Tammiku, Lubja IV ja V DP seletuskiri

Väljavõte

1 VIIMSI VALD LUBJA KÜLA TAMMIKU, LUBJA IV JA V MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING Projekt nr 23-08, Seletuskiri ja joonised Tellija: OÜ Alladin Holding Mailase Tallinn Margus Ärm tel Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ Viimsi alevik Nelgi tee 1 Projektijuht: V.Ernesaks tel Viimsi

2 SELETUSKIRI 0. ÜLDANDMED 0.1 Planeeringu objekt ja asukoht 0.2 Tellija ja huvitatud isik 0.3 Projekteerija 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS. LÄHTEANDMED 1.1 Detailplaneeringu lähteandmed 1.2 Olemasoleva olukorra kirjeldus 1.3 Olemasolev maakasutus 2. DETAILPLANEERINGU KIRJELDUS 2.1 Vastavus üldplaneeringule 2.2 Arhitektuurne ja planeeringuline lahendus 2.3 Teed. Liiklus. Parkimine 2.4 Vertikaalplaneerimine 2.5 Looduskeskkond ja haljastus 2.6 Keskkonnakaitselised abinõud 2.7 Kehtivad piirangud. Servituudid Elektriservituut Sidetrassi servituut Veetrassi servituut Sadeveekanalisatsioonitrassi servituut 2.8 Turvaabinõud 3. TEHNOVÕRGUD 3.1 Veevarustus 3.2 Kanalisatsioon 3.3 Sade- ja pinnasevete ärajuhtimine 3.4 Elektrivarustus 3.5 Tänavavalgustus 3.6 Sidevarustus 4.TULEOHUTUSABINÕUD 5. JOONISED 6. KOOSKÕLASTUSTE KOONDLOETELU 7. LISAD 2

3 0.Üldandmed 0.1 Planeeringu objekt ja asukoht: 0.2 Tellija ja huvitatud isik: Viimsi vald Lubja küla Tammiku, Lubja IV ja V mü detailplaneering Tellija: OÜ Alladin Holding Mailase Tallinn Margus Ärm margus@redman.ee, tel Huvitatud isik: Rein Piilpärk rein.kremat@online.ee tel Projekteerija: Projektijuht: Planeerija: Konsultant: Viimsi Valla Arenduskeskus OÜ Reg. kood , reg.nr EEP Viimsi alevik Nelgi tee 1 tel: Viire Ernesaks Marion Aare / Mari Luik mari@viimsiarendus, tel / Alar Mik (Rannarahva muuseum SA) 3

4 1. Olemasoleva olukorra kirjeldus. Lähteandmed. 1.1 Detailplaneeringu lähteandmed Viimsi valla Lubja küla Tammiku maaüksuse detailplaneeringu algatamise aluseks on OÜ Alladin Holdingu, kontaktisik Margus Ärm ja OÜ Incom Holding, kontaktisik Hannes Raag 19. mai 2008 avaldus nr 25 Viimsi Vallavalitsusele ja koostamise aluseks on Viimsi Vallavalitsuse 26. september 2008 korraldus nr 579 detailplaneeringu algatamiseks, koos lähteülesande (töö nr 25) kinnitamisega (vt lisad). Viimsi valla Lubja küla Lubja IV ja V maaüksuste detailplaneeringu algatamise aluseks on Nigul Hekk i 07. august 2008 avaldus nr 36 Viimsi Vallavalitsusele ja koostamise aluseks on Viimsi Vallavalitsuse 31. oktoober 2008 korraldus nr 678 detailplaneeringu algatamiseks, koos lähteülesandega (töö nr 36) kinnitamisega (vt lisad). Kohalik omavalitsus on otsustanud eelkirjeldatud detailplaneeringute menetlused liita ning menetleda neid edaspidi koos, nimetusega Viimsi valla Lubja küla Tammiku, Lubja IV ja V maaüksuste detailplaneering, sest detailplaneeringutega planeeritavad maaüksused paiknevad kõrvuti ja antud piirkond vajab tervikliku planeeringulist lahendust juurdepääsude, tehnovõrkude, puhkealade, kaitsealade, tervisespordiraja ning laskumisnõlvade osas. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud alljärgnevate lähteandmetega: - Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneering (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu määrusega nr.7, 29.aprill 2008) - Viimsi terviseraja eskiisprojekt (koostaja Innopolis Insenerid OÜ, töö nr ) - Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted. (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu a. määrusega nr.32); - Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneering Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu a. määrusega nr.22); - Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ poolt koostatud Tammiku maaüksuse detailplaneeringu visioon - Tammiku mü geodeetiline alusplaan koostatud a maamõõdubüroo AS Viljandi EKE Projekt poolt (töö nr 03040) - Lubja IV ja V mü geodeetiline alusplaan koostatud maamõõdubüroo OÜ Geoterra poolt (töö nr 82/2008) - Tehnilised tingimused 1.2 Olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeringu objektiks olevad maaüksused Tammiku, Lubja IV ja V asuvad Viimsi vallas, Lubja külas. Planeeritava maa ala suurus on m². Käsitletav maa-ala paikneb Viimsi poolsaare keskosas Lubja külas Põhja-Eesti rannikumadalikul säilinud lavamaa aluspõhjakõrgendikul (jäänuksaar). Planeeritav ala on läänes piiritletud kõrge põhja-lõunasuunalise klindiastanguga, ala põhjaosas mõnevõrra madalama lääne-idasuunalise astanguga ning ala läbib loode- kagusuunaline klindiastang. Lääne- ja põhjaosa klindiastangute ühinemiskohal paikneb kõrgendiku järsus nõlvas kaitse alla võetud geoloogiline objekt Viimsi koobas (Kuradikoobas). Loode- kagusuunalise astangu tagune planeeritav ala on vahelduva reljeefiga Lubja tee suunas madalduv. Endised põllud ja karjamaad moodustavad piirkonnale omase miljööväärtusliku pärandkultuurmaastiku. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused kohaselt on kogu planeeritav ala loetud Harju maakonna huvitava 4

5 reljeefiga alade hulka. Mitmekesise kõrghaljastusega kaetud klindiastang on maastikku ilmestav element ja rahulikuks roheliseks fooniks klindiastangu alusel alal paiknevatele hoonestatud ja hoonestamata aladele. Tehnovõrkudest läbivad maa-ala 10 kv elektriliinid ja sideliin ning Paenurme tee ääres Lubja IV kinnistul 0.4 kv elektriliin. Muid kommunikatsioone territooriumil ei ole. Tammiku mü geodeetiline alusplaan on koostatud maamõõdubüroo AS Viljandi EKE Projekt poolt (töö nr 03040). Lubja IV ja V mü geodeetiline alusplaan koostatud maamõõdubüroo OÜ Geoterra poolt (töö nr 82/2008). Koordinaadid on L-EST 97 süsteemis, kõrgused on Balti süsteemis. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus Olemasolev maakasutus Tammiku maaüksusele on koostatud katastriplaan kü 89001:010: , mis on registreeritud Maa-ameti Harju Maakatastris 04.juuli a. Katastriüksuse suurus on 8,9 ha, sihtotstarve on maatulundusmaa. Kinnistusregistris on registreeritud registriosa nr /3949 all. Lubja IV maaüksusele on koostatud katastriplaan kü 89001:010:1767, mis on registreeritud Maa-ameti Harju Maakatastris 17. juunil Katastriüksuse suurus on 2,20 ha, sihtotstarve on maatulundusmaa- ja elamumaa. Kinnistusregistris on registreeritud registriosa nr / Lubja V maaüksusele on koostatud katastriplaan kü 89001:010:1766, mis on registreeritud Maa-ameti Harju Maakatastris 16. juunil Katastriüksuse suurus on 0,42 ha, sihtotstarve on elamumaa. Kinnistusregistris on registreeritud registriosa nr / Detailplaneeringu kirjeldus. 2.1 Vastavus üldplaneeringule Tammiku, Lubja IV ja V mü detailplaneering on üldplaneeringu kohane. Vastavalt Viimsi valla Lubja küla klindiastangu piirkonna planeeringule (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu 29.aprillil 2008 määrusega nr.7) on planeeritava maa-ala juhtfunktsioon väikeelamumaa, osaliselt maatulundusmaa, osaliselt kohaliku tähtsusega klindi kaitseala ning miljööväärtuslik piirkond. Üldplaneeringu teemaplaneeringu Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted. järgi on antud piirkonnas elamukrundi miinimumsuuruseks 1500m². Detailplaneeringus on arvestatud teemaplaneeringust tulenevate nõuetega üksikelamu krundile ja üksikelamule (kõrguslikud ja arhitektuursed üldtingimused), välja arvatud elamu ja abihoone asukohale kruntidel pos. nr. 1, 2, 3 ja 10 (teemaplaneeringus põhihoone asukoht 7,5 m krundipiirist). Üldjuhul on abihoone hoonestusala 5m kaugusel krundipiirist. Üldplaneeringu teemaplaneeringu Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik kohaselt on Tammiku, Lubja IV ja V kinnistud osaliselt rohevõrgustiku koridori ala ja puhverala. Kogu planeeritav ala on miljööväärtuslik ala nr 5 - Klindiastangu. Rohevõrgustiku puhveralal on eelistatud ja lubatud väikeelamute rajamine hoonestamiseks ettenähtud aladel vastavalt kehtivale teemaplaneeringule Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse 5

6 põhimõtted ja Viimsi valla mandriosa üldplaneeringule. Antud alal kehtib hetkel Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneering (kehtestatud Viimsi Vallavolikogu määrusega nr.7, 29.aprill 2008). 2.2 Arhitektuurne ja planeeringuline lahendus Käesoleva detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus üksikelamutele, kavandatakse loodusliku haljasmaa, metsamajandusmaa ja kaitsehaljastuse sihtotstarbega krundid rohekoridori tarbeks, planeeritakse tervisespordirada ja kõnniteed, tagatakse juurdepääsud kruntidele, lahendatakse tehnovõrgud ning taotlemaks planeeritavat ala läbivat teed munitsipaalomandisse moodustatakse teele transpordimaa sihtotstarbega krunt. Planeeringuga kavandatakse 8 elamumaa sihtotstarbega krunti. Igale elamumaa krundile on ettenähtud 1 üksikelamu ja 1 abihoone v.a. pos. 9 ja pos. 10 (2 abihoonet). Planeeritavate üksikelamute maksimaalne kõrgus ümbritseva maapinna keskmisest kõrgusmärgist katuseharja peale on 8,5m, v.a. pos.nr.10 (9,5 m) ja abihoonel 5,0m. Suurim lubatud korruste arv on 2, abihoonel 1. Lubatud katusekalded on vahemikus 10-45, harja suund vaba. Üksikelamud projekteerida soklikõrgusega mm. Välisviimistluses kasutada looduslike materjale: puitu, kivi, krohvi, betooni ja klaasi. Vältida tehismaterjali: plekki jt. loodusmaterjale matkivaid tooteid välisseinte viimistluses. Ei ole lubatud rajada ümarpalkehitisi. Hooned peavad omama lihtsaid ja selgeid fassaadipindu ning valdavalt horisontaalseid hoonemahte. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda põhimõttest vaatepilt pole loodav, vaid ainult täiendatav. Hoonete arhitektuurne ja konstruktiivne lahendus peab olema kooskõlas maastiku visuaalse iseloomuga. Hooned võivad paikneda vastavalt joonisel AP-5 määratud hoonestusalas. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP-3. Üksikelamute projekteerimisel ja ehitamisel rakendada EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest nõudeid ning tagada siseruumides normeeritud müratasemed. Reformimata riigimaast ning eraomandis olevatest kinnistutest (Lubja IV ja V) elamumaa sihtotstarbega kruntide planeerimiseks on detailplaneeringus maaüksuste jagamiseks ning liitmiseks moodustatud ajutised krundid pos. 9a, pos.9b, pos.9c, pos.10a, pos.10b, pos.10c (vt joonist AP-5b. Kruntimise plaan.). Miljöösse sobivaid piirdeid võib rajada elamumaa sihtotstarbega kruntide piirile v.a. krunt pos. 10 (vt. joonis AP-5a lõige AA). Tiheda (läbipaistmatu) piirde max kõrgus on 1,2 m; kruntide vahelise asuurse piirde max kõrgus 1,8 m. Elamukruntide piiramine ei ole kohustuslik. Radooniohust tulenevad nõuded: Kogu planeeritav ala - nii kõrgendik kui ka klindi piirkond kuuluvad Põhja-Eesti radooniohtliku vööndi piiresse (R. Raudsepp, - Keskkonnatehnika, 1999, 3). Valla territooriumi radooniriski selgitamiseks tellis Viimsi Vallavalitsus OÜ Geoloogiakeskuselt töö Viimsi valla mandriosa territooriumi pinnase radooniohtlikkuse hinnang (OÜ Geoloogiakeskus, Tallinn 2004). Mõõdeti radooni ja radooniga kaasnevate inimese tervisele ohtlike ainete sisaldus 66 vaatluspunktis. 6

7 Saadud tulemuste analüüs näitas, et ligi 10 % valla territooriumist moodustavad alad, kus pinnaseõhus radooni sisaldus on kõrge või väga kõrge. Nende alade hulka, kus pinnaseõhu radoonitase ületab Eestis kehtivad piirnormid (radoonisisaldus pinnaseõhus ületas 50 kbq/m3 ulatudes kohati kuni 285 kbq/m3), kuulub kogu käes-olevas töös käsitletav ala. Ülaltoodu tingib vajaduse arvestada radooniriski käesoleva detailplaneeringu koostamisel. Hoonete projekteerimisel konsulteerida radooniohutute majade projekteerimist uurinud spetsialistidega. Elamute projekteerimisel ja ehitamisel järgida standardi EVS 840:2009 Radooniohutu hoone projekteerimine antud juhiseid radooniohu vältimiseks. Muinsuskaitse nõuded: Paenurme tee ääres asub vana Lubja kõrtsi kelder. Kindlasti tuleb nimetatud ehitis säilitada ja restaureerida. Hoone on kohaliku kultuuriloo kontekstis oluline - kuuludes Lubja mõisakompleksi arhitektuurinäite üheks osaks. Kolmevõlvilist keldrifrontooni pole Viimsist mujal teada. Seetõttu on nimetatud hoone eriti oluline säilitada ja tagada tema säilimine (kõrvaldada kahjustavad tegurid- puujuured, pinnavee teke, kaugus uusehitistest jne). Samuti on oluline säilitada Paenurme tee all olevat paekivist laotud silda. Kunagise Lubja külatee sild. Sillale on nõukogude ajal küll tsemendiparandusi tehtud, kuid siiski omab nimetatud rajatis ajaloolist väärtust ja kannab edasi kohalikku arhitektuuri, näidet 19 saj viimsilaste kätetööst. Klindiserval paiknenud ajalooline kõrtsihoone on tänaseks hävinud. Nõukogude ajal hoone mahtu laiendati ning hoone oli kasutusel sealaudana. Käesolevaks hetkeks on säilinud kõrtsihoone vundament koos keldriga, mis on konserveeritud. Teiselpool teed asub Lubja mõisa moonakate maja. Selle hoone müürid on valdavalt säilinud. samuti on suures osas säilinud kivikatus. Säilitada hoone välisilme. Muud arhitektuuri- või tehnilised nõuded: Ehitusloa saamiseks tuleb koostada üksikelamu projekt, mis peab vastama Viimsi valla ehitusmääruse 17 ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusele nr 67 ( ) "Nõuded ehitusprojektile". Projekt tuleb kooskõlastada Põhja-Eesti Päästekeskusega ning esitada Viimsi Vallavalitsusele ehitusloa saamiseks. Ehitustegevus kruntidel ilma ehitusloata on keelatud. Detailplaneeringus antud piirangute ja kohustuste täitmise järelvalvet teostavad selleks Viimsi valla ehitusmäärusega volitatud ametiisikud. Rohevõrgustiku koridori alale on planeeritud kaitsehaljastuse ja metsamajandusmaa sihtotstarbega katastriüksused pos.5, pos.6 ja pos.13 (ajutised krundid pos.13a, pos.13b, pos.13c pos.13d) tagades rohekoridori toimimise ja orgaanilise terviku. Klindiastangu pealsele ja alusele maa-alale on kavandatud tervisespordirada ja kõnnitee. Planeeringuga moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega avaliku kasutusega katastriüksus pos. 4 ja pos. 11 (ajutised krundid pos.11a, pos.11b, pos.11c pos.11d). Planeeritud maa-alal on järgmised maakasutuse sihtotstarbed: EP - pereelamu maa (kataster elamumaa) HL looduslik haljasmaa [kataster sotsiaalmaa (üldkasutatav maa)] HK - kaitsehaljastuse maa [kataster sotsiaalmaa (üldkasutatav maa)] 7

8 LT - tee ja tänava maa (kataster transpordimaa) OE elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (kataster tootmismaa) 2.3 Teed. Liiklus. Parkimine Käsitletavale alale on juurdepääs on lahendatud Lubja teelt. Planeeritavat ala läbivale Paenurme teele moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega krunt pos. 11, millelt lahendatakse juurdepääsud planeeritavatele elamukruntidele. Paenurme tee teenindamiseks vajalik avaliku kasutusega transpordimaa katastriüksus pos.11 (ajutised krundid pos. 11a, pos.11b, pos.11c ja pos.11d) on planeeritud moodustada osaliselt reformimata maast ning osaliselt Lubja IV (katastritunnus 89001:010:1767, registriosa nr ) ja Lubja V (katastritunnus 89001:010:1766, registriosa ) kinnistutest. Planeeritud tee teemaa-ala laius on põhiosas 12m, sh sõidutee katendi laius 5,5m ja kõnnitee 2,25m. Nimetatud tee on kavas munitsipaliseerida. Juurdepääsutee kruntidele pos.1, 2 ja 3 teemaa-ala laius on 10, teekatendite laius on 4,5m ja kõnnitee 2m. Teede lõpus on autode ümberpööramisplatsid. Teed rajatakse tolmuvaba kõvakattega. Planeeringuga moodustatakse transpordimaa sihtotstarbega avaliku kasutusega katastriüksus pos. 4, mis antakse valla omandisse. Teed rajatakse tolmuvaba kattega. Mahasõidud kruntidele rajatakse ka tolmuvaba kõvakattega laiusega 3,5m. Parkimine lahendatakse omal krundil. Igale üksikelamu krundile on planeeritud 3 parkimiskohta. Kruntidele jäävad kõnniteed ja tervisespordirajad nähakse ette avalikuks kasutamiseks. Enne Tammiku ja Lubja IV ja V mü detailplaneeringu kehtestamist tuleb sõlmida arendajate (kinnistute omanike) ja Viimsi Vallavalitsuse vahel notariaalne leping, kus fikseeritakse tingimused juurdepääsuteede, tehnovõrkude, samuti sademete- ja pinnavete ärajuhtimise süsteemi projekteerimiseks ning väljaehitamiseks. Notariaalselt sõlmitavas lepingus tuleb fikseerida ka teede ja tehnotrasside ehitamise ajakava ja ekspluateerimise tingimused. 2.4 Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneerimise aluseks on olemasolevad maapinna kõrgusarvud. Projekteeritavate üksikelamute ±0.00 on soovituslikud, see täpsustatakse hoonete tööjooniste koostamisel. 2.5 Looduskeskkond ja haljastus Planeeritaval ala paikneb mitmekesise kõrghaljastusega kaetud klindiastang. Üldplaneeringu teemaplaneeringu Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik kohaselt on kogu kõrghaljastusega klindiastang rohevõrgustiku koridori ala. Rohevõrgustiku aladel juhindub maakasutus järgmistest eesmärkidest: ökosüsteemide/elupaikade kaitse; loodusliku mitmekesisuse kaitse; liikide ja koosluste säilitamine, pinnase ja põhjavee kaitse, mikrokliima kaitse; inimmõju kompenseerimine. 8

9 Kõrghaljastusega klindi alale on planeeritud kaitsehaljastuse maa (kataster sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) sihtotstarbega katastriüksused - pos.5, pos.6 ja pos.13 - eesmärgiga säilitada rohekoridori sidusus ja koostoimimine. Detailplaneeringu põhijoonisele on kantud üldplaneeringu teemaplaneeringu Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik järgne Haabneeme-Klindiastangu maastikukaitseala piir ja Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringu järgne Lubja- Klindiastangu maastikukaitseala piir. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust ( Looduskaitseseadus 4 lõige 2). Lubja-Klindiastangu maastikukaitsealal puudub hetkel kehtiv kaitse-eeskiri ja vastavalt looduskaitse seaduse 31 lõige 2 järgi on Lubja-Klindiastangu maastikukaitseala piirangu vööndis keelatud järgmised tegevused: 1. uue maaparandussüsteemi rajamine; 2. puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 3. uuendusraie 4. maastikukaitseala puistutes puuvõrade või põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutustööd ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta; 5. biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine 6. ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine; 7. sõidukiga, maastikusõidukiga sõitmine, väljaarvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks; 8. telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; Lubja-Klindiastangu maastikukaitseala valitseja on Viimsi Vallavalitsus. Kaitstavate looduse üksikobjektidest asub käsitleva ala kirdeosas lääne- ja põhjaosa klindiastangute ühinemiskohal Viimsi koobas ehk Kuradikoobas (kaitse alla võetud Harju RSN Täitevkomitee a. otsusega nr.258), mille piiranguvööndi ulatus on 30 m (keskkonnaministri 01.juuli 2002.a. määrus nr 43 Harju maakonnas asuvaid kaitstavaid looduse ümbritseva piiranguvööndi ulatus ; RTL 2002, 79, 1217, 4, lg 38). Vastavalt Keskkonnaministri 02. aprilli a määrusele nr 27 Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri (RTL, , 46, 678) on üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on keelatud: 1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine; 2) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine; 3) uute maaparandussüsteemide rajamine; 4) jäätmete ladustamine; 5) jugade, allikate ja karstivormide ümbruses väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. 9

10 Üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul on üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud: 1) uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine; 2) teede ja liinirajatiste rajamine; 3) uuendusraie tegemine; 4) puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine; 5) üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine. Viimsi koopa (Viimsi kuradikoobas) valitseja on Keskkonnaameti Harju Järva-Rapla regioon. Kõrghaljastust tuleb säilitada võimalikult suures mahus. Säilitada klindiastangul olev pangamets võimalikult looduslikus seisundis. Langetada on lubatud kruntidel vaid otseselt ehitus- ja rajamistöid takistavad puud ning puhastada kraavipervi, kui sealne haljastus halvendab oluliselt kuivendussüsteemi tööd. Elamukruntide haljastus lahendatakse hoonestuse projekteerimise etapis. Puude mahavõtmine tuleb kooskõlastada Viimsi valla keskkonnaametiga. 2.6 Keskkonnakaitselised abinõud Planeeritud maa-ala keskkonnakaitselised abinõud on järgmised: kõrghaljastuse säilitamine; klindiastangu kaitse (vt. seletuskiri p.2.5, joonis AP-5); planeeritud elamukruntidel uue haljastuse rajamine; arvestades läbiviidud radooniohtlikkuse hinnangu tulemusi, peab kogu alal hoonestusprojektide koostamisel radooniriski ennetama, s.t. uute majade projekteerimisel ja ehitamisel radooniprobleemidega arvestama ning radooniohu vähendamise leevendusabinõusid; juurdepääsuteede rajamine tolmuvaba kõvakattega; tehnilise infrastruktuuri objektidest tulenevate piirangutega (kaitsevööndite, kujadega jne.) arvestamine (vt seletuskiri p.2.7, joonis AP - 5); sadeveekanalisatsioonitrassi rajamine ja sadevete juhtimine olemas olevatesse eelvooludesse( joonis AP 6); jäätmete kogumine konteineritesse, hoiustamine krundil ja regulaarne äravedu. Äraveo osas sõlmida leping seda teenust pakkuva firmaga. 2.7 Kehtivad piirangud ja kaitsevööndid Detailplaneeringu alale planeeritavate tehnorajatiste osas on kohustus seada isiklik kasutusõigus tehnovõrkude omanike kasuks ja asjaõigusleping Elektritrassi kaitsevöönd Elektriõhuliini kaitsevööndi ulatus piki elektriliine mõlemale poole on: kuni 1 kv 2 m 1 kv kuni 20 kv 10 m Seal võib töid teostada ainult AS Fortum Elekter loal. 10

11 2.7.2 Sidetrassi kaitsevöönd Mõlemale poole on sidetrassi on kaitsevöönd 1.0 m. Seal võib töid teostada ainult Elion Ettevõtted AS loal Veetorustike kaitsevöönd Mõlemale poole veetrassi on kaitsevöönd 2,0 m, seal võib töid teostada AS Viimsi Vesi loal Reovee kanalisatsiooni kaitsevöönd Mõlemale poole kanalisatsioonitrassi on kaitsevöönd 2,0 m, seal võib töid teostada AS Viimsi Vesi loal Sadeveekanalisatsiooni kaitsevöönd Mõlemale poole sadeveekanalisatsioonitrassi on kaitsevöönd 2,0 m, seal võib töid teostada AS Viimsi Vesi loal. 2.8 Turvaabinõud Planeerimisseaduse järgi tuleb detailplaneeringus käsitleda kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmist. Väljakujunenud tänavavõrguga elukeskkonnas kuritegevuse riske vähendavad abinõud lahendatakse osaliselt hoone ehitusprojektiga (turvalukk, valvekaamerad) ja autokohased parkimisel. Korrashoid: Ehitustegevuse lõppedes tuleb ala kohe koristada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ala kiire koristamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine). Juurdepääs: Oluline on hea teemärgistus. Teede äärde tuleb paigaldada suunaviidad ja teede nimed. Elavus: Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel aastaringselt. Lubja külas on soovitav korraldada naabrivalve. Nähtavus ja vaateväli: Tuleb vältida läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas ning võimalike ründajate peidupaiku. Piirdeaedade ehitamisel tuleb jälgida nende läbipaistvust ja kõrgust. Vajalik on piisav läbipaistvus. Vargus ja vandalism: Pimedad nurgatagused ja hoovid tekitavad järelvalveta tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb hoonete tagumisi sissepääse, mis on teedelt nähtamatud. Tagumised uksed ja aknad tuleb muuta turvalisemaks, see vähendab sissemurdmist. 11

12 3. Tehnovõrgud 3.1 Veevarustus Planeeritud ala asub AS Viimsi Vesi vee-ettevõtluspiirkonnas. Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Viimsi Vesi poolt on välja antud tehnilistele tingimustele 19. mai 2010 koos mainitud piirangutega kuni Viimsi Vee veepuhastusjaama valmimiseni. Tagatav veehulk projekteeritavatele objektidele täpsustatakse projekteerimise käigus. Planeeritud liitumispunkt asub nõlva all Nurme mü.- sel. Liitumiseks ÜVV-ga tuleb koostada tööprojekt peale detailplaneeringu kehtestamist. Projekt tuleb kooskõlastada AS-ga Viimsi Vesi. 3.2 Kanalisatsioon Analoogselt veevarustusele on kanalisatsioon lahendatud vastavalt AS Viimsi Vesi poolt väljaantud tehnilistele tingimustele 19. mai 2010.a. Liitumiseks ÜK-ga tuleb koostada tööprojekt, mis kooskõlastatakse AS-ga Viimsi Vesi ning sõlmitakse liitumisleping. 3.4 Sade- ja pinnasevete ärajuhtimine Planeeritavale alale projekteeritud sade- ja pinnasevete kanalisatsioon asub planeeritava sõiduteede all, sealt juhitakse sadeveed Lubja tee ääres olevasse kraavi. 3.5 Elektrivarustus Planeeritavate elamute elektripaigaldiste varustamine elektrienergiaga on lahendatud vastavalt Fortum Elekter AS Viimsi regiooni elektrivarustuse tehnilistele tingimustele detailplaneeringuks nr. 008/ a. (pikendatud a.). Tammiku, Lubja IV ja Lubja V maaüksuste planeeritavate elamute elektripaigaldiste toide on ette nähtud planeeritavast 10/0,4 kv komplekt-alajaamast. Maaüksusi läbivad 10 kv õhuliinid on asendatud 10 kv kaablitega Viimsi Valla Arenduskeskuse OÜ detailplaneeringuga nr Planeeritud alajaama toide on planeeritud 10 kv kaabliga Viimsi 110/10 kv alajaama Pringi fiidrilt F ,4 kv elektrivõrk maaüksustel on planeeritud kaabelliinidena. Elamute elektri-paigaldiste toiteks on elamute kruntide piiridele ette nähtud transiit- ja liitumiskilbid. Transiitkilbid on ühendatud alajaamaga ringtoite-skeemi kohaselt. Koos 0,4 kv kaablitega on planeeritud alates alajaamast kauglugemis-süsteemi kaablid, mis viia läbi liitumiskilpide katkestamata. Ühendusliinid liitumiskilpidest kuni elamute peakilpideni paigaldavad tarbijad. Olemasolevad 0,4 kv õhuliinid maaüksustel demonteerida. Uuetoa maaüksuse olemasolevate hoonete elektripaigaldiste toide on ette nähtud planeeritavast elektrivõrgust. Pärast elamute projekteerimist ja võimsuste täpsustamist tuleb taotleda konkreetsed elektrivarustuse tehnilised tingimused. 12

13 3.6 Tänavavalgustus Planeeritavate maaüksuste tänavavalgustus on lahendatud vastavalt Rito Elektritööd AS-i tehnilistele tingimustele nr a. (pikendatud , nr. 826). Sõiduteede valgustamiseks on kasutatud 6 m ja kergeliiklusteede valgustamiseks 4 m kõrguseid koonilisi tsingitud metallmaste. Tänavavalgustuse toiteliinid on ette nähtud maakaablitega PVC-paindtorudes. Tänavavalgustuse juhtimiskilp on ühendatud planeeritava 10/0,4 kv alajaama toitele. Antud detailplaneeringus oleva tervisespordiraja osa valgustus lahendatakse tervisespordiraja tööprojekti staadiumis. Toite saamiseks taotleda Fortum Elekter AS st tehnilised tingimused. Tänavavalgustuse projekt kooskõlastada Rito Elektritööd AS-ga. 3.7 Sidevarustus Planeeritavate elamute sidevarustus on lahendatud vastavalt Elion Ettevõtted AS-i telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr , a. Käesoleva tööga on planeeritud 1-avaline sidekanalisatsioon Upotel-plasttorudest piki sõiduteede haljasalasid ja kergliiklusteid kuni elamute kruntide piirideni. Hargnemistel on kasutatud sidekaevusid ja sadulharusid. Planeeritud sidekanalisatsioon on ühendatud Lubja tee olemasoleva sidetrassiga, milleks tuleb paigaldada Lubja tee ja Kristlepa tee nurgale sidekaev. Tööjooniste koostamiseks tellida konkreetsed tehnilised tingimused. 4. Tuleohutusabinõud Detailplaneering vastab Eesti Vabariigi Valitsuse a. kehtestatud määrusele nr 315. Tuleohutusabinõud on järgmised: - Kruntidele on märgitud hoonestusalad (vt joonis AP-5) - Juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele-rajatistele peavad olema vabad ja aastaringselt kasutuskõlblikus seisukorras. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muul põhjusel, kui see takistab tuletõrje- või päästetehnika läbisõitu, tuleb rajada koheselt uus läbipääs suletavasse lõiku. - Tuleohtlikul ajal on kulu ja risu põletamine keelatud. Tuleohtlik aeg algab kevadel peale lume sulamist ja lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisega. - Hoonetevahelisse tuleohutuskujasse on keelatud ladustada põlevmaterjale ning põlevpakendis seadmeid. - Hoonete tulepüsivusaste on TP-3. Projekteeritavate hoonete ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Põhja-Eesti Päästekeskusega. - Detailplaneeringuga on planeeritud teemaa-alale tuletõrjeveehüdrant vt joonist AP-6) - Planeeritud elamukruntide pos.nr. 1, 2 ja 3 juurdepääsuteede lõpus on ettenähtud ümberpööramisplatsid. 13

14 5. Joonised 5.1 Asukoha plaan AP Väljavõte Lubja küla klindiastangu piirkonna üldplaneeringust AP Situatsiooniskeem AP Tugiplaan M 1:1000 AP Põhijoonis M 1:1000 AP-5 Kruntimise plaan M 1:1000 AP-5a 5.6 Tehnovõrgud 1:1000 AP-6 14