Head tavad akadeemias
|
|
- Margus Lehtmets
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 ARTH02063 Bioeetika 2014 Teadustöö eetika üldküsimused Andres Soosaar Verbitas OÜ; Union Graduate College Vilnius University Advanced Certificate Program in Research Ethics for Central and Eastern Europe
2 Teadusliku uurimistöö põhijooned Teadus = teatud viisil uute teadmiste hankimine + teadmised ise + nende rakendamine; Teadus on selgesti kollektiivne ettevõtmine ja selle sisu sõltub suuresti sotsiaalsetest oludest; Kesksed väärtused teaduslikus uurimistöös on tõde, samuti ausus ja usaldusväärsus.
3 Teadusliku uurimistöö eetika Eetilised probleemid ilmnevad teadusliku tegevuse kõikides lülides, antud loengus keskendutakse eeskätt uute teadmiste hankimisega seotud väärtusprobleemidele ehk teadusliku uurimistöö eetikale (research ethics, research integrity, responsible conduct of research), kuigi piirid teaduseetika erinevate alaosade vahel on terminoloogiliselt ajuti hägusad; Uuringueetika mõisteline ruum ja eestikeelne terminoloogia ei ole kuigi täpselt fikseerunud.
4 Uuringuimperatiiv (research imperative) Vajadus teadusuuringute järele süveneb pidevalt; Uus teaduslik teadmine inimese kohta tuleb ikka üksnes meist endist enda ja teiste inimeste vahendusel; Tõenduspõhise meditsiini kontekstis on järjest uuenev teaduslik teadmine olemasolevate ja arenduses olevate ravivõtete hindamiseks absoluutselt vajalik.
5 Uuringueetika üldised teemad Utilitarismist lähtuv küsimus: Kas uus teadmine ja selle võimalikud rakendused õigustavad alati selle saamise ja edasise kasutamise viise? Vooruseetiline perspektiiv: Teadlane peab juba ametist tulenevalt olema tark ning arenenud moraalimeelega, seetõttu ei peaks ta teadlikult toimima ebaeetiliselt.
6 Teaduse eriline eetos Robert K. Mertoni (1942) järgi sisaldab teaduse eetos 4 komponenti (CUDOS): kommunism universalism omakasupüüdmatus organiseeritud skeptitsism
7 Mertoni CUDOS lähenemine Kommunism/kommunalism teaduslik teadmine on ühine hüve nii teadlaste kogukonnale kui ühiskondadele; Universalism teadustöö tulemuste hindamine põhineb vaid teaduslikel kriteeriumitel, mitte näiteks sotsiaalsetel asjaoludel (nt diskrimineerimine teatud tunnuste alusel); teaduslikule lähenemisele ei ole tabuteemasid; Omakasupüüdmatus teadlase tegevuses on primaarne teaduse ja teadlaste kogukonna käekäik, mitte isiklikud huvid; Organiseeritud skeptitsism: Juba F. Baconilt ( ) on pärit arusaam, et teaduses on ainsaks autoriteediks tõde, mille saamiseks on tuleb inimautoriteetide subjektiivse arvamuse asemel rakendada sobivaid meetodeid ja siiski pidevalt kahelda olemasoleva seletuse õigsuses. FB Organum Novum: Tõde on aja, mitte autoriteedi tütar.
8 Lähteseisukohad Hoolimata üllast missioonist ja suurtest edusammudest kannatas 20. sajandil paradoksaalselt paljudes ühiskondades teaduse tegemise ja selle tulemuste rakendamise usaldusväärsus. Ei usutud enam teadlase moraalse eneseregulatsiooni tõhususse ning nende arvates ei piisa enam sellest, mida õpetlane või teadusasutused ise autonoomselt eetiliseks peavad. Teadusliku uurimistöö põhimõtteid ühtlustati või standardiseeriti üha enam ning nende realiseerimine tagatakse mitmesuguste sotsiaalsete mehhanismidega (uurimisasutuste sisekorra reeglid, projektide rahastamine, tulemuste publitseerimine, eetikakomiteede tegevus jt); Teadlase käitumise sotsiaalse regulatsiooni ja eneseregulatsiooni tasakaalupunkt on nihkunud tublisti esimese kasuks.
9 Miks mõned teadlased toimivad ebaeetilisel moel? Asjatundmatus Maailmavaateline äärmuslikkus Kuulsusjanu Karjääriiha jt isiklike huvide domineerimine Teatud grupihuvide teenimine või neile allumine Suur konkurents Kultuurilised iseärasused Ebapiisav sotsiaalne kontroll
10 Teadusliku uurimistöö eetika põhivaldkonnad Uuringualuste isikute kaitse; Katseloomade kaitse ja nende heaolu tagamine; Akadeemiline vabadus; Ebaaususe erinevad ilmingud; Võimalikud ja tegelikud huvide konfliktid; Kollegiaalsed suhted teaduskollektiivide sees ja nende vahel; Uurimistöö tulemuste avaldamine
11 Teadusliku uurimistöö korrektse läbiviimise sotsiaalne regulatsioon Rahvusvaheliste organisatsioonide dokumendid (nt UNESCO, ESF, WMA); Riikide erineva taseme institutsioonide dokumendid ja juhtnöörid; Riikide õigusaktid (nt Eesti ravimiseaduse 5. ptk); Eetikakomiteede tegevus uuringute ja muu teadustegevuse jälgimisel; Teadusväljaannete toimetuste ja väljaandjate viljeldavad eetilised standardid.
12 Käes on heade tavade või praktikate aeg Paljudes valdkondades on juba pikka toiminud enam või vähem fikseeritud tsunftireeglid (professionalism), millesse on haaratud ka teatud sobiva käitumise põhimõtted. Moodsal ajal on väga populaarseks saanud neid inglise keeles kutsuda good practice guidelines, eesti keeles head. tavad ja juhtnöörid; Üks esimesi oli Good clinical practice (1996) ravimite kliiniliste uuringute tarvis. Vt.
13 Euroopa teadusliku uurimistöö läbiviimise eetikakoodeks (2011) The European Code of Conduct for Research Integrity (ECCRI) Kõikidele teadusliku uurimistöö osapooltele ja nende esindajatele kehtivad üldised teaduseetika põhimõtted: Ausus teadustulemuste esitamisel ja kommunikatsioonis; Uuringute läbiviimise usaldusväärsus; Objektiivsus; erapooletus ja sõltumatus; Avatus ja kättesaadavus Hoolsuskohustus (duty of care); Õiglus viidete ja tunnustuste jagamisel; Vastutus tulevaste teadlaste põlvkondade ees.
14 ECCRI teadusuuringute heade tavade põhivaldkonnad I. Andmetega seotud praktikad II. Uuringuprotseduuridega seotud praktikad III. Teadustöö avaldamisega seotud praktikad IV. Retsenseerimise ja toimetustegevusega seotud praktikad
15 Akadeemiline vabadus Encyclopaedia Britannica akadeemilise vabaduse määratlus: Õppejõudude ja üliõpilaste vabadus õpetada, õppida ja järgida teadusi ilma põhjendatud õiguslike, institutsionaalsete ja avalikkuse survest tingitud sekkumiste ja piiranguteta. Tänapäeval on see teema sageli taandunud arutlusele skaalal omaette elevandiluust tornis nokitsev õpetlane ülikool olgu täiel määral tema ülalpidajate teenistuses.
16 Eesti teadlaste eetikakoodeks (ETEK) Ainus Eesti oma üldise teaduseetika dokument; Loodud a. Eesti Teaduste Akadeemias. Dokumendi struktuur: üldprintsiibid; teadusloome; teadlaste kollegiaalsed suhted; teadlane õpetaja ja õpilasena; teadlane eksperdina; teadlane ja ühiskond.
17 ETEK akadeemilisest vabadusest 1.5. Teadlase kohus on kaitsta teadusliku mõtte vabadust, taunida teadusloomingu tsenseerimist ning teadussuundade monopoliseerimist. Teadlane arvestab samas sellega, et mõnede teadustulemuste avaldamisele kehtivad piirangud Juhina rakendab teadlane demokraatlikku juhtimisstiili Teadlane ei takista oma õpilaste suhtlemist teiste teadlaste ja teadusasutustega.
18 Pettus teaduslikus uurimistöös (research misconduct) Pettus teaduslikus uurimistöös sisaldab andmete fabritseerimist, falsifitseerimist või plagiaati uurimistöö taotlemisel, läbiviimisel ja hindamisel, samuti tulemuste esitamisel. (a) Fabritseerimine on olematute andmete tekitamine; (b) Falsifitseerimine on olemasolevate andmetega teatud eesmärgil ja viisil manipuleerimine. (c) Plagiaat on teis(t)e inimes(t)e andmete ja seisukohtade esitamine ilma nende tegelikku autorit avalikult tunnustamata, st viitamata. (d) Pettuseks ei loeta ausat viga ega teadusprobleemi kohta käivaid erinevaid arvamusi.
19 Ebaaususe erinevad ilmingud teaduslikus uurimistöös ETEK 2.2. Teadusliku uurimistöö igal etapil peab teadlane jääma ausaks. Ta hoidub igat liiki pettusest, nagu näiteks andmete fabritseerimisest või võltsimisest, plagieerimisest, teiste teadlaste töö, andmete või protokollide saboteerimisest, konfidentsiaalsuse nõude eiramisest juhendaja või retsensendina Teadlane ei tõlgenda fakte meelevaldselt ega omakasupüüdlikult.
20 Teadustöös esineva pettuse menetlemine MItmetes riikides on loodud mitmekesine, avalik ja läbipaistev süsteem ebaeetiliseks peetavate juhtude menetlemiseks; Eestis selline süsteem ja protseduur puudub; TÜ põhikiri: ülikooli nõukogu akadeemiline komisjon arutab akadeemilist eetikat, tavasid ja teisi akadeemilise sisuga küsimusi.
21 Teaduses esineva ebaeetilisusega tegelevad institutsioonid NB! Nende institutsioonide veebisaidid on olulised valdkonna infoallikad. USA Office of Research Integrity (ORI); UK Research Integrity Office; The Danish Committees on Scientific Dishonesty;
22 Huvide konfliktid Inimesed on üheaegselt korraga mitmetes sotsiaalsetes rollides ning nende rollide vahel peaks olema üks isikut ja ühiskonda rahuldav tasakaal; Kaasaegne ühiskond ei pea õigluse ja võrdse kohtlemise argumendi alusel õigeks seda, et ühes rollis olemine loob ülemäära soodsa olukorra teiste rollide realiseerimiseks. Sellist olukorda võiks kutsuda lubamatuks huvide konfliktiks.
23 Huvide konflikt meditsiiniuuringute läbiviimisel A conflict of interest is a set of conditions in which professional judgment concerning a primary interest (such as patient welfare of the validity of research) tends to be unduly influenced by a secondary interest (such as financial gain). D.F. Thompson, NEJM 1993; 329: 573.
24 Huvide konfliktid teaduslikus uurimistöös Sageli peetakse huvide konfliktiks olukordi, kus rahalised seosed uurija ja (era)ettevõtte vahel võivad kallutada uurimistöö tulemusi eravõttele kasulikus suunas. Huvide konfliktid võivad ilmneda ka enamikus teistes teadusliku tegevuse lõikudes.
25 ETEK huvide konfliktidest 5.8. Väitekirja oponendina peab teadlane olema erapooletu. Isiklike huvide välistamiseks ei tohi oponendil olla väitekirja autoriga ühiseid publikatsioone.
26 Huvide konfliktide menetlemine Võimalikku huvide konflikti või selle puudumist tuleb uurijal endal deklareerida, vt näiteks ICMJE autorite huvide konfliktide deklareerimise vorm. Teatud olukordades on huvide konflikt suurem juhtnöörides lubatust, siis isik ise või vastav institutsioon ei luba isikul mingis tegevuses või otsustusprotsessis osaleda. Teistel juhtudel otsustatakse huvide konflikti olemasolu ja selle suurus individuaalses korras.
27 Teadusliku publitseerimise eetikast
28 Publitseerimise roll teaduslikus uurimistöös (Macrina j) Uute teaduslike faktide esitlemine; Tulemuste viimine laiemasse teaduslikku konteksti; Nende teadlaste töö tunnustamine, millele tugineb antud uurimus; Loob võimaluse tulemusi kontrollida ja laiendada nende kasutamist; Autorite töö tunnustamine ning sidumine vastutusega töö tegemise ja tulemuste eest.
29 Teadusliku publitseerimise arengujooned Juba 20. algul oldi olukorras, et suurte rahvaste erialastes ajakirjades ilmus üksiklugejale ülejõu käivalt palju teadmata kvaliteediga teaduslikku informatsiooni; Tänapäevase infoplahvatuse tingimustes on eriti oluline tagada teadusväljaannetes ilmuva sisuline kvaliteet; Teadusliku info leviku teed on oluliselt mitmekesistunud ja mitmekesistuvad veelgi.
30 Publitseerimise formaalsest tähtsusest Teadlase edukust ja taset mõõdetakse üha enam tema publikatsioonide kvantitatiivse hindamise (arv, mõjufaktorid ja erinevad indeksid) alusel. Publikatsioonid on teadlase sotsiaalseks kapitaliks Publish or perish! Publikatsioonide formaalne tunnustamine on toonud kaasa väga tugeva surve publitseerimiseks, mis omakorda on toonud kaasa mitu masti kaalutlused mida ja kuidas avaldada (nt salami science ja the least publishable units põhimõtted ehk ühe uuringu tulemuste jagamine erinevateks publikatsioonideks) jt eetilisi probleeme.
31 Rahvusvaheline koostöö ja standardid teadusliku publitseerimise eetika vallas Rahvusvaheline meditsiiniajakirjade toimetajate komitee (ICMJE) eelkäijaks olnud nn Vancouveri grupp asutati a. Praegu kehtib ICMJE teadustööde avaldamist puudutavate soovituste a versioon, vt Publitseerimise eetika komitee COPE asutati a, praegu kuulub sinna üle 900 liikme erinevatest teadusvaldkondadest. COPE on loonud arvukalt juhtnööre teadusliku publitseerimise erinevatest korralduslikest ja eetilistest aspektidest.
32 Põhilised teemad Teadusartikli loomisega seotud küsimused esialgne, esmane ja teisene avaldamine; autorlus; käsikirja esitamine jt Teadusartikli avaldamisega seotud küsimused teadusväljaannete toimetuse tegevus, eelretsenseerimine (peer-review) jt NB! Mistahes teadustöö avaldamisel tuleb silmas pidada nii häid publitseerimise tavasid kui konkreetse väljaande instruktsioone autorile/retsensendile.
33 Tulemuste esialgne avaldamine Esialgne tulemuste avaldamine (preliminary report) toimub sageli konverentsidel suuliste ja stendettekannetena ning kokkuvõttena üritust kajastavas väljaandes. Esialgse avaldamise korral esitatakse uuringu tulemused ja metoodika lühendatud kujul ja sageli ilma hoolika eelretsenseerimiseta. Konverentsidel toimuv vahetu suhtlus võib olla pinnaseks ideede vargusele.
34 Peamised teadusajakirjades ilmuvate artiklite tüübid Juhtkiri, toimetuse artikkel Uuringuartikkel NB! Kõige levinum, kuid ka kõige nõudlikum teadusliku kirjutise tüüp; biomeditsiinis on levinuim artiklite IMRAD (Introduction, Methods, Results and Discussion) struktuur Ülevaade Kiri toimetusele Juhtnöörid (teatud kindlas situatsioonis tegutsemiseks)
35 Tulemuste esmane avaldamine The Council of Biology Editors (1968): "An acceptable primary scientific publication must be the first disclosure containing sufficient information to enable peers to 1) assess observations, 2) repeat experiments, and 3) to evaluate intellectual processes; moreover, it must be susceptible to sensory perception, essentially permanent, available to the scientific community without restriction, and available for regular screening by one or more of the major recognized secondary services.
36 Ülemäärane publitseerimine Üldlevinud hea tava kohaselt ei ole õige avaldada sama materjali esmase publikatsioonina mitmes kohas. Probleemid: Intellektuaalse omandi seadused; Eetika; Ressursside raiskamine; Moonutab valdkonna arengu tegelikku pilti.
37 Teisene avaldamine Et saavutada teatud info (nt juhtnöörid) laiem levik, eriti teistes maades ja keeltes, on teatud tingimustel lubatud töö teistkordne avaldamine (ICMJE ): Mõlema väljaande nõusolek; Piisav ajaline intervall (ICMJE järgi vähemalt nädal) Väljaannetel on erinev lugejaskond; Teisel avaldamisel peab olema selge viide esmasele avaldamisele. Järgnev avaldamine annab kindlalt edasi esmaselt avaldatu.
38 ICMJE autoriks olemise 4 kriteeriumi 1. Oluline panus töö idee ja ülesehituse loomisse või andmete saamisse, analüüsi tõlgendamisse; 2. Artikli käsikirja kirjutamine või selle oluline sisuline täiendamine; 3. Artikli avaldamisele mineva versioon lõplik heakskiit; 4. Nõusolek olla vastutav töö kõikide aspektide suhtes ühes sellest tulenevaga.
39 Autorlus FL Macrina: Scientists agree it would be wrong to include as an author on a paper someone who had made no experimental, technical, or intellectual contribution to the work. Similarly, if someone thought of and performed a key experiment and provided an interpretation of the results, authorship for that person would be obligatory. If you are willing to take the credit, you have to take the responsibility.
40 Autorite tüpoloogia Juhtiv autor (senior or primary author) on reeglina uurimisgrupi liider. Kui ta ei ole esimene autor, siis pannakse ta nimi autorite reas viimaseks. Vastutab sisuliselt kõige eest. Esimene autor (first or principal author) on see, kelle roll on suurim andmete kogumisel ja tõlgendamisel ja käsikirja esmase versiooni kirjutamisel. Kaasautorid, nende nimed ja järjekorra käsikirjas määravad juhtiv ja esimene autor.
41 Tunnustamised Need, kes on kaasa aidanud (tehniline tugi, töö käsikirjaga, erinevad nõuanded jms) töö läbiviimisele, kuid ei ole autorid tuleb ära märkida artikli tunnustamiste lõigus. Tunnustatavatelt tuleb eelnevalt saada nende nõusolek.
42 Kuidas olla hea retsensent? Retsensendid on kas toimetuskolleegiumi liikmed või leitud ad hoc toimetaja poolt. Reeglina teevad retsensendid oma tööd autorite suhtes anonüümselt. Ettepaneku saamisel olla retsensent tuleb kriitiliselt hinnata oma kompetentsi ja ajaressurssi teha töö tähtajaliselt. Huvide konfliktide ilmnemisel tuleks töö hindamisest loobuda. Loobumisel oleks hea pakkuda toimetajale kedagi konkreetselt retsensendi rolli.
43 Kuidas olla hea retsensent? Tuleks leida tasakaal toimetuse ja autorite taotluste vahel. Et tegemist on nn. priviligeeritud suhtlusega, siis ei tohi retsensent kopeerida saadud materjali ega jagada seda kolleegidega. Samuti ei tohi toimetuse teadmata kasutada teisi arvamuse tegemisel. Retsensent ei tohi otse suhelda töö autoritega.
44 Kirjandus The European Code of Conduct for Research Integrity. ESF, ALLEA; Eesti teadlaste eetikakoodeks. Eesti Teaduste Akadeemia; Good Research Practice. Swedish Research Council; Macrina FL. Scientific integrity, 3rd ed. ASM Press, Recommendations for the Conduct, Reporting, Editing, and Publication of Scholarly work in Medical Journals. International Committee of Medical Journal Editors (ICMJE); Guidelines of the Committee on Publication Ethics.
PowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemTallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar
Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti
RohkemTallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste
Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab
RohkemMicrosoft PowerPoint _04_20_Teadusest_ATI_tudengitele.pptx
Tartu Ülikool Jaak Vilo 20. aprill 2009 Jaak Vilo 1 CV Karjääriredel Kuidas tehakse teadust Kuidas mõõta teadust Teadus on lahe saab teha mida tahad saab reisida lõpmatult saab suhelda lõpmatult PhD
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemDVD_8_Klasteranalüüs
Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemLISA 3. PUT_SG_taotlemise juhend_2018.docm
LISA 3 KINNITATUD SA Eesti Teadusagentuur juhatuse 6. märtsi 2018 käskkirjaga nr 1.1-4/18/22 Personaalse uurimistoetuse stardigrandi taotlemise tingimused ja kord 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemArvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu
Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemMicrosoft PowerPoint - P_Engelbrecht.ppt [Compatibility Mode]
RAHVUSVAHELISED TEADUSORGANISATSIOONID Jüri Engelbrecht EESTI TEADUSTE AKADEEMIA 19.05.2014 Akadeemia osalus erialaülestes teadusorganisatsioonides ülemaailmsetes üle-euroopalistes Akadeemia osalus erialaspetsiifilistes
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemPlant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis
Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemKuidas hoida tervist töökohal?
Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi
EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
RohkemPowerPoint Presentation
TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemTunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor
Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemSissejuhatus GRADE metoodikasse
Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
RohkemEBSCO täistekstiandmebaaside kasutamine Otsingu sooritamiseks: 1. Logi sisse 2. Vali EBSCOhost Web 3. Seejärel vali andmebaas, milles soovid otsingut
EBSCO täistekstiandmebaaside kasutamine Otsingu sooritamiseks: 1. Logi sisse 2. Vali EBSCOhost Web 3. Seejärel vali andmebaas, milles soovid otsingut sooritada. Andmebaasid on temaatilised. Koolitööde
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemPowerPoint Presentation
Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist
EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing
RohkemPersonalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]
Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemArstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.
Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemEESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx
Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku
RohkemSkriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: G
Skriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: GIMP Script-Fu 1 Skriptimiskeeli: Perl v1.0 loodud Larry
RohkemPowerPoint Presentation
Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
Rohkempropofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS
I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemMetoodika kirjeldus 2015
Metoodika kirjeldus 2016 Tervishoiutöötajatele ja -organisatsioonidele tasude maksmise avalikustamise aruande lisadokument Takeda Pharma AS Väljaandmise kuupäev: 01.06.2017 Metoodika kirjeldus 2016 1.
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemKAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“
KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd
Rohkemlcs05-l3.dvi
LAUSELOOGIKA: LOOMULIK TULETUS Loomuliku tuletuse süsteemid on liik tõestussüsteeme nagu Hilberti süsteemidki. Neile on omane, et igal konnektiivil on oma sissetoomise (introduction) ja väljaviimise (elimination)
RohkemVeebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti
Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvutikasutajatest kasutab ka ti;! 40% Eesti kodudest on vähemalt
RohkemMicrosoft Word - CCBE soovitus advokaatide koolituse kohta.doc
ITEM 5 SP/PS 23/24.11.2007 Représentant les avocats d Europe Representing Europe s CCBE soovitus Euroopa advokaatide koolituse tulemuste kohta CCBE soovitus Euroopa advokaatide koolituse tulemuste kohta
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemAkadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12
Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemVäärtusõpetus
Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja
RohkemTiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd
Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pdf, Word, Excel, PowerPoint, Open Office) tuleb esmalt keskkonda üles
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemPowerPoint Presentation
Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemKinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe
Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a. Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud?
RohkemBild 1
Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
Rohkem