitte alati proportsionaalselt kaaluga. Tasude määras (kui andmed on kättesaadavad) ei ole ajavahemikus ei reisiega kaubarongide puhul märgata selget kasvu- ega langussuundumust. 8

10 Eurot rongkilomeetri kohta Joonis 8. Raudteekasutustasud (välja arvatud lisatasud): kaubarongide liigid riigiti, LT LV IE FI EE PL HU SE SK NL AT CZ RO DE BE IT BG LU FR HR UK SI EL PT DK NO ES tonni tonni tonni Allikas: raudteeturu-uuring Saksamaa: andmed ei ole esitatud rongiliikide kaupa, näitaja sisaldab lisatasusid Läbilaskevõime jaotamine, taristu piirangud ja tõhusamate raudteeteenuste osutamise takistused Kõige intensiivsemalt kasutatakse raudteevõrke Loode-Euroopas, sealhulgas Madalmaades (2016. aastal peaaegu rongkilomeetrit raudteekilomeetri kohta), samuti Ühendkuningriigis, Austrias, Taanis, Luksemburgis, Saksamaal ja Belgias, kus võrgu kasutamise tase ületas ELi keskmist ligikaudu 70 %. 9

11 Rongkilomeetrit raudteekilomeetri kohta Joonis 9. Võrgu kasutamine aastal 2016 ja keskmine kogukasv NL UK AT DK LU DE BE IT SI CZ EL FR SE PT SK HU PL NO ES IE LV HR FI RO BG EE LT EL LT LV HR RO EL EE ES FI LU FR DK BE BG EL IE CZ HU UK AT NL IT PT DE SE SI SK PL NO -10% -5% 0% 5% 10% Allikas: raudteeturu-uuring 2018 ja statistika käsiraamat 2018 Taristu piirangud seisnevad peamiselt ülekoormatuses; see takistab võimalikku liiklust raudteevõrgus. Ülekoormatuks loetava raudtee (sealhulgas Norra) kogupikkus kasvab ja ulatus aastal peaaegu kilomeetrini, sealhulgas km raudteekaubaveokoridore; 40 % kogu ülekoormatud raudteest asub Ühendkuningriigis. Ülekoormatus on märgatav ka Saksamaal, Itaalias ja Rumeenias kõik nad on teatanud, et üle 100 km nende raudteest on üle koormatud. Enamasti loevad liikmesriigid prioriteetseks avaliku teenindamise kohustuse raames pakutavaid teenuseid, mis on prioriteet 11 liikmesriigis; sellele järgnevad rahvusvahelised reisijate- ja kaubaveoteenused. Taristu kasutamise piirangud võivad ühtlasi takistada raudteetransporti ja tõhusamate raudteeteenuste osutamist. Eelkõige piiravad koostalitlust olulisel määral riikide vanemad rongijuhtimissüsteemid. Seepärast võeti liidus kasutusele ühine Euroopa signaalimissüsteem Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem. Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi uue arenduskava 14 kohaselt tuleb aastaks Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga varustada ligikaudu % võrgu põhikoridoridest ( km): praegu kasutatakse sellest vaid kolmandikku, mistõttu järgnevatel aastatel on palju teha Taristukulud ja rahastamine ELi taristukulude kogusumma kasvas 29 miljardilt eurolt aastal 50 miljardi euroni aastal, aastal vähenes aga 3,5 miljardi euro võrra Komisjoni 5. jaanuari aasta rakendusmäärus (EL) 2017/6 Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi Euroopa arenduskava kohta (ELT L 3, , lk 6 28). 15 Välja arvatud Norra. 10

12 Hoolduse ja uuenduse osakaal Kulu (miljardites eurodes) Joonis 10. Taristukulud ning hooldus- ja uuenduskulude osakaal % 60 60% % 10,4 7,9 40% 20,4 13,9 13,1 17,0 16,8 30% 9,7 20% 9,3 13,2 14,5 13,8 10,7 10,3 10% 8,8 8,8 12,1 11,3 10,8 11,3 0% Hooldus Uuendus Täiustamine Uus taristu Hoolduse ja uuenduse osakaal Allikas: raudteeturu-uuring EL saab kaasrahastada või toetada raudteeinvesteeringute projekte Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa ühendamise rahastu, Euroopa Investeerimispanga ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu. Raudteeinvesteeringuteks on kehtiva ELi finantsraamistiku ( ) alusel eraldatud toetusena üle 33 miljardi euro. Olemasoleva võrgu haldamine ja uuendamine selle ohutuse ja tõhususe parandamiseks ning usaldusväärse teenuse tagamiseks on taristuettevõtjatele tõsine ülesanne arvestades eelkõige transpordimahtude kasvu ning riiklike asutuste ja ettevõtjate vahel kokku lepitud ambitsioonikaid eesmärke aastal ulatusid registreeritud hooldus- ja uuenduskulud 26 miljardi euroni 16. Hooldus- ja uuenduskulud moodustasid kogukuludest 54 %, kuid erinesid riigiti, kusjuures Kesk- ja Ida-Euroopas kulutati raudteeliinide hooldusele ja uuendamisele märkimisväärne summa. 16 Norra kaasa arvatud. 11

13 Kulu (miljonites eurodes) Hoolduse ja uuenduse osakaal Joonis 11. Taristukulud ning hooldus- ja uuenduskulude osakaal riigiti, % % % % % % % % % % 0 UK DE FR IT AT ES NO SE PL NL BE CZ DK LU FI RO EL HU BG SK IE LT SI LV HR PT EE 0% Hooldus Uuendus Täiustamine Uus taristu Hoolduse ja uuenduse osakaal Allikas: raudteeturu-uuring Norra ja Rootsi puhul hõlmab uuendamine ka täiustamist. Taristuettevõtjad saavad oma raudteetaristu haldamiseks ja täiustamiseks vahendeid eri allikatest, ehkki aastal pärines 70 % riigieelarvest. Nende omavahendid hõlmavad taristukasutustasusid. Riikliku kogurahastuse osakaal oli suurim Lätis (100 %), Leedus ja Prantsusmaal (mõlemas 81 %), millele järgnes Slovakkia (69 %) ja Ühendkuningriik (42 %). 12

14 Kulu (miljardites eurodes) Joonis 12. Riikliku raudteetaristu rahastamine allika ja riigi kaupa, UK FR DE IT AT ES NO SE PL NL CZ BE DK LU FI EL HU BG RO SK IE LT SI LV HR PT EE Riiklikud vahendid ELi vahendid Omavahendid Allikas: raudteeturu-uuring Raudteeveoteenuste kvaliteet Sõidugraafikust kinnipidamine ja usaldusväärsus reisijateveoteenuste puhul Kasutatava määratluse 17 alusel peeti sõidugraafikust kinni keskmiselt 90 % kohalike ja piirkondlike reisijateveoteenuste puhul. Kaugveoteenuste puhul on sõidugraafikust keerulisem kinni pidada, sest pikemad vahemaad hõlmavad sageli tiheda ja segaliiklusega liine. Teenuste usaldusväärsus, mida mõõdetakse sõitude tühistamise määra abil, on tavaliselt nii pikamaa- kui ka kohalike ja piirkondlike rongide puhul alla 2 %. Sõidugraafikust kinnipidamine ja usaldusväärsus kaubaveoteenuste puhul Teave kaubaveoteenuste usaldusväärsuse kohta on piiratud, sest liikmesriigid kasutasid raudteeturu järelevalve määruse uute aruandlusnõuetega kohanemiseks veel üleminekuperioodi. Enamik liikmesriike teatas, et riigisiseste kaubaveoteenuste puhul peetakse sõidugraafikust täpsemalt kinni 18 kui rahvusvaheliste kaubaveoteenuste puhul. Kättesaadavatest piiratud andmetest nähtub, et kaubaveoteenuste usaldusväärsus on märgatavalt madalam kui reisijateveoteenuste oma ning et rahvusvahelised teenused kannatavad pikemate vahemaade tõttu riigisisestest rohkem. Ohutus 17 Raudteeturu järelevalve määruses sätestatakse, et reisirong peab sõidugraafikust kinni, kui rong hilineb kuni viis minutit. 18 Raudteeturu järelevalve määruses sätestatakse, et kaubarong peab sõidugraafikust kinni, kui rong hilineb kuni viis minutit. 13

15 Raudtee on üks kõige turvalisemaid transpordiliike aastal hukkus Euroopas raudteel 964 inimest: 19 enamik juhtumitest hõlmas raudteeületuskohti (255) ja raudteel viibivaid volitamata isikuid (600). Hukkus vastavalt 32 raudteetöötajat ja 44 reisijat. Raudteede ohutus paranes aastatel jätkuvalt, kuigi aastal surmajuhtumite ja tõsiste vigastuste arv pisut kasvas. Ajavahemikus oli raudteel reisida üle 25 korra turvalisem kui autoga. Tarbijate rahulolu reisijateveoteenustega Septembris 2018 avaldatud Eurobaromeetri uuringu 20 andmetel on 66 % eurooplastest rahul reisirongide sõidusagedusega, 59 % sõidugraafikust kinnipidamise ja usaldusväärsusega ning 55 % liiklusteabe edastamisega sõidu ajal, eelkõige viivituse korral. Need näitajad on aasta sarnase uuringuga võrreldes tunduvalt paremad. Uuring heidab valgust ka sõiduharjumustele. Rongiga sõidab neli eurooplast viiest (80 %) ning kõige rohkem kasutatakse linnalähiliine (67 %). Arenguruumi on siiski palju: vaid 38 % eurooplasi on rahul kaebuste menetlemisega ning raudteeteenuste kättesaadavust piiratud liikumisvõimega isikutele tuleb veel parandada. Samuti näitab uuring, et 75 % eurooplastest peab pileti ostmist lihtsaks ning 62 % on rahul piletite kättesaadavusega mitme rongi või transpordiliigiga sõitmiseks. Sidusrühmade rahulolu raudtee-kaubaveokoridoride teenustega Kogu ELi hõlmavat võrdlusuuringut klientide rahulolu kohta raudteekaubaveoteenustega ei ole tehtud 21. Siiski näib, et sidusrühmade hulgas valitseb teatav konsensus, et klientide rahulolu kaubaveoga raudteel tagavad kolm põhielementi: usaldusväärsus, paindlikkus ja usaldusväärne teave veoste kohta Avaliku teenindamise lepingud aastal läbiti 60 % ELi reisijakilomeetrite koguhulgast avaliku teenindamise kohustuse alusel osutatavate teenustena ning avaliku teenindamise kohustusega seotud hüvitis on enamikus liikmesriikides raudtee-ettevõtjatele oluline tuluallikas. Avaliku teenindamise kohustus on seotud pigem riigisiseste ja piirkondlike raudteeteenuste kui pikamaateenustega; vaid mõni riik teatas rahvusvaheliste teenuste osutamisest avaliku teenindamise kohustuse raames. 19 Välja arvatud enesetapud. Põhjalikum teave ameti aruandes raudteeohutuse ja koostalitluse kohta ELis aastal flash/surveyky/ Raudtee-kaubaveokoridoride kohta avaldatakse igal aastal standardküsimustikul põhinevaid uuringuid. 14

16 Reisijakilomeetrite osakaal Joonis 13. Avaliku teenindamise kohustusega hõlmatud reisijakilomeetrid ja raudtee-kaubaveeteenused, % 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% RO DK IE HR NO BE LU SI EL UK FI HU CZ EE LV BG SK PL AT LT DE IT SE ES FR PT Avaliku teenindamise kohustus Muu Allikas: raudteeturu-uuring Madalmaade kohta värskeid andmeid ei ole. Võistlevat pakkumismenetlust kasutati aastal vaid 41 % puhul kõikidest avaliku teenindamise aktiivsetest teenustest peaaegu eranditult kolmes teenused varakult liberaliseerinud liikmesriigis (Ühendkuningriik, Saksamaa ja Rootsi). Tänu neljandale raudteepaketile saab võistlevast pakkumismenetlusest järk-järgult reegel ning otselepinguid lubatakse sõlmida vaid erandjuhtudel aastal hõlmasid võistleva pakkumismenetluse alusel sõlmitud lepingud rohkem kui 32 miljonit rongkilomeetrit aastas. 15

17 Miljardit reisijakilomeetrit Joonis 14. Võistlev pakkumismenetlus ja otselepingute sõlmimine avaliku teenindamise kohustuse alusel, UK DE FR IT PL ES BE AT CZ HU DK SE RO FI SK NO IE BG EL HR SI LV LU PT EE LT Võistlev pakkumismenetlus Otselepingud Allikas: raudteeturu-uuring Madalmaade kohta andmed puuduvad. Avaliku teenindamise kohustusega seotud hüvitise määr rongkilomeetri kohta ja piletituludest hüvitatavate avaliku teenindamise kohustusega seotud kulude osakaal on riigiti väga erinevad. Keskmine avaliku teenindamise kohustusega seotud hüvitis on negatiivne Ühendkuningriigis, kus avaliku teenindamise kohustusega seotud lepingutega antavate ainuõiguste (frantsiisi) taotlejad võivad maksta lisatasu, kui nad leiavad, et teenuseid on võimalik osutada kasumlikult praeguste (reguleeritud) raudteekasutustasude ja piletihindade puhul. 16

18 Teadaolev keskmine hüvitis (eurot rongkilomeetri kohta) Joonis 15. Teadaolev keskmine avaliku teenindamise kohustusega seotud hüvitis, FR BE AT IT NO DE DK LV SK HU IE ES EE BG SI RO CZ HR PL SE FI LT LU UK Allikas: raudteeturu-uuring Kreeka, Madalmaade, Portugali kohta andmed puuduvad. 17

19 Piletituludest hüvitatavate avaliku teenindamise kohustusega seotud kulude teadaolev osakaal Joonis 16. Piletituludest hüvitatavate avaliku teenindamise kohustusega seotud kulude teadaolev osakaal, % 80% 60% 40% 20% 0% UK LU NL PT LT FI ES IE IT NO DE DK SE EL PL RO AT CZ HR LV BE EE SK HU BG Allikas: raudteeturu-uuring Prantsusmaa ja Sloveenia kohta andmed puuduvad Tegevuslubade väljaandmine aastal ulatus raudtee-ettevõtjate aktiivsete tegevuslubade arv kahest Luksemburgis ja Iirimaal kuni 448ni Saksamaal. Ka Poola ja Tšehhi teatasid rohkem kui 100st ja Ühendkuningriik rohkem kui 50st aktiivsest tegevusloast. Keskmine tasu tegevusloa saamiseks jäi aastal vahemikku eurot Portugalis ja 10 eurot Horvaatias. Esitatud teabe kohaselt kulus loa saamiseks keskmiselt kõige rohkem aega (üle saja päeva) Rootsis, Hispaanias ja Poolas Turu avatuse määr ja juurdepääsuõiguste kasutamine Tänu ELi õigusaktidele avati raudtee-kaubavedude turg aastal konkurentsile aastal tegutsesid riiklike turgu valitsevate ettevõtjatega konkureerivad uued ettevõtjad aktiivselt kõikides riikides, välja arvatud Kreeka, Iirimaa, Leedu ja Luksemburg, ning pooltes neist ületas konkurentide turuosa 40 %. Konkurentide turuosa kasvas vahemikus stabiilselt kõikides ELi liikmesriikides. Konkurendid kaotasid turuosa vaid Rootsis ja Eestis: Eestis kahanes nende turuosa 41 %-ilt 20 %ni. 18

20 0,1% Tonnkilomeetrite osakaal Joonis 17. Konkurendid kaubaveoturul, turuosa ja keskmine kogukasv, % IT BE 60% SK CZ AT 50% BG DE HU 40% ES NO FR 30% SI PL PT 20% NL RO DK 10% LV UK 0% FI SI HR PT SK EE LV DK AT ES CZ FR PL HU NL SE DE BE NO BG UK IT RO SE EE -50% -25% 0% 25% 50% Allikas: raudteeturu-uuring Üks ettevõtja 100% turuosaga Kreekas, Iirimaal, Leedus, Luksemburgis. Kuigi rahvusvaheline reisijateveoturg on olnud konkurentsile avatud alates aastast, reguleerivad liikmesriigid endiselt juurdepääsu oma kohalikele reisijateveoturgudele kuni neljanda raudteepaketi rakendamiseni. Reisijateveoga tegelevad raudtee-ettevõtjad võivad esialgu pakkuda teenuseid avaliku teenindamise kohustuse alusel või kommertstingimustel (st ilma riikliku hüvitiseta). Mõlemal turul saavad teenuseid osutuda vaid monopoolsed turgu valitsevad ettevõtjad või turud võidakse avada konkureerivatele raudtee-ettevõtjatele. Statistika järgi tegutsevad konkurendid reisijateveo kommertsturul vaid pooltes liikmesriikides. Nende turuosa on üldjuhul üle 10 % ja neljas liikmesriigis osutavad uued turule sisenenud ettevõtjad peaaegu kõiki kommertsteenuseid. Alternatiivsed ettevõtjad tegutsevad ka avaliku teenindamise kohustuse valdkonnas; nende turuosa ületab 10 % siiski vaid vähestes liikmesriikides. 19

21 Reisijakilomeetrite osakaal Reisijakilomeetrite osakaal Joonis 18. Konkurendid rongireisijateveo kommertsturul, turuosa % 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% DK DE HR HU PL FR SE AT IT SK LV EE UK Allikas: raudteeturu-uuring Belgia, Tšehhi, Iirimaa, Madalmaade ja Rumeenia kohta andmed puuduvad. Joonis 19. Konkurendid reisijateveo avaliku teenindamise kohustuse turul, turuosa, % 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% PT UK SE PL DE IT RO NO SK AT DK NL CZ HU LV 0,1% Allikas: raudteeturu-uuring Kõik ülejäänud liikmesriigid teatasid vaid ühest ettevõtjast Tööhõive ja sotsiaalsed tingimused Raudteeturu-uuringus liikmesriikide ja Norra esitatud andmete kohaselt töötas aasta lõpus Euroopa raudteesektoris veidi üle miljoni inimese, neist raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate heaks. Töötajad on peamiselt mehed; vaid keskmiselt 21 % on naised. Naistöötajate osakaal ulatub 8 %st Austrias 50 %ni Eestis. 20

22 Töötajate osakaal Joonis 20. Töötajate sugu ja riik, % 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% AT IE SI ES IT BE EL HR UK FI DE FR HU PT BG RO DK NL NO SK CZ PL SE LT LV EE Mehed Naised Allikas: raudteeturu-uuring Luksemburgi kohta andmed puuduvad. Endiselt teeb muret töötajaskonna vananemine, eelkõige Hispaanias, Kreekas ja Itaalias, kus üle poole töötajate vanus ületas aastal 50 eluaastat. 21

23 Töötajate osakaal Joonis 21. Töötajate vanuserühm ja riik, % 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% ES EL IT DK BG PL PT HR NL CZ SE SK EE DE NO LT LV HU FI AT BE IE RO SI UK FR Alla 30aastased 30 50aastased Üle 50aastased Allikas: raudteeturu-uuring Luksemburgi kohta andmed puuduvad. Andmete kohaselt töötab 90 % või rohkem töötajatest tähtajatu lepingu alusel, mis viitab nii vajadusele koolitada väljaõppinud töötajate (nagu rongijuhid ja signaalijad) asemele uusi töötajaid kui ka ajalooliselt väljakujunenud tööhõivepoliitikale. 80 % töötajatest või rohkem töötab täisajaga. Vaid mõned liikmesriigid teatasid praktikantidest ja õppepraktikast, mis on raudteeettevõtjate seas rohkem levinud Austrias ja taristuettevõtjate puhul Saksamaal. 6. Järeldused Selles osas tehtud järeldused põhinevad aruandes ja lisatud komisjoni talituste töödokumendis esitatud analüüsil ning käsitlevad komisjoni käimasolevate algatuste asjakohasust ja raudteesektori vajadust õigusaktide järele. ELi raudteede kasv jätkub, eriti kasvas reisijateveo maht ajavahemikul Kaubaveo maht on siiski kõikuv ja viis aastal raudtee osakaalu vähenemiseni võrreldes maanteetranspordiga. Samal ajal avanevad raudteeturud järk-järgult ja ohutuse tase on kõrge. Valdkonnas keskendutakse ajapikku üha enam tulemuslikkusele, innovaatilisusele ja tarbijate huvidele. Raudtee rikastab oluliselt ELi transpordiliike, on keskkonnasäästlik ja tõhus. Ehkki eurooplaste rahulolu reisijateveoteenustega on viie aasta taguse ajaga võrreldes kasvanud, on reisijate õiguste valdkonnas veel arenguruumi. Jätkuvad läbirääkimised 22

24 seadusandjatega komisjoni aasta ettepaneku üle vaadata läbi määrus (EÜ) 1371/ rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta. See areng on toimunud suurte muutuste taustal valdkonnas, mida on kujundanud ELi õigusaktidega enam kui 20 aasta eest algatatud struktuurilised muutused ja mis on kulmineerunud neljanda raudteepaketi vastuvõtmisega aastal. Paketi tehnilise samba rakendamine alates juunist 2019 parandab liikmesriikide raudteevõrkude koostalitlust veelgi. Ühtlasi vähendab see bürokraatiat mitut liikmesriiki hõlmavate vedude puhul ja tugevdab Euroopa Liidu Raudteeameti rolli. Turusambaga viiakse alates detsembrist 2019 lõpule liikmesriikide turgude avamine ning kehtestatakse hiljemalt detsembriks 2023 võistleva pakkumismenetluse põhimõte avalike teenindamise lepingutes, kusjuures otselepinguid lubatakse sõlmida vaid erandjuhtudel. Komisjon on jätkanud tööd turu tõhusaks toimimiseks vajalike rakendusmeetmete kallal. Nüüd keskendub ta nende täitmisele, et tagada paketi mõlema samba ülevõtmine ja korrektne rakendamine ning rakendusaktide vastuvõtmine ja täitmine. Seoses püüdega suurendada raudteevedude osakaalu tuleb arvestada, et kuna need teenused on rahvusvahelised, mõjutavad neid koostalitluse tõkked ja piiriülese koordineerimise probleemid. Olukorra parandamiseks koostab komisjon lisaalgatuste ja - meetmete kava. Hiljuti tugevdati komisjoni pikaajalist koostalitluse saavutamise poliitikat (sealhulgas Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi tõhus ja kooskõlastatud kasutuselevõtt) ning keskendutakse praktiliste piiriüleste käitamisprobleemide lahendamisele. Komisjoni taristuarenduspoliitika eesmärk üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) näol on taristut parandada, kõrvaldades kitsaskohti ja puuduseid. Järgmiseks rahastamisperioodiks on komisjon teinud ettepaneku kasutada Euroopa ühendamise teist rahastut, ühtekuuluvusfondi, Euroopa Regionaalarengufondi ja InvestEU programmi rahalist toetust ka raudtee digitaliseerimiseks. Raudteesektori abistamiseks rahalise toetuse tagamisel töötab komisjon jätkusuutliku rahanduse tegevuskava 23 raames välja metoodikat raudteeprojektide keskkonnakomponentide hindamiseks. Komisjoni raudteevedude edendamise poliitika oluliseks osaks jäävad raudteekaubaveokoridorid. Kestab raudteekaubaveo määruse 24 ja vedurijuhtide direktiivi 25 hindamine. Kaubaveo toetamiseks raudteel tegi komisjon novembris 2017 ettepaneku muuta kombineeritud vedude direktiivi 92/106/EÜ 26 see oli osa komisjoni teisest liikuvuspaketist uute ja tõhusamate toetusmeetmete leidmiseks kaubavedude suunamiseks maanteelt raudteele. 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, , lk 14 41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri aasta määrus (EL) nr 913/2010 konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta (ELT L 276, , lk 22 32). 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri aasta direktiiv 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta (ELT L 315, , lk 51 78). 26 Nõukogu 7. detsembri aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, , lk 38). 23

25 Seda olulist poliitikat täiendavad jõupingutused leevendada raudtee müraprobleemi, integreerida raudtee digitehnoloogia kasutuselevõtuga paremini mitmeliigilisse transpordisüsteemi ning edendada innovatsiooni, eelkõige ühisettevõtte Shift2Rail 27 tegevuse kaudu. Pealegi ei saa raudteed käsitleda teistest transpordiliikidest eraldi: raudtee konkurentsivõime oleneb transpordiliikidevahelise konkurentsi raamistikust. Seepärast taotleb komisjon transpordiliikide konkurentsis võrdseid tingimusi, näiteks liikuvuspaketi kaudu, sealhulgas Eurovignette i direktiivi 28 muutmine. Samuti on komisjon tellinud põhjaliku uuringu väliskulude sisestamise kohta transpordis. See aitab hinnata, mil määral rakendatakse liikmesriikides kõikide transpordiliikide puhul põhimõtet kasutaja maksab ja saastaja maksab. Endiselt jääb prioriteediks raudteeturu usaldusväärne seire, et jälgida turu arengut ja võrrelda tulemuslikkust

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2013) 4035 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suu

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2013) 4035 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suu EUROOPA KOMISJON Brüssel, 28.6.213 C(213) 435 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) kohaldamist liikmesriikides

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Microsoft Word - EB 75.2 Synthèse analytique Bénévolat_ET

Microsoft Word - EB 75.2 Synthèse analytique Bénévolat_ET Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat Avaliku arvamuse jälgimise üksus Euroopa Parlamendi Eurobaromeetri eriuuring nr Vabatahtlik töö Brüssel, 27. juuni 2011 KOKKUVÕTE Katvus:

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a Ref. Ares(2018)152596-10/01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility and Transport Directorate C - Land B-1049, Brussels

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2016) 619 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Aruanne määruse (EL) nr 181/2011 (mis käsi

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2016) 619 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Aruanne määruse (EL) nr 181/2011 (mis käsi EUROOPA KOMISJON Brüssel, 27.9.2016 COM(2016) 619 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Aruanne määruse (EL) nr 181/2011 (mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Microsoft Word - i08_605.etw

Microsoft Word - i08_605.etw IP/08/605 Brüssel, 18. aprill 2008 Komisjoni IKT eduaruanne: rohkem kui 2 miljonit eurooplast kasutab igapäevaselt Internetti Üle poolte eurooplaste on nüüd igapäevased Interneti-kasutajad, neist 80 %

Rohkem

COM(2006)528/F1 - ET

COM(2006)528/F1 - ET TRANSPORDIPOLIITIKA A. MAANTEETRANSPORT 1. 31991 L 0439: nõukogu direktiiv 91/439/EMÜ, 29. juuli 1991, juhilubade kohta (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 1); muudetud järgmiste aktidega: 11994 N: ühinemistingimusi

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 3529. istung (põllumajandus ja kalandus) Luxembourg

Rohkem

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 6 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Te

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 6 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Te EUROOPA KOMISJON Brüssel, 19.1.2018 COM(2018) 6 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Teine aruanne, milles käsitletakse nõukogu direktiivi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Rdtv teadaanne Edelaraudtee Infrastruktuuri AS

Rdtv teadaanne Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Kinnitatud Tehnilise Järelevalve Ameti 13.02.17 käskkirjaga nr 1-10/17-008 EDELARAUDTEE INFRASTRUKTUURI AS RAUDTEEVÕRGUSTIKU TEADAANNE LIIKLUSGRAAFIKUPERIOODIKS 10. detsember 2017 kuni 08. detsember 2018

Rohkem

EE acte(2)_ET+date et nr.doc

EE acte(2)_ET+date et nr.doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17/08/2007 SG-Greffe (2007) D/205099 Sideamet Ädala 2 10614 Tallinn Eesti Kellele: hr Ando Rehemaa Faks: +372 693 1155 Lugupeetud hr Rehemaa Teema: Juhtum EE/2007/0666: Ringhäälingu

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ ( EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt

Microsoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Aruanne ühisettevõtte Shift2Rail eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega

Aruanne ühisettevõtte Shift2Rail eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega C 426/64 ET Euroopa Liidu Teataja 12.12.2017 ARUANNE ühisettevõtte Shift2Rail eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ühisettevõtte vastusega (2017/C 426/09) SISUKORD Punkt Lk Lehekülg

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kommunaalteenustega seotud veokite keskkonnamõju vähendamine Tallinnas Mari Jüssi SEI-Tallinn september 2011 Uuringu eesmärk Saada ülevaade: Tallinna transpordi CO 2 heite suundumustest ja jaotusest sõidukite

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell 15.00 17.00 1. Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teadaanded PÄEVAKORRA PROJEKT Koosolek Esmaspäev, 26. märts

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

WPM$7C21.PDF

WPM$7C21.PDF Eesti transpordisektori areng ja keskkond 1. Transpordi infrastruktuur Peep Mardiste Juuni 1997 Maanteed Eesti maanteede võrk on välja kujunenud pika aja vältel ja on arvestatava tihedusega - Eesti teedevõrk

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

AM_Com_LegReport

AM_Com_LegReport Euroopa Parlament 2014-2019 Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2018/0254(COD) 11.10.2018 MUUDATUSTEPANEKUD 36 200 Raporti projekt Antonio López-Istúriz White (PE627.566v01-00) Ettepanek võtta vastu Euroopa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3 ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 634 final 2015/0287 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV digitaalse sisu üleandmise

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 634 final 2015/0287 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV digitaalse sisu üleandmise EUROOPA KOMISJON Brüssel, 9.12.2015 COM(2015) 634 final 2015/0287 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV digitaalse sisu üleandmise lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta {SWD(2015)

Rohkem

Targocid Art 30 - CHMP Opinion

Targocid Art 30 - CHMP Opinion I lisa Ravimi te, ravimvormide, tugevuste, manustamisviiside, taotlejate, müügiloa hoidjate loetelu liikmesriikides 1 Belgia Belgia Bulgaaria Tšehhi GmbH, Targocid 100 mg Leonard-Bernstein-Straße Trockenstechampullen

Rohkem

Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood Aadress Liivalaia 45, Tallinn Telefon E-posti aadress

Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood Aadress Liivalaia 45, Tallinn Telefon E-posti aadress Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood 11315936 Aadress Liivalaia 45, 10145 Tallinn Telefon +372 628 3300 E-posti aadress info@luminor.ee Veebilehe aadress http://www.luminor.ee/ Kande tegemise

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

Allocation of Cohesion policy funding to Member States for

Allocation of Cohesion policy funding to Member States for ET Teema kiirülevaade Ühtekuuluvuspoliitika vahendite eraldamine liikmesriikidele aastatel 2021 2027 Märts 2019 2 Sisukord Punkt Mõisted Kokkuvõte I VII Sissejuhatus 01 02 Eraldamispõhimõtted ja ülevaade

Rohkem

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus Riigile kuuluvate äriühingute 018. aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus 018. aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 9 jätkuvalt tegutsevas äriühingus, sealhulgas oli riik ainuomanik 5 äriühingus ning enamusosalus

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr,ga,hr,hu,it,lt, lv,mt,nl,pl,pt,ro,sk,sl,sv) COMPET

Rohkem