Microsoft Word - VASKPILLIDE TAVAÃŁPPE ÃŁPPEKAVA

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - VASKPILLIDE TAVAÃŁPPE ÃŁPPEKAVA"

Väljavõte

1 VASKPILLIDE TAVAÕPPE ÕPPEKAVA 1. ÜLDOSA Valga Muusikakooli eesmärgiks vastavalt põhimäärusele on muusikaalase hariduse omandamise võimaluste loomine ja noore toetamine tema kujunemisel hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks ning kohaliku kultuurielu edendamine. Kooli esmaseks ülesandeks on laste ja noorte muusikaalaste võimete avastamine ja õppekavapõhine arendamine, sealhulgas professionaalse muusikahariduse omandamiseks tarviliku ettevalmistuse võimaldamine. 2. ÕPPEPROTSESS Muusikakooli õppekeeleks on eesti keel. Õpe koolis toimub õpperühmades ja individuaalselt. Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini. Õppeperiood on vähemalt 175 kalendripäeva. Nominaalne õpiaeg kestab 7 aastat. Õppeaastas on 35 õppenädalat. Õppevaheajad koolis on üldhariduskooli õppeaasta koolivaheaegadega samal ajal ning need on igaks õppeaastaks määratud haridus- ja teadusministri määrusega. Õppetunni pikkus on 22,5 67,5 minutit. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor. Muusikaliste eelduste väljaselgitamiseks toimuvad õppeaasta lõpus vastuvõtukatsed. Vajadusel korraldatakse täiendav vastuvõtt vahetult enne uue õppeaasta algust või uue õppeaasta esimesel nädalal. Erandkorras (ootel avaldused, teistest muusikakoolidest) võetakse õpilasi kooli vastu õppeaasta keskel vabade kohtade olemasolul või koha vabanemisel.vastuvõtukatsed viib läbi kooli direktori käskkirjaga moodustatud vastuvõtukomisjon.vastuvõtukatsed protokollitakse. Vastuvõtukatsetel hinnatakse õpilaskandidaati kuuepallisüsteemis 3 katse eest: ettevalmistatud laulu laulmine, helide järelelaulmine, rütmikatse. Vastuvõtukatsete ja õppeprotsessi hindamine on sätestatud muusikakooli hindamise korras. 1

2 3. VALGA MUUSIKAKOOLI ÕPPEASTMED, -TASEMED JA -SUUNAD Õppeastmed on: eelõpe, kestusega 1-2 õppeaastat, jaguneb omakorda: - eelklass I; - eelklass II; põhiõpe, mis jaguneb omakorda - noorem aste 1-4 õppeaastat; - vanem aste 5-7 õppeaastat; lisaõpe, kestusega 1-2 õppeaastat. Võimalik on valida kolme õppesuuna vahel: klassikaline pärimusmuusika rütmimuusika Õppeprotsessi intensiivsuse alusel eristatakse õppetasemeid põhiõppes: süvaõpet ja tavaõpet Põhiõppe kõrval on võimalik õppida ka vabaõppes. Eelõppe ülesandeks on laste muusikaliste võimete väljaselgitamine, arendamine ja võimaluse korral nende individuaalõppega kohandamine ning suunamine põhi- või vabaõppesse. Põhiõppe noorema astme ülesandeks on muusikaalaste algteadmiste ja oskuste omandamine ning arendamine tasemeni, mis võimaldab harrastusmuusikuna muusikakooslustes lihtsama repertuaariga kaasa lüüa. Õppeastme lõpetamist kinnitab muusikakooli noorema astme lõputunnistus. Põhiõppe vanema astme ülesandeks on muusikaalaste baasteadmiste ja oskuste süvendamine professionaalsuse suunal. Põhikooli vanem aste annab õppurile muusikateoreetilised teadmised, pillimänguoskuse ja koosmusitseerimise kogemuse, mis võimaldab õpinguid jätkata muusikakooli lisaastmes või keskastme muusikaõppeasutuses. Õppeastme lõpetamist kinnitab muusikakooli täieliku kursuse läbimist tõendav tunnistus. Lisaõpe on õppuritele, kes on: 1) edukalt läbinud põhiõppe ja omavad eeldusi tegutsemiseks kohalikes kunstilise isetegevuse kollektiivides; 2) orienteeritud professionaalse muusikahariduse omandamisele, kuid vajavad vanuse tõttu järjepidevat õpet kuni üleminekuni kutseharidusele. Lisaõppe ülesandeks on anda õppurile võimalus saada täiendavaid teadmised ja arendada pillimänguoskus tasemeni, mis võimaldab õpinguid jätkata muusika-alases kutseõppes. Vabaõpe võimaldab õppurile sobivas tempos ja tasemel arendada pillimängu- ja/või lauluoskust. 2

3 4. ÕPPEKAVADE (KOOS ÕPPEAINETE KIRJELDUSTEGA) LOEND Õpetamine toimub direktori käskkirjaga kinnitatud õppekavade/ainekavade alusel, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. akordion = süvaõppe- ja tavaõppekavad (põhiõpe) ning vabaõppekava eelkool = põhiõpe flööt = põhiõpe kitarr = põhi- ja vabaõpe klaver = põhi- ja vabaõpe klarnet = põhiõpe laulmine = vabaõpe löökpillid = põhi- ja vabaõpe muusikalugu = põhiõpe orel = vabaõpe puhkpill = vabaõpe plokkfööt = põhiõpe pärimusmuusika = põhi- ja vabaõpe saksofon = põhiõpe solfedžo = põhi- ja vabaõpe süntesaator = vabaõpe vaskpillid = põhiõpe viiul = põhi- ja vabaõpe 3

4 5. TAVAÕPPE VASKPILLIDE ÕPPEAINETE LOETELU Põhiõpe Õppeaine Noorem aste Vanem aste I II III IV V VI VII Vaskpill 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 Solfedžo 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 Muusikalugu Koosmusitseerimine* 0, Üldklaver 0,5 0,5 0,5 0,5 Lisapill** 0,5 0,5 0,5 0,5 Kokku ,5 * Koosmusitseerimise tundide maht määratakse lähtuvalt kooli võimalustest. **Lisapill määratakse lähtudes õpilase soovist ning kooli võimalustest. 6. AINEKAVAD 6.1. Õppeaine nimetus: VASKPILL (trompet, tromboon, eufoonium) Vaskpilli asutakse õppima 8-9 aastaselt, kui esimesed jäävhambad on kindlalt väljaarenenud. Vaskpillimängu õppimisel peab olema kannatlikkust ja aega, vältimaks lubamatut kiirustamist pillimängu algvõtete omandamisel. Heliredelite õpetamisel järgida kõiki õige koolituse põhimõtteid, mitte lasta neid mängida kiiremini ega kõrgemalt, kui antud arenguetapil see on võimalik. Ka esimese oktaavi ulatuses aeglaselt mängitud heliredel peab vastama kõigile õigete mänguvõtetega mängitava tunnustele; kaunis toon, pingevabadus ja selge artikulatsioon. Ansamblimänguga võib hakata tegelema alates I õppeaastast, mängides alguses koos õpetajaga, hiljem sobivas koosluses kaasõpilastega. Eksamid IV klassi lõpus toimub üleminekueksam nooremast astmest vanemasse põhipillis ja solfedžos. Kooli lõpetamisel toimub lõpueksam põhipillis ja solfedžos. Tehniline arvestus toimub alates III õppeaastast 2 korda õppeaastas ja on osa eriala hindest. NOOREM ASTE I õppeaasta Põhinõuded: õige mänguvõte on pillimängu alus. Kogu tähelepanu tuleb keskendada õigete mänguvõtete omandamisele, õpetades õpilast õigesti sisse hingama ja puhuma, pilli hoidma ja tooni tekitama. Rahva- ja lastelaulud sobivas ulatuses ja helistikus. C-, G-, F-duur a-moll II trimestril esitab õpilane ühe pala. 4

5 III trimestril esitab õpilane kaks pala. on hindelised. II õppeaasta Kogu tähelepanu tuleb jätkuvalt keskendada õigete mänguvõtete kindlale omandamisele. Jälgida pilli õiget hoidu, õiget hingamist ja puhumist, tegeleda legato harjutustega, lahtimängimise ja keele (mitte staccato) harjutustega. Laulud, palad sobivas ulatuses. D-, A-, B-duur, h-moll soovitatav vabalt mängida ulatuses C² I ja II trimestril esitab õpilane ühe pala. III trimestril esitab õpilane kaks pala. on hindelised. III õppeaasta Jälgida, et ulatuse suurenedes ei ilmneks segavaid pingeid ja kramplikkust, et mängides säiliks mugavuse ja füüsilise vabaduse tunne. Igapäevaste harjutustega arendada puhumise ja legato tehnikat, keeletehnikat, algteadmisi staccatost. Tegeleda punkteeritud rütmide ja kuueteistkümnendikkudega. 2 võtmemärgiga helistikud mängitav ulatus E² I ja II trimestril esitab õpilane ühe pala. III trimestril esitab õpilane kaks pala. on hindelised. IV õppeaasta Õige mänguvõte peaks põhiliselt olema omandatud. Tuleb jälgida, et õpilane ei mängiks repertuaari, kus esineb kõrgemaid noote või tehnilisi liike, mida ta pole veel harjutuste tasandil omandanud. Tähtis on, et omandatud ulatus oleks täiuslikult kasutatud. Kasutada erinevaid strihhe: détaché, legato, staccato, tenuto. Triool, sünkoop. 2-3 võtmemärgiga helistikud mängitav ulatus kuni F² I trimestril esitab õpilane ühe pala hindele. II trimestril esitab õpilane ühe pala eksamikavast. Nõuded klassi lõpetamisel Klassi lõpetamisel toimub üleminekueksam. Eksamil esitab õpilane 3 teost: lüüriline pala tehniline pala pala kerge muusika žanrist, nt džäss või pop Eksamihinne kantakse klassitunnistusele. 5

6 VANEM ASTE V õppeaasta Õpilase arengu tagab järjekindel tegelemine igapäevaste harjutustega, et täiustada tehnilisi oskusi. Tuleb tagada, et õpilase mängus säiliks vabaduse ja mugavuse tunne. 3-4 võtmemärgiga helistikud D 7 mängitav ulatus kuni G² Õpilane esitab igal trimestril ühe teose hindele. VI õppeaasta Jätkub töö igapäevaste harjutustega, et täiustada tooni ja mängutehnikat. 4-5 võtmemärgiga helistikud D 7 >VII 7 kromaatiline heliredel Õpilane esitab igal trimestril ühe teose hindele. VII õppeaasta Eesmärgiks on mängida kogu repertuaari kauni tooniga ja tehniliselt ladusalt. 5-6 võtmemärgiga helistikud D 7 >VII 7 erinevate tempode ja strihhidega Aprillis toimub lõpukava esitlus ainekomisjonile. Nõuded klassi lõpetamisel Kooli lõpetamisel toimub lõpueksam, kus õpilane esitab 3 teost: suurvormi või osa suurvormist kaks erineva karakteriga pala (lüüriline, kerge muusika) Eksamihinne kantakse klassitunnistusele. Lisa-aasta Õpilane esineb II või III trimestril. Esinemine on hindeline Õppeaine nimetus: KOOSMUSITSEERIMINE Üldeesmärgid Õpilase loomevõime arendamine koosmusitseerimise kaudu. Erinevate puhkpillide kooskõla on eriliselt koloriitne ja eeldab ansamblipartnerite head kontsentreerimisvõimet. Koosmängus täpsustub intonatsioon, areneb rütmitunne, täiustub noodilugemisoskus. 6

7 Õppeprotsess Koosmäng on õppevorm, mida saab harrastada igal tasemel õpilane alates algõpetuse esimestest tundidest. Esimeseks ansamblipartneriks on õpetaja. Pikkade nootide puhumisel võib õpetaja teisel pillil kaasa mängida. Hea koosmängukogemuse saab õpilane eriala tunnis koos klaverisaatjaga mängides. Hiljem asendab õpetajat teine õpilane või õpilased erinevatel pillidel. Vanemas astmes saadakse koosmängu kogemus orkestris. NOOREM ASTE I-IV õppeaasta Oskus kuulata ennast ja partnerit. Puhtalt intoneerimine. Täpne rütmika. Strihhid. Orienteeruda 2/4, 3/4, 4/4, 3/8 ja 6/8 taktimõõdus. Dünaamikamärgid ja nende kasutamine. Repertuaar: ühehäälsed rahva ja lastelaulud, kaanonid, mitmehäälsed klassika ja popmuusika seaded. Õppeaasta jooksul võetakse läbi 4-6 erineva karakteriga teost. Õppeaasta jooksul esinetakse üks kuni kaks korda 1-2 palaga. VANEM ASTE V-VII õppeaasta Juba omandatud oskuste edasiarendamine. Ansambli- ja orkestriseaded. Partituur ja partiid. Erinevad rütmid ja muusikastiilid. Repertuaari valik vanamuusikast kuni tänapäeva pophittideni. Õppeaasta jooksul võetakse läbi 4-6 erineva karakteriga teost. Õppeaasta jooksul esinetakse üks kuni kaks korda 1-2 palaga Õppeaine nimetus: SOLFEDŽO Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes muusikalist kirjaoskust ja analüüsivõimet. NOOREM ASTE I õppeaasta Põhieesmärk: rütmiõpetus; laaditaju arendamine; duur ja moll. I Meetrum ja rütm Rõhuline ja rõhutu taktiosa. Takt ja taktijoon. Taktidesse jaotamine. Lõpujoon. Kordamismärk. Taktimõõdud 2/4, 3/4, 4/4= C. Taktiviipamise skeemid. Noodivältused ja pausid: tervenoot- ja paus, poolnoot ja paus, veerandnoot ja paus, kaheksandiknoot ja paus. II Noodikirja algteadmised Mõisted: noodijoonestik ja abijooned. Nootide asukohad noodijoonestikul. Noodivarte õigekiri. Pauside kirjutamine. Viiulivõti. Noodinimetused: silp ja/või tähtnimetused. Alteratsioonimärgid (diees, bemoll, bekaar). Tempo ja dünaamika mõiste. 7

8 III Helistikud Laadid: duur ja moll. Astmed ja astmetaju väljaarendamine. Helistikud: duurid C, F, G ja a- moll loomulik kuju. Paralleelhelistikud. Toonika kolmkõla. Juhtheli. IV Kuulamine Duuri ja molli heliredel. Duuri ja molli kolmkõla. V Diktaat Rütmidiktaat 2-4 takti. Ettevalmistused meloodiliseks diktaadiks. VI Laulmine Heliredel duuris ja loomulikus mollis. I astme kolmkõla duuris ja mollis. Eakohased ühehäälsed harjutused ja kaanonid. VII Rütmika Liikumisega (rütmika, tants, pantomiim jms) seotud mõisted ja vastavate võtete harjutamine. Muusika kuulamine ja analüüs. II õppeaasta Põhieesmärk: molli kolm liiki; intervallid p1, p4, p5, p8. I Rütm ja taktimõõt Punkt noodi järel. Punkteeritud rütmid. Kolmelöögiline noot. Kuueteistkümnendik noot ja paus. Eeltakt. II Helistikud Helistikud kahe märgini (D-h, B-g, d, e). Toon ja pooltoon. Heliredeli ehitus. Püsivad ja püsimatud astmed. III Intervallid Tutvumine puhaste intervallidega: p1, p4, p5, p8. IV Kuulamine Duuri ja molli heliredel. T ja t kolmkõla põhikuju (meloodiliselt ja/või harmooniliselt). Õpitud intervallid (meloodiliselt ja/või harmooniliselt). V Diktaat Lihtne suuline ja kirjalik diktaat 2-4 takti duuris. Rütmidiktaat kuni 4 takti. VI Laulmine Duuri ja loomuliku molli heliredel. T ja t kolmkõla. Lihtsad harjutused koos taktiviipamisega. III õppeaasta Põhieesmärk: lihtintervallid ja akordiõpetuse algus. I Rütm ja taktimõõt Punkteeritud rütmid. Varemõpitu kordamine ja kinnistamine. II Helistikud Minoori kolm kuju. Helistikud kolme märgini. III Intervallid v2, s2, v3, s3. Intervallide suurus toonides. Ehitamine antud noodist üles ja alla. IV Akordid Toonika kolmkõla pöörded. V Kuulamine Õpitud intervallide eraldamine meloodiliselt ja/või harmooniliselt. Duuri, loomuliku, harmoonilise ja meloodilise molli heliredelid. VI Diktaat Suuline ja kirjalik meloodiline diktaat neli takti. Rütmidiktaat kuni 4 takti. 8

9 VII Laulmine Duuri ja molli kolmkõla pööretega. Duuri ja loomuliku molli heliredel. IV õppeaasta Põhieesmärk: akordide ehitamine; toonika kolmkõla pööretega duuris ja mollis; põhikolmkõlad duuris ja mollis. I Rütm ja taktimõõt Taktimõõt 3/8. II Helistikud Nelja märgiga duur- ja moll-helistikud. III Intervallid v6, s6, v7, s7. Duuri ja molli toonika kolmkõlade ehitamine ja pööramine. Põhikolmkõlade ehitamine duuris ja mollis. IV Kuulamine Duuri ja molli (kolm kuju) heliredelid. Duuri ja molli kolmkõlad. V Diktaat suuline ja kirjalik meloodiline diktaat 4 takti. Rütmidiktaat kuni 4 takti. VI Laulmine Duuri ja molli kolmkõlad pööretega. Duuri ja harmoonilise molli heliredel. Üleminekueksam I Kirjalik 1) Diktaat: 2/4 või 3/4 taktimõõdus (4 takti) kuni kahe märgiga helistikes. Astmeline ja kolmkõla liikumine. 2) Rütmidiktaat: 2/4 või 3/4 taktimõõdus 4 takti. 3) Kuulamine: meloodilised intervallid. T ja t kolmkõla. Duuri ja molli (kolm kuju) heliredel. 4) Ehitamine: helistiku määramine võtmemärkide järgi. Antud intervalli määramine. Heliredeli ehitamine (duur ja molli kolm kuju). Antud helistikus toonika kolmkõla ehitamine ja pööramine. Antud helistikus põhikolmkõlade ehitamine. II Suuline 1) Duuri heliredeli laulmine kuni kahe märgiga helistikes. 2) Toonika kolmkõla pööretega ja/või põhikolmkõlade laulmine kuni kahe märgiga duurides. 3) Õpitud harjutuse laulmine duuris. VANEM ASTE V õppeaasta Põhieesmärk: V 7 lahendusega ning v7 ja s7 lahendustega I Rütm ja taktimõõt Triool. 6/8 taktimõõt. II Helistikud Kuni viie märgiga duur- ja moll-helistikud. III Intervallid Lihtintervallide ehitamine antud noodist üles ja alla. v7 lahendustega duuris (s3) ja mollis (v3). s7 lahendusega p8. IV Akordid D 7 põhikujus duuris ja mollis. Toonika kolmkõla pöörete ehitamine helistikus (duuris ja mollis). Subdominandi ja dominandi kolmkõla pööramine duuris ja mollis. 9

10 V Kuulamine D 7 lahendusega. v7, s7 lahendusega. Kolmkõla ja pöörded duuris ja mollis. VI Diktaat 2/4 või 3/4 taktimõõdus 4-8 takti duuris, 4 takti mollis. VII Laulmine Kõik õpitu, jõukohased harjutused. VI õppeaasta Põhieesmärk: põhikolmkõlade pöörded duuris ja mollis. I Rütm ja taktimõõt Taktimõõt 6/8, triool, sünkoop. II Helistikud Kuue märgiga helistikud. III Intervallid IV Akordid Kõikide põhikolmkõlade pöörete ehitamine (duuris ja mollis). V Kuulamine D 7 lahendusega duuris ja mollis. Duuri ja molli kolmkõlad ja nende pöörded. Intervallid. VI Diktaat 2/4 ja 3/4 taktimõõdus 4 takti. VII Laulmine D 7 lahendusega duuris ja mollis. Intervallid. VII õppeaasta Põhieesmärk: akordid VII astmelt. I Rütm ja taktimõõt Sünkoop. Vahelduv taktimõõt. II Helistikud 7 märgiga duuris ja mollid. III Intervallid IV Diktaat 2/4, 3/4 taktimõõdus 8 takti. 4/4 taktimõõdus 4 takti. V Laulmine Oskus rakendada teoreetiliselt õpitut. VI Nooditeksti analüüs Õpitud helistikes. Lõpueksam Kirjalik (kestvus u 60 min) 1) Diktaat: 2/4, 3/4 taktimõõdus 8 takti. 4/4 taktimõõdus 4 takti. Kuni kahe märgiga helistikes. 2) Kuulamine: intervallide ja akordide kuulamine harmooniliselt ja/või meloodiliselt. Duuri ja molli kolmkõlad põhikujus ja pööretena. Dominantseptakord lahendusega duuris ja mollis. 3) Ehitamine: õpitud intervallide ja akordide ehitamine ning lahendamine antud helistikus või antud noodist. Intervallide ning akordide määramine. Soovi korral harmoonilise või meloodilise molli ehitamine või laadi määramine. 4) Rütmidiktaat: 4 takti õpitud rütmidel. Suuline 1) Õpitud harjutuse laulmine. 10

11 2) Molli heliredeli laulmine. 3) Põhikolmkõlad duuris ja mollis Õppeaine nimetus: MUUSIKALUGU Aine eesmärk - Õppeaine eesmärgiks on toetada muusikakoolis õppija igakülgset arengut. - Anda teadmisi muusikakunsti arengust erinevates maades läbi aegade. - Tutvustada erinevaid instrumente, nende mänguvõimalusi. - Tutvustada heliloojaid nende loomingu kaudu. - Äratada huvi kaasaegsete muusika- ja kultuurisündmuste vastu. - Anda teadmisi leksikonide ja muude teatmeteoste kasutamise kohta. NOOREM ASTE III õppeaasta Muusikalugu, selle seos teiste õppeainete ja meie kultuurieluga. Rahvalooming kui pinnas kogu järgnevale muusika arengule. Eesti rahvamuusika, rahvapillid, pillilood, rahvatantsud. Vanem ja uuem rahvalaul. Sümfooniaorkestri pillid, partituur, dirigent, instrumendid väljaspool orkestri koosseisu. Muusika väljendusvahendid, heli ja meloodia omadused, meloodia, rütm, tempo, dünaamika, register, harmoonia, faktuur, tämber. Vokaalmuusika, lauljate tämbrid, ansamblid, koorid. Tantsud, tantsurütmid, ajaloolised tantsud, peotantsud, tantsusüit. IV õppeaasta Ballett. Helitööde ülesehitus, ühe-, kahe-, kolmeosaline vorm, variatsioonid, rondo. Lavamuusika. Muusika sõnalavastuses. Ooper, lasteooper, operett, muusikal. Programm-muusika. VANEM ASTE V õppeaasta Muusika areng alates keskajast. Stiiliperioodid, eri kunstiliikide vahelised seosed. Romaani stiil. Gooti stiil. Gregooriuse koraal, organum, motett. Renessanss, ajastu üldiseloomustus, pillid, tähtsamad esindajad, uued žanrid. J. S. Bach, tema elu ja tähtsamad teosed. Inventsioonid, fuugad, HTK, kantaadid jt. Klassitsism, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad esindajad, uued žanrid. J. Haydn, tema elukäik ja looming. Sümfoonia, sonaat, kontsert, kammermuusika. Sonaat-allegro vorm, rondo vorm. W. A. Mozart, elukäik ja loomingu ülevaade. Ooperid. Reekviem. L. van Beethoven, romantismi ettekuulutaja. 11

12 VI õppeaasta Romantism, selle põhijooned kõigis kunstiliikides. F. Schubert. Laulud, laulutsüklid, klaveripalad, sümfooniad. F. Chopin, tema klaveriloomingu eripära. R. Schumann, F. Liszt, nende klaverilooming. Rahvusromantism Norra muusika ja E. Grieg. Soome muusika, seos eesti muusikaga. J. Sibelius. Rootsi muusika. H. Alfen. Läti muusika, Cimze seminari tähtsus eesti kultuurile. Leedu muusika, sutartines. M. Čiurlionis. Vene muusika areng. Toetumine rahvalaulule, romansid. M. Glinka, tema tähtsus vene muusikale. Võimas rühm; A. Borodin, M. Mussorgski, N. Rimski-Korsakov. P. Tšaikovski, tema 1. klaverikontsert, sümfooniad, ooperid, balletid. S. Prokofjev, D. Šostakovitš. VII õppeaasta Eesti rahvusliku muusikakultuuri tekkimine. Laulu- ja mänguseltsid, koorilaulu areng. Esimesed üldlaulupeod, J. W. Jannsen. Eesti rahvusliku heliloomingu teerajajad A. Kunileid, F. Saebelmann, A. Thomson, K. A. Hermann. Esimesed professionaalsed heliloojad: J. Kappel, M. Härma, K. Türnpuu. A. Lätte tegevus Tartus. Esimesed kompositsioonialase eriharidusega heliloojad R. Tobias ja A. Kapp. Avamängud, oratooriumid. Eesti ooperi areng. H. Eller. E. Tubin ja eesti balleti arengulugu. M. Saar ja C. Kreek. Rahvaviiside arendused nende kooriloomingus, vaimulikud rahvalaulud. V. Tormis, rahvamuusika tema loomingus. Neoklassitsism, kollaaž, aleatoorika, dodekafoonia uued jooned eesti muusikas ja esindajad. A. Pärdi looming. Muusika kuulamisel on aluseks eelkõige riiklikus õppekavas nimetatud teosed ja palad. Väiksemad muudatused tulenevad kooli fonoteegi võimalustest. Kõigis tundides püütakse luua seoseid päevakohaste kultuuri- ja muusikasündmustega, eriti Eestis toimuvatega. 12

SOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, an

SOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, an SOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet. Aine õpetamise käigus tuleks arendada

Rohkem

akordion_uldope

akordion_uldope AKORDION ÜLDÕPPE AINEKAVA Õppeained Üldõpe I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 solfedžo 2 2 2 2 2 2 2 muusikalugu 1 1 1 1 Õpetuse

Rohkem

KLAVER

KLAVER HUVIÕPPE ÕPPEKAVA KLAVER 1. ÜLDOSA KLAVERI huviõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist haridust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - klaver. Lisaks põhiainele läbib õpilane toetavad

Rohkem

kitarr_uldope

kitarr_uldope KITARRI ERIALA ÜLDÕPE Õppeained Üldõpe I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 solfedžo 2 2 2 2 2 2 2 muusikalugu 1 1 1 1 I ÕPPEAASTA

Rohkem

Microsoft Word - Kandlestuudio ainekava.docx

Microsoft Word - Kandlestuudio ainekava.docx 1 ÕPPEAINE NIMETUS Kandlestuudio 2 STRUKTUURIÜKSUS Näppepillide ja akordioni osakond 3 KESTUS ÕPPEAASTATES 4aastat 4 ÕPPEAINE EESMÄRGID ñ toetada huvi muusika ja kandlemängu vastu ñ kandlemängu esmaste

Rohkem

PPEKAVA AKORDION A

PPEKAVA AKORDION A PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA AKORDION 1. ÜLDOSA Akordioni põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - akordion. Lisaks põhiainele läbib õpilane

Rohkem

PPEKAVA

PPEKAVA PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA SAKSOFON 1. ÜLDOSA Saksofoni põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - saksofon. Lisaks põhiainele läbib õpilane

Rohkem

rendilepingu näidis

rendilepingu näidis RAKVERE MUUSIKAKOOLI AKORDIONI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 1. Rakvere Muusikakooli akordioni õppekava on dokument, mille alusel toimub õppetöö Rakvere Muusikakooli akordioniklassis. 2. Rakvere Muusikakooli akordioni

Rohkem

PPEKAVA

PPEKAVA PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA KLASSIKALINE KITARR 1. ÜLDOSA Klassikalise kitarri põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - klassikaline kitarr.

Rohkem

klaver_pohiope

klaver_pohiope KLAVERI PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA. Õppeained Eelõpe Põhiõpe Lisaõpe* I õ/a II õ/a I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a I õ/a II õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 2* 2* 2 2 2 2 2 2 2 2 2 solfedžo

Rohkem

MUUSIKA AINEKAVA 4. KLASSILE LAULMINE ÕPITULEMUSED 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta int

MUUSIKA AINEKAVA 4. KLASSILE LAULMINE ÕPITULEMUSED 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta int MUUSIKA AINEKAVA 4. KLASSILE LAULMINE 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt; 2) on teadlik häälehoiu vajadusest;

Rohkem

K Kell AKK saal N Kell Kab. 14 N Kell AKK saal N Kell AKK saal N Kell AKK saal R.04.

K Kell AKK saal N Kell Kab. 14 N Kell AKK saal N Kell AKK saal N Kell AKK saal R.04. K.02.05 17.10 Kab. 14 Kell 16.05 Kell 16.30 Kab. 14 Kab. 7 L.05.05 AHTME KUNSTIDE KOOLI MUUSIKAOSAKONNA ÕPPEPLAAN 2017-2018 õ.a MAI II poolaasta IV klassi eksamikava läbikuulamine (kitarr, flööt, tšello,

Rohkem

KEHTESTATUD direktori 16. oktoobri 2012 käskkirjaga nr 1-1/10 PILLIÕPPE OSAKOND AKORDION Õppeaine üldeesmärgid Õpilaste loomevõimete ja pillivaldamise

KEHTESTATUD direktori 16. oktoobri 2012 käskkirjaga nr 1-1/10 PILLIÕPPE OSAKOND AKORDION Õppeaine üldeesmärgid Õpilaste loomevõimete ja pillivaldamise KEHTESTATUD direktori 16. oktoobri 2012 käskkirjaga nr 1-1/10 PILLIÕPPE OSAKOND AKORDION Õppeaine üldeesmärgid Õpilaste loomevõimete ja pillivaldamise oskuste sihipärane arendamine. Muusikaalaseks kutseõppeks

Rohkem

klarnet_pohiope

klarnet_pohiope KLARNET PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA. Õppeained Eelõpe Põhiõpe Lisaõpe* I õ/a II õ/a I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a I õ/a II õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 2 2 2 2 2 2 2 2 2 solfedžo 2 2 2

Rohkem

Muusika ainevakava 1. Muusika õpetamise õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab muusika võimalusi

Muusika ainevakava 1. Muusika õpetamise õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab muusika võimalusi Muusika ainevakava 1. Muusika õpetamise õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab muusika võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse

Rohkem

Microsoft Word - Pärnu MK õppekava.doc

Microsoft Word - Pärnu MK õppekava.doc Pärnu Muusikakooli õppekava Üldsätted Pärnu Muusikakooli tegevuse eesmärgiks on: * õpilaste muusikaliste loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, * laste vaimse arengu avardamine muusikaõpingute

Rohkem

Õppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava K

Õppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava K Õppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava Kestvus: 1 tund nädalas, 35 tundi aastas Õppekirjandus

Rohkem

VALGA MUUSIKAKOOLI ARENGUKAVA Kooskõlastused: Õppenõukogu koosoleku protokoll nr.1 Hoolekogu koosoleku protokoll nr

VALGA MUUSIKAKOOLI ARENGUKAVA Kooskõlastused: Õppenõukogu koosoleku protokoll nr.1 Hoolekogu koosoleku protokoll nr VALGA MUUSIKAKOOLI ARENGUKAVA 2016-2020 14.01.2016 Kooskõlastused: Õppenõukogu koosoleku protokoll nr.1 Hoolekogu koosoleku protokoll nr.1 18.01.2016 VALGA 2016 2 SISUKORD... 2 1. SISSEJUHATUS.... 3 2.

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

ANTSLA GÜMNAASIUM MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA Lisa 14 Muusikaõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava I Ainevaldkond ning pädevused Kun

ANTSLA GÜMNAASIUM MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA Lisa 14 Muusikaõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava I Ainevaldkond ning pädevused Kun ANTSLA GÜMNAASIUM MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA I Ainevaldkond ning pädevused Kunstivaldkonna aineid ühendab kultuurilise mitmekesisuse tundmaõppimine ning väärtustamine, rahvusliku ja kohaliku kultuuritraditsiooni

Rohkem

Microsoft Word - akordioni ainekava.docx

Microsoft Word - akordioni ainekava.docx 1 ÕPPEAINE NIMETUS AKORDION 2 STRUKTUURIÜKSUS PÕHIÕPE SÜVAÕPE LISAÕPE 3 ASTE JA KESTUS ÕPPEAASTATES NOOREM ASTE 4 AASTAT VANEM ASTE 3 AASTAT LISAÕPE KUNI GÜMNAASIUMI LÕPUNI 4 ÕPPEAINE ÜLDEESMÄRGID Õppe-eesmärgid

Rohkem

Lisa Paide Linnavalitsuse korraldusele nr Paide Muusikakooli arengukava aastateks

Lisa Paide Linnavalitsuse korraldusele nr Paide Muusikakooli arengukava aastateks Lisa Paide Linnavalitsuse 06.02.2017 korraldusele nr Paide Muusikakooli arengukava aastateks Sisukord I Õppeasutuse lühiülevaade... 3 II Missioon ja visioon... 6 III Eesmärgid aastateks... 7 IV Eesmärkide

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:

Rohkem

7_Ainekavad_kunstiained

7_Ainekavad_kunstiained KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond KUNSTIAINED I kooliaste Ained: kunst ja muusika KUNST Üldpäedevuste kujundamine Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kõigis tegevustes väärtustatakse

Rohkem

II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.

II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1. II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival 1. 7. jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.-7. jaanuaril 2013. toimub II Tallinna Bachi nimeline

Rohkem

GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laulmine Singing (Pop-jazz sing

GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laulmine Singing (Pop-jazz sing GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laulmine Singing (Pop-jazz singing) Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2

Rohkem

Tallinna Prantsuse Lütseum Põhikooli õppekava Ainevaldkond Kunstiained 2014/2015. õppeaasta

Tallinna Prantsuse Lütseum Põhikooli õppekava Ainevaldkond Kunstiained 2014/2015. õppeaasta Tallinna Prantsuse Lütseum Põhikooli õppekava Ainevaldkond Kunstiained 2014/2015. õppeaasta Sisukord I klass muusikaõpetus... 4 II klass muusikaõpetus... 8 III klass muusikaõpetus... 12 IV klass muusikaõpetus...

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017

Vastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017 VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

MAARDU KUNSTIDE KOOLI PÕHIMÄÄRUS

MAARDU KUNSTIDE KOOLI PÕHIMÄÄRUS 1. Reguleerimisala MAARDU KUNSTIDE KOOLI PÕHIMÄÄRUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED LISA Maardu Linnavolikogu 29.aprill 2008 määrusele nr 162 Maardu Kunstide Kooli (edaspidi kool) põhimäärus (edaspidi põhimäärus)

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

HAAPSALU GÜMNAASIUMI

HAAPSALU GÜMNAASIUMI Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel

Rohkem

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS

HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Muusika ja esituskunstid Interpreet, keelpillide eriala Interpreter И

Õppekavarühm Õppekava nimetus GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Muusika ja esituskunstid Interpreet, keelpillide eriala Interpreter И Õppekavarühm Õppekava nimetus GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Muusika ja esituskunstid Interpreet, keelpillide eriala Interpreter Интерпрет Õppekava kood EHIS-es 170041 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA

Rohkem

VHK õppekava üldosa

VHK  õppekava üldosa Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi

Rohkem

KINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktika

KINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktika KINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega 23.09.2015 protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktikajuhend Dokumendi aluseks on praktika korraldamise ning

Rohkem

Muusika ainekava 8.klassile 1 tund nädalas Muusika 8 Klass 1tund nädalas 2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid (III aste) Põhikooli lõpetaja: 1) osaleb meel

Muusika ainekava 8.klassile 1 tund nädalas Muusika 8 Klass 1tund nädalas 2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid (III aste) Põhikooli lõpetaja: 1) osaleb meel Muusika ainekava 8.klassile 1 tund nädalas Muusika 8 Klass 1tund nädalas 2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid (III aste) Põhikooli lõpetaja: 1) osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes ning kohalikus kultuurielus;

Rohkem

Õpperühma nimetus Osalejate vanus/ klass/ sünniaasta Tundide arv nädalas Lapsed 4-6 aastased 3 Lapsed 7-12 aaastased 3 Noored aastased 3 HUVITEG

Õpperühma nimetus Osalejate vanus/ klass/ sünniaasta Tundide arv nädalas Lapsed 4-6 aastased 3 Lapsed 7-12 aaastased 3 Noored aastased 3 HUVITEG Õpperühma nimetus Osalejate vanus/ klass/ sünniaasta Tundide arv nädalas Lapsed 4-6 aastased 3 Lapsed 7-12 aaastased 3 Noored 13-17 aastased 3 HUVITEGEVUS 2018/2019 õppeaastal Õppetasu kuus (eurodes) Toimumiskoht

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe

Lisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak

Kinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)

(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc) Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu

Rohkem

Lisa 13 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Kunstiained Ainevaldkonna kohustuslikud kursused Kunst Muus

Lisa 13 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Kunstiained Ainevaldkonna kohustuslikud kursused Kunst Muus Lisa 13 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Kunstiained Ainevaldkonna kohustuslikud kursused Kunst Muusika 2 kursust 3 kursust Muusika I kursus Uusaegse helikeele

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Eesti Muusikakoolide Liidu konkurss "Parim noor instrumentalist 2017" žürii: Erki Möller, Kait Tiitso, Priit Paabo Alt-trombooni I vanuserühm (kell 11

Eesti Muusikakoolide Liidu konkurss Parim noor instrumentalist 2017 žürii: Erki Möller, Kait Tiitso, Priit Paabo Alt-trombooni I vanuserühm (kell 11 Eesti Muusikakoolide Liidu konkurss "Parim noor instrumentalist 2017" žürii: Erki Möller, Kait Tiitso, Priit Paabo Alt-trombooni I vanuserühm (kell 11:30) Ott-Kaarel Kümnik Saue Muusikakool 1. õp Johannes

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja Sõlesepad tantsurühma meestega. Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1. KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga LISA 1 Õpilase kooli vastuvõtmise tingimused ja kord Tallinna Arte Gümnaasiumis 1. Üldsätted. 1.1. Õpilaste vastuvõtu tingimused ja kord reguleerib

Rohkem

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laul Musician Õppekava kood EHI

GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laul Musician Õppekava kood EHI GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laul Musician Õppekava kood EHIS-es 181557 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

1

1 EELNÕU Narva Muusikakooli arengukava aastateks 2012-2014 1 1. Sissejuhatus...3 2. Hetkeolukorra kirjeldus...4 2.1 Narva Muusikakooli tänane hetkeseis ja eripära...4 2.2 Tähtsamad üritused ja suunad...5

Rohkem

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ

LISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab

Rohkem

Kinnitatud Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatuse koosolekul Ainevaldkond KULTUURILUGU KULTUURILUGU GÜMNAASIUMIS Õppe- ja kasvatuseesmärgi

Kinnitatud Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatuse koosolekul Ainevaldkond KULTUURILUGU KULTUURILUGU GÜMNAASIUMIS Õppe- ja kasvatuseesmärgi Kinnitatud Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatuse koosolekul 27.03.2017 Ainevaldkond KULTUURILUGU KULTUURILUGU GÜMNAASIUMIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi lõpetaja: tunneb põhilisi kujutava kunsti

Rohkem

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe

Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö

Rohkem

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus

PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns

ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA 1. Ainevaldkond ning pädevused Kunstipädevus seostub: kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse

Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,

Rohkem

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava Ainar Toit KUMMARDUS JOE PASSILE Loov-praktilise lõputöö teoreetiline os

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava Ainar Toit KUMMARDUS JOE PASSILE Loov-praktilise lõputöö teoreetiline os TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava Ainar Toit KUMMARDUS JOE PASSILE Loov-praktilise lõputöö teoreetiline osa Juhendaja: jazzmuusika dotsent, Raul Sööt Kaitsmisele

Rohkem

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3

IFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3 Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö

Rohkem

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika õppekava Teele Tali NELJA ERINEVA MUUSIKASTIILI LAULJATE INTERPRETEERIMINE GEORG

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika õppekava Teele Tali NELJA ERINEVA MUUSIKASTIILI LAULJATE INTERPRETEERIMINE GEORG TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika õppekava Teele Tali NELJA ERINEVA MUUSIKASTIILI LAULJATE INTERPRETEERIMINE GEORGE GERSHWINI AARIA SUMMERTIME NÄITEL Bakalaureusetöö

Rohkem

Tartu 2016

Tartu 2016 Tartu 2016 Inspektori käsiraamat. Järelevalve korraldusest õppeasutustes. Käesoleva kogumiku eesmärgiks on koondada abimaterjal järelevalve korraldamiseks ja läbiviimiseks 2016/2017. õppeaastal. Järelevalve

Rohkem

Lisa 1_õiend

Lisa 1_õiend Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS

Rohkem

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati

Rohkem

Tuustep

Tuustep TUUSTEPP Eesti tants segarühmale Tantsu on loonud Roland Landing 2011. a. Pärnus, kirjeldanud Erika Põlendik. Rahvalik muusika, esitab Väikeste Lõõtspillide Ühing (CD Kui on kuraasi ). Tantsus on käed

Rohkem

EESTI MUUSIKA JA TEATRIAKADEEMIA JA TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikapedagoogika ühisõppekava Vesta Voltein VOKAALIMPROVISATSIOONI ÕPE

EESTI MUUSIKA JA TEATRIAKADEEMIA JA TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikapedagoogika ühisõppekava Vesta Voltein VOKAALIMPROVISATSIOONI ÕPE EESTI MUUSIKA JA TEATRIAKADEEMIA JA TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikapedagoogika ühisõppekava Vesta Voltein VOKAALIMPROVISATSIOONI ÕPETAMISEST ALGAJATELE EESTI HUVIKOOLIDE LAULU ERIALA

Rohkem

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Muusika ja esituskunstid Interpreet Interpreter

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Muusika ja esituskunstid Interpreet Interpreter Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Muusika ja esituskunstid Interpreet Interpreter Интерпрет ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus

Rohkem

SILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel.

SILLAOTSA KOOLI KODUKORD Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Kooli kodukord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 68 lg 1 alusel. Sisukord 1. Üldsätted... 1 2. Hindamisest teavitamise tingimused ja kord (PGS 29 lg 4)... 1 3. Õppest puudumisest teavitamise

Rohkem

TALLINNA LINNAMÄE VENE LÜTSEUMI VASTUVÕTU KORD 1.ÜLDSATTED 1.1. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi (edaspidi Lütseum) vastuvõtu tingimused ja kord kehtes

TALLINNA LINNAMÄE VENE LÜTSEUMI VASTUVÕTU KORD 1.ÜLDSATTED 1.1. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi (edaspidi Lütseum) vastuvõtu tingimused ja kord kehtes TALLINNA LINNAMÄE VENE LÜTSEUMI VASTUVÕTU KORD 1.ÜLDSATTED 1.1. Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi (edaspidi Lütseum) vastuvõtu tingimused ja kord kehtestatakse lähtudes Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 22,

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Põhimäärus

Põhimäärus aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Microsoft Word - Document1

Microsoft Word - Document1 2015 Eesti muusika ja muusikud kodus ja maailmas Mai 1.05 Kontsert Arvo Pärdi 80. sünnipäeva auks Poolas. Sakraalmuusikafestivali Gaude Mater avakontsert Jasna Góra basiilikas Częstochowas on pühendatud

Rohkem

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu

Rohkem