Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012

Väljavõte

1 Lisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012

2 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos strateegia perioodiks.3 3. Tulubaasi ülevaade ja prognoos Põhitegevuse kulude prognoos Investeerimistegevus Finantseerimistegevus Finantstegevuse prognoos aastateks

3 1. Sissejuhatus Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja aasta kohta. Viiratsi valla strateegia koostamise lähtealuseks on Viiratsi valla arengukava aastateks ja visioon aastani 2025, rahandusministeeriumi, Eesti Panga, Eesti Statistikaameti ning teiste finantsinstitutsioonide ja juhtivate majandusanalüütikute majandusarengu prognoosid aastani Tulenevalt asjaolust, et Viiratsi valla on kassapõhine, on strateegia koostamisel lähtutud kassapõhisest arvestusmetoodikast. Kassapõhises s kavandatakse majandustehingud sellesse perioodi, millisesse planeeritakse nendega soetud raha laekumine või väljamakse. Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele (KOFS) jaotatakse ja strateegia järgmisteks osadeks: 1) Põhitegevuse tulud 2) Põhitegevuse kulud 3) Investeerimistegevus 4) Finantseerimistegevus 5) Likviidsete varade muutus Kõik rahalised näitajad strateegia tabelites on toodud eurodes. 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos strateegia perioodiks. Viiratsi valla majanduslikku olukorda võib hinnata rahuldavaks. Aastatel on rekonstrueeritud Kalmetu Põhikool ja valminud Viiratsi Lasteaia juurdeehitus. Rekonstrueerimist vajab Viiratsi Rahvamaja, Tänassilma Rahvamaja ja endine kaubanduskeskus, milles asub Viiratsi Kool. Nii nagu kogu Eestis väheneb rahvaarv ka Viiratsi vallas. Suur osa rahvaarvu vähenemisel on väljarändel. Töö kaotanud inimesed lähevad sageli tööd otsima mujalt Eestist või välismaalt. Valla peamine põhitegevuse tulu- füüsilise isiku tulumaks on tihedalt seotud tööealise elanikkonna arvu muutusega ja töötusega. Valla rahvastiku vananemine toob kaasa maksumaksjate arvu vähenemise. Järgnevatel aastatel on Viiratsi vallal järgmised olulised eesmärgid: 1) olemasolevate tegevuste ning teenuste mahu ja kvaliteedi säilitamine 2) täiendavate toetusrahade maksimaalne kaasamine tegevuste ja investeeringute finantseerimiseks Eelpool toodud asjaoludest tulenevalt on Viiratsi valla pingeline ning seetõttu on võimalus uuteks investeeringuteks ja täiendavate teenuste pakkumiseks väga väike. 3

4 3. Tulubaasi ülevaade ja prognoos. Põhitegevuse tulud jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks tululiikideks: 1) Maksutulud a) Tulumaks b) Maamaks c) Muu maksutulu 2) Tulud kaupade ja teenuste müügist 3) Saadavad toetused a) Tasandusfond b) Toetusfond c) Muud toetused tegevuskuludeks 4) Muud tegevustulud Ülaltoodud graafikust on näha, et suurim osatähtsus valla põhitegevustuludest on maksutuludel Maksutulud Maksutulud moodustavad valla põhitegevuse tuludest ligikaudu 60-65%, sealjuures tulumaksu osakaal maksutuludest on 92-93%. Tulumaksu laekumise prognoosimisel on lähtutud maksumaksjate arvust ja sissetulekute tõusust. 4

5 Järgnevas tabelis on toodud tulumaksu laekumise prognoosi alusandmed Maksumaksjate arv Maksumaksjate arvu muutus -5,1% 1,1% 1,4% 0,6% 0,5% 0,4% 0,4% Väljamaksed füüsilistele isikutele Sissetulek inimese kohta kuus Sissetuleku kasv -0,4% 4,1% 4,0% 4,0% 4,0% 6,0% 6,0% Sissetuleku kasv Eestis kokku 1,1% 5,4% 5,6% 5,4% 5,8% 6,0% 6,0% Tulumaksu laekumine Tulumaksu laekumise kasv -7,1% 6,6% 1,8% 6,1% 4,8% 6,4% 6,4% Tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhe 11,67% 11,81% 11,40% 11,57% 11,60% 11,60% 11,60% Rahandusministeeriumi 2012.aasta suvises majandusprognoosis prognoositakse tööpuuduse määraks, 2012.a ja järgnevateks aastateks - 10,4% (2012), 8,9% (2013), 8,2% (2014), 7,9% (2015), 7,8% (2016) ja keskmiseks palgaks 882 (2012), 930 (2013), 984 (2014), (2015) ja (2016) eurot kuus. Kuna eelnevad aastad on näidanud, et Viiratsi valla maksumaksja keskmine sissetulek on väiksem kui vabariigi keskmine sissetulek, siis on tulumaksu laekumise prognoosis sissetuleku kasvu % vähendatud võrreldes Eesti keskmise sissetuleku kasvu %-ga. Maamaks on riiklik maks, mis 100% laekub kohaliku omavalitsuse sse. Viiratsi vallas on maamaksumääraks 2,5% maa maksustamishinnast ja põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ning loodusliku rohumaa maksustamise määraks 2% maa maksustamishinnast. Maamaksu laekumise puhul on arvesse võetud alates 2013 aastast kehtima hakkavat muudatust ja sellest tulenevalt on maamaksu laekumine prognoositud järgnevateks aastateks madalam kui 2012 aastal. Kohalike maksude kehtestamise aluseks on kohalike maksude seadus. Vastavalt seadusele võib kohalik omavalitsus kehtestada 6 kohalikku maksu reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Viiratsi vallas kohalikke makse kehtestatud ei ole Tulud kaupade ja teenuste müügist. Tulu kaupade ja teenuste müügist moodustab valla st ligikaudu 7%. Siia alla kuuluvad laekumised majandustegevusest, üüritulud ja riigilõivud. Tulude prognoosimise aluseks on 2012 aasta s plaanitud summad, mida on korrigeeritud tarbijahinnaindeksiga Saadavad toetused. Tasandusfondi vahendid on strateegias prognoositud 2012 aasta tasemel. Toetusfondi vahendite hulka kuuluvad hariduskulude toetus, toimetulekutoetus, sündide ja surmade registreerimise korraldamise toetus, sotsiaaltoetuste ning teenuste osutamise toetus. Toetusfondi vahendid on strateegias prognoositud 2012 aasta tasemel. 5

6 Muude toetuste hulka on prognoositud koolipiima toetus, õppelaenude hüvitamise summad ja teede korrashoiuks ettenähtud riigipoolsed vahendid. Teede korrashoiuks ettenähtud vahendid on strateegias prognoositud 2012 aasta tasemel Muud tegevustulud. Muude tegevustuludena kajastuvad vee-erikasutus- ja saastetasud, mis on prognoositud 2012 aasta tasemel. 4. Põhitegevuse kulude prognoos. Põhitegevuskulud jagunevad järgmiselt: 1) Tegevuskuludeks antavad toetused 2) Muud tegevuskulud a) Personalikulud b) Majandamiskulud c) Muud kulud Kulude prognoosimisel on lähtutud järgmistest makromajanduslikest näitajatest Viiratsi valla tegevuskuludest on suurima osakaaluga personalikulud, moodustades tegevuskuludest 48-52%, järgnevad majandamiskulud ligikaudu 39% ja antavad toetused 9-11% Põhitegevuse kulud Muud kulud Majandamiskulud Personalikulud Antavad toetused

7 Tegevuskulude jaotuses valdkonniti on suurim osatähtsus haridusel 50-54%, järgnevad kultuur ja sport 12-13%, sotsiaalvaldkond 12-14% ja üldvalitsemine 9-11%. 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% Kulude osatähtsuste dünaamika valdkonniti Sotsiaalne kaitse ja tervishoid Haridus Kultuur, noorsootöö, sport Tehniline infrastruktuur Ettevõtlus ja tööhõive Elu- ja looduskeskkond Üldvalitsemine Personalikulud on kavandatud perioodiks iga-aastase 5%-lise suurenemisega ja majandamiskulud on kavandatud strateegiasse aluseks võttes tarbijahinnaindeksi prognoosi (allikas: Rahandusministeerium ja Eesti Statistikaamet). 7

8 5. Investeerimistegevus. Investeeringute finantseerimiseks on võimalik kasutada kolme allikat: omavahendid, laen ja toetused. Üldjuhul nõuavad toetused ka omaosaluse olemasolu. Eelarvestrateegia koostamisel on lähtutud arengukava tegevuskavas planeeritud investeeringutest. Investeerimistegevusse on prognoositud ka finantskulud. Investeeringuprojektid 2012 eeldatav täitmine projekt 1 Põhivara soetamiseks sh muude vahendite arvelt (omaosalus) projekt 2 Viiratsi Kooli ventilatsiooni süsteemile katuse ehitus sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 6 projekt 3 Viiratsi Rahvamaja tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 5 projekt 4 Tugikodu (Tehnika 3) rekonstrueerimine sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 330 projekt 5 Sakala tänava kõnnitee ehitus sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 47 projekt 6 Valla teede rekonstrueerimine sh muude vahendite arvelt (omaosalus) projekt 7 Uue elamurajooni tänavate osaline katmine mustkattega sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 45 projekt 8 Kösti-Piima kergliiklustee valgustuse ehitus sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 42 projekt 9 Maa ost sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 8 projekt 10 Viiratsi aleviku sademeveekanalisatsiooni ehitamine

9 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 41 projekt 11 Viiratsi Rahvamaja rekonstrueerimine sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 5 projekt 12 Sakala 4 hoone rekonstrueerimine hariduskeskuseks sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 12 projekt 13 Tänavavalgustuse ehitus sh muude vahendite arvelt (omaosalus) projekt 14 Viiratsi valla vee-ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja uute ehitus sh muude vahendite arvelt (omaosalus) projekt 15 Tänassilma Rahvamaja rekonstrueerimine ja õueala planeerimine sh muude vahendite arvelt (omaosalus) Eelpool nimetamata muud projektid kokku sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 1 KÕIK KOKKU sh muude vahendite arvelt (omaosalus)

10 6. Finantseerimistegevus. Aastatel ei ole Viiratsi vallal plaanis laenukohustusi juurde võtta. Laenu tagasimaksete koormus on kõige suurem aastatel 2015 ja Laenukohustused Võetava kohustuse sihtotstarve Kohustus 1:Uusna Külamaja ehituseks Kohustus 2:Viiratsi Lasteaia renoveerimiseks Kohustus 3:Kalmetu Põhikooli rekonstrueerimiseks Kohustus 4:Viiratsi valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni Kohustus 5:Tugikodu (Tehnika 3) renoveerimine ja Kohustus 6: EAS-i toetuse (Kalmetu PK ehitus) tagasimaks Kohustus 7:Teehöövli kapitalirent Kohustus 8:Traktor CASE JXU95 kapitalirent Aasta Võetava kohustuse maht Intressimäär 6 kuu euribor+ 0,25% ,00% 6 kuu euribor + 3,45% 6 kuu euribor + 1,0% 6 kuu euribor +1,990% ,16% ,60% Põhisumma Intress Kohustuse jääk Põhisumma Intress Kohustuse jääk Põhisumma Intress Kohustuse jääk Põhisumma Intress Kohustuse jääk Põhisumma Intress Kohustuse jääk Põhisumma Intress Kohustuse jääk Põhisumma Intress Kohustuse jääk Põhisumma Intress Kohustuse jääk Kohustuste teenindamine sh põhisumma intress Kohustuste jääk kokku

11 7. Viiratsi valla finantstegevuse prognoos aastateks Viiratsi valla strateegia tuhandetes eurodes 2011 täitmine 2012 eeldatav täitmine Põhitegevuse tulud kokku Maksutulud sh tulumaks sh maamaks sh muud maksutulud Tulud kaupade ja teenuste müügist Saadavad toetused tegevuskuludeks sh tasandusfond ( lg 1) sh toetusfond ( lg 2) sh muud saadud toetused tegevuskuludeks Muud tegevustulud Põhitegevuse kulud kokku Antavad toetused tegevuskuludeks Muud tegevuskulud sh personalikulud sh majandamiskulud sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed sh muud kulud Põhitegevuse tulem Investeerimistegevus kokku Põhivara müük (+) Põhivara soetus (-) sh projektide omaosalus Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) 0 0 Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 Antavad laenud (-) 0 0 Finantstulud (+) Finantskulud (-) Eelarve tulem Finantseerimistegevus Kohustuste võtmine (+) Kohustuste tasumine (-) Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine)

12 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga sh sildfinantseering 0 0 Netovõlakoormus (eurodes) Netovõlakoormus (%) 28,8% 42,2% 39,1% 34,2% 27,4% 21,0% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% Vaba netovõlakoormus (eurodes) E/a kontroll (tasakaal) Põhitegevuse tulude muutus - -2% 4% 2% 4% 4% Põhitegevuse kulude muutus - 5% 3% 3% 4% 3% Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,10 1,03 1,05 1,03 1,03 1,04 Viiratsi valla strateegia valdkonniti tuhandetes eurodes. Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (COFOG) 2011 täitmine eeldatav täitmine Üldised valitsussektori teenused Põhitegevuse kulud sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Riigikaitse Põhitegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Avalik kord ja julgeolek Põhitegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Majandus Põhitegevuse kulud sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh saadud toetuste arvelt

13 sh muude vahendite arvelt Keskkonnakaitse Põhitegevuse kulud sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt Elamu- ja kommunaalmajandus Põhitegevuse kulud sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt Tervishoid Põhitegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Vabaaeg, kultuur ja religioon Põhitegevuse kulud sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt Haridus Põhitegevuse kulud sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt Sotsiaalne kaitse Põhitegevuse kulud sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh muude vahendite arvelt KOKKU Põhitegevuse kulud sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt