Microsoft Word - VASKPILLIDE TAVAÃŁPPE ÃŁPPEKAVA
|
|
- Rein Sander
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 VASKPILLIDE TAVAÕPPE ÕPPEKAVA 1. ÜLDOSA Valga Muusikakooli eesmärgiks vastavalt põhimäärusele on muusikaalase hariduse omandamise võimaluste loomine ja noore toetamine tema kujunemisel hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks ning kohaliku kultuurielu edendamine. Kooli esmaseks ülesandeks on laste ja noorte muusikaalaste võimete avastamine ja õppekavapõhine arendamine, sealhulgas professionaalse muusikahariduse omandamiseks tarviliku ettevalmistuse võimaldamine. 2. ÕPPEPROTSESS Muusikakooli õppekeeleks on eesti keel. Õpe koolis toimub õpperühmades ja individuaalselt. Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini. Õppeperiood on vähemalt 175 kalendripäeva. Nominaalne õpiaeg kestab 7 aastat. Õppeaastas on 35 õppenädalat. Õppevaheajad koolis on üldhariduskooli õppeaasta koolivaheaegadega samal ajal ning need on igaks õppeaastaks määratud haridus- ja teadusministri määrusega. Õppetunni pikkus on 22,5 67,5 minutit. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor. Muusikaliste eelduste väljaselgitamiseks toimuvad õppeaasta lõpus vastuvõtukatsed. Vajadusel korraldatakse täiendav vastuvõtt vahetult enne uue õppeaasta algust või uue õppeaasta esimesel nädalal. Erandkorras (ootel avaldused, teistest muusikakoolidest) võetakse õpilasi kooli vastu õppeaasta keskel vabade kohtade olemasolul või koha vabanemisel.vastuvõtukatsed viib läbi kooli direktori käskkirjaga moodustatud vastuvõtukomisjon.vastuvõtukatsed protokollitakse. Vastuvõtukatsetel hinnatakse õpilaskandidaati kuuepallisüsteemis 3 katse eest: ettevalmistatud laulu laulmine, helide järelelaulmine, rütmikatse. Vastuvõtukatsete ja õppeprotsessi hindamine on sätestatud muusikakooli hindamise korras. 1
2 3. VALGA MUUSIKAKOOLI ÕPPEASTMED, -TASEMED JA -SUUNAD Õppeastmed on: eelõpe, kestusega 1-2 õppeaastat, jaguneb omakorda: - eelklass I; - eelklass II; põhiõpe, mis jaguneb omakorda - noorem aste 1-4 õppeaastat; - vanem aste 5-7 õppeaastat; lisaõpe, kestusega 1-2 õppeaastat. Võimalik on valida kolme õppesuuna vahel: klassikaline pärimusmuusika rütmimuusika Õppeprotsessi intensiivsuse alusel eristatakse õppetasemeid põhiõppes: süvaõpet ja tavaõpet Põhiõppe kõrval on võimalik õppida ka vabaõppes. Eelõppe ülesandeks on laste muusikaliste võimete väljaselgitamine, arendamine ja võimaluse korral nende individuaalõppega kohandamine ning suunamine põhi- või vabaõppesse. Põhiõppe noorema astme ülesandeks on muusikaalaste algteadmiste ja oskuste omandamine ning arendamine tasemeni, mis võimaldab harrastusmuusikuna muusikakooslustes lihtsama repertuaariga kaasa lüüa. Õppeastme lõpetamist kinnitab muusikakooli noorema astme lõputunnistus. Põhiõppe vanema astme ülesandeks on muusikaalaste baasteadmiste ja oskuste süvendamine professionaalsuse suunal. Põhikooli vanem aste annab õppurile muusikateoreetilised teadmised, pillimänguoskuse ja koosmusitseerimise kogemuse, mis võimaldab õpinguid jätkata muusikakooli lisaastmes või keskastme muusikaõppeasutuses. Õppeastme lõpetamist kinnitab muusikakooli täieliku kursuse läbimist tõendav tunnistus. Lisaõpe on õppuritele, kes on: 1) edukalt läbinud põhiõppe ja omavad eeldusi tegutsemiseks kohalikes kunstilise isetegevuse kollektiivides; 2) orienteeritud professionaalse muusikahariduse omandamisele, kuid vajavad vanuse tõttu järjepidevat õpet kuni üleminekuni kutseharidusele. Lisaõppe ülesandeks on anda õppurile võimalus saada täiendavaid teadmised ja arendada pillimänguoskus tasemeni, mis võimaldab õpinguid jätkata muusika-alases kutseõppes. Vabaõpe võimaldab õppurile sobivas tempos ja tasemel arendada pillimängu- ja/või lauluoskust. 2
3 4. ÕPPEKAVADE (KOOS ÕPPEAINETE KIRJELDUSTEGA) LOEND Õpetamine toimub direktori käskkirjaga kinnitatud õppekavade/ainekavade alusel, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. akordion = süvaõppe- ja tavaõppekavad (põhiõpe) ning vabaõppekava eelkool = põhiõpe flööt = põhiõpe kitarr = põhi- ja vabaõpe klaver = põhi- ja vabaõpe klarnet = põhiõpe laulmine = vabaõpe löökpillid = põhi- ja vabaõpe muusikalugu = põhiõpe orel = vabaõpe puhkpill = vabaõpe plokkfööt = põhiõpe pärimusmuusika = põhi- ja vabaõpe saksofon = põhiõpe solfedžo = põhi- ja vabaõpe süntesaator = vabaõpe vaskpillid = põhiõpe viiul = põhi- ja vabaõpe 3
4 5. TAVAÕPPE VASKPILLIDE ÕPPEAINETE LOETELU Põhiõpe Õppeaine Noorem aste Vanem aste I II III IV V VI VII Vaskpill 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 Solfedžo 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 Muusikalugu Koosmusitseerimine* 0, Üldklaver 0,5 0,5 0,5 0,5 Lisapill** 0,5 0,5 0,5 0,5 Kokku ,5 * Koosmusitseerimise tundide maht määratakse lähtuvalt kooli võimalustest. **Lisapill määratakse lähtudes õpilase soovist ning kooli võimalustest. 6. AINEKAVAD 6.1. Õppeaine nimetus: VASKPILL (trompet, tromboon, eufoonium) Vaskpilli asutakse õppima 8-9 aastaselt, kui esimesed jäävhambad on kindlalt väljaarenenud. Vaskpillimängu õppimisel peab olema kannatlikkust ja aega, vältimaks lubamatut kiirustamist pillimängu algvõtete omandamisel. Heliredelite õpetamisel järgida kõiki õige koolituse põhimõtteid, mitte lasta neid mängida kiiremini ega kõrgemalt, kui antud arenguetapil see on võimalik. Ka esimese oktaavi ulatuses aeglaselt mängitud heliredel peab vastama kõigile õigete mänguvõtetega mängitava tunnustele; kaunis toon, pingevabadus ja selge artikulatsioon. Ansamblimänguga võib hakata tegelema alates I õppeaastast, mängides alguses koos õpetajaga, hiljem sobivas koosluses kaasõpilastega. Eksamid IV klassi lõpus toimub üleminekueksam nooremast astmest vanemasse põhipillis ja solfedžos. Kooli lõpetamisel toimub lõpueksam põhipillis ja solfedžos. Tehniline arvestus toimub alates III õppeaastast 2 korda õppeaastas ja on osa eriala hindest. NOOREM ASTE I õppeaasta Põhinõuded: õige mänguvõte on pillimängu alus. Kogu tähelepanu tuleb keskendada õigete mänguvõtete omandamisele, õpetades õpilast õigesti sisse hingama ja puhuma, pilli hoidma ja tooni tekitama. Rahva- ja lastelaulud sobivas ulatuses ja helistikus. C-, G-, F-duur a-moll II trimestril esitab õpilane ühe pala. 4
5 III trimestril esitab õpilane kaks pala. on hindelised. II õppeaasta Kogu tähelepanu tuleb jätkuvalt keskendada õigete mänguvõtete kindlale omandamisele. Jälgida pilli õiget hoidu, õiget hingamist ja puhumist, tegeleda legato harjutustega, lahtimängimise ja keele (mitte staccato) harjutustega. Laulud, palad sobivas ulatuses. D-, A-, B-duur, h-moll soovitatav vabalt mängida ulatuses C² I ja II trimestril esitab õpilane ühe pala. III trimestril esitab õpilane kaks pala. on hindelised. III õppeaasta Jälgida, et ulatuse suurenedes ei ilmneks segavaid pingeid ja kramplikkust, et mängides säiliks mugavuse ja füüsilise vabaduse tunne. Igapäevaste harjutustega arendada puhumise ja legato tehnikat, keeletehnikat, algteadmisi staccatost. Tegeleda punkteeritud rütmide ja kuueteistkümnendikkudega. 2 võtmemärgiga helistikud mängitav ulatus E² I ja II trimestril esitab õpilane ühe pala. III trimestril esitab õpilane kaks pala. on hindelised. IV õppeaasta Õige mänguvõte peaks põhiliselt olema omandatud. Tuleb jälgida, et õpilane ei mängiks repertuaari, kus esineb kõrgemaid noote või tehnilisi liike, mida ta pole veel harjutuste tasandil omandanud. Tähtis on, et omandatud ulatus oleks täiuslikult kasutatud. Kasutada erinevaid strihhe: détaché, legato, staccato, tenuto. Triool, sünkoop. 2-3 võtmemärgiga helistikud mängitav ulatus kuni F² I trimestril esitab õpilane ühe pala hindele. II trimestril esitab õpilane ühe pala eksamikavast. Nõuded klassi lõpetamisel Klassi lõpetamisel toimub üleminekueksam. Eksamil esitab õpilane 3 teost: lüüriline pala tehniline pala pala kerge muusika žanrist, nt džäss või pop Eksamihinne kantakse klassitunnistusele. 5
6 VANEM ASTE V õppeaasta Õpilase arengu tagab järjekindel tegelemine igapäevaste harjutustega, et täiustada tehnilisi oskusi. Tuleb tagada, et õpilase mängus säiliks vabaduse ja mugavuse tunne. 3-4 võtmemärgiga helistikud D 7 mängitav ulatus kuni G² Õpilane esitab igal trimestril ühe teose hindele. VI õppeaasta Jätkub töö igapäevaste harjutustega, et täiustada tooni ja mängutehnikat. 4-5 võtmemärgiga helistikud D 7 >VII 7 kromaatiline heliredel Õpilane esitab igal trimestril ühe teose hindele. VII õppeaasta Eesmärgiks on mängida kogu repertuaari kauni tooniga ja tehniliselt ladusalt. 5-6 võtmemärgiga helistikud D 7 >VII 7 erinevate tempode ja strihhidega Aprillis toimub lõpukava esitlus ainekomisjonile. Nõuded klassi lõpetamisel Kooli lõpetamisel toimub lõpueksam, kus õpilane esitab 3 teost: suurvormi või osa suurvormist kaks erineva karakteriga pala (lüüriline, kerge muusika) Eksamihinne kantakse klassitunnistusele. Lisa-aasta Õpilane esineb II või III trimestril. Esinemine on hindeline Õppeaine nimetus: KOOSMUSITSEERIMINE Üldeesmärgid Õpilase loomevõime arendamine koosmusitseerimise kaudu. Erinevate puhkpillide kooskõla on eriliselt koloriitne ja eeldab ansamblipartnerite head kontsentreerimisvõimet. Koosmängus täpsustub intonatsioon, areneb rütmitunne, täiustub noodilugemisoskus. 6
7 Õppeprotsess Koosmäng on õppevorm, mida saab harrastada igal tasemel õpilane alates algõpetuse esimestest tundidest. Esimeseks ansamblipartneriks on õpetaja. Pikkade nootide puhumisel võib õpetaja teisel pillil kaasa mängida. Hea koosmängukogemuse saab õpilane eriala tunnis koos klaverisaatjaga mängides. Hiljem asendab õpetajat teine õpilane või õpilased erinevatel pillidel. Vanemas astmes saadakse koosmängu kogemus orkestris. NOOREM ASTE I-IV õppeaasta Oskus kuulata ennast ja partnerit. Puhtalt intoneerimine. Täpne rütmika. Strihhid. Orienteeruda 2/4, 3/4, 4/4, 3/8 ja 6/8 taktimõõdus. Dünaamikamärgid ja nende kasutamine. Repertuaar: ühehäälsed rahva ja lastelaulud, kaanonid, mitmehäälsed klassika ja popmuusika seaded. Õppeaasta jooksul võetakse läbi 4-6 erineva karakteriga teost. Õppeaasta jooksul esinetakse üks kuni kaks korda 1-2 palaga. VANEM ASTE V-VII õppeaasta Juba omandatud oskuste edasiarendamine. Ansambli- ja orkestriseaded. Partituur ja partiid. Erinevad rütmid ja muusikastiilid. Repertuaari valik vanamuusikast kuni tänapäeva pophittideni. Õppeaasta jooksul võetakse läbi 4-6 erineva karakteriga teost. Õppeaasta jooksul esinetakse üks kuni kaks korda 1-2 palaga Õppeaine nimetus: SOLFEDŽO Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes muusikalist kirjaoskust ja analüüsivõimet. NOOREM ASTE I õppeaasta Põhieesmärk: rütmiõpetus; laaditaju arendamine; duur ja moll. I Meetrum ja rütm Rõhuline ja rõhutu taktiosa. Takt ja taktijoon. Taktidesse jaotamine. Lõpujoon. Kordamismärk. Taktimõõdud 2/4, 3/4, 4/4= C. Taktiviipamise skeemid. Noodivältused ja pausid: tervenoot- ja paus, poolnoot ja paus, veerandnoot ja paus, kaheksandiknoot ja paus. II Noodikirja algteadmised Mõisted: noodijoonestik ja abijooned. Nootide asukohad noodijoonestikul. Noodivarte õigekiri. Pauside kirjutamine. Viiulivõti. Noodinimetused: silp ja/või tähtnimetused. Alteratsioonimärgid (diees, bemoll, bekaar). Tempo ja dünaamika mõiste. 7
8 III Helistikud Laadid: duur ja moll. Astmed ja astmetaju väljaarendamine. Helistikud: duurid C, F, G ja a- moll loomulik kuju. Paralleelhelistikud. Toonika kolmkõla. Juhtheli. IV Kuulamine Duuri ja molli heliredel. Duuri ja molli kolmkõla. V Diktaat Rütmidiktaat 2-4 takti. Ettevalmistused meloodiliseks diktaadiks. VI Laulmine Heliredel duuris ja loomulikus mollis. I astme kolmkõla duuris ja mollis. Eakohased ühehäälsed harjutused ja kaanonid. VII Rütmika Liikumisega (rütmika, tants, pantomiim jms) seotud mõisted ja vastavate võtete harjutamine. Muusika kuulamine ja analüüs. II õppeaasta Põhieesmärk: molli kolm liiki; intervallid p1, p4, p5, p8. I Rütm ja taktimõõt Punkt noodi järel. Punkteeritud rütmid. Kolmelöögiline noot. Kuueteistkümnendik noot ja paus. Eeltakt. II Helistikud Helistikud kahe märgini (D-h, B-g, d, e). Toon ja pooltoon. Heliredeli ehitus. Püsivad ja püsimatud astmed. III Intervallid Tutvumine puhaste intervallidega: p1, p4, p5, p8. IV Kuulamine Duuri ja molli heliredel. T ja t kolmkõla põhikuju (meloodiliselt ja/või harmooniliselt). Õpitud intervallid (meloodiliselt ja/või harmooniliselt). V Diktaat Lihtne suuline ja kirjalik diktaat 2-4 takti duuris. Rütmidiktaat kuni 4 takti. VI Laulmine Duuri ja loomuliku molli heliredel. T ja t kolmkõla. Lihtsad harjutused koos taktiviipamisega. III õppeaasta Põhieesmärk: lihtintervallid ja akordiõpetuse algus. I Rütm ja taktimõõt Punkteeritud rütmid. Varemõpitu kordamine ja kinnistamine. II Helistikud Minoori kolm kuju. Helistikud kolme märgini. III Intervallid v2, s2, v3, s3. Intervallide suurus toonides. Ehitamine antud noodist üles ja alla. IV Akordid Toonika kolmkõla pöörded. V Kuulamine Õpitud intervallide eraldamine meloodiliselt ja/või harmooniliselt. Duuri, loomuliku, harmoonilise ja meloodilise molli heliredelid. VI Diktaat Suuline ja kirjalik meloodiline diktaat neli takti. Rütmidiktaat kuni 4 takti. 8
9 VII Laulmine Duuri ja molli kolmkõla pööretega. Duuri ja loomuliku molli heliredel. IV õppeaasta Põhieesmärk: akordide ehitamine; toonika kolmkõla pööretega duuris ja mollis; põhikolmkõlad duuris ja mollis. I Rütm ja taktimõõt Taktimõõt 3/8. II Helistikud Nelja märgiga duur- ja moll-helistikud. III Intervallid v6, s6, v7, s7. Duuri ja molli toonika kolmkõlade ehitamine ja pööramine. Põhikolmkõlade ehitamine duuris ja mollis. IV Kuulamine Duuri ja molli (kolm kuju) heliredelid. Duuri ja molli kolmkõlad. V Diktaat suuline ja kirjalik meloodiline diktaat 4 takti. Rütmidiktaat kuni 4 takti. VI Laulmine Duuri ja molli kolmkõlad pööretega. Duuri ja harmoonilise molli heliredel. Üleminekueksam I Kirjalik 1) Diktaat: 2/4 või 3/4 taktimõõdus (4 takti) kuni kahe märgiga helistikes. Astmeline ja kolmkõla liikumine. 2) Rütmidiktaat: 2/4 või 3/4 taktimõõdus 4 takti. 3) Kuulamine: meloodilised intervallid. T ja t kolmkõla. Duuri ja molli (kolm kuju) heliredel. 4) Ehitamine: helistiku määramine võtmemärkide järgi. Antud intervalli määramine. Heliredeli ehitamine (duur ja molli kolm kuju). Antud helistikus toonika kolmkõla ehitamine ja pööramine. Antud helistikus põhikolmkõlade ehitamine. II Suuline 1) Duuri heliredeli laulmine kuni kahe märgiga helistikes. 2) Toonika kolmkõla pööretega ja/või põhikolmkõlade laulmine kuni kahe märgiga duurides. 3) Õpitud harjutuse laulmine duuris. VANEM ASTE V õppeaasta Põhieesmärk: V 7 lahendusega ning v7 ja s7 lahendustega I Rütm ja taktimõõt Triool. 6/8 taktimõõt. II Helistikud Kuni viie märgiga duur- ja moll-helistikud. III Intervallid Lihtintervallide ehitamine antud noodist üles ja alla. v7 lahendustega duuris (s3) ja mollis (v3). s7 lahendusega p8. IV Akordid D 7 põhikujus duuris ja mollis. Toonika kolmkõla pöörete ehitamine helistikus (duuris ja mollis). Subdominandi ja dominandi kolmkõla pööramine duuris ja mollis. 9
10 V Kuulamine D 7 lahendusega. v7, s7 lahendusega. Kolmkõla ja pöörded duuris ja mollis. VI Diktaat 2/4 või 3/4 taktimõõdus 4-8 takti duuris, 4 takti mollis. VII Laulmine Kõik õpitu, jõukohased harjutused. VI õppeaasta Põhieesmärk: põhikolmkõlade pöörded duuris ja mollis. I Rütm ja taktimõõt Taktimõõt 6/8, triool, sünkoop. II Helistikud Kuue märgiga helistikud. III Intervallid IV Akordid Kõikide põhikolmkõlade pöörete ehitamine (duuris ja mollis). V Kuulamine D 7 lahendusega duuris ja mollis. Duuri ja molli kolmkõlad ja nende pöörded. Intervallid. VI Diktaat 2/4 ja 3/4 taktimõõdus 4 takti. VII Laulmine D 7 lahendusega duuris ja mollis. Intervallid. VII õppeaasta Põhieesmärk: akordid VII astmelt. I Rütm ja taktimõõt Sünkoop. Vahelduv taktimõõt. II Helistikud 7 märgiga duuris ja mollid. III Intervallid IV Diktaat 2/4, 3/4 taktimõõdus 8 takti. 4/4 taktimõõdus 4 takti. V Laulmine Oskus rakendada teoreetiliselt õpitut. VI Nooditeksti analüüs Õpitud helistikes. Lõpueksam Kirjalik (kestvus u 60 min) 1) Diktaat: 2/4, 3/4 taktimõõdus 8 takti. 4/4 taktimõõdus 4 takti. Kuni kahe märgiga helistikes. 2) Kuulamine: intervallide ja akordide kuulamine harmooniliselt ja/või meloodiliselt. Duuri ja molli kolmkõlad põhikujus ja pööretena. Dominantseptakord lahendusega duuris ja mollis. 3) Ehitamine: õpitud intervallide ja akordide ehitamine ning lahendamine antud helistikus või antud noodist. Intervallide ning akordide määramine. Soovi korral harmoonilise või meloodilise molli ehitamine või laadi määramine. 4) Rütmidiktaat: 4 takti õpitud rütmidel. Suuline 1) Õpitud harjutuse laulmine. 10
11 2) Molli heliredeli laulmine. 3) Põhikolmkõlad duuris ja mollis Õppeaine nimetus: MUUSIKALUGU Aine eesmärk - Õppeaine eesmärgiks on toetada muusikakoolis õppija igakülgset arengut. - Anda teadmisi muusikakunsti arengust erinevates maades läbi aegade. - Tutvustada erinevaid instrumente, nende mänguvõimalusi. - Tutvustada heliloojaid nende loomingu kaudu. - Äratada huvi kaasaegsete muusika- ja kultuurisündmuste vastu. - Anda teadmisi leksikonide ja muude teatmeteoste kasutamise kohta. NOOREM ASTE III õppeaasta Muusikalugu, selle seos teiste õppeainete ja meie kultuurieluga. Rahvalooming kui pinnas kogu järgnevale muusika arengule. Eesti rahvamuusika, rahvapillid, pillilood, rahvatantsud. Vanem ja uuem rahvalaul. Sümfooniaorkestri pillid, partituur, dirigent, instrumendid väljaspool orkestri koosseisu. Muusika väljendusvahendid, heli ja meloodia omadused, meloodia, rütm, tempo, dünaamika, register, harmoonia, faktuur, tämber. Vokaalmuusika, lauljate tämbrid, ansamblid, koorid. Tantsud, tantsurütmid, ajaloolised tantsud, peotantsud, tantsusüit. IV õppeaasta Ballett. Helitööde ülesehitus, ühe-, kahe-, kolmeosaline vorm, variatsioonid, rondo. Lavamuusika. Muusika sõnalavastuses. Ooper, lasteooper, operett, muusikal. Programm-muusika. VANEM ASTE V õppeaasta Muusika areng alates keskajast. Stiiliperioodid, eri kunstiliikide vahelised seosed. Romaani stiil. Gooti stiil. Gregooriuse koraal, organum, motett. Renessanss, ajastu üldiseloomustus, pillid, tähtsamad esindajad, uued žanrid. J. S. Bach, tema elu ja tähtsamad teosed. Inventsioonid, fuugad, HTK, kantaadid jt. Klassitsism, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad esindajad, uued žanrid. J. Haydn, tema elukäik ja looming. Sümfoonia, sonaat, kontsert, kammermuusika. Sonaat-allegro vorm, rondo vorm. W. A. Mozart, elukäik ja loomingu ülevaade. Ooperid. Reekviem. L. van Beethoven, romantismi ettekuulutaja. 11
12 VI õppeaasta Romantism, selle põhijooned kõigis kunstiliikides. F. Schubert. Laulud, laulutsüklid, klaveripalad, sümfooniad. F. Chopin, tema klaveriloomingu eripära. R. Schumann, F. Liszt, nende klaverilooming. Rahvusromantism Norra muusika ja E. Grieg. Soome muusika, seos eesti muusikaga. J. Sibelius. Rootsi muusika. H. Alfen. Läti muusika, Cimze seminari tähtsus eesti kultuurile. Leedu muusika, sutartines. M. Čiurlionis. Vene muusika areng. Toetumine rahvalaulule, romansid. M. Glinka, tema tähtsus vene muusikale. Võimas rühm; A. Borodin, M. Mussorgski, N. Rimski-Korsakov. P. Tšaikovski, tema 1. klaverikontsert, sümfooniad, ooperid, balletid. S. Prokofjev, D. Šostakovitš. VII õppeaasta Eesti rahvusliku muusikakultuuri tekkimine. Laulu- ja mänguseltsid, koorilaulu areng. Esimesed üldlaulupeod, J. W. Jannsen. Eesti rahvusliku heliloomingu teerajajad A. Kunileid, F. Saebelmann, A. Thomson, K. A. Hermann. Esimesed professionaalsed heliloojad: J. Kappel, M. Härma, K. Türnpuu. A. Lätte tegevus Tartus. Esimesed kompositsioonialase eriharidusega heliloojad R. Tobias ja A. Kapp. Avamängud, oratooriumid. Eesti ooperi areng. H. Eller. E. Tubin ja eesti balleti arengulugu. M. Saar ja C. Kreek. Rahvaviiside arendused nende kooriloomingus, vaimulikud rahvalaulud. V. Tormis, rahvamuusika tema loomingus. Neoklassitsism, kollaaž, aleatoorika, dodekafoonia uued jooned eesti muusikas ja esindajad. A. Pärdi looming. Muusika kuulamisel on aluseks eelkõige riiklikus õppekavas nimetatud teosed ja palad. Väiksemad muudatused tulenevad kooli fonoteegi võimalustest. Kõigis tundides püütakse luua seoseid päevakohaste kultuuri- ja muusikasündmustega, eriti Eestis toimuvatega. 12
SOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, an
SOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet. Aine õpetamise käigus tuleks arendada
Rohkemakordion_uldope
AKORDION ÜLDÕPPE AINEKAVA Õppeained Üldõpe I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 solfedžo 2 2 2 2 2 2 2 muusikalugu 1 1 1 1 Õpetuse
RohkemKLAVER
HUVIÕPPE ÕPPEKAVA KLAVER 1. ÜLDOSA KLAVERI huviõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist haridust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - klaver. Lisaks põhiainele läbib õpilane toetavad
Rohkemkitarr_uldope
KITARRI ERIALA ÜLDÕPE Õppeained Üldõpe I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 solfedžo 2 2 2 2 2 2 2 muusikalugu 1 1 1 1 I ÕPPEAASTA
RohkemMicrosoft Word - Kandlestuudio ainekava.docx
1 ÕPPEAINE NIMETUS Kandlestuudio 2 STRUKTUURIÜKSUS Näppepillide ja akordioni osakond 3 KESTUS ÕPPEAASTATES 4aastat 4 ÕPPEAINE EESMÄRGID ñ toetada huvi muusika ja kandlemängu vastu ñ kandlemängu esmaste
RohkemPPEKAVA AKORDION A
PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA AKORDION 1. ÜLDOSA Akordioni põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - akordion. Lisaks põhiainele läbib õpilane
RohkemPPEKAVA
PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA SAKSOFON 1. ÜLDOSA Saksofoni põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - saksofon. Lisaks põhiainele läbib õpilane
Rohkemrendilepingu näidis
RAKVERE MUUSIKAKOOLI AKORDIONI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 1. Rakvere Muusikakooli akordioni õppekava on dokument, mille alusel toimub õppetöö Rakvere Muusikakooli akordioniklassis. 2. Rakvere Muusikakooli akordioni
RohkemPPEKAVA
PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA KLASSIKALINE KITARR 1. ÜLDOSA Klassikalise kitarri põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - klassikaline kitarr.
Rohkemklaver_pohiope
KLAVERI PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA. Õppeained Eelõpe Põhiõpe Lisaõpe* I õ/a II õ/a I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a I õ/a II õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 2* 2* 2 2 2 2 2 2 2 2 2 solfedžo
RohkemMUUSIKA AINEKAVA 4. KLASSILE LAULMINE ÕPITULEMUSED 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta int
MUUSIKA AINEKAVA 4. KLASSILE LAULMINE 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt; 2) on teadlik häälehoiu vajadusest;
RohkemK Kell AKK saal N Kell Kab. 14 N Kell AKK saal N Kell AKK saal N Kell AKK saal R.04.
K.02.05 17.10 Kab. 14 Kell 16.05 Kell 16.30 Kab. 14 Kab. 7 L.05.05 AHTME KUNSTIDE KOOLI MUUSIKAOSAKONNA ÕPPEPLAAN 2017-2018 õ.a MAI II poolaasta IV klassi eksamikava läbikuulamine (kitarr, flööt, tšello,
RohkemKEHTESTATUD direktori 16. oktoobri 2012 käskkirjaga nr 1-1/10 PILLIÕPPE OSAKOND AKORDION Õppeaine üldeesmärgid Õpilaste loomevõimete ja pillivaldamise
KEHTESTATUD direktori 16. oktoobri 2012 käskkirjaga nr 1-1/10 PILLIÕPPE OSAKOND AKORDION Õppeaine üldeesmärgid Õpilaste loomevõimete ja pillivaldamise oskuste sihipärane arendamine. Muusikaalaseks kutseõppeks
Rohkemklarnet_pohiope
KLARNET PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA. Õppeained Eelõpe Põhiõpe Lisaõpe* I õ/a II õ/a I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a I õ/a II õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 2 2 2 2 2 2 2 2 2 solfedžo 2 2 2
RohkemMuusika ainevakava 1. Muusika õpetamise õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab muusika võimalusi
Muusika ainevakava 1. Muusika õpetamise õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab muusika võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse
RohkemMicrosoft Word - Pärnu MK õppekava.doc
Pärnu Muusikakooli õppekava Üldsätted Pärnu Muusikakooli tegevuse eesmärgiks on: * õpilaste muusikaliste loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, * laste vaimse arengu avardamine muusikaõpingute
RohkemÕppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava K
Õppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava Kestvus: 1 tund nädalas, 35 tundi aastas Õppekirjandus
RohkemVALGA MUUSIKAKOOLI ARENGUKAVA Kooskõlastused: Õppenõukogu koosoleku protokoll nr.1 Hoolekogu koosoleku protokoll nr
VALGA MUUSIKAKOOLI ARENGUKAVA 2016-2020 14.01.2016 Kooskõlastused: Õppenõukogu koosoleku protokoll nr.1 Hoolekogu koosoleku protokoll nr.1 18.01.2016 VALGA 2016 2 SISUKORD... 2 1. SISSEJUHATUS.... 3 2.
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemANTSLA GÜMNAASIUM MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA Lisa 14 Muusikaõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava I Ainevaldkond ning pädevused Kun
ANTSLA GÜMNAASIUM MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA I Ainevaldkond ning pädevused Kunstivaldkonna aineid ühendab kultuurilise mitmekesisuse tundmaõppimine ning väärtustamine, rahvusliku ja kohaliku kultuuritraditsiooni
RohkemMicrosoft Word - akordioni ainekava.docx
1 ÕPPEAINE NIMETUS AKORDION 2 STRUKTUURIÜKSUS PÕHIÕPE SÜVAÕPE LISAÕPE 3 ASTE JA KESTUS ÕPPEAASTATES NOOREM ASTE 4 AASTAT VANEM ASTE 3 AASTAT LISAÕPE KUNI GÜMNAASIUMI LÕPUNI 4 ÕPPEAINE ÜLDEESMÄRGID Õppe-eesmärgid
RohkemLisa Paide Linnavalitsuse korraldusele nr Paide Muusikakooli arengukava aastateks
Lisa Paide Linnavalitsuse 06.02.2017 korraldusele nr Paide Muusikakooli arengukava aastateks Sisukord I Õppeasutuse lühiülevaade... 3 II Missioon ja visioon... 6 III Eesmärgid aastateks... 7 IV Eesmärkide
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemMicrosoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx
Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:
Rohkem7_Ainekavad_kunstiained
KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond KUNSTIAINED I kooliaste Ained: kunst ja muusika KUNST Üldpäedevuste kujundamine Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kõigis tegevustes väärtustatakse
RohkemII Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.
II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival 1. 7. jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.-7. jaanuaril 2013. toimub II Tallinna Bachi nimeline
RohkemGEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laulmine Singing (Pop-jazz sing
GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laulmine Singing (Pop-jazz singing) Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2
RohkemTallinna Prantsuse Lütseum Põhikooli õppekava Ainevaldkond Kunstiained 2014/2015. õppeaasta
Tallinna Prantsuse Lütseum Põhikooli õppekava Ainevaldkond Kunstiained 2014/2015. õppeaasta Sisukord I klass muusikaõpetus... 4 II klass muusikaõpetus... 8 III klass muusikaõpetus... 12 IV klass muusikaõpetus...
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemMAARDU KUNSTIDE KOOLI PÕHIMÄÄRUS
1. Reguleerimisala MAARDU KUNSTIDE KOOLI PÕHIMÄÄRUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED LISA Maardu Linnavolikogu 29.aprill 2008 määrusele nr 162 Maardu Kunstide Kooli (edaspidi kool) põhimäärus (edaspidi põhimäärus)
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemHINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS
HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Muusika ja esituskunstid Interpreet, keelpillide eriala Interpreter И
Õppekavarühm Õppekava nimetus GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Muusika ja esituskunstid Interpreet, keelpillide eriala Interpreter Интерпрет Õppekava kood EHIS-es 170041 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA
RohkemVHK õppekava üldosa
Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi
RohkemKINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktika
KINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega 23.09.2015 protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktikajuhend Dokumendi aluseks on praktika korraldamise ning
RohkemMuusika ainekava 8.klassile 1 tund nädalas Muusika 8 Klass 1tund nädalas 2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid (III aste) Põhikooli lõpetaja: 1) osaleb meel
Muusika ainekava 8.klassile 1 tund nädalas Muusika 8 Klass 1tund nädalas 2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid (III aste) Põhikooli lõpetaja: 1) osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes ning kohalikus kultuurielus;
RohkemÕpperühma nimetus Osalejate vanus/ klass/ sünniaasta Tundide arv nädalas Lapsed 4-6 aastased 3 Lapsed 7-12 aaastased 3 Noored aastased 3 HUVITEG
Õpperühma nimetus Osalejate vanus/ klass/ sünniaasta Tundide arv nädalas Lapsed 4-6 aastased 3 Lapsed 7-12 aaastased 3 Noored 13-17 aastased 3 HUVITEGEVUS 2018/2019 õppeaastal Õppetasu kuus (eurodes) Toimumiskoht
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemPIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As
PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
Rohkem(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)
Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu
RohkemLisa 13 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Kunstiained Ainevaldkonna kohustuslikud kursused Kunst Muus
Lisa 13 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Kunstiained Ainevaldkonna kohustuslikud kursused Kunst Muusika 2 kursust 3 kursust Muusika I kursus Uusaegse helikeele
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemEesti Muusikakoolide Liidu konkurss "Parim noor instrumentalist 2017" žürii: Erki Möller, Kait Tiitso, Priit Paabo Alt-trombooni I vanuserühm (kell 11
Eesti Muusikakoolide Liidu konkurss "Parim noor instrumentalist 2017" žürii: Erki Möller, Kait Tiitso, Priit Paabo Alt-trombooni I vanuserühm (kell 11:30) Ott-Kaarel Kümnik Saue Muusikakool 1. õp Johannes
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemTants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.
Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.
KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.1. Õpilaste vastuvõtu tingimused ja kord reguleerib
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
RohkemGEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laul Musician Õppekava kood EHI
GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laul Musician Õppekava kood EHIS-es 181557 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
Rohkem1
EELNÕU Narva Muusikakooli arengukava aastateks 2012-2014 1 1. Sissejuhatus...3 2. Hetkeolukorra kirjeldus...4 2.1 Narva Muusikakooli tänane hetkeseis ja eripära...4 2.2 Tähtsamad üritused ja suunad...5
RohkemLISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ
LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab
RohkemKinnitatud Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatuse koosolekul Ainevaldkond KULTUURILUGU KULTUURILUGU GÜMNAASIUMIS Õppe- ja kasvatuseesmärgi
Kinnitatud Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatuse koosolekul 27.03.2017 Ainevaldkond KULTUURILUGU KULTUURILUGU GÜMNAASIUMIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi lõpetaja: tunneb põhilisi kujutava kunsti
RohkemKinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe
Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö
RohkemPÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus
PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns
ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA 1. Ainevaldkond ning pädevused Kunstipädevus seostub: kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemLISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu
LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemVäljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse
Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,
RohkemTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava Ainar Toit KUMMARDUS JOE PASSILE Loov-praktilise lõputöö teoreetiline os
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava Ainar Toit KUMMARDUS JOE PASSILE Loov-praktilise lõputöö teoreetiline osa Juhendaja: jazzmuusika dotsent, Raul Sööt Kaitsmisele
RohkemIFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3
Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö
RohkemTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika õppekava Teele Tali NELJA ERINEVA MUUSIKASTIILI LAULJATE INTERPRETEERIMINE GEORG
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika õppekava Teele Tali NELJA ERINEVA MUUSIKASTIILI LAULJATE INTERPRETEERIMINE GEORGE GERSHWINI AARIA SUMMERTIME NÄITEL Bakalaureusetöö
RohkemTartu 2016
Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve
RohkemLisa 1_õiend
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS
RohkemÕppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter
Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel
RohkemKINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja
KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati
RohkemTuustep
TUUSTEPP Eesti tants segarühmale Tantsu on loonud Roland Landing 2011. a. Pärnus, kirjeldanud Erika Põlendik. Rahvalik muusika, esitab Väikeste Lõõtspillide Ühing (CD Kui on kuraasi ). Tantsus on käed
RohkemEESTI MUUSIKA JA TEATRIAKADEEMIA JA TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikapedagoogika ühisõppekava Vesta Voltein VOKAALIMPROVISATSIOONI ÕPE
EESTI MUUSIKA JA TEATRIAKADEEMIA JA TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikapedagoogika ühisõppekava Vesta Voltein VOKAALIMPROVISATSIOONI ÕPETAMISEST ALGAJATELE EESTI HUVIKOOLIDE LAULU ERIALA
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Muusika ja esituskunstid Interpreet Interpreter
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Muusika ja esituskunstid Interpreet Interpreter Интерпрет ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus
RohkemSILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel.
Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Sisukord 1. Üldsätted... 1 2. Hindamisest teavitamise tingimused ja kord (PGS 29 lg 4)... 1 3. Õppest puudumisest teavitamise
RohkemTALLINNA LINNAMÄE VENE LÜTSEUMI VASTUVÕTU KORD 1.ÜLDSATTED 1.1. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi (edaspidi Lütseum) vastuvõtu tingimused ja kord kehtes
TALLINNA LINNAMÄE VENE LÜTSEUMI VASTUVÕTU KORD 1.ÜLDSATTED 1.1. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi (edaspidi Lütseum) vastuvõtu tingimused ja kord kehtestatakse lähtudes Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 22,
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
RohkemPõhimäärus
aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemMicrosoft Word - Document1
2015 Eesti muusika ja muusikud kodus ja maailmas Mai 1.05 Kontsert Arvo Pärdi 80. sünnipäeva auks Poolas. Sakraalmuusikafestivali Gaude Mater avakontsert Jasna Góra basiilikas Częstochowas on pühendatud
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemTABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu
Rohkem