Eesti majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 E

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Eesti majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 E"

Väljavõte

1 majandusülevaade Swedbanki majandusanalüüsi osakond 24. aprill 2012 Taastumine jätkub aegamööda Sisukord Maailmamajandus kasv kosub aegamisi 2 murepilved hõrenevad 6 Maailmamajandus Maailmamajanduse arengud on aasta esimestel kuudel olnud vastuolulised ühelt poolt on paranenud kindlustunne ja tööstustoodangu näitajad, teisalt on naftahinna tõus ületanud ootusi ning majanduskasv euroalal pidurdunud. Jätsime maailmamajanduse selle aasta kasvuootuse muutmata, prognoosides 3,1% kasvu. Järgmisel aastal ootame aga majandusarengute märgatavat paranemist, mistõttu on kasvuootus kerkinud jaanuaris prognoositud 3,1%-lt 3,4%-le. Prognoosi põhistsenaariumi realiseerumise tõenäosuseks hindame 6, negatiivsel stsenaariumil 3 ning positiivsel 1. Peamised negatiivsed riskid prognoosiperioodil on kõrgem naftahind, süvenev euroala võlakriis (nt kui Hispaania ja Itaalia peaks vajama päästepaketti), Hiina majanduskasvu oodatust suurem aeglustumine ning USA majanduse aeglasem taastumine. majandus Majanduskasv ulatus eelmise aasta esimeses kolmes kvartalis pea 9%-ni, kuid aeglustus viimases kvartalis märkimisväärselt, mistõttu oli kasv aasta kokkuvõttes 7,6%. Viimase kvartali aeglustumisest hoolimata kasvas eksport keskmiselt 24,9%. Tugev hõive- ja positiivne reaalpalga kasv suurendas tarbijate kindlustunnet ning nende tarbimisvalmidust. Muutmata maailmamajanduse kasvuootuse tõttu jätsime ka selle aasta kasvuootuse jaanuari prognoosiga võrreldes samaks, prognoosides 2,7% majanduskasvu. Samas tõstsime järgmise aasta kasvuootust 4%-lt 4,2%-le, kuna eelduse kohaselt peaks välisnõudlus paranema. Inflatsioon aeglustub eelmise aasta 5%-lt 3,8%-le aastal ning 3,2%-le aastal. Avaliku sektori rahandus on negatiivsest eelarvepositsioonist hoolimata heas korras ning võlataseme kasv kestlik. Suurim risk majandusele tuleneb väliskeskkonnast partnerriikide majanduste oodatust kiirem aeglustumine mõjutaks lisaks ekspordile nii tööturgu, eratarbimist kui ka ettevõtete investeerimisvalmidust. Majapidamiste olukorda võib lisaks mõjuta oodatust kiirem naftahinna tõus maailmaturul. Sisemaistest riskidest domineerib tööturuga seonduv jätkuvalt napib teatud oskuste ja teadmistega töötajaid, kuid samas on töötuid (sh pika-ajaliselt) endiselt palju

2 Maailmamajandus Maailmamajandus kasv kosub aegamisi Maailmamajanduse arengud on aasta esimestel kuudel olnud pigem positiivsed, kuigi pikemas vaates on ka riskid kasvanud ning keskpankade likviidsustehingutest tulenenud kindlustunde tõus on vaibumas. USA majanduse taastumine on küll kiirenenud, kuid on endiselt jäänud tagasihoidlikuks; euroalal on võlakriisi riigid üha selgemalt suundumas majanduslangusesse, samas kui tuumikriikides on majanduskasv pidurdunud. Raskeim periood euroala kriisilahendamisel on nüüdseks ilmselt möödas ning ees ootab keeruline taastumine. Arenevate riikide, eriti Hiina ja India, majanduskasv on aeglustunud. Lisaks on energiahinnad naftat importivatele riikidele märkimisväärselt tõusnud, mistõttu ootame sel aastal vaid veidi üle 3% maailmamajanduse kasvu. Järgmisel aastal peaks maailmamajanduse taastumine taas hoogu juurde saama, kiirendades kasvu aasta kasvuga sarnasele tasemele. Maailmamajanduse kasv aeglustunud, ent kindlustunne tõusnud Selle aasta esimestel kuudel on maailmamajanduse taastumine küll jätkunud, kuid samas on ka tasakaalustamatus Maailma majanduskasv, , % suurenenud. Ühelt poolt on tõusnud toorme- ja aktsiahinnad ning teisalt on mõnevõrra paranenud nii tööstuse ostujuhtide hinnangud (PMI) kui ka kindlustunne. Ka majanduskasvude arengud on olnud erinevad eelmise aasta viimases kvartalis majanduse taastumine USA-s kiirenes, samas kui majanduskasv euroalal, Suurbritannias ja Jaapanis pidurdus ning enamikes arenevates majandustes aeglustus. Euroopa Keskpank on taas suurendanud euroalal likviidsust, kasutades selleks pika-ajalisi refinantseerimisoperatsioone (LTRO) Euroopa Keskpanga väljastatud laenude maht ulatus veebruaris 530 miljardi euroni. Kuigi olukord finantsturgudel on rahunemas, on ebakindlus endiselt suur; pangad soovivad oma kohustusi vähendada ning negatiivne laenukasv mõjutab majandusarenguid kogu regioonis. Märtsis saavutati kokkulepe Kreekale antava teise abipaketi osas, millega nõutakse Kreekalt reformide jätkumist ning kohustati kommertspanku oma võlanõudeid riigi vastu vähendama. Samas on Kreeka poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed pinged vahetult enne mais toimuvaid valimisi kasvamas suuremat Euroopa abi nõudjate meeleolud vastanduvad pr 2013pr 2011pr 2012pr 2013pr USA 1,7 2,1 2,3 1,8 2,0 2,2 Euroala 1,4-0,5 0,4 1,6-0,3 0,2 Saksamaa 3,1 0,5 1,3 3,0 0,4 0,9 Prantsusmaa 1,7 0,3 0,6 1,6 0,2 0,5 Itaalia 0,4-1,8-0,3 0,5-1,3-0,8 Hispaania 0,7-2,0-0,8 0,6-1,0-0,5 Soome 2,9 0,8 1,7 2,9 0,4 1,5 Suurbritannia 0,7 0,5 1,0 0,9 0,5 0,5 Taani 1,0 0,5 1,0 1,0 0,7 1,3 Norra 1,7 2,0 2,5 1,7 2,0 2,3 Jaapan -0,7 1,5 1,2-0,5 1,7 0,9 Hiina 9,2 8,1 8,0 9,3 8,2 7,8 India 7,2 6,7 7,3 7,3 6,7 7,0 Brasiilia 2,7 3,1 3,5 3,0 2,7 2,2 Venemaa 4,3 4,1 3,9 4,2 3,9 3,7 Maailm (PPS*) 3,5 3,1 3,4 3,6 3,1 3,1 Maailm (dollarites) 2,5 2,2 2,6 2,7 2,3 2,3 Allikas: rahvuslik statistika ja Swedbanki prognoos *korrigeeritud ostujõu pariteediga aprill 2012 jaanuar euroalast lahkuda soovijate omadega. Et kiirendada võlakriisi lahendamist, otsustati euroala stabiilsusmehhanismid EFSF ja ESM panna töösse samaaegselt; selline otsus tähendab suuremat rahastamist ja vähendab seega võlakriisi süvenemise tõenäosust, eriti just Itaalias ja Hispaanias. Hiljuti on finantsturgude mure nende kahe riigi suhtes taas kasvanud, kuna hoolimata Euroopa Keskpanga sekkumistest on võlakirjade intressid taas kasvama hakanud; samuti peetakse Hispaania püüdlusi eelarvepuudujäägi nõutud piiridesse viimisel ebapiisavateks. Jätkuvatest võlakriisi probleemidest hoolimata on nii investorite, ettevõtjate kui ka tarbijate kindlustunne paranenud, mis on ilmselt tingitud euroala likviidsustehingutest ja USA majanduse oodatust kiiremast taastumisest. USA ostujuhtide indeksid viitavad suurenenud aktiivsusele tööstustootmises. Ka aktsiaturgude arengud on paranenud, kuigi jätkuvalt on volatiilsus kõrge ning ebakindlus suur. USA hiljutistes arengutes võib siiski märgata ka tagasilööke hõive kasv on aeglustunud ning kõrge naftahind on kergitanud kütusehinnad ajalooliste kõrgtasemete lähedale. Lisaks euroala võlakriisile on maailmamajanduse kasvu viimasel kahel kvartalil pidurdanud ka arenevate majanduste majanduskasvu aeglustumine. Majandust toetavate meetmete vähendamine küll kahandas ülekuumenemise riske ja pärssis sisenõudlust, kuid aeglustuv maailmamajanduse kasv on avaldanud mõju ka nende riikide ekspordisektoritele. Need arengud on kõige ilmsemad Hiinas, kus kinnisvaraturu aktiivsus on vähenemas ja automüük languses, ning nn raske maandumise tõenäosus on endiselt kõrge. Samuti on märkimisväärselt aeglustunud tööstustoodangu ja eksporditellimuste kasv. Kuigi inflatsioon on kahanemas, on see jätkuvalt üheks Hiina majanduse suurimaks probleemiks, piirates vajadusel lisatoetusmeetmete kasutuselevõttu. Põhistsenaarium tagasihoidlik kasv Meie põhistsenaariumi järgi püsib maailmamajanduse kasv selle aasta esimeses pooles allpool 3%, kiirenedes aasta teises pooles ja ulatudes järgmisel aastal 3,4%-ni. Põhistsenaariumi reali-

3 Maailmamajandus seerumise tõenäosuseks hindame 6. Põhistsenaariumi detaile oleme pikemalt selgitanud 24. aprillil ilmunud maailmamajanduse ülevaates Global Economic Outlook. Võrreldes jaanuaris avaldatud prognoosiga oleme USA selle aasta majanduskasvu ootust tõstnud vaid pisut (2%-lt 2,1%-le), kuna edasist majanduse taastumist pidurdavad kõrged energiahinnad. Euroalal ootame sel aastal endiselt mõõdukat majanduslangust (-0.5%), kuid järgmisel aastal varem prognoositust kiiremat taastumist, mida mõjutavad tuumikriikide, s.h Saksamaa, paranenud kasvuootused tänu kiiremale ekspordi ja investeerimisaktiivsuse taastumisele selle aasta teises pooles. Ilmselt läbib Saksamaa majandus sel aastal tehnilise majanduslanguse (s.t kaks järjestikust kvartalit negatiivse kvartaalse kasvuga), kuid majanduse põhinäitajad on endiselt tugevad selle aasta kokkuvõttes ootame Saksamaa majanduskasvuks 0,5%, mis peaks järgmisel aastal kiirenema veelgi, ulatudes 1,3%-ni. Lõuna-Euroopa riikides majanduslangus süveneb ning prognoosiperioodi jooksul ei ole kasvu taastumist ette näha. Jaapani majanduskasvu kergitavad sel aastal küll erakorralised investeeringud, kuid tugeva jeeni, kõrgete energiahindade ja nõrgenenud Hiina nõudluse tõttu on kasvuootused langenud. Järgmise aasta kasvuprognoos on samas veidi paranenud, kuna ootame jeeni nõrgenemist. Val uutak ursid USA dol l ari suhtes ( a ugust 20 08=10 0) N afta hi nd, ostuj uhtide i ndek s ja börsii ndek s Arenevate riikide kasvuootusi ei ole me selleks aastaks eriti muutnud sel aastal kasv aeglustub ning järgmisel aastal taas kiireneb veidi. Naftat eksportivate riikide (Venemaa ja Brasiilia) kasvuprognoos on jaanuariga võrreldes paranenud, kuid India ja Hiina ootused on selleks aastaks jäänud samaks. Hiinas pidurdab majanduskasvu kinnisvaraturu jahenemine, kuid majanduskasvu kiiret aeglustumist suudetakse meie põhiprognoosi järgi vältida. Arenenud riikide majanduskasvu mõjutavad enim valitsuste kasinusmeetmed. Samuti soovivad majapidamised oma võlgu vähendada, mis suurendab säästmist ja vähendab tarbimist. Rahapoliitika jääb küll mõneks ajaks endiselt ekspansiivseks, kuid selle mõjud on karmi eelarvepoliitika tasakaalustamiseks ebapiisavad. Baasintressimäärad jäävad arenenud riikides prognoosiperioodil oma ajalooliselt madalaimatele tasemetele; meie ootuste järgi soovivad keskpangad ka edaspidi suurendada likviidsust, kuid seda mõnevõrra enam USA-s, Suurbritannias ja Jaapanis kui euroalal euro Brasiilia reaal Hiina renminbi Jaapani jeen Allikas: Reuters EcoWin USA dollar jätkab tugevnemist, kuna majanduse taastumine on seal kiirem kui euroalal või Jaapanis. Jeeni nõrgenemine leevendab Jaapani majandusolukorda aastal. Ootuste järgi tugevneb renminbi ligikaudu 4% võrra aastas. Pinged valuutakursside ümber võivad taas suureneda, kuna Brasiilia ja teised arenevad majandused ei soovi konkurentsivõimet kaotada. töötleva tööstuse ostujuhtide indeks (vs) nafta, Brent, dollarites (ps) S&P 500 indeks (ps) Allikas: Reuters EcoWin Kõrge naftahind pidurdab naftat importivate riikide 1 majanduskasvu ning kiirendab inflatsiooni. Meie hinnangul ei kujuta kerkivad tarbija- ja toormehinnad maailmamajandusele siiski suurt probleemi. Tootmisvõimsuste rakendatus on endiselt madal ning negatiivne SKP lõhe 2, mis küll jätkuvalt väheneb, kaob alles mitme aasta pärast. Maailmamajanduse kasv on liiga nõrk selleks, et toormeturgudel tekitada uut buumi. Sellest hoolimata jääb toormehindade kasv mõneks ajaks üpris kiireks. Kõige esimesena võib toormetest oodata nafta hinnalangust ning seda eeldusel, et poliitilised pinged Lähis-Idas kahanevad. Enamik toormehindu jäävad siiski kõrgetele tasemetele maailmamajanduse taastumise, kõrge likviidsuse ja madalate intressimäärade tõttu. Tõstsime nafta barrelihinna ootusi selleks aastaks keskmiselt 119-le ja järgmiseks aastaks 113-le dollarile (jaanuari prognoos oli vastavalt 102 ja 96 dollarit). Ka metallija toiduhinnad kasvavad nii sel kui ka järgmisel aastal, ehkki tagasihoidlikult. Toormehindade kasvu veavad peamiselt arenevad majandused, kus nõudlus suureneb kasvava elatustaseme ja kerkiva produktiivsuse tõttu. Arenevate majanduste väljavaateid mõjutavad küll arenenud riikide kasinusmeetmed, kuid nende enda vajadus võlakoormaid vähendada on märksa väiksem. Kiiret toormehindade tõusu on arenevates riikides püütud piirata erinevate majandusmeetmetega; meie prognoosiperioodi jooksul saavad 1 Naftat importivad riigid toodavad ligikaudu 8 maailma kogutoodangust. 2 SKP lõhe on tegeliku SKP erinevus potentsiaalsest kogutoodangust (kogutoodang täishõive korral). Meie hinnangul ulatub maailmamajanduse potentsiaalne kasv prognoosiperioodil 4%-ni.

4 Maailmamajandus neis riikides lahendatud ka nn ülekuumenemise probleemid. Jaanuaris avaldatud majandusülevaates kirjeldatud maailmamajanduse stsenaariumid põhinesid euroala võimalikel arengutel. Põhistsenaariumi järgi ootasime väikeseid, kuid olulisi, samme kriisilahendamise suunas ning negatiivne stsenaarium nägi ette kriisi süvenemist. Kriisistsenaarium kirjeldas aga sootuks euroala lagunemist. Meie praegune, aprilli maailmamajanduse põhistsenaarium sisaldab endas jaanuari euroala põhistsenaariumit, mille järgi eeldame raskeid, kuid jätkuvaid muutusi paremuse suunas. Eelarvepoliitiline koostöö on tugevnenud ning stabiilsusmehhanismide maht suurenenud. Võlakriisi lahendamisel pannakse endiselt rõhku finantstoe jagamisele ja reformide nõudmisele. Kuigi Euroopa Keskpanga sekkumised on parandanud finantsturgude kindlustunnet, on negatiivse laenukasvu tõenäosus väga suur. Lisaks mõjuvad negatiivselt riikide kasinusmeetmed, mistõttu ootamegi euroalal negatiivset majanduskasvu. Põhistsenaariumi järgi kasv euroalal taastub selle aasta teisel poolel tänu tuumikriikide tugevamale kasvule. Mõningast tuge pakub ka euro odavnemine USA dollari suhtes. Meie prognoosiperioodil (ja ka edaspidi) jääb võlakriisis Lõuna-Euroopa riikides tööpuudus kõrgeks, mistõttu on neis riikides oodata jätkuvalt keerulisi sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi arenguid. Tasakaalustamatuse tõttu negatiivne stsenaarium tõenäolisem kui positiivne Baasintressi määrad ja valuutakursid Baasintressi määrad 1 0 -aasta se võl ak i rja i ntressi erinevus v õrrel des Sak sa maaga, protsendi punk ti Kuna eksisteerivad mitmed negatiivsed riskid, oleme maailmamajandusele koostanud ka negatiivse stsenaariumi. Samas esineb võimalus põhistsenaariumist paremateks arenguteks, mistõttu on olemas ka positiivne stsenaarium. Kuna aga negatiivsed riskid hetkel kaaluvad üles positiivsed, oleme negatiivse stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse hinnanud suuremaks kui positiivse, vastavalt 3 ja 1. Positiivse stsenaariumi eeldusteks on majanduskasvu toetavate meetmete kasv arenevates majandustes, madalam naftahind ja/või kõrgete toormehindade nõrgem mõju majanduskasvule, ning julgemad kriisilahendamise sammud arenenud riikides. Viimane tõstaks nii USA-s kui ka euroalal tarbijate kindlustunnet ning suurendaks investeerimisvalmidust. prognoos aprill 30. juuni 31. dets 30. juuni 31. dets Föderaalreserv 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 Euroopa Keskpank 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 Inglise Pank 0,50 0,50 0,50 0,75 1,00 Jaapani Pank 0,10 0,10 0,10 0,10 0,10 Valuutakursid EUR/USD 1,32 1,28 1,26 1,23 1,20 EUR/GBP 0,82 0,81 0,81 0,81 0,80 USD/RMB 6,30 6,18 6,05 5,94 5,82 USD/JPY Allikas: Reuters EcoWin ja Swedbanki prognoos Kreeka Portugal Iirimaa Itaalia Hispaania Belgia Prantsusmaa Suurbritannia Allikas: Reuters EcoWin Negatiivne stsenaarium, mille järgi maailmamajanduse kasv jääb alla 2%, võib realiseeruda juhul, kui geopoliitilised pinged ja/või kahanevad nafta tootmismahud suruvad naftahinda veelgi kõrgemale. Euroalal võivad võimenduda poliitilised ja sotsiaalsed pinged, mis lähenevate valimiste tõttu on ettearvamatud (valimised toimuvad sel kevadel Kreekas ja Prantsusmaal ning järgmisel aastal Itaalias ja Saksamaal). Samuti võib võlakriisi lahendamisel tulla tagasilööke, mistõttu võib riikide euroalast lahkumise risk taas suureneda. Lisaks kerkivatele energiahindadele on USA majanduse peamiseks riskiks poliitiline paigalseis, mis võib jätkuda ka pärast sügisesi presidendivalimisi. Kui kaotatakse maksuerisused, võib karmim eelarvepoliitika majanduskasvu aeglustada. Lisaks võivad prognoosiperioodil süveneda probleemid võlataseme, maksu- ja kulupoliitika ning tervishoiureformiga, mis omakorda pidurdab USA majanduse taastumist ja pingestab finantsturge. Veel on üheks oluliseks negatiivseks riskiks Hiina majanduse nn raske maandumine, kuna langevad kinnisvarahinnad võivad märkimisväärselt kahandada majandusaktiivsust ja nõrgestada finantssektorit kogu piirkonnas. Maailmamajandust mõjutavad mitmed probleemid ka pikemal perioodil. Nende kohta saab täpsemalt lugeda meie 24. aprillil ilmunud ingliskeelsest maailmamajanduse ülevaatest (Global Economic Outlook). Käsitletavate teemade hulka kuuluvad: kuidas lõpetada ekspansiivse rahapoliitika periood, kuidas tagada finantssektori ja tarbijahindade stabiilsust, kuidas kärpemeetmetest hoolimata kergitada Euroopas majanduskasvu ja hõivet, kuidas vähendada tasakaalustamatust maailma majanduskasvus, kuidas keskenduda taas keskkonnasäästlikkusele suunatud poliitikatele ning kuidas vähendada tööpuudust, mis on tõenäoliselt arenenud riikides muutunud üha struktuursemaks. Maailmamajanduse tagasihoidlik taastumine lühiajaliselt on küll tervitatav, kuid keskpikal perioodil kasvavatele probleemidele peaks pöörama rohkem tähelepanu.

5 Maailmamajandus Läti, Leedu ja Rootsi majandusarengud sõltuvad maailmamajandusest Kuna maailmamajanduse prognoos selleks aastaks ei ole palju muutunud, on ka meie teiste koduturgude majanduskasvude ootused sarnased jaanuaris avaldatutega. Kui kasvuootus on Leedu ja Rootsi puhul jäänud samaks, oleme seda mõnevõrra tõstnud Läti majanduse puhul, kus sisemaised arengud on seni oodatust olnud märksa paremad. Järgmisel aastal ootame kõigis riikides kasvu kiirenemist, kuna ekspordivõimalused ja investeerimisaktiivsus paranevad kasv ulatub 2,1%-st Rootsis kuni 4,3%-ni Leedus. Majandusk asv j a inflatsi oon Lätis, Leedus ja Rootsis pr 2013pr Läti majanduse taastumine kiirenes eelmisel aastal tublisti, ulatudes 5,5%-ni; kasvu toetasid eksport ja EL-i toetused, mis omakorda kiirendas investeeringute kasvu. Paranenud tarbijate kindlustunne kasvatas eratarbimist. Sel aastal ootame kasvu aeglustumist 2,5%-ni, mis on siiski meie jaanuaris avaldatud prognoosist (2%) mõnevõrra kõrgem, kuna sisenõudluse ja kindlustunde arengud aasta alguses on olnud oodatust paremad. Kuigi väliskeskkond on nõrgenenud, on Läti ekspordi konkurentsivõime paranenud, mis kasvatab turuosasid ja kiirendab ekspordikasvu. Lisaks on Läti peamiste ekspordipartnerite majandusolukord märksa parem kui näiteks Lõuna- Euroopa võlakriisi riikides. Järgmisel aastal ootame majanduskasvu kiirenemist 3,5%-ni, tänu parematele maailmamajanduse arengutele ja kasvanud ekspordivõimalustele. Tööturu olukord jätkab paranemist ning tööpuuduse määr langeb järgmisel aastal alla 12%. Liitumine euroalaga aastal on endiselt võimalik kuna eelarve puudujäägi vähenemine jätkub, võib suurimaks takistuseks kujuneda hoopis liialt kiire hinnatõus (tarbijahinnad kasvavad meie hinnangul järgmisel aastal 2,5%). Teadmatust lisavad ka ettearvamatud poliitilised arengud, mis võivad muuhulgas ka mõjutada euroala laienemisvalmidust. Leedu majandus kasvas eelmisel aastal küll prognoositust aeglasemalt (5,9%; jaanuari prognoos oli 6,3%), kuid erinevalt paljudest teistest riikidest Leedu majandus viimases kvartalis eelmisega võrreldes ei langenud. Eelmise aasta kasvu andsid tugeva panuse nii eksport kui ka sisenõudlus. Sel aastal ootame majanduskasvu aeglustumist 3,3%-le, kuid järgmisel aastal tänu paranenud ekspordi- ja investeerimisvõimalustele selle kiirenemist 4,3%-ni. Tööpuuduse määr langeb sel aastal keskmiselt 11%-ni ning hinnatõus aeglustub 2,5%-le. Riigi rahanduse olukord on küll paranenud, kuid lähenevad valimised selle aasta sügisel võivad muuta eelarvepoliitika märksa ekspansiivsemaks. Euroalaga liitumise eesmärk on küll endiselt jõus, kuid selle tõenäosus on üha vähenemas, kuna sisemaised riskid kuhjuvad lisaks poliitilistele otsustele võib seda mõjutada ka kiirenev hinnakasv. Rootsi majandusstatistikat korrigeeriti hiljuti märkimisväärselt aasta kasvu tõsteti pea 6%-ni ning uute Läti - SKP Leedu - SKP Rootsi - SKP Läti - THI Leedu - THI Rootsi - THI Allikas: rahvuslik statistika, Swedbanki prognoos andmete kohaselt kasvas majandus aastal 4% (jaanuari prognoos oli 4,5%). Eelmise aasta viimase kvartali kasvu mõjutas ekspordinõudluse järsk langus, kuid eratarbimine püsis üllatavalt tugev. Ostujuhtide indeks on viidanud vaid mõõdukale paranemisele selle aasta alguses ning eksporditellimuste kasv on endiselt madal. Ootame selle aasta keskmiseks kasvuks 0,5% - esimeses kvartalis jätkub küll nõrk negatiivne kasv, kuid aasta teises pooles peaks majandusaktiivsus kasvama. Järgmisel aastal kiireneb kasv tublisti - 2,1%-ni -, millel on positiivsed mõjud ka tööturule ja eratarbimisele. Meie eelduste kohaselt langetab Riksbank baasintressimäära sel aastal 1,25%-ni ning sellele tasemele peaks see jääma kuni järgmise aasta lõpuni, misjärel muutub rahapoliitika pisut konservatiivsemaks. Eelarvepoliitika on pigem ettevaatlik ning ettevaatav, seda vähemalt kuni selle aasta teise pooleni, mil on oodata majandusolude paranemist. Pikemat ja detailsemat ülevaadet Läti, Leedu ja Rootsi majanduste kohta saab lugeda meie 24. aprillil ilmunud ingliskeelsest majandusülevaatest Swedbank Economic Outlook. Cecilia Hermansson - 5 -

6 murepilved hõrenevad aasta oli majandusele väga hea aasta majandus kasvas tubli 7,6% (esimesel kolmel kvartalil ulatus aastane kasv suisa ligikaudu 9%-ni, kuid aeglustus oluliselt aasta viimases kvartalis). Kasvu toitis jätkuvalt kiire ekspordikasv, mis omakorda tingis vajaduse uute investeeringute ning töökohtade järele, suurendades seeläbi ka sisemajanduse panust majanduskasvu. Hõive kasv kasvatas aga majapidamiste sissetulekuid ning kindlustunnet, mis omakorda suurendas nende valmidust kulutada. Kuigi peamiste ekspordipartnerite majandused aeglustusid, soodustas jätkuvalt tugev välisnõudlus investeeringute kasvu. Neljandat kvartalit, erinevalt eelnevatest kvartalitest, iseloomustas netoekspordi negatiivne panus majanduskasvu eksport kasvas impordist oluliselt aeglasemini, mistõttu majandus aasta viimases kvartalis kasvas vaid 5,1% (sesoonselt kohandatud andmetel). See mõjutas omakorda ettevõtjate kindlustunnet lähituleviku suhtes ning kasvanud määramatus seoses euroala riikides valitsevaga soodustas ettevõtjate ettevaatlikkuse kasvu investeerimisel, s.t nn vaata-ja-oota strateegia kasutamist (seda eriti välisosalusega ettevõtetes). Eelmise aasta majanduskasv kujunes oodatust mõnevõrra aeglasemaks peamiselt tulenes see netoekspordi negatiivsest panusest, st ekspordikasv aeglustus märkimisväärselt (eelmise kvartaliga võrreldes ekspordimahud kahanesid ligi 3%). Sisenõudlus, eriti eratarbimine, Peamised majandusnäitajad, * kasvas aga aasta lõpus tublisti. Aeglasema ekspordikasvu põhjustas aga väiksem ekspordimüük masinate ja seadmete sektoris, mis selle aasta alguse numbreid vaadeldes näib, et oli ajutine, põhjustatuna kas lepingute lõppemisest ja/või tõrgetest tarneahelates. Väikese ja väga avatud majanduse jaoks tulenevad peamised riskid endiselt väliskeskkonnast peamiste partnerriikide majanduste oluline aeglustumine või sootuks kahanemine ei jäta t mõjutamata. Samas ei oleks uue võimaliku kriisi mõju majandusele enam sama suur kui eelneva kriisi puhul (aastatel ), kuna majanduse senine areng on oluliselt tasakaalulisem ning vajadus välisfinantseerimise järele on märksa tagasihoidlikum. Uus üleilmne kriis kahandaks välisnõudlust ning vähenevad ekspordimahud tähendaksid nii investeeringute kui ka töökohtade arvu vähenemist. Väiksem hõive omakorda piirab majapidamiste võimalusi tarbimiskulutusi kasvatada. Samas esineb risk, et väliskeskkonna arengud on oodatust positiivsemad ehk teisiti öeldes, et kaubanduspartnerite majandused võivad kasvada oodatust kiiremini, mistõttu võib meie põhistsenaariumis kirjeldatud majandusarengu väljavaade olla liialt konservatiivne. Lisaks eelnevale peame üheks oluliseks riskiks ka psühholoogilisi tegureid, mis mõjutavad majandusagentide kindlustunnet ja seda nii kodu- kui ka välisturgude arengute suhtes. Teisiti öeldes, pr 2013pr SKP (püsihindades) -14,3 2,3 7,6 2,7 4,2 SKP, miljon eurot (jooksvates hindades) Tarbijahinnad -0,1 3,0 5,0 3,8 3,2 Töötuse määr, % 13,9 16,9 12,5 10,5 8,6 Brutopalga reaalkasv -4,6-2,0 0,5 1,6 2,0 Kaupade ja teenuste eksport (jooksvates hindades) -19,5 25,5 27,4 9,2 10,3 Kaupade ja teenuste import (jooksvates hindades) -31,1 24,8 34,0 9,2 11,1 Kaupade ja teenuste saldo, % SKP-st 5,8 7,4 3,8 4,0 3,4 Jooksev- ja kapitalikonto, % SKP-st 7,2 7,2 6,7 5,9 5,5 Otseinvesteeringud sse, % SKP-st 9,6 8,1 8,0 9,9 10,8 Välisvõlg, % SKP-st 124,7 115,2 98,0 91,4 90,8 Valitsussektori eelarveseis, % SKP-st -2,0 0,3 1,0-1,8-0,6 Valitsussektori võlatase, % SKP-st 7,2 6,7 6,0 7,7 10,0 Allikas: SE, EP ja Swedbanki prognoos. *aastane kasv, kui pole teisiti märgitud kui majandusaktiivsuse langust ei saada investorite närvilisuse kasv, võib välismajanduse aktiivsuse langusest tingitud reaalne mõju sisemajandusele olla sootuks tagasihoidlikum kui eelnevalt kirjeldatud. Lisaks mõjutavad psühholoogilised tegurid ka välisinvestoreid konkureerivad ju riigid nii oma õigusruumi kui ka majanduskeskkonnaga rahvusvaheliste ettevõtete (st. majanduselu aktiviseerumise toel kasvavate tulude) pärast. Ka toormehindade oodatust kiirem kasv võib majanduse arengule olla üheks riskiks oluliselt kiirem (ja püsiv) naftahinna tõus maailmaturul võib survestada kohalikke tarbijahindu, mis omakorda suurendab nende majapidamiste hulka, kel tekib raskusi sundkulutuste (eluasemekulud, toit) katmisega. Viimane aga tähendab, et eratarbimine võib kiirema inflatsiooni tõttu kasvada märksa tagasihoidlikumalt kui prognoos ette näeb. Sisemaistest riskidest domineerib endiselt tööturuga seonduv jätkuvalt on probleemiks struktuurne tööpuudus, s.t vajalike oskuste ja teadmistega töötajaid napib, ent samas on s suur hulk inimesi, kes otsivad tööd. Töötajate nappus võib lähitulevikus vormuda nende erialade ametikohtade palkade kiireks kasvuks, tekitades taas kord nn palgaralli. Selline olukord toob kaasa lõpptoodangu hindade kasvu kiirenemise, survestades seeläbi ettevõtete konkurentsivõimet nii sise- kui ka välisturgudel. Lisaks struktuursele tööpuudusele iseloomustab tööturgu jätkuvalt pendelränne, mis võib halvema stsenaariumi korral muutuda emigratsiooniks, mis halvendaks veelgi oskuste ja teadmiste mittevastavuse probleemi tööturul. Kahaneva ja vananeva rahvastikuga riigis suurendaks parimas tööeas elanike väljavool survet ka sotsiaalsüsteemile. Keskpikal ja pikal perioodil kujuneb aga tööjõunappus peamiseks kasvu takistavaks teguriks tööjõunappus kahandab ka investorite huvi vastu (nt väikesemahulise tootmise riiki toomine vmt). Kaubanduspartnerite majanduste väljavaadete paranemine toetab ekspordi kasvu Nii kui ka aastal kasvasid ekspordimahud enam kui 2 ning sellel aastal meie hinnangul kasv aeglustub

7 3,1%-ni, mis on mõnevõrra kiirem sellest, mida prognoosisime jaanuaris (2,7%). Peamine põhjus ekspordimahtude kasvumäära tõstmiseks on mõnevõrra paranenud maailmamajanduse väljavaade. Lisaks on paranenud meie partnerite kasvuootused võrreldes eelmise majandusülevaatega eeldame märksa kiiremat kasvu. Kaupade ja teenuste eksport sõltub suuresti sellest, kuidas läheb meie lähinaabrite Rootsi, Soome, Venemaa, Läti ja Leedu majandustel. Ent nagu võis täheldada aastal, kasvas eksport, vaatamata keerulisemale olukorrale maailmamajanduses, jõudsalt. See viitab omakorda nii kasvanud konkurentsivõimele, suurenenud turuosale sihtriikides kui ka uute turgude leidmisele. Lisaks on eksporti toetanud soodsad vahetuskursid. Kui aastal oli peamiseks ekspordikasvu mootoriks elektroonikasektor, siis sel ja järgmisel aastal teiste sektorite osatähtsus ekspordis kasvab. Eelduste kohaselt ekspordimüügi mahtude kasv kiireneb nii toidu-, puidu- ja puidutoodete kui ka metallide tootmissektoris. Nagu öeldud ootame sel ja järgnevatel aastatel masinate ja seadmete osakaalu vähenemist koguekspordis ehkki masinate ja seadmete eksport kasvab (küll vaid marginaalselt), kasvavad teiste sektorite müügid välismaale kiiremini, tõstes ka nende osatähtsust koguekspordis aasta alguses oli täheldada tugevat kasvu nii kemikaalide kui ka metallide, aga ka toiduainete ekspordis. Lisaks on oodata puidu ja puidutoodete ekspordi kasvu, kuid siin iseloomustab eksporti ka tootenomenklatuuri muutus üha suurema osa moodustavad kõrgema lisandväärtusega tooted (st töötlemata puidu osakaal puidu ja puidutoodete ekspordis on vähenemas). Sellel aastal kasvab seega kogueksport meie hinnangul 3,1% ning järgmisel aastal Panused majandusk asvu 2 15% 1-5% -1-15% -2 Majanduskasvu komponendid, Reaalkasv, % % pr 2013pr ekspordi kasv kiireneb, jõudes 7,1%-ni aasta ekspordikasvu kiirenemist toetab maailmamajanduse, eriti aga Põhjamaade majanduskasvu, väljavaate märkimisväärne paranemine. Teenuste eksporti mõjutab ühelt poolt kaubaekspordi kasvu aeglustumine transporditeenuste eksport, suurima osakaaluga teenus ekspordis, kasvab seetõttu aeglasemalt. Kiiremat kasvu võib täheldada aga reisi- ja muude äriteenuste ekspordis. Ka on oodata IKT teenuste ekspordi osakaalu jätkuvat kasvu ehkki IKT ja seotud teenuste osakaal kogu teenuste ekspordis on väike, kasvab nende maht kiiresti. Impordikasvu sel ja järgmisel aastal toetab ühelt poolt kasvav sisenõudlus, ent teisalt on väikese ja avatud majanduse ning ilma loodusvaradeta riigi puhul import (ja selle kasv) tugevasti seotud ekspordiga ehk suur osa tootmissisendeid tuuakse riiki sisse ja seega mõjutab ekspordi kasv ka impordi kasvu. Samas on oodata suuremat lõpptarbimiskaupade osakaalu koguimpordis kasvav eratarbimine kasvatab ka impordinõudlust. Meie hinnangul kasvab import sel aastal 4,6% ja järgmisel 8,4%, mis Majapidamiste tarbimine -15,6-1,7 4,2 (4,3) 2,7 (3,0) 4,2 (5,6) Valitsustarbimine -1,6-1,1 1,6 (2,6) 1,8 (3,0) 1,7 (2,0) Investeeringud põhivarasse -37,9-9,1 26,8 (20,2) 11,5 (7,1) 7,4 (9,8) Laoseis* -3,4 4,2-0,7 (0,0) -0,8 (-1,0) 0,6 (-0,1) Kaupade ja teenuste eksport -18,6 22,5 24,9 (25,8) 3,1 (2,7) 7,1 (6,7) Kaupade ja teenuste import -32,4 20,6 27,0 (27,0) 4,6 (2,9) 8,4 (8,9) SKP -14,3 2,3 7,6 (8,0) 2,7 (2,7) 4,2 (4,0) Sisenõudlus (v.a. laoseis)* -19,6-3,4 8,1 (7,0) 4,5 (3,7) 4,4 (5,6) Netoeksport* 13,1 2,5 0,3 (1,0) -1,1 (0,0) -0,8 (-1,6) Allikas: SE ja Swedbanki prognoos. Sulgudes on jaanuari prognoos. *panus SKP kasvu pr 2013pr netoeksport investeeringud valitsussektor majapidamised SKP Allikas: SE, Swedbanki prognoos kokkuvõttes tähendab, et kaubavahetuse ülejääk prognoosiperioodil väheneb. Investeeringute kasv saab tuge avaliku sektori investeeringute kasvust aastal kasvasid investeeringud 26,8%, mis tulenes kiirest masinate ja seadmete investeeringute kasvust. Välisnõudlus kasvas juba aasta teisel poolel, mis tähendas paljudele ettevõtetele kasvavat vajadust tootmisprotsessi uuendada/parandada, mis omakorda päädis kiiresti kasvavate investeeringutega masinatesse ja seadmetesse. Lisaks panustas investeeringute kasvu energeetikasektor (nt taastuvenergia projektid). Võrreldes jaanuaris avaldatud prognoosiga tõstsime mõnevõrra investeeringute kasvuprognoosi ning seda eelkõige seetõttu, et lisaks üldisele kindlustunde kasvule lõdvendati mõnevõrra ka kohalike omavalitsuste laenupiirangut 3. Sellel aastal kasvavad investeeringud meie hinnangul 11,5% ja järgmisel 7,4%. Selle aasta investeeringute kiiret kasvu toetab, nagu ka eelmises majandusülevaates kirjeldasime, endiselt valitsusel lasuv kohustus CO2 kvoodimüügist saadud tulude investeerimiseks. Probleemseks muudab selle kohustuse ajapiirang investeeringud tuleb teha selle aasta jooksul. Lisaks on teada, et järgmisel aastal valitsuse investeeringud vähenevad, kuna aastal lõpeb EL-i fondide programmiperiood, mis tähendab, et kaasfinantseerimisprojekte on vähem. Ka on oodata kohalike oma- 3 Sel aastal lõppes kohalike omavalitsuste ajutine võlakohustuste piirang, mis lubas kohustusi võtta ainult välisabiprojektide omaosaluse katteks.

8 valitsuste investeeringute, mida finantseeritakse ilmselt laenudega, kasvu. Erasektori osa investeeringutes jääb sel aastal võrreldes eelnevaga tagasihoidlikumaks aasta esimesel poolel on ettevõtjad jätkuvalt ettevaatlikud, jälgides murelikult Euroopas toimuvat, kuid juba aasta teisel poolel koos majandustulemuste paranemisega kasvab ka ettevõtjate investeerimisjulgus. Erasektori investeeringute kasv saab hoo üles aga alles järgmisel aastal, moodustades enamiku kogu investeeringute kasvust (avaliku sektori osakaal väheneb märkimisväärselt). Majapidamiste investeeringud jäävad sel aastal tagasihoidlikule tasemele ning on peaasjalikult suunatud olemasoleva eluaseme renoveerimiseks energiahindade kasv (ning ka oodatav edasine kasv) on sundinud mitmeid majapidamisi oma korteri või maja energiaefektiivsuse kasvatamiseks investeeringuid tegema. Korterelamute puhul tuleb appi ka Kredex, mis pakub soodustingimustel laenu elamute soojuskindlamaks muutmisel. Samas, kinnisvaraturu aktiivsus meie hinnangul sel aastal kasvab aktiivsuse kasvu oli märgata juba eelmise aasta lõpul. Kuigi eluaseme turul aktiivsus kasvab, ei tähenda see veel laenumahtude kasvu meie hinnangul erasektori laenumaht sel aastal kahaneb ning majanduskonjunktuuri paranemisel kasvab ka laenamisjulgus. Ehk juba aastaks ootame eraisikute laenumahtude tagasihoidlikku kasvu. Kuid sel aastal püüavad majapidamised pigem laene tagasi maksta kui uusi võtta, ja ostumüügi tehinguid finantseeritakse pigem omavahenditest. Lisaks mõjutab kinnisvaraturgu ka pakutav kinnisvara ostjad on muutumas üha nõudlikumaks ning kehva asukohaga olematu taristuga arendustele on ostjat üpris keeruline Ehi tussek tori näitaj ad P anuse d kauba e kspordi kasvu ( j ooksva te s hi ndade s) leida. Samas ei ole haruldane, et kortermaja müüakse ära veel enne, kui ehitustegevus on alanud. Nõudlus eluasemete järele lähitulevikus kasvab kasvavad sissetulekud ja elatustase suurendab ka residentide soovi elujärje parandamiseks keskmine ruutmeetrite arv leibkonnaliikme kohta on s oluliselt madalam kui vanades Euroopa riikides (30,1 s vs 45,2 Saksamaal ja Austrias). Vaatamata sellele, et ehituslubasid on väljastatud rohkem kui varasematel aastatel, ei alustata sel aastal märkimisväärsel hulgal elamuehitusi, kuna kasvanud avaliku sektori investeerimisaktiivsus on kergitanud ehitushindu ning paljud arendajad lükkavad ehitustegevuse alguse seetõttu edasi. Kuid juba järgmisel aastal ootame elamuehituses aktiivsuse kasvu. Soodsad arengud tööturul jätkuvad aastal kasvas hõive märkimisväärselt 6,7% ehk enam kui 38 tuhat inimest leidsid töö. Ühelt poolt mõjutab seda kasvanud välisnõudlus, millele vastamiseks olid ettevõtjad sunnitud ehitusmahud, aastane kasv (vs) hinnaindeks, aastane kasv (vs) kindlustunne (ps) tellimuste tase (ps) Allikas: SE, DG ECFIN muu masinad ja seadmed metalltooted puit ja paber keemia- ja plasttooted mineraalsed tooted toidukaubad kokku Allikas: SE tootmist laiendama, investeerides ning töötajaid värvates. Teenindussektori hõivet mõjutas enim suur turistide sissevool sektorites nagu jaekaubandus, hotellid ja majutus, restoranid ja toitlustusasutused ning taastusravi kasvas tööjõuvajadus eelmisel aastal tublisti. Lisaks eelmainitule kasvas hõive kiiresti ka ehitussektoris, kus oli aastal enam kui 2 rohkem hõivatuid kui aasta varem. Tööpuuduse määr langes aastal 12,5%-ni (16,9%-lt aastal) ning ootuste kohaselt langeb tööpuudus ka kogu prognoosiperioodi jooksul. Samas tasub rõhutada ka seda, et aktiivsuse määr (hõivatud ja tööd otsivate inimeste osakaal vastavaealises elanikkonnas) on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud ning püsis kõrgel tasemel ka eelmisel aastal. Kõrge aktiivsuse määra taga võib olla ühelt poolt vajadus kiire hinnakasv on vähendanud leibkonna ostujõudu, mis omakorda tingis nende, kes tavapäraselt oleksid tööturult väljas (tudengid, pensionärid jt tööturu mõttes mitteaktiivsed), sisenemise tööturule. Teisalt on kasvanud määramatus suurendanud majapidamiste hirmu tulevikus hakkamasaamise osas ning seetõttu üritatakse end rohkemate palgateenijatega kindlustada võimalike raskuste vastu. Kuid väheoluline ei ole ka demograafiline muutus. Nimelt on viimastel aastatel tööturule sisenev kohort olnud märksa suurem kui varasematel aastatel ning tõusnud pensioniiga on sundinud paljusid vanemaealisi tööturul edasi toimetama, mistõttu majanduslikult aktiivseid inimesi on võrreldes mitteaktiivsetega lihtsalt rohkem. Nagu öeldud, ootame tööpuuduse määra vähenemist ka sel ja järgmisel aastal. Tööpuuduse määr langeb meie hinnangul sel aastal 10,5%-ni ning järgmisel aastal 8,6%-ni. Peamised põhjused tööpuuduse

9 määra vähenemise taga on kasvav hõive ning pisut kahanev aktiivsus. Samas tuleb rõhutada, et kui muutused majanduses tähendavad soodsaid arenguid tööturul (st vabade töökohtade arv suureneb ning oht töökohta kaotada väheneb), siis struktuurne tööpuudus on jätkuvalt probleemiks. IKT ja seotud sektorite, elektroonika ning energeetika sektorite ettevõtjad kurdavad juba praegu sobivate teadmiste ja oskustega inimeste nappust turul. Ka tervishoiusektoris on töötajate nappus muutumas üha suuremaks probleemiks. Kui immigratsioonipoliitikad ei muutu, võib kvalifitseeritud tööjõu nappus osutuda peamiseks kasvu takistavaks teguriks ja seda juba lähiajal. Nagu ka eelmistes majandusülevaadetes kirjeldatud, iseloomustab tööturgu jätkuvalt pendelränne. Kui aga need residendid, kes küll töötavad lähiriikides, kuid elavad s, ühel hetkel otsustavad emigreeruda, siis võib spetsialistide puudus s veelgi teravamaks muutuda. Vananeva ja väheneva rahvastikuga riigis tähendab emigratsiooni suurenemine kasvavat survet sotsiaalsüsteemile ning suurendab järjekordse nn palgaralli ohtu, mis omakorda survestab ettevõtete konkurentsivõimet aasta kolmandas kvartalis pöördus reaalpalk kasvule peale 11 kvartalit kestnud langust. Aasta keskmiselt kasvas keskmine reaalpalk seega 0,5%. Sel ja järgmisel aastal kasvab reaalpalk meie hinnangul vastavalt 1,6% ja 2%. Võrreldes eelneva prognoosiga alandasime reaalpalga kasvumäärasid mõnevõrra ja seda tulenevalt kiiremast oodatavast hinnakasvust. Reaalpalga kasvu toetab tööjõunappuse süvenemine ning seda eriti ehitussektoris kinnisvaraarendajad peavad töötajate palkamisel T ööturu näitaj ad 25% 2 15% % Eratarbi mi ne, tarbi ja k i ndl ustunne j a palgak asv % pr 2013pr -5% konkureerima Soome ettevõtjatega. Lisaks mõjutab kiiresti kasvanud töömaht (valitsussektori investeeringute kiire kasv sel aastal) ka tööjõukulusid ehitussektoris üldiselt. Samas tuleb rõhutada, et palgakasv on sektoriti ebaühtlane. Naftahinna muutused maailmaturul pärsivad majapidamiste soovi kulutada eratarbimise aastane kasv jaemüügi aastane kasv brutopalga aastane reaalkasv tarbija kindlustunne (ps) Allikas: SE, DG ECFIN 69% 67% 65% 63% 61% 59% 57% 55% Allikas: SE, Swedbanki prognoos Majapidamiste tarbimine näitas juba aasta lõpus tugevat kasvu ning see jätkus ka kogu aasta jooksul eratarbimine kasvas eelmisel aastal 4,2%. Tugev hõivekasv ning jätkuvalt soodsad arengud tööturul kasvatasid majapidamiste kasutatavat tulu, mis omakorda suurendas nende kindlustunnet tuleviku suhtes. Kindlustunde kasv mõjutas majapidamiste ostuotsuseid sooritati julgemini neid oste, mida seni oli edasi lükatud (peamiselt kestvuskaubad). Sel aastal kasvab eratarbimine meie hinnangul eelmise aastaga võrreldes veidi tagasihoidlikumalt vaid 2,7%. Ka võrreldes eelmise prognoosiga on see hinnang mõnevõrra madalam ning peamine põhjus on jaanuaris oodatust kõrgem inflatsiooniootus selleks aastaks. Keskmine tarbijakorv kallineb sel aastal meie hinnangul 3,8% (jaanuaris prognoosisime 3,2% hinnakasvu) ning oodatav hinnakasvu aeglustumine lükkub üha enam aasta teise poolde. Peamiseks teguriks kõrgema inflatsiooniootuse taga on energiahinnatõus (nii eluasemekulutuste kiire kasv kui ka nafta hinnamuutus maailmaturul). Järgmisel aastal hinnakasv aeglustub 3,2%-ni. Võrdlemisi kiire hindade kasv tähendab seega kesisemat eratarbimise kasvu oodata on transpordikulutuste kasvu (sel aastal ootame nafta hinna 6,6% kallinemist maailmaturul, mis kergitab ka siinseid mootorikütuste hindu), mis aga tähendab, et mõne aja möödudes kasvab ka teiste kaupade hinnalisa just kasvanud kulutuste tõttu. Seega jääb olemasolevast eelarvest vähem järele muude kulutuste kasvatamiseks. Ka üritatakse suve- ja kevadkuudel talvekuudeks raha kõrvale panna, et kütteperioodil eluasemekulutuste katmisel mitte hätta jääda. Ka aastal jäävad majapidamised meie hinnangul ettevaatlikuks ootame eratarbimise kasvuks 4,2%. Lisaks hinnakasvule mõjutab majapidamiste soovi kulutada ka sissetulekute kasv ning, nagu öeldud, inimeste keskmine ostujõud küll kasvab, kuid palgakasv on sektorite lõikes ebaühtlane ning on kiirem ametikohtadel, kus vastava kvalifikatsiooniga töötajaid on turult keeruline leida (IKT-, energeetika-, ehitussektor). Valitsussektori võlg kasvab märkimisväärselt tööpuuduse määr brutopalga aastane reaalkasv hõive aastane kasv aktiivsuse määr (ps) Juba teist aastat järjest oli üldvalitsuse eelarve ülejäägis, moodustades aastal 1% SKP-st. Tulude kasvu toetas ühelt poolt CO2 kvoodimüügist saadud tulud (kogumõju ligikaudu 1,7% SKP-st) ning teisalt taastunud majandus-

10 aktiivsusest tingitud 7% kasvanud maksutulud. Sel ja järgmisel aastal on aga oodata eelarve ülejäägi muutumist defitsiidiks. Sel aastal ulatub eelarvepuudujääk meie hinnangul 1,8%-ni SKP-st ning on tingitud peamiselt mitmetest ajutise loomuga teguritest nagu CO2 kvoodimüügist saadud tulude investeerimiskohustus (ligikaudu 1,5% prognoositud SKP-st) ning teise pensionisamba kohustuslike maksete taastamine. Ajutiste tegurite mõju taandumine kahandab eelarvepuudujääki aastaks 0,6%-ni prognoositud SKP-st. Sel ja järgmisel aastal aset leidvad maksumuudatused, mis mõjutavad eelarvepositsiooni, on lisaks regulaarsele tubaka- ja alkoholiaktsiisi kasvule ka töötuskindlustusmakse määra vähenemine aastal (4,2%-lt 3%-le) ning tulumaksusoodustuse ülempiiri langetamine 4 võrra; neist esimene kahandab sotsiaalkindlustusfondide ülejääki ning teine suurendab maksutulu. Üldvalitsuse võlatase moodustas aastal 6% SKP-st, kuid nii sel kui ka järgmisel aastal valitsussektori võlg kasvab. Valitsuse võlg moodustab meie hinnangul sel aastal 7,7% SKP-st ning kerkib aastal 1-ni SKP-st. Peamine tegur valitsussektori võlakoormuse kasvu taga on EFSF-i antavate laenude väljamaksed, mis kajastuvad osaliselt võlakoormuse kasvus (lisab ligi 3% SKP-st kogu prognoosiperioodil). Teised tegurid, mis valitsussektori võlataset mõjutavad, on ESM-i sissemaksed, riigi soov suurendada Energia omakapitali, kohalike omavalitsuste laenupiirangu lõdvendamine ning osaline eelarvepuudujäägi katmine laenu abil. Nimetatud tegurid koormavad valitsussektori võlataset ning kuna netovõlg muutub prognoosiperioodil negatiivseks, võib täiendav likviidsuse suurendamine olla vajalik. Vaatamata eeltoodule on P anused ta rbij a hi nna k a svu 12% 1 8% 6% 4% 2% % -4% valitsussektori rahandus suhteliselt heas korras eelarvepuudujäägid on ootuste kohaselt siiski ajutised ning valitsus on enesele võtnud kohustuse viia eelarve ülejääki nii pea kui võimalik. Lisaks võib võlataseme kasvu lugeda kestlikuks. Selle aasta märtsis leidis õiguskantsler Indrek Teder, et loodava Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) alusleping on osaliselt vastuolus põhiseadusega; see võib saada takistuseks ühinemisel ESM-iga. Lõpliku otsuse teeb riigikohus lähimate kuude jooksul. Käesolev prognoos eeldab maksete tegemist ESM-i. Annika Paabut Elina Allikalt muu majapidamiskulud tranpordikulud toidukaubad tarbijahinna aastane kasv Allikas: SE Val i tsussek tori rahandus, % SK P -st 12% 9% 6% 3% võlatase -3% pr 2013pr eelarve tasakaal -6% Allikas: SE, Swedbanki prognoos

11 Kontaktid Rootsi Cecilia Hermansson grupi peaökonomist Rootsi peaökonomist Magnus Alvesson Jörgen Kennemar Anna Ibegbulem assistent Annika Paabut peaökonomist Elina Allikalt Läti Mārtiņš Kazāks grupi asepeaökonomist Läti peaökonomist Dainis Stikuts Lija Strašuna Leedu Nerijus Mačiulis Leedu peaökonomist Lina Vrubliauskienė Vaiva Šečkutė

12 Oluline informatsioon Käesolev analüüs on koostatud Swedbanki majandusanalüüsi osakonna analüütikute poolt. Nimetatud osakonda kuuluvad analüüsiüksused s, Lätis, Leedus ja Rootsis ning nimetatud osakond on sõltumatu Swedbankist ning vastutab maailma ja koduturu majandusülevaadete koostamise eest. Analüüsiüksuse tegevus on erinev Swedbanki teiste üksuste tööst ja seetõttu võivad analüüsis väljendatud seisukohad erineda teiste Swedbanki töötajate poolt avaldatud arvamustest. Analüüs põhineb koostajate poolt usaldusväärseks peetud avalikel informatsiooniallikatel ja kajastab analüütikute isiklikku ja professionaalset arvamust vastavatest asjaoludest. Esitatud analüüs peegeldab koostajate parimat arusaamist kasutatud informatsioonist analüüsi koostamise hetkel ja asjaolude muutumise korral võib arusaamine muutuda. Analüüs on koostatud analüütikute parimate oskuste kohaselt ja on nende parima teadmise kohaselt õige ja täpne, kuid ei Swedbank ega ükski Swebankile kuuluvatest ettevõtetest, nende juht ega töötajad ei kanna mingit ei otsest ega kaudset vastutust juhul, kui siiski selgub, et analüüsis toodud asjaolud ei ole õiged ja täpsed. Swedbanki kuuluvad ettevõtted võivad omada osalusi analüüsis nimetatud ettevõtetes ja osutada neile finantsteenuseid (sealhulgas anda laenu). Eelnimetatud asjaolud võivad mõjutada vastavate ettevõtete majandustegevust ja nende poolt väljalastud väärtpaberite hinda. Teile esitatud analüüs on informatiivse iseloomuga. Mitte mingil juhul ei tohi analüüsi käsitleda Swedbanki kuuluvate ettevõtete või nende juhtide ja töötajate lubadusena või kinnitusena, et analüüsis kajastatud sündmused aset leiavad või prognoosid tõeks osutuvad. Samuti ei tohi analüüsi käsitleda soovitusena väärtpaberitesse investeerimiseks, finantstehingu tegemiseks või muuks teatud moel tegutsemiseks. Swedbank ning selle juhid ja töötajad ei vastuta kahju eest, mis Teil võib tekkida seoses tegutsemisega käesolevale analüüsile tuginedes. Rõhutame, et igasugune majanduskeskkonna arengu prognoosimine on oma olemuselt teataval määral spekulatiivne ja tegelik olukord võib kujuneda teistsuguseks kui käesolevas analüüsis eeldati. KUI TE OTSUSTATE TEGUTSEDA KÄESOLEVALE ANALÜÜSILE TUGINEDES, SIIS KÄITUTE ÜKSNES ENDA VASTUTUSEL JA OLETE KOHUSTATUD ISESEISVALT KONTROLLIMA JA HINDAMA VASTAVA TEGEVUSE MAJANDUSLIKKU OTSTARBEKKUST JA SELLEGA KAASNEVAID RISKE. Lühendid DG ECFIN Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusosakond EFSF Euroopa Finantsstabiilsuse Fond EKI Konjuktuuriinstituut EL Euroopa Liit EP Pank ESM Euroopa Stabiilsusmehhanism RM - Rahandusministeerium SE Statistikaamet

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Swedbanki suvine majandusprognoos

Swedbanki suvine majandusprognoos Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv

Rohkem

Microsoft Word - ET_ _final

Microsoft Word - ET_ _final JUHTKIRI nõukogu tegi 2011. aasta 6. oktoobri istungil korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on jätkuvalt kõrge ja saadud teave on kinnitanud,

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Rahapoliitika ja Majandus 4/2018

Rahapoliitika ja Majandus 4/2018 RAHAPOLIITIKA JA MAJANDUS 4 2018 Rahapoliitika ja Majandus on Eesti Panga neli korda aastas ilmuv ülevaade, mis võtab kokku viimase aja olulisemad sündmused maailma ja Eesti majanduses. Kahel korral, juunis

Rohkem

Konjunktuur nr 1 (208) 2019 märts

Konjunktuur nr 1 (208) 2019 märts 1 (28)219 EESTI KONJUNKTUURIINSTITUUT ESTONIAN INSTITUTE OF ECONOMIC RESEARCH KONJUNKTUUR NR 1 (28) Tallinn Märts 219 EKI KONJUNKTUURIINDEKSID: MÄRTS 219 Majanduse hetkeolukord ja ootused* 1 5-5 -1 28

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius PP.ppt [Kirjutuskaitstud]

Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius PP.ppt [Kirjutuskaitstud] Investeerimishoius Põhjala Pangad Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 1 Investeerimishoius PÕHJALA PANGAD Müügiperiood 05.03.2008-31.03.2008 Hoiuperiood 01.04.2008-21.03.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - pl [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - pl [Compatibility Mode] Eesti Pank Bank of Estonia Eesti majandusareng: teel euroalasse Peeter Luikmel Eesti Pank 21. aprill 2010 Käsitletavad teemad Ebakindlust on palju nii meil kui mujal Kiired muutused on aidanud kriisiga

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius Arenevad turud alusvara \374levaade.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius Arenevad turud alusvara \374levaade.ppt) 28 4 Investeerimishoius Arenevad turud Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius ARENEVAD TURUD Müügiperiood 01.04.2008 28.04.2008 Hoiuperiood 29.04.2008 06.05.2011 Hoiuvaluuta

Rohkem

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 16. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Tallinn 17 Sisukord Makromajanduslik olukord... 3 Väliskaubandus... 8 Töötlev tööstus... 14 Toiduainete ja jookide tootmine... 17 Tekstiilitootmine... 21 Rõivatootmine... 23

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ,

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 2011 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, KV.EE kinnisvaraturu ülevaade IV kvartal 11 Koostaja: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, www.adaur.ee Sisukord Haabersti (LK 1) Kesklinn (LK 11) Kristiine (LK ) Lasnamäe (LK 1) Mustamäe (LK 1) Nõmme (LK 1)

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Skandinaavia TOP10 alusvara \374levaade)

(Microsoft PowerPoint - Skandinaavia TOP10 alusvara \374levaade) Pakkumine kehtib 29.10.2007 InvesteerimisHoius SKANDINAAVIA TOP10 Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Skandinaavia maade majandus Rootsi SKP kasvu oodatakse 3,6% 2007.aastal ja 3% 2008. aastal.

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Makro Eesti majandusest Renoveerimislaenu kogemused Rakvere 05.02.2019 Janis Pugri Swedbank Korteriühistute valdkonnajuht Swedbank Laenud ja hoiused 2002-2018 hoiused kollane, laenud oranš, hall joon laenude

Rohkem

(Microsoft Word - Kareda valla eeln\365u Eelarve strateegia \(2\))

(Microsoft Word - Kareda valla eeln\365u Eelarve strateegia \(2\)) Kareda Vallavolikogu 21.oktoobri 2014 määruse nr 13 LISA KAREDA VALLA EELARVESTRATEEGIA 2015-2018 Peetri 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus... 2. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos... 2.1.Makromajanduslik

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

Tööturu Ülevaade 2/2018

Tööturu Ülevaade 2/2018 EESTI TÖÖTURU ÜLEVAADE 2 2018 TÖÖTURU ÜLEVAADE Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Aasta 2003 Eesti majanduses

Aasta 2003 Eesti majanduses AASTA 2003 EESTI MAJANDUSES Ilmar Lepik Keerulised ajad? Viimased aastad on olnud majanduspoliitikuile ja kommentaatoreile keerulised, ootusi ja hinnanguid on muudetud tihti nii meil kui mujal. Seejuures

Rohkem

Eesti Tööturu Ülevaade

Eesti Tööturu Ülevaade EESTI TÖÖTURU ÜLEVAADE APRILL 2017 TÖÖTURU ÜLEVAADE Panga ekspertide koostatud Tööturu Ülevaade käsitleb tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel.

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)

Rohkem

Tööturu Ülevaade 1/2019

Tööturu Ülevaade 1/2019 TÖÖTURU ÜLEVAADE 1 2019 TÖÖTURU ÜLEVAADE Eesti Panga ekspertide koostatud käsitleb Eesti tööjõupakkumise ja -nõudluse ning hinna arengut. Keskpank jälgib tööturu arengut kahel põhjusel. Esiteks on tööjõud

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning

Rohkem

Tööturu Ülevaade Natalja Viilmann Orsolya Soosaar 1/2012

Tööturu Ülevaade Natalja Viilmann Orsolya Soosaar 1/2012 Tööturu Ülevaade Natalja Viilmann Orsolya Soosaar 1/2012 OLULISEMAD ARENGUSUUNAD 2011. AASTAL 3 TÖÖJÕU NÕUDLUS JA PAKKUMINE 4 Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus 4 Tööealise elanikkonna vanusestruktuur

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Eesti Pank EESTI PANGA AASTA ARUANNE 2013

Eesti Pank EESTI PANGA AASTA ARUANNE 2013 Eesti Pank EESTI PANGA 2012. AASTA ARUANNE 2013 SISUKORD EESTI PANGA PRESIDENDI SISSEJUHATUS... 6 EESTI PANGA TÄHTSAMAD ÜLESANDED 2012... 10 MAAILMA, EUROALA JA EESTI MAJANDUS 2012... 18 Maailma ja euroala

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, SWD(2019) 1005 final KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT aasta aruanne Eesti kohta Lisatud dokumendile: KOMISJON

EUROOPA KOMISJON Brüssel, SWD(2019) 1005 final KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT aasta aruanne Eesti kohta Lisatud dokumendile: KOMISJON EUROOPA KOMISJON Brüssel, 27.2.2019 SWD(2019) 1005 final KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT 2019. aasta aruanne Eesti kohta Lisatud dokumendile: KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE,

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Swedbank Eestis Swedbank avatud ja hooliv pank Meil on lihtsasti kasutatavad ja konkurentsivõimeliste hindadega finantsteenused: hoiukontod, hüpoteegid, kindlustus, krediitkaardid, laenud, pensionid ja

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade

Pagaritööstuse aasta I kvartali ülevaade Pagaritööstuse 2017. aasta I kvartali ülevaade Marje Mäger kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakond / peaspetsialist 05.07.2017 Lühikokkuvõte Pagaritööstustes toodeti 2017. aasta esimese

Rohkem

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012

Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012 Lisa Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Viiratsi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja

Rohkem

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014

SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014 SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Süsteemse riski puhvri nõude kehtestamise vajaduse ja mõju analüüs Mai 2014 KOKKUVÕTE 1. jaanuaril 2014 jõustusid Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 575/2013

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Finantssektori areng

Finantssektori areng 33 V Välisturgude soodsas likviidsuskeskkonnas viis kodumaiste pankade ja liisinguettevõtete finantsvarade suur kasv 23. a artalis kodumaise võlakoormuse suurenemiseni, mis keskendub üha enam majapidamiste

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Eesti Pank - blankett

Eesti Pank - blankett Eesti Panga presidendi 17. jaanuari 2017. a määruse nr 2 Riikliku programmi Eesti Panga tööde loetelu lisa Riikliku programmi EESTI PANGA STATISTIKATÖÖDE LOETELU 2017 2021 1/7 Eesti Panga seadus, 2 lg

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime astaraamat

Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime astaraamat RIIGIKANTSELEI rahvusvaheline konkurentsivõime 2012 AASTARAAMAT konkurentsivõime maailma 59 riigi ja Euroopa Liidu 24 liikmesriigi võrdluses Tallinn, detsember 2012 Väljaande koostas: EKI juhtivteadur

Rohkem

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, uuringu eest tasumiseks kasutati perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/ 948, juuni 2016, - ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/ 2016/ 16)

EUROOPA  KESKPANGA  OTSUS  (EL)  2016/  948, juuni  2016,  -  ettevõtlussektori  varaostukava  rakendamise  kohta  (EKP/  2016/  16) L 157/28 EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/948, 1. juuni 2016, ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/2016/16) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

Eesti Pank Bank of Estonia KROON ja MAJANDUS 2/2007

Eesti Pank Bank of Estonia KROON ja MAJANDUS 2/2007 Eesti Pank Bank of Estonia KROON ja MAJANDUS 2/2007 TELLIMINE JA KAASTÖÖD Ajakirja tellimisinfo telefonil 6680 998, faksil 6680 954 või e-postiga aadressil trykis@epbe.ee. Ajakirja saab lugeda ka Eesti

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Arkna Terviseküla registrikood: t MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80352842 tänava/talu nimi, Arkna mõis maja ja korteri number: küla: Arkna küla vald: Rakvere vald

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNA EELARVESTRATEEGIA

EELNÕU TÕRVA LINNA EELARVESTRATEEGIA EELNÕU TÕRVA LINNA EELARVESTRATEEGIA 2015 2019 Sisukord 1. SISSEJUHATUS... 3 1.1. Ülevaade strateegia koostamisest...3 1.2. Eesti majandusprgnoosid...3 2. TULUBAASI ÜLEVAADE JA PROGNOOS...4 2.1. Tulumaks...

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

EKP/2007/4

EKP/2007/4 C 136/6 SOOVITUSED EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS, 31. mai 2007, millega muudetakse soovitust EKP/2004/16 Euroopa Keskpanga statistikaaruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem