Narva Soldino Gümnaasium
|
|
- Katrin Mitt
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 2018. aasta üldhariduskoolide rahuloluküsitluste tagasiside 1
2 Sisukord Mis on rahulolu ja miks on vaja seda hinnata? 4 Kuidas ja mida mõõdeti? 4 Tagasiside 4 Tulemuste esitamine raportis Avatud vastused Mida tagasiside lugemisel kindlasti arvesse võtta? 5 Õpilaste rahuloluhinnangud 2016/17 ja 2017/18 õppeaastal 6 4. klassi õpilaste tagasiside klassi õpilaste kooliga rahulolu klassi õpilaste põhivajaduste rahuldatus klassi õpilaste rahulolu koolikeskkonna erinevate aspektidega klassi õpilaste hinnangud õppimisega seotud aspektidele klassi õpilaste rahulolu kooliväliste aspektidega klassi õpilaste hinnang kooli mainele Muutuv õpikäsitus - 4. klassi õpilaste hinnangud aktiviseerivate õppemeetodite kasutamisele koolis klassi õpilaste tagasiside klassi õpilaste kooliga rahulolu klassi õpilaste põhivajaduste rahuldatus klassi õpilaste rahulolu koolikeskkonna erinevate aspektidega klassi õpilaste hinnangud õppimisega seotud aspektidele klassi õpilaste rahulolu kooliväliste aspektidega klassi õpilaste hinnang kooli mainele Muutuv õpikäsitus - 8. klassi õpilaste hinnangud aktiviseerivate õppemeetodite kasutamisele koolis klassi õpilaste tagasiside klassi õpilaste kooliga rahulolu klassi õpilaste põhivajaduste rahuldatus klassi õpilaste rahulolu koolikeskkonna erinevate aspektidega klassi õpilaste hinnangud õppimisega seotud aspektidele klassi õpilaste rahulolu kooliväliste aspektidega klassi õpilaste hinnang kooli mainele Muutuv õpikäsitus klassi õpilaste hinnangud aktiviseerivate õppemeetodite kasutamisele koolis Õpetajate tagasiside 33 Õpetajate tööga rahulolu Õpetajate põhivajaduste rahuldatus Õpetajate rahulolu koolikeskkonna erinevate aspektidega Õpetajate rahulolu kooliväliste aspektidega Õpetajate hinnang kooli mainele Muutuv õpikäsitus - õpetajate hinnangud aktiviseerivate õppemeetodite kasutamisele koolis Lapsevanemate tagasiside 40 Lapsevanema hinnang lapse rahulolule kooliga Lapsevanema hinnang lapse põhivajaduste rahuldatusele koolis Lapsevanema ja kooli suhted Lapsevanema rahulolu koolikeskkonna erinevate aspektidega Lapsevanema rahulolu kooliväliste aspektidega Lapsevanema hinnang kooli mainele
3 4. klassi õpilaste avatud vastused klassi õpilaste avatud vastused klassi õpilaste avatud vastused 49 Õpetajate avatud vastused 51 Lapsevanemate avatud vastused 53 3
4 Mis on rahulolu ja miks on vaja seda hinnata? Eesti elukestva õppe strateegia 2020 seadis aastal sihiks, et erinevate osapoolte rahulolu elukestva õppe toimimisega peab Eestis kasvama. Nii õppeasutused, koolipidajad kui riik on palju pingutanud, et õpikeskkonda ja õpikäsitust uuendada ning luua õpilase arengut soodustav õpi- ja kasvukeskkond. Alates aastast alustati Haridusja Teadusministeeriumi eestvedamisel riiklikult korraldatud rahuloluküsitluste läbiviimisega üldhariduskoolide õpilaste hulgas, aasta hiljem valmisid uued küsimustikud hindamaks rahulolu kõigil haridustasemetel aastal toimus uute küsitluste valimi põhine katsetamine, aastal rakendati uusi küsitlusi juba kõikides üldhariduskoolides. Küsitlustes osalesid 4., 8. ja 11. klassi õpilased, põhikooliastme õpilaste lapsevanemad ja kõik õpetajad. Rahuloluküsitluste eesmärgiks on anda õppeasutustele tagasisidet ja toetada seeläbi koolikeskkonna pidevat arengut. Küsitlused annavad nii kooli kui ka riigi tasandil ülevaate erinevate osapoolte rahulolust ja selle muutumisest ajas. Tagasiside toetab õppe- ja kasvatustöö tugevuste ja nõrkuste märkamist, aidates nii suunata õppeprotsessi arendamist õppeasutustes ning soodustades õppega seotud osaliste teabevahetust ja koostööd. Sarnasel moel jätkatakse küsitluste korraldamist ka järgnevatel aastatel, õpilaste hulgas toimub andmekogumine igal aastal, lapsevanemate ja õpetajate hulgas üle kolme aasta. Rahulolu hindamisele lähenetakse maailmas erinevalt. Käesolevates küsitlustes käsitleti vastajate kooliga rahulolu kui subjektiivset heaolu: st isiklikku kooliga seotud kogemust, mis lähtub vastaja õpi- või töökeskkonnaga seotud tunnetest ja meeleoludest (nt kuidas õppija ennast teatud laadi õppes tunneb, kas talle meeldib koolis käia). Subjektiivse heaolu mõttes kajastavad rahuloluhinnangud vastaja suhet keskkonda, aga ei kirjelda objektiivseid keskkonna tunnuseid. Samas olukorras võib üks inimene olla rahulolev ja teine mitte. Kuidas ja mida mõõdeti? Andmekogumine üldhariduskoolides viidi SA Innove poolt läbi aasta veebruar-aprill. Rahuloluküsitlustele vastasid klassi, klassi ja klassi õpilast, 7562 õpetajat ning klassi õpilase lapsevanemat. Kõikidest üldhariduskoolidest võtsid käesoleva aasta rahuloluküsitlustest osa ligikaudu 85%. Kooliga rahulolu mõõtmise aluseks on teadusuuringutel põhinev mudel. Kokkuvõtvalt hinnati vastajate (1) üldist kooliga seotud heaolu kogemust, (2) rahulolu spetsiifiliste kooli õpikeskkonna tahkudega ning (3) rahulolu mõningate kooliväliste teguritega, mis võiksid vastajatel kooliga rahuloluga seostuda. Heaolu hindamisel tugineti enesemääratlusteooriale 1, mis näeb inimese sisemise motivatsiooni kujunemise ja heaolu kogemise olulise sisendina kolme põhivajaduse - autonoomia, enesetõhususe/kompetentsuse ja seotuse - küllaldast rahuldatust. Koolide õpikeskkonna puhul vaadeldi nii keskkonna sotsiaalset (nt kiusamine, õpetajate ja juhtkonna tegevus, suhted) kui ka füüsilist külge (nt õppevahendid, ruumid, toitlustus, tugiteenused). Keskkonna sotsiaalse külje avamisel käsitleti ka õppetöö iseloomu, kogudes andmeid tunnuste kohta, mis kajastaksid õpikäsituse muutumist 2. Kooliväliste teguritena, mis võiksid rahuloluga seostuda, käsitleti üldiseid hinnanguid üldhariduse korraldusele, õpilastel ka näiteks rahulolu koduse keskkonnaga jne. Rohkem informatsiooni rahuloluküsitluste ja -kontseptsiooni kohta saab HTMi veebilehelt Tagasiside Järgnev kokkuvõte annab ülevaate Teie kooli õpilastelt, õpetajatelt ja lapsevanematelt kogutud andmetest. Raportis on eraldi peatükina välja toodud iga sihtrühma vastused, kes Teie koolist küsitlustele vastasid. Tagasisidet anname kõikide sihtrühmade kohta, kui sinna kuulus vähemalt 5 vastajat. Raportis on läbivalt Teie kooli tulemusi (nii õpilaste, õpetajate kui ka lapsevanemate hinnanguid) kõrvutatud vastava sihtrühma üldise keskmise tulemusega, mis võimaldab jälgida, millistel teemadel ja kuivõrd Teie kooli hinnangud üldisest pildist erinevad. Kõikide üldhariduskoolide 1 Ryan ja Deci (2000), Self-Determination Theory and the Facilitation of Intrinsic Motivation, Social Development, and Well-Being, American Psychologist, 55, Vt ülevaadet õpikäsituse muutumise põhjustest ja eesmärkidest 4
5 raportites, kes osalesid aastal uute üldhariduskoolide rahuloluküsitluste katsetamises, on võrdluseks ära toodud ka nende eelmise aasta tulemused (seda tunnuste puhul, mis on jäänud muutumatuks) aasta rahuloluküsitluste tulemused on käesolevasse raportisse kaasatud kõikide sihtrühmade puhul, va õpetajad, kelle tulemusi esitati eelmisel aastal kahe eraldi grupi kohta (põhikooliastme ja gümnaasiumiastme õpetajad). Tulemuste esitamine raportis Tulemusi on raportis esitatud kahel viisil: 1. Latentsete tunnuste keskmiste hinnangute joonised. Latentsete tunnuste puhul mõõdeti ühte nähtust mitme üksikväitega. Igale vastajale arvutati tunnuse keskmine hinnang, kooli keskmine hinnang kõikide selle kooli vastajate hinnangute keskmisena. Keskmistele hinnangutele on lisatud usalduspiirkonda tähistavad jooned (näitavad vahemikku, kus mõõdetud rühma hinnangu parameeter 95% tõenäosusega asetseb). Graafik võimaldab otsustada, kas Teie kooli vastajate hinnang on kõikide koolide vastajate keskmisest hinnangust erinev ning kas erinevus on statistiliselt oluline. Erinevused ei ole statistiliselt olulised, kui võrreldavate gruppide keskmiste tulemuste usalduspiirkonnad omavahel kattuvad. Kui keskmiste usalduspiirkonnad omavahel ei kattu, on võrreldavate gruppide keskmised statistiliselt usaldusväärselt erinevad. Väited, millega õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate latentseid tunnuseid mõõdeti, leiate tabelist 1, 2, 3 ja 4. Juhul, kui Teie koolist mõni eelpool toodud sihtrühmadest küsitlustes ei osalenud, siis tagasisides Teile vastava sihtrühma latentsete tunnuste tabelit ei kuvata. 2. Üksikväidete sagedusjoonised. Joonistel on kuvatud iga üksikväite vastuste jaotus protsentides. Kõik sihtrühmad andsid rahuloluhinnanguid enamjaolt 5-punktisel Likerti skaalal (1 - ei ole üldse nõus, 2 - pigem ei ole nõus, 3 - natuke nõus ja natuke vastu, 4 - pigem olen nõus, 5 - olen täiesti nõus). Mõningatele digioskuseid ja -vahendeid, vägivalla kogemist ning põhjuseta puudumist käsitlevatele väidetele anti hinnanguid ka teistsugusel skaalal. Väited, millele on hinnanguid antud tavapärasest teistsugusel skaalal, on tagasisides tähistatud rohelise värviskeemiga. Enamus üksikväidete puhul tähendab väitega nõustumine suuremat rahulolu hinnatud aspektiga. Negatiivsed väited, mille puhul suurem nõustumine tähendab rahulolematust hinnatud aspektiga, on joonistel välja toodud kolmanda värviskeemiga (oranžikas värviskeem). Tagasiside on võrdlemisi mahukas, seda eriti juhul, kui ühest õppeasutusest osalesid küsitlustes kõik sihtrühmad. Iga sihtrühma puhul saate tagasisidet ligikaudu 20 erineva tunnuse kohta. Avatud vastused Küsitluste käigus oli nii õpilastel, õpetajatel kui ka lapsevanematel võimalik soovi korral anda koolile ka kirjalikku tagasisidet. Esmalt paluti kõikidel sihtrühmadel kirjeldada, millega on nende arvates koolis kõik hästi, ning seejärel, mis neid koolis häirib. Avatud vastused on sihtgruppide kaupa ära toodud käesoleva raporti lõpus. Selleks, et ühtegi vastajat ei oleks võimalik Tema poolt antud vastuse põhjal ära tunda, on kirjalikust tagasisidest välja võetud vihjed kindlatele isikutele ja situatsioonidele. Sellised kohad on avatud vastustes tähistatud [***] märgiga. Muid sisulisi muudatusi avatud vastustes tehtud ei ole, kõik vastused on raportis kajastatud sellisel kujul, nagu nad vastaja poolt anti. Mida tagasiside lugemisel kindlasti arvesse võtta? 1. Rahuloluhinnangud on subjektiivsed ning sõltuvad ühtaegu nii vastajast endast (nt tema ootused ja väärtused) kui ka tema kokkupuudetest keskkonnaga. Vastused ei iseloomusta otseselt kooli, vaid vastaja individuaalset suhet kooliga. Seetõttu kirjeldab tagasiside esmalt ikkagi vastajate seisundit. 2. Tulemuste varieerumine koolis ja erinevused kõikide vastajate keskmisest tasemest aitavad märgata, millistes valdkondades tuntakse ennast paremini ja milliseid kogetakse vähem meeldivatena. Numbrilise tagasiside tõlgendamisel tuleks tähelepanu pöörata ebatavalistele tulemustele, mis üldisest pildist palju erinevad. See info aitab koolis märgata valdkondi, kus tuleks olukorda lähemalt uurida (mis on nt rahulolematuse täpsemad allikad) ja seeläbi otsida viise heaolu parandamiseks. 5
6 3. Tulemuste usaldusväärsust mõjutab oluliselt küsitluses osalenute arv. Kui osalejaid on vähe, siis ei ole tulemused esinduslikud ning võivad olla kallutatud (osalesid nt keskmisest enam rahulolevad või rahulolematud inimesed). Mida suurem on vastajate osakaal, seda veenvamad peaksid kooli jaoks saadud tulemused olema (hea vastamise määr on 75% ja enam). 4. Vähese vastajate arvuga koolide puhul võivad teatud tunnuste joonistelt puududa kooli enda tulemused, mis on tingitud sellest, et väitele andis hinnangu vähem kui 5 antud sihtrühma esindajat. Õppeasutusest võis kokku küsitluses osaleda rohkem kui 5 ühe sihtrühma esindajat, küll aga ei pruukinud kõik vastajad küsitlust terviklikult täita (küsimustele vastamine ei olnud kohustuslik). 5. Tähelepanelik tuleb olla erinevate sihtrühmade samanimeliste tunnuste võrdlemisel. Ühe ja sama nimega latentsed tunnused ei pruugi olla erinevatel sihtrühmadel ühtemoodi mõõdetud, nt 4. klassi õpilaste hinnangud õpikeskkonnale on mõõdetud mõnevõrra teistsuguste väidetega kui 8. ja 11. klassi õpilaste sama tunnuse hinnangud. Selliste tunnuste omavaheline võrdlemine ei ole sisukas. 6. Koolidel, kes osalesid ka aasta rahuloluküsitlustes ning kelle raportis on võrdluseks ära toodud nende eelmise aasta tulemused, tuleb tähelepanu pöörata erinevatel aastatel kasutusel olnud väidete sõnastusele. Mõningate näitajate puhul on võrreldavatel õppeaastatel kasutatud pisut erineva sõnastusega väiteid (nt õpilaste kiusamise kogemine), sisukama tagasiside andmise eesmärgil oleme aga ka need tulemused raportisse kaasanud. 7. Sihtrühmade avatud vastused võivad olla kooli juhtkonnale abiks numbrilise tagasiside tõlgendamisel. Avatud küsimuste vastustest võib olla kasu numbrilise tagasiside põhjal ilmsiks tulnud probleemsete valdkondade avamisel ja tähelepanu juhtimisel olulistele teemadele. Kirjalik tagasiside võib seeläbi toetada juhtkonda kooli puudutavate otsuste tegemisel ning õppe- ja töökeskkonna arendamisel. Õpilaste rahuloluhinnangud 2016/17 ja 2017/18 õppeaastal Uued rahuloluküsitlused, mis töötati välja TÜ Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) poolt aasta lõpus, on nüüdseks edasiarendatud kujul kasutusel olnud juba teist aastat. Joonisel nr 1 on ära toodud erinevate õpilasgruppide 2016/17 ja 2017/18 õppeaasta keskmised hinnangud mõningatele kooliga seotud aspektidele (mida küsitlustega võrreldavatel aastatel ühtemoodi hinnati). Jooniselt on võimalik jälgida, millised on 4., 8. ja 11. klassi õpilaste hinnangute erinevused ning kas hinnangutes on toimunud muutusi ka võrreldavatel aastatel. Õpilasgruppide üldistes kooliga rahuloluhinnangutes muutusi toimunud ei ole. Kõige kõrgemad on rahuloluhinnangud 4. klassi õpilaste hulgas, põhikooli lõpuks õpilaste hinnangud langevad ning gümnaasiumis rahulolu kooliga jällegi kasvab. Üldiselt kalduvad õpilaste rahuloluhinnangud õpingute jooksul langema. Seda tõlgendatakse sageli kergekäeliselt koolirõõmu kadumisena kooli tegevuse tõttu. Samavõrra tähtis on aga ka õpilaste kognitiivne areng ja muutuv suhtumine keskkonda, mis võimaldab neil endast ja neid ümbritsevast mitmekülgsemalt aru saada. 6
7 Joonis 1. Õpilaste hinnangud erinevatele aspektidele 2016/17 ja 2017/18 õppeaastal: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud klassi õpilased klassi õpilased 11. klassi õpilased Kooliga rahulolu 4. klassi õpilased klassi õpilased Seotus 11. klassi õpilased klassi õpilased klassi õpilased 11. klassi õpilased Õppedistsipliin 4. klassi õpilased 8. klassi õpilased 11. klassi õpilased Õpikeskkond 4. klassi õpilased 8. klassi õpilased 11. klassi õpilased Kodune keskkond 4. klassi õpilased 8. klassi õpilased 11. klassi õpilased Kooli maine 7
8 TABEL klassi õpilaste küsitlusega hinnatud latentsed tunnused Latentne tunnus Väited, millega latentset tunnust hinnati Õpilaste kooliga rahulolu Kooliga rahulolu Õpilaste põhivajaduste rahuldatus Autonoomia Seotus Koolis on huvitav. Tunnen ennast koolis hästi. Enamasti lähen ma kooli hea meelega. Tunnen, et saan koolis olla mina ise. Tunnen, et saan õppida nii nagu ise parimaks pean. Kaasõppijad hoolivad minust. Ma saan klassikaaslastega hästi läbi. Teised õpilased aitavad mind, kui seda vajan. Õpilaste rahulolu koolikeskkonna erinevate aspektidega Õppedistsipliin Toitlustus Õpikeskkond Liikumisvõimalused koolis Minu klassis peetakse õppimist oluliseks. Minu klassis kuulatakse, kui õpetaja räägib. Olen rahul kooli sööklaga. Olen rahul koolitoiduga. Olen rahul õppematerjalidega (nt õpikud ja töövihikud), mida koolis kasutatakse. Olen rahul klassiruumidega. Õpilaste hinnangud õppimisega seotud aspektidele Ennast juhtiv õppimine Küünilisus Kurnatus Õpilaste rahulolu kooliväliste aspektidega Kodune keskkond Õpilaste hinnang kooli mainele Kooli maine Saan iga päev vähemalt mõnes vahetunnis õue minna. Tundides ei pea ma kogu aeg istuma, vaid saan vahepeal liikuda, nt rühmatööd tehes või ülesandeid lahendades. Õpetajad julgustavad meid vahetunnis aktiivselt liikuma. Ma oskan leida viisi, kuidas mind huvitavad asjad endale selgeks teha. Mulle meeldib välja mõelda, kuidas mõnda rasket ülesannet lahendada. Õppides kontrollin ise üle, kas ma olen asja korralikult selgeks saanud. Ma ei taha enam koolis õppida. Õppimine ei huvita mind enam. Tunnen, et õppimine on täiesti mõttetu. Koolimured ei lase mul tihti magama jääda. Tunnen, et olen koolitöödega üle koormatud. Minu vanematel on aega, et minuga rääkida. Minu vanemad küsivad minu koolipäeva kohta. Olen uhke, et õpin just selles koolis. Soovitaksin oma kooli ka teistele õpilastele. Minu koolil on hea maine. Muutuv õpikäsitus - õpilaste hinnangud aktiviseerivate õppemeetodite kasutamisele koolis Arengut toetav tagasiside Individuaalne tunnustamine Õppetöö mõtestatus Koostöine õpetamine Õpetajad selgitavad mulle, mida ma olen teinud hästi. Õpetajad selgitavad mulle, mida ma saaksin paremini teha. Õpetajad julgustavad õpilasi väljendama oma eriarvamusi ja neid selgitama. Õpetajad tunnustavad ka nende õpilaste osalemist ja püüdlikkust, kelle õpitulemused jäävad kesiseks. Õpetajad toovad igas tunnis näiteid elust. Uut teemat sisse juhatades selgitab õpetaja kus ja milleks neid teadmisi kasutada saab. Õpetajatel on tavaks kirjeldada õpitava materjali seoseid igapäevaeluga. Teised õpetajad käivad meie tundides. Meil käivad tunde andmas ka lapsevanemad. 8
9 TABEL ja 11. klassi õpilaste küsitlustega hinnatud latentsed tunnused Latentne tunnus Väited, millega latentset tunnust hinnati Õpilaste kooliga rahulolu Kooliga rahulolu Õpilaste põhivajaduste rahuldatus Autonoomia Enesetõhusus Seotus Koolis on huvitav. Tunnen ennast koolis hästi. Enamasti lähen ma kooli hea meelega. Tunnen, et saan koolis olla mina ise. Tunnen, et saan õppida nii nagu ise parimaks pean. Ma tunnen, et saan koolis antavate ülesannetega hakkama. Olen kindel oma võimetes need õpingud lõpetada. Kaasõppijad hoolivad minust. Ma saan klassikaaslastega hästi läbi. Teised õpilased aitavad mind, kui seda vajan. Õpilaste rahulolu koolikeskkonna erinevate aspektidega Õppedistsipliin Toitlustus Õpikeskkond Liikumisvõimalused koolis Minu klassis peetakse õppimist oluliseks. Minu klassis kuulatakse, kui õpetaja räägib. Olen rahul kooli sööklaga. Olen rahul koolitoiduga. Olen rahul tunniplaaniga. Olen rahul õppematerjalidega (nt õpikud ja töövihikud), mida koolis kasutatakse. Olen rahul klassiruumidega. Õpilaste hinnangud õppimisega seotud aspektidele Ennast juhtiv õppimine Küünilisus Kurnatus Õpilaste rahulolu kooliväliste aspektidega Kodune keskkond Õpilaste hinnang kooli mainele Kooli maine Saan iga päev vähemalt mõnes vahetunnis õue minna. Tundides ei pea ma kogu aeg istuma, vaid saan vahepeal liikuda, nt rühmatööd tehes või ülesandeid lahendades. Õpetajad julgustavad meid vahetunnis aktiivselt liikuma. Kui mõni asi mind tunnis huvitab, siis otsin selle kohta pärast lisainfot, et asjast rohkem teada saada. Kui mõni õpitav asi on mulle oluline, siis õpetajad aitavad mul sellega põhjalikumalt tegeleda. Ma ei taha enam koolis õppida. Tunnen, et olen kaotanud huvi õppimise vastu. Kahtlen pidevalt, kas mu õpingutel on mingit mõtet. Kooliga seotud probleemide tõttu magan öösel sageli halvasti. Tunnen, et olen koolitöödega üle koormatud. Minu vanematel on aega, et minuga rääkida. Minu vanemad küsivad minu koolipäeva kohta. Olen uhke, et õpin just selles koolis. Soovitaksin oma kooli ka teistele õpilastele. Minu koolil on hea maine. Muutuv õpikäsitus - õpilaste hinnangud aktiviseerivate õppemeetodite kasutamisele koolis Arengut toetav tagasiside Individuaalne tunnustamine Õppetöö mõtestatus Õpetajad selgitavad mulle, mida ma olen teinud hästi. Õpetajad selgitavad mulle, mida ma saaksin paremini teha. Õpetajad tunnustavad ka nende õpilaste osalemist ja püüdlikkust, kelle õpitulemused jäävad kesiseks. Õpetajad kiidavad nii parimaid õpilasi kui ka neid, kes parandasid oma varasemaid tulemusi. Õpetajad toovad igas tunnis näiteid elust. 9
10 Koostöine õpetamine Uut teemat sisse juhatades selgitab õpetaja kus ja milleks neid teadmisi kasutada saab. Õpetajatel on tavaks kirjeldada õpitava materjali seoseid igapäevaeluga. Teised õpetajad käivad meie tundides. Meil käivad tunde andmas ka lapsevanemad. TABEL 3. Õpetajate küsitlusega hinnatud latentsed tunnused Latentne tunnus Väited, millega latentset tunnust hinnati Õpetajate tööga rahulolu Tööga rahulolu Õpetajate põhivajaduste rahuldatus Autonoomia Enesetõhusus (kompetentsus) Seotus Olen oma tööga rahul. Tunnen ennast tööl hästi. Tunnen, et saan tööl olla mina ise. Tunnen, et saan teha tööd nii, nagu ma ise parimaks pean. Tunnen ennast tööl kompetentsena. Tunnen ennast õpetades enesekindlana. Minu ettevalmistus õpetaja tööks on piisav. Ma saan kolleegidega hästi läbi. Kolleegid aitavad mind, kui seda vajan. Õpetajate rahulolu koolikeskkonna erinevate aspektidega Juht - tagasiside Juht - koostöö edendamine Juht - nõudlikkus Õpetajate suhted õpilastega Rahulolu ruumidega Rahulolu digivahenditega Võimalused hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks Õpilaste füüsilise aktiivsuse toetamine Vahetu juht huvitub tagasiside saamisest. Vahetu juht tunnustab mind hea töö korral. Vahetu juht arendab töötajate seas meeskonnavaimu ja hoiakuid. Vahetu juht edendab töötajate vahelist koostööd. Vahetu juht ei rahuldu vähemaga kui parim. Vahetu juht nõuab ainult parimat sooritust. Õpilased suhtuvad minusse lugupidavalt. Ma saan õpilastega hästi läbi. Olen rahul klassiruumidega. Olen rahul õpetajatele mõeldud töö- ja puhkeruumidega. Olen rahul digivahendite (arvutid, tahvelarvutid, robootikaseadmed jms) kasutamise võimalustega õppetöö läbiviimiseks. Olen rahul õppetöö läbiviimiseks kasutada olevate digiõppematerjalidega. Olen rahul õppetöö läbiviimiseks vajaliku interneti kiirusega koolis. Meie koolis pakutakse õpetajatele tuge hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks. Õpetajate rahulolu kooliväliste aspektidega Õpetajaameti maine Hariduse maine ja ajakohasus Rahulolu riikliku hariduskorraldusega Rahulolu koolipidaja ja rahastusega Meie koolis on võimalused õpi- ja käitumisraskustega õpilaste õpetamiseks. Julgustan õpilasi vahetunnis aktiivselt liikuma. On tavaline, et lasen õpilastel tunni ajal püsti tõusta, end sirutada ja veidi liikuda (nt teen sirutuspause, rühmatöid, mängulisi tegevusi). Olen rahul õpetajate kuvandiga meedias. Eestis väärtustatakse õpetajaid. Üldhariduse maine Eestis on hea. Eestis antav üldharidus on ajakohane. Olen rahul õppekava suundumuste ja arengutega. Olen rahul üldhariduse korraldusega Eestis. Olen rahul üldharidusõppe rahastamisega Eestis. 10
11 Õpetajate hinnang kooli mainele Kooli maine Olen rahul koolipidaja (riik, kohalik omavalitsus või eraettevõtja) toetusega koolile. Meie koolil on hea maine. Olen uhke, et töötan just selles koolis. Soovitaksin siin töötamist ka teistele õpetajatele. Muutuv õpikäsitus - õpetajate hinnangud aktiviseerivate õppemeetodite kasutamisele koolis Õppijate aktiivsuse toetamine Õppijakeskne õpetamine Õppetöö mõtestatus Õpioskuste toetamine Koostöine õpetamine Individuaalne tunnustamine Panen erineva tasemega õpilasi koos ülesandeid lahendama. Suunan õpilasi ise teemakohast lisamaterjali otsima. Rühmatööd ja grupiarutelud on minu tundide tavapärane osa. Uue teemaga alustades kontrollin testiga vm vormis, millised on kõigil õpilastel vajalikud eelteadmised. Lasen õpilastel valida ülesandeid, mis on neile jõukohased/huvipakkuvad. Kasutan harjutamisel nõrgemate ja tugevamate õpilaste jaoks erineva raskusega ülesandeid. Mul on tavaks kirjeldada õpitava materjali seoseid igapäevaeluga. Ma toon igas tunnis näiteid elust. Õpetan tunnis, kuidas saab õppides asju paremini meelde jätta. Seletan õpilastele, kuidas planeerida oma õppimist väljaspool tunde. Selgitan tunnis õpilastele, kuidas õpikust või muust materjalist oluline info üles leida. Õpetan, milliste võtetega (nt skeemid, märksõnad) saaks materjali või ülesannet organiseerida ja endale arusaadavaks teha. Annan kolleegidele tagasisidet nende tundide kohta. Külastan kolleegide tunde. Kiidan nii parimaid õpilasi kui ka neid, kes parandasid oma varasemaid tulemusi. Tunnustan õpilasi selle eest, et nad on varasemaga võrreldes juurde õppinud. Tunnustan ka nende õpilaste osalemist ja püüdlikkust, kelle õpitulemused jäävad kesiseks. TABEL 4. Lapsevanemate küsitlusega hinnatud latentsed tunnused Latentne tunnus Väited, millega latentset tunnust hinnati Lapsevanemate hinnang lapse rahulolule kooliga Lapse rahulolu kooliga Minu laps tunneb end koolis hästi. Minu laps tuleb enamasti koolist heatujulisena. Lapsevanema hinnang lapse põhivajaduste rahuldatusele koolis Lapse autonoomi Minu laps saab koolis toimuvas kaasa rääkida. Minu lapse koolis toetatakse lapse iseseisvust ja ise otsustamist. Minu laps saab koolis vabalt oma arvamusi ja ideid väljendada. Lapse enesetõhusus Minu laps näitab üles huvi õppimise vastu. Minu laps suhtub õppimisse tõsiselt. Lapse seotus kaasõppijatega Minu laps saab oma klassikaaslastega hästi läbi. Teised õpilased aitavad vajadusel minu last. Minu lapsel on klassikaaslaste seas sõpru. Lapse suhe õpetajatega Õpetajad hoolivad minu lapsest. Minu lapse ja tema õpetajate vahel on head suhted. Õpetajaid huvitab see, kuidas minu lapsel koolis läheb. Õpetajad arvestavad õppetöös minu lapse vajaduste ja eripäradega. Lapsevanema ja kooli suhted Suhted klassijuhatajaga Probleemide puhul saan alati klassijuhataja poole pöörduda. Lapsevanemana on mul kerge oma lapse klassijuhatajaga suhelda. 11
12 Infolevik Minu lapse klassijuhataja on minu jaoks vajadusel olemas. Saan õpetajatelt tagasisidet oma lapse tegevuse ja arengu kohta. Saan koolis toimuva kohta infot (sh klassijuhatajalt, päevikust, koosolekult, e-päevikust, kooli kodulehelt). Saan infot oma lapse kodutööde ja hinnete kohta. Lapsevanema rahulolu koolikeskkonna erinevate aspektidega Õpiabi Minu laps saab vajadusel koolis järeleaitamistunde või konsultatsioone. Minu lapse koolis tegeletakse andekamate laste arendamisega. Õpi- või käitumisraskustega lapsed saavad minu lapse koolist abi. Liikumisvõimalused koolis Minu lapse koolis on loodud õpilastele võimalused vahetunnis liikuda Lapsevanema rahulolu kooliväliste aspektidega Rahulolu põhiharidusega Lapsevanema hinnang kooli mainele Kooli maine kasutada aulat/ võimlat/ õueala mängimiseks, tantsimiseks jms. Minu lapse koolis on aastaringsed õuevahetunnid tavapärased. Eestis antav põhiharidus on ajakohane. Olen rahul põhihariduse korraldusega Eestis. Olen rahul, et minu laps õpib just selles koolis. Soovitaksin oma lapse kooli ka teistele. 12
13 4. klassi õpilaste tagasiside Joonis klassi vastajate osakaal Teie koolis 2017/18 õppeaastal 16% Jättis vastamata Vastas 84% 4. klassi õpilaste kooliga rahulolu Joonis 2. Kooliga rahulolu: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Kooliga rahulolu klassi õpilaste põhivajaduste rahuldatus Joonis 3. Põhivajaduste rahuldatus: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud Autonoomia Seotus Joonis 4. Enesetõhusus Ma tunnen, et saan koolis antavate ülesannetega hakkama 21% 36% 39% 3% 5% 11% 39% 42% 13
14 4. klassi õpilaste rahulolu koolikeskkonna erinevate aspektidega Joonis 5. Õppedistsipliin: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Õppedistsipliin Joonis 6. Õpilase ja õpetaja suhe Õpetajaid huvitab see, kuidas mul koolis läheb 4% 7% 20% 32% 37% 3% 7% 15% 30% 45% Joonis 7. Tugisüsteemide olemasolu koolis Koolis on täiskasvanuid, kelle poole saan murega pöörduda (nt kooliõde, õpetaja, psühholoog) Kui vajan, saan koolis õppimiseks lisatuge (nt järeleaitamise tunde, konsultatsioone) 5% 5% 14% 25% 52% 3%3% 8% 28% 57% 8% 8% 18% 25% 41% 8% 17% 25% 48% Joonis 8. Toitlustus: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Toitlustus Joonis 9. Õpikeskkond: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Õpikeskkond
15 Joonis 10. Muud koolikeskkonna aspektid Koduseid ülesandeid on parasjagu 5% 7% 28% 28% 31% 6% 8% 12% 25% 48% Kooli tualettruumid on puhtad ja korras 15% 17% 28% 22% 19% 8% 7% 25% 22% 38% Olen rahul kooli raamatukoguga 9% 24% 64% 11% 18% 69% Olen rahul kooli spordisaali ja -vahenditega 9% 22% 65% 8% 22% 71% Joonis 11. Digioskuste õpetamine ja digivahendite kasutamine koolis Üldse mitte Liiga vähe Parasjagu Liiga palju Kui palju suunavad õpetajad sind õppimisel nii koolis kui mujal kasutama arvutit, tahvelarvutit või nutitelefoni Kui palju õpetatakse koolis õppimiseks vajalikke digioskusi (internetis info otsimine ja suhtlemine, salvestamine jms 11% 27% 59% 6% 18% 76% 7% 22% 69% 15% 80% 3% Joonis 12. Rahulolu koolis toimuvate huviringidega Olen rahul koolis toimuvate huviringidega 12% 28% 57% 8% 35% 55% Vastasid õpilased, kes on osalenud mõnes koolis toimuvas huviringis. Joonis 13. Kiusamise kogemine koolis viimase kahe nädala jooksul Ei ole kordagi Ühel korral Mitu korda Teised õpilased Sind Internetis solvanud või ähvardanud 89% 7% 4% 88% 6% 6% Teised õpilased Sinu asju lõhkunud või Sinult midagi ära võtnud 78% 14% 7% 61% 25% 14% Teised õpilased Sinuga norinud või Sind mõnitanud 65% 20% 14% 54% 26% 20% Teiste õpilaste poolt Sulle meelega haiget tehtud (löödud, tõugatud jms) 70% 19% 11% 56% 23% 21% 15
16 Joonis 14. Liikumisvõimalused koolis: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Liikumisvõimalused koolis Joonis 15. Füüsiline aktiivsus Mulle meeldib vabal ajal liikuda ja trenni teha 4% 16% 23% 55% 3% 11% 26% 60% Tänu kehalisele kasvatusele tahan liikuda ka väljaspool seda tundi 5% 7% 18% 23% 47% 6% 12% 29% 52% Koolipäev on minu jaoks väsitav 7% 9% 30% 22% 33% 3% 5% 35% 18% 39% 4. klassi õpilaste hinnangud õppimisega seotud aspektidele Joonis 16. Ennast juhtiv õppimine: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud Ennast juhtiv õppimine Joonis 17. Õpilase häiritus: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud Küünilisus Kurnatus
17 Joonis 18. Kehtestamine Kui õpetaja räägib midagi, mis ei ole minu meelest õige, siis ma ütlen selle kohe välja 13% 17% 31% 23% 16% 10% 19% 20% 22% 29% 4. klassi õpilaste rahulolu kooliväliste aspektidega Joonis 19. Kodune keskkond: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Kodune keskkond klassi õpilaste hinnang kooli mainele Joonis 20. Kooli maine: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Kooli maine Muutuv õpikäsitus - 4. klassi õpilaste hinnangud aktiviseerivate õppemeetodite kasutamisele koolis Joonis 21. Muutuv õpikäsitus - aktiviseerivate õppemeetodite kasutamine: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud Arengut toetav tagasiside Individuaalne tunnustamine Õppetöö mõtestatus Koostöine õpetamine
18 8. klassi õpilaste tagasiside Joonis klassi vastajate osakaal Teie koolis 2017/18 õppeaastal 5% 95% Jättis vastamata Vastas 8. klassi õpilaste kooliga rahulolu Joonis 2. Kooliga rahulolu: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Kooliga rahulolu klassi õpilaste põhivajaduste rahuldatus Joonis 3. Põhivajaduste rahuldatus: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud Autonoomia Enesetõhusus Seotus
19 8. klassi õpilaste rahulolu koolikeskkonna erinevate aspektidega Joonis 4. Õppedistsipliin: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Õppedistsipliin Joonis 5. Õpilase ja õpetaja suhe Õpetajaid huvitab see, kuidas mul koolis läheb 9% 19% 33% 28% 12% 3% 17% 24% 42% 14% Joonis 6. Tugisüsteemide olemasolu koolis Koolis on täiskasvanuid, kelle poole saan murega pöörduda (nt kooliõde, õpetaja, psühholoog) Kui vajan, saan koolis õppimiseks lisatuge (nt järeleaitamise tunde, konsultatsioone) 8% 10% 21% 31% 30% 7% 5% 10% 20% 58% 3% 5% 17% 35% 40% 15% 25% 56% Joonis 7. Toitlustus: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Toitlustus Joonis 8. Õpikeskkond: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Õpikeskkond
20 Joonis 9. Muud koolikeskkonna aspektid Koduseid ülesandeid on parasjagu 16% 19% 33% 20% 12% 9% 40% 31% 19% Kooli tualettruumid on puhtad ja korras 16% 18% 28% 25% 13% 5% 10% 27% 32% 27% Olen rahul kooli raamatukoguga 4% 5% 16% 36% 39% 19% 31% 47% Olen rahul kooli spordisaali ja -vahenditega 6% 7% 18% 33% 36% 3% 5% 36% 54% Minu klassis võiks olla vähem õpilasi 24% 25% 24% 13% 13% 22% 20% 20% 18% 18% Joonis 10. Digioskuste õpetamine ja digivahendite kasutamine koolis Üldse mitte Liiga vähe Parasjagu Liiga palju Kui palju suunavad õpetajad Sind õppimisel nii koolis kui mujal kasutama arvutit, tahvelarvutit või nutitelefoni Kui palju õpetatakse koolis õppimiseks vajalikke digioskusi (info leidmine ja kriitiline hindamine, riskid ja turvalisus, e-teenuste kasutamine jms) 9% 35% 54% 5% 36% 57% 10% 38% 50% 18% 77% 3% 20
21 Joonis 11. Õpilaste osakaal, kelle hinnangul arvuti kasutamine õppetöös nii koolis kui mujal......meeldib mulle, sest see aitab muuta õppimist huvitavamaks....meeldib mulle, sest saan õppida endale sobivas tempos, kohas ja ajal....meeldib mulle, sest nii saan kasutada ja arendada oma digioskuseid. 65.4% 57.1% 45.9% 47.7% 50.8% 83.6%...ei muuda õppetöös midagi olulist....ei meeldi mulle, sest õpetajad ei oska digimaterjale ja -vahendeid hästi kasutada....ei meeldi mulle, sest see ei aita mul tulemuslikult õppida....ei meeldi mulle, sest ei ole häid digitaalseid õppematerjale. 18.7% 8.2% 10.2% 6.6% 8% 3.3% 6.8% 0% Protsent Joonis 12. Rahulolu koolis toimuvate huviringidega Olen rahul koolis toimuvate huviringide ja muude noortele mõeldud tegevustega 4% 8% 27% 38% 23% 3%3% 24% 27% 43% Vastasid õpilased, kes on osalenud mõnes koolis toimuvas huviringis või muus noortele mõeldud tegevuses. Joonis 13. Tundidest põhjuseta puudumine Mitte ühtegi korda Üks või kaks korda Kolm või neli korda Viis või enam korda Märgi ära, mitu korda Sa kahe eelmise koolinädala jooksul mõnest tunnist põhjuseta puudusid 70% 19% 5% 6% 74% 16% 5% 5% 21
22 Joonis 14. Kiusamise kogemine koolis viimase kahe nädala jooksul Ei ole kordagi Ühel korral Mitu korda Teised õpilased Sind Internetis solvanud või ähvardanud 88% 7% 6% 87% 13% Teised õpilased Sinu asju lõhkunud või Sinult midagi ära võtnud 84% 10% 6% 77% 15% 8% Teised õpilased Sinuga norinud või Sind mõnitanud 71% 16% 12% 74% 18% 8% Teiste õpilaste poolt Sulle meelega haiget tehtud (löödud, tõugatud jms) 83% 11% 7% 77% 20% 3% Joonis 15. Liikumisvõimalused koolis: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Liikumisvõimalused koolis Joonis 16. Füüsiline aktiivsus Mulle meeldib vabal ajal liikuda ja trenni teha 3% 5% 17% 25% 51% 3% 11% 13% 18% 55% Tänu kehalisele kasvatusele tahan liikuda ka väljaspool seda tundi 14% 16% 25% 23% 22% 5% 13% 21% 28% 33% Koolipäev on minu jaoks väsitav 5% 21% 26% 45% 10% 45% 32% 11% 8. klassi õpilaste hinnangud õppimisega seotud aspektidele Joonis 17. Ennast juhtiv õppimine: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud Ennast juhtiv õppimine
23 Joonis 18. Õpilase häiritus: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud Küünilisus Kurnatus Joonis 19. Kehtestamine Ma ütlen õpetajatele oma arvamuse välja ka siis, kui tean, et see neile ei meeldi 19% 27% 26% 15% 12% 16% 36% 23% 15% 10% 8. klassi õpilaste rahulolu kooliväliste aspektidega Joonis 20. Kodune keskkond: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Kodune keskkond klassi õpilaste hinnang kooli mainele Joonis 21. Kooli maine: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Kooli maine
24 Muutuv õpikäsitus - 8. klassi õpilaste hinnangud aktiviseerivate õppemeetodite kasutamisele koolis Joonis 22. Muutuv õpikäsitus - aktiviseerivate õppemeetodite kasutamine: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud Arengut toetav tagasiside Individuaalne tunnustamine Õppetöö mõtestatus Koostöine õpetamine
25 11. klassi õpilaste tagasiside Joonis klassi vastajate osakaal Teie koolis 2017/18 õppeaastal 15% 85% Jättis vastamata Vastas 11. klassi õpilaste kooliga rahulolu Joonis 2. Kooliga rahulolu: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Kooliga rahulolu Kooliga rahulolu
26 11. klassi õpilaste põhivajaduste rahuldatus Joonis 3. Põhivajaduste rahuldatus: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud Autonoomia Enesetõhusus Seotus Autonoomia Enesetõhusus Seotus klassi õpilaste rahulolu koolikeskkonna erinevate aspektidega Joonis 4. Õppedistsipliin: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Õppedistsipliin Õppedistsipliin Joonis 5. Õpilase ja õpetaja suhe Õpetajaid huvitab see, kuidas mul koolis läheb 9% 22% 32% 27% 11% 6% 22% 37% 24% 12% 26
27 Joonis 6. Tugisüsteemide olemasolu koolis 2018 Koolis on täiskasvanuid, kelle poole saan murega pöörduda (nt kooliõde, õpetaja, psühholoog) 2017 Koolis on täiskasvanuid, kelle poole saan murega pöörduda (nt kooliõde, õpetaja, psühholoog) 2018 Kui vajan, saan koolis õppimiseks lisatuge (nt järeleaitamise tunde, konsultatsioone) 2017 Kui vajan, saan koolis õppimiseks lisatuge (nt järeleaitamise tunde, konsultatsioone) 5% 10% 19% 34% 31% 4% 12% 25% 16% 43% 7% 10% 19% 32% 32% 3% 7% 43% 47% 5% 18% 37% 38% 9% 23% 26% 42% 4% 17% 42% 36% 3% 43% 53% Joonis 7. Toitlustus: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Toitlustus Joonis 8. Õpikeskkond: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Õpikeskkond Õpikeskkond
28 Joonis 9. Muud koolikeskkonna aspektid 2018 Koduseid ülesandeid on parasjagu 10% 19% 33% 26% 12% 9% 4% 36% 38% 13% 2017 Koduseid ülesandeid on parasjagu 9% 18% 31% 28% 15% 10% 6% 42% 23% 19% 2018 Kooli tualettruumid on puhtad ja korras 6% 11% 21% 32% 29% 13% 13% 30% 28% 15% 2017 Kooli tualettruumid on puhtad ja korras 3% 5% 15% 32% 44% 3% 14% 62% 21% 2018 Olen rahul kooli raamatukoguga 4% 12% 37% 45% 4% 17% 42% 35% 2017 Olen rahul kooli raamatukoguga 9% 38% 49% 8% 54% 38% 2018 Olen rahul kooli spordisaali ja -vahenditega 2017 Olen rahul kooli spordisaali ja -vahenditega 5% 7% 15% 31% 41% 4% 8% 29% 35% 25% 5% 8% 14% 28% 45% 10% 16% 32% 42% 2018 Minu klassis võiks olla vähem õpilasi 20% 29% 23% 15% 13% 27% 8% 22% 10% 33% Joonis 10. Digioskuste õpetamine ja digivahendite kasutamine koolis Üldse mitte Liiga vähe Parasjagu Liiga palju 2018 Kui palju suunavad õpetajad sind õppimisel nii koolis kui mujal kasutama arvutit, tahvelarvutit või nutitelefoni 2017 Kui palju suunavad õpetajad sind õppimisel nii koolis kui mujal kasutama arvutit, tahvelarvutit või nutitelefoni 2018 Kui palju õpetatakse koolis digioskusi (veebilehe või video loomine, turvalisus, autoriõigused, andmeanalüüs jms) 2017 Kui palju õpetatakse koolis digioskusi (veebilehe või video loomine, turvalisus, autoriõigused, andmeanalüüs jms) 5% 22% 69% 4% 6% 25% 70% 4% 25% 68% 3% 3% 36% 61% 17% 40% 41% 25% 42% 34% 13% 41% 45% 10% 45% 45% 28
29 Joonis 11. Õpilaste osakaal, kelle hinnangul arvuti kasutamine õppetöös nii koolis kui mujal......meeldib mulle, sest see aitab muuta õppimist huvitavamaks. 63.4% 77.4%...meeldib mulle, sest saan õppida endale sobivas tempos, kohas ja ajal. 69.2% 73.6%...meeldib mulle, sest nii saan kasutada ja arendada oma digioskuseid. 52.2% 56.6%...ei muuda õppetöös midagi olulist....ei meeldi mulle, sest õpetajad ei oska digimaterjale ja -vahendeid hästi kasutada....ei meeldi mulle, sest see ei aita mul tulemuslikult õppida....ei meeldi mulle, sest ei ole häid digitaalseid õppematerjale. 18.5% 17% 12% 7.5% 10.9% 7.5% 8.4% 3.8% Protsent Joonis 12. Rahulolu koolis toimuvate huviringidega Olen rahul koolis toimuvate huviringide ja muude noortele mõeldud tegevustega 4% 9% 22% 42% 23% 6% 12% 27% 36% 18% Vastasid õpilased, kes on osalenud mõnes koolis toimuvas huviringis või muus noortele mõeldud tegevuses. Joonis 13. Tundidest põhjuseta puudumine Mitte ühtegi korda Üks või kaks korda Kolm või neli korda Viis või enam korda Märgi ära, mitu korda Sa kahe eelmise koolinädala jooksul mõnest tunnist põhjuseta puudusid 60% 26% 8% 7% 43% 38% 9% 9% 29
30 Joonis 14. Kiusamise kogemine koolis viimase kahe nädala jooksul Ei ole kordagi Ühel korral Mitu korda 2018 Teised õpilased Sind Internetis solvanud või ähvardanud 2017 Kaasõpilased esitanud Sind solvavaid või ähvardavaid teateid, pilte või videoid Internetis 2018 Teised õpilased Sinu asju lõhkunud või Sinult midagi ära võtnud 2017 Kaasõpilased Sinu asju lõhkunud või Sinult midagi ära võtnud 2018 Teised õpilased Sinuga norinud või Sind mõnitanud 2017 Kaasõpilased Sinuga norinud või Sind mõnitanud 2018 Teiste õpilaste poolt Sulle meelega haiget tehtud (löödud, tõugatud jms) 2017 Kaasõpilaste poolt Sulle meelega haiget tehtud (löödud, tõugatud jms) 94% 3%3% 91% 9% 96% 3% 100% 95% 3% 98% 97% 94% 6% 86% 8% 6% 90% 8% 90% 6% 4% 94% 6% 95% 3% 100% 96% 94% 6% Joonis 15. Liikumisvõimalused koolis: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Liikumisvõimalused koolis Joonis 16. Füüsiline aktiivsus Mulle meeldib vabal ajal liikuda ja trenni teha 5% 16% 25% 52% 10% 35% 54% Tänu kehalisele kasvatusele tahan liikuda ka väljaspool seda tundi 17% 19% 22% 23% 19% 15% 17% 23% 27% 17% Koolipäev on minu jaoks väsitav 4% 19% 30% 46% 4% 27% 29% 40% 30
31 11. klassi õpilaste hinnangud õppimisega seotud aspektidele Joonis 17. Ennast juhtiv õppimine: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud Ennast juhtiv õppimine Joonis 18. Õpilase häiritus: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud Küünilisus Kurnatus Joonis 19. Kehtestamine Ma ütlen õpetajatele oma arvamuse välja ka siis, kui tean, et see neile ei meeldi 17% 29% 26% 18% 10% 21% 27% 31% 10% 12% 11. klassi õpilaste rahulolu kooliväliste aspektidega Joonis 20. Kodune keskkond: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Kodune keskkond Kodune keskkond
32 11. klassi õpilaste hinnang kooli mainele Joonis 21. Kooli maine: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Kooli maine Kooli maine Muutuv õpikäsitus klassi õpilaste hinnangud aktiviseerivate õppemeetodite kasutamisele koolis Joonis 22. Muutuv õpikäsitus - aktiviseerivate õppemeetodite kasutamine: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud Arengut toetav tagasiside Individuaalne tunnustamine Õppetöö mõtestatus Koostöine õpetamine Arengut toetav tagasiside Individuaalne tunnustamine Õppetöö mõtestatus Koostöine õpetamine 32
33 Õpetajate tagasiside Joonis 1. Vastanud õpetajate osakaal Teie koolis 2017/18 õppeaastal 19% 81% Jättis vastamata Vastas Õpetajate tööga rahulolu Joonis 2. Õpetajate tööga rahulolu: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Tööga rahulolu Õpetajate põhivajaduste rahuldatus Joonis 3. Põhivajaduste rahuldatus: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud Autonoomia Enesetõhusus Seotus
34 Õpetajate rahulolu koolikeskkonna erinevate aspektidega Joonis 4. Juht - tagasiside ja koostöö edendamine: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud Juht - tagasiside Juht - koostöö edendamine Joonis 5. Juht - nõudlikkus: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud Juht - nõudlikkus Joonis 6. Juht - kaasatus ja võrdne kohtlemine Meie koolis koheldakse kõiki õpetajaid võrdselt 4% 10% 19% 37% 30% 12% 17% 22% 29% 19% Saan koolis tehtavate otsuste langetamisel kaasa rääkida 6% 20% 37% 35% 3% 5% 25% 43% 23% Joonis 7. Suhted õpilastega: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Õpetajate suhted õpilastega Joonis 8. Rahulolu ruumidega: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Rahulolu ruumidega
35 Joonis 9. Rahulolu raamatukogu teenuste ja sportimisvõimalustega Olen rahul kooli raamatukogu teenustega 5% 13% 33% 47% 3%3% 17% 76% Olen rahul sportimisvõimalustega koolis 5% 10% 18% 31% 36% 11% 20% 68% Joonis 10. Rahulolu digivahenditega: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Rahulolu digivahenditega Joonis 11. Digivahendite kasutamise oskused Minu oskused digivahendite kasutamiseks õppe- ja kasvatustöös on piisavad 6% 27% 42% 24% 7% 48% 43% Joonis 12. Digilahenduste kasutamine õppetöös Õpilased ei kasuta minu kursustel õppides digilahendusi Mitte rohkem kui paaris tunnis Kuni pooltes tundides Rohkem, kui pooltes tundides Peaaegu igas tunnis Palun hinnake, kui sageli Te keskmiselt ühe kursuse käigus lasete õpilastel õppimiseks digilahendusi kasutada 5% 33% 40% 13% 8% 21% 53% 21% 5% 35
36 Joonis 13. Õpetajate oskaal, kes on selle poolaasta jooksul enda õppeaines kasutanud järgnevaid digilahendusi Õpilased on pidanud minu tundides või kodutööna tegema skeeme või graafikuid, looma või töötlema pilte, heli- või videofaile. 29.1% 33.3% Õpilased on minu ülesandel teinud arvutiga kirjalikke töid (nt kirjutanud kirjandi, referaadi, arutluse). 66.9% 80.7% Õpilased on hinnanud enda õppimise tulemusi digikeskkonnas (nt blogis, e-portfoolios vm õpikeskkonnas). 13.8% 19.3% Olen teinud õpilastele arvutis tunnikontrolli või kontrolltöö. 39.7% 59.6% Olen suunanud õpilasi otsima Internetist infot (nt tekste, pilte, skeeme, videoid). 93% 96.5% Olen lasknud õpilastel teha rühmatööd digikeskkonnas (nt õpi- või suhtlemiskeskkonnas). 27.2% 26.3% Olen lasknud õpilastel teha oma töö tulemustest arvutiga slaidi- või videoesitluse. 53.4% 50.9% Olen digikeskkonnas (nt õpi- või suhtlemiskeskkonnas) andnud õpilastele nõuandeid õppimiseks. 35.1% 70.2% Olen andnud õpilastele tunnis või kodutööna digikeskkonnas lahendatavaid ainealaseid ülesandeid. Kasutan õpilastele hinnete, kodutööde ja sõnumite edastamiseks kooli infosüsteemi (nt ekool, Stuudium). 66.5% 89.5% 93.4% 96.5% Protsent Joonis 14. Võimalused hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Võimalused hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks
37 Joonis 15. Õpetajate ja muude kooliväliste spetsialistide valmisolek hariduslike erivajadustega õpilastega tegelemiseks Kool ja erinevad koolivälised spetsialistid sh politseinikud, nõustajad, arstid, psühholoogid, noorsootöötajad jt teevad hariduslike erivajadustega laste toetamisel head koostööd Ma kohandan vajadusel õppematerjale ja -meetodeid hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks Olen saanud vajaliku õppe hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks 10% 26% 37% 24% 5% 33% 60% 3% 17% 43% 37% 3% 7% 27% 63% 10% 20% 26% 23% 20% 7% 10% 14% 32% 37% Joonis 16. Õpilaste füüsilise aktiivsuse toetamine: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Õpilaste füüsilise aktiivsuse toetamine Joonis 17. Liikumisvõimalused koolis Koolis toetatakse personali liikumisvõimalusi 9% 17% 24% 30% 21% 12% 14% 74% Meie koolis on aastaringsed õuevahetunnid tavapärased 25% 27% 20% 13% 15% 55% 12% 24% 7% Joonis 18. Õpetajate hinnang kiusamise kogemisele koolis viimase kahe nädala jooksul Ei ole kordagi Ühel korral Mitu korda Lapsevanemate poolt 89% 8% 3% 91% 9% Teiste õpetajate või juhtkonna poolt 89% 8% 3% 86% 12% Õpilaste poolt 80% 13% 7% 86% 10% 3% 37
38 Joonis 19. Muud koolikeskkonnaga seotud aspektid Arenguvestlused on mulle kasulikud 5% 20% 41% 32% 20% 33% 45% Olen rahul oma lepingujärgse töökoormusega (nt täiskoormus, osaline koormus) 5% 10% 28% 55% 7% 8% 14% 69% Olen rahul tööks vajaliku info liikumisega koolis 6% 16% 40% 36% 3%5% 12% 78% Klassides võiks olla vähem õpilasi 8% 15% 20% 25% 32% 5% 17% 47% 29% Minu tööga kaasneb palju igapäevast aruandlust 3% 21% 31% 30% 15% 7% 25% 27% 24% 17% Õpetajate rahulolu kooliväliste aspektidega Joonis 20. Õpetajaameti maine: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Õpetajaameti maine Joonis 21. Rahulolu üldhariduse erinevate aspektidega: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud Hariduse maine ja ajakohasus Rahulolu riikliku hariduskorraldusega Rahulolu koolipidaja ja rahastusega
39 Joonis 22. Rahulolu muude kooliväliste aspektidega Olen rahul erivajadustega õpilaste tugisüsteemiga Eestis 11% 29% 34% 20% 6% 14% 17% 31% 36% Olen rahul oma töötasuga 6% 20% 31% 33% 9% 14% 14% 34% 37% Õpetajate hinnang kooli mainele Joonis 23. Kooli maine: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Kooli maine Muutuv õpikäsitus - õpetajate hinnangud aktiviseerivate õppemeetodite kasutamisele koolis Joonis 24. Muutuv õpikäsitus - aktiviseerivate õppemeetodite kasutamine: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud Õppijate aktiivsuse toetamine Õppijakeskne õpetamine Õppetöö mõtestatus Õpioskuste toetamine Koostöine õpetamine Individuaalne tunnustamine
40 Lapsevanemate tagasiside Teie koolist osales küsitluses: 319 lapsevanemat Lapsevanema hinnang lapse rahulolule kooliga Joonis 1. Lapse rahulolu kooliga: hinnangu keskmised ja 95% usaldusvahemikud Lapse rahulolu kooliga 4 4 Lapsevanema hinnang lapse põhivajaduste rahuldatusele koolis Joonis 2. Lapse põhivajaduste rahuldatus koolis: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud Lapse autonoomia Lapse enesetõhusus Lapse seotus kaasõppijatega Lapse suhe õpetajaga Lapsevanema ja kooli suhted Joonis 3. Lapsevanema ja kooli suhted: hinnangute keskmised ja 95% usaldusvahemikud Suhted klassijuhatajaga Infolevik
Projekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
Rohkem1
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,
RohkemRühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober
Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0
RohkemIDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemLisa 1_õiend
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemPÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KELLI-KARITA JEFIMOV 11.A KLASS KUJUNDAV HINDAMINE JA TAGASISIDE PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI KLASSIDE SEAS JUHENDAJA: A
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KELLI-KARITA JEFIMOV 11.A KLASS KUJUNDAV HINDAMINE JA TAGASISIDE PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI 10. 12. KLASSIDE SEAS JUHENDAJA: AGNE KOSK SISSEJUHATUS Kujundav hindamine on otsetõlkes
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K
I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
Rohkemsojateadlane_4.indd
KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSTE PÕHIKURSUSTE KADETTIDE KOGEMUSED, USKUMUSED JA ETTEPANEKUD SEOSES NUTIVAHENDITE KASUTAMISEGA ÕPPETEGEVUSES 1 Triinu Soomere, Liina Lepp, Marvi Remmik, Äli Leijen Võtmesõnad:
RohkemDigikogumike loomine Siret Lahemaa Veronika Rogalevitš
Digikogumike loomine http://lingid.ee/digikogumik Siret Lahemaa Veronika Rogalevitš 29.06.2018 Teemad 2 1. Digipädevus õppekavas (Siret) suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemNissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10
Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va
ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemPEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass
PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA Üldinfo Tunni teema Stigma ehk häbimärgistav suhtumine vaimse tervise häirete suhtes. Õpilased
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemSlide 1
Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemEMILI KOOL Esimese ja teise kooliastme õppekava Tallinn 2019
EMILI KOOL Esimese ja teise kooliastme õppekava Tallinn 2019 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 4 Kooli missioon, visioon ja väärtused 6 Emili kooli eripära 9 Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid 13 Õppekorraldus
RohkemRahulolu_uuring_2010.pdf
Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud
RohkemTABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemMicrosoft Word - Document1
KOMPETENTSIPÕHINE HINDAMINE JA SELLE MEETODID Anu Vaagen, Raili Laas Mis on hindamine? Esimese asjana seostub õppuril selle sõnaga õpetaja autoriteedile alluva otsuse vorm, mis kajastub numbrilisel kujul.
RohkemÕppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter
Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemPowerPoint Presentation
HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli
RohkemRahulolu kutseharidusega aasta rahulolu-uuringu andmetel Marianne Leppik 1
Rahulolu kutseharidusega 2017. aasta rahulolu-uuringu andmetel Marianne Leppik 1 Rahulolu kutseharidusega 2017. aasta rahulolu-uuringu andmetel Autor: Marianne Leppik Viitamine: Leppik, M. (2019). Rahulolu
RohkemMicrosoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc
GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku
RohkemAktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor
Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,
RohkemFaktileht-1.indd
eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemTartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE
RohkemARUANDE
ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemLoovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis
Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemMicrosoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx
ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
RohkemÕppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian
Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
RohkemSissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo
Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks
RohkemPresent enesejuhtimine lühi
ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemTallinna Muhu Lasteaia arengukava
Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad
Rohkem(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials
RohkemMicrosoft Word - Arenguvestluste lÐflbiviimise kord
ARENGUVESTLUSTE LÄBIVIIMISTE KORD NARVA 6. KOOLIS I. Üldsätted. I.1.Arenguvestlus on regulaarne, hästi ettevalmistatud klassijuhataja, õpilase ja vanemate (seadusliku esindaja, edaspidi - vanem) vestlus,
RohkemПОЛОЖЕНИЕ ОБ ОЦЕНИВАНИИ УЧАЩИХСЯ ЛИЦЕЯ
SISUKORD 1. ÜLDALUSED... 3 1.1 Hindamise alused... 3 1.2 Hindamise eesmärgid... 3 1.2.1 Teadmiste ja oskuste hindamisega püütakse:... 3 1.2.2 Käitumise ja hoolsuse hindamisega põhikoolis:... 3 1.3 Kujundav
RohkemÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kollee
ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kolleegidelt õppetöö vaatlemise kaudu. Igal õppejõul on õpetamise
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemVÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019-2021 Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2019 määrusele nr 15 SISUKORD 1. Üldandmed... 3 2. Õppeasutuse lühikirjeldus... 3 3. Arengukava koostamise põhimõtted...
Rohkem4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum
4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
Rohkem“MÄLUKAS”
Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute
RohkemSILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel.
Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Sisukord 1. Üldsätted... 1 2. Hindamisest teavitamise tingimused ja kord (PGS 29 lg 4)... 1 3. Õppest puudumisest teavitamise
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
RohkemLPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET
Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
Rohkem