Microsoft PowerPoint - IRZ0050_2L.pptx

Väljavõte

1 . Sejuhatu. hankeüteemde kautualad. Sejuhatu üteemd omngud nfoga Sh ka elektr vahenduel (nätek elekterde) Raadotehnled (nfo)üteemd RS Kautatake raadokanalt: Sh elektromagnetlte lanete vahenduel Kanal: Saatja (krguallka) ja vatuvõtja (antenn(de)ga) hankeüteem Data acquton ytem ) ktvne (nfo kogumne gnaal genereermega, krgamega ja vatuvõtuga) Nätek: parkmandurd, onard, radard, bomedtnled eadmed, robot lkumne jne. ) avne (gnaal genereermne ja aatmne tomub tee koha) Nätek: kekkonna montoorng, automaatne juhtmüteem jne. hankeüteem hankeüteem Kommunkatoonüteem hankeüteem Hajutatud nfohankeüteemd ) kautaja/ kogumne Sgnaaltöötlu Saatja Vatuvõtja kogumne aatmne Sgnaaltöötlu S V ) ndur Sgnaaltöötlu Montor/ kogumne S V aatmne Sgnaaltöötlu aatmne Sgnaaltöötlu S V 3 4

2 Raadoüteemd: on tehnled üteemd nfo edatamek, hankmek, juhtmek võ hävtamek EML (elektromagnetlte lanete) abl Olulek on raado kanal(te) olemaolu Raadokanall on Sageduala, m määrab ära raadokanal (üteem ) võmalued, kuna ernevate kandeagedutega gnaalde tektatud EML levvad ernevalt: f f f f f; f SJ VSUVÕJ S LK V Rado frequency (RF) 3 khz kun 3 GHz 5 6 Sageduala on a) Kokkuleppelne (rahvuvahelelt ja rklkult) ja eega fkeertud b) Vahetatav ja muutuv, kud ottav ja kndlak tehtav Raadoüteem muutub elle tulemna kogntvek vahel nn programmeertavak võ targak Saatja (tranmtter) Väljakratav gnaal kekme võmuega a) dev (moduleertud võ e) ( t ) dt U m n tdt ; f f U m 7 8

3 Saatja: Saatja: Väljakratav gnaal b) mpul-gnaal kekme võmuega tavalelt U m n tdt, ( t ) dt U m U m F ntenn uunatud (drectonal ) Võmendutegurga (gan) a) krgudagrammga (radaton pattern ) b) polaratoonga (polarzaton) G G max, G, ; 9 Suunatud antenn Vatuvõtjal on (recever) : Võmendutegurga ja antenn krgudagrammga G ;, G G max, krgu uuna, kekmelt Krgu mng uuna on elle uuna ruumnurga ühkue kratav võmu ntenn uunatud.võmendutegurga a) krgudagrammga b) olaratoonga G G v vmax, G v, ;

4 Vatuvõtja tundlkku m on määratud mürategurga ja müratemperatuurga. ntenn müravõmu on k f, [W], v mn n k - Boltzmann kontant, - antenn temperatuur (antenn krgutaktue efektvne müratemperatuur) [ K]. Standartne 9 K 7 C k 4 w / Hz Δf -agedurba lau [Hz]. Raadoüteemde jaok valtake need parameetrd n, et olek kndlutatud ernevate raadoüteemde eraldatavu (et e tomuk üktee egamt) äpemalt on ee valdkond elektromagnetle ühldatavue ala (EMC) Mürategur [db] NF db log n f Lanfo: ntennd ja RF elektroonka Eraldada aab Eraldada aab: a) Sagedulkult (ernevad agedualad) võ (FDM - frequency dvon multplexng) b) jalelt (ernevad ajaplud) (DM - tme-dvon multplexng) c) Ruumlelt (õltuvalt agedualat tomub rgjoonelne lev (üle 3MHz) teatud kauguele D on 3,57 H H vv ote km D 4,5 H H on vv km m m refraktoonga võ raadolaned kaarduvad Maa kumerue taha (alla 3MHz) Lanfo: Sgnaalde tranmoon b) Ernevate polaratoondega antennd e tunne üktet b) Koodlelt, t, et aadrekoodd on ernevatel üteemdel ernevad, kud oa üteemt on ühed. 5 6

5 Raado(kanalt)ln eloomutavad Eraldame juure peab teadma Raadoln tegevukaugut ( nna ):. Sageduala ja rbalau. Saatja võmu 3. Saateantenn võmendutegur 4. Vatuantenn võmendutegur 5. Vatuvõtja tundlkku 6. egevukaugu f G G D max v max v mn max f Väkem võmu VV end VV antenn efektvne pndala GHz alal egevukaugu v v mn 4 Dmax D v Gv 4 G G G v max mn 7 8 Raadotehnled nfoüteemd. Raadotehnled nfoedatue üteemd. Raadotehnled nfoedatue üteemd Moblde Satelltde Raadode ernevatele ametkondadele Raadolev (raadornghäälng ja V) Raadotelemeetra. Raadotehnled nfohanke üteemd (RIHS) 3. Raadojuhtme üteemd 4. Raadotehnled nfohävtue ja nfohõve üteemd Raado- ehk elektronlne õda Moblde Raadode (ernevatele ametkondadele) Raadolev (raadornghäälng ja DV) Satelltde Raadotelemeetra 9

6 Raadotelemeetra Raadotelemeetra... M I üteem LM pardal Raadoln Maapealne vatuvõtu I üteem... M Saatepool aub lennumanal (LM): ndurte väljundte dgtaleermne (kokku ~5 kun tk) jalne kanalte thendamne arvetade, et andurte väljundgnaald on väga ernevad (ala- ja ülekommutatoon koo IM võ IKM) Saatja üldmoduleermne ja edatamne raadokanal... M Vatuvõtupool aub maal Üldne vatuvõtmne ja kanalte eraldamne... M. Raadotehnled nfohanke üteemd (RIHS). Radard ja radarüteemd a) õhuerek b) lennulklue juhtmek c ) tulejuhtmek d)... B. Raadonavgatoon üteemd a) Kaugnavgatoonk (~5km) b) Lähnavgatoonk(~3km) c) Maandumek d) Kokkupõrgete vältmek e)... Raadotehnled nfohankeüteemd. Radarüteemd (monotaatlne v b- võ multtaatlne) (monotatc, btatc) D O D - radaalkaugu - kohanurk -amuut v - radaalkru 3 4

7 Objekt aukohta ja lkumt eloomutavad. Raadotehnled nfohanke üteemd Radar aukoha uhte 4 väärtut. Btaatlne radar D - radaalkaugu - kohanurk -amuut v - lkume krue radaalne komponent S D O D VV D= D +D radaalkaugu - kohanurk -amuut v - radaalkru 5 6 Radarte tüübd Radarte tüübd D radar mõõdab D - radaalkaugue - amuud nätek: ekundaarradar 3-D radar mõõdab D - radaalkaugu - kohanurk - amuut Nätek ereradar 7 8

8 Radarte tüübd Doppler radard (võ doppler kanal) mõõdavad Raadonavgatoonüteemd Maapealete aukoha koordnaadd on määratud kahe joone lõkumpunktna Joone aame kahe pnna lõkumel v - lkumkrue radaalet komponent V Järelkult tuleb raadotehnlte vahendtega tektada mngel tngmutel pnnad, jooned ja nende lõkumpunkt aub ee objekt, m oovb määrata oma aukoha koordnaate. Raadonavgatoon eeldab maapealed krguallkad ja kogu aukoha määramne tomub nende eadmete aukohtade uhte. Geograafled koordnaate aadake arvutade need ümber õltuvalt navgatoonmeetodt. 9 3 Raadonavgatoonüteemd 3. Raadojuhtme truktuur On eadmete komplekt aukoha määramek Geograaflne aukoht maal on paga, ku on teada Laukraadd ja kkukraadd Need on aukoha geograafled koordnaadd Juhtmkeku e 9 Käkluln Juhtav objekt võ üteem M Maapnnal ja tht ka õhu on oma aukohta kndlak tegev objekt muudetud punktk, ku ee objekt on ruumlne, aukoha koordnaadd tavalelt määratake objekt rakukekme uhte Raadotelemeetra üteem. Käklu ehk komandoln väga kõrge härekndluega. Raadotelemeetra ln umbe kun kanal thendamega, andurte nätude edatamek kahendümbolt Näted: Nmbu Satellte, Voyager Sytem 3 3

9 4. Raadotehnled nfohõve ja nfohävtue üteemd a) Mtteautonoomne on üteem, mlle on raadoüteemd (radar) objekt hõvek ja tulejuhtmek ellele objektle. Raadotehnled hõveüteemd võmaldavad objekt elekteerda ja anda komandod juhtavale raketle RS hõveüteemd on a) Mtteautonoomed b) autonoomed Maapealne kaugere radar koo ekundaarradar võ tema nfoga ja tavalelt maapeale raadojuhtmkekuega, m uunab hävtaja(d) vajalkku alae, ku lgub valtud (radar) objekt. Kaugereradar võb auda ka patrulllennukl võ ka nätek õhulaeval. ndmed valtud radarobjekt kohta antake raadoln pd raadojuhtmkekuee, mlle aub kndlat radar, nfo hävtajale antake eda raadokomandolnga. Ku hävtaja on uunatud vatavae alae, kävtub raadotehnlne hõve- ja tulejuhtme pardaüteem b) autonoome üteem on Raado- ehk elektroonlne õda Lennukl järgv pardaradar, tulevahend (lennuk mürk, rakett), valtud radarobjekt. Rakett võb olla poolpavne (raketl on anult vatuvõtja ja arvut). Maapealet juhtmkekut ka e ole võ ta on oma töö lõpetanud. Kogu raadoüteem põhmõttelne üleehtu on:. Mttekoherentne (kautatake, ku hävtaja on uurtel võ kekmtel kõrgutel võ radarobjekt on hävtajat kõrgemal).. Koherentne (radarobjekt lendab madalatel kõrgutel allpool hävtajat) Ku hõve on tomunud kävtub tulejoone juhtmne. Raadoluure on agedualade montoorng ja vatae tundmatu ageduega raadognaal avatamne koo ageduala kndlak määramega. Raadokrgue allka aukoha määramne ehk pelmne. elmne võb tomuda nurk võ doppler meetodtega. 3. ktvne raadohärete tektamne 4. Makeervate raadohärete tektamne 5. Imteervate raadohärete tektamne. 6. avne raadohärete tektamne (dpolte lennutamne, nurkpeegeldd merepodel jne) 7. Raadoüteemde makeermne 8. Raadotehnlne kate: Selekteermne

10 Raadoüteemd võ nende oad võvad pagutuda Maal Merel (laevadel võ merepodel) Lennumanal (lennukl, raketl, tvkul, õhupalll,... Satelldl..) Lennukle pagaldatud eadmete eemärk on. Kaugete (3 kun 65km) radarobjektde avatamne, nende koordnaatde määramne ja lkumparameetrte mõõtmne. Kaugete paljude (5 kun 6) radarobjektde üheaegne järgmne 3. Hävtajate tug ja kate õhulahngu tngmute 4. Maa ja merepnnaere koo amaaege lkuvate objektde elekteermega 5. egevue koordneermne, de kndlutamne, nfo vatuvõtmne ja edatamne. Lennukle pagaldatud üteem kooneb. nnaere radartet. uvatame raadoüteemt 3. Raadotehnlet hõveüteemt ja tulejoone juhtmüteemt 4. Raadonavgatoon- ja juhtmüteemt 5. Raadode üteemd hankeüteemde kautualad lennundue Maapealed eadmed Radard Jaotuvad Maapealed eadmed ardaeadmed Ühe ja ama üteem oad on n maal ku ka lennuk pardal Satelltüteemd eadmetega atelldl, maal ja lennuk pardal Sekundaarradard eadmetega maal Sereradard (praegu allnna lennuväljal e kautata) Navgatooneadmed maandumek lennuväljal Raadomajakad Jne

11 ardaeadmed Õhuõduktel paknevad raadoüteemd Sekundaarradar eadmed lennuk pardal Kõrguemõõtjad lennuk pardal Raadokompad lennuk pardal Ilmaradar lennuk pardal Maapnna vaatluradard Maandumeadmed. Raadode eadmed. Lennujuhtme raadoüteem 3. ndmete töötleme eadmed 4. ardaarvut operaator töökoht 5. Üldmontor 6. Raadovatuvõtja ja pardaarvut 7. ardaradar faatud antennvõre 8. vatava RS ja raadode antennd 9. RS avatamek, navgeermek ja juhtmek.raadoaatja.ll de antenn 4 4