Registrikood Riia 35, Tartu Tel TÖÖ NR Asukoht (L-Est 97) X Y Alutaguse valla üldplan

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Registrikood Riia 35, Tartu Tel TÖÖ NR Asukoht (L-Est 97) X Y Alutaguse valla üldplan"

Väljavõte

1 Registrikood Riia 35, Tartu Tel TÖÖ NR Asukoht (L-Est 97) X Y seletuskiri ja lisad Objekti aadress: Tellija: Töö täitja: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD ALUTAGUSE VALLAVALITSUS Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Kartograaf, planeerija assistent: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Jaanuar 2019 TARTU

2 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 2 / 157

3 Üldinfo TÖÖ NIMETUS: OBJEKTI ASUKOHT: Ida-Virumaa, Alutaguse vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Ida-Virumaa Alutaguse vallale TÖÖ LIIK: TÖÖ TELLIJA: Kontaktisik: TÖÖ TÄITJA: Projektijuht: Töö koostajad: Üldplaneering Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt 56, Iisaku alevik Alutaguse vald Ida-Viru maakond Martin Miller Keskkonnaspetsialist Tel Kobras AS Registrikood Riia 35, Tartu Tel Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel , teele@kobras.ee Piia Kirsimäe- kartograaf-geoinformaatik, planeerija assistent Priit Paalo- planeerija Konsultandid: Kontrollijad: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 3 / 157

4 Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert: Urmas Uri 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: Ehitusuuringud EG ; Ehitusprojekti ekspertiis EK ; Omanikujärelevalve EO ; Projekteerimine EP Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO ; Maaparandussüsteemi projekteerimine MP ; Maaparanduse uurimistöö MU ; Maaparanduse ekspertiis MK Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heitja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger Nr 1535/ Kutsetunnistused: Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr Urmas Uri; Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr Tanel Mäger; Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr Erki Kõnd; Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr Oleg Sosnovski; Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr Martin Võru; Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E Ervin R. Piirsalu; Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E Ervin R. Piirsalu; Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E Kert Kartau; Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E Kert Kartau; Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr Teele Nigola; Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus Teele Nigola; Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr Ivo Maasik; Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr Marek Maaring; Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr Ivo Maasik; Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr Ivo Maasik. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 4 / 157

5 SISUKORD 1 ALUTAGUSE VALLA ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA LÄHTEMATERJALID PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA LÄHTEMATERJALID TEOSTATUD UURINGUD JA ANALÜÜSID OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA TAUSTAINFO PLANEERINGU ALA VALLA ARENGUKAVA STRATEEGILISED ARENGUEESMÄRGID JA ÜLESANDED NENDE TÄITMISEKS VALLA RUUMILISE ARENGU ÜLDISED PÕHIMÕTTED MAA- JA VEELADE ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED ELAMUMAA HAJAASUSTUSES ÜKSIKU ELUASEMEKOHA RAJAMISE ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED KOMPAKTSE ASUSTUSEGA ALAL ÜKSIKU ELUASEMEKOHA RAJAMISE ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED HOOAJALISE KASUTUSEGA ELAMUMAA ÜHISKONDLIKU HOONE MAA ÜHISKONDLIKU HOONE MAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED PUHKE- JA VIRGESTUSMAA PUHKE- JA VIRGESTUSMAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED VAATEKORIDORID HALJASALA JA PARKMETSA MAA HALJASALA JA PARKMETSAMAA ÜLDISED ARENDAMISE PÕHIMÕTTED SUPELRANNA MAA JA SUPLUSKOHAD SUPELRANNA MAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED ÄRIMAA ÄRIMAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED TOOTMISMAA TOOTMISMAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED TEHNOEHITISE MAA TEHNOEHITISE MAA ÜLDISED KASUTAMISE JA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED KALMISTUMAA SEGAFUNKTSIOONIGA MAA DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEGA JUHUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSE KORRALDAMISE KOHUSTUSEGA ALAD JA JUHUD KOMPAKTSE ASUSTUSEGA ALAD (TIHEASUSTUSALAD) MAAREFORMI SEADUSE TÄHENDUSES Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 5 / 157

6 7 ÜLDISED EHITUSTINGIMUSED EHITAMINE ALTKAEVANDATUD ALADELE EHITAMINE RADOONIOHTLIKUS PIIRKONNAS VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE KAITSE-, KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID KULTUURIVÄÄRTUSLIKE OBJEKTIDE KAITSE- JA KASUTAMISTINGIMUSED MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD JA ÜKSIKOBJEKTID MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE HOONESTUSALADE KAITSE- JA KASUTUSTINGIMUSED MAATULUNDUSMAA (SH VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUMAJANDUSMAAD) MAATULUNDUSMAA KASUTAMISE JA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED ROHEVÕRGUSTIK ROHEVÕRGUSTIKU KAITSE- JA KASUTAMISTINGIMUSED LOODUSKAITSEALUSED OBJEKTID VEEALAD VÕIMALIKU ÜLEUJUTUSOHUGA ALAD EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE TRANSPORDIVÕRK TEED LIIKLUSKORRALDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED JALGRATTA- JA JALGTEED JALGRATTA- JA JALGTEEDE ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED PARKIMINE PARKIMISALA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITAMISTINGIMUSED TEEDE AVALIK KASUTAMINE SADAMAD NING LAUTRID/VEESKAMISKOHAD VÄIKESADAMA MAA KASUTAMISE JA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED RAUDTEE TEHNILINE INFRASTRUKTUUR ELEKTRI PÕHIVÕRK JA VALGUSTUS TAASTUVENERGIA VESI JA KANALISATSIOON. SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE SOOJAVARUSTUS JÄÄTMEKÄITLUS JÄÄTMEMAJANDUSE ARENDAMISE PÕHIMÕTTED TRUUBID JA SILLAD VASKNARVA BUUNID Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 6 / 157

7 17 MAAPARANDUSSÜSTEEMIDE MAA-ALAD MAAVARAD KAEVANDUSTEGEVUSELE KEHTIVAD ÜLDISED PÕHIMÕTTED OLULISE RUUMILISE MÕJUGA EHITIS RIIGIKAITSEMAA JA RIIGIKAITSELISED EHITISED MÜRA NORMTASEMED KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUTE ELLUVIIMINE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE TULEMUSTEGA ARVESTAMINE ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE ÜLDPLANEERINGU RAKENDAMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED ETTEPANEK ÜKSIKOBJEKTIDE KAITSE ALLA VÕTMISEKS ETTEPANEK MAADE MUNITSIPAALOMANDISSE TAOTLEMISEKS KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE MÕISTED KASUTATUD KIRJANDUS LISAD LISA 1. KSH ARUANNE LISA 2. ALUTAGUSE VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD LISA 3. VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE REGISTER LISA 4. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID LISA 5. LOODUSKAITSEALUSED OBJEKTID LISA 6. VEEALAD 107 LISA 7. HÜDROLOOGILISED ANDMED.114 LISA 8. EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMINE 115 LISA 9. RIIGITEEDE NIMEKIRI.117 LISA 10. AS ELERINGI OLEMASOLEVAD LIINID JA ALAJAAMAD..118 LISA 11. PUHASTID JA PUURKAEVUD.121 LISA 12. TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD..141 LISA 13. MAAPARANDUSSÜSTEEMID.150 LISA 14. MÄEERALDISED JA MAARDLAD 155 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 7 / 157

8 1 u koostamise eesmärk ja lähtematerjalid 1.1 Planeeringu koostamise eesmärk ja ülesanded Alutaguse Vallavolikogu algatas 30. november 2017 otsusega nr 17 u koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. u eesmärk on Alutaguse valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ja täpsustamine ning seeläbi Alutaguse vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. Üldplaneeringu koostamise ülesanded on sätestatud planeerimisseaduses ja neid on täpsustatud lähteseisukohtadega. 1.2 Planeeringu koostamise alused ja lähtematerjalid Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering, kehtestatud Alajõe Vallavolikogu määrusega nr 22; Iisaku valla üldplaneering, kehtestatud Iisaku Vallavolikogu määrusega nr 8; Iisaku valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering, kehtestatud Iisaku Vallavolikogu määrusega nr 31; Illuka valla üldplaneering, kehtestatud Illuka Vallavolikogu määrusega nr 26; Mäetaguse valla üldplaneering, kehtestatud Mäetaguse Vallavolikogu määrusega nr 15; Tudulinna valla üldplaneering, kehtestatud Tudulinna Vallavolikogu määrusega nr 17; Tudulinna valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering, kehtestatud Tudulinna Vallavolikogu määrusega nr 4; Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 3687 kehtestatud üleriigiline planeering Eesti ; Ida-Viru maavanema korraldusega nr 1-1/2016/278 kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneering ; Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Ida-Viru tehniline infrastruktuur ; Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ; Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering, Ida-Viru Maavalitsus 2001; Alutaguse Vallavolikogu määrusega nr 52 vastu võetud Alutaguse valla arengukava ; Alutaguse Vallavolikogu määrusega nr 76 vastu võetud Alutaguse valla jäätmekava ; Alutaguse Vallavolikogu määrusega nr 77 vastu võetud Alutaguse valla jäätmehoolduseeskiri ; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 8 / 157

9 Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava ; Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 107 heaks kiidetud Siseturvalisuse arengukava ; ÜVK (valmimisel lisatakse andmed) 1.3 Teostatud uuringud ja analüüsid Üldplaneeringu koostamisega koos viiakse läbi planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses. Üldplaneeringu põhilahenduse väljatöötamise käigus koostatakse alljärgnevad analüüsid või eksperthinnangud: Olemasoleva maakasutuse analüüs; Transpordivõrgustiku analüüs, mis käsitleb nii olemasolevate kui ka uute vajadust; Rohevõrgustiku analüüs; Maardlate analüüs; Narva jõe ja Peipsi järve ehituskeeluvööndite ja neisse ehitamise analüüs; Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni analüüs; Tuletõrje veevõtukohtade olemasoleva olukorra ja vajaduste analüüs; Arhitektuursete tingimuste analüüs; Taastuvenergia sobivuse analüüs; Kvaasistabiilsetele aladele ehitamise analüüs. 1.4 Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta Olulisemad infoallikad käesoleva planeeringu koostamisel olid teemade lõikes järgmised: Kaitsealad, kaitsealused liigid, veekogude kalda piirangu- ja ehituskeeluvööndid, vääriselupaigad, poollooduslikud kooslused ning inventeeritud märgalad ja niidud, Natura 2000 alad ja ELFI poolt Natura kõlblikuks tunnistatud kooslused, kaitstavad looduse üksikobjektid Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) andmed seisuga ; Roheline võrgustik ja väärtuslik maastik Ida-Viru maakonnaplaneering 2016 ja vallaga koostöös täpsustatud üldplaneeringu koostamise käigu; Mälestised Kultuurimälestiste Riiklik Register, andmed seisuga ; Maardlad Maa-amet, andmed seisuga ; Aluskaart Maa-ameti Eesti põhikaart, andmed seisuga ; Katastripiirid ja olemasolev maakasutus andmed seisuga ; Ühinenud valdade vanad üldplaneeringud; Teed Maanteeameti teederegister, andmed seisuga ; Väärtuslikud põllumaad Maaeluministeerium, andmed seisuga ; Elektriliinid ja alajaamad Elering AS, andmed seisuga ; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 9 / 157

10 Riigikaitselised ehitised ja piiranguvööndid- Kaitseministeerium, andmed seisuga Tuletõrje veevõtukohad- Päästeamet, andmed seisuga Taustainfo 2.1 Planeeringu ala Planeeritavaks alaks on Ida-Viru maakonna lõunaosas paiknev Alutaguse valla territoorium (skeem 1). Alutaguse vald moodustati vastu võetud määrusega nr 95 Alajõe, Iisaku, Illuka, Mäetaguse ja Tudulinna valdade ühinemise teel. Alutaguse valla pindala on 1458,62 km 2 ja see moodustab 3,22% Eesti ning ca 49% kogu Ida-Viru maakonna pindalast. Alutaguse vallas on kolm alevikku: Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna ning lisaks 72 küla. Skeem 1. Alutaguse valla territooriumi asukohaskeem (alumisel joonisel on tähistatud varasemate valdade piirid ja nimetused) (Allikas: Maa-amet, 2018). Alutaguse valla keskuseks on Iisaku alevik. Ida-Viru maakonnakeskusest Jõhvist jääb Iisaku 31 km kaugusele ning teistest maakonnakeskustest ja suurematest linnadest vastavalt: Jõgevast 77 km, Rakverest 78 km ja Tartust 106 km kaugusele. Valda läbib riikliku tähtsusega Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee. Ida-Viru maakonnaplaneeringus (Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+) on Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 10 / 157

11 kohalikeks keskusteks 1 määratud Iisaku ja Mäetaguse. Maakonnaplaneeringus märgitakse, et tulenevalt regionaalsest eripärast tuleb soodustada Iisaku toimimist piirkondliku keskusena 2. Lähikeskusena 3 on maakonnaplaneeringus ära toodud Kuremäe ja Tudulinna. Alutaguse valla piirinaabriteks on: Idas: Venemaa Föderatsioon; Põhjas: Narva-Jõesuu linn, Toila vald ja Jõhvi vald; Läänes: Lüganuse vald, Vinni vald ja Mustvee vald; Lõunas: Peipsi järv (skeem 2). Skeem 2. Alutaguse valla ja naabervaldade paiknemine (Andmed ja kaart: Maa-amet, 2018). Alutaguse vald omab ca 30 km pikkust Eesti-Vene riigipiiri Narva jõel ning piiritsooni Peipsi järvel. Alutaguse valla territooriumil paikneb ca 201,42 km 2 põllumajandusmaad (haritavat maad 126,85 km 2 ja rohumaad 74,57 km 2 ). Vallast ca 946,82 km 2 ehk 65% on kaetud metsamaaga (skeem 3). 1 Kohalik keskus keskus, mis pakub kodukoha lähedal esmavajalikke teenuseid. See on keskus, mis võib, kuid ei pruugi olla ka oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks (Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+). 2 Piirkondlik keskus keskus, mis teenindab väiksemat rahvastikku kui maakondlik keskus ning pakub väiksemat hulka teenuseid ja töökohti. Piirkondlikku keskust eristab madalama taseme kohalikust keskusest see, et pakutakse erinevaid kvaliteetteenuseid (Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+). 3 Lähikeskus keskus, mis pakub kohaliku keskusega võrreldes suhteliselt väiksemat hulka teenuseid, kuid mille roll on oluline üksikute kodulähedaste teenuste pakkumisel (Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+). Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 11 / 157

12 looduslik rohumaa 5% põllumaa 9% muu 21% metsamaa 65% Skeem 3. Kõlvikuline jaotus Alutaguse vallas aasta jaanuari seisuga elas Alutaguse vallas inimest, asustustihedus oli 3,4 elanikku km 2 kohta. Valla rahvaarv on sarnaselt teistele maavaldadele näidanud kahanemise trendi: aastatel on valla elanike arv vähenenud 289 võrra. Loomuliku iibe ja rändeiibe tulemusel on elanike arv perioodil kahanenud keskmiselt vastavalt 30 ja 28 inimese võrra aastas. Sarnaselt suurele osale Eestile on ka Alutaguse valla puhul tegemist vananeva rahvastikuga omavalitsusüksusega. Tööealiste suuremad vanuserühmad eluaastat on enam kui kolmandiku võrra arvukamad tööturule sisenejate vanuserühmadest. 2.2 Valla arengukava strateegilised arengueesmärgid ja ülesanded nende täitmiseks Alutaguse valla tulevikuvisioon on, et vallas on ilus ja turvaline elada, valla taristu on kaasaegne ja avalik ruum atraktiivne ning omanäoline. Alutaguse vallas on heal tasemel, kättesaadavad ning optimaalselt korraldatud avalikud teenused. Alutaguse vald on üle-eestiliselt ja rahvusvaheliselt tuntud Peipsi äärne kuurort. Vallas on hästi arenenud keskkonnasõbralik ettevõtlus. Alutaguse vald on avatud uutele ja suurtele ideedele. Valla juhtimine on strateegiline ja avatud. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 12 / 157

13 Alutaguse valla arengukavas toodud valla arengu võtmetegurid Unikaalne looduskeskkond ja peipsi järve rannik Põlevkivi kaevandamine ja selle tulevik Teenuste pakkumine hõreasustuse tingimustes ja koostöö Elanikkonna vähenemine ja vananemine ning ettevõtluse areng Loodusobjektide kui ressurssi süsteemne rakendamine turismi arendamiseks Sektori arengust sõltub valla majandusareng ja sotsiaalne heaolu Avalikud teenused tuleb vähemalt minimaalsel tasemel tagada ka valla äärealadel Elukeskkonnale, noortele ja noortele peredele, ettevõtluse arengule tähelepanu pööramine Alutaguse Rahvuspargi loomine säilitades elanikele ja ettevõtjatele piisav vabadus Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava järgi alustatakse enne aastat uue kaevanduse rajamist Linnalise keskuse puudumise tõttu pole otstarbekas kõiki teenuseid vallas rakendada Kohalikku ressurssi väärindav väiketootmine Puhta looduse kombineerimine kaasaegse nutikusega Ressursitasude vähenemine vähendab valla eelarvetulusid Turism ja kalandus Kaevandamise tõttu on valla põhjaosa põhjavee režiim häiritud ja maasikku mõjutavad suletud kaevanduste langatused Tõhus omavalitsus 2.3 Valla ruumilise arengu üldised põhimõtted Alutaguse valla ruumilise arengu põhimõtete väljatöötamisel on arvestatud nii valla ruumiliste vajaduste kui maakonna ruumilise arengu suundumustega. Maakonna ruumilised arengusuunad toob välja Ida-Viru maakonnaplaneering Ruumilise arengu üldised põhimõtted on kokkulepe, kuidas Alutaguse valla territooriumi edasi arendada ning need on aluseks maa- ja veealade kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel. Planeeringuga tagatakse Alutaguse valla väärtuste säilimine, kuid samas võimaldatakse väärtuste otstarbekas kasutamine ja vastutustundlik arendamine. Selline lähenemine väärtustab kohalikku elukeskkonda ning identiteeti. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 13 / 157

14 Asustusstruktuur Piirkonna asustuse kujunemisel on suunavaks teguriks olnud piirkonna looduslikud tingimused ja elanikkonna tegevusalad ja elulaad. Väljakujunenud asustusstruktuurist tulenevalt tihenevad ja vähesel määral laienevad olemasolevad elamualad. Oluline on soodustada väljakujunenud asustusmustri säilimist. Elamumaad Alutaguse vallas domineerivad pereelamud, suvilapiirkondades omanäolised ja eripärase iseloomuga hooajalise kasutusega elamud (suvilad). Valla alevikes ja suuremates külakeskustes on märgata üksikuid korterelamuid. Uute elamualade planeerimisel lähtuda sellest, et uued kinnistud tekiksid aladele, kus on optimaalsed võimalused teeninduseks ja olemasoleva infrastruktuuriga ühinemiseks. Sellest tulenevalt peaksid uued elamualad jääma olemasolevate elamualade lähedusse. Arvestades juba väljakujunenud asustusstruktuuri, elamute paiknemist ja iseloomu, on jätkuv suund pereelamute rajamisel. Äri- ja tootmismaad Uute äri- ja tootmisalade kasutuselevõtmine ning nende arendamine on vajalik töökohtade loomiseks ja aastaringse majandustegevuse elavdamiseks piirkonnas kohapeal. Tootmise arendamisel tuleb arvestada selle sobivusega keskkonda ning logistilise asukohaga (paiknemine teede ja trasside suhtes). Uute tootmisalade planeerimisel tuleb lähtuda olemasolevate lähedusest, et võimaldada ühtsete komplekside tekkimist ning vältida maastiku killustamist. Eelistada tuleb madala mullaviljakusega muldasid. Tootmisaladena eelistatakse alasid, mis paikenvad eemal senistest/planeeritavatest rekreatsiooni/elamualadest, et vältida inimesi häirida võivat müra ja õhusaastet ning visuaalset reostust, samuti vähendada negatiivset keskkonnamõju. Uued tootmispiirkonnad tuleb elamualadest kõrghaljastusega eraldada. Tootmistegevuse (v.a põlevkivi kaevandamise) arendamisel eelistatakse üldjuhul tootmisharusid, mille negatiivne mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole. Juhul, kui ebasoodne mõju ulatub tootmisterritooriumist väljapoole, on oluline välja töötada leevendusmeetmed. Põllumajandusliku tootmise puhul hoitakse väärtuslikud põllumajandusmaad kasutuses ning vähendatakse põllumajanduslikust tootmisest pärinevat reostust/häiringuid järgides pinna- ja põhjavee kaitseks veeseaduses ja selle alamaktides kehtestatud nõudeid võimaliku põllumajandusreostuse eest. Ettevõtlusalaseks eelistuseks on olemasolevate tootmisalade kasutuselevõtmise kõrval kohaliku väikeettevõtluse ja sellega seonduvate teenuste osutamine ja arendamine. Turism ja puhkevõimalused Valla geograafiline asend ja looduslikud tingimused ning piirkonnas asuvad loodusobjektid ja vaatamisväärsused loovad suurepärased võimalused puhkuseks ja vaba aja veetmiseks. Piirkonnas tegutsevad mitmed majutus- ja teenindusasutused. Majutusettevõtete, toitlustuskohtade ja puhkealade arendamine ning tingimuste loomine aktiivse puhkuse veetmiseks on oluline piirkonna turismipotentsiaali ärakasutamiseks ning sise- ja välisturisti piirkonda meelitamiseks. Soodustamaks alternatiivsete Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 14 / 157

15 liikumisvahendite kasutamist ja tervislikumaid eluviise, rajatakse jalgratta- ja jalgteid ning võimaldatakse puhkealadele hea ligipääsetavus. Alutaguse valla üheks prioriteediks on Peipsi põhjaranniku väljaarendamine ja juurdepääsu tagamine Peipsi järvele. Puudub piisav hulk võimalusi, kuidas pääseda randa, lasta veesõidukit vette jne. Sadamad Rannapungerja, Vasknarva ja Alajõe sadamate rajamine on oluline majandustegevuse elavdamise ning puhke- ja turismimajanduse edendamise seisukohalt. Oluline on välja arendada Peipsi järve ja Narva jõe äärne sadamate võrgustik, et tagada teiste Peipsi järve äärsete ja saarte turiste teenindavate sadamate seotus. Rohevõrgustik Alutaguse vallast on rohkem kui poola kaetud metsaga ning erinevate looduskaitsealadega, mistõttu katab rohevõrgustik valla pindalast pea enamiku. Rohevõrgustiku elementidega ühendatakse valla erinevad loodusväärtused üheks tervikuks ning tagatakse nende koostoime. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 15 / 157

16 3 Maa- ja veelade üldised kasutamis- ja ehitustingimused Üldplaneeringu põhiülesanne on määratleda valla ruumilise arengu põhimõtted. Määratakse maa- ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused, lähtudes piirkonnale iseloomulike väärtuste säilitamise ja arendamise vajadustest. Üldplaneeringuga määratakse osadele maa-aladele perspektiivne juhtotstarve, mis on territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab edaspidise maakasutuse põhisuunad. Käesoleva üldplaneeringu mõistes võib detailplaneeringu koostamisel maa-alale anda mingi muu kasutusotstarbe (kõrvalsihtotstarbe) kuni 30% ulatuses, mida ei loeta üldplaneeringu muutmiseks. Senist maa-ala kasutuse sihtotstarvet ei muudeta üldplaneeringu kehtima hakkamisel koheselt. Maa omanik saab maa-ala kasutada praegusel sihtotstarbel ja funktsioonil seni, kuni ta seda soovib. Üldplaneering ei ole otseselt ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga kavandatakse maakasutust üldisel tasemel, määrates maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused. Arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtudel läbi üldplaneeringus määratud ehitustingimuste ja detailplaneeringute, hajaasustuses on ehitusprojekti koostamise aluseks projekteerimistingimused. Arendustegevusel tuleb arvestada üldplaneeringus sätestatud tingimusi ja arengusuundi. Maakasutuse kavandamisel on lähtutud väljakujunenud asustusstruktuurist ja maakasutusest. Arvestatud on varasemalt omavalitsuse territooriumil kehtestatud planeeringute ja asustuse ruumilise jätkuvusega. Perspektiivsed alad on peamiselt kavandatud olemasoleva maakasutuse laiendusena. Perspektiivse maakasutuse määramisega suunatakse arendustegevust põhiliselt kompaktse asustusega aladel. Seni kehtivad detailplaneeringud jäävad edaspidi kehtima ning nendel aladel on võimalik ehitada vastavalt detailplaneeringule. Osadele maa-aladele määratud maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringu maakasutuse kaardil kavandatud veekogu ehituskeeluvööndisse ning tee kaitsevööndisse, et vältida eraldiseisva maatulundusmaa katastriüksuse moodustamist. Maa-aladele täpsemate kasutamis- ja ehitustingimuste seadmisel tuleb arvestada, et vastavalt looduskaitseseadusele, on veekogu ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Vastavalt ehitusseadustikule on tee kaitsevööndis keelatud paigaldada liiklejat häirivat valgusseadet või teabe- ja reklaamivahendit, korraldada spordivõitlust või muud rahvaüritust, kaevandada maavara ja maa-ainest, teha metsa lageraiet ja teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. Raadamine on lubatud ehitusloa alusel. Detailplaneeringu koostamisel on võimalik detailplaneeringus ette näha raadamise tingimused. Veekogude kaldaaladel, vaatekohtades ja koridorides ei tohi piirded (piirdeaed, hekid) ja muud ehitised sulgeda vaateid ja kahjustada maastiku vaadeldavust. Vajadusel tuleb projekteerimisel koostada vaadete analüüs eraldi peatükina. Juhul kui kinnistu piir ulatub veekogu veepiirini, ei tohi piire takistada inimeste ja loomade liikumist kallasrajal. Kallasrajal liikumist ei tohi ka muul moel takistada (haljastus vms); Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 16 / 157

17 3.1 Elamumaa Elamumaa (E) on alaliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa. Elamumaa on elamualune ning selle juurde kuuluv majapidamis- ja abiehitise alune ja ehitist teenindav maa (maakatastriseadus). Üldplaneeringu kohaselt säilivad olemasolevad elamu maa-alad ning perspektiivsed elamu maa-alad on kavandatud olemasolevate laiendusena alevikes ja suuremates külakeskustes. Perspektiivsete elamu maa-alade hulka kuuluvad ka kehtestatud detailplaneeringute alad, kui ei ole läbi viidud katastritoiminguid. Alutaguse vallas on elamutüübiks ühepereelamu, uusi maid kortermajade ehitamiseks ei reserveerita HAJAASUSTUSES ÜKSIKU ELUASEMEKOHA RAJAMISE ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED 1) Krundi lubatud väikseim suurus on 1 ha ; 2) hajaasustuses üksiku eluasemekoha rajamisel on elamutüübiks pereelamu; 3) hajaasustuses asuvaid metsa- ja põllumajandusmaa kinnistuid üldjuhul ei hoonestata (vt väärtuslikud põllumajandusmaad ptk 11.1); 4) eelistada ehitamist endisele talukohale (ajalooliste kaartide põhjal tuvastatavad kunagised eluasemekoht, sobiv looduslike tingimuste poolest). Talukoha välja ehitamine koos nõuetekohaste tehnovõrkude ja juurdepääsuteega on omaniku kohustus; 5) väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks, seetõttu ei tohi antud aladele üldjuhul ehitada. Lubatud üksiku talukoha rajamine. Väärtuslike põllumajandusmaade säilimiseks vajalikud kitsendused sätestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses 4 ; 6) väljakujunenud üldilme säilitamiseks tuleb elamute ja kõrvalhoonete paigutamisel järgida piirkonnale omaseid traditsioone, ehituslaadi (õuealade lähedus, kõrvalhoonete arv, hoonete paigutus õuealal) ja maastikulist sobivust; 7) üksiku eluasemekoha rajamisel metsamaale (kui puudub võimalus eluasemekoha rajamiseks muule kõlvikule) tuleb säilitada metsa bioloogiline mitmekesisus. Vallavalitsusel on õigus nõuda eksperthinnangut, kui on eeldada, et ehitustegevus võib oluliselt kahjustada metsa bioloogilist mitmekesisust; 8) korruselisuse määramisel hajaasustuses on peamine tingimus maastiku ja keskkonda sobivus. Lubatud on maksimaalselt 2 korrust harjakõrgusega 9 meetrit (kuni 8 m) olemasolevast maapinnast (vajadusel lubatud maapinna täitmine kuni 1 meeter, millele lisandub hoonete harjakõrgus uuest maapinnast 8 meetrit); 9) maatulundusmaa või elamumaa sihtotstarbega katastriüksusel, millel asub olemasolev elamu, antakse kaubandus-, teenindus- ja majutushoone maa kõrvalotstarve kuni 50% ulatuses olemasoleva õuemaa suurusest. Kõrvalotstarbe väljaarendamine võib toimuda juhul, kui ärilise tegevusega kaasnevad mõjud ei häiri naabruskonda, avalda olulist mõju looduskeskkonnale ning 4 Seisuga on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seadus esitatud Vabariigi Valitsuselt Riigikogule. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 17 / 157

18 äritegevuseks kavandatud hoonete mahud vastavad eluhoonete mahtudele. Sihtotstarbe muutmine peab toimuma avatud menetluse kaudu, et naabrid oleksid kaasatud. 10) lubatud on tarastada õue ala. Piirdeaed peab sobima piirkonnas väljakujunenud stiiliga. Lubatud on poolläbipaistvate piirdeaedade rajamine, piirde kõrgus ei tohi olla kõrgem kui 1,2 m (erandina on lubatud kuni 1,4 m, kuid siis peab tegemist olema läbipaistva aiaga); 11) ehituskeeluvööndi alal tuleb hilisema planeerimis- ja ehitustegevuse käigus tagada olemasoleva elujõulise kõrghaljastuse säilimine maksimaalses mahus ning pidevalt niidetava ala (muru) piiramine elamualadel õueala suurusega, et tagada veekoguäärse rohekoridori toimimine ning loodusliku mitmekesisuse säilimine, aga mitte rohkem kui 10 m veekogu piirist; 12) täiendavad nõuded eluasemekoha rajamisel kehtivad miljööväärtusliku hoonestusala, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku, kaevanduse alal ja üleujutusaladel KOMPAKTSE ASUSTUSEGA ALAL ÜKSIKU ELUASEMEKOHA RAJAMISE ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED 1) Krundi lubatud väikseim suurus on alevikes m 2 ja külades m 2 ; 2) suurim lubatud ehitistealune pind on 20% krundi pindalast; 3) suurim lubatud korruselisus on 2 korrust harjakõrgusega kuni 8 meetrit olemasolevast maapinnast, arvestada tuleb lähiümbruse hoonete harjakõrgusega. Lubatud on maapinna täitmine kuni 1 meeter, mille korral tuleb hoone harjakõrguse määramisel võtta arvesse naaberhoonete absoluutset harjakõrgust; 4) elamumaa väljaarendamisel ja kruntimisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavatel aladel (perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetav ala) tuleb lahendada ühiselt vee- ja kanalisatsioonitrasside paiknemine ja juurdepääsuteed. Ühiskanalisatsiooni väljaarendamiseni tagatakse perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetaval alal reovee kogumine lekkekindlate kogumismahutitega. Ühiskanalisatsiooni väljaarendamiseni tagatakse perspektiivis ühisveevärgiga kaetaval alal puhas joogivesi salvkaevu või puurkaevuga; 5) uushoonestus olemasoleval elamumaal peab arvestama mahult ja arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat väljakujunenud keskkonda, st hoonestusjoont, mahtu, katusekuju, viimistlusmaterjale; 6) juurdeehituse kavandamisel lähtutakse olemasoleva hoone või analoogiliste naaberhoonete kujundusvõtteist. Juurdeehitus ei tohi jääda domineerima; 7) jõgede kaldaaladel on soovitav hoonestuse paigutamisel silmas pidada jõe veetaseme võimalikku muutumist, sh kaldajoone taandumise võimalust pehme pinnasega aladel, samuti üleujutuste (sh erakorraliste) ohtu ja võimalikku ulatust madalatel kallastel ning arvestada võimalik kahjudega, mis võivad kaasneda ehitustegevusel sellistel aladel; 8) ehituskeeluvööndi alal tuleb hilisema planeerimis- ja ehitustegevuse käigus tagada olemasoleva elujõulise kõrghaljastuse säilimine maksimaalses mahus ning pidevalt niidetava ala piiramine elamualadel õuemaa suurusega, et tagada veekoguäärse rohekoridori toimimine ning loodusliku mitmekesisuse säilimine, aga mitte lähemal kui 10 m veekogu piirist; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 18 / 157

19 9) piirdeaedade maksimaalne kõrgus on lubatud kuni 1,2 meetrit, eelistatult poolläbipaistvate piirdeaedade rajamine. Piirdeaed peab sobima hoone arhitektuuriga ja piirkonnas väljakujunenud stiiliga; 10) piirdeaed Peipsi järve kaldal ei tohi olla rajatud ehituskeeluvööndisse, erandiks on olemasolevad hooned, mis asuvad ehituskeeluvööndis, sel juhul ei ole lubatud piirdeaia rajamine hoonest veekogu suunas; 11) parkimine lahendatakse omal krundil (vt ptk 15.3); 12) sademevesi immutada oma krundi piires halvendamata naaberkinnistu olemasolevat olukorda; 13) puhkemajandusliku äritegevuse arendamiseks ja/või avaliku teenuse kättesaadavuse parandamiseks antakse pereelamu maale kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja majutushoone maa või üldkasutatava hoone maa kõrvalotstarve 50% ulatuses krundi pindalast. Sihtotstarbe muutmine peab toimuma avatud menetluse kaudu, et naabrid oleksid kaasatud. 3.2 Hooajalise kasutusega elamumaa Hooajalise kasutusega elamumaa (ES) on suvila ja aiamaja juhtotstarbega hoonete ning nendevahelise välisruumi ja muu hooajalise kasutusega elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Antud alal ei ole lubatud hooajaliste elamute ümberehitamine aastaringseteks elamuteks. Hooajalise kasutusega elamumaal ei garanteeri omavalitsus aastaringseid sotsiaalseid teenuseid (sh teede talihooldust). Antud piirkondades ei ole plaanitud teha investeeringuid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks. Hooajalise kasutusega elamumaadel kehtivad kompaktse asustusega alal üksiku elamuasemekoha rajamise kasutamis- ja ehitustingimused. 3.3 Ühiskondliku hoone maa Ühiskondliku hoone maa (Ü) on kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, sealhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuste, büroo- ja administratiivhoonete maa, välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete maa, äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa, muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa ning loomaaia ja botaanikaaia maa (maakatastriseadus). Avalike teenuste ja sotsiaalse infrastruktuuri kättesaadavuse parandamise eesmärgil kavandatakse ühiskondliku hoone maad Iisaku ja Tudulinna 5 aleviku ja Peipsi järve äärsele alale ÜHISKONDLIKU HOONE MAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED 1) Alade arendamisel näha ette kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed tänavavalgustus või kohtvalgustid; 2) üldkasutatavate hoonete naaberkinnistute piiril peab olema tagatud müra-, vibratsiooni- ja õhusaaste normtasemetele vastav elukeskkond; 3) arendus- ja ehitustegevusel arvestada erivajaduste ja puuetega inimeste vajadustega; 5 Käesoleva üldplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Tudulinna alevik külaks. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 19 / 157

20 4) parkimine lahendatakse omal krundil vastavalt kehtivatele normidele, standardile ja ala kasutusotstarbele (vt ptk 15.3); 5) prügikonteinerid paigutada nõuete kohaselt ning kujunduslikult sobivalt (näiteks puitsõrestikhoone; alus, mis on hekiga ümbritsetud vms). Konteinerid paigutada omale krundile ning tagada hea ligipääsetavus; 6) piirdeaed peab sobima piirkonnas väljakujunenud stiiliga. Lubatud on poolläbipaistvate piirdeaedade rajamine, piirde kõrgus ei tohi olla kõrgem kui 1,2 m (erandina on lubatud kuni 1,4 m, kuid siis peab tegemist olema läbipaistva aiaga); 7) ühiskondliku hoone maale on lubatud ehitada piirkonda sobiva arhitektuurse ilme ja materjalikasutusega hooneid ja rajatisi; 8) ühiskondlikule hoonele tuleb tagada mugav juurdepääs kergliiklejatele ja jalakäijatele. 3.4 Puhke- ja virgestusmaa Puhke- ja virgestusmaa (P) on puhke-, kultuuri- ja virgestusehitiste ning spordirajatiste maa-ala. Tegemist on aladega, kuhu on ehitatud minimaalselt hooajaliseks ja aastaringselt teenindavaid puhkeotstarbelisi hooneid, et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist jms. Avalike teenuste osutamiseks ja kogukonna kogunemiskohtade tekkeks lubatakse puhke- ja virgestusmaale rajada ka ühiskondlikke ehitisi. Hoonete pinna suhe krundi kogupinda on väike, maksimaalselt 5% (detailplaneeringu koostamisel kuni 20%), kuid puhkerajatiste (mänguväljakud, palliplatsid jt spordi- ja puhkerajatised) pinna suhe krundi kogupinda võib olla kuni 80-90%. Üldplaneeringus säilivad olemasolevad puhke- ja virgestusmaad. Perspektiivsed puhke- ja virgestusmaad on kavandatud Peipsi järve äärsele alale. Lisaks puhke- ja virgestusmaadele täidavad puhkefunktsiooni olemasolevad ja kavandatavad haljasalad, parkmetsad ning supelrannad PUHKE- JA VIRGESTUSMAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED 1) Alade arendamisel näha ette kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed tänavavalgustus või kohtvalgustid; 2) suurematele puhkealadele korraldada parkimine vastavalt kehtivatele normidele, standardile ja ala kasutamise intensiivsusele (vt pkt 15.3); 3) kui üldplaneeringuga kavandatud puhkealale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, tuleb puhkeala arendajal teha koostööd naaberkinnistu omanikuga juurdepääsu tagamiseks või kohalikul omavalitsusel vastavalt ehitusseadustikule eratee omanikuga sõlmida leping eratee avalikuks kasutamiseks; 4) alade terviklikuks väljaarendamiseks tuleb koostada (haljastus)projekt või joonis, millega lahendatakse haljastus, heakord, väikevormid (pingid, kiiged, viidad vms), liikumisteed ja -rajad, parkimine, välikäimla jm vajalik; 5) kui puhkeala jääb kaitstavale alale tuleb rajatiste ja hoonete rajamiseks läbi viia keskkonnamõju eelhinnang; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 20 / 157

21 6) kui puhkeala jääb Natura 2000 alale, tuleb rajatiste ja hoonete rajamiseks läbi viia Natura eelhindamine selgitamaks välja ehitustegevusega kaasnevad mõjud kaitstavatele väärtustele. Kui eelhindamise tulemusel selgub, et negatiivset mõju ei ole võimalik vältida, tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine; 7) säilitada ning planeerida uued avalikult kasutatavad juurdepääsuteed kompaktse ja hajaasustusega aladel veekogude kallastel vastavalt üldplaneeringus näidatud kohtades; 8) teede kaitsevööndis, tuleb vajadusel rakendada negatiivset mõju (müra, tolm ja heitgaasid) leevendavaid meetmeid VAATEKORIDORID Vaatekoridorid on määratud Peipsi järve ääres ja alevikes ning külakeskustes asuvatele kirikutele. Vaadete avamine on maastikupildi rikastamise seisukohast väga oluline. Ajalooliselt on ranna- ja kaldaalasid kasutatud karja- ja heinamaadena, mis on hoidnud neid võssa kasvamast. Viimase poole sajandi jooksul on traditsiooniline maakasutus läbi teinud suure muudatuse, mistõttu majandatavate rohumaade hulk on drastiliselt vähenenud. Vaadete avamiseks rannikumaastikule ja järve veepeeglile tuleb eemaldada vaadet sulgevad väheväärtuslikud puud ja põõsad (puistu väärtus tuleb hinnata vaadete avamise käigus), soovitavalt 2/3 ulatuses vaatekoridorist. Lehtpuude ja põõsaste raieks on parim aeg augustis-septembris, mil raie nõrgestab nende kasvujõudu kõige enam. Raiudes võsa vaadete avamiseks, võib alles jätta ilusamaid ja tugevamaid puid, mis ilmestavad ja rikastavad maastikku ja pakuvad elupaiku loomadele-lindudele ning on olulised kallaste erosiooni vältimiseks. Alles tuleks jätta esmajärjekorras suuremad puud (Ø > 8 cm) - mustad lepad, pihlakad ja kased, männid. Haavad ja pajud tuleks säilida kohati ja mitte niivõrd üksikpuudena, kui just gruppidena. Vaatekoridoride avamisel tuleb kindlasti säilitada vaatealas kasvavad põlispuud ning edasise võsastumise vältimiseks niita rohumaid vähemalt üle aasta. (Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering, 2011) Tingimused vaatekoridoride säilitamiseks: 1) säilitada ja avada vaatekoridorid; 2) võimalusel arendada vaatekoridorid puhkekohtadeks ja avaliku kasutusega aladeks. Rajada vajadusel nende juurde sobiv taristu (pingid, prügikastid jne) ja juurdepääsuteed; 3) maastikul domineerivaid objekte mitte rajada planeeringuga määratud vaatekoridoridesse. 3.5 Haljasala ja parkmetsa maa Haljasala ja parkmetsa maa (H) on peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud looduslik haljasala, park, poollooduslik metsaala või muu vastav maa-ala, mis täidavad eelkõige vabaõhu puhkeala funktsiooni. Olemasolevad haljasala ja parkmetsa maad on ette nähtud säilitada. Perspektiivsed haljasalad ja parkmetsamaad on kavandatud Peipsi järve äärsele alale HALJASALA JA PARKMETSAMAA ÜLDISED ARENDAMISE PÕHIMÕTTED 1) Võimaldada ala kasutamist puhke- ja virgestusalana; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 21 / 157

22 2) lubatud sihtotstarbelised väikerajatised; 3) säilitada ning planeerida uued avalikult kasutatavad juurdepääsuteed kompaktse ja hajaasustusega aladel veekogude kallastel vastavalt üldplaneeringus näidatud kohtades; 4) alal on lubatud üksnes tehniliste kommunikatsioonide ja sihipärase kasutamisega seonduvate ehitiste rajamine. 3.6 Supelranna maa ja supluskohad Supelranna maa (PR) on avalik supelrand/supluskoht. Supluskoht on maa-ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse ja ujumise võimaldamine. Olemasolevad supluskohad on ette nähtud säilitada. Perspektiivsed supluskohad on kavandatud Peipsi järve äärsele alale. Supelrannad on määratud looduskaitseseaduse tähenduses SUPELRANNA MAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED 1) Supluskohtades puhtuse ja korra tagamiseks peavad supluskohas olema tagatud elementaarsed tervisekaitsenõuded (prügikastid, välikäimla), riietuskabiinid, päästerõngas ja info; 2) tagada supluskohtade avalikuks kasutuseks vajalikud tingimused, sh avalik juurdepääs. Kohalikul omavalitsusel tuleb vastavalt ehitusseadustikule eratee omanikuga sõlmida leping eratee avalikuks kasutamiseks; 3) lubatud on rajada supelranna teenindamiseks vajalikke jalgteid; 4) vastavalt vajadusele arvestatakse erivajaduste ja puuetega inimeste vajadustega (nt kald(laud)tee vms rajamine) juurdepääsuks supelranna maale; 5) vastavalt looduskaitseseadusele ei laiene supelranna teenindamiseks vajalikele rajatistele veekogu ehituskeeluvöönd. 3.7 Ärimaa Ärimaa (Ä) on ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Ärimaa on äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa (Maakataster). Üldplaneeringu kohaselt on perspektiivsed ärimaad kavandatud Peipsi järve äärsele alale ning Iisaku alevikku. Asukohast ja ala iseloomust tulenevalt on soositud teenindus- ja puhkemajanduslik ettevõtlus. Olemasolevad ärimaad, kuhu on kehtestatud detailplaneeringud, tuleb arendada välja eelisjärjekorras. Suur osa ettevõtetest on orienteerunud sise- ja välisturisti teenindamisele või erinevate turismi tugiteenuste osutamisele. Alutaguse valla atraktiivsusest lähtuvalt toetab üldplaneering ettevõtluse ja teenindussfääri jätkuvat arengut ning turismi tugiteenuste kättesaadavuse tagamist valla erinevates piirkondades ÄRIMAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED 1) Hoonete ümbrus tuleb heakorrastada ja haljasalad peavad moodustama vähemalt 20% krundi pindalast, kusjuures vähemalt 10 % peab moodustama keskmine kuni kõrghaljastus (põõsad ja puud); Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 22 / 157

23 2) metsaga kaetud alal arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel ei tohi looduslike (metsa osatähtsus) alade osatähtsus langeda alla 50% moodustatavast katastriüksusest; 3) parkimine lahendatakse omal krundil vastavalt kehtivatele normidele (vt ptk 15.3); 4) korruselisuse määramisel on peamine tingimus sobivus olemasolevasse keskkonda. Lubatud on maksimaalselt 2 korrust harjakõrgusega 9 meetrit (kuni 8 m) olemasolevast maapinnast (vajadusel lubatud maapinna täitmine kuni 1 meeter, millele lisandub hoonete harjakõrgus uuest maapinnast 8 meetrit); 5) lubatud on detailplaneeringu alusel teha ärihoone enam kui 2 korrust ja kõrgema kui 9 m. 6) prügikonteinerid paigutada nõuete kohaselt ning kujunduslikult sobivalt (näiteks puitsõrestikhoone; alus, mis on hekiga ümbritsetud vms). Konteinerid paigutada omale krundile ning tagada hea ligipääsetavus; 7) piirdeaed peab sobima piirkonnas väljakujunenud stiiliga. Lubatud on poolläbipaistvate piirdeaedade rajamine, piirde kõrgus ei tohi olla kõrgem kui 1,2 m (erandina on lubatud kuni 1,4 m, kuid siis peab tegemist olema läbipaistva aiaga); 8) alade arendamisel näha ette kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed tänavavalgustus või kohtvalgustid. 3.8 Tootmismaa Tootmismaa (T) on tootmise eesmärgil kasutatav maa. Tootmismaa on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa (Maakataster). Oluline on olemasolevate tootmismaade intensiivsem kasutuselevõtmine ja nendel aladel elukeskkonnaga arvestava ettevõtluse arendamine. Tootmismaadena võetakse eelkõige kasutusele olemasolevad tootmisterritooriumid TOOTMISMAA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED 1) Lubatud on kõrvalfunktsioon ärimaa juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused; 2) olemasolevate kompaktsete alade vahetus läheduses tuleb eelistada vähese keskkonnamõjuga tootmistegevusi; 3) eraldiseisva tootmis- või laohoone rajamine, kui see ei ole vajalik metsa ja/või põllumajandusmaa kasutamiseks, ei ole hajaasustuses üldjuhul lubatud; 4) tootmistegevuse arendamisel eelistatakse üldjuhul tootmisharusid, mille negatiivne mõju ei ulatu tootmisterritooriumist väljapoole; 5) kõikide tootmismaade arendamisel tuleb koostada vähemalt keskkonnamõju eelhindamine. Juhul, kui ebasoodne mõju ulatub tootmisterritooriumist väljapoole, on oluline välja töötada leevendusmeetmed; 6) kõrge keskkonnariskiga rajatiste rajamine eluhoonele või elamumaale lähemal kui 500 m ei ole lubatud. Juhul kui rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ja leevendada võimalikku negatiivset mõju; 7) tootmistegevus ei tohi häirida rohevõrgustiku toimimist; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 23 / 157

24 8) võimalike negatiivsete mõjude (sh visuaalsed mõjud) leevendamiseks ja ennetamiseks tuleb kavandada vähemalt 50 m rohelised puhvertsoonid (kaitsehaljastus) eraldamaks tootmismaad elamutest, puhkealadest ja üldkasutatavatest hoonetest; 9) otsustusprotsessis tuleb kasutada ettevaatuse põhimõtet, st ei lubata arendusi, kuni nende võimalik kahjulik keskkonnamõju on selge; 10) valla üldise arengu huvides ja põhjendatud kaalutlusotsuse alusel võib kasutusest väljas olevale tootmismaadele suunata muu kasutusfunktsiooni; 11) suurim lubatud ehitistealune pind on kuni 70% krundi kogupinnast ning vähemalt 10% krundi kogupinnast tuleb kavandada haljasalaks; 12) parkimine lahendatakse omal krundil vastavalt kehtivatele normidele (vt ptk 15.3); 13) uute tootmismaade planeerimisel tuleb arvestada piirkonnas joogiveeks kasutatavate põhjaveekihtide reostuskaitstusega ja rakendada meetmeid, millega tagatakse eelkõige joogiveehaardeks olevate põhjaveekogumite maksimaalne reostuskaitstus. Ettevõtete riskianalüüside koostamisel arvestada põhjavee reostuse riskiga; 14) välisõhu saastetasemeid negatiivselt mõjutavat (sh lõhnahäiringut põhjustavat) uut tootmismaad tuleks üldjuhul vältida. Juhul, kui uue tootmismaaga kaasnevad ka olulised positiivsed mõjud (nt arvukalt töökohti), tuleb igakordselt hinnata kaasnevaid mõjusid keskkonnatervisele ja pöörata eritähelepanu kumulatiivsetele mõjudele; 15) nii olemasolevatel kui ka uutel väliõhu kvaliteeti mõjutavatel tootmisaladel tuleb igati soosida parima võimaliku tehnoloogia ja leevendavate meetmete kasutuselevõttu heitekoguste vähendamiseks; 16) alade arendamisel näha ette kuritegevust ennetavad ja maandavad meetmed tänavavalgustus või kohtvalgustid. 3.9 Tehnoehitise maa Tehnoehitiste maa (OT) all mõeldakse inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri hoonete ja rajatiste juurde kuuluvat maad. Siia kuuluvad kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitise, vee tootmise ja jaotamise ehitise, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise ehitise, soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise ning sideehitise maa-ala TEHNOEHITISE MAA ÜLDISED KASUTAMISE JA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED 1) Keskkonnakaitse eesmärgil, sh põhja- ja pinnavee, veekogude ja pinnase kaitseks toimub reovee kogumine kanalisatsiooni, kogumiskaevudesse või omapuhastisse; 2) pinnase ja põhjavee reostuse vältimiseks peab väljapool reoveekogumisalasid paiknevatel aladel reovee puhastama vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. novembri aasta määrusele nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed ettenähtud nõuetele, juhindudes puhastatavast reovee kogusest, reostuskoormusest, suubla seisundist ning ala põhjavee kaitstusest ning muudest määrusega sätestatud tingimustest; 3) uute puurkaevude rajamisel tuleb arvestada veeseaduses sätestatud nõuetega. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 24 / 157

25 ÜVK valmimisel vajadusel täiendatakse 3.10 Kalmistumaa Üldplaneeringuga on reserveeritud kalmistute maaks (S) olemasolevad Alajõe, Iisaku, Illuka, Jaama, Mäetaguse, Tudulinna ja Vasknarva kalmistud. Üldplaneeringuga nähakse ette Alajõe ja Rannapungerja kalmistute laiendamine. Kalmistuste rajamisel ja laiendamisel arvestada kalmistuseadusega. Tagada tuleb kalmistute ja nende ümbruse heakord ning juurdepääs kalmistule. Alutaguse valla jäätmehoolduseeskiri sätestab nõuded kalmistu jäätmete kogumisele Segafunktsiooniga maa Segafunktsiooniga maad käesolevas üldplaneeringu mõistes on maa-alad, mis on sobilikud nii äri- ja tootmisfunktsioonide täitmiseks, elamuarendamiseks, transpordi- ja sadamamaaks ning ühiskondliku hoone maaks (maakasutuse erinevad funktsioonid on üldplaneeringu maakasutuse kaardil tähistatud tähtedega). Üldplaneeringuga ei määrata otstarvete osakaalu. Vastavalt maakasutuse juhtfunktsioonile rakendatakse peatükis 3 toodud kasutamis- ja ehitustingimusi. 4 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud Detailplaneeringu koostamise eesmärk on peamiselt üldplaneeringus kavandatu elluviimine ning planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Kehtivast planeerimisseadusest tulenevalt on detailplaneeringu koostamise kohustusega aladeks Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna 6 alevikud, kus detailplaneeringu koostamine on kohustuslik planeerimisseaduses toodud juhtudel. Kui konkreetse ehitussoovi korral on ette näha suuremat avalikkuse huvi või puudutatud isikute ringi, võimaldab kehtiv seadusandlus väljastada projekteerimistingimusi või ehitusluba avalikus menetluses ning vajadusel on võimalik ka projekteerimistingimusi ja ehitusluba väljastada kõrvaltingimusega. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolul algatada detailplaneeringu ka alal või juhul, mida üldplaneeringus ei ole ette nähtud. 4.1 Detailplaneeringu koostamisega juhud 1) Hajaasustuses maa-ala jagamine enam kui kaheks krundiks elamuehituse eesmärgil; 2) kämpingu, motelli või puhkeotstarbelise ärihoone rajamine; 3) puhke- ja virgestusmaale on võimalik detailplaneeringu või projekti koostamisel püstitada rajatisi nagu mänguväljakute kompleks, laululava, seikluspark, teemapark, väliujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak, liuväli, staadion, spordi- või puhkeotstarbeline sildumisala ja muu 6 Käesoleva üldplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Tudulinna alevik külaks. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 25 / 157

26 nimetamata puhke- või spordirajatise ning kokkulepitava osatähtsuse ulatuses maa-alast ka vastava otstarbega hooneid; a. juhul, kui puhkeala väljaarendamisel soovitakse rajada majutus-, teenindus- ja/või toitlustushooneid, tuleb koostada detailplaneering, millega lahendatakse puhkeala terviklik struktuur ja liigendus. Detailplaneeringu koostamise kohustusega ala suurus ja olemasoleva kõrghaljastuse säilimise ulatus täpsustatakse vallavalitsusega tulenevalt ehitiste ja rajatiste iseloomust, paiknemisest ja konkreetsetest vajadustest ning seda ei loeta üldplaneeringu muutmiseks. Kui puhkeala jääb Natura 2000 alale, tuleb enne detailplaneeringu algatamist läbi viia Natura eelhindamine selgitamaks välja ehitustegevusega kaasnevad mõjud kaitstavatele väärtustele. Kui eelhindamise tulemusel selgub, et negatiivset mõju ei ole võimalik vältida, tuleb algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames viiakse läbi Natura asjakohane hindamine; 4) suurema kui m 2 ärimaa krundi planeerimine. Enam kui 2 korrust ja kõrgema kui 9 meetrit ärihoone planeerimine; 5) tootmismaa planeerimine, mille puhul on võimalik keskkonnahäiringute tekkimine; 6) suure avaliku huviga ühiskondliku hoone maa planeerimine; 7) jäätmejaama planeerimine; 8) sadama maa planeerimine ja arendamine ning paadisadama rajamine; 9) väljaspool olemasolevat kaevandusterritooriumi kaevandamisega seotud hoonete ja rajatiste (sh šurfid) v.a tehnovõrkude, teede ja puuraukude kavandamisel; 10) eeldatava olulise keskkonnamõjuga 7 objektide kavandamisel (sh vajalik KMH koostamine); 11) objektide kavandamisel, mille rajamise või kasutamisega võib kaasneda müra normtasemete ületamine; 12) ranna ja kalda piiranguvööndis kinnistute jagamisel ja ehituskeeluvööndi vähendamisel; 13) tuulegeneraatorite, mobiilsidemastide, vesiehitiste ja teiste maastikul domineerima jäävate objektide ehitamine on väärtuslikel maastikel üldjuhul keelatud. Erandkorras ehitamise kavandamisel väärtuslikele maastikele tuleb igal konkreetsel juhul lähtuda maastikuanalüüsist ja kaaluda detailplaneeringu koostamise vajadust. Detailplaneeringu koostamise vajaduse kaalutlemisel lähtutakse muuhulgas järgmistest põhimõtetest: kaasnevad häiringud 8 naaberaladele, kavandatava arendustegevuse mõju kogu piirkonna arengule ja sellest tulenev vajadus avalikkusega konsulteerimise järele. 7 Oluline keskkonnamõju - keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 8 Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus 1 3 lg 1) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 26 / 157

27 5 Arhitektuurivõistluse korraldamise kohustusega alad ja juhud Arhitektuurivõistlus võistlus, mille eesmärk on leida ehitisele parim võimalik arhitektuurne lahendus, millega minna edasi projekteerimisprotsessis. Planeeringuvõistlus võistlus, mis korraldatakse enne või peale detailplaneeringu algatamist, et leida alale parim lahendus teedevõrgustiku, hoonete mahtude ja paiknemise ning haljastuse puhul. Arhitektuuri-/planeeringuvõistluse korraldamine otsustatakse iga kord projekteerimistingimuste või detailplaneeringu menetluse käigus. Kui detailplaneering või projekteerimistingimused on kehtestatud enne üldplaneeringut, kaalutakse võistluse korraldamise vajadust enne ehitusloa menetlust. Valla terrirooriumil tuleb kaaluda arhitektuuri-/planeeringuvõistluse korraldamist: 1) miljööväärtuslikel aladel; 2) alevikes; 3) kaubanduskeskuste ja puhkekomplekside (sh rohkem kui 3 alla 60 m 2 hoone püstitamine puhkemajanduse eesmärgil) rajamisel; 4) Jõhvi-Tartu maantee äärde (kuni 50 m maantee välimise sõiduraja servast mõlemale poole maanteed) teenindus- ja ärihoonete rajamisel (sh statsionaarsed väikesed müügikioskid); 5) kohtades, kus esineb oluline avalik huvi (arendatav ala paikneb äärmiselt nähtavas ja ruumiliselt olulises kohas); 6) esinduslikes kohtades, mis loovad valla mainet (nt Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee ja Kauksi- Vasknarva kõrvalmaantee teerist, Jõhvi-Vasknarva tugimaantee ja Kuremäe-Soompea kõrvalmaantee teerist, Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee ja Kohtla-Järve-Mäetaguse kõrvalmaantee teerist); 7) kohtades, kus hoone eristub märgatavalt ümbritsevast väljakujunenud keskkonnast. Avalike haljasalade rekonstrueerimisel ja uute rajamisel kaaluda projekteerimise eel välisruumi kujundusalase/maastikuarhitektuurse konkursi korraldamist. 6 Kompaktse asustusega alad (tiheasustusalad) maareformi seaduse tähenduses Üldplaneeringuga määratakse kompaktse asustusega alad maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses. Looduskaitseseaduse järgi on alevid kogu asustusüksuse piires kompaktse asustusega alaks määratud. Tiheasustusalad on ka alevike ja külade selgelt piiritletavad kompaktse asustusega alad. Maareformi seaduse tähenduses puuduvad kompaktse asustusega aladel tunnused. Kompaktse asustusega alal ruumiline planeerimine järgib kompaktsele alale omaseid põhimõtteidhooned rajatakse üksteisele lähedale (kompaktselt), hoonestatud alad liidetakse üldjuhul ühiste tehnovõrkudega, juurdepääsuks rajatakse sidus ja naaberalade vajadusi arvestav teedevõrk jne. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 27 / 157

28 Kompaktse asustusega aladeks maareformi seaduse tähenduses määratakse Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna 9 alevik ning Alajõe, Kuremäe, Kauksi, Kuru, Uusküla, Katase, Karjamaa, Remniku, Smolnitsa, Vasknarva, Jaama, Karoli, Permisküla, Kuningküla, Kurtna ja Kiikla küla üldplaneeringu maakasutuse kaardile kantud piirides (skeem 4). Skeem 4. Kompaktse asustusega alad Alutaguse vallas. 7 Üldised ehitustingimused 7.1 Ehitamine altkaevandatud aladele Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering Ida-Virumaa põlevkivi kaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering (kehtestatud a) käsitleb maa oleku klassifikatsiooni ning selle põhinevaid maakasutus- ja ehitustingimusi altkaevandatud aladel. Planeeringualale jäävast Viru ja Estonia kaevandusest praktiliselt kogu kaevandusala on kvaasistabiilne (skeem 5). 9 Käesoleva üldplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Tudulinna alevik külaks. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 28 / 157

29 Skeem 5. Altkaevandatud alad Alutaguse vallas (Andmed: Maa-amet, 2018). Kvaasistabiilne maa tekib, kui kaeveõõne lae ja maa hoidmiseks ette nähtud tervikud, täiteriidad ja toestikuelemendid ei purune kaevandamise ajal, kuid nende iga ei pruugi olla lõpmatult suur. Olemasolevaid ja tulevasi altkaevandatavaid alasid ei saa siiski pidada ehitustegevuseks täiesti sobimatuks, sõltuvalt kasutatud kaevandamismeetodist on alade stabiilsus ning neile ehitamise võimalused erinevad. Erinevad maakasutus- ja ehitustingimused ning piirangud on määratud Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering ning vastav tabel välja toodud allpool (tabel 1). Täpsemad juhised altkaevandatud maa tüübi ja püsivuse määramiseks on välja toodud Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine (tabel 1, TTÜ Mäeinstituut, 2015) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 29 / 157

30 Tabel 1. Maakasutus- ja ehitustingimused ning piirangud Ida-Virumaa altkaevandatud maal (allikas: Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine, 2015). Maa tüüp Hoonete ja rajatiste ehitamine Põllu- ja metsamajanduslik maaviljelus Püsiv Piirangud puuduvad Stabiilne Võib rajada kergeid ehitisi Piirangud puuduvad Langetatud Tuleb silmas pidada järel- või Tuleb silmas pidada võimalikku hilisvajumist niiskusrežiimi muutumist Kvaasistabiilne Ehitamine keelatud (lubatud Tuleb arvestada võimaliku saagi ainult geotehnilise ekspertiisi hävimisega läbinud projektide alusel) 1) Maapõue ja maavara kaitsel lähtuda maapõueseaduse 14 kui kehtiv seadusandlus ei sätesta teisti; 2) ehitamisele eelnevalt tuleb täpsustada ehitustingimusi vastavalt maa oleku klassifikatsioonile ning arvestada tühikute ja tervikute paiknemist. Projekteerimise alustamiseks määrata tühikute ja tervikute asukohti näitav võimalikult täpne kaardimaterjal; 3) varisemisohtlike alade paiknemine ei ole täpselt teada. Ehitussoovi korral altkaevandatud aladele tuleb välja selgitada varisemisohtlike alade ning tühikute ja tervikute paiknemine. Soovitatav on planeerida ehitus kaevandatud ala tervikutele. Ehitamisel on soovitav vältida laavade lõpuosasid; 4) ehitiste ja rajatiste projekteerimisel tuleb arvestada vajalike kaitsemeetmetega, mis välistaksid mäetööde võimaliku jääkmõju objektidele ning hoiaksid ära ehituskonstruktsioonide purunemise maapinna võimaliku varisemise, vajumise või nihkumise tagajärjel; 5) vallal on õigus nõuda ehitusgeoloogiliste uuringute koostamist kaevandatud aladel enne projekteerimistingimuste väljastamist ning vajadusel ka seada tingimusi ehitiste maapealsele mahule (sh kõrgusele). Altkaevandatud aladel koostatavate detailplaneeringute koosseisus tuleb vajadusel esitada ehitusgeoloogiline uuring ja joonis, kus on määratud planeeritava ala maa püsivuse tüüp (tüübid); 6) arvestades altkaevandatud alade ebastabiilsusega ei ole soovitav neile ehitada suuri (kõrgemad kui 2 korrust) korruselamuid: maapinna vajumise suhtes tundlikkuse vähendamiseks on soovitav altkaevandatud aladele ehitada puitkarkassiga kuni kahekorruselisi maju. Hoonete asukoha valikul ja ehitamisel tuleb lähtuda konkreetsest mäetööde plaanist; 7) kvaasistabiilsetel aladel on ehitamine keelatud (lubatud ainult geotehnilise ekspertiisi läbinud projektide alusel). Kvaasistabiilsete alade paiknemine tuleb välja selgitada detailplaneeringu koostamise või projekteerimise käigus; 8) langetatud aladel tuleb arvestada võimalike liigniiskete kohtadega; 9) kaevandustöödest mõjutatud territoorium on kõrgendatud veejuhtivusega, mistõttu tuleb majandustegevuse planeerimisel arvestada põhjavee kaitsmise karmimate nõuetega; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 30 / 157

31 10) hajaasustuses võib altkaevandatud alal asuvale vanale talukohale ehitada ja vana talukohta rekonstrueerida, kui alal on olemas või alale rajatakse toimiv vee- ja kanalisatsioonitrass. 7.2 Ehitamine radooniohtlikus piirkonnas Vallas on piirkonniti pinnase radoonisisaldus kõrge ja väga kõrge (vt radooniriski levialade kaart). Radooniohtlikel aladel juhinduda hoonete projekteerimisel ja ehitamisel standardist EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes ning kiirguskeskuse infomaterjalist Radooniohutu elamu. Tööruumide korral lähtuda Keskkonnaministeeriumi vastu võetud määrusest nr 28 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel 1. Määrusega sätestatakse tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase ja õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ning tööandja kohustused vähendada töötaja terviseriski, mis on tingitud tööruumide õhus sisalduvast radoonist. Radooniriski levilate kaardi alusel potentsiaalselt kõrge radoonitasemega aladele (skeem 6) elamute ja sotsiaalobjektide planeerimisel ja projekteerimisel tuleb teostada pinnase radoonisisalduse mõõtmine ja lähtuvalt reaalsest radoonitasemest kavandada meetmed radooni leviku tõkestamiseks siseruumidesse. Vastavate uuringute kohustus näha ette detailplaneeringu lähteülesandes või projekteerimistingimustes. Radooni vähendamise meetmed määrata vastavalt standardile EVS 840:2017. Skeem 6. Radooniohtlikud alad Alutaguse vallas (roheline- madala radooniriskiga ala; kollane- normaalse radooniriski ala; hele pruun- alad, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid; tume pruun- kõrge radooniriskiga alad). Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 31 / 157

32 8 Väärtuslikud maastikud Alutaguse valla väärtuslikud maastikud on määratletud maakonnaplaneeringu lisas 5 teemaplaneeringuga Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Väärtusliku maastikuna käsitletakse ja väärtustatakse eelkõige kultuurmaastikku, kus on kontsentreeritult säilinud meie ajaloo erinevate ajastute jäljed. Maastike hindamise ja määratlemise aluseks olid põhiliselt viit tüüpi väärtused: kultuurilis-ajalooline, looduslik, esteetiline, rekreatiivne; alad ja objektid, mis on ida-virulaste ja ka kogu Eesti jaoks väga olulised, omavad väärtust kui sümbolid. Planeeringualal on kas täielikult või osaliselt 13 väärtuslikku maastikku; Iisaku, Jaama-Karoli, Jõuga, Kauksi-Remniku, Kiikla-Võrnu-Ereda, Kotka-Lõpe, Kuningaküla-Permisküla, Kuremäe-Kivinõmme, Kurtna-Illuka, Mäetaguse-Uhe, Pagari-Kalina, Rannapungerja-Tudulinna ja Vasknarva-Smolnitsa (lisa 3, skeem 7). Skeem 7. Alutaguse vallas paiknevad väärtuslikud maastikud (Andmed: Maa-amt, 2018). Väärtuslike maastike määratlemisel ei vaadata maastike tunnuseid ja väärtust selle üksikute kaitstavate elementide kaupa, vaid oluline on kaitsta maastikke kui tervikuid. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 32 / 157

33 Maakasutus- ja ehitustingimused väärtuslike maastike säilimiseks on määratud vastavalt maakonnaplaneeringule. Üldplaneeringuga väärtuslike maastike piire ei täpsustata, kuid kohalikest oludest tulenevalt on täpsustatud maakasutustingimusi. 8.1 Väärtuslike maastike kaitse-, kasutamis- ja ehitustingimused 1) Väärtuslike maastike säilimise tagab sihipärane hooldamine. Selleks koostada maastikuhoolduskavad, kus täpsustada alade ulatust ja piire ja ette näha väärtuslike maastike säilitamiseks, hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused; 2) väärtuslike maastike maa sihtotstarbe muutmine pole soovitatav juhul, kui sellega muutub oluliselt maastikumuster; 3) uute hoonete rajamisel või vanade ümberehitamisel tuleb jälgida, et uuendused ei rikuks maastiku üldilmet ning ühtiks piirkonnale iseloomuliku ehitusstiiliga; 4) väärtusliku maastiku hoolduskava koostamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu vaatekohtade lähipiirkonna arendustöödele (vaadete avamine ja säilitamine, ehituspiirangud vaadetele jne); 5) maastike eriti väärtuslike osiste ning võimalike konfliktalade (uute hoonestusalade, maakasutuse muutmise kavade jne) arendamise suunamiseks tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamist; 6) maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele; 7) väärtusliku maastiku väärtuste säilimise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks; 8) maastike üldilmet kahjustavad peremeheta varemed jms heakorrastamata objektid tuleb likvideerida või korrastada. 9 Kultuuriväärtuslikud objektid Alutaguse valla kultuuripärandiks on kultuurimälestised, XX sajandi arhitektuuripärandi objektid ja pärandkultuuriobjektid. Planeeringualal asub kultuurimälestiste riikliku registri andmetel 99 kinnismälestist 9 ajaloomälestist, 37 arheoloogiamälestist ja 53 ehitismälestis, sh 18 XX sajandi kultuuriväärtuslikku objekti (lisa 4). EELIS andmetel on Alutaguse vallas 461 pärandkultuuriobjekti. Käesolev üldplaneering teeb ettepaneku võtta arhitektuurimälestistena kaitse alla Alajõe külas asuv Jumalaema sündimise kirik ja Vasknarva külas asuv Prohvet Eelia õigeusu klooster. Kinnismälestised on kantud üldplaneeringu maakasutuse ning tehnovõrkude ja kitsenduste kaardile kultuurimälestiste riikliku registri alusel. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 33 / 157

34 Muinsuskaitsealuste objektide võimalike piirangute tõttu tuleb detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste koostamisel võtta aluseks kultuurimälestiste register. Juhul, kui alale jääb kultuurimälestis või mälestise kaitsevöönd, tuleb koostada muinsuskaitse eritingimused. Muinsuskaitse alla võetud aladel on arendustegevusel aluseks muinsuskaitseseadus. Vastavalt muinsuskaitseseadusele on kinnismälestise kaitseks kehtestatud kaitsevööndi laius 50 m mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistatud õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Mälestisel ja mälestise kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad kitsendused. Kinnismälestise kaitsevööndis on ilma Muinsuskaitseameti loata keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Lisaks on keelatud kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Muuhulgas on Muinsuskaitseameti ning vallavalitsuse loata kinnismälestisel keelatud kinnistute piiride muutmine ja kruntimine, maakasutuse sihtotstarbe muutmine, teede rajamine ja remontimine, kaitsevööndis teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd. Lisaks riikliku kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele on Alutaguse vallas kokku 142 arheoloogiaobjekti, mis kõik ei ole riikliku kaitse all, kuid on Muinsuskaitseametile teada. Seetõttu tuleb Muinsuskaitseametile teada anda keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamisest või algatamata jätmisest ka juhtudel, kui alal ei ole riikliku kaitse all olevat kultuurimälestist. Selline tegutsemine annab Muinsuskaitseametile võimaluse andmebaasist kontrollida, kas alale jääb arheoloogiaobjekte, mis on teada, kuid ei ole riikliku kaitse alla veel jõudnud. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel ja piiranguvööndis keelatud: 1) konserveerimine ja restaureerimine; 2) ehitamine, sealhulgas katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õue kinni- ja täisehitamine; 3) ajalooliselt väljakujunenud tänavate võrgu, ehitusjoone ja kinnistute piiride muutmine; 4) kinnistu, millel paikneb arheoloogiamälestis, või muinsuskaitsealal paikneva kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine; 5) katusemaastiku ja ehitise fassaadi, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms muutmine; 6) mälestise või ehitise ilme muutmine, sealhulgas värvilahenduse muutmine, samuti ehitusdetailide ümberpaigutamine; 7) mälestisele, ehitisele või muinsuskaitsealale mis tahes seda kahjustava või selle ilmet muutva objekti, sealhulgas teisaldatava objekti, näiteks kioski, müügipaviljoni või välikohviku, valgustusja muu seadme, tehnovõrgu ja -rajatise, teabekandja ning reklaami paigaldamine; 8) algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine; 9) haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd. 9.1 Kultuuriväärtuslike objektide kaitse- ja kasutamistingimused 1) Vältida tuleb hoonestuse kavandamist mälestise kaitsevööndi alale, välja arvatud juhul, kui Muinsuskaitseametiga on saavutatud kokkulepe; 2) kultuuriväärtuslikke objekte väärtustatakse eksponeerimise kaudu, võimalusel valla turismiobjektidena; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 34 / 157

35 3) XX sajandi arhitektuuripärandi objektid ja muinsuskaitsealused hooned hoitakse võimalusel kasutuses ning leitakse koostöös valla ja eraomanikega kasutusotstarve ja/või renoveerimise võimalused; 4) muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides, restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust; 5) lisaks registreeritud kultuurimälestistele arvestada planeerimisel ja projekteerimisel ka pärandkultuuriobjektide paiknemisega; 6) detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste andmisel tuleb silmas pidada, et mitmesuguste ehitus-, kaeve- ja mullatööde käigus võib varasemale inimtegevusele sobilikelt maastikelt välja tulla kultuuriväärtusega leide või arheoloogilist kultuurkihti. Kui tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, tuleb teavitada Muinsuskaitseametit ja vallavalitsust ning järgida muinsuskaitseseaduses toodud nõudeid; 7) ettevõtlusalade, puhkepiirkondade ja elupiirkondade kasutamisel ja arendamisel tuleb väärtustada lähedusse jäävaid kultuuripärandi objekte, alasid ja traditsioonilist elulaadi võimaldavat keskkonda. 10 Miljööväärtuslikud alad ja üksikobjektid Miljööväärtuslikud alad on selgelt ja eripäraselt eristuva kultuurikeskkonnaga, mis hõlmab inimeste loodud ja kujundatud eluasemepiirkondi. Sellised piirkonnad kätkevad endas nii kultuur-ajaloolisi kui sotsiaalseid väärtusi, mille säilitamine on oluline nii kultuuri kui ka rahvusliku või kohaliku identiteedi seisukohalt. Muinsuskaitseameti poolt on koostatud töö Ida-Virumaa 20. saj arhitektuuri inventeerimine (inventeerimine on teostatud aastal), mis väärtustab erinevaid külaosi ja -keskusi ning hoonete ansambleid ja hooneid, mis vajavad miljööväärtuslike alade või objektidena omavalitsuse kaitset. Töö haarab kolme perioodi: Tsaariaeg ( ), Eesti Vabariik ( ), Nõukogude aeg ( ). Lisaks on Alutaguse vallas külakeskusi, mis on antud piirkonnas ainulaadsed, originaalse või unikaalse plaanistruktuuriga, ehitustraditsiooni või funktsiooniga. Alutaguse valla miljööväärtuslikud alad ja objektid: Alajõe küla MPEÕ jumalaema sündimuse kirik Alajõe küla dominant ning kohaliku kultuuriloolise väärtusega hoone. Tüüpiline 3-osaline ladina risti kujutise põhiplaaniga, historitsistlik hoone. Hoone on ehitatud ja kujundatud punase tellise laoga, säilinud on hoone algne üldilme, viimistlus ja funktsioon. Kirikut ümbritseb kõrge kiviaed, sissepääs ümarkaarne. Alajõe küla Alajõe kiriku pastoraat Moodustab kompleksi kõrvalasuva kirikuga ja on kohaliku kultuuriloolise tähtsusega. Kiriku kõrval paiknev ühekordne viilkatusega puithoone, mille välisilmet kujundavad saelõike tehnikas detailid. Kasutuses rahvamajana. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 35 / 157

36 Iisaku küla elamu Tartu mnt 32 Küla keskel peatänava ääres paiknev madala viilkatusega puitelamu, mis kujundab piirkonna ajaloolist miljööd. Majal on mitmeid säilinud huvitavaid puitdetaile (veranda, laudise paigutus jms). Hoone on kohaliku kultuuri- ja ehitusloolise tähtsusega. Iisaku küla postkontor Küla keskel asub kahekordne viilkatusega punastest tellistest hoone, millel on säilinud algne üldilme. Hoone on kohaliku kultuuri- ja ehitusloolise tähtsusega. Jaama küla MPEÕ Jaama püha piiskop Nikolause kirik Jaama küla dominant ning kohaliku kultuuriloolise väärtusega. Tüüpiline 3-osaline ladina risti kujulise põhiplaaniga, historitsistlik hoone. Kogu hoone on ehitatud ja kujundatud punase tellise laoga. Taastatud on hoone algne üldilme, viimistlus ja funktsioon. Kirikut ümbritseb puitaed. Raudi küla EELK Illuka kirik Kohaliku kultuuriloolise tähtsusega kõrge viilkatusega puithoone. Plekktahvitega kaetud torn kõrge telkja katusega. Kiriku kõrval on surnuaed. Tudulinna küla hüdroelektrijaam Ainulaadne tootmisehitis vallas. Betoonist tootmisehitis, väikese abihoonega, taamal nõukogudeaegne hästisäilinud elamu. Tudulinna küla rahvamaja Üks väheseid säilinud eestiaegseid rahvamaju maakonnas. Kahekordne madala kelpkatusega puitehitis, mille sisspääsu rõhutab silikaattellisest postidele toetuv varikatus. Põhimahule liitub sama kõrge veidi kitsam saaliosa. Hoone välisviimistlus, katusekate ja osaliselt ka kujundus on uuendatud. Rannapungerja tuletorn Ida-Virumaa ainus töötav tuletorn. Tuletorni vundamendile rajatud puitlaudisega kaetud vaateplatvormilt avanevad kaunid vaated Peipsi järve veepeeglile ja rannamaastikule. Prohvet Eelia õigeusu klooster Vasknarva külas Monumentaalne historitsistlik ehitis 19. sajandi lõpust. Traditsioonilise kompaktse kompositsiooniga. Tudulinna vana meierei Endise Tudulinna valla vallamaja Vallamaja asub Tudulinna aleviku serval, aastal ehitas vallamaja meister Arhip Bogdanov. Vallamaja oli algselt ristkülikukujulise põhiplaaniga viilkatusega ühekordne kivihoone, millele ehitati aastal peale teine korrus, pärast mida on hoonel kelpkatus. Hoonel on esikülje keskel paikneva paraadsissekäigu kohal kahele silikaatkividest postile toetuv suur lame varikatus, mille peal betoonist vallavalitsuse silt. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 36 / 157

37 Tudulinna pood Tudulinna koolimaja Endise Illuka valla vallamaja Vallamaja paikneb Illuka külas Jõhvi, Jõuga ja Kuremäe teede ristil. Maja ehitas aastal 1893 ehitusmeister Gustav Uustalu. Vallamaja oli algselt ristkülikukujulise põhiplaaniga lihtne viilkatusega puitehitis, mille esiküljel paiknes veranda aastal lisati hoone mõlemale küljele lameda katusega mansardkorrused ning esiküljele põhihoonest kõrgem ja veranda tasemeni väljaulatuv viilkatusega ärklikorrus. Katase küla suvilapiirkond Katase küla suvilapiirkonna moodustavad Peipsi rannaga paralleelselt kulgevast Kauksi-Vasknarva kõrvalmaanteest põhja suunas männimetsa all asuvad suvilagrupid, kus igas grupis on kasutatud ühte tüüplahendust. Kokku moodustub huvitav jada suvilaperioodi ajaloost, ühtlasi ülevaade paarist kasutatud tüüplahendusest. Siinse piirkonna suvilad on eripärased seetõttu, et puudub aiamaa ja muruala puid maha võtmata on metsa alla tihedalt pisikesi maju puistatud. Juhul, kui suvilapiirkonnast põhjasuunas kavandatud elamumaade väljaarendamisel sarnast põhimõtet ei järgita - tihe asustus, kõrghaljastuse ja metsamaastiku säilitamine tuleb elamumaa väljaarendamisel säilitada uusarenduse ja suvilapiirkonna vaheline puhvertsoon (mets). Raadna - Rannapungerja Kauksi puhkemaastik Lohusuu ja Alutaguse valla territooriumi hõlmav miljööväärtuslik puhkemaastik asub Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteest lõuna suunas. Puhkemaastik hõlmab Raadna oja ja Raadna küla Peipsi järve äärse ala, Järvevälja maastikukaitseala luitestiku ning Rannapungerja jõe ja Kauksi oja vahelise maa-ala ja nende lähipiirkonna. Alal on loodud mitmekülgsed tingimused puhkuseks ja vaba aja veetmiseks. Vasknarva küla Vasknarva külas on Peipsi rannikule omane küla plaanistruktuur ja hoonestus. Vasknarva küla moodustub ühe tänava äärde, mis algab kiriku juurest ja kulgeb piki Narva jõe kallast. Enamus vanemaid maju paiknevad otsaga külatänava poole, seda traditsiooni järgivad ka osaliselt uuemad hooned. On rajatud ka kaasaegsemaid elamuid pikiküljega paralleelselt külatänavaga, mistõttu on osaliselt suletud varem majade vahelt avanevad vaated Narva jõele. Paljud eluhooned on säilinud originaalses mahus ja kujundusega väikesemahulised viilkatusega ehitised, mille väliskujunduses domineerib laudvoodri erinev paigutusviis ning detailid (nt maja nurgas reljeefne nikerdus). Alajõe küla Alajõe külas on väärtuslik piirkonnale iseloomulik hoonetüüp: väikesed mahud, viilkatused (üsna ühtlane nurk), klaasidega veranda, viilkatuse otsasein kalasaba laudisega ning hoonete tihedus ja mala-malamenše struktuur. Autentseid hooneid on vähe säilinud, enamasti on välimust muudetud. Samuti on vahele ja juurde ehitatud hilisemaid, erineva ilmega hooneid. Alajõgi oma käändude ja muutuva Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 37 / 157

38 kallasmaastikuga on silmatorkav kujund külaplaanis. Küla struktuur on jõe loogikat järgiv tänavad ja majad paiknevad vanemas osas jõe poole ja ääres mis väärib kaitsmist. Miljööväärtuslikule alale loob lisaväärtuse üle jõe viiv kitsas üksnes jalakäijate teenindamiseks mõeldud sild, mille kaudu toimub ühendus kahel pool jõge paiknevate asumite vahel. Smolnitsa küla Smolnitsa külas on väärtuslik eelkõige piirkonnale iseloomulik hoonestusstruktuur - traditsiooniliselt on peatänavast ühele poole ehitatud elu- ja kõrvalhooned, teisele poole rajatud aiamaad. Uushoonestusega on struktuuri juba veidi rikutud. Hoonestuse poolest väärtust ei oma ilme on kirju ja rajatud uusi teistsuguse ilmega hooneid. Jaama küla Jaama küla asub Narva jõe ülemjooksul ning plaanistruktuurilt on klassikaline ridaküla, kus elamud asuvad kahel pool küla peatänavat. Küla peatänavale, mis kulges kõrvuti struugaga (struugaks kutsutakse selle kandi vanajõgesid ja soote) istutati vahtra- ja pärnapuid. Nii tekkis külasse suursugune tänavaallee, millest on kahjuks säilinud vaid üksikud puud. Pärimuse järgi lasknud puudeallee istutada tsaar, et tulekahju korral takistada tule levikut ühelt tänavapoolelt teisele. Keset küla asuvad korrashoitud kalmistu ja külaplats. Tuletõrjedepooga ehk Pažarkaga ühes hoones asub külamaja koos kohaliku ajalugu tutvustava stendiga. Karoli küla Karoli küla asub Narva jõe ülemjooksul ning plaanistruktuurilt on tegemist ridakülaga, kus elamud asuvad ühel pool peatänavat ning abihooned teisel pool kanali ääres. Küla territooriumil suubub Narva jõkke Karoli oja aastatel kaevati kanal Karoli struugast Jaamaküla struugasse. Algselt kitsas paadilaiune veesoon on kaldaerosiooni tõttu laienenud ligi 10 m laiuseks kanaliks. Küla kõrval on hävinud Ees-Perevolovka küla koht. Permisküla Narva jõe ääres paiknev küla on plaanistruktuurilt ridaküla, kus elamud paiknevad kahel pool peatänavat. Küla elavneb suvel, kui saabuvad suvitajad. Turiste teenindab Tikveli puhkeküla, mis asub jõekaldal Permisküla saare vastas. Puhkekülas asub ka mälestuskivi Teises maailmasõjas (1941. aastal) hukkunud punaarmeelastele. Küla lõunatipust saab alguse pisike Tsiretoki oja, mis suubub Narva jõkke. Küla põhjaosas suubub Narva jõkke Permisküla peakraav. Kuningaküla Kuremäe küla Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 38 / 157

39 10.1 Miljööväärtuslike hoonestusalade kaitse- ja kasutustingimused 1) Miljööväärtusega hoonestusalal ehitiste planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda heast restaureerimistavast ning ehitiste sobivusest ajaloolisse keskkonda. Ehitustegevuses tuleb järgida hoonestus- ja ehitustavasid (algne kinnistute suurus ja tänavavõrgustik, ehitusjoon, hoonete korruselisus, paigutus ja mastaap, algsed ehitus- ja viimistlusmaterjalid, haljastustavad, krundi tänavapoolsed piirded jms) ning soodustada hoonestusala terviklikkuse säilimist ja taastamist; 2) säilitada olemasolevate hoonete autentsus - hoonete maht, viimistlus ja detailid; 3) järgida olemasolevaid proportsioone ja katusekaldeid; 4) renoveerimisel kasutada olemasolevatega sarnaseid ja naturaalseid ehitusmaterjale. Algupärast matkivate materjalide (näiteks vooderplast, teraskivi, trapetsprofiilplekk vms) ja ajaloolise miljööga sobimatute ehitus- ja viimistlusmaterjalide kasutamine miljööväärtusega hoonestusalal ei ole lubatud. Puitaknad ja fassaadilaudis remontida või asendada sama materjaliga; 5) uute kruntide moodustamisel tuleb järgida piirkonna kruntide suurust; 6) miljööväärtusega hoonestusalal on väikeehitise (20-60 m 2 ) püstitamiseks ehitusprojekti koostamine kohustuslik. Väiksema ehitusaluse pindalaga kohtkindlalt seotud ehitiste püstitamisel tuleb arvestada sobivust piirkonna miljööga; 7) elektrikilpide, antennide ja muude tehniliste seadmete (sh õhksoojuspumpade) ja juhtmete paigaldamine hoone tänavapoolsetele fassaadidele, nende ette ning tänavaruumist hoone vaadet kahjustavatele kohtadele katusel, ei ole lubatud; 8) olemasolevad enne a ehitatud miljööväärtusega hooned, nende välisilme, fassaadid, katusemaastik, trepikojad, sissepääsud ning elu- ja abihoonete mahuline liigendus kuuluvad säilitamisele; 9) miljööväärtusega ehitiste kujunduselemendid (aknad, uksed, seinakate, piirdeliistud, luugid, ehispennid, varikatused, katusetornid, korstnad, trepid, verandad, hoovipoolsed trepikojad ja sissekäigud, varikatused, soklid, vundamendid, krundipiirded, väravad ja nende säilinud betoonpostid, dekoratiivvormid jm) tuleb säilitada ja restaureerida või asendada sama materjaliga. Soovitav on säilitada ja restaureerida väärtuslikud interjööridetailid (ahjud, siseuksed, vitraažid, trepid jm); 10) enne a ehitatud miljööväärtusega hoonetel on keelatud avatäidete muutmine ja lihtsustamine. Keelatud on plastikust, puitalumiiniumist ja muudest tehismaterjalidest akende kasutamine. Akende ja uste vahetamisel peavad uued olema analoogsed esialgsetega, säilitades konstruktsiooni, materjali, mõõtmed, ruudujaotuse, kujunduse ja profiilid. Lubatud on akna sisemise raami ühekordne klaas vahetada klaaspaketi vastu; 11) ehitiste detailide puhul tuleb restaureerimist eelistada koopiate valmistamisele; 12) välisviimistluses tuleb kasutada traditsioonilisi värvilahendusi ja soovitavalt looduslikke viimistlusmaterjale (linaõlivärv, lubikrohv jms); Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 39 / 157

40 13) miljööväärtusega ehitiste laiendamisel on lubatud vaid sobiva arhitektuurse lahenduse korral väiksemad juurdeehitised (rõdud, trepid, trepikojad, verandad, katuseuugid jms). Katuseräästa- ja harja kõrgusi on lubatud muuta vaid erijuhul kui see on kooskõlas lähiümbruse miljööga; 14) enne a ehitatud miljööväärtusega hoonet saab lammutada, kui seda pole võimalik ehitustehnilise ekspertiisi andmetel enam restaureerida. Detailplaneeringu koostamise nõude korral tuleb ehitustehniline ekspertiis teha enne detailplaneeringu algatamist; 15) uushoonestus tänavafrondis peab tervikuna paiknema ümbritsevate hoonetega samal ehitusjoonel, hoonete kõrgus ja arhitektuurne lahendus peavad sobima naaberhoonetega. Arhitektuurne lahendus peaks tagama uue hoone sulandumise olemasolevasse miljöösse. Uushoonete avatäidete proportsioonid ja rütm peavad sobima piirnevate hoonete avatäidetega; 16) Smolnitsa külas rajada uushoonestus küla peatänavast lõunasuunas ühele poole peatänavat; 17) kontrastiprintsiibil rajanevate kujundusvõtete kasutamine miljööväärtuslikel aladele uusehitiste projekteerimisel ei ole lubatud; 18) mitte miljööväärtusega ehitiste remontimisel, rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb jälgida sobivust ajaloolise hoonestuse ja miljööalaga. Akende ja uste väljavahetamisel peab nende kujundus sarnanema algsetele. Lubatud on kasutada puitraamidega aknaid. Ehitisi on lubatud lammutada ehitustehnilist ekspertiisi koostamata; 19) miljööväärtusega hoonestusalal asuvate muude ehitiste rekonstrueerimisel, remontimisel ja laiendamisel peab kasutama ajaloolisse keskkonda sobivaid materjale ja arhitektuurilist lahendust; 20) uute abihoonete projekteerimisel endises või olemasolevas asukohas võtta eeskuju ajalooliste abihoonete ehitusviisist; 21) Vasknarva külas säilitada hoonete vahel avanevad vaated Narva jõele, vaateid ei tohi sulgeda piirete ega ehitistega. Piisav on, kui vaade läbi hoovi veekogule või vaatekoridori jätkuvus on tagatud kindlal, nt 6 m pikkusel lõigul (nn raamistatud vaade); 22) Katase küla suvilapiirkonnas säilitada väljakujunenud looduslik maastiku üldilme. Õuealade eraldamist piirdeaedadega välditakse. Miljöö säilimise huvides säilitada uusarenduse ja suvilapiirkonna vaheline mets puhveralana, mille ulatus on vähemalt 50 m, soovitavalt 100 m; 23) puhkemaastikul tagatakse avalikud juurdepääsuvõimalused Peipsi järve rannale, Rannapungerja jõele ning Raadna ja Kauksi ojale. Hoitakse korras juurdepääsud (laudteed) rannale ja alale rajatud vaateplatvormidele. Tagatakse matkaradade säilimine ja võrgustiku toimimine. Välditakse ehituskeeluvööndit vähendavate detailplaneeringute tegemist; 24) maa- ja veealadele täpsemate kasutamis- ja ehitustingimuste seadmisel arvestatakse maakasutusplaanile kantud vaatekohtade ja koridoridega. Vaate ulatuse täpsustab vallavalitsus igal üksikjuhul eraldi. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 40 / 157

41 11 Maatulundusmaa (sh väärtuslikud põllumajandusmaad) Maatulundusmaa (M) on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal (maakatastriseadus). Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja maade kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Keskmisest kõrgema boniteediga põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss on väärtus, mida tuleb kasutada eelkõige toidu tootmise eesmärgil. Üldplaneeringus on märgitud väärtuslikud põllumajandusmaad (skeem 8). Väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on võetud aluseks Maaeluministeeriumi tellimusel koostatud väärtusliku põllumajandusmaa kaardikiht. Kaardikihil on määratud väärtuslikuks kõik põllumassiivid, mille suurus on üks hektar või rohkem ning mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Ida-Virumaal on põllumajandusmaa kaalutud keskmine 38 hindepunkti. Massiividest on välja lõigatud õuealad, hooned ning ETAKi vooluveekogude, puittaimestiku joonobjektid ja teede kihi objektidele garanteeritud puhvertsoonid. Skeem 8. Väärtuslik põllumajandusmaa Alutaguse vallas (Andmed: Maa-amet, 2018). Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 41 / 157

42 Koostamisel on väärtusliku põllumajandusmaa määratluse aluseid ja kasutamistingimusi reguleeriv seaduseelnõu, millest tuleb edaspidisel planeerimis- ja ehitustegevusel juhinduda Maatulundusmaa kasutamise ja arendamise põhimõtted 1) Põllumajandusmaa tuleb üldjuhul hoida põllumajanduslikus kasutuses, põldude sööti jätmisel tagada nende niiteline kasutus; 2) säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis; 3) väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks; 4) väärtuslikel põllumaadel ja metsamaal on väljapool kompaktse asustusega alasid asuvate maaalade kruntimisel ning hoonestamisel prioriteediks terviklike põllu- ja metsamassiivide säilitamine; 5) tervikliku põllumassiivi säilimisel on lubatud väärtuslikule põllumajandusmaale üksiku elamu rajamine; 6) hajaasutuses vältida detailplaneeringute algatamist väärtuslikel põllumaadel; 7) maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel (v.a põlevkivi allmaakaevandus). Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale; 8) põlevkivikaevanduste puhul vältida kaevanduste teenindusmaade rajamist väärtuslikele põllumajandusmaadele; 9) väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks; 10) metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse; 11) põllu- ja metsamajandusmaal arendustegevuse kavandamisel tuleb järgida peatükis 3 toodud üldpõhimõtteid ja tingimusi; 12) põhja- ja pinnavee kaitseks põllumajandustootmisest tuleneva reostuse eest, tuleb täita veekaitsenõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. augusti a määrus nr 288 Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 42 / 157

43 12 Rohevõrgustik Rohevõrgustiku eesmärgiks on väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning taastamine, säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine, sellega kohanemine ja stabiilse keskkonnaseisundi tagamine, rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine. Rohevõrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest. Rohevõrgustik moodustab funktsioneeriva terviku, mille toimimine toetub tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest ning mille sidususe tagavad koridorid. Ida-Virumaa rohevõrgustik on määratud maakonna teemaplaneeringuga Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (maakonnaplaneeringu lisa 5). Käesoleva üldplaneeringuga on Alutaguse valla territooriumil oleva rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi täpsustatud. Alutaguse valla territooriumist on rohevõrgustikuga kaetud ca 90% (skeem 9). Rohevõrgustiku suur osakaal on tingitud madalast asustustihedusest ja suurest metsamaade osakaalust. Alutaguse valla rohevõrgustiku funktsionaalselt tähtsaimaks piirkonnaks võib pidada valla kesk- ja lõunaossa jäävaid ulatuslikke metsamassiive, mis on osa Ida-Viru maakonnaplaneeringuga määratletud kõrgeima väärtusklassiga riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tugialast (T1). Valla põhjaossa jääb kohaliku tähtsusega (T3) tugiala. Valla aladele ei jää piirkondliku tähtsusega (T2) rohevõrgustiku tugiala. Tugialasid omavahel eristada või osadeks jagada pakutavate funktsioonide ja neist tulenevate teenuste ja hüvede alusel ei ole võimalik, kuna see toimib ökoloogiliselt tervikuna. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 43 / 157

44 Skeem 9. Alutaguse valla Rohevõrgustiku tugialad ja koridorid (Andmed: Maa-amet, 2018). Rohevõrgustiku seisukohalt on kitsaskohaks Alutaguse vallas väikeseid kohaliku tähtsusega tugialasid ühendavate rohekoridoride laius, mis on koridori funktsioneerimist toetava looduslike alade vähesuse või katkematust tagavate tingimuste puudumise tõttu kohati ainult 50 m. Antud rohekoridorid paiknevad Mäetaguse ja Kiikla mõisa pargi ühendusena ning Peipsi järve ääres Alajõe ja Karjamaa vahelisel alal. Suuremad suurulukite liikumisteed on välja kujunenud Kuremäel, Oonurmel, Sõrumäel ja Mäetagusel, antud aladel tuleb tagada ulukite vaba ja ohutu liikumine säilitades rohevõrgustiku katkematu sidusus. Maakonnaplaneeringus toodud tugiala piire on täpsustatud põhiliselt kompaktse asustusega aladel. Tulenevalt rohevõrgustiku ulatuslikust katvusest kompaktse asustusega alasid ümbritsevatel aladel on võimalik kompaktsed alad välja arvata maakonnaplaneeringus toodud rohevõrgustiku tugialadest eesmärgiga võimaldada ja soodustada nendel aladel arendustegevust ja seeläbi minimeerida arendustegevuse survet kompaktselt hoonestatud alasid ümbritsevatel looduslikel aladel. Kompaktse asustusega aladel on tugialade hulka arvatud ainult looduskaitsealad. Kompaktse asustusega alade krundisuurused ja -struktuur ei võimaldaks jälgida kõiki rohevõrgustiku toimimiseks seatud tingimusi. Teisest küljest on Alutaguse valla kompaktsed alad hõreda asustusega alevikud ning külakeskused oma olemuselt väga looduslähedased, rohelus ja elurikkus säilitatakse nendel aladel elamuehitusele seatud ehitus- ja kasutustingimustega. See puudutab muuhulgas ka hooajalise kasutusega elamumaid, mis on Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 44 / 157

45 rohelise võrgustiku aladest välja arvatud. Samuti on rohevõrgustiku aladest välja arvatud osaliselt ärimaad, et soodustada arendustegevust antud aladel ja seda eriti Peipsi järve äärsetel aladel. Kompaktse asustsuega alade rohelise olemuse tõttu ei ole oluliselt inimtegevusest mõjutatud ka piirnevad rohevõrgustiku alad. Rohevõrgustiku funktsioneerimist ja sellele seatud eesmärkide täitmist väljapool kompaktse asustusega alasid ohtu ei seata, kuna sidusus rohestruktuuride vahel säilib. Alutaguse vald on hõredalt asustatud ning suurema osa vallast moodustab metsamaa, mistõttu kompaktse asustusega aladel ei ole ohtu tugialadel paiknevate elupaikade killustumiseks. Vallas puuduvad suured tehislikud linnalised asulad, mis seaksid elurikkuse säilimise ohtu või põhjustaksid elupaikade eraldatust üksteisest. Maakonnaplaneeringuga määratletud tugialade seast on eemaldatud turbatööstuse- ja mäetööstusemaad. Nende alade puhul on tegemist suurte tehislike keskkondadega, kus ei ole võimalik elurikkust säilitada ning tagada liikide ja elupaikade sidusat võrgustikku. Maakonnaplaneeringus toodud rohevõrgustiku tugialadest on eemaldatud põhjendamatud katkestused kohtades, kus tegelikult puudub kompaktne asustus või mõni muu põhjus rohevõrgustiku katkemiseks. Maakonnaplaneeringu määratud rohevõrgustiku katkestused on põhjustatud planeeringute erinevast lennukõrgusest (maakonnaplaneeringu teemakihi täpsuse määras baaskaart, üldplaneeringus aga põhikaart). Maakonnaplaneeringuga määratletud rohekoridore on täiendatud sinivõrgustiku aladega, mis ei kattu tugialade või olemasoleva koridoriga. Sinivõrgustik ühendab maakonnaplaneeringus toodud ühenduseta rohekoridorid. Sinivõrgustiku alla kuuluvad jõed, ojad ja järved ning nende kallastel olev loodusliku taimestiku vöönd 30 m ulatuses mõlemal pool veepiirist. Sinivõrgustiku eesmärgiks on veeökosüsteemi kaitse ning kallastel olevate elupaikade ja liikumiskoridoride säilitamine. Sinivõrgustik on sisuliselt rohevõrgustikku rikastav ja mitmekesistav osa, mis loob eriilmeliste alade vahelist sidusust. Maakonnaplaneeringus toodud rohekoridoridest on eemaldatud need, mis oma eesmärki ei täida. Võimalusel on loodud ühendused tugialade vahel, kus need siiani puudusid. Üldplaneeringuga määratletud ehitus- ja kasutustingimuste üks olulisimaid eesmärke rohevõrgustiku aladel, sh koridorides on siduda tugialad ühtseks tervikuks, tagades liikide ja populatsioonide jaoks sidusalt funktsioneeriva elupaikade ja liikumisteede toimimise. Rohekoridoride minimaalseks laiuseks on 50 m, v.a sinivõrgustiku aladel. Inimese poolt kavandatav tegevus ei tohi ohustada rohevõrgustiku toimimist. Vältida tuleb tugialade kompaktsuse vähenemist või killustumist arendus- ja majandustegevuse tõttu. Valla väga suur territoorium, hõre asustus ning laiaulatuslikud metsad ja sood tagavad tugialades ja rohekoridorides elurikkuse kaitse ja säilitamise ning leevendavad kliimamuutustest tingitud mõjusid. Rohevõrgustiku toimimist takistavate taristuelementide rajamise korral tuleb ette näha meetmed mõjude leevendamiseks. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 45 / 157

46 12.1 Rohevõrgustiku kaitse- ja kasutamistingimused Rohevõrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb arvestada, et rohevõrk jääks toimima. Sellest tulenevalt: 1) võib tugialadel ja rohekoridorides arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat majandustegevust, arvestades muudest õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud. Rohevõrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jne) on majandustegevus seadusega keelatud või piiratud tulenevalt looduskaitseseaduses, kaitse-eeskirjades ja kaitsekorralduskavades sätestatud tingimustest; 2) tuleb vältida tugialade kompaktsuse vähenemist või killustamist arendus- ja majandustegevuse, sh joonobjektide või erinevate muude konfliktalade tõttu; 3) tuleb võimalusel säilitada tuumalade äärealade senine maakasutus kui üldplaneering ei ole teisiti ette näinud. Need on loodusliku või poolloodusliku maakasutusega alad, mis külgnevad tuumalaga ning kus maakasutuse muutus mõjutab otseselt tuumala väärtuslikkust ja funktsioneerimist; 4) tuleb tegevuste elluviimisel, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimise jätkumisele; 5) detailplaneeringu ala kattumisel rohevõrgustiku alaga vajadusel küsida Keskkonnaameti seisukohta. Arendustegevus ja ehitamine: 1) sõltuvalt arendustegevuse iseloomust ja mahust võib omavalitsus nõuda eelnevalt täpsustava uuringu (võib olla ka eksperthinnang või -arvamus) koostamist vastava ala väärtuste hindamiseks ja rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamise kindlustamiseks. Uuringu tellib vallavalitsus asjast huvitatud isiku kulul. Nimetatud uuringu tulemustest lähtuvalt otsustab vallavolikogu arendustegevuse lubamise ning selle tingimused või keelustamise alal; 2) arendustegevus ei tohi läbi lõigata rohevõrgustiku koridore ega tugialasid. Ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohevõrgustiku säilimist. Omavalitsus võib keelduda rohevõrgustikku ohustava planeeringu algatamisest või vastuvõtmisest, kui ilmneb, et kavandatud tegevus ohustab rohevõrgustiku toimimist; 3) rohevõrgustikuga kaetud hajaasustusega alal on minimaalseks katastriüksuse suuruseks 2,0 ha; 4) rohevõrgustiku alal paikneva kinnistu õueala ei tohi moodustada enam kui 10% moodustatavast katastriüksusest; 5) vältida kinnistute tarastamist hajaasustusega rohevõrgustiku alal. Kui see on siiski vajalik või on kindel soov seda teha, siis ei tohi aiaga piiratav õueala suurus ületada 0,4 ha, välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest. Nii tagatakse hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine; 6) rohevõrgustiku tugialal hajaasustuses on elamute rajamine lubatud tingimusel, et õuealade või aedade vaheline kaugus on vähemalt 100 m; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 46 / 157

47 7) rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude ulukite liikumist takistavate rajatiste püstitamine järgides seejuures, et hajaasustusega aladel ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks; 8) detailplaneeringu koostamisel peab kaasnema maakasutust tasakaalustav maastikukaitselisi abinõusid kavandav ruumiline planeerimine; 9) olulise keskkonnamõjuga joonehitiste kavandamisel, samuti looduslike veekogude õgvendamisel või muul moel olulisel mõjutamisel, tuleb keskkonnamõju hindamisel tähelepanu pöörata rohevõrgustiku toimimise tagamisele. Sellele tuleb tähelepanu pöörata ka tegevuste kavandamisel, mis muudavad maa sihtotstarvet. Vooluveekogude sängide õgvendamisel või muul moel vooluveekogude olulisel mõjutamisel ning üldplaneeringus määratletud maakasutuse muutmisel vajadusel küsida seisukohta Keskkonnaametilt; 10) teede projekteerimise käigus tuleb arvestada loomade rännuteedega. Väiksemate loomade rännuteed üle põhimaantee on võimalik tagada truupide kaudu teetammis. Suurulukid pääsevad üle põhimaantee, tee ääres võib nende liikumist suunata (nt aedadega). Planeeringute ja projektide koostamisel tuleb arvestada võimalike konfliktikohtadega (olulisemad konfliktkohad on kantud üldplaneeringu looduskaitse joonisele) ja kavandada vajalikud abinõud loomade ohutute liikumisvõimaluste säilimiseks; 11) kui lisaks üldplaneeringuga kavandatud infrastruktuuridele (nt elektriliinid, mastid, jäätmehoidlad) on uute rajamine vajalik või vältimatu, tuleb planeeringu käigus hoolikalt valida rajatiste asukohta ning koostada tulenevalt KeHJS-st keskkonnamõju eelhinnang või keskkonnamõju strateegiline hindamine eesmärgiga kavandada meetmed võrgustiku toimimist takistavate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks; 12) kõrge keskkonnariskiga objektide planeerimisel tuleb ette näha meetmed nende negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks ja kompenseerimiseks. Näiteks nähakse ette kõrgepingeliinidel ja teistel laiematel rohevõrgustikku katkestavatel joonobjektidel vajadusel hekkide istutamine. Metsad 1) metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamisel (metsa uuendamise, kasvatamise, kasutamise ja metsakaitse) tuleb tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse; 2) metsamaa raadamine 10 rohevõrgustiku tugialades ja koridorides pole lubatud, välja arvatud üksiku eluasemekoha rajamine vastavalt käesolevas üldplaneeringus sätestatud põhimõtetel ja tingimustel ning maavara kaevandamise lubadega määratud aladel. Raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada üldplaneeringut muutev detailplaneering koos 10 Metsaseaduse 32 lg 1: raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 47 / 157

48 keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamisega. Kui tegevus võib oluliselt ohustada rohevõrgustiku toimimist, siis võib omavalitsus detailplaneeringu algatamisest keelduda; 3) tuumalades ja koridorides, kus metsakategooriaks on tulundusmets, võib vastavalt metsamajandamiskavadele lubada majandustegevust (sh metsaseadusega reguleeritud raiet). Seejuures tuleb rohevõrgustiku metsades raiumisel: a. kaitsta looduslikku uuenemist, vältides rasket metsatehnikat ja raietööde läbiviimist ajal, mil pinnas ei ole külmunud; b. taasmetsastada lageraiealad kasutades selleks kohalikke liike ja vältides monokultuuride teket; c. hoiduda raietöödest raierahu perioodil; d. rajada või säilitada hekke ning põõsa- ja puuderühmasid põldude vahele; e. uuendada kõik raiesmikud ja suurema kui 0,1 ha pindalaga kaitse- ja tulundusmetsa hukkunud osad kolme aasta jooksul, arvestades raiest või hukkumisest; 4) metsade majandamine toimub vastavalt metsaseadusele, looduskaitseseadusele, kaitsealade kaitse-eeskirjadele ja kaitsekorralduskavadele. Metsade raie kaitsealustel aladel on reguleeritud kaitsealade kaitse-eeskirjadega. Väljapool kaitstavaid alasid ning kaitsealuste liikide elupaiku on soovitatav sarnaselt eelnimetatud aladega metsade majandamine ja kasutamine sellisel moel ning sellises tempos, et säiliks metsade bioloogiline mitmekesisus, produktiivsus, taastumisvõime ja elupõlisus ning ühtlasi nende potentsiaal täita nüüd ja tulevikus ökoloogilisi ja sotsiaalseid funktsioone nii valla kui ka üleriigilisel tasandil. Maastikuhooldus 1) veekogude eutrofeerumise vähendamiseks säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus, sh kõrghaljastus jõgede kallaste veekaitsevööndis. Veekogu tõkestamisel tammidega tuleb anda hinnang elustiku migratsioonitingimustele KSH käigus; 2) bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jõgede, ojade ja peakraavide kaldad hoida põllumajanduslikus kasutuses ja niita peale jaanipäeva, kui enamik linde on pesitsenud; 3) majandustegevuse kavandamisel puhkealadel, mis jäävad rohevõrgustiku alale, lähtuda nii rohevõrgustiku kui ka väärtuslike maastike säilimiseks seatud tingimustest; 4) soosida puhkemajandusliku ja ökoturismiga seonduvaid tegevusi. Haritavad maad 1) väärtuslikud põllumaad tuleb hoida kasutuses põllumajandusliku maa või avamaastikuna, nt rohumaana; 2) tuleb säilitada ja korras hoida maaparandussüsteemid; 3) põllumaade metsastamine võib toimuda väheviljakatel aladel. Kaevandamine/mäetööstusmaad Rohevõrgustiku alal toimub kaevanduslubade taotlemine ja väljastamine hetkel kehtivates õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 48 / 157

49 Mäetööstusmaade puhul tuleb kaevandamistegevuse lõpetamise järel alad korrastada ja kujundada selle käigus rohevõrgustikku kuuluvateks aladeks, mis omavad sidusust ümbritsevate rohevõrgustiku elementidega. Kaevandamistegevusega seonduvalt tuleb arvestada järgmiste tingimustega: 1) rohevõrgustiku alal kavandatava tegevuse puhul tuleb igal juhul arvestada, et rohevõrgustik jääks toimima ning tagatud on loomade liikumiskoridorid; 2) kaevandusvälja teenindusala ja lähiümbruses kavandatavad raied teha etappidena ja minimaalses vajalikus mahus, et võimalikult minimaalselt metsa osakaalu vähendada; 3) maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid rohevõrgustiku komponentidele; 4) rohevõrgustiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks; 5) pärast karjääride korrastamist ei tohi karjääride nõlvad olla takistuseks suurulukite liikumisele. Rekultiveerimist tagavad eritingimused fikseeritakse kaevandamisloas. 13 Looduskaitsealused objektid Kaitsealune maa (K) on riigi kaitse all olev ja riigi kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, millel on majandustegevus õigusaktidega keelatud (maakatastriseadus). Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Objektid ja alad on kantud joonisele üldplaneeringu looduskaitse joonisele. Alutaguse vallas on seisuga keskkonnaregistri andemetel: 1 rahvuspark (Alutaguse rahvuspargis kehtivad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitseala, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa piirid ja kaitsekord kuni rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumiseni) 3 hoiuala (Tagajõe, Raju ja Atsalama hoiuala) 10 kaitseala (Iisaku mõisa park, Illuka mõisa park, Järvevälja maastikukaitseala, Kiikla mõisa park, Kõnnu dendraarium, Kurtna mõisa park, Mäetaguse mõisa park, Paadnurme looduskaitseala, Pagari mõisa park, Uhe kaasik) 10 kaitstavat üksikobjekti; 90 kaitsealuse liigi püsielupaika; 226 kaitsealuse liigi leiukohta; 14 Natura 2000 loodusala; 5 Natura 2000 linnuala (lisa 5). Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 49 / 157

50 24. novembril aastal jõustus looduskaitse seaduse muudatus. Seadusega loodi uus Alutaguse rahvuspark (skeem 10), millega kaitstakse Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike loodust ja pärandkultuuri. Rahvuspargi pindala on hektarit. Alutaguse rahvuspargi ala oli eelnevalt juba kaitse all, piirid ja piirangud seaduse muudatusega ei muutunud. Alutaguse rahvuspark on moodustatud 11 kaitseala ühendamise teel (Puhatu looduskaitseala, Agusalu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala, Selisoo looduskaitseala, Kurtna maastikukaitseala, Smolnitsa maastikukaitseala, Jõuga maastikukaitseala, Struuga maastikukaitseala, Mäetaguse maastikukaitseala, Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Iisaku maastikukaitseala). Alutaguse rahvuspargi eesmärgiks on Ida- Virumaa selle piirkonna loodus- ja kultuuriväärtuste tervikliku kaitse tagamine ja tutvustamine. Skeem 10. Alutaguse vallas paiknev Alutaguse rahvuspark (Andmed: Maa-amet, 2018). Kaitsealadel, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul lähtub kaitsekord kaitseeeskirjast 11 ning looduskaitseseadusest tulenevatest tingimustest ja piirangutest. Hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealuste liikide leiukohtade kaitse lähtub looduskaitseseaduses sätestatud tingimustest ning piirangutest. 11 Vastavalt looduskaitseseaduse 91 lõikest 19 kehtivad Alutaguse rahvuspargis Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitseala, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa piirid ja kaitsekord kuni rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumiseni, kuid mitte kauem kui aasta 1. jaanuarini. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 50 / 157

51 Kui looduskaitsealusel alal soovitakse maa-ala kruntida elamuehituse või muu arenduse eesmärgil, tuleb hoonete parema asukoha leidmise eesmärgil eelnevalt teostada ala ülevaatus vastava ala spetsialisti poolt (eksperthinnang). See vähendab võimalust kaitstavate liikide kasvukohtade juhuslikuks kahjustamiseks ning võimaldab ehitiste asukohavalikut nii, et säilitatakse väärtuslikud kooslused. Üldplaneeringu koostamisel on maakasutuse planeerimisel kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitserežiimiga arvestatud. Kaitstavate loodusobjektidega alal toimub tegevus vastavalt kaitseeesmärkidele ja kaitsekorralduskavades toodule. Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitseja on vastavalt kehtivale seadusandlusele Keskkonnaamet. Üldplaneering ei tee ettepanekuid täiendavate objektide ega alade kaitse alla võtmiseks. 14 Veealad Alutaguse valla pinnavee võrgustiku moodustavad vooluveekogud - jõed, ojad ja kraavid ning seisuveekogud - järved. Vald piirneb lõunast Peipsi järvega ning idast Narva jõega. Lisaks eelnimetatule paikneb Maa-ameti (2018) andmetel Alutaguse valla maadel suurematest vooluveekogudest (skeem 11): Vasavere jõgi; Tagajõgi; Sõtku jõgi; Raudjõgi; Rannapungerja jõgi; Poruni jõgi; Ojamaa jõgi; Mustajõgi; Mäetaguse jõgi; Kohtla jõgi; Jaama jõgi; Alajõgi. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 51 / 157

52 Skeem 11. Seisuveekogud ja suuremad vooluveekogud Alutaguse vallas (Andmed: Maa-amet, 2018). Ülejäänud vooluveekogude puhul on tegemist ojade, peakraavide, kraavide ning kanalitega (lisa 6). Vooluveekogud kuuluvad Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonda. Seisuveekogudest jääb valla piiridesse lisaks Peipsi järvele ca 60 järve ning lisaks väiksemaid looduslikke veekogusid (lisa 6) ning hulk kaevanduste tehisjärvi. Ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndis kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud, välja arvatud looduskaitseseaduses toodud erisustel. Piirangu- ja ehituskeeluvööndite ulatused on kantud üldplaneeringu maakasutuse ning tehnovõrkude ja kitsenduste joonisele ja toodud lisas 6. Ehitamisel järve ja jõe piiranguvööndi ulatuses tuleb arvestada kaldal paikneva metsamaa ehituskeeluvööndi erisust vastavalt looduskaitseseadusele, mille kohaselt laieneb nendel aladel ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini. Kompaktse asustusega alal ei laiene ehituskeeld väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Samuti ei laiene ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele, sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele, tehnovõrkudele ja -rajatistele, avalikult kasutatavale teele ja teistele looduskaitseseaduses toodud erisustele. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 52 / 157

53 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaselt on kallasrada avalikult kasutatava veekogu ääres olev kaldariba veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Lisas 6 on ära toodud keskkonnaregistri andmed kallasraja ulatuse kohta. Kallasrada peab olema avatud vähemalt sellises ulatuses, et seal oleks võimalik jalgsi liikuda. Sadama aladel peab olema kallasrada avatud või kinnise sadama territooriumi puhul näidatud, kuidas on ümberjuhitud. Avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale on juurdepääs tagatud riigimaanteede ja kohalike teede kaudu. Üldplaneeringu joonisel kajastuvad põhimõttelised juurdepääsu asukohad. Riigimetsamaal on kallasrajale juurdepääs võimalik kõikides kohtades läbi metsa. Juurdepääsud kallasrajale täpsustuvad (võivad muutuda või nihkuda) maaomanikega sõlmitavate kokkulepete käigus (alusel). Üldplaneeringu maakasutuse joonisel on ära toodud juurdepääsud Peipsi järve kallasrajale. Edasisel planeerimisel ja ehitustegevuse korraldamisel tuleb täiendavalt määrata juurdepääs avalikult kasutatava veekogu kallasrajale olukorras, kus avaliku veekogu kaldale planeeritakse teenindushoonet, ühiskondliku- või kultuurihoonet, puhke- ja majutusasutuse rajamist. Kompaktse asustusega ala arendamisel ja kruntimisel tuleb tagada avalikud juurdepääsuvõimalused avalike veekogu kallasrajale iga 300 m tagant arvestades juba olemasolevate juurdepääsudega. Oluline on säilitada juurdepääsukoridorides looduslik keskkond võimalikult suures ulatuses, mis on sobilik puhketegevuseks ning on kogu ulatuses avalikuks kasutamiseks. Vasknarva kanalid puhastada setetest, et taastada nende laevatatavus ning kalade kudemisvõimalused. Süvendus- ja kuivendustööde läbiviimisel ning uute veekogude rajamisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest. Arendustegevusega ei tohi halvendada ja kahjustada veekogude seisundit Võimaliku üleujutusohuga alad Keskkonnaministri vastu võetud määrusega nr 58 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord kohaselt kuulub Alutaguse valla üleujutusohuga alade hulka Narva jõgi koos vanajõgedega Vasknarvast Karoli vanajõe suudmeni. Antud piirkonnas on üleujutusalapiiriks alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist arvates. Tulenevalt looduskaitseseadusest koosneb Narva jõe piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd ülalnimetatud lõigus üleujutatavast alast ja looduskaitseseaduses sätestatud kalda veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndite laiusest. Üleujutusohuga alale ehitamisel tuleb teadvustada üleujutusriski inimese tervisele ja varale. Alutaguse vald ei vastuta tekkinud kahjude eest. Peipsi järv ei ole arvatud suurte üleujutusaladega veekogude hulk, mistõttu kõrgveepiiri käesoleva planeeringuga Peipsi järvel ei määrata. Üleujutuskahjustuste (majanduslik kahju) ja veekogu reostumise vältimiseks peab Peipsi järve äärde ehitatavate ühiskondlike hoonete, ärihoonete, tootmishoonete ja elamute ± 0.00 absoluutkõrgus olema planeeritud minimaalselt 31,78 m (1% üleujutustõenäosusega veetase). Soovitatav on seda ehituskõrgust jälgida ka teiste ehitiste ja rajatiste puhul. Alla 31,78 m absoluutse kõrgusega aladele on lubatud kavandada kasutatavuse mõistes vähem olulisi funktsioone ja mitteeluruume (garaaž, hoiuruum, sissepääs jms) arvestades üleujutusohust tuleneda võivate riskidega. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 53 / 157

54 Üleujutusaladel Peipsi järve ääres on siiski soovitav ehitustegevust vältida ning teadvustada üleujutusest tulenevaid võimalikke ohte. Kui see ei ole võimalik, tuleb edasistes planeerimis- ja projekteerimisetappides ning enne ehitustegevust läbi viia vajalikud uuringud ning välja töötada meetmed, mis tagavad nii ehitise püsivuse kui ka looduslike protsesside jätkumise. Planeerimisel üleujutusohuga aladel tuleb kaasata Päästeameti Ida päästekeskus. Lisaks Narva jõele ja Peipsi järvele on potentsiaalsete üleujutusohuga alade hulka arvatud ala, mida katab üleujutuse tunnustega mullastik. Lammimuldade areaalid on planeerimisettepanekul määratletud võimaliku üleujutusohuga aladena. Nimetatud alade osas tuleb detailplaneeringute lähteülesannete koostamisel ning projekteerimistingimuste väljastamisel kaaluda eksperthinnangu/mõjude hindamise koostamist reaalse üleujutusohu väljaselgitamiseks. Kaalumisel tuleb lähtuda ala suhtelisest kõrgusest võrreldes veeseisuga, faktidest varasemate üleujutuste kohta ning taimestiku eripäradest Ehituskeeluvööndi vähendamine Keskkonnaameti nõusolekul ( nr V 14-9/11/ ) on Tudulinna valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringuga vähendatud Rannapungerja jõe kalda ehituskeeluvööndit järgmiselt: 1) Rannapungerja külas jõesaarel Iisaku metskond 45 katastriüksusel (81501:005:0279) Tudulinna valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringu maakasutusplaanil paatide tankimiseks kavandatud maa-ala (pikkus ca 40 meetrit) osas 0 meetrini põhikaardile kantud veepiirist; 2) Rannapungerja külas Kõnnumaa katastriüksusel (81501:005:0010) 25 meetrini põhikaardile kantud veepiirist. Nimetatud kohtades jäävad vähendatud ehituskeeluvööndid kehtima. Käesoleva üldplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit 25 meetrini põhikaardile kantud veepiirist järgmistest kohtades: 1) Rannapungerja jõel Rannapungerja kompaktse asustusega alal lisa 8 skeem 17 näidatud alal; 2) Rannapungerja jõe ja Tagajõe ääres asuvatel vanadel talukohtadel ca 50 m ulatuses lisas 8 skeem 18 näidatud aladel. Ehitustegevuse planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada veekaitsenõuetega, tuleb ennetada veekogude reostumist jäätmete, ehitusmaterjalidega jne. 15 Transpordivõrk Transpordimaa (L) on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga (maakatastriseadus). Lubatud on tänavate, bussipeatuste koos ootepaviljonide, üldkasutatavate parklate, jalgteede ja ohutusribade rajamine. Üldplaneeringuga seatakse kohustus detailplaneeringujärgsete teede, tänavate, tehnovõrkude ja - rajatiste väljaehitamiseks maa-ala arendajale, kui vallaga ei lepita kokku teisiti. Kui arendaja ei ole Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 54 / 157

55 Alutaguse vald ning arendustegevuse käigus ei ole arendaja ülalnimetatud kohustust kandnud, et teki käesoleva üldplaneeringu kohaselt uuel maaomanikul õiguspärast ootust, et teed, tänavad, tehnovõrgud ja -rajatised rajab kohalik omavalitsus Teed Valda läbivad mitmed riigiteed, neist suurima liiklussagedusega on põhimaantee Jõhvi-Tartu-Valga (nr 3). Lähtuvalt põhimaantee funktsioonist on põhimaanteel prioriteetseks läbiv liiklus ning kiire ühenduse tagamise regioonide vahel. Kõigi arendatavate alade arendamisel ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada riigimaanteede teekaitsevööndi ulatusega. Ehitusseadustiku kohaselt on maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja servast kuni 30 meetrit. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja servast kuni 10 meetrit. Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna aleviku piirides toimivad Jõhvi-Tartu-Valga (nr 3), Kohtla- Järve-Mäetaguse (nr 13126), Jõetaguse-Aruküla-Mäetaguse (nr 13181), Mäetaguse tee (nr 13209), Iisaku-Tudulinna-Avinurme (nr 35), Rakvere-Rannapungerja (nr 88) maanteed tänavatena ning nende piires on tänava kaitsevööndi laius 10 meetrit äärmise sõiduraja servast. Vastavalt Maanteeameti seisukohale on eelnimetatud riigiteede kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Riigiteede nimekiri on leitav seletuskirja lisast 9. Alutaguse vallas on Maanteeameti andmetel (seisuga ) maanteid kokku 374 km, millest põhimaanteid on 53 km, kõrvalmaanteid 214 km, tugimaanteid 106 km ja ühendusteid 1 km (skeem 12). Teedevõrk (riigimaanteed ja kohalikud teed) on suhteliselt hästi välja kujunenud, asustusega hõlmatud alasid kattev. Riigiteede parandamine toimub vastavalt kehtivale riigiteede teehoiukavale. Kohalike teede (valla- ja avalikuks kasutuseks määratud erateed) kogupikkus Alutaguse vallas on 948 km. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 55 / 157

56 Skeem 12. Teed ja tänavad Alutaguse vallas (Andmed: Maanteeamet, 2018). Teede tolmuvaba katte alla viimisel on prioriteetsed suuremad liikluskoormusega teelõigud, arvestades majapidamise ja ettevõtete paiknemist, jalgratta- ja jalgteede paiknemist, ühistranspordi marsruute. Teede kvaliteedi parandamise osas kavandatakse tolmuvabaks muutmist ja rekonstrueerimis järgmistel enimkasutatavatel ja sihtkohti ühendavatel teedel: Riigiteedest (vastavalt Riigiteede teehoiukava aastateks toodule): o Agusalu-Permisküla (nr 13158) ca 5 km lõik; o Iisaku-Tudulinna-Avinurme (nr 88) ca 16 km lõik. Üldplaneeringuga määratakse kohalike teede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 10 m. Avalikuks kasutamiseks määratud erateede kaitsevööndi laius lepitakse kokku maaomanikuga eratee avalikuks kasutamiseks määramisel LIIKLUSKORRALDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED 1) Elamu- ja ärimaade sisene teedevõrk koos jalg- ja jalgrattateedega lahendatakse elamu- ja ärimaade kohta koostatava detailplaneeringuga tulenevalt krundijaotusest või projekteerimistingimustega. Avalik teemaa krunt moodustatakse alates juurdepääsuvajadusest Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 56 / 157

57 vähemalt viiele elamumaa krundile või muu avaliku huvi korral. Rohkem kui kolme kinnistut teenindav eratee määrata kokkuleppel maaomanikuga avalikult kasutatavaks erateeks; 2) avaliku kasutusega kavandatav teedevõrk peab tagama mootorsõidukite, kergliiklejate ja jalgratturite ohutuse ja kasutamise mugavuse ning juurdepääsu eriotstarbelistele sõidukitele; 3) teedevõrk peab moodustama ühendatud võrgustiku, umbtee korral peab tee lõpus olema ümberpööramise võimalus; 4) avalik juurdepääs tuleb tagada supluskohale ja kallasrajale igal juhul olukorras, kui avaliku veekogu rannal ja/või avalikult kasutatava veekogu kaldal planeeritakse kaubandus- ja teenindushoonet, ühiskondliku- või kultuurihoonet, puhke- ja/või majutusasutust. Planeeritud avalikud juurdepääsud on näidatud üldplaneeringu maakasutuse kaardil; 5) põhimaanteelt nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga juurdepääsud arendatavatele aladele tagatakse võimalusel olemasolevate juurdepääsude ja mahasõitude või kavandatavate kogujateede kaudu. Põhimaanteele võib uusi ristumiskohti planeerida ainult erandkorras ja lähtudes tee ohutuse põhimõtetest ja kooskõlas Maanteeametiga. Olemasolevad üksikute kinnistute ristumiskohad säilivad senise maakasutuse tarbeks juhul, kui ristumiskoht ei halvenda põhitee ohutust; 6) uute mahasõitude rajamine kooskõlas vallavalitsusega; 7) arendusalade juurdepääsud lahendada läbi kogujateede, mis on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu või kasutades juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega; 8) kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt; 9) arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu ohutust ja vastavust arendustegevuse liiklusele. Arendusaladele peab olema tagatud ühistranspordiga ligipääsetavus; 10) arendatavate alade väljaarendamisel arvestada veel hoonestamata, kuid elamumaana kavandatud naaberalade vajadustega juurdepääsu tagamiseks; 11) teede kaitsevööndisse müra- ja saastetundlikke hooneid üldjuhul ei kavandata, kui pole saadud detailplaneeringule või muule ehitamise aluseks olevale dokumendile muu sisuga Maanteeameti ja vallavalitsuse nõusolekut. Juhul, kui teega külgneval alal planeeritakse müra- ja saastetundlike alasid, tuleb arendajal tarvitusele võtta ning finantseerida liiklusest tuleneva müra jm kahjuliku mõju leevendavad meetmed. Säilitada müraallikate ja elamute vahel võimalikult laiad ribad kaitsehaljastuse või vajadusel müratõkkebarjääride rajamiseks. Maanteeliiklusest põhjustatud häiringutega seotud leevendusmeetmete rakendamine on üldjuhul arendaja ülesanne; 12) riigitee püsivuse tagamiseks ei tohi sademevett juhtida riigitee muldesse ja veeviimaritesse; 13) kui riigitee lähedusse planeeritava mistahes otstarbega masti kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast, tuleb rajatise asukoht kooskõlastada riigitee omanikuga; 14) liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks kasutamiseks ei ole parkimine riigiteel lubatud. Arendusalade, sh avaliku kasutusega alade, planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm) kavandada lahendus, kus parkimine toimub väljapool riigiteed ja alaga samal teepoolel; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 57 / 157

58 15) Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust; 16) teega paralleelselt kulgevate tehnovõrkude kavandamisel tuleb vältida nende kavandamist riigitee alusele maale. Teemaale saab tehnovõrke kavandada ainult maaomaniku nõusolekul; 17) ohtlike veoste maanteekoridoride planeerimisel tuleb eelnevalt koostada riskianalüüs, et kaardistada ohtlikud maanteelõigud, ristmikud, raudteelõigud ja ülesõidud. Riskianalüüsi koostamisel soovitame kaasata Päästeameti Ida päästekeskust ning võimalusel lähtuda põhimõttest, et ohtlike veoste koridor kulgeks tihedalt asustatud aladest võimalikult kaugel; 18) põhjendatud juhul tuleb suurendada kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvetud riigiteede, kandevõimet või viia neid muul moel liikluskoormusega vastavusse Jalgratta- ja jalgteed Kergliiklusteed ehk jalgratta- ja jalgteed on jalgrattaga, tasakaaluliikuri, robotliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee tee osa. (liiklusseadus) Jalgratta- ja jalgtee on keskkonnasäästlik, kõikidele vanusegruppidele sobiv liikumisviis, mis on oluline ohutute lähiliikumiste võimaldamiseks. Esmatähtsateks põhimõteteks jalgratta- ja jalgteede planeerimisel on võrgustiku turvalisus, selgus, ühtlus ja pidevus. Olulisteks sihtpunktideks, mis peavad olema ühendatud jalgratta- ja jalgteede võrguga, tuleb lugeda: koole, vaba aja veetmise paiku (nt noortekeskused, kultuuri- ja rahvamajad, spordihooned jmt), kauplusi, suuremaid tööandjaid, (teenindus)ettevõtteid, ametiasutusi ja meditsiiniasutusi. Planeeringualal on kolm olemasolevat jalgratta- ja jalgtee lõiku Iisaku ja Mäetaguse alevikus ning Kiikla külas. Üldplaneeringuga kavandatakse jalgratta- ja jalgteede võrgustik Peipsi järve äärsele alale ning Iisaku, Mäetaguse ja Jõhvi vahele. Üldplaneering näeb perspektiivselt ette jalgratta- ja jalgtee rajamise maanteede äärde liiklusohutuse tagamiseks (tabel 2). Perspektiivsed jalgratta- ja jalgteed on kajastatud üldplaneeringu maakasutuse ning tehnovõrkude ja kitsenduste kaardil. Lisaks vallasisese jalgratta- ja jalgtee võrgustiku väljaarendamisel on oluline teede sidumine naaberomavalitsuste jalgratta- ja jalgteedega. Tabel 2. Rajatavad jalgratta- ja jalgteed. Nimetus Nr Jõhvi-Tartu-Valga 3 Jõhvi-Vasknarva 32 Rakvere-Rannapungerja 88 Kauksi-Vasknarva Iisaku-Alajõe Kohtla-Järve Mäetaguse Kauksi-Kuru Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 58 / 157

59 Tärivere-Iisaku Karjamaa-Remniku Mäetaguse tee Jõetänav Jõetaguse põik Üldplaneeringuga ei lahendata kavandatavate jalgratta- ja jalgteede täpset paiknemist ja asukohta. Üldplaneeringuga näidatakse üksnes maanteed ja tänavad, mille äärde jalgratta- ja jalgteede rajamine on vajalik ja oluline. Jalgratta- ja jalgteede täpne asukoht ja iseloom lahendatakse hilisema projektlahendiga. Jalgratta- ja jalgteede valgustamise vajadus määratakse teede projekteerimise etapis lähtuvalt kasutusintensiivsusest ja ohutusest. Perspektiivsed jalgratta- ja jalgteed läbivad või piirnevad Alutaguse rahvuspargiga ning Mäetaguse ja Kurtna mõisa parkidega JALGRATTA- JA JALGTEEDE ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITUSTINGIMUSED 1) Jalgratta- ja jalgteede kavandamisel väljapool riigitee transpordimaad antakse projekteerimistingimused tee rajamiseks läbi avatud menetluse; 2) tee peab algama ja lõppema loogilises kohas, milleks on olemasolev tee, kool, kauplus, bussipeatus vms. Tee alguse, lõpu ja üleminekute lahendused peavad tagama ohutu ülemineku teistsuguse liikluskorraldusega teele; 3) vältida üleliigseid jalgratta- ja jalgtee katkestusi ja teeületusi. Kavandatav jalgratta- ja jalgtee peab olema katkematu ning võimalikult pikkadel lõikudel ühel pool maanteed või tänavat. Vältida põhjendamatuid ristumisi maanteega ja vajadusel kaaluda jalgratta- ja jalgtee mahutamiseks sõidutee ümberehitamist; 4) jalgratta- ja jalgtee laiuse määramisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja normidest. Üldjuhul võib lähtuda lähtetasemest rahuldav, erandlikult kitsad lahendused võib kavandada lühikestel lõikudel ruumipuuduse korral. Silmas tuleb pidada, et kui jalgratta- ja jalgteed ääristab kõrge piire (ratta juhtrauani või kõrgemale ulatuv sein, müür, hekk vmt), on ratturite ruumivajadus suurem tavapärasest; 5) sõidutee lähedal kulgev jalgratta- ja jalgtee tuleb rajada sarnase või parema kattega kui on sõidutee, et tagada selle reaalne kasutamine; 6) jalgratta- ja jalgtee tuleb tähistada arusaadavalt ning igal aastaajal loetavalt; 7) jalgratta- ja jalgteede märgistamisel, viidastamisel ja kujundamisel (nt teekatte valik) tuleb ühe trassi, kuid soovitavalt kogu kohaliku ja maakondliku jalgratta- ning jalgteede võrgu piires kasutada sarnaseid võtteid, et hõlbustada orienteerumist; 8) jalgratta- ja jalgtee lõikumiskohal tee või tänavaga tuleb rajada sujuv, astmeta üleminek teetasapindade vahel; 9) jalgratta- ja jalgtee ristumisel sõidutee ja raudteega tuleb tagada piisav nähtavus ja liiklusohutus; 10) sildade ületamisel tuleb tagada katkematu ja ohutu liiklus, sildade rekonstrueerimisel tuleb arvestada vajaliku ruumiga jalgsi ja jalgrattaga liikujatele; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 59 / 157

60 11) tervisespordiga tegelemist võimaldavate ja vaatamisväärsusi ühendavate jalgratta- ja jalgteede juurde on otstarbekas kavandada autoparklad. Jalgratta- ja jalgteede täpsemal kavandamisel planeerida raamkinnitust võimaldavad jalgrattaparklad, potentsiaalselt ametiasutuste, koolide, kortermajade, teenindusasutuste (raamatukogu, pood, kaubanduskeskus), vaba aja veetmise paikade (kultuurimaja, spordihoone, staadion, noortekeskus), rongijaamade ja ühistranspordisõlmede, ujumiskohtade, eelkõige avalike randade, matkaradade ligipääsude ning surnuaedade juurde. Kõrge kasutuskoormusega kohtades peavad parklad olema ilmastiku eest kaitstud ja valgustatud; 12) riigimaantee teekaitsevööndisse planeeritavate jalgratta- ja jalgteede projektidele tuleb nõutada eelnevalt tehnilised tingimused Maanteeametilt ning valmis projekt täiendavalt ka kooskõlastada; 13) riigile kuuluvale transpordimaale jalgratta- ja jalgtee ehitamise eelduseks on riigivara valitseja eelnev nõusolek, millele peab eelnema ammendav alternatiivide võrdlus; 14) Natura 2000 loodusalade piiril paiknevate planeeritavate jalgratta- ja jalgteede puhul on edaspidistes etappides täpse asukoha määratlemisel vajalik hinnata konkreetset mõju Natura 2000 kaitstavatele elupaikadele ja sealsetele liikidele Parkimine Alutaguse vallas on 13 suuremat avalikku parklat, mille kvaliteet on valdavalt hea. Üldplaneering näeb ette avalike parkimiskohtade säilimise. Üldplaneering näeb ette avalike parklate välja ehitamist, et tagada erinevatele sihtgruppidele teenuste parem kättesaadavus. Üldplaneeringuga planeeritakse uusi ja olemasolevate parklate laiendusi kokku 22 kohas Alutaguse valla piires. Enamik planeeritavaid parklaid jäävad Peipsi järve äärsele alale, kus parkimiskohtade puudus on kõige suurem. Samuti näeb üldplaneering vajadust tagada parkimiskohad uute äripindade, sh puhkealade ning üldkasutatavate hoonete ja territooriumite planeerimisel vastavalt kehtivatele normidele PARKIMISALA ÜLDISED KASUTAMIS- JA EHITAMISTINGIMUSED 1) Parklate ehitamiseks ja laienduseks koostatakse nõuetekohane projekt; 2) parkimine elamualadel tuleb lahendada detailplaneeringu koostamise käigus krundi piires, vältides parkimist sõidu- ja juurdepääsuteel; 3) uute äripindade, sh puhkealade ning üldkasutatavate hoonete ja territooriumite planeerimisel tuleb tagada parkimiskohad arendataval alal vastavalt kehtivatele normidele, arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja ala kasutamise intensiivsust; 4) autokaravani parklad varustada vajaliku infrastruktuuriga (vesi, elekter, WC tühjendamise võimalus); 5) parkimine lahendatakse omal krundil vastavalt kehtivatele normidele ja ala kasutusotstarbele; 6) uute suuremate (rohkem kui 20 parkimiskohta) parklate rajamisel liigendada alasid haljastusega (vallid, puud, hekid). Soovitavalt võiks üle 20-kohalises autoparklas olla üks puu iga 10 parkimiskoha kohta. Puude kasvu soodustamiseks rajada parklates vähemalt 2,5 m laiused eraldusribad, kus spetsiaalselt kasvumulda oleks vähemalt 90 cm sügavuselt. Parklate haljastuseks sobivad soolatamisele vastupidavad liigid ja sordid. Parklates ja ristmikel ei tohi Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 60 / 157

61 nähtavuse huvides põõsaste kõrgus ületada 0,5 m. Põõsad tuleb sõidutee servast istutada vähemalt 0,7 m kaugusele, et talvised lumevallid neid ei kahjustaks, autoparklates vähemalt 1 m kaugusele; 7) uute parklate rajamisel liigendada alasid haljastusega (vallid, puud, hekid), et vältida autoparklate domineerimist ümbritsevate rajatiste üle. Vähem koormatud parklad tuleb katta vett läbi laskva sillutisega. Suuremate parkimisalade puhul rakendada rohkem ühesuunalist liiklemist ridade vahel, nurga all parkimist ja osadeks jaotatud parkimist; 8) kui parkla sademevesi kogutakse kokku ja juhitakse suublasse (k.a immutamine), tuleb see enne puhastada. Üle 10 parkimiskohaga kõvakattega parklas tekkiva sademevee juhtimisel eesvoolu on sademevee puhastamine kohustuslik. Väikeste parklate korral (kuni 10 kohta), kus vett kokku ei koguta, vaid see imbub läbi pinnakatte, ei ole puhasti paigaldamine nõutav. Vee immutamine ei tohi halvendada naaberkinnistu seisukorda Teede avalik kasutamine Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Üldplaneering näeb perspektiivis ette avalikud juurdepääsuvõimalused Peipsi järve kallasrajale. Kui üldplaneeringuga kavandatud puhkealale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, tuleb puhkeala arendajal teha koostööd naaberkinnistu omanikuga juurdepääsu tagamiseks või kohalikul omavalitsusel vastavalt ehitusseadustikule eratee omanikuga sõlmida leping eratee avalikuks kasutamiseks. Uue puhkeala või -koha arendamisel tuleb tagada avalik juurdepääs ning korraldada parkimine lähtudes puhkeala iseloomust ja prognoositavast kasutamise intensiivsusest. Vastavalt looduskaitseseadusele on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Kompaktse asustusega ala arendamisel ja kruntimisel tuleb tagada avalikud juurdepääsuvõimalused veekogu kallasrajale iga 300 m tagant arvestades juba olemasolevate juurdepääsudega. Lisaks on üldplaneeringu maakasutuse kaardil ära toodud päästeteenistuse juurdepääsud randa. Antud juurdepääsud asuvad Kauksi ja Kuru kompaktse asustusega ala vahel ning Kauksi kompaktse asustusega ala ja Kauksi oja vahelisel alal Sadamad ning lautrid/veeskamiskohad Sadama maa (LS) on sadamateenuse osutamiseks ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maaala ja akvatoorium. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 61 / 157

62 Sadam on veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Väikesadam on sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele (sadamaseadus). Sadamaregistri (2018) andmetel on Alutaguse vallas üheksa väikesadamat (tabel 3). Tabel 3. Alutaguse vallas asuvad sadamad (Allikas: Sadamaregister, 2018). Alajõe Nimetus Aadress Pakutavad teenused Kai Alajõe jõesadam Lautri tn 1, Alajõe küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond, Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla, Jõe tn 12A Heitmete vastuvõtt kaks ujuvkaid omavahel ühendatud paindlikult - - Alajõe kalasadam Remniku vanasadam Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla, Kanarbiku 1 Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla, Vanakooli tee 8, Remniku Vanasadam Vasknarva Ida-Viru maakond, 41007, Alutaguse vald, Vasknarva küla, Sõrenetsi 88 Vasknarava reisisadam Ida-Viru maakond 41007, Alutaguse vald, Vasknarva küla, Sõrenetsi 92 Vasknarva sadam Ida-Viru maakond 41007, Alutaguse vald, Vasknarva küla, Sõrenetsi tee 30 Vasknarava uussadam Jõekääru sadam Planeeritud sadama maa-ala: Ida-Viru maakond 41007, Alutaguse vald, Vasknarva küla, Sõrenitsi 90 Ida-Viru maakond, Rannapungerja küla, Alutaguse vald, Kai Laevaheitmete kogumine, veesõiduki sildumise võimaldamine, veesõiduki lastimine ja lossimine Veeliikluse korraldamine akvatooriumil ja sissesõiduteel, veesõiduki sildumise võimaldamine Veesõiduki sildumise võimaldamine, veesõiduki lastimine ja lossimine Veesõiduki sildumise võimaldamine, veeliikluse korraldamine akvatooriumil ja sissesõiduteel, saasteainete vastuvõtt Veesõiduki sildumise võimaldamine, veesõiduki lastimine ja lossimine Jäätmete, heitmete kogumine Kai Kaks kaid Kai Kai Kai Kai Rannapungerja küla keskuses; Alajõe küla keskuses; Vasknarva küla keskuses. Väikesadamate arendamisel on otstarbekas ühitada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon jne). Tulenevalt turismipotentsiaalist on eelnimetatud väikesadamate arenduse eesmärgiks pakkuda külalissadama teenusstandardit (Väikesadamate võrgustiku kontseptsioon , 2014). Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 62 / 157

63 Oluline on tagada hea ligipääs nii mere poolt kui maismaalt. Väikesadamate arendamine ei tohi kahjustada Natura 2000 alade kaitstavaid loodusväärtusi. Eritähelepanu tuleb pöörata Eesti suurima ning ühtlasi kalastikuliselt kõige liigirikkamale Narva jõele, sh alamjooksul paikneva Struuga loodusalale ja selle lähedusele. Veeskamiskoht on ujuvvahendite vettelaskmiseks ja veest väljatõmbamiseks sobilik koht. Lautrikoht on loodusjõude arvestades aegade jooksul väljakujunenud üksikute paatide randumise ja hoidmise kohad, kus puuduvad rajatised ja järelevalve. Lautrit, juurdepääsukanalit ja paadisilda ning muid eraomandis olevaid veeliiklusrajatisi (muul, kai, slipp) tohib rannale või kaldale rajada, kui tegevus on kooskõlas õigusaktidega. Üldplaneering toetab Alutaguse valla väikesadamate arengut, kuna toimiva sadamate võrgustikuga kaasneb positiivne mõju nii kohalikule majandusele kui ranna-asustuse püsimisele. Vastavalt valla arengukavale on ettevõtluse seisukohast oluline sadamate arendamine VÄIKESADAMA MAA KASUTAMISE JA ARENDAMISE PÕHIMÕTTED 1) Arvestatakse sadamaseadust; 2) vastavalt looduskaitseseadusele ei laiene kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele ehituskeeluvöönd; 3) sadama maa-alal lahendada tuletõrje veevarustus; 4) väikesadamate arendamisel on otstarbeks ühitada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon jne); 5) tulenevalt turismipotentsiaalist on väikesadamate arenduse eesmärgiks pakkuda külalissadama teenusstandardit; 6) parkimine lahendatakse sadama krundil ja vastavalt normidele (vt ptk 15.3) 7) tagada väikesadamatele hea ligipääs nii mere poolt kui maismaalt Raudtee Alutaguse valla aladel asub nn põlevkiviraudtee, mis on rajatud karjääride ja kaevanduste teenindamiseks ning põlevkivi veoks. Põlevkiviraudtee tulevik on seotud kaeveväljade reaalse kasutuse ja sealsete logistiliste lahendustega. Juhul, kui detailsema planeerimise ja teostatavus-tasuvusanalüüsi käigus selgub, et otstarbekam on põlevkivi transportimine lintkonveieri vm meetodil, tuleb põlevkiviraudtee vajadus ja funktsioon üle hinnata. Hindamisel tuleb arvesse võtta lisaks tehnilistele ja majanduslikele asjaoludele ka inim- ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vältida elamuarendust aktiivseks kauba- ja kaevematerjali veoks kasutatavate raudteede lähiümbruses, elamumaade kavandamisel tuleb hinnata mürakaitsemeetmete vajadust olenevalt raudteelõigu olemasolevast ja perspektiivsest liiklussagedusest ning sõidukiirusest. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 63 / 157

64 16 Tehniline infrastruktuur 16.1 Elektri põhivõrk ja valgustus Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest vastutab Elering AS. Põhiliini osas nähakse ette osalist olemasoleva liinikordori rekonstrueerimist, demonteerimist kui ka uue liinilõigu ehitamist. Jaotusvõrguliinide ja alajaamade areng lähtub tegelikust tarbimisest ja see kavandatakse konkreetsete rajatiste kaupa. Kohati on probleeme elektrienergia kvaliteediga külades (pinge kõikumised jms). Lokaalse elektrivarustuse võib lahendada taastuvenergiaallikate baasil. Alutaguse vallas on seitse piirkonna 110 kv alajaama: Estonia-Põhja, Alajõe, Illuka, Alutaguse, Konsu, Kiikla ja Jaoskonna 3B. Ülevaade olemasolevatest liinidest ja alajaamadest on leitav seletuskirja lisas 10. Elering AS poolt on Alutaguse valla planeeritud elektrivõrgu muudatused järgmistes kohtades: Rekonstrueeritakse õhuliin L300 Balti Tartu 330 kv olemasolevas liinikoridoris; Liini L300 rekonstrueerimise käigus nihutatakse liinid L136, L104A ja L104B samadele mastidele liiniga L300; Liin L104A ühendatakse liinidega L072/L073 ja ühenduskohast kuni Alutaguse alajaamani L104A demonteeritakse (lisa 9 skeem 19); Osana Ida-Virumaa elektrivõrgu ümberkorraldamisest ehitatakse uus liinilõik Jaoskonna 3B alajaamast kuni liinini L138A (orienteeruvalt mastini 55). Uus liinilõik ühendatakse kokku L138A Kiikla-poolse otsaga. L138A demonteeritakse alates mastist 55 kuni mastini 29 (lisa 10 skeem 20). Elektripaigaldiste lähialal tuleb arendustegevusel arvestada õhuliinide ja maakaabelliinide kaitsevöönditega. Kaitsevöönd on erinevaid elektripaigaldisi ümbritsev maa-ala ja õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamiseks on kitsendatud selle ala kasutamisvõimalusi, kusjuures kaitsevööndi ulatus sõltub elektripaigaldise pingest. Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on: 35 kv (kaasa arvatud) kuni 110 kv nimipingega liinide korral 25 meetrit; 220 kv kuni 330 kv nimipingega liinide korral 40 meetrit. Samaaegselt jalgratta- ja jalgteede võrgustiku väljaarendamisega on otstarbekas tihedamalt asustatud külakeskustes suuremate teede/tänavate ääres lahendada ka tänavavalgustuse rajamine. Kohtvalgustite paigaldamisel peab järgima põhimõtet, et valgustatud on eelkõige bussipeatused, ühiskondlike hoonete lähiümbrus, avalikult kasutatavad pargid ja spordiväljakud, olemasolevad ja kavandatavad kompaktse asustusega alad ning enamkasutatavad puhkealad. Elektrivarustuse ja valgustuse arendamise tingimused ja põhimõtted. 1) tänavavalgustuse rajamisel ja lisavalgustite paigaldamisel lähtuda funktsionaalsusest; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 64 / 157

65 2) tagada kohtvalgustite olemasolu eelkõige ühiskondlike hoonete lähiümbruses ja enamkasutatavatel puhkealadel; 3) kasutada energiasäästlikumaid valgusteid; 4) uute elektriliinide rajamine lahendada võimalusel maakaabliga TAASTUVENERGIA Taastuvenergeetika seisukohast on Alutaguse vallas perspektiiv arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energeetikat nii elektri- kui koostootmises. Ida-Viru maakonnaplaneeringuga ei ole Alutaguse valla aladele olemasolevaid tuuleparkisid näidatud. Samuti ei näe üldplaneering ette tuuleparkide rajamist. Valla aladele jääb Tudulinna hüdroelektrijaam Rannapungerja jõel. Taastuvenergeetika seisukohalt on Ida-Virumaal perspektiivi täiendavalt arendada kohalikul tasemel päikese ja biomassile-gaasile baseeruvat energeetikat, aga võtta soojatootmiseks kasutusele ka täitunud kaevandusõõnsustesse kogunenud põhjaveereservuaarid. Alutaguse Vallavolikogu algatas otsusega nr 96 Väike-Pungerja külas Estonia pumphüdroelektrijaama detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Pumphüdroelektrijaama eesmärgiks on Eesti elektrisüsteemi tasakaalustamine. Rajamisel kasutatakse ära kaevandustegevuse tagajärjel tekkinud pinnavorme: Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi osaliselt aherainepuistanguga kaetud ala ning maa-aluseid kaeveõõnsusi. Taastuvenergia üldised kasutamise ja arendamise tingimused: 1) hüdroelektrijaamade rajamisel või vesiveskite taastamisel tuleb koostada keskkonnamõju hindamine, sh tagada hoiualadeks olevate veekogude liikide kaitse; 2) maasoojuse kavandamisel tuleb väärtuslikel maastikel tagada maastikuilme säilimine; 3) päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide rajamisel tuleb lähtuda väheväärtuslike alade kasutamisest; 4) uputatud endiste kaevanduste puhul kaaluda kaevanduskäikudesse koguneva vee energeetilise potentsiaali kasutamist Vesi ja kanalisatsioon. Sademevee ärajuhtimine Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi arendamise üldiseks eesmärgiks on kompaktse asustusega aladel tagada tarbijate puhta joogiveega varustamine, reovee kogumine ja nõutud tasemel puhastamine. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise, võrgustiku rajamise ja rekonstrueerimise, reoveekogumisalade ja perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade määramise aluseks on valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava. Arendamise kava täiendatakse jooksvalt lähtuvalt muutustest ja täiendustest erinevates planeeringutes ning võimalikest muudatustest õigus- ja normatiivaktides. Reoveekäitlus Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 65 / 157

66 Valdaval osal valla alal on maapinnalähedane põhjaveekiht nõrgalt kaitstud, vaid paiguti ja eriti valla lõunapoolsetes osades on põhjavesi maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt kaitstud. Peipsi järve äärses piirkonnas on põhjavee seisund hea, kuid põhjapoolsetel aladel on kaevandamine kaasa toonud tõsised joogiveeprobleemid. Kuna planeeringuala maapinnalt lähtuv esimene aluspõhjaline veekiht põhjavesi on maapinnalt tuleva reostuse eest keskmiselt ja nõrgalt kaitstud või kaitsmata on arendustegevuse suunamisel ja lahenduste väljatöötamisel oluline keskkonnakaitse, sh põhjavee kaitstuse, tagamine. Reoveekogumisalad (kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks) on määratud keskkonnaministri käskkirjaga. Lisaks määrab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad alad, mis ei ole määratud reoveekogumisalaks keskkonnaministri käskkirjaga, kuid mis näitavad piirkondi, kuhu vald planeering ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikku rajada tulevikus. Alajõe perspektiivse puhasti kuja Alajõe jõe ääres ulatub Viira maaüksusele (12201:001:0194), Kauksi-Vasknarva teele (12201:001:0373) ja kahele reformimata riigimaa osale. Reoveekäitluse lahendamisel reoveekogumisaladel ja perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel tuleb lähtuda vastavatest õigusaktidest. Hajaasustusaladel ei ole ühiskanalisatsiooni rajamine suurte kulude tõttu majanduslikult põhjendatud. Antud aladel tuleb reovesi juhtida kinnistesse kogumismahutitesse või rakendada omapuhastit ja heitvesi pinnasesse immutada aladel, kus looduslikud tingimused seda võimaldavad. Kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib pinnasesse immutada kuni 10 m 3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas eeldusel, et looduslikud tingimused heitvee pinnasesse immutamiseks on soodsad. Joogivesi Ühisveevärgi teenustega on Alutaguse vallas varustatud kõik alevikud - Iisaku, Mäetaguse ja Tudulinna. Kanaliseeritud on ühiskondlikud hooned ja korruselamud. Küladest omavad ühisveevärki Varesmetsa, Sõrumäe, Jõuga, Kurtna, Kuremäe, Illuka, Mäetaguse, Ratva, Kiikla, Võrnu, Ereda, Apandiku, Võide, Aruküla, Kalina, Pagari, Jõetaguse, Tarakuse, Atsalama (Atsalama, Atsalama I ja Atsalama II piirkond), Uhe, Rajaküla ja Väike-Pungerja küla. Ühtne veevarustus puudub valla väiksemates külades (hajaasustusega piirkondades), kus veevarustus toimub valdavalt salvkaevude baasil või eraomandis olevatest puurkaevudest. Joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele peab tagama joogivee käitleja. Hajaasustusalal, kus ei ole perspektiivis ühisveevärgiga liitumist ette nähtud, tuleb soodustada ühiskasutatavate veehaarete rajamist, vältimaks igale kinnistule oma puurkaevu rajamist. Kaevanduspiirkondade mõjualas tuleb rajada kvaliteetse veevarustuse tagamiseks sügavamaid kaeve, mis jäävad põlevkivikaevandustsooni mõjuulatusest välja. Kaevanduspiirkondades tuleb korraldada pidev ja võrreldav põhjavee kvaliteediseire. Kaevanduspiirkonnas ja mõjualas tagab kvaliteetse joogivee kättesaadavuse kaevandaja. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 66 / 157

67 ÜVK valmimisel täiendatakse TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD Alutaguse valla tuletõrje veevarustus on lahendatud mahutite ja looduslike veevõtukohtade baasil. Ülevaade vallas asuvatest tuletõrje veevõtukohtade asukohtadest koos tehnilise seisukorra kirjeldusega on leitav seletuskirja lisas 12. Valla territooriumil peavad olema välja ehitatud avalikult kasutatavad ja tuletõrjevee võtmiseks ette nähtud kohad, kus on tagatud tuletõrje veevõtukohale esitatud nõuete täitmine. Veevõtukohad peavad võimaldama tuletõrjeautiga aastaringset juurdepääsu ning kasutamist ja tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Enne veevõtukoha lõplikku väljaehitamist on vajalik konsulteerida Päästeametiga. Tuletõrje veevõtukoht lahendatakse kas hüdrandi, mahuti, tehisveekogu või loodusliku veevõtukoha baasil. Uute kaevanduste teenindusmaade rajamisel tagada avalike tuletõrje veevõtukohtade olemasolu piirkonnas. Kui teenindusmaale lähemal kui 1 km ei ole tuletõrje veevõtukohta tuleb see antud piirkonda rajada SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE Planeerimis- ja ehitustegevusega ei tohi halvendada naaberkinnistute olemasolevat olukorda (sademetest tekkinud liigvee juhtimine naaberkinnistutele). Kõvakattega pindadelt kogutud sademevesi tuleb suunata õli-bensiini-liivapüüduritesse ja sealt edasi lähedal asuvasse suublasse. Soodustada sademevee pinnasesse immutamise lahendusi äri- ja tootmisaladel, kus esineb selleks soodsad geoloogilised ja hüdrogeoloogilise tingimused. Uutel ja rekonstrueeritavatel tootmisaladel võtta kasutusele tehnilisi lahendusi, millega saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele ning tagatakse sademevee nõuetekohane kvaliteet (õlibensiini-liivapüüdurid vm). Üle 10 parkimiskohaga kõvakattega parklas tekkiva sademevee juhtimisel eesvoolu on sademevee puhastamine kohustuslik. Väikeste parklate korral (kuni 10 kohta), kus vett kokku ei koguta, vaid see imbub läbi pinnakatte, ei ole puhasti paigaldamine nõutav. Sademevee juhtimisel veekogudesse tuleb tagada veekvaliteedi vastavus kehtvatele õigusaktidele. Detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel tuleb täpsemalt käsitleda sadevee ärajuhtimise võimalusi ja lahendusi Soojavarustus Vastavalt kaugkütteseadusele määrab kohalik omavalitsus üldplaneeringuga kindlaks maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 67 / 157

68 usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojavarustus. Kaugkütte piirkond hõlmab Iisaku, Tudulinna ja Mäetaguse alevikku ning Kiikla küla. Iisaku aleviku enamus kortermaju (välja arvatud individuaalelamud ja puiduküttel korrusmajad) saavad soojust Iisaku tsentraalkatlamajast, mis töötab põlevkiviõlil täisautomaatrežiimil. Mäetaguse katlamaja varustab soojaga 21 hoonet ja kasutab taastuvenergiaallikana hakkepuitu ja reservkatlana on kergkütteõli katel. Kiikla katlamaja varustab 7 hoonet ja sooja tootmine baseerub kaevandusveel, lisaks on avariiolukordade jaoks konteinerkatlamaja kergkütteõli katlaga. Tudulinna aleviku viis kortermaja, vallamaja, koolimaja ja lasteaed saavad soojust Tudulinna katlamajast, mis töötab hakkepuidul. Tudulinna soojatrassid rekonstrueeriti 2016.a. ja 2017.a. Soojavarustus planeeritavate väikeelamute piirkonnas lahendatakse üldjuhul individuaalkütte baasil (puitküte, elektriküte, õliküte jne) Jäätmekäitlus Jäätmehoidla maa (OJ) on tootmis- ja olmejäätmete ladestamisehitiste alune ja neid teenindav maa (maakatastriseadus). Jäätmete käitlemist reguleerib Alutaguse vallas jäätmehoolduseeskiri ja Alutaguse valla jäätmekava Vallas on korraldatud jäätmevedu elanike segaolmejäätmetele endise Alajõe valla ja Mäetaguse valla territooriumitel, Iisaku alevikus ning Kuru ja Kauksi külades. Kõigis korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkondades on sellega hõlmatud ainult segaolmejäätmed. Mujal valitseb senini vabaturg. Kõige probleemsemad piirkonnad segaolmejäätmete kogumisel on suvituspiirkonnad Peipsi järve puhkepiirkonnas, kus prügiveokite ligipääs suvilateni on raskendatud ning jäätmeteke väga hooajaline, mitmekordistudes suveperioodil. Lahendusena nähakse jäätmekavas ette ühiste suurte konteinerite paigutamist mitme majapidamise ühiskasutusse prügiveokitele ligipääsetavasse kohta. Valla hallatavate haljasalade jäätmed komposteeritakse Mäetaguse kompostväljakul, elanike biolagunevatele jäätmetele on mõeldud kaks konteinerit Mäetaguse alevikus. Ühepereelamutes toimub valdavalt kohapealne komposteerimine. Biolagunevate jäätmete kogumine on madal, vaja on arendada Mäetagusel toimiv eriliigiliste jäätmete kogumisplatside süsteem ka Iisaku ja Tudulinna alevikku ja suurematesse küladesse Kuremäel, Kurtnas ja Kiiklas. Ohtlike jäätmete kogumise, ajutise ladestamise ja üleandmise korraldavad asutused ja ettevõtted iseseisvalt, elanikele on tagatud ohtlike jäätmete ära andmine kogumispunktides Mäetaguse ja Iisaku alevikes. Patareide kogumiskastid asuvad ka kohalikes kauplustes ja vallamajas. Ravimijäätmeid saab üle anda apteekides. Jäätmekava näeb ette kogumispunktide rajamise ka Illukale, Tudulinna ja Alajõele. Suurjäätmed tekivad peamiselt ettevõtetes, kes lahendavad nende üleandmise iseseisvalt, elanikele Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 68 / 157

69 korraldatakse suurjäätmete kogumiseks kogumisringe. Lähimaks ehitus- ja lammutusjäätmete vastuvõtupunktiks on Uikala ja Torma prügilad. Senini on sõlmitud leping Uikala Prügila AS-ga jäätmejaama teenuse pakkumiseks. Samuti tuleb rajada jäätmemajad Iisaku, Illuka ja Tudulinna kalmistutele ning aiaga piiratud jäätmeplatsid Alajõe, Vasknarva ja Jaama kalmistutele kalmistujäätmete liigiti kogumiseks. Vallal tuleb leida lahendus elanikel tekkivate aia- ja haljasjäätmete kogumiseks JÄÄTMEMAJANDUSE ARENDAMISE PÕHIMÕTTED 1) Elanikkonna kaasamine ja teadlikkuse tõstmine; 2) jäätmete liigiti kogumine, selleks võimaluste loomine; 3) vastavalt veeseadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele heitvee puhastamiseks sätestatud nõuete kohaselt tuleb ette näha meetmed jäätmekäitluse maal tekkiva nõrgvee kogumiseks ja puhastamiseks kohapeal või juhtimiseks lähimasse sobivasse reoveepuhastisse juhul, kui Keskkonnaamet ei sätesta teisiti; 4) järgida jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas sätestatut Truubid ja sillad Alutaguse vallas asub 50 silda ja 3721 truupi. Kavandatud on järgmised sillad ja truubid: truup Rannapungerja jõele Jõhvi-Tartu-Valga tee alt läbi, et taastada vee liikumine antud jõe osas; sild Kuru ojale Hundi maaüksusele, et tagada jalakäijate liikumine Vasknarva buunid Peale aastate äärmiselt veerikkaid perioode algatati kaks riiklikku projekti, millest üks hõlmas kaldakindlustuste rajamist ehk passiivset võitlust järvega. Pidev kõrge veetase põhjustas ulatuslikke üleujutusi. Näiteks terve aasta jooksul oli madalast rannikualast üle ujutatud üle 470 km 2 ning kõrgeima veeseisu ajal koguni 775 km 2 (Järveoja jt 2010). Vasknarva buunide 12 rajamist alustati aastal (Feršel ja Tuvi 2010) ning lõpetati aastal. Kokku rajati kolm põiktammi ehk buuni ja üks voolusuunav tamm (Järveoja jt 2010) (skeem 13). Buunid ehitati jõest murtud paekivist ning tugevdati põllukividega. Paasi murti jõepõhjast jõe kärestikulisest osast Permisküla ja Karoli küla vahel ning see toodi kohale parvedega. Nende ehitamiseks kasutati kuupmeetrit kärestiku süvendamisel saadud kive (Feršel ja Tuvi 2010). 12 Buun- voolu reguleeriv ja mere- või jõekallast uhtmise eest kaitsev tamm, mis paikneb kaldaga risti või väikese nurga all (Pae 2014) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 69 / 157

70 Skeem 13. Vasknarva buunid aasta Maa-ameti kaardil ning aasta NSVL o-42 seeria 1: topograafilise kaardil (Kaardid: Maa-amet, 2018). Antud rajatiste tõttu kitsenes Narva jõe lähe, mille tulemusena suurenes voolukiirus. Buunid olid ette nähtud keeriste tekitamiseks, sellega seoses vooluenergia vähendamiseks ja vooluga kantava ainese setitamiseks nende vahele (Pae 2014). Rajatistega hoiti ära uhtliiva sadestumine jõe lähtes ning kindlustati vee vaba väljavool Peipsi järvest (Feršel ja Tuvi 2010). Läänekalda buunide vaheline ala on praeguseks soostunud, kaetud tarna- ja pillirookooslusega, mille vahel on avaveealasid (Feršel ja Tuvi 2010). Osa alast on vee all ja kaetud veetaimedega. Esimesest buunist läände jääv ala on kuivem ning kuigi keskosa on soine piirkond, siis järvega piirnev lõunaosa on luitestunud ning tekkinud liivarand on muutunud populaarseks puhkealaks (Pae 2014). Et regulatsioonirajatised uuesti oma ülesannet täitma hakkaksid, tuleks buunide vahe setetst tühjendada (Järveoja jt 2010). Vasknarva buunide puhul on tegemist rajatistega ning vastavalt looduskaitseseadusele puudub neil ranna ja kalda ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 70 / 157

71 17 Maaparandussüsteemide maa-alad Maaparandussüsteemide kogupindala Alutaguse vallas on 391 km 2 (skeem 14). Ülevaade maaparandussüsteemidest on leitav seletuskirja lisas 13. Maaparandussüsteemi maa-ala maaparandusseaduse tähenduses on maa-ala, millel paikneb reguleeriv võrk. Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk on veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks. Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmetega vastavalt maaparandusseaduses sätestatule. Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Kinnistul asuvad kraavid tuleb kinnistu omaniku poolt hoida korras, need puhastada ja võsa eemaldada. Maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida õigusaktides toodud nõudeid, registrisse mittekuuluvate kraavide korral tuleb kinnistu omanikul konsulteerida tegevuse osas vallaga. Skeem 14. Maaparandussüsteemid Alutaguse vallas (Andmed: Keskkonnaregister, 2018). Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 71 / 157

72 18 Maavarad Alutaguse valla põhjaosa puhul on tegemist aktiivse kaevanduspiirkonnaga, kus Maa-ameti andmetel on väljastatud mitmeid maavara kaevandamise lubasid liiva, põlevkivi, turba ja kruusa kaevandamiseks (skeem 15). Kõige rohkem kaevandatakse antud piirkonnas põlevkivi ja turvast. Skeem 15. Maavarad Alutaguse vallas (Andmed: Maa-amet, 2018). Põhjalikum ülevaade maardlatest on leitav seletuskirja lisas 14. Mäetööstusmaa (TM) on maavara, välja arvatud turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa. Turbatööstusmaa (TR) on turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa. (maakatastriseadus) Mäe- ja turbatööstusmaale võib ehitada kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ning rajada tulekaitseribasid ja tuulekaitsevööndeid. Üldplaneeringuga mäetööstusmaad ei kavandata. Maardlate kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktidest sätestatud korras. Kaevandustegevusega tuleb tagada minimaalsed keskkonnahäiringud. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 72 / 157

73 18.1 Kaevandustegevusele kehtivad üldised põhimõtted 1) Maapõue ja maavara kaitsel lähtuda maapõueseaduse 14, kui kehtiv seadusandlus ei sätesta teisti; 2) kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel, kui seadus ei sätesta teisiti; 3) maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja kompaktsete asustusega alade puhkealadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele; 4) väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks; 5) turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid; 6) kaevandaja on kohustatud rakendama abinõusid keskkonnakahjustuste prognoosimiseks ja ennetamiseks, tekkinud keskkonnakahjustuste likvideerimiseks või leevendamiseks ning kaevandamisjärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks; 7) uute kaevandusalade kasutuselevõtul hinnata tegevuse mõju pinna- ja põhjaveele ning näha ette meetmed mõjude vähendamiseks. Olemasolevatel kaevandusaladel teostada järjepidevalt kaevanduslubades ettenähtud pinna- ja põhjavee seiret. Uute kaevandusalade puhul määrata kaevanduslubades veeseire tingimused; 8) kaevandustegevusega kaasneb põhjaveeressursi vähenemine ning põhjavee kvaliteedi halvenemine. Seetõttu tuleb kaevandustegevuse laiendamisel ennetavalt leida lahendused kaevandustegevuse mõjutsooni jäävate üksikmajapidamiste veega varustamiseks. Tegutsevate kaevanduste ja karjääride põhjavee depressioonipiirkonda jäävate majapidamiste varustamine kvaliteetse joogiveega on kaevandaja ülesanne. Vajadusel tuleb rajada sügavamad, kaevandustegevuse mõjualast välja jäävad, tarbevee puurkaevud. Altkaevandatud piirkonna elanikele tuleb rajada ühisveevärk ning kompaktselt asustatud aladel täiendavalt ühiskanalisatsioon. Suletud kaevanduse depressioonipiirkonda jäävate majapidamiste veevarustus lahendatakse projekti raames; 9) kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Sõltuvalt kaevanduses kasutatavast tehnoloogiast tuleb kaevandamisloas esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva tolmu- ja mürasaaste vähendamiseks; 10) tehniliste puuraukude rajamine kooskõlastada maaomanikuga ja teavitada vallavalitsust puuraugu asukohast. Kaevandustegevuse lõpetamisel tagada puuraukude tamponeerimine ning kinni ajamine; 11) kaevandamisloa omanik on kohustatud kaevandatud alad rekultiveerima korrastamisprojekti alusel, arvestades seejuures valla vajadusi ning arengukavasid. Maavaravaru kaevandamisega Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 73 / 157

74 rikutud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Korrastatud kaevandamise ala võetakse kasutusele vastavalt üldplaneeringus kavandatule; 12) rohelise võrgutiku alal tuleb taastada võimalikult looduslähedane seisukord; 13) uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega peab olema vähemalt 150 m; 14) maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda; 15) aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras. 19 Olulise ruumilise mõjuga ehitis Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri on kehtestatud planeerimisseaduse 95 lõike 2 alusel. Käesoleva üldplaneeringuga paralleelselt kavandatakse rajada Estonia pumphüdroelektrijaam (teisiti öelduna hüdroakumulatsioonijaam) Estonia kaevanduse tööstusterritooriumile Väike-Pungerja külas. Planeeritava pumphüdroelektrijaama koguvõimsus on kuni 50 MW, sh reservuaaride mahutavus kuni ca m 3. Pumphüdroelektrijaam koosneb maapealsest ning maa-alusest osast. Maapealsele osale rajatakse alustarind, millele ehitatakse ülemine veereservuaar suhtelise kõrgusega 100 m, lisaks rajatakse maapinnale elektrijaama alajaam ja vertikaalšahti tõstehoone. Pumphüdroelektrijaam ühendatakse tänaste eelduste kohaselt Alutaguse alajaamaga Eleringi 110 kv võrku, milleks kasutatakse maakaabelliini. Lisaks on perspektiivseteks olulise ruumilise mõjuga objektideks Estonia kaevanduse kaevandusejäätmete hoidlad, kui seal hakatakse ladustama üle tonni kaevandusjäätmeid. Antud ladestud asuvad perspektiivselt Väike-Pungerja küla Estonia tööstusalal ja Estonia jäätmehoidla katastriüksustel. 20 Riigikaitsemaa ja riigikaitselised ehitised Riigikaitsemaa (R) on riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa, sealhulgas: 1) piiriületuspunkti-, tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ja korrakaitseehitiste maa; 2) sisekaitse- ja kaitseväerajatiste maa; 3) harjutusväljaku maa. Üldplaneeringuga säilitatakse senised riigikaitsemaad, uusi territooriume ei reserveerita. Alutaguse vallas ei asu riigikaitselisi ehitisi, aga valla aladele ulatuvad järgmised piiranguvööndid: Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 74 / 157

75 Sirgala harjutusvälja piiranguvöönd ulatusega kuni 2 km harjutusvälja välispiirjoonest; Aidu lasketiiru piiranguvöönd ulatusega kuni 2 km välispiirjoonest. Lisaks jääb osaliselt Alutaguse valla aladele Sirgala harjutusvälja perspektiivne laiendus ning selle piiranguvöönd. Lasketiiru ja harjutusvälja piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu rajada uusi müratundlikke ehitisi (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jms). Väljapool riigikaitsemaad toimub regulaarse väljaõppe korraldamine suurematel riigimetsa aladeltaktikaaladel (skeem 16). Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. Skeem 16. Alutaguse vallas a seisuga enim kasutatavad taktikaalad (Andmed: Kaitseministeerium, 2018). Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse kavandatavad ehitised ning kogu valda kavandatavad kõrged ehitised, tuulikud ja tuulepargid võivad mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet. Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad ja ulatuvad planeeringud ning projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Juhindudes seadustest tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada ka kõigi kõrgete ehitiste, tuulikute ja Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 75 / 157

76 tuuleparkide planeeringud, projektid, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Koostööd Kaitseministeeriumiga on soovitatav alustada võimalikult varases etapis. Alutaguse vald omab ca 30 km pikkust Eesti-Vene riigipiiri Narva jõel ning piiritsooni Peipsi järvel. Narva jõe ääres ja Vasknarva buunidel asub riigipiiri patrullrada koos juurdepääsuteedega. Patrullrada on toodud üldplaneeringu maakasutuse kaardil. Eesti välispiiri maismaapiiri osa on elektroonilise ja tehnilise valvega kaetud 54% ulatuses. Suurema osa sellest moodustab Narva jõe, Narva veehoidla ja Peipsi järvistu tehniline valve. Tehnilise valvega on katmata 127,8 km ajutisest kontrolljoonest, see on ka piiri valvamise ja kaitsmise seisukohalt üldiselt halvas seisukorras a alustati ajutise kontrolljoone välja ehitamisega eesmärgiga rajada nõuetele vastav piiririba ning juurdepääsuteed. Töödega on plaanis lõpetada a. Tehnilise valvega katmata maismaapiiri piirilõikudel toimub patrull- ja vaatlustegevus. Piire valvatakse kordonite, teenistuslike üksuste ning Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga abil. Eesti riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise, piirirežiimi ning vastutuse piirirežiimi rikkumise ja riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest sätestab Riigipiiri seadus. 21 Müra normtasemed Eestis on keskkonnamüra normväärtused kehtestatud keskkonnaministri vastu võetud määrusega nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitletavad nõuded. Müra kategooria I kategooria- virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad II kategooria- haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-alad, rohealad III kategooria- keskuse maa-alad IV kategooria- ühiskondlike hoonete maaalad Üldplaneeringu alusel Puhke- ja virgestusmaa, haljasala, looduslikud puhkealad ja rahvuspark, supelranna maa, kalmistumaa Ühiskondlike ehitiste maa, elamumaa, hooajalise kasutusega elamu maa-ala Segafunktsiooniga ala (elamumaa ja ühiskondlike ehitiste maa, ärimaa, tootmismaa) Sadama maa, jäätmekäitluse maa, tehnoehitise maa Müra normtasemete liigitus: müra piirväärtus- suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; müra sihtväärtus- suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 76 / 157

77 Hajaasustusega alal uute elamumaade (sh elamu) planeerimisel on asjakohane II kategooria alade nõuete rakendamine. 22 Kehtestatud detailplaneeringute elluviimine Kohalikul omavalitsusel tuleb kaaluda varem kehtestatud detailplaneeringute realiseeritavust, kui need on vastuolus üldplaneeringu koostamise raames kujundatud valla ruumilise arengu põhimõtetega. Lähtuvalt planeerimisseadusest ja kõrgemalseisvatest arengudokumentidest ei ole varem kehtestatud detailplaneeringute realiseerimine põhjendatud, kui: 1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima; 2) planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda; 3) detailplaneering on vastuolus kehtiva üldplaneeringu lahendusega; 4) detailplaneering on vastuolus üldplaneeringu lahenduse aluseks olevate planeerimispõhimõtetega, mis tulenevad kõrgemalseisvast planeeringust Ida-Viru maakonnaplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustega arvestamine Täiendamisel 24 Üldplaneeringu elluviimine Planeeringu rakendamine avalikes huvides toimub valla eelarve vahenditest, millele püütakse leida kaasfinantseerimise võimalusi erinevatest Eesti ja Euroopa fondidest ning eraarendajatelt. Elamu-, tootmis- ja ärimaa arendamine toimub reeglina eraarendaja soovil ja rahastamisel. Üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisel ja maa-alade munipaliseerimisele. Kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks on vajalik maade taotlemine munitsipaalomandisse. Taotletavad maa-alad on kantud üldplaneeringu maakasutuse kaardile. Taotluse nimekiri ei ole siinkohal lõplik ning omavalitsus võib tulevikus tulenevalt vajadusest esitada täiendavaid taotlusi omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks Üldplaneeringu rakendamiseks vajalikud tegevused sadamate väljaarendamine; maade munitsipaliseerimine; puhkealade ja -kohtade täiendav arendamine, avaliku kasutuse ja juurdepääsu tagamine; Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 77 / 157

78 traditsiooniliste ürituste korraldamine piirkonna tuntuse tõstmiseks, võttes aktiivselt kasutusele üldplaneeringuga kavandatud puhke- ja virgestusalad Ettepanek üksikobjektide kaitse alla võtmiseks Käesolev üldplaneering teeb ettepaneku võtta arhitektuurimälestisena kaitse alla järgmised objektid: 1) Jumalaema sündimuse kirik, asukoht Alajõe küla; 2) Prohvet Eelia õigeusu klooster, asukoht Vasknarva küla Ettepanek maade munitsipaalomandisse taotlemiseks Käesoleva üldplaneeringuga tehakse ettepanek esitada taotlus kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maa-alade munitsipaalomandisse andmiseks vastavalt tabelile 3. Tabel 3. Munitsipaalomandisse taotletavad maa-alad. Nimetus Pindala ha Asustusüksus Lähiaadress Transpordimaa 0,29 Karjamaa küla Ranna tee Üldkasutatav maa 0,49 Smolnitsa küla Ranna Üldkasutatav maa/ärimaa/transpordimaa 4,39 Karjamaa küla Üldkasutatav maa 2,49 Vasknarva küla Vahesaare Transpordimaa 0,10 Illuka küla Illuka mõisa tee Tootmismaa 0,03 Kurtna küla Kaevu Transpordimaa 0,15 Kurtna küla Pargiääre tee Tootmismaa 0,11 Ongassaare küla Pumpla Transpordimaa 0,19 Rausvere küla Rausi tee Transpordimaa 0,05 Rannapungerja küla Suvila tee Transpordimaa 0,10 Jaama küla Veterani tee Transpordimaa 0,16 Tudulinna alevik Tankuri tee Transpordimaa 0,03 Alajõe küla Kooli põik Transpordimaa 0,14 Alajõe küla Parkla Transpordimaa 0,10 Karjamaa küla Toome tee Transpordimaa 0,24 Katase küla Teeääre Üldkasutatav maa 4,37 Kurtna küla Mõisapargi Üldkasutatav maa 3,33 Remniku küla Rannaääre Tootmismaa 13,06 Smolnitsa küla Tehno Transpordimaa 0,09 Alajõe küla Muru tee Transpordimaa/üldkasutatav maa 0,48 Alajõe küla Kordoni tee Transpordimaa 0,51 Kuningaküla Parkla Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 78 / 157

79 25 Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte Kokkuvõte planeeringu kooskõlastustest ja koostööst on toodud tabelis 4. Tabel 4. Kooskõlastused ja koostöö. 26 Mõisted Jalgratta- ja jalgtee Jalgtee, jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee. Komapktse asustusega ala Planeeringus on võrdsustatud mõisted: tiheasustusega ala, tiheasustusala ja komapktse asustusega ala, kuna kõik antud mõisted viitavad asustusstruktuurile, millele on omane ruumiline koondumine. Maatulundusmaa Põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa. Metsa- ja põllumajandusmaa. Miljööväärtuslik ala Hoonestusala, kus miljööd kujundab ühtne ja eripärane üldilme ning ajastutruu arhitektuur. Raadamine Raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Vana talukoht Vana talukoha asukoht määratakse ajalooliste kaartide põhjal (nt Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus). Õuemaa Elamut ja abihooneid ümbritsev ja neid teenindav maa-ala. Olemaosleva õuemaa ulatus on katastriüksuse plaanil fikseeritud ja maakatastris registreeritud. 27 Kasutatud kirjandus Pae, T., Eesti-Vene piir Vasknarvas- Euroopa Liit Narva jõe paremkaldal. Akadeemia, 10, Feršel, A.-L.; Tuvi, E.-L., Hoiualadega jõed Virumaal 2 Narva jõgi. Kuru-Tartu: Keskkonnaamet. Järveoja, M., Hang, T., Aunap, R., Pae, T., Vasknarva muutunud rannad. Eesti Loodus, 12, Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 79 / 157

80 28 LISAD Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 80 / 157

81 Lisa 1. KSH aruanne KSH aruanne on esitatud eraldi dokumendina. Lisa 2. u lähteseisukohad Lähteseisukohad on esitatud eraldi dokumendina. Lisa 3. Väärtuslike maastike register Väärtusliku maastiku Tähtsus Asukoht nimetus Iisaku Maakondliku tähtsusega Tärivere mägi ja Iisaku alevik Jaama-Karoli Kohaliku tähtsusega Jaama ja Karoli küla ning Jaama jõgi ehk Struuga suue Narva jõkke Jõuga Kohaliku tähtsusega Jõuga kääbaskalmistu, Iisaku-Illuka servamoodustiste vöönd, kolme järve ning ümbruskonna põlismetsad Kauksi-Remniku Maakondliku tähtsusega Peipsi järve põhjarannik Kauksi ja Remniku vahel Kiikla-Võrnu-Ereda Kohaliku tähtsusega Kiikla mõisa, Võrnu küla ja selle lähedased põllumaad Kotka-Lõpe Kohaliku tähtsusega Metsamassiivid Iisakust läänes ja edelas Õpetaja soo, Rannapungerja jõe lamm, Kõrtsikraavi ümbrus Kuningaküla-Permisküla Kohaliku tähtsusega Kuningküla, Permisküla ning nende vahele jääv Narva jõe vasakkallas Kuremäe-Kivinõmme Maakondliku (riikliku) Kuremäe, Puhatu ja Kivinõmme küla ümbrus, tähtsusega Kalevipoja haud Kurtna-Illuka Maakondliku tähtsusega Kurtna mõhnastik järvedega, Kurtna ning Illuka mõisa ja kalmistu Mäetaguse-Uhe Kohaliku tähtsusega Mäetaguse mõis, alevik, Rajaküla ning neid ümbritsevad põllud Pagari-Kalina Kohaliku tähtsusega Pagari mõis, Kalina küla ning nende vahele jäävad põllud Rannapungerja- Kohaliku tähtsusega Rannapungerja jõe alamjooks Tudulinna Tudulinna aleviku ja Peipsi ranniku Rannapungerja ümbruses Vasknarva-Smolnitsa Maakondliku tähtsusega Peipsi põhjarannik Vasknarva ja Smolnitsa vahelisel lõigul Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 81 / 157

82 Iisaku Tegemist on kultuurilis-ajaloolise- ja loodusmaastikuga. Tärivere mägi ehk Iisaku oos on Iisaku- Illuka servamoodustistevööndi kõrgeim osa, ulatudes 94 m kõrgusele üle merepinna, olles sellega Alutaguse kõrgeim punkt Ida-Virumaa piires. Jaama-Karoli Tegemist on omanäolise kultuurilis-ajaloolise ja loodusmaastikuga. Omanäoliseks teeb piirkonna põhiliselt vene asustusega vanailmeliste tänavkülade arhitektuur, mille omapäraks on majade iseloomulikud ehituslikud detailid ning hoonete paigutus. Piirkonna looduse teevad omanäoliseks ja Eestis ainulaadseks Jaama jõe suudme ümbruses olevad struugad vanad jõeharud koos perioodiliselt üleujutatavate rohumaadega. Jõuga Tegemist on kultuurilis-ajaloolise ning loodusliku maastikuga. Jõuga kääbaskalmistu on 290 kääpaga Eesti suurim. Kääbaskalmistust Raudi suunas asub kolm Jõuga järve. Kauksi-Remniku Tegemist on kõrge rekreatiivse väärtusega maastikuga alal asuvad Peipsi kõige kaunimad plaažid, unikaalsed laulvad liivad, väga head supluskohad. Maastikku ilmestavad rannaastangud, kuni 20 meetri kõrgused liivaluited ning neid kattev männik. Loodusobjektidest on märkimisväärseks veel kaitsealune Katase kadakas. Kiikla-Võrnu-Ereda Peamiselt on tegemist põllumajandusliku maastikuga kunagise eduka kolhoosi suured põllud pakuvad endiselt avaraid vaateid. Võrnu küla on omanäoline, eklektiline tänavküla. Kotka-Lõpe Tegemist on Alutagusele tüüpilise loodusmaastikuga. Siinset reljeefi rikastavad Peipsi endised rannavallid griivad. Siia on loodud matkarada, mis tõstab oluliselt piirkonna rekreatsioonilist väärtust. Kuningaküla-Permisküla Tegemist on kultuurilis-ajaloolise maastikuga. Peamiselt vene asurkonnaga Kuningküla ja Permisküla paistavad silma oma iseloomuliku arhitektuuri ja hoonete paigutusega. Kuremäe-Kivinõmme Tegemist on looduslike ja kultuurilis-ajalooliste maastike kompleksiga. Kuremägi on Alutaguse üks silmapaistvamaid kõrgendikke tõustes ümbritsevast tasandikust 40 m, merepinnast aga 92 m kõrgusele. Kuremäe ümbrus kujutab endast ajaloo kontsentraati. Peamiseks vaatamisväärsuseks on siin aastal asutatud Vene õigeusu nunnaklooster, mille territooriumil asuvad mitmed arhitektuuriliselt silmapaistvad ehitised. Kurtna-Illuka Tegemist on eelkõige mitmekesise loodusmaastikuga, ent vähetähtis pole ka ala kultuurilis-ajalooline, põllumajanduslik ning rekreatsiooniline külg. Ala tuumikuks on Kurtna nõmm (mõhnastik) koos 40 järvega. Mäetaguse-Uhe Tegemist on kultuurilis-ajaloolise ja põllumajandusliku maastikuga. Mäetaguse ümbruse iidsele asustusele viitavad mitmed asulakohad ja kultusekivid. Mäetaguse park. Ajaloolistest objektidest on silmapaistev Mäetaguse kalmistu, kus asuvad mälestuskivid hukkunud Balti pataljoni võitlejaile. Looduslik huviväärsus on aleviku loodepiiril kirde-edela suunaline seljak (osa radiaalsete ooside ahelikust), millest Mäetaguse ka oma nime on saanud. Loodusobjektidest on piirkonda ilmestamas suur karstiallikate avanemisala, Uhe kaasik ja dekoratiivsed kadakad Mäetaguse vahtkonnas. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 82 / 157

83 Pagari-Kalina Tegemist on peamiselt avatud põllumajandusliku maastikuga, millele lisanduvad loodusliku ja kultuurilis-ajaloolise väärtusega objektid. Rannapungerja-Tudulinna Peamiselt on tegu kauni loodusmaastikuga, mida väärtustavad kultuurilisajaloolised objektid. Rannapungerja org on Eestis unikaalne ning vääriks looduskaitse alla võtmist kui ainus nii sügav üksnes kvaternaari setetesse lõikunud org. Kaunis on oma männimetsa, liivaranna ja luidetega ka Rannapungerja ümbrus. Ajaloo objektidest on piirkonnas mitmeid kalmeid. Vasknarva-Smolnitsa Tegemist on Kauksist Vasknarvani ulatuva kauni liivaranna idapoolse osaga. Smolnitsa küla kohal on järve ja maantee vahele jääv Eestis ainulaadne paraboolluitestik koos lodu ja madalsooga võetud looduskaitse alla. Vasknarvas asuvad 15. sajandist pärineva ordulinnuse varemed ning suur, kõrge ringmüüriga ümbritsetud õigeusukirik. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 83 / 157

84 Lisa 4. Kultuuriväärtuslikud objektid KULTUURIMÄLESTISED Mälestise nimi Mäletise liik Regist ri nr Kaitsekorra alus 1. Asulakoht (ID Arheoloogiamälestis 9128 Kultuurimälestiseks ) tunnistamine kultuuriministri määrus nr 59, (RTL 1997, , 954) 2. Asulakoht (ID ) 3. Asulakoht (ID ) 4. Asulakoht ja rauasulatuskoht (ID ) 5. Iisaku kalmistu (ID ) 6. Iisaku kirik, (ID ) 7. Iisaku ministeeriumikool, 1915 (ID ) 8. Iisaku seltsimaja, 20. saj (ID ) 9. Illuka mõisa park, 19. saj (ID ) Arheoloogiamälestis 9134 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus nr 59, (RTL 1997, , 954) Arheoloogiamälestis 9124 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus nr 59, (RTL 1997, , 954) Arheoloogiamälestis 9132 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus nr. 59, (RTL 1997, , 954) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine Kultuuriministri käskkiri nr 144 (RTL, , 28, 516) Ajaloomälestis 35 Kultuurimälestiseks tunnistamine Kultuuri- ja haridusministri määrus nr 19/1, (RTL 1996, 119/120, 627) Ehitismälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri Ehitismälestis Ehitismälestis määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) Ehitismälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Kaitsevööndi ulatus on fiktseeritud plaanil Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 84 / 157

85 10. Illuka mõisa peahoone, 1888 (ID ) 11. Kalmistu "Kabelimägi", "Kellamägi" (ID ) 12. Kalmistu (ID ) 13. Kalmistu (ID ) 14. Kalmistu (ID ) 15. Kalmistu (ID ) 16. Kalmistu (ID ) 17. Kalmistu (ID ) 18. Kalmistu, saj. (ID ) 19. Kalmistu, saj (ID ) 20. Kalmistu, saj (ID ) 21. Kalmistu, saj (ID ) 22. Kiikla mõisa abihoone, 20. saj (ID Kiikla mõisa ait, 19. saj (ID ) 24. Kiikla mõisa magasiait, 19. saj 25. Kiikla mõisa park, 19. saj (ID ) 26. Kiikla mõisa peahoone, 19. saj (ID ) Ehitismälestis nr. 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, , 1, 13) Arheoloogiamälestis 9130 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus nr. 59, (RTL 1997, , 954) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine Kultuuriministri 19. detsember 2006 a käskkiri 388 (RTL, , 1, 13) Arheoloogiamälestis 9129 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus nr 59, (RTL 1997, , 954) Arheoloogiamälestis 9177 Kultuurimälestiseks tunnistamine Arheoloogiamälestis 8970 Arheoloogiamälestis 8977 Arheoloogiamälestis 8983 Arheoloogiamälestis 8984 Arheoloogiamälestis 8971 Arheoloogiamälestis 8972 Arheoloogiamälestis 8964 Arheoloogiamälestis 8969 kultuuriministri määrus nr 59, (RTL 1997, , 954) Ehitismälestis Ehitismälestis Ehitismälestis Ehitismälestis Ehitismälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine Kultuuriministri käskkiri nr 144 (RTL, , 28, 516) Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 85 / 157

86 27. Kiikla mõisa sepikoda, 20. saj (ID ) 28. Kiikla mõisa talltõllakuur, 19. saj (ID ) 29. Kiikla mõisa tuuleveski, 19. saj (ID ) 30. Kiikla mõisa viinavabriku vare, 19. saj (ID ) 31. Kivikalme (ID ) 32. Kivikalme, I at I pool - II at algus (ID ) 33. Koht, kus 18. sajandil asus klaasikoda (ID ) 34. Koltsina kõrtsihoone, 19. saj (ID ) 35. Kultusekivi (ID ) 36. Kultusekivi (Lohukivi) (ID ) 37. Kultusekivi (ID ) 38. Kultusekivi (Lohukivi) (ID ) Ehitismälestis Ehitismälestis Ehitismälestis Ehitismälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine Kultuuriministri käskkiri nr 144 (RTL, , 28, 516) Arheoloogiamälestis 9176 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri Arheoloogiamälestis määrus nr 59, (RTL 1997, , 954) Ajaloomälestis 37 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuri- ja haridusministri määrus nr 19/1, (RTL 1996, 119/120, 627) Ehitismälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine kultuuriministri käskkiri nr 144 (RTL, , 28, 516) Arheoloogiamälestis 9126 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri Arheoloogiamälestis määrus nr 59, (RTL 1997, Vastavalt , 954) Arheoloogiamälestis 9133 Arheoloogiamälestis 9125 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 86 / 157

87 39. Kuremäe kloostri hooned, territoorium, piirdemüür, (ID ) 40. Kuremäe kloostri kalmistu (ID ) 41. Kuremäe kloostri kalmistu kirik, 19. saj. (ID ) 42. Kuremäe kloostri võõrastemaja, 19. saj (ID ) 43. Kurtna mõisa karjalaut 1, 19. saj (ID ) 44. Kurtna mõisa karjalaut 2, 19. saj (ID ) 45. Kurtna mõisa kivisild 1, saj (ID ) 46. Kurtna mõisa kivisild 2, saj (ID ) 47. Kurtna mõisa park, 19. saj (ID 48. Kurtna mõisa peahoone, 19. saj (ID ) 49. Kurtna mõisa talltõllakuur, 19. saj (ID ) 50. Kurtna mõisa tuuleveski, 19. saj (ID ) 51. Kurtna mõisa valitsejamaja, saj (ID ) nr 59, (RTL 1997, , 954) Ehitismälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) Ehitismälestis Ehitismälestis Ehitismälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) Ehitismälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri Ehitismälestis määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) Ehitismälestis Ehitismälestis Ehitismälestis Ehitismälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri Ehitismälestis määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Ehitismälestis Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Ehitismälestis Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 87 / 157

88 52. Kurtna mõisa viinaait, 19. saj (ID ) 53. Kääbas (ID ) 54. Kääbas (ID ) 55. Kääbas (ID ) 56. Kääbas (ID ) 57. Kääbas (ID ) 58. Kääbas (ID ) 59. Kääbas (ID ) 60. Kääbas (ID ) 61. Kääbas (ID ) 62. Kääbas, saj (ID ) 63. Kääbas, saj (ID ) 64. Kääbas, I at II pool (ID ) 65. Kääbas, I at II pool (ID ) 66. Kääbas, II at algus (ID ) 67. Kääbas, II at I pool (ID ) 68. Kääbaskalmistu, I at I pool (ID ) 69. Linnus (ID ) 70. Linnus (ID ) Ehitismälestis Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Arheoloogiamälestis 9169 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus nr 59, (RTL 1997, , 954) Arheoloogiamälestis Arheoloogiamälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus Arheoloogiamälestis 9172 nr 59, (RTL 1997, , 954) Arheoloogiamälestis 9173 Arheoloogiamälestis 9174 Arheoloogiamälestis 9175 Arheoloogiamälestis 8968 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus nr 59, (RTL 1997, , 954) Arheoloogiamälestis Arheoloogiamälestis Arheoloogiamälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus nr 59, (RTL 1997, , 954) Arheoloogiamälestis 8974 Arheoloogiamälestis 8975 Arheoloogiamälestis 8967 Arheoloogiamälestis 8978 Arheoloogiamälestis 8966 Arheoloogiamälestis 8973 Arheoloogiamälestis 9127 Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 88 / 157

89 71. Mäetaguse kabel, 19. saj (ID ) 72. Mäetaguse mõisa park, 19. saj (ID ) 73. Mäetaguse mõisa aednikumaja, 19. saj (ID ) 74. Mäetaguse mõisa ait 1, 19. saj (ID ) 75. Mäetaguse mõisa ait 2, 19. saj (ID ) 76. Mäetaguse mõisa kasvuhoone, 19. saj (ID ) 77. Mäetaguse mõisa peahoone, saj (ID ) 78. Mäetaguse mõisa tall-tõllakuur, 19. saj (ID ) 79. Ohvriallikas "Püha allikas", I-II at (ID ) 80. Ohvritamm (ID ) Ehitismälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri Ehitismälestis määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele Ehitismälestis kaitsevööndite määramine kultuuriministri 19. Ehitismälestis detsember 2006 käskkiri 388 (RTL, , 1, 13) Ehitismälestis Ehitismälestis Ehitismälestis Ehitismälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine kultuuriministri 19. detsember 2006 käskkiri 388 (RTL, , 1, 13) Arheoloogiamälestis 8981 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus nr 59, (RTL 1997, , 954) Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Arheoloogiamälestis 8982 Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Mälestise kaitsevöönd on nähtav Maaameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. Kinnismälestise kaitsevööndi ulatust võib muuta. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 89 / 157

90 81. Pagari koolimaja, 20. saj (ID ) 82. Pagari mõisa aednikumaja, 19. saj (ID ) 83. Pagari mõisa ait, 19. saj (ID ) 84. Pagari mõisa kelder, 19. saj (ID ) 85. Pagari mõisa kuivati, 19. saj (ID ) 86. Pagari mõisa park, 19. saj (ID ) 87. Pagari mõisa peahoone, 19. saj (ID ) 88. Pagari mõisa piirdemüürid, 19. saj (ID ) 89. Pagari mõisa tuuleveski, 1859 (ID ) 90. Pagari mõisa tõllakuur, 19. saj (ID ) 91. Pagari mõisa viinavabrik, 19. saj (ID ) 92. Terroriohvrite ühishaud (ID ) 93. Terroriohvrite ühishaud (ID ) 94. Terroriohvrite ühishaud (ID ) Ehitismälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine kultuuriministri käskkiri nr 144 (RTL, , 28, 516) Ehitismälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri Ehitismälestis Ehitismälestis Ehitismälestis Ehitismälestis Ehitismälestis määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine kultuuriministri käskkiri nr 144 (RTL, , 28, 516) Ehitismälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri Ehitismälestis määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele Ehitismälestis kaitsevööndite määramine kultuuriministri Ehitismälestis käskkiri nr 144 (RTL, , 28, 516) Ajaloomälestis 33 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuri- ja Ajaloomälestis 34 haridusministri määrus nr 19/1, (RTL 1996, 119/120, 627) Ajaloomälestis 51 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuri- ja haridusministri määrus nr 19/1, (RTL 1996, 119/120, 627) Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 90 / 157

91 95. Tudulinna hüdroelektrijaam 96. Tudulinna kirik, 1939 (ID ) 97. Tudulinna tuuleveski, saj (ID ) 98. Tudulinna vana kirik, (ID ) 99. Vabadussõja mälestussammas (ID ) 100. Vabadussõja Pagari lahingu mälestussammas (ID ) 101. Vabadussõjas hukkunud Balti pataljoni võitlejate matmispaik mälestussambaga (ID ) 102. Vasknarva linnuse varemed, (ID ) 103. Väike-Pungerja postijaam, (ID ) Ehitismälestis Tudulinna hüdroelektrijaama kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri käskkiri nr 1-2 /118 Ehitismälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri Ehitismälestis määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) Ehitismälestis Ajaloomälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri käskkiri nr 116 (RTL, 2003, 78, 1155) Ajaloomälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri käskkiri nr 116 (RTL, 2003, 78, 1155) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine kultuuriministri käskkiri nr 144 (RTL, , 28, 516) Ajaloomälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri käskkiri nr 116 (RTL, 2003, 78, 1155) Ehitismälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) Ehitismälestis Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuriministri määrus nr 73, (RTL 1997, 214, 1130) ja Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine kultuuriministri 19. detsember 2006 käskkiri 388 (RTL, , 1, 13) Tudulinna hüdroelektrijaama kaitsevööndiks on määratud Paisu kinnistu (KÜ 81501:005:0033). Mälestise väliskontuur ja kaitsevöönd on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 91 / 157

92 104. II maailmasõjas hukkunute ühishaud (ID ) Ajaloomälestis 36 Kultuurimälestiseks tunnistamine kultuuri- ja haridusministri määrus nr 19/1, (RTL 1996, 119/120, 627) Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 92 / 157

93 Lisa 5. Looduskaitsealused objektid 2. Endine Agusalu looduskaitseala (KLO ) KAITSEALAD Looduskaitseline piirang Kaitsekorra alus Kaitse eesmärk ja kaitsekord 1. Alutaguse rahvuspark Vastavalt looduskaitse Vastavalt looduskaitse seadusele 91 lg 19 (KLO ) seadusele 91 lg 19 kehtivad Alutaguse rahvuspargis Puhatu, Agusalu, kehtivad Alutaguse Muraka ja Selisoo looduskaitseala, Kurtna, rahvuspargis Puhatu, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse Agusalu, Muraka ja maastikukaitseala, Narva jõe ülemjooksu hoiuala Selisoo looduskaitseala, ning Iisaku parkmetsa piirid ja kaitsekord kuni Kurtna, Smolnitsa, rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumiseni, kuid mitte Jõuga, Struuga ja kauem kui aasta 1. jaanuarini. Mäetaguse maastikukaitseala, Narva jõe ülemjooksu hoiuala Vastavalt looduskaitse seadusele 26 lg 2 punktile 6 on Alutaguse rahvuspark moodustatud Ida-Eesti ning Iisaku parkmetsa tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja piirid ja kaitsekord kuni rannikumaastike looduse ning kultuuripärandi rahvuspargi kaitseeeskirja kaitseks. jõustumiseni, kuid mitte kauem kui aasta 1. jaanuarini. Vabariigi Valitsuse määrus nr 152 Agusalu looduskaitseala kaitseeeskiri Agusalu looduskaitseala (edaspidi kaitseala) kaitseeesmärk on: 1) säilitada, uurida ja tutvustada Alutagusele iseloomulikke inimtegevusest vähe mõjutatud soomassiive, nendega seotud metsakooslusi ning tagada kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; 2) kaitsta liike, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Nendest liikidest neli kuuluvad I kaitsekategooria liikide hulka, järvekaur (Gavia arctica), karvasjalgkakk (Aegolius funereus), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), sooräts (Asio flammeus) ja valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) on ühtlasi II kaitsekategooria liigid ning hallrähn (Picus canus), händkakk (Strix uralensis), laanepüü (Bonasa bonasia), mudatilder (Tringa glareola), musträhn (Dryocopus martius), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio), rüüt (Pluvialis apricaria), sookurg (Grus grus), soo-loorkull (Circus pygargus), teder (Tetrao tetrix), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja öösorr (Caprimulgus europaeus) on ühtlasi III kaitsekategooria liigid; 3) kaitsta II kaitsekategooria liiki kanakulli (Accipiter gentilis); 4) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 93 / 157

94 3. Endine Iisaku maastikukaitseala (KLO ) 4. Endine Jõuga maastikukaitseala (KLO ) 5. Endine Kurtna maastikukaitseala (KLO ) 6. Endine Muraka looduskaitseala (KLO ) Vabariigi Valitsuse määrus nr 107 Iisaku maastikukaitseala moodustamine ja kaitseeeskiri Vabariigi Valitsuse määrus nr 138 Jõuga maastikukaitseala kaitseeeskiri 1 Vabariigi Valitsuse määrus nr 103 Kurtna maastikukaitseala kaitseeeskiri " Vabariigi Valitsuse määrus nr 135 Muraka looduskaitseala kaitseeeskiri 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060), soostuvad ja soolehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) Iisaku-Illuka oosiahelikku kuuluvat Tärivere mäge, Kirikumäe pargiilmelist puistut ja maastikuilmet; 2) metsakooslust, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike; 3) kaitsealust taimeliiki kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja selle kasvukohti; 4) kaitsealust loomaliiki lendoravat (Pteromys volans) ja tema elupaiku. õuga maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta: 1) metsa- ja veeökosüsteeme, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning Jõuga ja Kõnnu oosistikke; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, , lk 7 50) nimetab I lisas. Need on liivaalade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060); 3) kaitsealuseid linnuliike must-toonekurge (Ciconia nigra) ja karvasjalg-kakku (Aegolius funereus) ning nende liikide elupaiku; 4) kaitsealuseid taimeliike lehitut pisikäppa (Epipogium aphyllum), väikest käopõlle (Listera cordata), soohiilakat (Liparis loeselii), harilikku sookäppa (Hammarbya paludosa) ja läänemõõkrohtu (Cladium mariscus) ning nende liikide elupaiku. Kurtna maastikukaitsealakaitse-eesmärk on Kurtna järvederikka mõhnastiku maastikuilme, unikaalsete järveökosüsteemide ja koosluste, sealhulgas EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide liiva-alade vähetoiteliste järvede (3110)3, vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) ning vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140) kaitse, säilitamine ning sellega seotud puhkeväärtuste kaitse ja tutvustamine. Muraka looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta, säilitada, uurida ning tutvustada Eesti ühte suuremat loodusmaastikukompleksi Muraka soostikku ja põliseid loodusmetsi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku; 2) kaitsta liike, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Nendest liikidest kaks kuuluvad I kaitsekategooria liikide hulka, kassikakk (Bubo bubo), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), sarvikpütt (Podiceps auritus) ja valgeselg-kirjurähn Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 94 / 157

95 7. Endine Mäetaguse maastikukaitseala (KLO ) 8. Endine Narva jõe ülemjooksu hoiuala (KLO ) 9. Endine Puhatu looduskaitseala (KLO ) Vabariigi Valitsuse määrus nr 93 Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas 1 Vabariigi Valitsuse määrus nr 109 Mäetaguse maastikukaitseala kaitseeeskiri Vabariigi Valitsuse nr 48 Puhatu looduskaitseala kaitseeeskiri1 (Dendrocopos leucotos) kuuluvad II kaitsekategooria liikide hulka ning herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), laanepüü (Bonasa bonasia), mudatilder (Tringa glareola), musträhn (Dryocopus martius), punaselgõgija (Lanius collurio), rüüt (Pluvialis apricaria), rooloorkull (Circusaeruginosus), sookurg (Grus grus), soo-loorkull (Circus pygargus), teder (Tetrao tetrix), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), välja-loorkull (Circus cyaneus), värbkakk (Glaucidium passerinum) ja öösorr (Caprimulgus europaeus) on III kaitsekategooria liigid; 3) kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)3, jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); 4) kaitsta nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liike harilikku lendoravat (Pteromys volans), kes kuulub ühtlasi I kaitsekategooria liikide hulka, ning männisinelast ehk ebasüsikut (Boros schneideri), väike-punalamesklast (Cucujus cinnaberinus), juus-kiilsirbikut (Dichelyma capillaceum), kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja soohiilakat (Liparis loeselii), mis on ühtlasi II kaitsekategooria liigid. Mäetaguse maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: 1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*)³, puisniitude (6530*), vanade laialehiste metsade (9020*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060) kaitse; 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi karvase maarjalepa (Agrimonia pilosa) kaitse, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik. Narva jõe ülemjooksu hoiuala kaitse-eesmärk on: EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis) ning paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Puhatu looduskaitseala eesmärk on kaitsta: 1) Puhatu soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste, maastiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, , lk 7 50) nimetab I lisas. Need on metsastunud luited (2180)3, huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 95 / 157

96 10. Endine Selisoo looduskaitseala (KLO ) Vabariigi Valitsuse määrus nr 97 Selisoo looduskaitseala moodustamine ja kaitseeeskiri 1 (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soolehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0); 3) kaitsealuseid liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, , lk 7 25) nimetab I lisas, ning nende liikide elupaiku. Need on järvekaur (Gavia arctica), kalakotkas (Pandion haliaetus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), laanepüü (Bonasa bonasia), laululuik (Cygnus cygnus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), musttoonekurg (Ciconia nigra), punaselg-õgija (Lanius collurio), rüüt (Pluvialis apricaria), soo-loorkull (Circus pygargus), sookurg (Grus grus), sooräts (Asio flammeus), teder (Tetrao tetrix), tutkas (Philomachus pugnax), väikepistrik (Falco columbarius) ja välja-loorkull (Circus cyaneus); 4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning nende liikide elupaiku. Need on ida-võsalill (Moehringia lateriflora), laialehine nestik (Cinna latifolia), palukarukell (Pulsatilla patens), roheline kaksikhammas (Dicranum viride) ja vingerjas (Misgurnus fossilis); 5) kaitsealuseid linnuliike hallõgijat (Lanius excubitor), heletildrit (Tringa nebularia), kanakulli (Accipiter gentilis), mudaneppi (Lymnocryptes minimus), mustsaba-viglet (Limosa limosa), rabapüüd (Lagopus lagopus), suurkoovitajat (Numenius arquata) ja väikekoovitajat (Numenius phaeopus) ning nende liikide elupaiku; 6) rändlinnuliike kiivitajat (Vanellus vanellus), sinikael-parti (Anas platyrhynchos), sõtkast (Bucephala clangula), tuttvarti (Aythya fuligula) ja viuparti (Anas penelope) ning nende liikide elupaiku. Kaitseala eesmärk on kaitsta: 1) Selisood ja sellega piirnevaid metsaalasid ning kaitsealuste liikide elupaiku; 2) liike, mida nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, , lk 7 25) nimetab I lisas. Need on metsis (Tetrao urogallus), sarvikpütt (Podiceps auritus), rüüt (Pluvialis apricaria), sookurg (Grus grus), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola); 3) nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ lisas nimetamata kaitsealuseid liike. Need on rabapüü (Lagopus lagopus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ja heletilder (Tringa nebularia); 4) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, , lk 7 50) nimetab I lisas. Need on huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, looduslikus seisundis rabad (7110*), nokkheinakooslused (7150) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 96 / 157

97 11. Endine Smolnitsa maastikukaitseala (KLO ) 12. Endine Struuga maastikukaitseala (KLO ) Vabariigi Valitsuse määrus nr 160 Smolnitsa maastikukaitseala kaitseeeskiri 1 Vabariigi Valitsuse määrus nr 139 Struuga maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri 13. Iisaku mõisa park (KLO ) Vabariigi Valitsuse 3. märtsi a määrus nr 14. Illuka mõisapark (KLO ) 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri Smolnitsa maastikukaitseala eesmärk on kaitsta: 1) Peipsi põhjaranniku luitestikku, sellega seotud mitmekesiseid taimekooslusi ning kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, , lk 7 50) nimetab I lisas. Need on eelluited (2110)3, valged luited (liikuvad rannikuluited 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited 2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja soolehtmetsad (9080*). Struuga maastikukaitseala võetakse kaitse alla, et kaitsta: 1) Narva jõe lähteala vanajõgede (struugade) ja luhtade elustikku ning rändlinnuliikide elupaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260)3 ning lamminiidud (6450); 3) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas soorätsu (Asio flammeus) ja rohuneppi (Gallinago media), kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning rukkirääku (Crex crex), kes on III kategooria kaitsealune liik; 4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide tõugja (Aspius aspius) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus), kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio) ja vingerja (Misgurnus fossilis), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning kaitse alla mittekuuluva ojasilmu (Lampetra planeri) elupaiku. Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. 15. Järvevälja maastikukaitseala (KLO ) 16. Kiikla mõisa park (KLO ) Vabariigi Valitsuse 10. novembri a määrus nr 162 Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse 3. märtsi a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri Järvevälja maastikukaitseala eesmärk on kaitsta: 1) Peipsi põhjaranniku luitestikku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, , lk 7 50) nimetab I lisas. Need on metsastunud luited (2180), looduslikus seisundis rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 3) kaitsealust linnuliiki kalakotkast (Pandion haliaetus) ja tema elupaika; 4) kaitsealust taimeliiki pruuni lõikheina (Cyperus fuscus) ja selle elupaika. Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 97 / 157

98 17. Kurtna mõisa park (KLO ) 18. Kõnnu dendraarium (KLO ) 19. Mäetaguse mõisa park (KLO ) 20. Pagari mõisa park (KLO ) Vabariigi Valitsuse 3. märtsi a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse 3. märtsi a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. 21. Uhe Kaasik (KLO ) Vabariigi Valitsuse 3. Antud pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt märtsi a määrus nr kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, 64 Kaitsealuste parkide, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. HOIUALAD Looduskaitseline piirang Kaitsekorra alus Kaitse eesmärk ja kaitsekord 1. Atsalama hoiuala (KLO ) 2. Raju hoiuala (KLO ) 3. Tagajõe hoiuala (KLO ) Vabariigi Valitsuse määrus nr 93 Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas Vabariigi Valitsuse määrus nr 93 Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas Atsalama hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide liigirikaste niitude lubjavaesel mullal (6270*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse. Hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi lamminiitude (6450) kaitse. PÜSIELUPAIK Looduskaitseline piirang Kaitsekorra alus Kaitse eesmärk ja kaitsekord 1. Adra lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 2. Alajõe kalakotka püsielupaik (KLO , ID ) 3. Alajõe kalakotka püsielupaik (KLO , ID ) 4. Alajõe metsise püsielupaik (KLO , ID ) 5. Alliku kalakotka püsielupaik (KLO , ID ) Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 13. jaanuari a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. 6. Arvila metsise püsielupaik (KLO , ID ) Keskkonnaministri 13. jaanuari a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 98 / 157

99 7. Ees-Roostoja kalakotka püsielupaik (KLO , ID ) 8. Heinassaare lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 9. Iisaku W lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 10. Imatu kalakotka püsielupaik (KLO , ID ) 11. Jõemaa lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 12. Kaatermu musttoonekure püsielupaik (KLO , ID ) 13. Kamarna metsise püsielupaik (KLO , ID ) 14. Karoli merikotka püsielupaik (KLO , ID ) 15. Kassisaare kalakotka püsielupaik (KLO , ID ) 16. Kauksi metsise püsielupaik (KLO , ID ) 17. Kaukvere lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 18. Kautvere lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 19. Kautvere musta limasambliku ja sõrmja tardsambliku püsielupaik (KLO , ID ) 20. Kellassaare lendorava püsielupaik (KLO , ID - Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 14. juuli a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 3. juuli a määrus nr 43 Must-toonekure ja suurkonnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 13. jaanuari a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 13. jaanuari a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Keskkonnaministri 14. juuli a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 10. augusti a määrus nr 58 II kaitsekategooria samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli a määrus nr 52 Lendorava Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse a 20. mai määruse nr 195 I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu 4 lõike 2 punktide 3 ja 8 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluvate liikide musttoonekure (Ciconia nigra) ja suur-konnakotka (Aquila clanga) isendite elupaigad, mida tuleb kaitsta nende kahe liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu 7 punktide 4-7, 11-13, ja 23 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluvate samblikuliikide väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 99 / 157

100 21. Kiikla metsise püsielupaik (KLO , ID ) 22. Kivinõmme karvase kruupsambliku püsielupaik (KLO , ID ) 23. Kivistiku lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 24. Kruusoja lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 25. Kurtna rohetilksambliku ja kollase virvesambliku püsielupaik (KLO , ID ) 26. Kuru merikotka püsielupaik (KLO , ID ) 27. Kuru metsise püsielupaik (KLO , ID ) 28. Kuuse-Jaani lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 29. Küüska lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 30. Leemetsi lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 31. Lehmasoone S lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 32. Lõpe kalakotka püsielupaik (KLO , ID ) Keskkonnaministri 13. jaanuari a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine ) püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 10. augusti a määrus nr 58 II kaitsekategooria samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 13. jaanuari a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Keskkonnaministri 10. augusti a määrus nr 58 II kaitsekategooria samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu 7 punktide 4-7, 11-13, ja 23 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluvate samblikuliikide väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu 7 punktide 4-7, 11-13, ja 23 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluvate samblikuliikide väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 100 / 157

101 33. Mihklimurru lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 34. Murru lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 35. Mustassaare lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 36. Mustassaare metsise püsielupaik (KLO , ID ) 37. Mädamänniku lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 38. Mäe lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 39. Männisinelase püsielupaik (KLO , ID ) 40. Nissipõllu lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 41. Ojadevahe lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 42. Ongassaare metsise püsielupaik (KLO , ID ) 43. Oonurme lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 44. Oonurme lendorava püsielupaik (KLO , ID Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 13. jaanuari a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Keskkonnaministri 13. jaanuari a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Keskkonnaministri 14. juuli a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 6. mai a määrus nr 34 Männisinelase ja eremiitpõrnika püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine» 8 lõike 1 punktide 3 ja 5 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide männisinelase (Boros schneideri) ja eremiitpõrnika (Osmoderma eremita) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 101 / 157

102 ) 50 tagamiseks. 45. Oonurme metsise Keskkonnaministri 13. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse püsielupaik (KLO , ID - jaanuari a määrus 20. mai a määruse nr 195 I ja II ) nr 1 Metsise kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike püsielupaikade kaitse 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva alla võtmine liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta 46. Oonurme väikekonnakotka püsielupaik (KLO , ID ) 47. Oonurme väikekonnakotka püsielupaik (KLO , ID ) 48. Pasti väikekonnakotka püsielupaik (KLO , ID ) 49. Pasuna lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 50. Pasuna lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 51. Peressaare lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 52. Permisküla kalakotka püsielupaik (KLO , ID ) 53. Pikanõmme lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 54. Pikasilla 1 käpaliste püsielupaik (KLO , ID ) 55. Pikasilla 2 käpaliste püsielupaik (KLO , ID ) 56. Pikati väike - konnakotka püsielupaik (KLO ,ID ) 57. Pikati väikekonnakotka püsielupaik (KLO , ID ) 58. Pilsneri lendorava püsielupaik (KLO , ID ) Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 19. aprilli a määrus nr 12 Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 14. juuli a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest ( 50 lõik 1 ja 2) Keskkonnaministri 12. veebruari a määrus nr 10 I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine» 4 lõike 2 punkti 7 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi väike-konnakotka (Aquila pomarina) isendite väljaspool kaitsealasid asuvad püsielupaigad liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu 1 lõike 2 punktide 6, 8 ja 5 lõike 3 punktide 6, 24, 25, 32, 36-38, 51, 55, 65, 66, 69, 70 ja kohaselt I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta nende liikide soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 102 / 157

103 59. Pootsiku merikotka püsielupaik (KLO , ID ) 60. Põldemasaare lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 61. Pärnamäe lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 62. Ratva metsise püsielupaik (KLO , ID ) 63. Reissaare lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 64. Remniku kalakotka püsielupaik (KLO , ID ) 65. Remniku kalakotka püsielupaik (KLO , ID ) 66. Ristikivi metsise püsielupaik (KLO , ID ) 67. Rongassaare lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 68. Roogendiku lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 69. Roogendiku lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 70. Roostoja kalakotka püsielupaik (KLO , ID ) 71. Roostoja kalakotka püsielupaik (KLO , ID ) 72. Roostoja kalakotka püsielupaik (KLO , ID ) 73. Roostoja merikotka püsielupaik (KLO , ID ) Keskkonnaministri 13. jaanuari a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 13. jaanuari a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Keskkonnaministri 14. juuli a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 14. juuli a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 103 / 157

104 74. Roostoja väikekonnakotka püsielupaik (KLO , ID ) 75. Saaremaa lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 76. Saarevälja lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 77. Saarevälja metsavahi lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 78. Suuremurru lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 79. Tagajõe väikekonnakotka püsielupaik (KLO , ID ) 80. Tudulinna raba metsise püsielupaik (KLO , ID ) 81. Tärivere mäe lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 82. Uuetoa lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 83. Uuetoa väikekonnakotka püsielupaik (KLO , ID ) 84. Vahtramurru lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 85. Viilipoja lendorava püsielupaik (KLO , ID ) 86. Võhkassaare lendorava püsielupaik (KLO , ID ) Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 14. juuli a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 14. juuli a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 13. jaanuari a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Kaitse kord lähtub looduskaitseseadusest 50 Keskkonnaministri 19. aprilli a määrus nr 12 äike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri Keskkonnaministri 14. juuli a määrus nr 52 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitseeeskiri ÜKSIKOBJEKTID Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 8 lõike 2 punkti 16 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi metsise (Tetrao urogallus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine» 4 lõike 2 punkti 7 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi väike-konnakotka (Aquila pomarina) isendite väljaspool kaitsealasid asuvad püsielupaigad liigi soodsa seisundi tagamiseks. Eesmärgiks on kaitsta liiki ja tema püsielupaiku väljaspool kaitsealasid liigi soodsa seisundi tagamiseks. Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai a määruse nr 195 I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine 4 lõike 2 punkti 17 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava (Pteromys volans) isendite väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 104 / 157

105 Looduskaitseline piirang Kaitsekorra alus Kaitse eesmärk ja kaitsekord 1. Kalina ohvritamm (KLO , ID 89) 2. Katase kadakas (KLO , ID 86) 3. Katmani tammed (KLO , ID 464) 4. Männid (20); Sõrumäe männid (KLO , ID 87) 5. Oonurme rändrahn (2) (KLO , ID 1003) 6. Pilliroosoo rändrahn (KLO , ID ) 7. Pärnad; Lemmaku pärnad (2) (KLO , ID 243) Keskkonnaministri 2. aprilli a määrus nr 27 Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseeeskiri Kaitse eesmärk on kaitsta üksikobjekti tema teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtuse tõttu. Kaitsekord tuleneb looduskaitseseadusest ( 4 lõige 6). 8. Püha tamm (KLO , ID 465) 9. Ristimänd (KLO , ID 88) 10. Võrnu rändrahn (KLO , ID 805) Looduskaitseline piirang 1. Agusalu loodusala (RAH , ID ) 2. Alajõe loodusala (RAH , ID ) 3. Atsalama loodusala (RAH , ID ) 4. Jõuga loodusala (RAH , ID ) 5. Järvevälja loodusala (RAH , ID ) 6. Kauksi loodusala (RAH , ID ) 7. Kurtna loodusala (RAH , ID ) 8. Muraka loodusala (RAH , ID ) NATURA 2000 Loodusalad Kaitsekord I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on männipurelane (Stephanopachys linearis). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (*9010) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad 6210), puisniidud (*6530) ja puiskarjamaad (9070). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad 9060) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on vanad loodusmetsad (*9010); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on männisinelane (Boros schneideri). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 105 / 157

106 9. Mäetaguse loodusala (RAH , ID ) 10. Puhatu loodusala (RAH , ID ) 11. Selisoo loodusala (RAH , ID ) 12. Smolnitsa loodusala (RAH , ID ) 13. Struuga loodusala (RAH , ID ) 14. Tudusoo loodusala (RAH , ID ) siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys volans*), männisinelane (Boros schneideri), väikepunalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) ja soohiilakas (Liparis loeselii). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), vanad laialehised metsad (*9020) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad 9060); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) ja roheline kaksikhammas (Dicranum viride). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad 6210), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad soo- ja lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on laialehine nestik (Cinna latifolia), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), idavõsalill (Moehringia laterifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja vingerjas (Misgurnus fossilis). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150) ning siirdesooja rabametsad (*91D0). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (*2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), jõesilm (Lametra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys volans*) ja harilik võldas (Cottus gobio). Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 106 / 157

107 Lisa 6. Veealad Nimi 1. Agusalu järv (VEE , ID ) 2. Ahnejärv (Kurtna Ahnejärv) (VEE , ID ) 3. Ahvenjärv (Kurtna Ahvenjärv) (VEE , ID ) 4. Aknajärv (VEE , ID ) 5. Allikjärv (VEE , ID ) 6. Armise järv (VEE , ID ) 7. Haugjärv (Kurtna Haugjärv) (VEE , ID ) 8. Heinasoo järved (VEE , ID ) 9. Heinasoo järved (VEE , ID ) 10. Heinasoo järved (VEE , ID ) 11. Heinasoo järved) (VEE , ID ) 12. Imatu järv (VEE , ID ) 13. Jaala järv (VEE , ID ) 14. Kaarlepa järv (VEE , ID ) 15. Kalina järv (VEE , ID ) 16. Kihljärv (VEE , ID ) 17. Kirjakjärv (VEE , ID ) 18. Konnajärv (Kurtna Konnajärv) (VEE , ID ) 19. Konsu järv (VEE , ID ) 20. Korponi järv (VEE , ID ) 21. Kulpjärv (VEE , ID ) Veepeegli pindala (ha) 2,7 (kogu pindala 2,79) JÄRVED Valgala pindala (km 2 ) Kallasrada (m) Veekaitsevöönd (m) EKV (m) Piiranguvöönd (m) , , , , , , , , , ,2 4, , , , ,8 30, , ,2 27 (Valgala koos Raudi kanali valgalaga: 120 km 2 ) , , Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 107 / 157

108 22. Kuradijärv (VEE , ID ) 23. Liivjärv (Jõuga Liivjärv) (VEE , ID ) 24. Liivjärv (Kurtna Liivjärv) (VEE , ID ) 25. Linajärv (Jõuga Linajärv) (VEE , ID ) 26. Linajärv (Kurtna Linajärv) (VEE , ID ) 27. Lusikajärv (VEE , ID ) 28. Martiska järv (Kurtna Martiska järv) (VEE , ID ) 29. Martiska järv (Puhatu Martiska järv) (VEE , ID ) 30. Must-Jaala järv (VEE , ID ) 31. Mustjärv (Kurtna Mustjärv) (VEE , ID ) 32. Mätasjärv (Kurtna Mätasjärv) (VEE , ID ) 33. Niinsaare järv (VEE , ID ) 34. Nootjärv (VEE , ID ) 35. Nurkjärv (VEE , ID ) 36. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv) (VEE , ID ) 37. Pahasenja järv (VEE , ID ) 38. Pannjärv (VEE , ID ) 39. Peenjärv (VEE , ID ) Konsu järv 40. Peen-Kirjakjärv (VEE , ID ) 41. Pesujärv (Jõuga Pesujärv) (VEE , ID ) 42. Piirakajärv (VEE , ID ) 43. Pikkjärv (Kõnnu Pikkjärv) (VEE , ID ) 44. Puhatu järv (VEE , ID ) 45. Punane järv (VEE , ID ) 46. Puujala järv (VEE , ID ) 47. Ratasjärv (Kurtna Ratasjärv) (VEE , ID ) 1, , , , , , , , , , , , ,9 20, , , , , , , , ,9 4, , , Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 108 / 157

109 48. Ratva järv (VEE , ID ) 49. Rääkjärv (VEE ), ID ) 50. Räätsma järv (VEE , ID ) 51. Saarejärv (Kurtna Saarejärv) (VEE , ID ) 52. Seli raba laugas (VEE , ID ) 53. Sisalikujärv (VEE , ID ) 54. Suurjärv (Kurtna Suurjärv) (VEE , ID ) 55. Suurlaugas (Selisoo Suurlaugas) (VEE , ID ) 56. Särgjärv (Kurtna Särgjärv) (VEE , ID ) 57. Tudulinna paisjärv (VEE , ID ) 58. Valgejärv (Kurtna Valgejärv) (VEE , ID ) 59. Vasavere järv (VEE , ID ) 60. Viinamardi järv (VEE , ID ) 61. Virtsiku järv (VEE , ID ) 62. Võhma järv (VEE , ID ) 63. Võhma järv (VEE , ID ) 64. Väike Linajärv (Kurtna Väike Linajärv) (VEE , ID ) 65. Väike-Agusalu järv (VEE , ID ) 66. Väike-Niinsaare järv (VEE , ID ) 67. Ümmargune järv (Kõnnu Ümmargune järv) (VEE , ID ) 68. Nimetu (VEE ), ID ) 69. Nimetu (VEE , ID ) 70. Nimetu (VEE , ID ) 25,1 (kogu pindala 25,58) 8, ,8 1, ,4 (kogu pindala 6,46) , , ,9 10, ,3 (kogu pindala 3,31) , (kogu pindala 18,05) , , , , , , , , , , , , , Kogu pindala- veepeegli pindala ja saarte pindala kokku. andmed puuduvad Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 109 / 157

110 VOOLUVESI Nimi Põhitelje pikkus (km) Valgala pindala (km 2 ) Kallasrada (m) Veekaitsevöönd (m) EKV (m) Piiranguvöönd (m) 1. Agusalu oja (VEE , ID ) 3,8 3,3 2. Ahu oja (VEE , ID ) 1,7 <10 * 3. Ahujaani oja (Uuenurme oja) (VEE , ID ) 4. Alajõgi (VEE , ID ) 5. Arvila kraav (VEE , ID ) 6. Gluboki oja (VEE , ID ) 7. Gorodenka oja (VEE , ID ) 8. Härjaoja (VEE , ID ) 9. Imatu oja (VEE , ID ) 10. Jaama jõgi (VEE , ID ) 4,3 3, ,8 154, ,7 8,3 3,6 4, ,5 119, ,6 19, ,9 33, ,4 47, Jõemäe oja (VEE , ID ) 6,4 8, Jõuga peakraav (VEE , ID ) 6,8 29, Kabelikraav (VEE , ID ) 14. Karjamaa oja (VEE , ID ) 15. Karoli oja (VEE , ID ) 16. Kasesoo harukraav (VEE , ID ) 17. Kasesoo kraav (VEE , ID ) 18. Kauksi oja (VEE , ID ) 0,4 <10 * ,3 29, ,9 27, ,2 <10 * 8,1 33,1 13,6 44, Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 110 / 157

111 19. Kaukvere jõgi (VEE , ID ) 20,5 56, Kiikla peakraav (VEE , ID ) 21. Kiissa oja (VEE , ID ) 22. Kohtla jõgi (VEE , ID ) 23. Konsu kanal (VEE , ID ) 24. Kopanka oja (VEE , ID ) 25. Kruusoja (VEE , ID ) 26. Kuru oja (VEE , ID ) 27. Kõnnu peakraav (VEE , ID ) 28. Kõrtsikraav (VEE , ID ) 29. Kõveroja (VEE , ID ) 30. Laasina kraav (VEE , ID ) 31. Laukasoo kraav (VEE , ID ) 32. Lemmaku peakraav (VEE , ID ) 33. Liiamäe kraav (VEE , ID ) 8,1 16,3 10 6,7 9, ,4 186, ,9 1,3 10 4,7 6, , ,5 14, ,9 12, ,4 26, , , * 6,2 12,3 8,4 18,7 10 0,5 <10 * 34. Luguki peakraav (Liguski oja) (VEE , ID ) 3,5 6, Lähtepää jõgi (VEE , ID ) 6, * 36. Mihklimurru oja (VEE , ID ) 37. Milloja (VEE , ID ) 38. Mustajõgi (VEE , ID ) 3, ,5 17, ,2 399, Mustaladva oja (VEE , ID ) 7,9 14,2 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 111 / 157

112 40. Mustasoo oja (VEE , ID ) 5,5 7, Mäetaguse jõgi (VEE , ID ) 23,2 90, Männiku kraav (VEE , ID ) 3,5 18,8 43. Narva jõgi (VEE , ID ) 73, Ojamaa jõgi (VEE , ID ) 27,2 233, Ojamaa peakraav (Võrnu kraav) (VEE , ID ) 46. Oonurme oja (VEE , ID ) 47. Paeoja (VEE , ID ) 48. Paistemäe oja (VEE , ID ) 8,6 3,1 10 7, ,8 11, , Parvetuskraav (VEE , ID ) 5,2 14, Peressaare kraav (VEE , ID ) 51. Permisküla oja (VEE , ID ) 52. Poruni jõgi (VEE , ID ) 53. Puhatu oja (VEE , ID ) 6,9 8,6 15, ,3 32, ,6 33, Punasoo oja (VEE , ID ) 13, Põllualuse kraav (VEE , ID ) 7 5,4 56. Rannapungerja jõgi (VEE , ID ) 57. Ratva oja (VEE , ID ) 58. Raudi kanal (Raudi jõgi) (VEE , ID ) 54,5 594, , , Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 112 / 157

113 59. Raudjõgi (VEE , ID ) 60. Rehessaare oja (VEE , ID ) 61. Remniku oja (VEE , ID ) 62. Riiasoo kraav (VEE , ID ) 63. Rosseli oja (VEE , ID ) 64. Saksoja (VEE , ID ) 65. Smolnitsa oja (VEE , ID ) 66. Soompää kraav (VEE , ID ) 67. Tagajõgi (VEE , ID ) 68. Tammikmäe peakraav (VEE , ID ) 8,1 19, ,9 39, ,2 27, ,5 4 9,6 20, ,5 17, ,4 1,8 4,9 8, ,8 256, ,3 14, Tarumaa peakraav (Jürioja) (VEE , ID ) 8,1 19, Tsiretoki oja (VEE , ID ) 71. Uhe peakraav (VEE , ID ) 72. Uusküla oja (VEE , ID ) 73. Varesmetsa peakraav (VEE , ID ) 74. Vasavere jõgi (VEE , ID ) 75. Viilipoja (VEE , ID ) 76. Virussaare kraav (VEE , ID ) 3,6 1, ,2 25,5 10 5,8 7, ,6 25, ,7 51, ,3 13, ,2 7,1 * Täpne valgala pindala info puudub Kollasega tähistatud vooluvesi jääb Alutaguse valla piiridesse vaid väga vähesel määral. ALLIKAD Veekaitsevöönd (m) EKV Piiranguvöönd (m) (m) 1. Niine allikas (VEE , ID ) Pühtitsa allikas (VEE , ID ) 3. Nimi teadmata (VEE , ID ) EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur ( ) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 113 / 157

114 Piia Kirsimäe Teie Kobras AS Meie nr 2-5/18/308 Hüdroloogilised andmed Keskkonnaagentuur esitab Teile, vastavalt Teie taotlusele 1% ja 2% tõenäosusega veetasemed Peipsi järve põhjarannikul (arvutatud HJ Mustvee andmetel). 1% 2% Veetase ( m AS) 31,78 31,66 Lugupidamisega Ivo Saaremäe Peaspetsialist klienditeenindus üldosakond Keskkonnaagentuur Riigi Ilmateenistus Mustamäe tee Tallinn Facebook Keskkonnaagentuur Anna Põrh hüdroloog

115 Lisa 8. Ehituskeeluvööndi vähendamine Skeem 17. EKV vähendamine 25 meetrile Rannapungerja jõel Rannapungerja kompaktse asustusega alal. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 115 / 157

116 Skeem 18. EKV vähendamine 25 meetrile Rannapungerja jõe ja Tagajõe ääres asuvatel vanadel talukohtadel ca 50 m ulatuses. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 116 / 157

117 Lisa 9. Riigiteede nimekiri Maa-ameti (2018) andmetel asuvad Alutaguse valla territooriumil või valda läbivad riigimaanteedest põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga ning järgmised tugimaanteed ja kõrvalmaanteed: Tugimaanteed: nr 32 Jõhvi-Vasknarva nr 35 Iisaku-Tudulinna-Avinurme nr 88 Rakvere-Rannapungerja Kõrvalmaanteed: nr Väike-Pungerja Estonia kaevanduse nr Kauksi-Vasknarva nr Iisaku-Alajõe nr Kohtla-Järve-Mäetaguse nr Savala-Arvila nr Pagari-Illuka nr Jõuga-Raudi nr Mäetaguse-Iisaku nr Säilliku-Kuru nr Kauksi-Kuru nr Iisaku-Varesemetsa nr Tärivere-Iisaku nr Iisaku haigla tee nr Kuremäe-Soompea nr Agusalu-Permisküla nr Karjamaa-Remniku nr Oonurme-Peressaare nr Kruusoja-Peressaare nr Sahargu tee nr Jõetaguse-Aruküla-Mäetaguse nr Jaama-Kuningaküla nr Tudulinna-Sahargu nr Ereda-Võrnu-Sala nr Apandiku-Võrnu-Kiikla nr Jõuga-Koldamäe nr Kuremäe-Kaidma nr Mäetaguse tee Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 117 / 157

118 Lisa 10. AS Eleringi olemasolevad liinid ja alajaamad Olemasolevad 110 kv õhuliinid Alutaguse vallas Tähis Nimetus Liini algus Liini lõpp Tüüp L070 Alutaguse Estonia- Alajaam Alajaam Estonia- õhuliin Põhja Alutaguse Põhja L071 Alutaguse Estonia- Alajaam Alajaam Estonia- õhuliin Põhja Alutaguse Põhja L072 Alutaguse Konsu Alajaam Alajaam Konsu õhuliin Alutaguse L073 Alutaguse Konsu Alajaam Alajaam Konsu õhuliin Alutaguse L08 Aidu Jaoskonna 3B Alajaam Aidu Alajaam Jaoskonna õhuliin 3B L104A Illuka Alutaguse Alajaam Illuka Alajaam Alutaguse õhuliin L104B Mustvee Alutaguse Alajaam Mustvee Alajaam Alutaguse õhuliin L104C Alajõe haru Liin Mustvee Alajaam Alajõe õhuliin Alutaguse L135 Ahtme Aidu Alajaam Ahtme Alajaam Aidu õhuliin L136 Ahtme Illuka Alajaam Ahtme Alajaam Illuka õhuliin L138A Püssi Kiikla Alajaam Püssi Alajaam Kiikla õhuliin L138B Kiikla Alutaguse Alajaam Kiikla Alajaam Alutaguse õhuliin Olemasolevad 330 kv õhuliinid Alutaguse vallas Tähis Nimetus Liini algus Liini lõpp Tüüp L300 Balti Tartu Alajaam Balti Alajaam Tartu õhuliin L353 Viru Tsirguliina Alajaam Viru Alajaam õhuliin Tsirguliina L356 Viru Paide Alajaam Viru Alajaam Paide õhuliin Alajaamad Alajaama nimetus Pinge Estonia-Põhja 110 Alajõe 110 Illuka 110 Alutaguse 110 Konsu 110 Kiikla 110 Jaoskonna 3B 110 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 118 / 157

119 Skeem 19. Liini L104A demonteeritav lõik Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 119 / 157

120 Skeem 20. Liini L138A ümberehitus. Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 120 / 157

121 Lisa 11. Puhastid ja puurkaevud Puhasti nimi Iisaku Illuka kool Kiikla Kraav-settebassein nr 2 Kuremäe Kuremäe kloostri reoveepuhasti Kurtna Mäetaguse reoveepuhasti Narva karjääri biopuhasti Ojamaa kaevanduse Kohtla settebassein Ojamaa kaevanduse reoveepuhasti Ojamaa kaevanduse Sompa settebassein Pühtitsa kloostri puhastusseadmed Rannapungerja sadama kü Remniku lastelaagri puhasti Settebassein nr 10 Settebassein nr 14 Settebassein nr 2 Settebassein nr. 2 Settebassein nr. 3 Settebassein nr 3 Settebassein nr 4 Settebassein nr 5 Settebassein nr 7 Settebassein nr 8 Tasandik AS reoveepuhasti Tudulinna reoveepuhasti Vasknarva kordoni reoveepuhasti KKR kood PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH PUH KKR kood EHAK Veehaare PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõetaguse küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (30778) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Atsalama küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rajaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla Tarbepuurkaev (15654) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rausvere küla Tarbepuurkaev (16711) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (18220) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17962) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (12284) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (25380) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18223) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Tarbepuurkaev (19761) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (3176) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (23089) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (18349) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla Tarbepuurkaev (16151) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 121 / 157

122 PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (20316) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (30602) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (21115) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (20954) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18234) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kamarna küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sälliku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (15766) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (16118) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (17025) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (18668) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Estonia kaevandus (5967) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18231) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Metsküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (30600) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (18689) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Vasavere laut (3227) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (18205) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Koldamäe küla Tarbepuurkaev (25899) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Kuremäe algkool (3250) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18228) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (18203) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (4177) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (18207) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17975) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (20153) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (25631) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (26420) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla Tarbepuurkaev (22061) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik Mäetaguse III (12283) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (20464) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (15769) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (12292) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 122 / 157

123 PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (30301) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 51 (3233) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (2631) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kuremäe (15172) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (5940) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla Tarbepuurkaev (2669) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18225) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 49 (3235) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Tarbepuurkaev (16590) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (3191) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Atsalama küla Atsalama II (9024) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (3557) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (20618) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (23007) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kaidma küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (16582) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (21510) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Imatu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (22306) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (20566) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla Tarbepuurkaev (16152) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22677) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (22862) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (13464) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla Ratva (12296) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (20074) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (3495) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tudulinna (14760) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Tarbepuurkaev (16432) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22467) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (19675) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (21714) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18536) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (13617) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sälliku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (2661) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Metsküla Tarbepuurkaev (5905) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Roostoja küla Tarbepuurkaev (3164) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17976) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 123 / 157

124 PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Jõuga küla (54422) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (3560) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (15078) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla Tarbepuurkaev (3203) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Apandiku küla Tarbepuurkaev (12285) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17967) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pagari küla Tarbepuurkaev (16310) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (23673) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (16148) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (17991) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõetaguse küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kasevälja küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Edivere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (21965) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (18239) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rajaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (24018) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vaikla küla Tarbepuurkaev (21190) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (17995) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (18081) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (16120) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (16914) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik Iisaku gümnaasium (3170) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (21417) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (20058) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (30412) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Metsküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (3184) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (13602) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Koldamäe küla Tarbepuurkaev (23321) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rajaküla Rajaküla II (2749) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17969) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vaikla küla Tarbepuurkaev (13498) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 124 / 157

125 PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Tarbepuurkaev (3247) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik Tarbepuurkaev (3193) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (18240) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Peressaare küla Tarbepuurkaev (4243) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22212) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla Konsu (3249) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22861) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla Tarbepuurkaev (5844) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (17998) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (23165) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (25632) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla Ongassaare küla (54308) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (16621) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla Tarbepuurkaev (18252) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (15748) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Puhatu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (15763) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (13525) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (23460) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (18210) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (16332) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (23757) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rausvere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 30 (50906) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22231) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (18665) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Estonia kaevandus (2656) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (15261) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla Tarbepuurkaev (16041) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (18537) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17981) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Pühtitsa kloostri pk nr 2 (13486) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (15806) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (22053) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 125 / 157

126 PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Tarbepuurkaev (16043) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Varesmetsa küla Varesmetsa küla pk (3171) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Imatu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17960) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Roostoja küla Tarbepuurkaev (21315) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (2630) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (18676) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22708) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (12289) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uhe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla Tarbepuurkaev (16662) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kamarna küla Tarbepuurkaev (13571) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Oonurme küla Tarbepuurkaev (4245) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (23331) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 31 (50904) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (5939) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik Tarbepuurkaev (5906) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (20261) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Tarbepuurkaev (20828) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kamarna küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (18683) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (20619) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla Tarbepuurkaev (13574) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17986) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22466) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik Tarbepuurkaev (3194) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Illuka (4007) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 29 (50862) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (26490) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (14726) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla Tarbepuurkaev (2445) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse küla Tarbepuurkaev (2658) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 126 / 157

127 PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (20463) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pagari küla Tarbepuurkaev (5901) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lõpe küla Tarbepuurkaev (4163) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (15546) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Tarbepuurkaev (15045) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vaikla küla Tarbepuurkaev (5909) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (17993) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Varesmetsa küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (20230) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karoli küla Tarbepuurkaev (23459) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (5564) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (18671) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõetaguse küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võhma küla Tarbepuurkaev (12287) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tärivere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla Tarbepuurkaev (30690) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Metsküla Tarbepuurkaev (5903) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pootsiku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pagari küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18227) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (16250) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tarbepuurkaev (30129) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pagari küla Pagari I (2668) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla Kalina II (9025) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (13614) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla Ojamaa kaevandus (25900) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla Tarbepuurkaev (16461) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (23656) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (3251) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (24507) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (26545) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Oonurme küla Tarbepuurkaev (13535) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (25659) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (23878) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (18243) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (18454) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tarbepuurkaev (5957) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (21992) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Metsküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Pühtitsa kloostri pk nr 1 (3248) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 127 / 157

128 PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (20955) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (21719) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Estonia kaevandus (5968) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla Tarbepuurkaev (16469) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18230) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uhe küla Uhe (20961) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (2754) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (18681) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (16153) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18233) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (13573) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (22362) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sälliku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõetaguse küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (30601) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Atsalama küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Edivere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (20827) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (15858) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kamarna küla Tarbepuurkaev (13572) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik Mäetaguse aleviku II (2751) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Kurtna-Vasavere pk 63 (3242) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kaidma küla Tarbepuurkaev (4178) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Puhatu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (5836) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (12291) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (22308) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Oonurme küla Tarbepuurkaev (13536) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (4157) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla Tarbepuurkaev (16232) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (15259) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Roostoja küla Tarbepuurkaev (23177) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõetaguse küla Tarbepuurkaev (15952) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (17999) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla Tarbepuurkaev (5898) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18539) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 128 / 157

129 PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla Tarbepuurkaev (20151) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tärivere küla Tarbepuurkaev (13482) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (21394) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (18672) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (20771) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tarbepuurkaev (24723) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uhe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse küla Tarbepuurkaev (16622) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Estonia kaevandus (2657) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Peipus vähikasvatus (20288) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18664) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (3555) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (13555) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kamarna küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Oonurme küla Tarbepuurkaev (4244) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõetaguse küla Tarbepuurkaev (17178) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18224) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Apandiku küla Soojussüsteemi puurkaev (50151) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tarbepuurkaev (3159) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võhma küla Tarbepuurkaev (12286) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Uusküla (3189) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla Tarbepuurkaev (3480) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22265) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17961) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (19660) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (17996) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (23750) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (16917) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (21104) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (21964) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (25474) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (16107) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (3556) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Tarbepuurkaev (5902) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 129 / 157

130 PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla Tarbepuurkaev (16203) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pootsiku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kaidma küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18232) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (4175) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Varesmetsa küla Tarbepuurkaev (13495) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Peressaare küla Tarbepuurkaev (19414) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (12294) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (15731) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (18221) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (23465) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik Kasevälja pargi (52332) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17980) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (16108) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (15767) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla Tarbepuurkaev (2666) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (15764) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla Tarbepuurkaev (12297) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla Tarbepuurkaev (2664) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (12290) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (18244) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (9017) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uhe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (16147) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (23422) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tudulinna (11796) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (15572) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (4224) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Tarbepuurkaev (3167) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (18237) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (20953) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (13607) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alliku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla Tarbepuurkaev (2747) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik Tarbepuurkaev (2748) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (4174) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (3253) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 130 / 157

131 PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (16280) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla Tarbepuurkaev (16514) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (18688) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (18677) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (18669) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (13616) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla Tarbepuurkaev (16150) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Peipus (17363) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Tarbepuurkaev (16591) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (4172) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (18000) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (18211) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (18684) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Tarbepuurkaev (22915) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (18667) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (19625) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (18216) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Imatu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Atsalama küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (25735) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (18241) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (18246) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Metsküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Ereda (20199) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (5838) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (18670) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (3183) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võide küla Tarbepuurkaev (12295) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sälliku küla Tarbepuurkaev (19634) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (18666) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (25475) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 131 / 157

132 PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Hane (23874) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (5915) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 66 (3244) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (23753) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (22706) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17966) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (5843) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (18248) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (18001) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sahargu küla Tarbepuurkaev (17021) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17970) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Illuka vallamaja (52481) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla Tarbepuurkaev (18281) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Tarbepuurkaev (16042) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (17990) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pagari küla Pagari II (2752) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pootsiku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (24150) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (3175) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pootsiku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kamarna küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (14829) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Tarbepuurkaev (16044) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Tarbepuurkaev (16281) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Remniku lastelaager (3494) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Tarbepuurkaev (20152) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (16119) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Kurtna-Vasavere pk 53 (3262) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (14723) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla Tarbepuurkaev (16040) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kivinõmme küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lipniku küla Tarbepuurkaev (5908) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (17984) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Varesmetsa küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17971) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Illuka kool (52423) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (26274) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (22054) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Varesmetsa küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (17989) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (19663) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (14319) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (22998) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 132 / 157

133 PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (20956) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (18663) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Tarbepuurkaev (21700) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (23258) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rausvere küla Tarbepuurkaev (13601) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (19662) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik Iisaku (3190) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18215) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (16595) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (16154) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17974) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (20952) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pootsiku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (15260) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pikati küla Tarbepuurkaev (15846) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (5839) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Illuka (20303) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse küla Tarbepuurkaev (16584) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (18675) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik Tarbepuurkaev (9099) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (30133) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (21151) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17973) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tärivere küla Tarbepuurkaev (3174) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (18218) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Tarbepuurkaev (20548) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17988) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (18209) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Rannapungerja sadama kü (13493) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (23006) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (23880) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla Tarbepuurkaev (4158) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22055) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Loomapidamise abimajandi pk (19707) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (17997) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik Tarbepuurkaev (19435) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (3188) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 133 / 157

134 PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18214) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (17009) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (4176) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pagari küla Tarbepuurkaev (5899) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (17829) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (20150) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Kiikla elamu (14267) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (4160) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Edivere küla Tarbepuurkaev (16468) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kaidma küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna (16391) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla Tarbepuurkaev (19664) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (18673) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik Tarbepuurkaev (3172) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (21252) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pootsiku küla Tarbepuurkaev (13575) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22307) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla Tarbepuurkaev (22450) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18222) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pootsiku küla Tarbepuurkaev (25898) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla Võrnu (9098) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (20882) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tarbepuurkaev (16644) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (24536) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Apandiku küla Soojussüsteemi puurkaev 2 (50106) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõetaguse küla Tarbepuurkaev (16672) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (21464) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kasevälja küla Tarbepuurkaev (3178) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kamarna küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla Kurtna noortelaager (3246) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Aruküla Aruküla (9097) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (24949) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (16146) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (18229) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sahargu küla Tarbepuurkaev (3161) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Kuremäe haigla (3241) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (3187) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 134 / 157

135 PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (18208) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Atsalama küla Atsalama I (9023) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (20773) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (16204) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (3173) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 32 (50903) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Edivere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (15359) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Punamäe kordon (13499) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (3181) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18235) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pagari küla Tarbepuurkaev (16592) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla Tarbepuurkaev (20818) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik Mäetaguse aleviku I (2663) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kaidma küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla Tarbepuurkaev (12288) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (18685) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Varesmetsa küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17963) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (13608) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Tarbepuurkaev (9096) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Roostoja küla Tarbepuurkaev (15394) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (15852) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 50 (3234) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Kuremäe elamu (3240) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (23166) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17978) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 135 / 157

136 PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sälliku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tärivere küla Tarbepuurkaev (21080) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tarbepuurkaev (3162) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17987) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (16416) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla Tarbepuurkaev (16916) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Edivere küla Edivere pk (55921) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (15468) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (16191) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Oonurme küla Tarbepuurkaev (19669) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vaikla küla Tarbepuurkaev (16583) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tarbepuurkaev (3160) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla Tarbepuurkaev (16593) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (24737) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Kiikla sigala pk (2614) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla Tarbepuurkaev (16418) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (21699) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse küla Mäetaguse (20924) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla Tarbepuurkaev (15903) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik Tarbepuurkaev (2651) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (22709) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Tarbepuurkaev (30015) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (18217) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (17994) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Vasknarva (20023) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (15262) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Oonurme küla Tarbepuurkaev (13457) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Väike-Pungerja (20871) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (21932) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (15137) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18238) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jõuga küla Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 136 / 157

137 PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kaatermu küla Tarbepuurkaev (23158) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla Tarbepuurkaev (16149) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tarakuse küla Tarakuse (16392) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tarbepuurkaev (3163) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla Tarbepuurkaev (15732) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (21314) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Imatu küla Tarbepuurkaev (3186) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (23330) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (18204) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kaatermu küla Tarbepuurkaev (26358) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (17992) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Oonurme küla Tarbepuurkaev (19668) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (5825) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla Tarbepuurkaev (13460) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Kurtna-Vasavere pk 62 (3243) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla Tarbepuurkaev (21755) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22063) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla Tarbepuurkaev (16918) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (24721) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lemmaku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (18170) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (15762) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (4120) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (18693) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Metsküla Tarbepuurkaev (5904) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (19661) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võhma küla Tarbepuurkaev (18201) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Smolnitsa küla Tarbepuurkaev (18206) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (13546) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22720) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla Tarbepuurkaev (22866) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17968) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (18163) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik Tarbepuurkaev (2665) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17965) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alliku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Metsküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuremäe küla Tarbepuurkaev (14266) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla Tarbepuurkaev (21232) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tärivere küla Tarbepuurkaev (13534) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 137 / 157

138 PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla Sõrumäe küla pk (53056) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (20231) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (13523) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (21251) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18236) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Apandiku küla Tarbepuurkaev (16106) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla Tarbepuurkaev (19653) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (18226) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Puhatu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Apandiku (20129) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tudulinna alevik Tarbepuurkaev (15393) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (21014) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (9016) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ratva küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Imatu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla Ohakvere pk (55889) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse küla Tarbepuurkaev (5907) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kasevälja küla Tarbepuurkaev (20314) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Oonurme küla Tarbepuurkaev (13570) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (18245) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sõrumäe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17985) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (18213) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (21188) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22409) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (5924) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Jaama küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vaikla küla Tarbepuurkaev (5910) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vaikla küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Mäetaguse alevik PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alliku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uhe küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (18242) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla Tarbepuurkaev (16387) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Tärivere küla Tarbepuurkaev (17026) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (21555) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Tarbepuurkaev (3237) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (17964) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 138 / 157

139 PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18197) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla Tarbepuurkaev (19654) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Varesmetsa küla Tarbepuurkaev (19762) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuningaküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (23159) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sahargu küla Tarbepuurkaev (17022) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rajaküla Rajaküla I (2659) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Agusalu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla Tarbepuurkaev (5941) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kauksi küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (12293) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (21811) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võrnu küla Tarbepuurkaev (16309) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla Tarbepuurkaev (3561) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (15768) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla Tarbepuurkaev (15765) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Lipniku küla Tarbepuurkaev (3180) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (21591) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kiikla küla Tarbepuurkaev (16703) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ereda küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Puhatu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võhma küla Tarbepuurkaev (19640) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Tarbepuurkaev (16116) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (18212) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla Tarbepuurkaev (4220) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (30872) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Varesmetsa küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Pagari küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kasevälja küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla Tarbepuurkaev (16117) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (22062) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (18219) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 67 (3245) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla Kurtna-Vasavere pk 28 (50902) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Varesmetsa küla Tarbepuurkaev (3177) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 139 / 157

140 PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Tarbepuurkaev (20881) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Uusküla Tarbepuurkaev (15513) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Peressaare küla Tarbepuurkaev (4219) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasavere küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (25075) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (23008) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla Tarbepuurkaev (17972) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (21754) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Alajõe küla Tarbepuurkaev (3182) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (23461) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Karjamaa küla Tarbepuurkaev (20462) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ongassaare küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Võide küla Tarbepuurkaev (12282) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kuru küla Tarbepuurkaev (26001) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Vasknarva küla Tarbepuurkaev (21013) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla Tarbepuurkaev (24185) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (23005) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kalina küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Illuka küla Illuka Tarakuse (52480) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rannapungerja küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Edivere küla Tarbepuurkaev (16631) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Katase küla Tarbepuurkaev (15694) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Permisküla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Remniku küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Konsu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Sälliku küla Tarbepuurkaev (4164) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Iisaku alevik Tarbepuurkaev (25869) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla Tarbepuurkaev (21351) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kasevälja küla Tarbepuurkaev (23840) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Atsalama küla Atsalama (17340) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kaidma küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Puhatu küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Kurtna küla Kurtna-Vasavere pk 52 (3261) PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Arvila küla PRK Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Rajaküla Velsicol (14142) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 140 / 157

141 Lisa 12. Tuletõrje veevõtukohad Asustusüksus Lähiaadress Mahutavus (m³) Olukord Märkus Tüüp Väike-Pungerja Mäetaguse metskond 27 - Rikkis Kraav kuiv. LVK Väike-Pungerja Estonia tööstusala - Korras Settebassein ja kraav.kraavist autopumbaga,basseinist mootorpumbaga. VVK Väike-Pungerja Simumäe - Rikkis Tiik kuiv. LVK Väike-Pungerja Seli raba matkarada - Korras LVK Väike-Pungerja Sipelga - Korras LVK Väike-Pungerja Settebassein 3 - Korras LVK Võide Vaarika - Korras Halb LVK Võide Mäetaguse metskond Korras Halb LVK Võide Põlluveere 25 Korras Maa-alune mahuti, põllu peal VVK Vasknarva Veresovi - Korras Suure lumega võibolla probleem autopumbaga. LVK Vasknarva Vasknarva rist - Korras Talvel ligipääs puudub. LVK Vasknarva Saare - Korras LVK Vasknarva Muuli tee 8 - Korras LVK Vasknarva Sõrenetsi tee 14 - Korras LVK Vasknarva Sõrenetsi tee 18 - Korras LVK Vasknarva Hüdroloogiaposti - Korras LVK Vasknarva Soodi - Korras VVK Vasknarva Kasesalu - Korras LVK Vasavere Rääkjärv - Korras LVK Varesematsa - Korras LVK Varesematsa Saarega - Korras LVK Varesematsa Varesmetsa peakraav - Korras LVK Varesematsa Meti 300 Korras LVK Varesematsa Alajõe metskond Korras LVK Vaikla Mäenurga (Vaikla puhkekeskus) - Korras LVK Vaikla Kuldmaa - Korras LVK Uusküla Orava tee 3 - Korras Juurdepääs puudub. LVK Uusküla Teeääre 515 Korras LVK Uusküla Iisaku metskond Korras LVK Uhe Veevõtu - Korras Peaaegu tühi. VVK Tärivere Iisaku karjäär - Korras Saab kasutada ka HFS pumpa. Talvel ligipääs puudulik LVK Tärivere Taimelava - Korras LVK Tudulinna Keskuse tn - Korras Kõrge kallas LVK Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 141 / 157

142 Tudulinna Pargi - Rikkis Ligipääs autoga puudub, võsa. VVK Tudulinna Kelmi - Rikkis Läbivajunud, vett peaaegu ei ole. VVK Tudulinna Tudulinna kruusakarjäär - Korras Tõkkepuu on sissesõidul ees, vajadusel saab avada. LVK Tudulinna - Korras VVK kõrvale on maha pandut vanad betoonelektripostid, mis raskendavad liigipääsu. VVK Tudulinna Saeveski - Korras Võsas,ohtlik,kaaned puudu. Väravad on kinni, liigi ei pääse. VVK Tudulinna Saeveski - Korras Väravad lukus.ei pääsenud ligi. VVK Tudulinna Pikk tänav - Korras VVK Tudulinna Mardinõmme - Korras LVK Tammetaguse Jõepõllu - Korras Saab kasutada HFS pumpa LVK Tammetaguse Janari 180 Korras LVK Tammetaguse Laine - Korras LVK Tammetaguse Saaremäe 180 Korras LVK Taga-Roostoja - Korras LVK Taga-Roostoja - Korras LVK Taga-Roostoja Vanatoa 400 Korras LVK Taga-Roostoja Uus-Roostoja 400 Korras LVK Taga-Roostoja Uus-Roostoja - Korras LVK Taga-Roostoja - Korras VVK Tagajõe Oja - Rikkis Autoga ligi ei pääse. LVK Tagajõe Kihulase - Rikkis Ei pääsenud ligi LVK Tagajõe Vanasilla - Rikkis Vee tase madal. LVK Tagajõe Oja - Korras LVK Tagajõe Kivistiku 50 Korras LVK Tagajõe Nurgamäe - Korras LVK Tagajõe Paistemäe oja (oja) - Korras LVK Sälliku Nõgese - Korras Ligipääs puudub. LVK Võhma järv.saab kasutada HFS Sälliku Võhma lõkkekoht (Lõkkeplats) - Korras pumbajaama. Ligipääs raskendatud lume tõttu. LVK Sälliku 400 Korras LVK Sälliku 400 Korras LVK Sälliku Saare - Korras LVK Sõrumäe Kivimäe - Korras Vett ei ole. LVK Sõrumäe Ojala - Korras LVK Sahargu Kuivatipõllu - Rikkis Veevõtukohta ei leidnud. LVK Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 142 / 157

143 Sahargu Kruusaaugu - Korras Vett vähe. LVK Roostoja Veski 2 - Korras Autoga ligi ei pääse. LVK Roostoja Risti 50 Korras Juurdepääs halb LVK Roostoja Haavastiku - Rikkis Juurdepääsutee puudub LVK Roostoja Vöödiku - Korras Kallas kõrge. LVK Roostoja Müüri - Korras LVK Roostoja Ojasaksa - Korras LVK Roostoja 500 Korras LVK Roostoja Iisaku metskond Korras LVK Roostoja Männiku 500 Korras LVK Roostoja 350 Korras LVK Roostoja Muraka looduskaitseala Korras LVK Roostoja Savero 400 Korras LVK Roostoja Kase 200 Korras LVK Roostoja Keskküla - Korras LVK Roostoja Juhandra 100 Korras LVK Roostoja Tatika 300 Korras LVK Roostoja Veski - Korras LVK Roostoja Roostimetsa - Korras LVK Roostoja Tehnokommertsi - Korras LVK Remniku Külaplatsi - Korras Talvel ligipääs puudub. LVK Remniku Külavahe tee 2 - Korras LVK Remniku 500 Korras LVK Remniku Sõnajala - Korras LVK Remniku LASTELAAGRI (Remniku õppe- ja Puhkekeskus (puhkeküla/kämping)) - Korras VVK Ratva Rasumi - Korras LVK Rannapungerja Iisaku metskond 45 0 Rikkis Juurdesõidu tee on halvas seisukorras, pinnastee. Sügisel ja kevadel juurdepääs küsitav. LVK Rannapungerja Jõekääru - Korras Juurdesõidutee on lumest lükamata, ligipääs on raskendatud. Paadi slip LVK Rannapungerja Mustjõe - Rikkis kinnikasvanud tiik LVK Rannapungerja Paadi tee T1 - Korras ligipääs autoga kaldale puudub LVK Rannapungerja Liidia - Rikkis Ligipääs puudub LVK Rannapungerja Päikese - Korras Liiva pinnasega kaldtee LVK Rannapungerja Männimäe 300 Korras Metsatee. Talvel tee on kitsas, autoga ligipääs on raskendatud. LVK Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 143 / 157

144 Rannapungerja - Rikkis Metsatee.Vett ei ole LVK Rannapungerja Poolsaare - Korras LVK Rannapungerja Mulgi - Korras LVK Rajaküla Kaevu - Korras VVK Puhatu Permisküla metskond Korras LVK Pootsiku Nurme tee T2 - Korras Juurdepääs üle puidust silla. LVK Pootsiku - Korras Talvel juurdepääs puudub. LVK Pootsiku Tagametsa (Tagametsa talu puhkemaja) - Korras LVK Pootsiku Roosvaldi - Korras LVK Pootsiku Retšnoje - Korras LVK Permisküla Pistriku/1 - Korras LVK Permisküla Kajaka/2 - Korras LVK Permisküla Sauna - Korras LVK Permisküla Triibu - Korras LVK Permisküla Triibu - Korras LVK Permisküla Permisküla metskond Korras LVK Pagari Ümbersõidu tee 50 Korras Maa-alune veehoidla. VVK Oonurme - Korras LVK Oonurme Pika - Korras LVK Oonurme Kautvere 100 Korras LVK Ongassaare Settebasseini - Korras Kaevanduse territooriumil. LVK Ongassaare Virussaare mägi 500 Korras Saab kasutada HFS pumbajaama. LVK Ongassaare Metsamaja teetruup - Korras Võssa kasvanud. LVK Ongassaare Männiku 100 Korras LVK Ongassaare Metsamaja 300 Korras LVK Ongassaare Männiku 100 Korras LVK Ongassaare Alajõe metskond Korras LVK Ongassaare Alajõe metskond Korras LVK Ongassaare Metsamaja 400 Korras LVK Ohakavere Ohakvere settebassein - Korras LVK Mäetaguse Pihlaka tänav - Korras Ava imivooliku jaoks on väga väike Mäetaguse Kaevu tee - Korras Hooldekodu juures, lukustatud VVK VVK Mäetaguse Kuivati tee - Korras Põllu peal, autoga ligipääs kehv, vett täis. VVK Mäetaguse Tamme tn 2a - Rikkis VVK Mäetaguse Tamme tn 17 - Korras VVK Mäetaguse Kooli tn 9 - Korras VVK Mäetaguse Tamme tn 17 - Korras VVK Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 144 / 157

145 Metsküla 400 Rikkis Kinni kasvanud.tee pealt ei paista. LVK Metsküla - Korras LVK Metsküla Karu 100 Korras LVK Metsküla Madismäe - Korras LVK Metsküla Iisaku metskond 56 - Korras LVK Metsküla - Korras LVK Metsküla Jõekalda - Korras LVK Metsküla Mäetaguse metskond Korras LVK Metsküla Mäetaguse metskond Korras LVK Metsküla Tolli 400 Korras LVK Metsküla Vaabu 400 Korras LVK Metsküla Mäetaguse metskond 55 - Korras LVK Metsküla Pärnassaare mägi 400 Korras LVK Lõpe Maasika - Korras LVK Lõpe Möldri - Korras LVK Lõpe Leterma Suurkivi 300 Korras LVK Lõpe Iisaku metskond Korras LVK Lipniku Mõisa - Korras Talvel ligipääs puudulik. LVK Liivjärv UJUMISKOHT NR Korras Juurdepääs kõrgendatud läbivusega sõidukiga LVK Lemmaku Jõeveere piiramatu Korras Kõrge ja kinnikasvanud kallas. LVK Lemmaku Perusoo - Korras Metsasihil järv (soo, raba) LVK Lemmaku Perusoo - Rikkis Metsatee (soo, raba).leidmata LVK Lemmaku Perusoo 500 Korras metsateel (soo, raba) LVK Lemmaku Soone piiramatu Korras Talvel autoga ligipääs on raskendatud, tee on kitsas. LVK Lemmaku Treiali - Korras Teed jõeäärde ei ole olemas LVK Lemmaku Piiramatu Korras LVK Lemmaku Iisaku metskond Korras LVK Lemmaku Iisaku metskond Korras LVK Lemmaku Iisaku metskond Korras LVK Lemmaku Raja - Korras LVK Lemmaku Iisaku metskond 38 - Korras LVK Lemmaku Ranna - Korras LVK Kuru Võhma-Kuru - Korras LVK Kuru Teeääre - Korras LVK Kuru Nina 350 Korras LVK Kuru Marjamaa 100 Korras LVK Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 145 / 157

146 Kurtna TALLI - Korras Juurdepääs puudub. VVK Kurtna KOJA - Rikkis Kaev, vett vähe, eravladus VVK Kurtna KURTNA SUURJäRV - Korras Ligipääs eritehnikaga LVK Kurtna Kurtna raamatukogu - Korras Tiik. Viit puudub LVK Kurtna KRIIVA - Korras LVK Kurtna KRIIVA - Korras LVK Kurtna KESKUSE ALAJAAM - Korras VVK Kurtna KURTNA ABNEJäRV - Korras LVK Kurtna KURTNA MARTISKA JäRV - Korras LVK Kurtna ujumiskoht - Korras LVK Kuremäe - Korras Juurdepääs hea VVK Kuremäe Teenurga - Korras jõgi juurdepääs hea. Vett vähe. LVK Kuremäe KUREKELLA - Korras Jõgi, juurdepääs hea LVK Kuremäe Raasiku alajaam - Korras Täidetud veerandi ulatuses VVK Kuremäe Georgi - Korras vesi olemas 100%. Veetase madal. LVK Kuremäe Kaatermu tee T1 - Korras vesi olemas 25% LVK Kuremäe Mihkli - Korras LVK Kuremäe Mihkli - Korras LVK Kuremäe Rommi - Korras LVK Kuremäe Georgi - Korras LVK Kuremäe - Korras LVK Kuremäe Dmitri - Korras LVK Kuremäe Kure - Korras LVK Kuremäe Georgi kabel - Korras LVK Kuningaküla Jasmiini - Korras LVK Kuningaküla Sadama - Korras LVK Kuningaküla Harjaste/1 - Korras LVK Kuningaküla Permisküla metskond 9 - Korras LVK Kuningaküla Maasika - Korras LVK Kuningaküla 300 Korras LVK Kuningaküla Korras LVK Konsu AHTME METSKOND 29 - Korras Juurdepääs puudub. LVK Konsu TORN (RAJATISED MUU) - Korras Juurdepääs puudub. LVK Konsu KONSU PUHKEBAAS - Korras Jõgi, autot ei ole kuhugi paigutada LVK Konsu TURBA - Korras Jõgi, juurdepääs hea LVK Konsu NIINSAARE/10 (Niinsaare puhkekeskus) - Korras LVK Konsu KONSU JäRV - Korras juurdepääs hea LVK Konsu UJUMISKOHT - Korras Ligipääsetav eritehnikaga LVK RAUDI-KONSU Konsu KANAL - Korras LVK Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 146 / 157

147 Konsu LAAGRI/3 - Korras LVK Konsu KURTNA VALGEJäRV - Korras LVK Konsu KURTNA VALGEJäRV - Korras LVK Koldamäe Meti 500 Korras LVK Kivinõmme Masti 200 Korras LVK Kivinõmme Masti 200 Korras LVK Kivinõmme Kalevipoja mägi 400 Korras LVK Kiikla Vahepõllu - Korras Kraav on kuiv. LVK Kiikla Raja - Korras Kraav on kuiv. LVK Kiikla Jõemaa - Korras Kraav on kuiv. LVK Kiikla Kiikla peakraav - Korras LVK Kiikla Veehoidla - Korras LVK Kellassaare - Korras LVK Kellassaare Kägumäe - Korras LVK Kauksi Koplimäe - Rikkis Juurdepääs puudub. LVK Kauksi Kurro - Rikkis Tiik kinni kasvanud. Ligipääs raskendatud. LVK Kauksi Pärna - Korras Tiik. Talvisel ajal tiik on põhjani läbikülmunud. Sügise vett oli vähe. LVK Kauksi Tamme tee - Korras Tiik. Talvisel ajal tiik on põhjani läbikülmunud.sügisel vett üldse ei olnud. LVK Kauksi Iisaku metskond Korras Vett vähe. LVK Kauksi Veronika - Korras LVK Kauksi Iisaku metskond Korras LVK Kauksi Semjonovski - Korras LVK Kauksi Marja 400 Korras LVK Kauksi Sookailu 350 Korras LVK Kauksi Paesaare - Korras LVK Kauksi Paesaare/2 - Korras LVK Kauksi Lennuki 350 Korras LVK Kauksi Männikvälja 400 Korras LVK Kauksi Sookailu 350 Korras LVK Kauksi Trellina 400 Korras LVK Kauksi Kivi 300 Korras LVK Kauksi Lootuse - Korras LVK Kauksi Meelise 100 Korras LVK Kauksi Ranna - Korras LVK Kauksi Kivi - Korras LVK Katase 0 Korras Ei ole leitud. Liiga kitsad metsateed põhiauto jaoks LVK Katase Tiigi - Korras Juurdepääs puudub. LVK Katase Alajõe metskond Korras LVK Katase Rohesoo 575 Korras LVK Katase Alajõe metskond Korras LVK Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 147 / 157

148 Katase Alajõe metskond Korras LVK Katase Sarapuu 350 Korras LVK Katase Puraviku - Korras LVK Katase Järvemetsa - Korras LVK Kasevälja VENNO - Korras Vajaks võsast puhastamist.tiik LVK Kasevälja - Korras LVK Karoli - Korras LVK Karoli Permisküla metskond Korras LVK Karjamaa MüNDI TEE 2 - Korras LVK Karjamaa ALAJAAMA 135 Korras VVK Karjamaa ALAJAAMA 75 Korras VVK Karjamaa ALAJAAMA 95 Korras VVK Karjamaa - Korras LVK Karjamaa Alajõe metskond 65 - Korras LVK Kalina Ahtme metskond 1 - Korras Järv,talvel jääs ei ole kasutatav LVK Kaatermu Permisküla metskond Korras LVK Kaatermu Permisküla metskond Korras LVK Kaatermu Teravkivi mägi 400 Korras LVK Jõuga - Korras LVK Jõuga - Korras LVK Jõuga 1. Jõuküla järv - Korras LVK Jõuga 3. Jõuküla järv - Korras LVK Jõuga Pesujärv - Korras LVK Jaama Habe - Korras LVK Jaama Katrini - Korras LVK Imatu Karjääri tee 500 Korras LVK Imatu Agusalu looduskaitseala Korras LVK Imatu Alajõe metskond 34 - Korras LVK Illuka HARIDUSE 90 Korras Illuka mõis, kaev künka otsas, vesi sügaval VVK Illuka Rebase - Korras LVK Illuka - Korras LVK Iisaku Pargi tn. T1 - Rikkis Tellistest tehtud kraed vajavad parandamist. Iisaku AIA TN 10 (Iisaku looduskeskus(õppekes kus/huvikool) - Korras LVK Iisaku Pargi tn - Korras LVK Edivere Kuke/2 - Korras LVK Atsalama Rekkori tee 25 Korras Maa-alune veehoidla VVK Atsalama Lustimõisa - Korras LVK Arvila Arvila kraav 140 Korras LVK Arvila Mäetaguse metskond Korras LVK VVK Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 148 / 157

149 Arvila Mäetaguse metskond Korras LVK Aruküla Värava 25 Korras VVK Alliku Otto - Korras LVK Alliku Iisaku peakraav - Korras LVK Alliku Kõrtsi kraavi lõkkekoht - Korras LVK Alliku Oskari - Korras LVK Alliku 300 Korras LVK Alajõe Alajõe metskond 81 - Korras Juurdepääs puudub. LVK Alajõe Männi tn 25 - Korras Jõe sild. Puudub ligipääs. LVK Alajõe Valentina jõgi Korras Väike jõgi. Talvisel ajal võib olla raksendatud ligipääs, kuna VVK-ni jookseb tavaline metsatee kallakuga. Kevadel ja talvel põhiauto võib kinni jääda. LVK Alajõe Jõe tn 8a Piiramatu Korras LVK Alajõe mnt sild - Korras LVK Alajõe Alajõe Jõesadam - Korras LVK Alajõe Alajõe kordon - Korras LVK Alajõe Jõetaguse tn 17 - Korras LVK Alajõe 350 Korras LVK Alajõe Alajõe kordon 50 Korras VVK Agusalu - Korras LVK Pannjärv, UJUMISKOHT NR Korras Järve juurde kitsas tee LVK Arvila küla maantee sild - Korras LVK Narva jägi - Korras LVK Poruni jõgi - Korras LVK Mustaladva soo - Korras LVK Puhatu soo - Korras VVK Puhatu soo - Korras LVK Puhatu soo - Korras VVK Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 149 / 157

150 Lisa 13. Maaparandussüsteemid Maaparandussüsteemi kood Ehitise nimetus Ehitusaasta Kurtna Keskuse Illuka Kuremäe Imatu Sandli/TTP-340;TTP Ranna/Pü-144 Kauksi Tamme/Pü-144 Kauksi Treiali talu krk Juhandra/Pü-144 Kauksi Madise/TTP-374 Kauksi Haavastiku/ TTP-215/Tudulinna Kuuse-Jaani talu Kaasiku-Lõpe Maasika/Tiiu Metsakuivendus Tärivere Murru/Pü-84 Iisaku Välja/Pü-100 Mäetaguse Tammetaguse Paaritsa Tammetaguse Uue-Jõuga Nipso/Pü-100 Pagari Uue-Jõuga Uue-Jõuga Kaasiku/Pü-100 Mäetaguse Atsalama Atsalama Atsalama Atsalama Uhesaare/Pü-100 Mäetaguse Keskuse II Koltsina Koltsina Koltsina Loibu/Tiiu Metsakuivendus Lõpe/Pü-84 Iisaku Nissipõllu/Tiiu Metsakuivendus Tolli/Pü-84 Iisaku Reissaare/TTP-339 Iisaku Marjasaare/TTP-339 Iisaku Oru/Pü-143 Iisaku Metsküla Vaabu/Pü-143 Iisaku Metsküla Metsküla Metsküla Keskuse I 1964 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 150 / 157

151 Reinsalu Reinsalu Metsküla Metsküla Lemmiku/TTP-143 Mäetaguse Allika-Lipniku Allika-Lipniku Allika-Lipniku Alevi Allika-Lipniku Allika-Lipniku Viirpuu/TTP-445 Tudulinna Härjaoja/TTP-445 Tudulinna Ummo talu Tagajõe-Saksoja Tagajõe-Saksoja Oderniidu/TTP-405 Tudulinna Lehismetsa/TTP-405 Tudulinna Ülejõesepa/TTP Kivisaare/TTP Perusoo Tudulinna Põhjala Tagajõe-Saksoja Ojaküla-Tudulinna Ojaküla-Tudulinna Tagajõe-Saksoja Ojaküla-Tudulinna Muraka/Pü-40 Tudulinna Kõrgemäe/TP-572 Tudulinna Mäuramäe Rajametsa/TP-752 Oonurme Raja-Kristjani Pasti mk Suuremuru mk Peressaare/TTP-552 Oonurme Suigu/Pü-20Tuduküla Mustasoo/TTP-552 Oonurme Tagajõe/Pü-20Kaukvere Oonurme II/Pü Oonurme I/Pü Ojaküla-Tudulinna Ojaküla-Tudulinna Sahargu Lahepera Lahepera Lahepera Kõrveniidu talu Peressaare mk Peressaare/TTP-401 Oonurme Palkmetsa/TP-752 Oonurme 1987 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 151 / 157

152 Viilipoja/TP-572 Tudulinna Kauksi KivimaaPü-144;TTP Veskitamme/Pü-144 Kauksi Kauksi Männikvälja/TTP-250 Kauksi Saare/ TTP-250 Kauksi Sälliku Selliku/ TTP-250 Kauksi Sälliku Sälliku Sälliku Sälliku Sälliku Sälliku Sälliku Kuru Kuru/ TTP Uusküla/ TTP-340 Kauksi Jõe/TTP-338 Alajõe Jõe 1/TTP-338 Alajõe Nurme Nurme Nurme Nurme Vaikla I Nurme Nurme Vaikla I Vaikla II Vaikla II Luuga Luuga Varesmetsa I Varesmetsa I Varesmetsa I Varesmetsa I Ongassaare 2 /TTP-131 Alajõe Varesmetsa I Varesmetsa I Varesmetsa I Ongassaare 1/Pü-131 Pagari Vaikla II Vaikla II Keskusealuse Keskusealuse Keskusealuse Keskusealuse Keskusealuse Kasevälja Allika-Lipniku Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 152 / 157

153 Varesmetsa II Varesmetsa II Koldemäe Jõuga Jõuga Vana-Sahkani Andersoni 1 mk Andersoni 2 mk Vasknarva Karoli/TTP-375 Permisküla-Remniku Uuevälja/TTP-375 Permisküla-Remniku Kõrtsi/TTP-214 Permisküla Laukasoo/TTP-276 Permisküla Munama-Aru/TTP-275 Kivinõmme Naru/TTP-306 Kivinõmme Paeoja/TTP-275 Kivinõmme Poruni/TTP-214 Permisküla Illuka Tarakuse II Tarakuse I Tarakuse II Tarakuse II Tarakuse II Keskuse III Keskuse III Kurtna Kurtna Kurtna Keskuse Oja/TTP-444 Mäetaguse Kopli Hernemäe/TP-779 Mäetaguse Tarumaa/TP-531 Mäetaguse Kopli/TP-779 Mäetaguse Ojamaa/TP-719 Mäetaguse Ojamaa/Moskva Murakaraba/TP-779 Mäetaguse Kiikla/TP-531 Mäetaguse Kopli/TTP-444 Mäetaguse Kopli Võrnu Ratva II Arvila/TP-531 Mäetaguse Ratva III Ratva III Kullakaevu talu Võide Alliku/TTP-444 Mäetaguse Kiikla Ratva II Kivili-Alliku 1960 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 153 / 157

154 Ratva II Piibari Võhma Elme Aru talu Linnamäe Peri Nõmmiku/Pü-136 Sidani Metsküla Põhjala Sahargu Kruusiaugu/Pü-40 Kiissa Lippoja/Pü-40 Paasvere Rehessaare/Pü-40 Kiissa Lippoja/Pü-40 Peressaare Raadna/Pü-136 Sidani Männimäe/TTP-37 /Kauksi 1976 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 154 / 157

155 Lisa 14. Mäeeraldised ja maardlad MÄEERALDISED Aktiivne Varu liik Nimetus Kood Registrikaardi Kaevandusloa nr nr Liiv Karlepi liivakarjäär (ID 14129) L.MK/ Kollase karjäär (ID 14539) L.MK/ Pannjärve II liivakarjäär (ID KMIN ) Rebase II liivakarjäär (ID 14675) L.MK.IV Rebase III liivakarjäär (ID 14537) L.MK/ Sälliku liivakarjäär (ID 14527) L.MK.IV Uusnova liivakarjäär (ID 14535) L.MK/ Varesmetsa liivakarjäär (ID L.MK.IV ) Liiv ja kruus Iisaku III liivakarjäär (ID 14562) L.MK/ Iisaku kruusakarjäär (ID 14172) L.MK.IV Kolustre kruusakarjäär (ID 14536) IVIM-013 (L.MK.IV-51125) Tudulinna kruusakarjäär (ID L.MK.IV ) Põlevkivi Ahtme II kaevandus (ID 14233) KMIN-119 Aidu karjäär (ID 14232) KMIN-075 Estonia Kaevandus (ID 14282) KMIN-054 Ojamaa põlevkivikaevandus (ID 14645) KMIN-055 Sirgala II põlevkivikarjäär (ID KMIN ) Sompa kaevandus (ID 14644) KMIN-066 Tammiku kaevandus (ID 14042) KMIN-067 Viru kaevandus (ID 14227) KMIN-053 Põlevkivi ja Narva karjäär (ID 14324) KMIN-073 turvas Narva põlevkivikarjäär II (ID KMIN ) Sirgala karjäär (ID 14639) KMIN-074 Turvas Kalina turbatootmisala (ID 14043) L.MK/ Kasesoo turbatootmisala (ID KMIN ) Lipniku turbatootmisala (ID L.MK/ ) Puhatu (ID 14456) KMIN-023 Menetluses Varu liik Nimetus Kood Registrikaardi nr Liiv Pannjärve liivakarjäär (ID 13222) Põlevkivi Seli põlevkivikaevandus (ID 10844) Estonia II põlevkivikaevandus (ID 12378) Oandu põlevkivikaevandus (ID 10843) Oandu põlevkivikaevandus (ID 12028) Oandu põlevkivikaevandus (ID 12570) Puhatu põlevkivikaevandus (ID 10837) Tammiku kaevandus (ID 13142) Uus-Kiviõli kaevandus (ID 13775) Viru II põlevkivikaevandus (ID 13087) Viru kaevandus (ID 13086) Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 155 / 157

156 Skeem 21. Alutaguse vallas paiknevad aktiivsed ja menetluses mäeeraldise piirid. MAARDLAD Maavara Nimetus Registrikaardi nr Kruus Iisaku (ID 14452) 784 Kolustre (ID 14285) 175 Mäetaguse (ID 14962) 463 Tudulinna (ID 14375) 462 Liiv Jõuga (ID 14866) 701 Karlepi (ID 14503) 850 Kesavälja (ID 14881) 169 Kollase (ID 14509) 857 Kõnnu (ID 14955) 171 Pannjärve (ID 14300) 210 Raudi (ID 14714) 707 Rebase (ID 14457) 792 Sälliku (ID 14483) 825 Uusnova (ID 14561) 933 Varesmetsa (ID 14488) 830 Põlevkiv Eesti, Ahtme kaeveväli (ID 14191) 7 Eesti, Aidu kaeveväli (ID 14190) 3 Eesti, Estonia kaeveväli (ID 14210) 36 Eesti, Kohtla kaeveväli (ID 14207) 32 Eesti, Narva kaeveväli (ID 14192) 10 Eesti, Oandu uuringuväli (ID 14913) 8 Eesti, Ojamaa uuringuväli (ID 14189) 2 Eesti, Peipsi uuringuväli (ID 14770) 37 Eesti, Permisküla uuringuväli (ID 14673) 1 Eesti, Puhatu uuringuväli (ID 14870) 5 Eesti, Seli uuringuväli (ID 14818) 15 Eesti, Sirgala kaeveväli (ID 14208) 34 Eesti, Sompa kaeveväli (ID 14193) 12 Objekti aadress: Ida-Virumaa, Alutaguse vald 156 / 157

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Tellija: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

(Microsoft Word - Vastem\365isa_seletus_15_lisad_t\344iendatud.doc)

(Microsoft Word - Vastem\365isa_seletus_15_lisad_t\344iendatud.doc) Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 faks 7300 315 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2017-001 Asukoht (L-Est 97) X 6478405 Y 584166 VASTEMÕISA TEE 26 DETAILPLANEERING Seletuskiri, Joonised ja

Rohkem

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode] Uus Ehitusseadustik Tuulikki Laesson 12.11.2015 Ehitamine 2 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 01.06.2018 nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastriüksuse ja osaliselt Tedre katastriüksuse ning lähialade

Rohkem

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus lvpost@tallinnlv.ee Teie: 03.07.2017 nr LV-1/1880 Meie: 05.09.2017 nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 03.07.2017

Rohkem

MAAKONNAPLANEERING JA ÜLDPLANEERING

MAAKONNAPLANEERING JA ÜLDPLANEERING Maakasutuse-, arhitektuuri- ja haljastusnõuded üldplaneeringus Tartu linna kogemus Indrek Ranniku Tartu Linnavalitsuse LPMKO üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek.Ranniku@raad.tartu.ee kolmas

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

EELNÕU TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisuko

EELNÕU TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisuko TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill 2017. a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähteseisukohtade kehtivus: 18 kuud 1. Detailplaneeringu

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viimsi 10. aprill 2018 nr 28 Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc)

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc) Võnnu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Võnnu valla üldplaneering, mida koostab Võnnu vallavalitsus, keda

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Microsoft Word - Pagari_seletus_26_maavanema_koosk-ga.doc

Microsoft Word - Pagari_seletus_26_maavanema_koosk-ga.doc !"!#$%!!&"'&%% (%%% )#%%& kobras@kobras.ee % %*+ + Asukoht (L-Est 97) X 6527895 Y 590083, ("'#!!--.!$ Objekti aadress: Tellija: Töö täitja: Juhataja: Planeerija, vastutav spetsialist: Kontrollija: August

Rohkem

Registrikood Riia 35, Tartu Tel TÖÖ NR Asukoht (L-Est 97) X Y ÄGLIMÄE KATASTRIÜKSUSTE

Registrikood Riia 35, Tartu Tel TÖÖ NR Asukoht (L-Est 97) X Y ÄGLIMÄE KATASTRIÜKSUSTE Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2015-034 Asukoht (L-Est 97) X 6429612 Y 676919 ÄGLIMÄE KATASTRIÜKSUSTE DETAILPLANEERING Seletuskiri ja joonised seletuskiri

Rohkem

Töö number Tellija Planeerija ja konsultant Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla Raasiku vald Tel ; e-post: raasiku

Töö number Tellija Planeerija ja konsultant Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla Raasiku vald Tel ; e-post: raasiku Töö number 2017-0064 Tellija Planeerija ja konsultant Raasiku Vallavalitsus Tallinna mnt 24, Aruküla 75201 Raasiku vald Tel 60 70 348; e-post: raasiku.vald@raasiku.ee Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Microsoft Word - Nelgi tee 23_DP_Seletuskiri.doc

Microsoft Word - Nelgi tee 23_DP_Seletuskiri.doc I MENETLUSDOKUMENDID SISUKORD 1. Viimsi Vallavalitsuse 13.03.2018 korraldus nr.138 Viimsi alevikus, kinnistu Nelgi tee 23 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ; 2. Ajalehekuulutus

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Töö number Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti , Haapsalu Telefon: ; e-post: Registrikood: Konsul

Töö number Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti , Haapsalu Telefon: ; e-post: Registrikood: Konsul Töö number 2019-0047 Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti 34 90504, Haapsalu Telefon: 4725300; e-post: hlv@haapsalulv.ee Registrikood: 75012802 Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon:

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Seletuskiri 1. Detailplaneeringu lähtematerjalid. Detailplaneeringu lähtematerjalideks on: 1) Haapsalu Linnavalitsuse korraldus 27.01.2016 nr 52 detailplaneeringu algatamise kohta. 2) Lähteseisukohad koos

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

I Sisukord

I Sisukord I Sisukord II MENETLUSDOKUMENDID... 2 III SELETUSKIRI... 3 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud... 3 1.1. Koostamise alused... 3 1.2. Lähtedokumendid... 3 1.3. Uuringud... 3 2. Detailplaneeringu

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Eesõna

Eesõna 1 OSA 2 SELETUSKIRI Sisukord LÄHTEANDMED JA ÜLDEESMÄRGID... 2 Detailplaneeringu koostamise alused... 2 Detailplaneeringu koostamise eesmärgid... 2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid... 2

Rohkem

Microsoft Word - Tabivere_UP_KSH_programm_heakskiitmisotsusega.doc

Microsoft Word - Tabivere_UP_KSH_programm_heakskiitmisotsusega.doc Tabivere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM (12.03.2014) Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus 31.05.2013 Aeg: Algus kell 16.00 Lõpp kell 16.50 Osavõtjad: nimekiri

Rohkem

Haava tn 2 ja 2a detailplaneering Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr ) Kohtu 3A-2, Tallinn Pl

Haava tn 2 ja 2a detailplaneering Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr ) Kohtu 3A-2, Tallinn Pl Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr 11142134) Kohtu 3A-2, 10130 Tallinn Planeeringu koostaja: OÜ Pärnu Instituut (reg.nr 11362232) Riia mnt 14-7, 80013 Pärnu Projektijuht:

Rohkem

Põlva Vallavalitsus OÜ Pärnu Instituut PÕLVA VALLA ÜLDPLANEERING Vastuvõetud 29. juuni 2017 Põlva

Põlva Vallavalitsus OÜ Pärnu Instituut PÕLVA VALLA ÜLDPLANEERING Vastuvõetud 29. juuni 2017 Põlva Põlva Vallavalitsus OÜ Pärnu Instituut PÕLVA VALLA ÜLDPLANEERING 2029+ Vastuvõetud 29. juuni 2017 Põlva 2015-2017 Sisukord Sissejuhatus...3 1. Planeeringu lähtesisukohad...4 2. Planeeringulahendus...7

Rohkem

Microsoft Word - Eelhinnang_Vagula_Varese_v4.doc

Microsoft Word - Eelhinnang_Vagula_Varese_v4.doc Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2018-186 186 Asukoht (L-Est 97) X 6415848 Y 670373 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 0,0-9,242 asuva Vagula Varese lõigu

Rohkem

Versioon 15/08/2016/// TÖÖ NR 2507/16 Avinurme valla üldplaneering. Lähteseisukohad. Arvamuse küsimiseks Töö nr 2507/16 Tartu 2016 Pille Metspalu KSH

Versioon 15/08/2016/// TÖÖ NR 2507/16 Avinurme valla üldplaneering. Lähteseisukohad. Arvamuse küsimiseks Töö nr 2507/16 Tartu 2016 Pille Metspalu KSH /// TÖÖ NR 2507/16 Avinurme valla üldplaneering. Lähteseisukohad. Arvamuse küsimiseks Töö nr 2507/16 Tartu 2016 Pille Metspalu KSH juhtekspert Ann Ideon Üldplaneeringu projektijuht Avinurme üldplaneeringu

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Microsoft Word - Kirsiaia_DP_seletuskiri.doc

Microsoft Word - Kirsiaia_DP_seletuskiri.doc 1 KIRSIAIA DETAILPLANEERING SELETUSKIRI SISSEJUHATUS Käesolev detailplaneering on koostatud 2002.a. augustikuus Audru Vallavalitsuse tellimisel. Planeeringu koostamise aluseks oli Audru Vallavolikogu otsus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Kalmuse 16a_SELETUSKIRI - köide I

Kalmuse 16a_SELETUSKIRI - köide I Töö nr DP-04-16 VÕRU LINN KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Köide I Tellija: Võru Linnavalitsus Koostaja: GeoBaltica OÜ geobaltica@geobaltica.ee Tel: (+372) 5552 3686 Tartu 2016 GeoBaltica OÜ

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Microsoft Word - Kruusimäe 1 seletuskiri

Microsoft Word - Kruusimäe 1 seletuskiri PROJEKTI KOOSSEIS I SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid. 2. Kontaktvööndi analüüs. Üldplaneering. 3. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus. 4. Olemasolev olukord 5. Planeerimislahendus

Rohkem

Microsoft Word - Lasketiiru_seletus_17.doc

Microsoft Word - Lasketiiru_seletus_17.doc Riia 35, Tartu 50410 Tel.: 7300 310 faks: 7300 315 kobras@kobras.ee Töö nr V 004 Objekti asukoht (L- Est 97): X = 6440100 Y = 677250 KADAJA LASKETIIRU DETAILPLANEERING Seletuskiri ja Joonised Objekti aadress:

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

VaLGA VALLA ÜLDPLANEERING

VaLGA VALLA ÜLDPLANEERING VALGA VALLA ÜLDPLANEERING Lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Versiooni kuupäev 26.11.2018 Valgas 2018 Sisukord Sissejuhatus... 4 1. PLANEERINGUALA ASUKOHT,

Rohkem

Microsoft Word - KSH_programm.doc

Microsoft Word - KSH_programm.doc Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Kõrkküla ja Kestla küla territooriumil Programm Töö teostaja:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi

Rohkem

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR:

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR: Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr. 12692115 tel.: 660 3335, info@projekt363.ee HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR: 150401-001 TELLIJA: Aleksandr Grimov aleksandr@oseeniksgrupp.ee

Rohkem

I Sisukord

I Sisukord I Sisukord II MENETLUSDOKUMENDID... 2 III SELETUSKIRI... 3 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud... 3 1.1. Koostamise alused... 3 1.2. Lähtedokumendid... 3 1.3. Uuringud... 3 2. Detailplaneeringu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Neeme küla Koertekooli kinnistu ja lähiala detailplaneering - ESKIIS Jõelähtme vald, Harjumaa Detailplaneeringu tellija: Jõelähtme Vallavalitsus (reg.

Neeme küla Koertekooli kinnistu ja lähiala detailplaneering - ESKIIS Jõelähtme vald, Harjumaa Detailplaneeringu tellija: Jõelähtme Vallavalitsus (reg. Jõelähtme vald, Harjumaa Detailplaneeringu tellija: Jõelähtme Vallavalitsus (reg.nr 75025973) Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, 74202 Jõelähtme vald Huvitatud isik: Osaühing Jõelähtme Arendusgrupp (reg.nr

Rohkem

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP PÕLVA MAAKOND, PÕL

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP PÕLVA MAAKOND, PÕL Paabor Projekt OÜ Reg nr: 14260182 Kalda tee 8-80 50703 TARTU Tel: +372 5358 6223 E-mail: paaborprojekt@gmail.com Töö nr: DP-3-2018 PÕLVA MAAKOND, PÕLVA VALD, PÕLVA LINN ENERGIA TN 16 JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

Rohkem

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU OÜ

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Huvitatud isik: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc Eksperdi kommentaarid Tallinna rohealade teemaplaneeringu KSH aruandele laekunud märkustele ja ettepanekutele 1. Lillepi Pargi Selts MTÜ Lillepi Pargi Seltsi juhatus [---] avaldab tunnustust aruande koostajale.

Rohkem

Registrikood Riia 35, Tartu Tel faks TÖÖ NR Projekteerimise registreeringud: Asukoht (L-Est

Registrikood Riia 35, Tartu Tel faks TÖÖ NR Projekteerimise registreeringud: Asukoht (L-Est Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 faks 730 0315 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2017-211 Projekteerimise registreeringud: Asukoht (L-Est 97) X 6584390 EP10171636-0001 Y 674970 MP0010-00 ROODU

Rohkem

Töö number Tellija Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt Iisaku alevik Telefon: e-post: Konsultant

Töö number Tellija Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt Iisaku alevik Telefon: e-post: Konsultant Töö number 2017-0106 Tellija Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt 56 41101 Iisaku alevik Telefon: +372 3366 901 e-post: info@alutagusevald.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon:

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Esitlusslaidide põhi

Esitlusslaidide põhi Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine Marit Ristal Keskkonnaministeerium / projektide büroo peaspetsialist 23.03.2018 1. Veesüsteemide rajamise nõuded Puurkaev on veehaarde, põhjaveeseire ja soojussüsteemi

Rohkem

Elva linna üldplaneeringu seletuskiri

Elva linna üldplaneeringu seletuskiri ELVA LINNA ÜLDPLANEERING Lisa Elva Linnavolikogu otsuse...... 2017 nr.... juurde Elva 2017 1 1. Üldosa...5 1.1.Üldplaneeringu koostamise vajadus...5 1.2. Üldplaneeringu ülesehitus ja sidusus teiste planeeringutega...5

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc LÄÄNEMAA HANILA VALLAS PIVAROOTSI KÜLAS UUS- MEREMÄE JA SIMO KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr. 1206 Tellija:Kodiaros OÜ Koostaja:Corson OÜ Tallinn 2012 Sisukord

Rohkem

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle väärtuste kaardistamine Toimumise aeg: 05.06.2018 Toimumise

Rohkem

Projekt363 OÜ, Liivalao tn 11 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , Harju maakonnas, Saue vallas, Laagri alevikus KIRSIM

Projekt363 OÜ, Liivalao tn 11 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , Harju maakonnas, Saue vallas, Laagri alevikus KIRSIM Projekt363 OÜ, Liivalao tn 11 Tallinn 11216, Reg. nr. 12692115 tel.: 660 3335, info@projekt363.ee Harju maakonnas, Saue vallas, Laagri alevikus KIRSIMÄE TN 11 JA 13 KINNISTUTE DETAILPLANEERING TÖÖ NR:

Rohkem

Registrikood Riia 35, Tartu Tel TÖÖ NR Alguspunkti ligikaudsed koordinaadid (L-Est 97) X Y 6

Registrikood Riia 35, Tartu Tel TÖÖ NR Alguspunkti ligikaudsed koordinaadid (L-Est 97) X Y 6 Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2018-160 Alguspunkti ligikaudsed koordinaadid (L-Est 97) X 6429437 Y 664425 Tugimaantee 62 Kanepi-Leevaku km 0 19,233 asuva

Rohkem

Microsoft Word - Männimetsa DP seletuskiri doc

Microsoft Word - Männimetsa DP seletuskiri doc Laadi külas, Männimetsa kinnistu detailplaneering 09.06.2015 1 ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS OÜ ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS Töö number: 06-15 Detailplaneeringu algataja: Peeter Naaber Tahkuranna vald,

Rohkem

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,

Rohkem

Microsoft Word - Seletuskiri kehtestamiseks

Microsoft Word - Seletuskiri kehtestamiseks OÜ Tinter-Projekt Töö NR A 21-06 Äriregistri kood 10149499 Türi tn 10c 11313 Tallinn Tellija: Väike-Maarja Vallavalitsus VÄIKE-MAARJA VALLA ÜLDPLANEERING Tallinn 2008 1 Sisukord: Sissejuhatus... 4 I. VÄIKE-MAARJA

Rohkem

Microsoft Word - SUUREKIVI1_seletuskiri_JOELAHTME.doc

Microsoft Word - SUUREKIVI1_seletuskiri_JOELAHTME.doc 1 Töö nr. 392-14 Eksemplar nr. /6 Tellija: JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Jõelähtme küla, Postijaama tee 7, 74202 Huvitatud isik: MARGUS VAATMANN, Õismäe tee 104-3 tel. 358415362101 e-mail:margus.vaatmann@gmail.com

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek Reet Alev Pajusi Vallavalitsus info@pajusi.ee Teie 08.11.2016 nr 7-1/1032-42 Meie 28.11.2016 nr 6-3/16/12593-4 Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , SAKU VALLA TÄNASSILMA KÜLA UUS-KIRSIMÄE KINNISTU DE

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , SAKU VALLA TÄNASSILMA KÜLA UUS-KIRSIMÄE KINNISTU DE Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr. 12692115 tel.: 660 3335, info@projekt363.ee SAKU VALLA TÄNASSILMA KÜLA UUS-KIRSIMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING TÖÖ NR: 140402-001 TELLIJA: Saku Vallavalitsus

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem