Registrikood Riia 35, Tartu Tel TÖÖ NR Alguspunkti ligikaudsed koordinaadid (L-Est 97) X Y 6

Väljavõte

1 Registrikood Riia 35, Tartu Tel TÖÖ NR Alguspunkti ligikaudsed koordinaadid (L-Est 97) X Y Tugimaantee 62 Kanepi-Leevaku km 0 19,233 asuva Erastvere-Põlva lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnang Objekti aadress: Tellija: Töö täitja: PÕLVA MAAKOND, KANEPI JA PÕLVA VALD Tinter-Projekt OÜ Kobras AS Juhataja: URMAS URI Vastutav täitja: RINALDO RÜÜTLI Kontrollis: ENE KÕND September 2018 TARTU

2 Üldinfo TÖÖ NIMETUS: OBJEKTI ASUKOHT: Tugimaantee 62 Kanepi-Leevaku km 0 19,233 asuva Erastvere- Põlva lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnang Põlva maakond, Kanepi ja TÖÖ EESMÄRK: Anda otsustajale infot, kas tugimaantee 62 Kanepi-Leevaku km 0 19,233 asuva Erastvere-Põlva lõigu rekonstrueerimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju TÖÖ LIIK: TÖÖ TELLIJA: Kontaktisik: TÖÖ TÄITJA: Eksperdid: Keskkonnamõju eelhinnang Tinter-Projekt OÜ Registrikood Turu tn Tartu Vello Sova Tel vello.sova@tinterprojekt.ee Kobras AS registrikood Riia 35, Tartu Tel Rinaldo Rüütli keskkonnaekspert Tel rinaldo@kobras.ee Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Tel urmas@kobras.ee Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija 2 / 23

3 Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert: KSH024 Urmas Uri 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: Ehitusuuringud EG ; Ehitusprojekti ekspertiis EK ; Omanikujärelevalve EO ; Projekteerimine EP Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO ; Maaparandussüsteemi projekteerimine MP ; Maaparanduse uurimistöö MU ; Maaparanduse ekspertiis MK Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heitja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger Nr 1535/ Kutsetunnistused: Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr Urmas Uri; Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr Tanel Mäger; Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr Erki Kõnd; Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr Oleg Sosnovski; Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr Martin Võru; Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E Ervin R. Piirsalu; Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E Ervin R. Piirsalu; Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr Teele Nigola; Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus Teele Nigola; Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr Ivo Maasik; Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr Marek Maaring; Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr Ivo Maasik. 3 / 23

4 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE VAJALIKKUS TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT... 5 SEOS STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA... 8 RESSURSIKASUTUS... 8 TEGEVUSEGA KAASNEVAD HEITED... 8 AVARIIOLUKORDADE JA SUURÕNNETUSTE VÕIMALIKKUS TEGEVUSE ASUKOHA JA MÕJUTAVA KESKKONNA KIRJELDUS... 9 MAAKASUTUS... 9 GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED LOODUSVARAD VÕÕRLIIGID KESKKONNAVASTUPANUVÕIME RANNAD JA KALDAD, JÕEÄÄRSED ALAD, JÕESUUDMED NING MEREKESKKOND PINNAVORMID JA MAASTIK METSAD JA MÄRGALAD KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ALAD, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI VÕIDAKSE ÜLETADA TIHEASUSTUSEGA ALAD AJALOO-, KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU MÕJU MAASTIKULE JA MAAKASUTUSELE MÕJU PINNASELE, PINNA- JA PÕHJAVEELE MÕJU ÕHU KVALITEEDILE MÕJU MÜRA- JA VIBRATSIOONITASEMELE VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE MÕJU AJALOO-, KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALADELE INIMESE TERVIS JA HEAOLU NING ELANIKKOND TEGEVUSEGA KAASNEV KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU EBASOODSATE MÕJUDE LEEVENDUSMEETMED EELHINNANGU JÄRELDUS KASUTATUD ALLIKAD / 23

5 1. SISSEJUHATUS JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE VAJALIKKUS Käesolev keskkonnamõju eelhinnang (edaspidi ka eelhinnang) on koostatud Tinter-Projekt OÜ tellimuse alusel tugimaantee 62 Kanepi-Leevaku km 0 19,233 asuva Erastvere-Põlva lõigu rekonstrueerimisega kaasnevatele tegevustele. Tegevuse eesmärk on riigitee nr 62 Kanepi-Leevaku km 0-19,233 lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Keskkonnamõju eelhindamine annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks haldusakti koostamisel keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Eelhinnang on koostatud vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 61 ning keskkonnaministri määruse nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded nõuetele. 2. TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT Andmed kavandatava tegevuse iseloomu kohta pärinevad Maanteeameti poolt koostatud tehnilisest kirjeldusest Tugimaantee 62 Kanepi-Leevaku km 0-19,233 asuva Erastvere-Põlva lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine. Olemasoleva olukorra järgi asub Põlva linna piiril ovaalse kujuga ristmik (tee numbriga 1807), mis on oma olemuselt ebapraktiline. Ristmik on ühendatud tugimaanteega nr 89, mis rekonstrueeriti aastal 2016, kuid jäeti ovaalse kujuga ristmiku juurest rekonstrueerimata km 0-0,86. Probleemsed on kehva lahendusega tugimaantee 62 ning kõrvalmaanteede ja Puskaru ristmikud, kus sõitmisel on raskusi orientatsiooniga. Kanepi poolt Põlva sõites ei ole Puskaru ristmikul aru saada, kuhu poole Põlva jääb. Sarnane situatsioon kordub Põlva poolt Kanepisse sõites, kus Puskaru ristmikul ei sa aru, kuhu poole jääb Kanepi. Samuti on tehnilises kirjelduses kirjas, et kõrvalmaanteel Lauriorg-Muhulaane teel on 12% tõus tugimaanteele 62, mis kujutab endast ohtu liiklejatele. Kavandatava tegevuse käigus nähakse ette: olemasoleva tee rekonstrueerimine 19,233 km pikkusel lõigul; km 19 asuva ovaalse kujuga ristmiku ümberehitamine; Puskaru ristmike ümberehitamine (Joonis 1); o Puskaru ristmike ümberehitamisel võetakse kasutusele uut maad, sest uute ristmike lahenduste korral kulgeb tugimaantee 62 sirgena üle põlluserva. Samuti lõikab maantee Laine kinnistu (61901:003:0145) serva. Võimalik puude raie (ca 10 tk) Erastvere pargis maanteega piirnevas osas. Nõlvakindlustuse rajamine km 3,1-3,2; 5 / 23

6 Liiklejatele ohutuse tagamine kõrvalmaantee ja tugimaantee 62 ristmikul, arvestades tee järsku tõusu; Freespuru kasutamine eelistatult uues katendikonstruktsioonis. 6 / 23

7 Joonis 1. Puskaru ristmiku ümberehitamise projektlahendus 7 / 23

8 Olemasolevaks teekatteks lõigul km 0-0,62 on aastal ehitatud tihe asfaltbetoonkate. Lõigul km 0,62-5,196 on aastal ehitatud bituumenstabiliseeritud mustkate, mida pinnati viimati aastal. Lõigul km 5,196-9,812 ehitati aastal põlevkivi tuhkbetoon kate, mida pinnati viimati aastal. Lõigul km 9,812-19,233 on teekatteks aastal ehitatud bituumenstabiliseeritud mustkate, mida pinnati viimati aastal km 9,812-9,964 ja km 14,459-19,076, aastal pinnati km 9,964-14,459 ja aastal pinnati km 19,076-19,233. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli aastal loenduse andmetel lõigus km 0-6, a/ööpäevas, millest veoautod ja autobussid moodustasid 3% ning autorongid 10%. Lõigus km 6,060-19,233 oli keskmine liiklussagedus 1250 a/ööpäevas, millest veoautod ja autobussid moodustasid 2% ning autorongid 5%. SEOS STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Tegemist ei ole uue tee rajamisega, vaid olemasoleva tee rekonstrueerimisega. Lähipiirkonnas ei ole teadaolevalt planeeritavaid arendusi või tegevusi, mis oleksid vastuolus kavandatava tegevusega. Hetkel koostamisel olevas Põlva valla üldplaneeringus on välja toodud perspektiivne kergliiklustee piki Põlva ringteed (riigitee nr 87) ja piki Kanepi-Leevaku tugimaanteed (riigitee nr 62) kuni Kähri-Mustajõe kõrvalmaanteeni (riigitee nr 18117). Samuti on perspektiivne kergliiklustee ette nähtud piki Põlva-Saverna tugimaanteed (riigitee nr 89) lõigul Põlva ringteest (riigitee nr 87) valla piirini. Ressursikasutus Kavandatav tegevus toimub eelkõige olemasoleval teemaal. Kavandatava tegevuse käigus kulub ehitusmaterjale, energiat, kütuseid ehitusseadmetele ja masinatele ning ehituslikke maavarasid nagu liiv, kruus ja lubjakivi. Kuna tegemist on eelkõige olemasoleva tee rekonstrueerimisega, siis ei ole vajadus ressursside järele märkimisväärne. Täpsed ressursside kogused ei ole käesoleval hetkel teada. Tee kasutusperioodil kulub energiat tee hooldamiseks (talvel tee lahtilükkamine lumest ja libedusetõrje, suvel teeservade ja võsa niitmine kütuse kulu). Kavandatava tegevuse elluviimisel tekib jäätmetena väljakaevatavat pinnast, raiejäätmeid ning freespuru asfaltkatte freesimisel. Tegevusega kaasnevad heited Ehitustööde elluviimisega kaasneb müra, õhusaaste ja vibratsioon, mis pärinevad ehitusmasinatelt. Asfaldi laotamisel võib esineda ebameeldiva lõhna teket. Eeldatavalt ei ulatu heited teemaast oluliselt kaugemale ning intensiivsus varieerub olenevalt ehitusmasinatest. 8 / 23

9 Avariiolukordade ja suurõnnetuste võimalikkus Ehitustegevusega võivad kaasneda avariid, kuid märkimisväärsed avariid on ebatõenäolised. Võimalikud avariid, mis võivad mõjutada keskkonda, on seotud kütuste või õlide lekkimisega ehitusmasinatest. Oht suurõnnetuste tekkimiseks on äärmiselt ebatõenäoline. 3. TEGEVUSE ASUKOHA JA MÕJUTAVA KESKKONNA KIRJELDUS Eelhinnangu objektiks oleva projekteeritava teelõigu pikkus on 19,233 km. Lõik paikneb Põlva maakonnas, Kanepi ja Põlva vallas (Joonis 2, lõik märgitud punasega). Rekonstrueeritav maateelõik algab peale tugimaantee nr 62 ja põhimaantee nr 2 (Tallinn - Tartu - Võru Luhamaa) ristmikust ning lõppeb km 19,233 asuval ovaalsel ristmikul. Joonis 2. Tugimaantee nr 62 Kanepi-Leevaku km 0-19,233 asuva Erastvere-Põlva lõigu asukoha skeem (Maa-ameti maanteeameti kaardirakendus, ). MAAKASUTUS Rekonstrueeritav maanteelõik on valdavalt ümbritsetud põllumaadega ja osaliselt metsamaadega. Võrreldes a jääva maanteelõigu osaga on Kanepi valda jääva maanteelõigu osa lähialadel metsamaade osakaal suurem. Projektiga haaratud maanteelõigu äärsed põllu- ja metsamaad vahelduvad üksikute rohumaadega. Põllumajandusmaa puhul on tegemist suures osas väärtuslike põllumajandusmaadega (Põlva maakonnaplaneering 2030+, 2017). Puskaru ristmike ümberehituse alla jääv maa-ala ei jää väärtuslikule põllumaale, kuid asub siiski haritaval maal. Rekonstrueeritav maanteelõik paikneb hajaasustuses ning külgneb või selle vahetusse läheduse jäävad mitmed elamud. Maanteelõik läbib kahte suuremat hajaasustusega asulat, milleks on Põlgaste ja Tännassilma küla. 9 / 23

10 Rekonstrueeritava maanteelõiguga piirneb mitmete maaparandusehitistega ja ristub mitmete maaparandusehitiste eesvooluga (Joonis 3 ja Joonis 4). Joonis 3. a jääva rekonstrueeritava tugimaantee lõigu lähipiirkonna maaparandusehitised (pruunid alad tähistavad maaparandusehitise reguleerivat võrku, punane joon tähistab riigi poolt korrashoitavat ühiseesvoolu, sinine joon maaparandusehitise eesvoolu, rekonstrueeritav maanteelõik on välja toodud erkkollasega) (Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, ). Joonis 4. Kanepi valda jääva rekonstrueeritava tugimaantee lõigu lähipiirkonna maaparandusehitised (pruunid alad tähistavad maaparandusehitise reguleerivat võrku, punane joon tähistab riigi poolt korrashoitavat ühiseesvoolu, sinine joon maaparandusehitise eesvoolu, rekonstrueeritav maanteelõik on välja toodud erkkollasega) (Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, ). 10 / 23

11 GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Kavandatava tegevuse ala asub enamasti Kesk-Devoni Burtnieki lademe (D2br) ning osaliselt (Kanepi poole jääv osa) Gauja ja Amata lademe (D2gj-am) avamusalal. See looduslikult ei paljandu. (Arold, 2005) Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt aastal koostatud Eesti põhjavee kaitstuse kaardile jääb a jääv maanteelõigu osa alal maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi põhjavesi loodusliku kaitstuse (reostusohtlikkuse) kohaselt kaitstud (väga madal reostusohtlikkus) põhjaveega alale ja Kanepi valda jääv maanteelõigu osa suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega alale (Joonis 5). Joonis 5. Tugimaantee 62 Kanepi-Leevaku km 0-19,233 asuva Erastvere-Põlva lõik ja selle ümbruse põhjavee kaitstus (rekonstrueeritav maanteelõik on välja toodud punase joonega) (Eesti Geoloogiakeskus: Eesti põhjavee kaitstuse kaart, 2001). 11 / 23

12 Rekonstrueeritava tee läheduses (max 300 m teest) on EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (edaspidi EELIS) andmeil seisuga kolmteist puurkaevu. Puurkaevude sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Vastavalt veeseadusele on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud. EELISe andmetel ulatub Tännassilma külas kahe puurkaevu (PRK ja PRK ) sanitaarkaitseala rekonstrueeritava maanteelõiguni. Maa-ameti ortofoto järgi võib eeldada, et tegelikkuses ei ole selle koha peal puurkaeve. Joonis 6. Puurkaevud Tännassilma külas EELISe andmetel (Aluskaart: Maa-amet 2017), LOODUSVARAD Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab (kaevandamisväärsed kivimid, mineraalid, vedelikud, gaasid, orgaanilised ained) ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Keskkonnavastutuse seaduse järgi loetakse loodusvaraks elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast. Tee korrastamiseks kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik, liiv, muld jt). Täpsed asukohad, kust tee ehitamiseks vajalikke maavarasid vedama hakatakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist. Rekonstrueeritava maanteelõigu lähedale jääb ca 50 m kaugusele Sõreste liivamaardla (registrikaardi nr 734), mille pindala on ha. Sõreste liivamaardlas asuvad ehitus- ning täiteliiva aktiivsed reservja tarbevarud. Aktiivseteks reservvarudeks on plokid 1, 13, 2, 16 ja 5. Maardla registrikaardi andmete 12 / 23

13 järgi on reservvarude suurus kokku 9840 tuhat m 3. Aktiivseteks tarbevarudeks on plokid 10, 11, 12, 14, 15, 17, 18, 19, 3, 4, 6, 7, 8 ja 9, millest kaheksa on mäeeraldised (14, 15, 17, 18, 4, 6, 7 ja 8). Aktiivsete tarbevarude varu suurus on kokku ca 4510 tuhat m 3. Kaitstavaid liike ja elupaiku ning Natura 2000 alasid käsitletakse ptk-s Veekogusid käsitletakse ptk-s Maanteelõik läbib mitmel korral rohevõrgustiku koridore. Lisaks asub suur osa maanteelõigust Tilleorg-Lauriorg väärtuslikul maastikul ning osaliselt Põlva järve, Orajõe ja Peri oja lähiümbruse ja Kanepi-Erastvere väärtuslikul mastikul. Põlva maakonnaplaneeringu järgi kuuluvad kõik need II tähtsusklassi ehk tegemist on maastikuga, mis on maakondliku tähtsusega. Planeering näeb ette, et säilitada tuleb väärtuslike maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö. Muuhulgas tuleb säilitada ja vajadusel uuendada teeäärsed puuderead, alleed, hekid ning tagada nende hooldatus. Põlispuude raiumine võib toimuda ainult omavalitsuse loal. Põlva maakonnaplaneeringus on ette nähtud, et uute hoonete ja rajatiste kavandamise puhul tuleb säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid kooskõlas olemasolevatega. Maa sihtotstarbe muutmisel tuleb arvestada, et säiliks olemasolev maastikumuster. Samuti näeb maakonnaplaneering ette, et maanteede rekonstrueerimise korral, mis toimuvad rohevõrgustiku konfliktialadel, tuleb objekti kavandamise faasis ette näha toimivad lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt vajadusele tee-ehituslikke, liikluskorralduslikke ja muid asjakohaseid meetmeid VÕÕRLIIGID Vastavalt EELISe andmebaasi andmetele (seisuga ) ei ole kavandatava tegevuse piirkonnas määratud võõrliikide levialasid või leiukohti. KESKKONNAVASTUPANUVÕIME RANNAD JA KALDAD, JÕEÄÄRSED ALAD, JÕESUUDMED NING MEREKESKKOND Tugimaantee 62 Kanepi-Leevaku km 0-19,233 asuva Erastvere-Põlva lõik ristub Tännassilma ojaga (VEE ). Tegemist on Keskkonnaregistrisse kantud (seisuga ) veekoguga. Tännassilma oja pikkus on 13,3 km ning valgala suurus 22,4 km 2. Vooluveekogu ei ole avalik ega avalikult kasutatav. Vooluveekogu kuulub Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonda. Tännassilma oja kalda veekaitsevöönd on 10 m (veeseadus 29), ehituskeeluvöönd on 25 m ning kalda piiranguvöönd on 50 m (looduskaitseseadus 38 ja 37). Veekaitsevöönd moodustatakse veekogu kaldal vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Veekaitsevööndis on muuhulgas keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ning muu majandustegevus. Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene näiteks maaparandussüsteemile, olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist, piirdeaedadele, 13 / 23

14 maakaabelliinile. Ehituskeeld ei laiene ka kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja rajatisele, sillale, avalikult kasutatavale teele. Kalda piiranguvööndis on muuhulgas keelatud jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ning mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid (v.a erisused). Rekonstrueeritava maanteelõigu km 8,0 lähistel asub kaks allikat (nimi teadmata, VEE ja Jaani läte, VEE ). Vastavalt looduskaitseseadusele on allikate ehituskeeluvööndiks määratud 25 meetrit ja piiranguvööndiks 50 meetrit. Veeseaduse järgi on allikate veekaitsevöönd 10 m. Rekonstrueeritav maanteelõik ristub kuue maaparandusehitise eesvooluga (Kerstna talu, Tännassilma I, Kindrali, Alaküla II (kaks erinevat), Magari-Lalli), mille veekaitsevöönd on 10 m, ehituskeeluvöönd on 25 m ja piiranguvöönd 50 m PINNAVORMID JA MAASTIK Suur osa kavandatava tegevuse alast paikneb Ugandi lavamaal. Tegemist on tasandikulise maastikurajooniga. Põlva poole jäävat maakatet on olulisel määral kujundanud inimene oma pikaajalise intensiivse põllumajandustegevusega. Osa kavandatava tegevuse alast, mis jääb Kanepi valla poole, paikneb Otepää kõrgustikul. Tegemist on kuhjekõrgestikuga, mille maastiku eripäraks on erineva moreeni ja jääsulamissetetest moodustunud keeruka ehitisega künklik-nõoline reljeef (Arold, 2005). Maastikku iseloomustab vaheldusrikas reljeef mitmete erinevate ürgorudega. Reljeefi ilmestab Ahja jõge ürgorg (Saks, Alumäe, Merila ja Luigas, 2008) METSAD JA MÄRGALAD Enamik käsitletavast maanteelõigust piirneb metsade või haritava maaga. Suurem metsaalade osakaal jääb pigem maantee lõigu algusossa, Kanepi valda. Maanteelõik piirneb (ca 70 m lõigus) Tännassilma külas asuva Vigla sooga (raba). Kanepi vallas asub maanteest lõunas ca 45 m kaugusel Hussisuu madalsoo. Märgalad on mõjutatud kuivendusest. Metsaregistri andmeil seisuga ei jää projekteeritava maanteelõigu äärde ühtegi vääriselupaika KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD Vastavalt looduskaitseseaduse 4 lõikele 1 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. EELISe andmebaasi andmetele tuginedes (seisuga ) asub tugimaantee algusosas (km 0,0-0,6) II kaitsekategooria liikide - Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir), Myotis daubentonii (veelendlane) ja Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir) leiukoht. Nimetatuid liike ohustab üldine elupaikade hävimine linnastumise tõttu, sobivate talvituspaikade vähesus ning kemikaalide kasutamine putukatõrjes (NatureGate eloodus, 2018). Samuti asuvad rekonstrueeritava maanteelõigu läheduses III kaitsekategooria liigi - Ciconia ciconia (valge-toonekurg) elupaigad (km 7,2 ja km 14,7). Liiki ohustab enim põllumajanduslike 14 / 23

15 mürkkemikaalide kasutamine, hukkumine maanteedel ning elektritraatides (NatureGate eloodus, 2018). Rekonstrueeritav maanteelõik piirneb ca 500 m pikkuses lõigus Kanepi vallas Erastvere külas Erastvere mõisa pargi kaitsealaga (KLO ). Lisaks asub teemaa osaliselt kaitseala piirides. Kaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Pargi kaitse-eesmärk on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Määruse järgi kuulub kaitseala piiranguvööndisse ning alal kehtib looduskaitseseaduses sätestatud kaitsekord määruse erisustega. Kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul on Erastvere mõisa pargis lubatud ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine (selle alla kuuluvad ka rajatised, mh teed) ALAD, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON ÜLETATUD VÕI VÕIDAKSE ÜLETADA Teadaolevalt ei ole kavandatava tegevuse alal ega lähiümbruses selliseid alasid, kus oleks õigusaktidega kehtestatud nõudeid ületatud või kus võidakse seda ületada TIHEASUSTUSEGA ALAD Hetkel kehtiva Põlva valla üldplaneeringu (2008) järgi ei jää projektiala ühtegi tiheasustatud ala piirkonda. Kanepi valla üldplaneeringuga (2017) ei määrata tiheasustusalasid maareformi seaduse tähenduses AJALOO-, KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD Tugimaantee 62 Kanepi-Leevaku km 0-19,233 asuva Erastvere-Põlva lõigu läheduses (<50 m kaugusel maanteest) on Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse ja kultuurimälestiste riikliku registri andmetel (seisuga ) kaks muinsuskaitseobjekti. Ehitismälestis Kähri õigeusu kirik (registrinumber 23783) (Joonis 7) jääb maanteelõigust ca 40 m kaugusele (km 14,9 läheduses). Arheoloogiamälestis kivikalme "Juudalinn" (registrinumber 10981)(Joonis 8) asub ca 40 m kaugusel maanteest (km 6,9), kuid selle kaitsevöönd ulatub rekonstrueeritava maanteelõiguni. 15 / 23

16 Joonis 7. Kähri õigeusu kiriku asukoht (Aluskaart: Maa-amet, 2018) Joonis 8. Arheoloogiamälestise Juudalinn asukoht (Aluskaart: Maa-amet, 2018) Vastavalt Muinsuskaitseseaduse 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Muinsuskaitseameti kirjalikul loal on kinnismälestise kaitsevööndis lubatud: 1) ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd; 2) kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Nii Kähri õigeusu kiriku kui ka kivikalme "Juudalinn" kaitsevöönd ulatub rekonstrueeritava maanteelõiguni. 16 / 23

17 4. Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju MÕJU MAASTIKULE JA MAAKASUTUSELE Projektiga kavandatud tegevused toimuvad valdavalt olemasoleval teemaa alal ning ehitustöödega ei muudeta ümberkaudseid pinnavorme ja maastikuilmet. Puskaru ristmike ümberehitusega hõivatakse uut maad kõrval asuva põllumaa arvelt. Olemasolev maantee likvideeritakse ümberehitatavas lõigus ning on võimalus ühendada eraldiseisvad põllumaad. Projektiga kavandatud tegevuste elluviimine ei avalda olulist mõju maantee lähisalale ega ümbruskonda jäävaid märgalasid. Praeguses faasis pole teada, kuhu plaanitakse rajada kuivenduskraavid, kuid maantee ei läbi suuri märgalasid ning maanteekraavide mõju jääb lokaalseks. Arvestades projektiga kavandatud tegevuste iseloomu, ei muuda projekti elluviimine praegust maastikumustrit ega olemasolevaid vaateid. Negatiivne mõju väärtuslikele maastikele puudub ja tegevused ei mõjuta negatiivselt olemasolevate väärtuste säilimist. Samuti puudub oluline mõju teemaaga piirnevatele (väärtuslikele) põllumaadele. Lokaalselt võib niiskustingimuste parandamine suurenda haritava maa kasutusväärtust (niisketel aladel). Kuna tegemist on olemasoleva tee rekonstrueerimisega, siis mõju rohevõrgustiku funktsioneerimisele on juba avaldunud. Kavandatava tegevusega ei põhjustata lisatakistusi rohevõrgustiku toimimisele. Maanteeameti kaardirakenduses, mis käsitleb ohtlikke teelõike metsloomade seisukohast, on rekonstrueeritaval maanteelõigul esinenud mitmeid loomadega juhtunud õnnetusi, mis on toodud tabelis (Tabel 1). Tabel 1. Loomaõnnetused rekonstrueeritaval maanteelõigul perioodil Asukoht 0,2-0,8 km 3 1,6-2 km 2 8-8,4 km 2 10,2-10,6 km 2 11,3-11,7 km 2 14,5-14,9 km 2 Kokku 13 Toimunud õnnetuste arv Maanteelõigu rekonstrueerimisel ei hõivata märkimisväärselt uut maad, vaid tööd toimuvad enamjaolt olemasoleval teemaal. Tee-ehituse käigus on teemaa alal juba eelnevalt maapinda muudetud. Samuti ei ole tee rekonstrueerimise käigus ette näha mõjusid looduslikule mitmekesisusele. MÕJU PINNASELE, PINNA- JA PÕHJAVEELE Mõju pinnasele on juba avaldunud olemasoleva maantee ehitusetapil loodusliku pinnase eemaldamise ja/või selle füüsilise struktuuri muutmise kaudu. Puskaru ristmike ümberehitamisel eemaldatakse looduslik pinnas uue teelõigu rajamiseks vajalikus ulatuses (ca 300 m), mis avaldab negatiivset mõju, kuid ei ole suure ulatusega. 17 / 23

18 Maantee ümbruses asuvad kuivendussüsteemid (maaparandatud alad), seega on juba praegu tegemist muudetud põhjaveerežiimiga alaga. Ehitustööd ei põhjusta eeldatavalt negatiivset mõju pinna- ega põhjavee kvaliteedile. Kui asfalteerimisel ei peeta kinni aga vajalikest ilmastikutingimuse nõuetest, siis võib nt suurte sademetega asfaltsegust bituumen välja leostuda. Kõige tundlikumad piirkonnad rekonstrueeritaval lõigul on maantee ristumine Tännassilma ojaga ja maantee läheduses asuvad allikad (ptk 3.4.1). Kui vedel bituumen satub ojja või allikatesse, siis põhjustab see pinna- või põhjaveereostust. Kuna kavandatav tegevus hõlmab maaparandusehitisi, tuleb tegevus kooskõlastada Põllumajandusametiga. Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada teel toimuvate liiklusõnnetuste tagajärjel kütuse või muu kemikaali lekked. Maantee rekonstrueerimisega saavutatav ohutum ja sujuvam liiklus vähendab võrreldes praegusega avariide ja õnnetuste toimumise tõenäosust, mistõttu väheneb tõenäosus ka kütuse ja muu kemikaali lekkeks loodusesse. MÕJU ÕHU KVALITEEDILE Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad maantee asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka lakibensiini ja HCl aurud. Tee pindamise käigus tekkivad lenduvate süsivesinike emissioonid on väikesed ning ei ole keskkonna seisukohalt olulised. Õhu kvaliteeti mõjutavad ka mootorsõidukite ja ehitusmasinate heitgaasid ehitusperioodil ning hilisemal teekasutuse ajal. Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist ei ole uue maanteelõigu rajamise, vaid olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, mistõttu ei ole võrreldes remondieelse olukorraga õhusaaste suurenemist ette näha. Ehitustööde käigus on tegemist eelkõige lokaalse ja ajutise mõjuga. MÕJU MÜRA- JA VIBRATSIOONITASEMELE Välisõhus leviva müra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri määruses nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Ehitusperioodil on müraallikaks ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale tööde teostamist. Kasutusperioodil on müra seotud liiklussagedusega. Liiklussageduse märgatavat suurenemist seoses maantee remondiga ei ole kasutusperioodil ette näha. Suhteliselt madala liiklussageduse tõttu jääb liiklusmüra suure tõenäosusega seadusandlusega kehtestatud normide piiresse. Uus ja kvaliteetne teekate aitab veidi vähendada sõidukitest põhjustatud müra. Kavandatava tegevusega kaasneb vibratsiooni teke nii ehitamisel kui ka maantee kasutamisel. Ehitusperioodil esineb vibratsiooni ehitusmasinate töötamise ajal. Mõju on ajutine ja ei levi 18 / 23

19 ehitusobjektist kuigi palju kaugemale. Kavandatava tegevuse elluviimisel paraneb riigiteel liiklemise sujuvus ning parandatud teekate ja konstruktsioon vähendab võimalikku teelt lähtuva vibratsiooni teket. VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN Kavandatava tegevusega võib kaasneda rekonstrueeritava teelõigu valgustamine (vajadusel pimedal ajal tööde teostamiseks). Maantee ekspluatatsiooni ajal tekitavad valgust sõiduautode tuled. Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline, lokaalne ja seega ebaoluline. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE Kavandatav tegevuse käigus võidakse raiuda üksikuid puid (ca 10) Erastvere mõisa pargi maanteeäärsest servast. Tegemist on kaitsealuse pargiga ning selline tegevus vajab Keskkonnaameti kooskõlastust. Eeldatavalt ei ole negatiivne mõju pargile oluline, sest ei mõjuta parki kui tervikut. Siiski tuleb hinnata nende puude väärtust mõisa pargi kontekstis enne raieotsuse tegemist. Negatiivne mõju maantee läheduses esinevatele kaitsealustele liikidele puudub, sest kavandatud tegevused ei too kaasa muutusi liikide leiupaikades. Ehitusperioodil võivad ehitustööd liike ajutiselt häirida ehitustegevusega kaasneva müra, vibratsiooni ja valgustamise tõttu. Mõlemal juhul on tegu lühiajalise mõjuga, mis möödub peale tööde teostamist. Arvestades, et tegu on olemasoleva maanteega, siis maantee remonditööde ajal lisanduv ehitusmasinate poolt tekitatud müra ei ole liiklemisest tekitatud olemasoleva müra taustal märkimisväärne võrreldes nt uue tee ehitamisega. MÕJU AJALOO-, KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALADELE Antud juhul ulatub Kähri õigeusu kiriku ja Kivikalme "Juudalinn" kaitsevöönd projektalani. Kuna tegemist ei ole uue tee rajamisega vaid olemasoleva tee rekonstrueerimisega, ei mõjuta kavandatavad tegevused nimetatud mälestiste kaitseeesmärke. Projektiga kavandatud tegevused toimuvad üksnes olemasoleval teemaa alal, ümberkaudseid pinnavorme ja maastikuilmet, samuti piirnevate kinnistute praegust ja strateegiliste planeerimisdokumentidega kavandatud maakasutust ei muudeta. Siiski tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 kohaselt küsida Muinsuskaitseametilt kirjalik luba tööde tegemiseks kinnismälestise katsevööndis. INIMESE TERVIS JA HEAOLU NING ELANIKKOND Tugimaantee 62 Kanepi-Leevaku km 0-19,233 asuva Erastvere-Põlva lõigu vahetusse lähedusse jäävad mitmed majapidamised. Maanteelõik läbib kahte suuremat hajaasustusega asulat, milleks on Põlgaste ja Tännassilma küla. Kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset mõjud inimese tervisele ja heaolule. 19 / 23

20 Töödega kaasneb müra, vibratsiooni ja õhusaastet (sh ebameeldiv lõhn), kuid tegemist on lühiajalise mõjuga, mis ei levi ehitusalast väga kaugele ja mis möödub peale tööde teostamist. Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisel määral valgustustaseme muutumist. Ehitustööde ajal võib olla häiritud liiklemine tööde piirkonnas (kiiruspiirangud). TEGEVUSEGA KAASNEV KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU Kavandatav tegevus ei põhjusta piiriülest mõju. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevustega ja muu ümbritseva ala planeeringute elluviimisega ette näha negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist. EBASOODSATE MÕJUDE LEEVENDUSMEETMED Meetmed projekteerimisel: Projekt tuleb kooskõlastada Keskkonnaameti, Põllumajandusameti ja Muinsuskaitseametiga. Tulenevalt Põlva maakonnaplaneeringust tuleb säilitada ja vajadusel uuendada teeäärsed puuderead, alleed, hekid ning tagada nende hooldatus edaspidi. Põlispuude raiumine võib toimuda ainult omavalitsuse loal. Täpsustada tuleb kahe maantee lähistel asuva puurkaevu (PRK ja PRK ) asukoht. Enne puude raiumist Erastvere pargis tuleb hinnata nende väärtust Erastvere mõisa pargi kontekstis. Meetmed ehitamisel: Vee saastatuse vältimiseks tuleb välistada ehitusaegselt ehitusprahi ja -materjalide sattumine veekogudesse. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit kaevudest ja allikatest. Kasutada tehniliselt korras olevaid masinaid, mis hoiab ära liigse müra tekkimise. Prognoositud suurte sademete korral ei tohi asfalteerimistöid teha, kui on oht bituumeni(emulsiooni) välja leostumiseks ning sattumiseks maanteega piirnevatele aladele, sest bituumen ei jõua kõvastuda. Ehitamise perioodil tekkivad tahked jäätmed on soovitatav taaskasutada võimalikult suures ulatuses maantee rekonstrueerimisel. Ehitusaegsed kontorid, laod, kütuse hoidmise alad ning töömasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud veekogude veekaitse- ja ehituskeeluvööndisse. Tulenevalt Põlva maakonnaplaneeringust tuleb säilitada ja vajadusel uuendada teeäärsed puuderead, alleed, hekid ning tagada nende hooldatus edaspidi. Põlispuude raiumine võib toimuda ainult omavalitsuse loal. 20 / 23

21 5. EELHINNANGU JÄRELDUS Tugimaantee 62 Kanepi-Leevaku km 0-19,233 asuva Erastvere-Põlva lõigu rekonstrueerimisega kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju ning mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevustega ja muu ümbritseva ala planeeringute elluviimisega ette näha negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist. Arvestades tugimaantee 62 Kanepi-Leevaku km 0-19,233 asuva Erastvere-Põlva lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga ette nähtud tööde mõjuala suurust ja ulatust (sh tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus), mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust, kavandatava tegevuse koosmõjusid muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega ning ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi ei avalda kavandatav tegevus olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega ei ole käesoleva töö koostaja hinnangul vajalik algatada keskkonnamõju hindamist tugimaantee 62 Kanepi-Leevaku km 0-19,233 asuva Erastvere-Põlva lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatud töödele. 21 / 23

22 6. KASUTATUD ALLIKAD ÕIGUSAKTID 1. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded. Keskkonnaministri määrus nr Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi Valitsuse korraldus nr 615, vastu võetud Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas. Vabariigi Valitsuse määrus nr Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri. Keskkonnaministri määrus nr Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse määrus nr Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud Keskkonnavastutuse seadus, vastu võetud Kultuurimälestiseks tunnistamine. Kultuuriministri määrus nr Kultuurimälestiseks tunnistamine. Kultuuriministri määrus nr Looduskaitseseadus, vastu võetud Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded. Keskkonnaministri määrus nr Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu. Keskkonnaministri määrus nr Muinsuskaitseseadus, vastu võetud Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu. Vabariigi Valitsuse määrus nr Tilleoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Vabariigi Valitsuse määrus nr Veeseadus, vastu võetud Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri määrus nr 71. MUUD ALLIKAD 1. Arold, I Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. ISBN: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (seisuga ). 3. Eesti põhjavee kaitstuse kaart M 1: Eesti Geoloogiakeskus, Kanepi valla üldplaneering, kehtestatud Kultuurimälestiste riiklik register, 6. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused, 7. Metsaregister, 22 / 23

23 8. NatureGate eloodus, (viimati kasutatud ). 9. Põlva maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks Põlva valla üldplaneering Põlva valla üldplaneering, kehtestatud Saks, M., Alumäe, H., Merila, A. ja Luigas, I Põlvamaa. E. Kaur, M. Kuusik, K. Sepp (toim). Eesti maastikud (lk ). Tallinn: Tänapäev. ISBN: / 23