Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium
|
|
- Aino Kuuse
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1
2 2
3 3
4 Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium ARENGUKAVA a. Tallinn
5 5
6 SISUKORD 1. Lühiandmed koolist 4 2. Gümnaasiumi partnerlus ja välissuhted 9 3. Kooli arengukava analüüs Gümnaasiumi MISSIOON Gümnaasiumi VISIOON Gümnaasiumi prioriteedid Prioriteetsed kooliarengu valdkonnad Gümnaasiumi arengu põhilised eesmärgid, ülesanded ja indikaatorid Gümnaasiumi osas eestikeelse õppe tagamiseks vajalike ressursside olemasolu Põhikooli osas eesti keeles õpetatavad ained Keelekümblus Mitmesuunaline klassivaba gümnaasiumi aste Loodusainete suund Reaal-tehniliste ainete suund Sotsiaal-humanitaarainete suund Kutsesuund Tegevuskava aastaks õppe-kasvatusalane tegevus materiaal-tehniline baas Infotehnoloogia arengukava aastaks Arengukava töörühm Arengukava uuendamise kord 31 LISAD 1. Lõimumise teed eesti ühiskonda Kooli missioon kodaniku kasvatamine Kooli juhtimise süsteem Infosüsteem Personaliga töötamise süsteem Muutmiste iseloomu hinnang TMRGs Enesehindamise struktuur Õpikeskonna parendamine Töö probleemsete lastega SWOT-analüüs Komplekteerimine Klassikomplektide komplekteerimismeetmed Arengukava töörühm 44 6
7 Lühiandmed koolist Asub Tallinna Mustamäe linnaosa südames Kool loodud: Tallinna 51.Keskkool a. Tallinna 38.Keskkool a. Tallinna 51.Keskkool a. Tallinna Mustamäe Reaalkool a. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium a. Asub aadressil E.Vilde tee 64, Tallinn Hetkeseis: õpilasi klassides kokku 645 Kilde kooli ajaloost: avatakse Tallinna 51.kaheksaklassiline kool kaheksaklassiline kool nimetatakse ümber Keskkooliks 1992 juuni Tallinna 51.Keskkool nimetatakse ümber Tallinna Mustamäe Reaalkooliks 1992 sept. sai alguse järgmine spetsialiseerimine: algkoolis matemaatika, arvutiõpetus, bioloogia; põhikoolis keemia, bioloogia, füüsika, matemaatika, arvutiõpetus; keskkoolis keemia-bioloogia, füüsika-matemaatika, arvutiõpetus, ökonoomikasotsioloogia, õigusteadus-psühholoogia 1994 konkursi Aasta õpetaja võidab füüsikaõpetaja Miroslava Belova 1995 EV Haridusministeeriumi poolt kinnitatakse eksperimendi korraldamine kursuse süsteemis õpetamiseks meie koolis 1996 töö kursuse süsteemis toimub põhi-ja keskkooli klassides Tallinna Linnavalitsuse määrusega nr nimetatakse Mustamäe Reaalkool ümber Mustamäe Reaalgümnaasiumiks. 7
8 1997 luuakse ühendus Interneti võrguga 2000 konkursi Aasta õpetaja võidab eesti keele õpetaja Olga Ivanova 2001 kinnitatakse gümnaasiumi 2001/2003.a. arengukava 2002 konkursi Hea õpetaja võidab eesti keele õpetaja Olga Ivanova 2002 konkursi Aasta õpetaja võidab bioloogiaõpetaja Tatjana Kozlova 2003 kinnitatakse gümnaasiumi 2004/2006.a. arengukava 2003 konkursi Aasta õpetaja võidab matemaatikaõpetaja Svetlana Pokinboroda 2004 konkursi Aasta õpetaja võidab vene keele õpetaja Natalija Mahhova 2005 Kvaliteediauhinna "Hästi juhitud kool" võitjad 2005 konkursi "Hea muukeelse kooli eesti keele õpetaja" võidab eesti keele õpetaja Anneli Kristal 2006 Kvaliteediauhinna "Hea õpikeskkonnaga kool" võitjad 2006 konkursi "Hea integratsioonialase tööga kool" võitjad 2006 "Hea muukeelse kooli eesti keele õpetaja" konkursi võidab eesti keele õpetaja Olga Ivanova 2007 kinnitatakse gümnaasiumi 2007/2009.a. arengukava 2008 Kvalteediauhinna Hea õpetaja võidab keemia õpetaja Irina Žikina; eripreemia vene keele ja kirjanduse õpetaja Natalija Mahhova 2008 Tallinna konkursi Innovaatline õpetaja võidab algklassideõpetaja Irina Žedeleva 2008 Mustamäe Linnaosa Valitsus tunnistab bioloogiaõpetaja Tatjana Kozlova parimaks nominatsioonis Mustamäe kooliõpetaja elutöö 2008 konkursi Parim lõimumisprojekt võitjad 2008 Konkursi Parim personaliprojekt haridusasutuses 2008 eripreemia 2009 Kvalteediauhinna Hea õpetaja võidab algklasside õpetaja Svetlana Novikova 8
9 2009 Konkursis Parim personaliprojekt haridusasutuses edukas osalemine 2009 Konkursi Aasta õpetaja võidab eesti keele ja kirjanduse õpetaja Olga Ivanova 2009 Konkursi e-õpetaja võidab keemiaõpetaja Irina Žikina 2010 Konkursi Innovaatiline tegu 2010 võitjad 2010 Konkursi Tallinna Aasta õpetaja võidab eesti keele õpetaja Anneli Kristal 2010 Konkursis Parim personaliprojekt haridusasutuses edukas osalemine 2011 Konkursi Mustamäe Aasta õpetaja võidab kehalise kasvatuse õpetaja Olga Didõk 2012 Konkursil Innovaatiline tegu voolimise rõõm tunnustus 2012 Konkursil Parim lõimumisprojekt 2012 edukas osalemine 2012 Konkursi Tallinna Aasta õpetaja võidab logopeed Irina Kudrjašova 9
10 Lõpetasid gümnaasiumi medaliga: õpilane kuldmedal õpilast hõbemedal õpilast hõbemedal õpilast kuldmedal 1 õpilane hõbemedal õpilast kuldmedal 3 õpilast hõbemedal õpilast kuldmedal 4 õpilast hõbemedal õpilast kuldmedal 8 õpilast hõbemedal õpilast kuldmedal 12 õpilast hõbemedal õpilast kuldmedal 6 õpilast hõbemedal õpilast kuldmedal 2 õpilast hõbemedal õpilast kuldmedal 5 õpilast hõbemedal õpilast kuldmedal 3 õpilast hõbemedal õpilast kuldmedal 1õpilast hõbemedal õpilast kuldmedal 1 õpilast hõbemedal õpilast kuldmedal 1 õpilast hõbemedal 10
11 Gümnaasiumi kreedo: Õpetamine peab arendama! Elukutselise kaadri olemasolu (11 vanemõpetajat, 4 õpetaja-metoodikut) Gümnaasiumi tehniline sisustus: 2 arvutiklassi, multimeediakabinet, 14 Data-projektorit, koolilokaalvõrgus on 89 arvutit, 21 printerit, 1 paljundusmasinat, 16 infotahvlit, grafoprojektorid, audio- ja videotehnika, 4 SMART-tahvlit multimeedia -, keemia-, ajaloo- ja matemaatikakabinettides. Arvuti igas ainekabinetis, lugemissaalis ja õpetajatetoas. Paljundusruum. Algkoolis: on olemas ettevalmistusklassid koolieelikutele eesti ja inglise keel alates 1.klassist töötab pikendatud pikapäevarühm ( ) aktiivne aine- ja huvialane ringitöö spordiklasside olemasolu (Jyoshinmon Shorinryu Karate-Do) õppekeeleks eesti keel: kunsti, tööõpetuse, muusika, inimeseõpetuse, kehalise kasvatuse tundides avame ettevalmistusklassi koolieelikutele keelekümbluse programmi järgi avame ettevalmistusklassi koolieelikutele Hea Algus programmi järgi Põhikoolis: õppekeeleks eesti keel: Eesti geograafia, üldajaloo, eesti kirjanduse, loodusõpetuse, tütarlaste käsitöö, poiste tööõpetuse tundides Tegutseb spordiklubi Jyoshinmon Shorinryu Karate-Do Gümnaasiumis: õppetöö kursuste kaupa on olemas 4 õppesuunda: - reaal-tehniliste ainete õppesuund - loodusainete õppesuund - sotsiaal-humanitraarainete õppesuund - kutsesuund Töötab kaasaegne raamatukogu ja tehniliselt varustatud lugemissaal Oleme Tallinna Ülikooli baaskool, aktiivne praktikaalane tegevus Tingimuste olemasolu, mis tagavad õpilaste tervise hoidmise ja tugevolemise (söökla ja puhvet; med.teenindamine; tugisüsteem: psühholoog, logopeed, sotsiaalpedagoog, parandusõpetajad; täiendavad võimalused sportimiseks). 11
12 Gümnaasiumi partnerlus ja välissuhted Rahvusvahelised suhted 1. Venemaa * Moskva Tervisekool nr Soome * Helsingi Soome-vene kool 3. Läti * Riia 40.Keskkool 4. Leedu * Palanga Salomeja Neres e nim. Gümnaasium 5. Ukraina * Kiievi Puškini gümnaasium Kõrgkoolid 1. Tallinna Ülikool 2. Tartu Täppisteaduste Kool 3. Tartu Ülikool 4. Tartu Ülikooli Narva Kolledž 5. Majanduse ja Juhtimise Instituut ECOMEN 6. Jaan Tõnissoni Instituut 7. Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli Täiendõppe Keskus MRG. 1. Tallinna Haridusamet 2. Mustamäe LOV 3. Tallinna Laste Turvakeskus 4. Tiigrihüppe Sihtasutus 5. Mustamäe 1.Lasteaed-Algkool 6. Tallinna Tehnikagümnaasium 7. Arte Gümnaasium 8. Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool 9. MISA Meie Inimesed 10. Tervise Arengu Instituut 11. Sihtasutus INNOVE 12. MINU RIIK 13. Swedbank 14. Tallinna Loomaaed 15. Tallinna Botaanikaaed 16. Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakond 17. Hoolekogu 18. Lastevanemad 1. Teater Estonia 2. Eesti Draamateater 3. Vene Teater 4. Vene Kultuuri Keskus 5. Raadio 4 6. Mustamäe Laste Loomingu Maja 7. Tallinna Huvikeskus KULLO 8. Ajalehed 9. Eesti Filharmoonia 10. KUMU 11. Kirjastused Koolibri, Avita, TEA 12. Mustamäe Avatud Noorte Keskus 13. Spordklubi Jyoshinmon Shorinryu Karate-Do 12
13 Kooli arengukava analüüs Eesmärk nr.1: Arendada hariduskeskkonna kujundamine. Eesmärk nr.2: Gümnaasiumi positiivse maine kui tähtsa kaasaegse haridusprotsessi komponendi kujundamine. Eesmärk nr.3: Luua arendav keskkond ning vajalikud tingimused, mis võimaldavad gümnaasiumil sujuvalt üle minna eestikeelsele aineõppele Nende eesmärkide saavutamise on taganud: 1. Koolilõpetajate vajalikke teadmiste, oskuste ja vilumuste saamine. Seda soodustas: - innovatsiooni vormide, meetodite, võtete ja vahendite kasutamine - õpetajate professionaalne kasv kaasaegsete infotehnoloogiate põhjal - lõimumine ainekavade, haridusvaldkondaade abil - koolisisesed, linna ja riiklikud olümpiaadid, konkursid, viktoriinid - osalemine projektides - matemaatika mängus Känguru pidev osalemine. 2. Intellektuaalse, emotsionaalse, motivatsioonilise ja jõulise sfääride arendamine. - kontsertide ja näituste saalide, muuseumide ning teatrite külastamine - koolisiseste male ja kabe turniiride läbiviimine - viktoriini Olen eestimaalane läbiviimine gümnaasiumis - traditsiooniliste pidulike aktuste läbiviimine - pidev osalemine linnaosa ja linna spordiüritustes - koolisiseste käsitöö-, joonistuste ja fotonäituste korraldamine ja läbiviimine - ekskursioonide korraldamine - olümpiaadide, viktoriinide, spordivõistluste võitjate autasustamine - arendusvestluste läbiviimine 3. Kaastöö, seadusekuulelikkuse, areneva, sotsiaalselt eduka isiksuse kasvatamine: - osalemine projektis MINU RIIK - osalemine konkursis Vanalinnatark - osalemine projektis Euroopa koolis - osalemine TAI projektis Suitsuprii klass - kohtumised riigi väljapaistvate poliitiliste tegelastega - publikatsioonid koolielust massmeedias - rahvuskalendri tähtpäevade tähistamine - õpilaste teadusklubi Erudiit tegevus - Emakeelepäeva konverentsi korraldamine - ainenädalate korraldamine 13
14 Uue riikliku õppekava rakendamisega on eesti keele ja selles õpetatavate ainete osakaal suurenenud. Vastavalt sellele õppe-kasvatustöös põhikohal on eestikeelne aineõpe ning lõimumine eesti ühiskonda Õppeprotsessis - eesti keeles õpetatavate ainete arvu kasv - eesti kirjanike loomingule pühendatud konkurssides osalemine - Eesti kultuuriga seotud materjalide kasutamine ainetundides - eestikeelse terminoloogia kasutamine ainetundides I-III kooliastmes - gümnaasiumi algkooli osas on avatud juba kolmas keelekümblusklass - Hea Alguse klassis kõigis ainetes on kakskeelne terminoloogia - gümnaasiumi osas õppekeeleks on eesti keel (60%) - gümnaasiumi osa on mitmeesuunaline alates 2011./2012.õppeaastast Õppevälises töös - Iseseisvuspäevale pühendatud pidulik aktus - kultuuriasutuste, arhitektuurimälestiste, loodus- ja ajalooliste paikade külastamine - ekskursioonid Riigikokku - kohtumised riigitegelastega - riigipühadele ja väljapaistvatele inimestele pühendatud konkursid - viktoriini Olen eestimaalane läbiviimine - koostöö eesti õppekeelsete koolidega lõimumisprojektides - kohtumised eesti kultuuritegelastega - ühisprojet TTGga Õpime suheldes, sihtleme õppides - eesti rahvakalendri tähtpäevade tähistamine - traditsiooniliste koolidevaheliste Emakeelepäeva konverentside korraldamine - osalemine rahvusvahelises projektis Aktiivne ja turvaline koolipäev Gümnaasiumi edukale arengule aitab kaasa - juhtimise süsteemi olemasolu - kindel infosüsteem - sisehindamise läbiviimine - probleemide väljaselgitamine, analüüsimine, tagasiside andmine - organisatsiooni kultuuri olemasolu - nõutava kvalifikatsiooniga personali kõrge protsent - meeskondade olemasolu (juhtkond, ainesektsioonid, arengugrupp, projektigrupid, klassijuhatajad, hoolekogu, Õpilasomavalitsus jne) - kaasaegsete infotehnoloogiate olemasolu - innovaatilise keskkonna loomine - dünaamilisus ja paindlikkus - võime ja oskus muutuda - stabiilsus - väärtused - traditsioonide olemasolu 14
15 Missioon Konkurentsivõimelise isiksuse ja tolerantse ning lojaalse ühiskonnaliikme kasvatamiseks kaasaegse ja mitmekülgse arendava õpikeskkonna loomine. Visioon Gümnaasiumis on kõik tingimused kooli positiivse maine ja omanäolisuse kujundamiseks ning Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus konkurentsivõimelise ja pädeva vilistlase arendamiseks. Prioriteedid Gümnaasiumi visiooni teostamiseks tõstab gümnaasium esile jägmised prioriteedid: kooli kreedo Õpetamine peab arendama igaüks meie gümnaasiumis saab olla edukas innovaatiliste meetodite kasutamine õppeprotsessi korraldamisel õppeainete õpetamine eesti keeles töö hariduslike erivajadustega õpilastega erinevaid meetodeid ja võtteid kasutades ainealase klassivälise töö korraldamine valiku võimalus võõrkeelte õppimisel kaasaegsete IT vahendite kasutamine õppeprotsessi korraldamisel osalemine projektides, olümpiaadides, konkurssides, viktoriinides, spordivõistlustes koostöö haridus-, teadus- ja kultuuriasutustega gümnaasiumi õpilaste teadusklubi Erudiit, mille tegevus on seotud enamuses reaalainetega gümnaasiumi Õpilasomavalitsuse tegevus terviseedendamine koolis igaüks tunneks end gümnaasiumis turvaliselt huviringide mitmekesisus 15
16 Prioriteetsed kooliarengu valdkonnad Prioriteettegevused Elluviimiseaeg Teostaja(d), vastutaja(d) Arendava hariduskeskkonna kujundamine: enesehindamise süsteemi arendamine, analüüs ja parendamine; kiituste ja laitmiste süsteemi arendamine, analüüs ja parendamine; arendava hariduskeskkonna kujundamise muutmiste iseloomu hinnangu analüüs; kakskeelsele õppele ülemineku jätkamine; ettevalmistusklass koolieelikutele keelekümb-luse programmi järgi; kakskeelne ettevalmistusklass koolieelikutele Hea Algus programmi järgi; mitmesuunaline klassivaba gümnaasiumi aste. Huvitegevus: olemasolevate väärtuste ja traditsioonide säilitamine ja uute loomine, arvestades muutusi ühiskonnas ning Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus; õpilasomavalitsuse tegevuse arendamine; projektitegevus klassi- ja koolivälise tegevuse arendamiseks; aine- ja huviringide mitmekesisus (sh tasuliste). Varustatus kvalifitseeritud personaliga: noorte õpetajate värbamine; kvalifitseeritud personali säilitamine ja koolitus; personali ümberõpe seoses üleminekuga eestikeelsele õppele gümnaasiumi astmes; kvalifitseeritud personali olemasolu eesti keeles õpetatavate ainete õpetamiseks põhikooli osas. Infotehnoloogiate arendamine kaasaegse kooli osana. arvutivõrgu hooldamine; multimeedia kabinettide teenindamine ja hooldamine; töö e-kooli süsteemiga; raamatukogu arvutiprogrammi haldamine; raamatukogus üleminek e-kataloogile ja elektroonteenindamisele; osalemine Tiigrihüppe Sihtasutuse projektides ja teistes projektides. Materiaal-tehnilise baasi arendamine oluliste kommunikatsioonisüsteemide vahetus; tervikrenoveerimise taotlemine. jaan juuni 2015 jaan juuni 2015 jaan juuni 2015 jaan juuni 2015 sept mai 2015 sept mai 2015 sept mai 2015 jaan juuni 2015 sept juuni 2015 sept juuni 2015 sept juuni direktor, direktori asetäitjad õppe- ja kasvatustöö alal, psühholoog, arengujuht, sotsiaalpedagoog, aineõpetajad, õpilased huvijuht, klassijuhatajad, ringijuhid, aineõpetajad, õpilasomavalitsus, hoolekogu direktor, direktori asetäitjad õppe- ja kasvatustöö alal, hoolekogu, psühholoog, lastevanemad direktor, direktori asetäitjad õppe- ja kasvatustöö alal, infojuht direktor, direktori asetäitjad õppe- ja kasvatustöö alal 16
17 Gümnaasiumi arengu põhilised eesmärgid, ülesanded ja indikaatorid Eesmärk nr.1: Arendava ja turvalise hariduskeskkonna loomine, mis tagab õpilase isiksuse mitmekülgse arenemise. Ülesanne: tagada õpilase isiksuse mitmekülgne areng, arvestades tema vajadusi õppes ja enesearengus. Indikaatorid Näitajad 1. Kõrgkvalifitseeritud ja stabiilsed kaadrid. Vanemõpetajate ja õpetaja-metoodikute protsent; omal soovil lahkunute protsent kogu töötajate arvust. 2. Noorte õpetajate olemasolu koolis. Noorte õpetajate protsent kogu töötajate arvust. 3. Personali täiendõpe ja ümberõpe. Täiendõppe ja ümberõppe läbinute protsent kogu töötajate arvust. 4. Töö andekate õpilastega. Olümpiaadides, konkursidel, projektides osalejate arv. 5. Töö nõrga õpimotivatsiooniga õpilastega. Õpilaste põhjuseta puudumiste arv ja koolist väljaheidetud õpilaste arv; individuaalsete õppekavade rakendamine; koduõppe korraldamine; kooli nõustamiskomisjoni töö. 6. Edukas huvitegevus koolis. Huviringides, spordiklubides jms osavõtjate arv. 7. Edukas projektitegevus koolis. Koolisisestes- ja välisprojektides osalejate arv. 8. Kooli tehniline varustatus. Arvutite arv ühe õpilase ja ühe õpetaja kohta; multimeedia kasutamise võimalus; arvutiklasside arv koolis. 9. Edukalt töötav kiituste ja laituste süsteem. Väljatöötatud süsteemi olemasolu ja rakendus. 10. Mitmesuunaline klassivaba gümnaasiumi astme süsteem. Õppesuundade komplekteerimine; valikainete mitmekesisus paindliku õppesüsteemi näitajana. 11. Hea õpikeskkonna olemasolu. Teistesse koolidesse lahkunud õpilaste arv; sisekorra rikkumiste arv; lahendust nõutavate probleemide arv. 12. Tervistedendava süsteemi olemasolu. Tervistedendavasse töösse kaasatud personali ja õpilaste arv. 13. Õpilaste turvalisust tagava süsteemi olemasolu. Valvurid; videokaamerad koolimajas ja koolimaja ümber; tugisüsteemi olemasolu, tihe koostöö politseistruktuuridega. 17
18 Eesmärk nr.2: Gümnaasiumi positiivse maine loomine, mis on kaasaegse haridusprotsessi ja gümnaasiumi arenguressursi tähtis osa. Ülesanne: luua selline õpikeskkond, mis soodustab konkurentsivõimelise isiksuse ja tolerantse ning lojaalse ühiskonnaliikme kasvatamise. Indikaatorid Näitajad 1. Isiksuse areng kui väärtus. Kooli enesehinnangu süsteem; oskus teistega koos kõrvuti õppida, töötada ja elada. 2. Teadmised kui väärtus. Teadmiste kvaliteedi kasv; kõrgkooli astujate kõrge protsent (70-80%) 3. Riigikeele oskus; kodaniku kasvatus, tolerantsus kui väärtus. 4. Ühiskonnapädevus ja lõimumine eesti ühiskonda kui väärtus. 5. Projektitegevus kui üks parimaid võimalusi lõimumiseks eesti ühiskonda. 6. Kooli traditsioonide säilitamine ja uute arendamine kui positiivse koolimaine loomise võimalus. Riigikeele tasemeeksami sooritanute arv võrreldes sooritajate üldarvuga; osalemine linna-, vabariiklikes- ja rahvusvahelistes projektides ja spordiüritustes. Eesti Vabariigi seduste tundmine gümnaasiumi lõpetajatel tagamaks kiiret kohanemist eesti ühiskonnas. Haridusprojektide koostamine ja ellu viimine; koostöö eestikeelsete koolidega, osalemine haridusprojektides. Kooli maine loomine, mille näitajaks on vilistlaste laste arv koolis. 7. Kooli avatus kui väärtus. Kontaktid teiste haridusasutuste, meedia ja avatud institutsioonidega. Eesmärk nr.3. Luua arendav keskkond ning vajalikud tingimused, mis tagavad eestikeelsete õppeainete kvaliteetset õpetamist gümnaasiumis. Ülesanne: luua vastavad tingimused, mis loovad soodsa keskkonda eestkeelsele aineõppele gümnaasiumis. Indikaatorid Näitajad 1. Õpetamismeetodite arendamine ja keeleline Ümberõppe läbinute õpetajate arv; IT tugi kasutamine; projektõpe; eestikeelse terminoloogia kasutamine ainetundides. 2. Lõimitud aineõppe rakendamine Lõimitud ainetundide läbiviimine, kasvav huvi selle vastu ( õpilased,õpetajad, vanemad) 3. Eesti keele õppimise ja õpetamise taseme ning Eesti keeles õpetatavate ainete arv koolis. kvaliteedi tõstmine. 4. Kultuuridevaheline lõimumine. Kultuuridevaheliste sidemete leidmine, tutvustamine ja analüüs projektõppe kaudu. 5. Lõimumine huvitegevuse kaudu. Ühisprojektid teiste koolidega (k.a. eestikeelsed koolid); eesti rahva kultuuri ja teiste rahvaste kultuuride omavaheliste seoste leidmine ja tunnustamine huvitegevuse kaudu. 6. Lõimumine eesti ühiskonda eesti kodanikuna ja aktiivse ühiskonna liikmena. Riiklike ja ühiskondlike tööde, ülesannete, vormide ja EV seaduste tundmine; EV põhiseaduse tundmise eksamiks ettevalmistamine ja selle läbiviimine kodakondsuse eksami osana. 18
19 Eesmärk nr.4. Edukas üleminek uuele riiklikule õppekavale Ülesanne: Luua õpikeskkond ja vajalikud tingimused, mis soodustavad üleminekut uuele riiklikule õppekavale. Indikaatorid Näitajad 1. Kvalifitseeritud kaadri olemasolu Vanemõpetajate ja õpetaja-metoodikute protsent, noorte õpetajate protsent kogu töötajate arvust; ümberõppe läbinute õpetajate arv; 2. Valikainete mitmekesisus gümnaasiumi osas Neljasuunaline gümnaasiumi osa; gümnaasiumi osa õpilaste arv. 3. Lõimitud aineõppe rakendamine Lõimitud ainetundide läbiviimine, kasvav huvi selle vastu ( õpilased,õpetajad, vanemad) 4. Eesti keele õppimise ja õpetamise taseme ning Eesti keeles õpetatavate ainete arv koolis. kvaliteedi tõstmine. 5. Lõimumine eesti ühiskonda eesti kodanikuna ja aktiivse ühiskonna liikmena. Riiklike ja ühiskondlike tööde, ülesannete, vormide ja EV seaduste tundmine; EV põhiseaduse tundmise eksamiks ettevalmistamine ja selle läbiviimine kodakondsuse eksami osana. Günaasiumi osas eestikeelse õppe tagamiseks vajalike ressursside olemasolu Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis pööratakse suurt tähelepanu kakskeelsele aineõppele, mille lõpptulemusena vene õppekeelega kooli gümnaasiumi osas õpetatakse riigikeeles 60% õppeainetest, vähemalt 57 kursust. Alguse saanud gümnaasiumi Arengukavast toimib koolis pidev protsess, mille kohaselt jätkub 1. Õpetajate riigikeele oskuse parendamine 2. Õpetajate töö kvaliteedi tõstmine ning ümberõpe 3. Õppeainete õpetamine eesti keeles põhikooli osas 4. Kodanikutunde kasvatamine 5. Õpetajate ning õpilaste osalemine projektides 6. Koostöö eesti õppekeelega koolidega, õpilasvahetus 7. Klassiväliste lõimumisalaste ürituste korraldamine Ühine haridussüsteem soodustab erineva rahvusega noortel, sealhulgas ka uusimmigrantidel, lõimuda eesti ühiskonda. Eesti seadusandlus annab võimaluse saada põhiharidus emakeeles, kuid edukas õppimine gümnaasiumi osas on võimalik juhul, kui põhikoolis on loodud vajalikud tingimused eesti keele omandamiseks Selleks on põhikooli osas olemas: üleminekut soodustav õpikeskkond kvalifitseeritud kaader tehniline varustus eestikeelsed õppevahendid 19
20 Põhikooli osas eesti keeles õpetatavad ained 2012./2013. õppeaasta põhikooli astmed Eesti keeles õpetatav aine 1. kl 2. kl 3. kl 4. kl 5. kl 6. kl 7. kl 8. kl 9. kl Eesti lastekirjandus * Üldajalugu * Poiste tööõpetus * * * 2013./2014. õppeaasta põhikooli astmed Eesti keeles õpetatav aine 1. kl 2. kl 3. kl 4. kl 5. kl 6. kl 7. kl 8. kl 9. kl Kehaline kasvatus * Muusika * * Eesti lastekirjandus * Kunst * Üldajalugu * Poiste tööõpetus * * * 2014./2015. õppeaasta põhikooli astmed Eesti keeles õpetatav aine 1. kl 2. kl 3. kl 4. kl 5. kl 6. kl 7. kl 8. kl 9. kl Kehaline kasvatus * * Muusika * * * Eesti lastekirjandus * Kunst * * Üldajalugu * Poiste tööõpetus * * * 20
21 KEELEKÜMBLUS Keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Kuna keelekümblus on ennast ära õigustanud, otsustas gümnaasium ühineda sellega ning avada igal järgneval õppeaastal paralleelselt emakeelse esimese klassiga ka üks esimene klass, kus õppetöö toimub keelekümblusmetoodika alusel. Alates 2009/2010.õppeaastast hakkas tööle keelekümbluse ettevalmistusklass koolieelikutele. Alates 2010/2011.õppeaastast liitus gümnaasium varajase keelekümblusprogrammiga alates 1.klassist 2013./2014.õppeaastal on keelekümblusesse kaasatud algkooli osa üks paralleel. Tänu keelekümblusprogrammis osalemisele tuli gümnaasiumi tööle palju noori õpetajaid. Eesmärgid: eesti keele oskus kõrgel tasemel (lugemisel, kirjutamisel, rääkimisel, kuuldust arusaamisel) emakeele valdamine kõrgel tasemel klassile vastav edasijõudmine muudes õppeainetes eesti ja vene kultuuride mõistmine ning väärtustamine lõpetajad on võimelised edukalt lõimuma Eesti ühiskonda säilitades oma rahvusliku identiteedi valmistada ette sellised põhikooli lõpetajad, kes on konkurentsivõimelised jätkata õpinguid eestikeelses gümnaasiumis ÕPPEAINE I KOOLIASTE 1.klass 2.klass 3.klass KOKKU Eesti keel 5 8 (10/6) 6 19 Vene keel - 2(0/4) 4 6 Inglise keel Loodusõpetus Inimeseõpetus Matemaatika Muusika Kunst ja tööõpetus Kehaline kasvatus Valikained Vene keel NÄDALAKOORMUS ÕPPEAINE II KOOLIASTE 4.klass 5.klass 6.klass KOKKU Eesti keel Vene keel Inglise keel Loodusõpetus Inimeseõpetus Ajalugu Matemaatika Muusika Kunst Käsitöö ja kodundus Kehaline kasvatus Valikained Eesti lastekirjandus Matemaatika Vene keel NÄDALAKOORMUS
22 MITMESUUNALINE KLASSIVABA GÜMNAASIUMI ASTE Seoses üleminekuga uuele riiklikule õppekavale tekkis õpilastel võimalus valida 10.klassis endale sobiv õppesuund ja sellega seoses ka eestikeelsed valikained. Alates 2011./2012.õppeaastast on gümnaasiumis õppesuundadeks valitud kolm põhisuunda: reaal-tehnikline õppesuund loodusteaduste õppesuund sotsiaalainete õppesuund Põhiainetes on õpilased tundides kõik koos ning tund toimub loengu vormis. Valikainetes aga iga suund õpib enda poolt valituid aineid. (vt Lisa) Alates 2012./2013.õppeaastal tuli gümnaaiumi koostööpartneriks Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool ning tekkis võimalus veel ühe suuna avamiseks: kutsesuund Sellel suunal on õppetundidena koolis valitud ainult 2 valikainet: riigikaitse noormeestel ja uurismitöö alused. Ülejäänud valikainete süsteem toimib Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli poolt korraldatavate loengute ja praktikumide näol. Õpilased saavad gümnaasiumi lõppedes tõendi, et neil on läbitud kutsehariduse automehaaniku erialal 600 tundi ning vastavad soodustused edasiste erialaste õpingute jätkamisel ja hariduse saamisel. Õppetöö toimub: 4 õppepäeva gümnaasiumis 1 õppepäev Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis 22
23 õppeaine 2012/ klass ÕPPEPLAAN Loodusainete suund 2013/ klass 2014/ klass kokku õppekeel Vene keel vene Kirjandus vene Eesti keel eesti Eesti kirjandus eesti Inglise keel inglise Matemaatika (v.k.) vene Matemaatika (ee.k.) eesti Bioloogia 2(ee.k.) 2 (ee.k.) 4 4 kursust - eesti Keemia 2 (v.k.) 1(ee.k) 1(ee.k.) kursust vene 2 kursust - eesti Füüsika 1 (v.k.) 2(v.k.) 2(v.k.) 5 5 kursust vene Ajalugu eesti Ühiskonnaõpetus eesti Inimeseõpetus eesti Muusika eesti Kunst eesti Kehaline kasvatus eesti Elukeemia eesti Majandusmatemaatika elemendid eesti Arvutite kasutamine teaduslikus töös eesti Eesti religiooni maastik eesti Füüsilised oskused ja oskus liikuda eesti Riigikaitse eesti Toiduainete tehnoloogia alused Saksa keel saksa Füüsiline geograafia eesti Humanitaarne geograafia eesti Loodusteadused, tehnoloogia ja eesti ühiskond Uurimistöö alused eesti Liikumine värskes õhus eesti Karjääriõpetus eesti Kodulinn Tallinn eesti Draama ja teater eesti Inimene ja religioon eesti Keemiliste protsesside seaduspärasused eesti Elementide keemia eesti Geoinformaatika eesti Kokku kursuseid: Neist eesti keeles: % 60% 57% 59,6% 23
24 ÕPPEPLAAN Reaal-tehniliste ainete suund õppeaine 2012/ klass 2013/ klass 2014/ klass kokku õppekeel Vene keel vene Kirjandus vene Eesti keel eesti Eesti kirjandus eesti Inglise keel inglise Matemaatika (v.k.) vene Matemaatika (ee.k.) eesti Bioloogia 2(ee.k.) 2 (ee.k.) 4 4 kursust - eesti Keemia 2 (v.k.) 1(ee.k.) kursust vene 1 kursust - eesti Füüsika 1 (v.k.) 2(v.k.) 2(ee.k.) 5 5 kursust vene Ajalugu eesti Ühiskonnaõpetus eesti Inimeseõpetus eesti Muusika eesti Kunst eesti Kehaline kasvatus eesti Majandusmatemaatika elemendid eesti Planimeetria I eesti Planimeetria II eesti Arvutite kasutamine teaduslikus eesti töös Eesti religiooni maastik eesti Füüsilised oskused ja oskus eesti liikuda Riigikaitse eesti Toiduainete tehnoloogia alused Saksa keel saksa Füüsiline geograafia eesti Humanitaarne geograafia eesti Arvuteooria elemendid eesti Uurimistöö alused eesti Liikumine värskes õhus eesti Karjääriõpetus eesti Kodulinn Tallinn eesti Draama ja teater eesti Loodusteadused, tehnoloogia ja eesti ühiskond Elementide keemia eesti Inimene ja religioon eesti Keemiliste protsesside eesti seaduspärasused Geoinformaatika eesti Kokku kursuseid: Neist eesti keeles: % 60% 58% 60% 24
25 ÕPPEPLAAN Sotsiaal- humanitaarainete suund õppeaine 2012/ klass 2013/ klass 2014/ klass kokku õppekeel Vene keel vene Kirjandus vene Eesti keel eesti Eesti kirjandus eesti Inglise keel inglise Matemaatika (v.k.) vene Matemaatika (ee.k.) eesti Bioloogia 2(ee.k.) 2 (ee.k.) 4 4 kursust - eesti Keemia 2 (v.k.) 1(ee.k.) kursust vene 1 kursust - eesti Füüsika 1 (v.k.) 2(v.k.) 2(v.k.) 5 5 kursust vene Ajalugu eesti Ühiskonnaõpetus eesti Inimeseõpetus eesti Muusika eesti Kunst eesti Kehaline kasvatus eesti Ülgajalugu maailmaajalugu: eesti Euroopa välised tsivilisatsioonid Sissejuhatus filosoofia mõistesse eesti Ärialane inglise keel inglise Arvutite kasutamine teaduslikus eesti töös Eesti religiooni maastik eesti Füüsilised oskused ja oskus eesti liikuda Riigikaitse eesti Toiduainete tehnoloogia alused Saksa keel saksa Füüsiline geograafia eesti Humanitaarne geograafia eesti Tänapäeva filosoofia mõistesse eesti Majandusmatemaatika elemendid eesti Inimene ja religioon eesti Uurimistöö alused eesti Liikumine värskes õhus eesti Karjääriõpetus eesti Kodulinn Tallinn eesti Draama ja teater eesti Loodusteadused, tehnoloogia ja eesti ühiskond Keemiliste protsesside eesti seaduspärasused Geoinformaatika eesti Kokku kursuseid: Neist eesti keeles: % 61,5% 58% 61% 25
26 ÕPPEPLAAN Kutsesuund õppeaine 2012/ klass 2013/ klass 2014/ klass kokku õppekeel Vene keel vene Kirjandus vene Eesti keel eesti Eesti kirjandus eesti Inglise keel inglise Matemaatika (v.k.) vene Matemaatika (ee.k.) eesti Bioloogia 2(ee.k.) 2 (ee.k.) 4 4 kursust - eesti Keemia 2 (v.k.) 1(ee.k.) kursust vene 1 kursust - eesti Füüsika 1 (v.k.) 2(v.k.) 2(ee.k.) 5 5 kursust vene Ajalugu eesti Ühiskonnaõpetus eesti Inimeseõpetus eesti Muusika eesti Kunst eesti Kehaline kasvatus eesti Riigikaitse 2 2 eesti Saksa keel saksa AUTOTEHNIKA eesti Füüsiline geograafia eesti Humanitaarne geograafia eesti Uurimistöö alused eesti Kokku kursuseid: Neist eesti keeles: % 60% 59% 60% 26
27 Tegevuskava aastateks Õppe-kasvatusalane tegevus Tegevus Elluviimiseaeg Teostaja(d), vastutaja(d) Üldtöö 1. Riiklik ja kooli õppekavad direktor, direktori asetäitjad õppe-kasvatustöö alal, arengujuht, õpetajad 2. Kooli arengukava korrigeerimine ja elluviimise toetamine direktor, arengujuht, hoolekogu, arengugrupp, õpilasomavalitsus, lastevanemad, õpetajad 3. Koostöö lastevanematega huvijuht, klassijuhatajad, hoolekogu, aineõpetajad 4. Koostöö hoolekoguga direktor, lastevanemad, arengujuht 5. E-kool infojuht, e-kooli administraator, aineõpetajad, lastevanemad, õpilased 6. Projektitegevus direktor, arengujuht, infojuht, õpetajad, õpilased 7. Õppeplaani eripära: ainete õpetamine eesti keeles põhikooli osas aine- ja huviringide mitmekesisus 8. Valikained põhikooli osas: usundiõpetus (2. ja 7.klass) eesti lastekirjandus (5.klass) eesti keel (9.klass) karjääriõpetus (9.klass) direktor, hoolekogu, direktori asetäitjad õppe-kasvatustöö alal, huvijuht, aineõpetajad direktor, hoolekogu, direktori asetäitjad õppe-kasvatustöö alal, aineõpetajad 9. Koostöö koolipartneritega direktor, arengujuht, huvijuht Õpetajad 1. Töö ainesektsioonides direktori asetäitjad õppe-kasvatustöö alal, õpetajad 2. Uuendatud õppe- ja aineprogrammide korrigeerimine direktori asetäitjad õppe-kasvatustöö alal, arengugrupp, õpetajad 3. Aineõpetajate konsultatsioonid. Tugisüsteem. Kooli direktori asetäitjad õppe-kasvatustöö alal, aineõpetajad, nõustamiskomisjon. Töö HEV õpilastega sotsiaalpedagoog, psühholoog, parandusõpetajad 4. Koduõpe. Individuaalsete töökavade väljatöötamine ja direktori asetäitjad õppe-kasvatustöö alal, aineõpetajad, rakendamine sotsiaalpedagoog, psühholoog, parandusõpetajad 5. Täiendkoolitus eesti keeles aineid õpetatavatele õpetajatele direktori asetäitjad õppe-kasvatustöö alal, arengugrupp, õpetajad 6. Atesteerimine direktor, atesteerimiskomisjon, õpetajad 27
28 7. Kvalifikatsiooni nõuete täitmine direktor 8. Klassijuhatajate tegevus huvijuht, klassijuhatajad 9. Ringitöö korraldamine huvijuht, ringijuhid, klassijuhatajad 10. Töö vanematega direktor, direktori asetäitjad õppe-kasvatustöö alal, klassijuhatajad, õpetajad 11. Üleminek kakskeelsele õppele (põhikooli osas) direktor, direktori asetäitjad õppe-kasvatustöö alal, arengujuht, aineõpetajad 12. Mitmesuunaline gümnaasiumi osa direktor, direktori asetäitjad õppe-kasvatustöö alal, arengujuht, aineõpetajad 13. Ühine projektialane tegevus direktor, arengujuht, huvijuht Õpilased 1. Õpilasomavalitsuse tegevus huvijuht 2. Projektitegevus arengujuht, arengugrupp 3. Osalemine õppenõukogude, konverentside ja huviringide töös huvijuht 4. Osalemine, kooli-, linna-, vabariiklikes- ja rahvusvahelistes huvijuht, arengujuht olümpiaadides, konkursidel, spordiüritustes 5. Koostöö spordiklubi Jyoshinmon Shorinryu Karate-Do huvijuht, treener Aleksander Lanberg 6. Kooliajaleht Klassi uudised toimetamine õpilasomavalitsus, huvijuht Lõimumisprogramm 1. Osalemine lõimumisprojektides direktor, arengujuht, aineõpetajad, õpilased 2. Osalemine Keelekümblusprogrammi võrgustikus direktor, direktori asetäitjad õppe-kasvatustöö alal, keelekümblusõpetajad 3. Eestikeelse terminoloogia kasutamine ja kakskeelsus ainete direktor, direktori asetäitjad õppe-kasvatustöö alal, arengujuht, õpetamisel 4. Ainete õpetamine eesti keeles: - algklassides: kunst, tööõpetus, inimeseõpetus, kehaline kasvatus - keelekümblusklassid; - põhikooli osas: Eesti geograafia, üldajalugu, eesti lastekirjandus; - gümnaasiumis: 60% aineõpetajad direktor, direktori asetäitjad õppe-kasvatustöö alal, eesti keele ainesektsioon, eesti keele õpetajad, keelekümblusõpetajad, aineõpetajad 5. Ainetevaheline lõimumine direktori asetäitjad õppe-kasvatustöö alal, arengujuht, aineõpetajad 6. Riigikeele oskust puudutavate kvalifikatsiooninõuete täitmine direktor, direktori asetäitjad õppe-kasvatustöö alal, aineõpetajad 7. Kultuuridevaheline dialoog: eesti ja vene keele, kirjanduse, direktor, direktori asetäitjad õppe-kasvatustöö alal, eesti keele ajaloo kultuuri, eesti ja vene rahvuste tavade põhjalik uurimine ja ainesektsioon, aineõpetajad tundmaõppimine 8. Riigikeele õpetamise kvaliteedi tõstmine põhikooli ja direktor, direktori asetäitjad õppe-kasvatustöö alal, eesti keele 28
29 gümnaasiumi osas, kooli lõpetades vastava keeleoskustaseme ja ainesektsioon, eesti keele õpetajad, ühiskonnaõpetuse õpetajad kodakondsuse saamine 9. Gümnaasiumi raamatukogufondi täiendamine eestikeelse kirjandusega (teatmikud, õppekirjandus, sõnastikud, ilukirjandus direktor, eesti keele ainesektsioon, direktori asetäitjad õppe- ja kasvatustöö alal, raamatukoguhoidja jne) 10. Kultuuriasutuste külastamine huvijuht, klassijuhatajad, aineõpetajad 11. Õpetajate ja õpilaste eestikeelse suhtlemiskeskkonna eesti keele ainesektsioon, infojuht, klassijuhatajad, aineõpetajad laiendamine infotehnoloogia kasutamise abil 12. Eesti keele õppematerjalide ühise süsteemi arendamine algkoolist kuni gümnaasiumi lõpuni eesti keele ainesektsioon, eesti keele õpetajad, raamatukoguhoidja 13. Õpetajate kompetentsid Eesti ja Euroliidu ajaloo valdkonnas, arengu programmides, vastava info saamise võimalustes ajalooõpetajad, arengujuht, infojuht 14. Osalemine kõikvõimalikes eesti ja rahvusvahelistes arengujuht, eesti keele ainesektsioon, infojuht, huvijuht koostööprojektides 15. TMRG ja TTG pikaajalise ühisprojekti jätk Õpime suheldes, suhtleme õppides Olga Ivanova, Anneli Kristal, Olga Didõk, klassijuhatajad, eesti keele õpetajad, aineõpetajad 16. Edaspidine partnersuhete areng teiste koolide ja asutustega arengujuht, huvijuht, psühholoog, sotsiaalpedagoog, õpetajad, õpilased Huvitegevuse arendamine 1. Sotsiaalsete kompetentside ja hindamisorjentatsioonide huvijuht, õpilasomavalitsus, psühholoog, sotsiaalpedagoog kujundamine tundide ja klassiväliste ürituste kaudu 2. Spordi ja sporditraditsioonide arendamine (spordiklubi treener, huvijuht, klassijuhatajad Jyoshinmon Shorinryu Karate-Do) 3. Edaspidine linna- ja spordilaagrite töö korraldamine ja huvijuht, treener, kehalise kasvatuse õpetajad, aineõpetajad läbiviimine 4. Spordivõistluste korraldamine ja läbiviimine (jalgpall, korvpall, huvijuht, kehalise kasvatuse õpetajad, aineõpetajad käsipall, male, kabe, kergejõustik jne) 5. Projektialane tegevus direktor, arengujuht, huvijuht, õpetajad, õpilased 6. Õpilasomavalitsuse töö arendamine huvijuht, õpilasomavalitsus, psühholoog 7. Ühiste ürituste korraldamine ja läbiviimine eestikeelsete koolide noortega huvijuht, õpilasomavalitsus, klassijuhatajad 1. Arendada ja täiustada õpilasomavalitsuse tegevusvorme. Süstemaatiliselt korraldada õpilasomavalitsuse aktiivi koolitust kõikidel tasemetel 2. Aktiivselt osaleda erinevates koolidevahelistes lõimumisprojektides, kultuuri-, haridus- ning tervishoiu asutustega Kooli- ja klassiväline tegevus huvijuht, õpilasomavalitsus, hoolekogu, lastevanemad, psühholoog, sotsiaalpedagoog, klassijuhatajad, arengugrupp, õpilased huvijuht, õpilasomavalitsus, hoolekogu, lastevanemad, psühholoog, sotsiaalpedagoog, klassijuhatajad, õpilased 29
30 3. Korraldada ja viia läbi laste loomingulised näitused huvijuht, õpilasomavalitsus, klassijuhatajad, õpilased 4. Regulaarselt toimetada koolilehte Klassi uudised huvijuht, õpilasomavalitsus, klassijuhatajad, õpilased 5. Korraldada kohtumisi Eesti tuntud inimestega, poliitikute ja huvijuht, õpilasomavalitsus, klassijuhatajad, õpilased Riigikogu saadikutega 6. Riigikogu külastamine. Osalemine projektis Minu Riik. Konkurss Vanalinnatark ajalooõpetajad, eesti keele õpetajad, õpilased, klassijuhatajad 1. Erinevate ürituste korraldamine ja läbiviimine: - Aabitsapidu, Rebastepidu - Õpetajatepäev - Jõuluteemalised üritused - Sõbrapäev - Emakeelepäevakonverentsi korraldamine - Lõpukell - 4-nda, 9-nda ja 12-nda klassi lõpuüritused - Õpilasomavalitsuse liikmete koolitus - Väljasõiduseminarid - Klassikalise muusika kontserdite korraldamine - Traditsioonilisest kirjanik Ed.Vilde sünniaastapäevale pühendatud Mustamäe koolide jutuvõistlusest aktiivne osavõtt 2. Õpilasomavalitsuse liikmete aktiivne osavõtt Kooli traditsioonid ja väärtused huvijuht, õpilasomavalitsus, Hoolekogu, lastevanemad, psühholoog, klassijuhatajad, õpilased õpilasomavalitsuse aktiiv, huvijuht õppenõukogude istungite tööst 3. Igaastane laste suvelaagri korraldamine ja läbiviimine Olga Didõk, Marianna Tam, aineõpetajad, klassijuhatajad, õpilased 4. Teadmine kui väärtus direktor, direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal, ainesektsioonide esimehed, hoolekogu, õpetajad, õpilased, huvijuht, arengujuht, arengugrupp 5. Isiksuse areng kui väärtus direktor, direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal, ainesektsioonide esimehed, hoolekogu, õpetajad, õpilased, huvijuht, arengujuht, arengugrupp 6. Eesti keele oskus ja kodanikukasvatus kui väärtus direktor, direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal, ainesektsioonide esimehed, hoolekogu, õpetajad, õpilased, huvijuht, arengujuht, arengugrupp 7. Ühiskonnapädevus kui väärtus direktor, direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal, ainesektsioonide esimehed, hoolekogu, õpetajad, õpilased, huvijuht, arengujuht, arengugrupp 30
31 8. Kooli vanade traditsioonide säilitamine ja uute loomine ning arendamine direktor, direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal, ainesektsioonide esimehed, Hoolekogu, õpetajad, õpilased, huvijuht, arengujuht, arengugrupp Materiaal-tehnilise baasi arendamine Infotehnoloogiliste vahendite hankimine Materiaal-tehniline baas direktor, infojuht, hoolekogu kooli eelarve infojuht projektitegevus, omatulud, Tiigrihüppe Sihtasutus omatulud Soojusvõrgu renoveerimine direktor vajalik jooksev sanitaarremont Hoone terviklik renoveerimine. Elektrivõrgu renoveerimine direktor vajalik jooksev sanitaarremont Hoone terviklik renoveerimine. Aula renoveerimine direktor Hoone terviklik renoveerimine. Spordisaali renoveerimine direktor Hoone terviklik renoveerimine. Hoone trepikojad direktor Hoone terviklik renoveerimine. 31
32 Infotehnoloogia arengukava aastaks Töö sisu Tähtaeg Vastutab 1. Hooldada arvutivõrk kabinettides infojuht süsteemi administraator 2. Hooldada tehnikaga varusttud õppekabinette infojuht süsteemi administraator 3. Töötada andmebaasiga, mis võimaldab koolil töötada e-kooli süsteemiga infojuht 4. Korraldada koolitused õpetajatele arenguvestluste läbiviimiseks e-kooli süsteemi abil e-kooli tugiisik 5. Võimaldada lastevanematel ja õpilastel ligipääsevus e-kooli süsteemile infojuht, e-kooli tugiisik 6. Õpetada lapsevanemaid ja õpilasi kasutama e-kooli teenuseid infojuht, e-kooli tugiisik 7. Jätkata koguda kooli kodulehele elektroonilisi õppematerjale kõikides ainetes. Võimaldada ligipääsevus neile Interneti kaudu. 8. Korraldada õppetundide läbiviimine multimeediakabinetis kasutades elektroonilisi õppematerjale infojuht, süsteemi administraator aineõpetajad pidevalt infojuht, süsteemi administraator 9. Rakendada arvutiprogramm raamatukogus ning minna üle e-kataloogidele raamatukogus infojuht, infokeskuse juhataja, süsteemi administraator 10. Jätkata õpetajate koolitust seoses programmiga "DIGITIIGER" infojuht 11. Koguda e-materjale õppeainetes üleminekuks ddigitaalsele õpetamisele infojuht, arengugrupi liikmed, aineõpetajad 12. Näha ette digitaalõppe võimalus gümnaasiumiastme klassides infojuht, aineõpetajad 13. Osalemine ülelinnalistel infotehnoloogia-alastel konverentsidel. pidevalt infojuht, aineõpetajad 14. Edaspidine aktiivne koostöö MIKSIKEsega. Pidevalt infojuht, aineõpetajad 15. Aktiivselt osaleda Tiigrihüppe Sihtasutuse projektides infojuht, aineõpetajad 16. Aktiivselt osaleda Tiigrihüppe Sihtasutuse konkurssidel ja iga-aastastel konverentsidel. pidevalt infojuht 32
33 Arengukava töörühm: 1. Anneli Kristal - direktori kohusetäitja, arengujuht, eesti keele vanemõpetaja 2. Svetlana Belova - hoolekogu esimees 3. Olga Ivanova - eesti keele õpetaja-metoodik 4. Inna Portjanskaja - infojuht 5. Svetlana Butkovskaja - direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal 6. Ljudmilla Nikolajenko - direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal 7. Marina Gromova - huvijuht 8. Natalija Mahhova - ainesektsiooni juhataja, vene keele õpetaja- metoodik 9. Olga Didõk - ainesektsiooni juhataja, kehalise kasvatuse vanemõpetaja 10. Veera Kaparina - algklasside vanemõpetaja 11. Margarita Mažeiko - inglise keele vanemõpetaja 12. Darja Tarnogrodskaja õpilasomavalitsuse liige, 12.klassi õpilane 13. Asiman Kasõmov - hoolekogu liige, 11.klassi õpilane Arengukava on kooskõlastatud õppenõukoguga a., protokoll nr.2 ja hoolekoguga a., protokoll nr.2. Svetlana Belova hoolekogu esimees Anneli Kristal direktori kohusetäitja 33
34 Arengukava uuendamise kord 1. Arengukava täitmist analüüsitakse vastavalt kooli sisehindamise korrale. Arengukava muudetakse tulenevalt seadusandlusest. Arengukava uuendamine ja muudatused läbivad kooskõlastused kooli hoolekogus, kooli õppenõukogus, linnaosa halduskogus ja linnaosa valitsuses. Arengukava kinnitab Tallinna Haridusamet. 2. Arengukava korrigeeritakse üks kord aastas. 3. Arengukava tegevuskava muudatused kooskõlastab kooli direktor kooli õppenõukogu ja kooli hoolekoguga, mille järel muudatused kinnitatakse. 34
35 Lisad: 35
36 Lõimumise teed eesti ühiskonda Metoodiline tegevus Õppematerjalid Õppekasvatustegevus Klassiväline ja kooliväline tegevus Töö uue riikliku õppekavaga Kooli raamatukogu ja infokeskuse fond Eesti keele tunnid õppeekskursioonid mööda Eestit Eesti keele õpetamise kvaliteedi parendamine Eesti autorite teoste fondi täiendamine Eestikeelse terminoloogia kasutamine ainetundides Lõimumisalane projektitegevus Täiendõpe ja ümberõpe Õppematerjalide olemasolu eesti keeles ainete õpetamiseks Eesti keeles õpetatavad ained EV Põhiseaduse aluste gümnasistidest lektorite grupp alaealistele Mitmesuunaline gümnaasiumi aste Eesti keeles õpetatavate ainete õpetamise kvaliteedi tõstmine Õppematerjalid eestikeelsete valikainete kvaliteetseks õpetamiseks Ürituste sari Eesti rahvakalendri tähtpäevad Linnaosa-, linna- ja vabariiklikud üritused Iga-aastane Emakeelepäeva konverents Ülekoolilised üritused 36
37 PRINTSIIBID Kooli missioonkodaniku kasvatamine Eesmärgid Kaasaitamine ühiskonnas oma koha leidmisele Sallivuse kasvatamine Edukuse kasvatamine Perekond 1.-3.klass Oma rahva esindaja 4.-6.klass Eesti Vabariigi kodanik 7.-9.klass õpetaja kodanlik positsioon päritavus, järjepidevus kooli ja perekonna ühinevus individuaalne lähenemine avatus Kooli võimalused Õppeprotsess: ainetunnid olümpiaadid teaduslikud konverentsid õpilasvahetus Klassiväline töö: suhtlemine projektid lastele ekskursioonid jpm. 37
38 Kooli juhtimise süsteem DIREKTOR HOOLEKOGU õppenõukogu ainesektsioon õpilasesindus arengugrupp psühholoog logopeed sotsiaalpedagoog parandusõpetaja meditsiiniteenindus toitlustus direktori asetäitjad õppekasvatustöö alal direktori asetäitja majandusalal huvijuht infojuht arengujuht ainesektsioonide esimehed raamatukoguhoidja õpetajad, pikapäevarühma kasvatajad, ringijuhid vanemad, õpilased Planeerimine Korraldamine Juhtimine Kontroll kavad kooli struktuur kui töösse haaratuse, asjaolude seisust projektid organisatsioon motivatsioo- teadlikus programmid päevakord, nide suhtumise soovitud suuna ja standardid korrashoid muutumine taseme etaloonid tööde ja ülesannete struktuur kasv või korrigeerimine Loova aktiivsuse kõrvalekalduvuse kriteeriumid aja korraldamine vähenemine Võimaldavad gümnaasiumil Sihikindlalt töötada Tegevust korraldada Hariduse taseme kvaliteeti tõsta Gümnaasiumi peamiste eesmärkide saavutamiseks 38
39 Infosüsteem Informatsioon tuleb väljaspoolt (HM, Haridusamet, Mustamäe LOV j.n.e.): seadused, käskkirjad, ringkirjad, sõnumid, reklaam. Internet, HM-, HAkodulehekülg Post E-Post TMRG kodulehekülg E-Kool EHIS EKIS Tallinna HA register Kantselei juhataja Direktor Hoolekogu Direktori asetäitjad Korralduste raamat Korrapidajaadministraator raamat Huvijuht Õpilasomavalitsus e-info õpetajatele õpetajatetoas Infosahtlid Arengujuht Infojuht Infostend õpilastele õpetajatele Õpilased Vanemad Õpetajad Paljundusmasin, audio-, videomaterjalid 39
40 Personaliga töötamise süsteem Diagnoosimine: professionaal- ja isiksuse omandused SWOT - analüüs Testid Monitooringud Arendusvestlused Enesehinnang Eneseanalüüs Tundide külastamine Töö lastevanematega Klassiväliste ürituste külastamine Metoodiline töö koolis ja väljaspool kooli (vanemõpetajad ja metoodikud) Operatiivne analüüs Üksikute tundide pedagoogiline analüüs Temaatiline analüüs Tundide süsteemi pedagoogiline analüüs Erinevate probleemide lahendamise analüüs Õppeaasta tulemuste analüüs 40
41 Muutmiste iseloomu hinnang Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis (enesehinnang) I II III Muudatused gümnaasiumi eesmärkides ja ülesannetes Õpilaste õpetamise tulemused Muudatused Sotsiaalse tellimuse rahuldamine reaalgümnaasiumi suhtes Uued võimalused kooli arenguks seoses õpilaste arendatuse muutmisega Muudatused kollektiivi konstruktiivses aktiivsuses Rahulolu gümnaasiumi tegevuse tulemustega Gümnaasiumi avatus. 2. Kõrgkoolidesse sisseastumise analüüs. 3. Gümnaasiumi välishindamise tulemused (aktid, tõendid). 4. Riigieksamite analüüs. 5. Olümpiaadide tulemused. 6. Projektitegevuse tulemused. Muudatused õpilaste intellektuaalse arengu tasemes Õpilaste osalemise kasv loovas ja uuringulises töös Muudatused õpilaste loovate vahekordade tasemes Olümpiaadides, projektides, turniirides osalemise tulemused Pedagoogide ametialane kasv. 2. Muudatused pedagoogilise kollektiivi suhete süsteemis. 3. Ühiskondlike-ametialaste algatuste kasv. 4. Teadusliku-metoodilise aktiivsuse kasv. 41
42 Enesehindamise struktuur TEGEVUSED EESMÄRK Tagada koolkonna arenguprotsess Hinnata ja analüüsida oma tegevust, mille tulemuseks on edaspidise töö arendamine ja parendamine Selgitada välja uuringute abil õppeprotsessi erinevate külgede, õpetaja potentsiaali, tema ametialaste nõudmiste ja vajaduste rahulolu Õpi- Perso- Vilist- Vane- laste kaudu nali kaudu laste kaudu mate kaudu Kooli maine loomine ühiskonnas 1. Turvalise ja tervistedendava õpikeskkonna loomine 2. Kooli personali ja õpilaste koostöö korraldamine ja parendamine VÄLJUND Arengukava loomine ja elluviimine, selle korrigeerimine ja hindamine 3. Konkurentsivõimelise ja pädeva vilistlase kasvatamine 4. Aktiivne osalemine koolisisestes ja koolivälistes projektides, olümpiaadides ja konkursidel 5.Kooli üldtuntuks tegemine massimeedia kaudu TULEMUSLIKKUS Loob võimaluse kooli sisemiseks arenguks Annab arusaama käesolevast olukorrast koolis Toob esile kooli nõrgad ja tugevad küljed edaspidise arengu kavandamiseks Tekitab uhkuse tunde oma edusammude üle kooli arengus 42
6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemSEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (
SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud
RohkemTallinna Muhu Lasteaia arengukava
Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemTALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS Tallinn 2015
TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOL TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2016-2022 Tallinn 2015 SISUKORD 1. TALLINNA MAHTRA PÕHIKOOLI TUTVUSTUS...4 1.1. Lühiajalugu ja hetkeolukord mm...4 2. VISIOON, MISSIOON
RohkemVäljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru
Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemLisa 1_õiend
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS
RohkemMicrosoft Word - VG loodus
Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemARENGUKAVA
TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2015-2017 Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...3 1.1 Lühiülevaade ajaloost...4 1.2 Asutuse hetkeseis...5 1.3 Vaadeldava perioodi jooksul on kool pälvinud auhindu Tallinna
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemMicrosoft Word - Aastaraamat 2013.docx
Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,
RohkemTartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse
Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016
KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktori 10.10.2016 KK nr 1-2/4 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM GÜMNAASIUMI OSA ÕPPEKAVA Tallinn 2016 Sisukord 1. Üldsätted... 3 2. Gümnaasiumi õppekava aluseks olevad
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K
I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused
RohkemKinnitatud direktori käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) k
Kinnitatud direktori 31.08.2015 käskkirjaga nr 4-1/35Ü Tabasalu Ühisgümnaasium Üldtööplaan 2015-2016 Võtmeteemad kaasav haridus (seadus, arengukava) kujundav hindamine (seadus, arengukava) õppesuundade
RohkemPõhimäärus
aa JÕHVI VALLAVOLIKOGU 3. KOOSSEISU 16. ISTUNGI MÄÄRUS Jõhvis 18. novembril 2014 nr 31 Jõhvi Põhikooli põhimäärus Määrus antakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 66 lõike 2 alusel ning lähtudes kohaliku
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemTALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA
TALLINNA MUINASJUTU LASTEAIA ARENGUKAVA 2014-2016 Tallinn 2013 Seal, kus on suur armastus, sünnib imesid. Willa Cather (1876 1947) SISUKORD Sissejuhatus... 3 1. Õppeasutuse lühiülevaade... 4 2. Missioon,
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemVHK õppekava üldosa
Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi
RohkemMicrosoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx
Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.-2016.õa aruanne. 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1. Juht Ljudmila Smirnova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemMicrosoft Word - Narva Soldino Gumnaasium,aruanne, doc
Gümnaasium Projektitegevus Aruanne 01.01.2007-01.06.2012 perioodi eest 1.Käesolev olukord Käesoleval ajal on projektitöö gümnaasiumis järgnevas olukorras: 1.1.Lõpetatud projektid-38 tk. Üldsumma -121 670,01
RohkemMicrosoft PowerPoint - Ott Ojaveer.ppt [Compatibility Mode]
"Kooliolümpiamängud kooli identiteedi kandjana kõrvalseisja seisukohalt." Kool täna vastuvõtt katsete tulemuste põhjal õpilasi 541 noormehi 225 neide 316 töötjid54 töötajaid õpetajaid 45 Kuulsamad vilistlased
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/121 LISA 4 TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA Tallinn 2017
KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja 28.03.2018 käskkirjaga nr 1.-2/121 LISA 4 TALLINNA PAE GÜMNAASIUM ARENGUKAVA 2018-2020 Tallinn 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 3 1.1 Lühiülevaade ajaloost...
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemAK muudetud
- 1 - TALLINNA KIVIMÄE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2019 2023 Kivimäe kooltraditsioonidele tuginev, head põhiharidust pakkuv, sõbraliku keskkonnaga kodulähedane kool. - 2 - SISUKORD 1. Lühiülevaade ja arengut
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
Rohkem12.2 lisa KÜG Arengukava
KEILA ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2010-2013 a KEILA 2010 KEILA ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2010-2013 a SISSEJUHATUS... 3 1 ÜLDOSA... 3 1.1 Arengukava (eelmine arengukava) täitmine... 3 1.2 Kooli hetkeolukord...
RohkemMicrosoft Word - Rakvere Linna Algkooli arengukava aastateks doc
Rakvere Linna Algkool ARENGUKAVA AASTATEKS 2008-2010 Rakvere 2008 Sisukord Sisukord...2 SISSEJUHATUS...3 1. ÜLDANDMED...4 1.1. Kooli ajaloost...4 1.2. Kool täna...5 2. ARENDUSTEGEVUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD...6
RohkemÕppekava
Eesti Kooligeograafia konverents 7.-8. jaanuar, 2005 Õppekava uuendamisest Ülle Liiber TÜ geograafia instituut Miks jälle uus õppekava? Muutused ühiskonnas toimuvad aina kiiremini. Nendega peab kaasas
RohkemArengukava
Heaks kiidetud hoolekogu 29.09.2015 1-6/17 õppenõukogu 21.10.2015 1-4/14 Tallinna Kadaka Põhikool Sisukord Sissejuhatus... 3 Kooli üldiseloomustus... 4 Kooli missioon, visioon ja põhisuunad... 6 Kooli
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemTALLINNA JUUDI KOOLI
TALLINNA JUUDI KOOLI ARENGUKAVA 2018 2020 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS... 3 2. HARIDUSASUTUSE AJALUGU... 3 3. ÜLDANDMED JA HETKEOLUKORRA KIRJELDUS... 3 4. ÕPPEASUTUSE MATERIAALNE BAAS... 7 5. TALLINNA JUUDI
RohkemKinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga nr. 1-2/144 Arengukava Tallinn 2013
Kinnitatud Tallinna Haridusameti käskkirjaga 20.02.2014 nr. 1-2/144 Arengukava 2014 2016 Tallinn 2013 Sisukord 1. Lasteaia lühikirjeldus 3 1.1.Üldandmed 3 1.2. Lasteaia lühikirjeldus ja eripära 3 2. Visioon,
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemKINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.
KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse
RohkemRistiku Põhikooli arengukava
Ristiku Põhikooli Arengukava 2016-2021 1 Sisukord I Õppeasutuse lühiülevaade... 3 Kooli struktuur ja õpilased... 4 II Visioon, missioon, põhiväärtused... 7 Kooli filosoofia... 7 Missioon... 7 Kooli põhiväärtused...
RohkemKINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE TALLINN 2018
KINNITATUD Tallinna Lasteaia Pääsusilm.10.2018 direktori käskkirjaga nr 1-1/ TALLINNA LASTEAED PÄÄSUSILM SISEHINDAMISE ARUANNE 2015-2017 TALLINN 2018 SISUKORD ÜLEVAADE TALLINNA LASTEAIAST PÄÄSUSILM...
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemHINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS
HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.
RohkemMAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja
MAAVANEMA KORRALDUS Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve õiendi kinnitamine 03. jaanuar 2017 nr 1-1/17/2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 87 lõigete 1 ja 4 alusel : 1. Kinnitan Pärnu Mai Kooli haldusjärelevalve
RohkemVäljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse
Väljaandja: Põltsamaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 08.07.2018 Avaldamismärge: RT IV, 29.12.2015,
Rohkem(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)
Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemTallinna Muhu Lasteaia tegevuskava õppeaasta Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid õppeaastal 1. Laps väärtustab enda ja teiste tervi
Tallinna Muhu Lasteaia tegevuskava.-. Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid.-. l 1. Laps väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult. 2. Lapsel kujuneb terviklik ja positiivne
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemLisa 1 KEHTESTATUD direktori a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused j
Lisa 1 KEHTESTATUD direktori 03.10.2018. a käskkirjaga nr 1-2/135 Võru Gümnaasiumi õppekava üldosa I PEATÜKK Üldsätted 1. Õppekava koostamise alused ja ülesehitus (1) Võru Gümnaasiumi (edaspidi kooli)
RohkemLISA 1 KINNITATUD Maardu Linnavolikogu määrusega nr 68 MAARDU PÕHIKOOL ARENGUKAVA MAARDU
LISA 1 KINNITATUD Maardu Linnavolikogu 24.05.2016 määrusega nr 68 MAARDU PÕHIKOOL ARENGUKAVA 2016 2020 2016 MAARDU SISUKORD I SISSEJUHATUS... 3 II ÜLDANDMED... 3 2.1. Kooli ajalugu... 3 2.2. Demograafiline
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemLoovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis
Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie
Rohkemоснована Нарвская художественная школа
NKK Narva Kunstikool ARENGUKAVA 2020-2023 Narva Sisukord 1. Sissejuhatus......3 1.1. Narva Kunstikooli ülevaade ajaloost ja arengust..3-4 1.2. Narva Kunstikooli üldandmed.......4-6 2. Narva Kunstikooli
RohkemTallinna Prantsuse Lütseumi KODUKORD Vastu võetud TPL-i õppenõukogus nr augustil 2015 ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 16-T 31. augustil
Tallinna Prantsuse Lütseumi KODUKORD Vastu võetud TPL-i õppenõukogus nr 155 28. augustil 2015 ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 16-T 31. augustil 2015. Sisukord 1. Üldsätted... 2 2. Töökorraldus...
RohkemLISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ
LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab
RohkemLisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia
Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg Eesti keel Matemaatika Katri Lehtsalu Anneli Morgenson N 1.t. 2. tund õpilastega K 8.t.
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemTallinna Haridusameti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsioonikonkursi Digimõte TAOTLUS Tallinna 32. Keskkool Kiili 10, Tallinn Tel: 6
Tallinna Haridusameti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsioonikonkursi Digimõte TAOTLUS Tallinna 32. Keskkool Kiili 10, Tallinn 12918 Tel: 6 579 952 E-post: kool@32kk.edu.ee Kontaktisik: õppealajuhataja
RohkemJ. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse a. Hoolekogu on andnud arvamuse a. Õppenõukogu
J. V. Veski nimelise Maarja Põhikooli põhimäärus Õpilasesindus on andnud arvamuse 06.01.2015.a. Hoolekogu on andnud arvamuse 29.01.2015.a. Õppenõukogus läbiarutatud ja arvamus antud 30.01.2015.a. J.V.
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemT A L L I N N A P A E G Ü MN A A S I U M I Õ P P E N Õ U K O G U KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.3 Tallinn 20. juuni a 1-4/3 Õppenõukogu koosoleku toimum
T A L L I N N A P A E G Ü MN A A S I U M I Õ P P E N Õ U K O G U KOOSOLEKU PROTOKOLL NR.3 Tallinn 20. juuni 2016. a 1-4/3 Õppenõukogu koosoleku toimumise alguse kellaaeg: 13.00 Õppenõukogu koosoleku toimumise
RohkemП Р О Е К Т
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE VENE GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA ÕPPEAASTATEKS 2010-2013 Kohtla-Järve SISU 1.SISSEJUHATUS 1.1 Arengukava eesmärk 3 2. ÜLDANDMED 2.1. Gümnaasiumi üldandmed 2.2. Missioon 2.3. Väärtused 2.4.
RohkemSimuna Kooli
Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 29.12.2011. määrusega nr. 27 Simuna Kool A R E N G U K A V A AASTATEKS 2012-2016 Milliseid väärtusi me noortele edasi anname, sellise tuleviku me saame. (Sari Sarkomaa)
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemVÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu määrusele nr 15
VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA 2019-2021 Lisa 1 Väike-Maarja Vallavolikogu 25.04.2019 määrusele nr 15 SISUKORD 1. Üldandmed... 3 2. Õppeasutuse lühikirjeldus... 3 3. Arengukava koostamise põhimõtted...
RohkemMicrosoft Word - G uurimistoo alused
Valikaine - uurimistöö alused Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Valikainega Uurimistöö alused taotletakse, et õpilane: 1) oskab seada eesmärke, sõnastada uurimusküsimuse või hüpoteesi
RohkemTALLINNA JUUDI KOOLI
TALLINNA JUUDI KOOLI ARENGUKAVA 2015 2017 SISUKORD: 2. HARIDUSASUTUSE AJALUGU... 4 3. ÜLDANDMED JA HETKEOLUKORRA KIRJELDUS... 5 4. ÕPPEASUTUSE MATERIAALNE BAAS... 13 4. ASUTUSE SWOT ANALÜÜS... 14 6. TALLINNA
RohkemViljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka
Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppekava kaudu rakendatakse Vabariigi Valitsuse määrusega
RohkemPlant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis
Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemTALLINNA KANUTIAIA NOORTEMAJA ARENGUKAVA TALLINN 2014
TALLINNA KANUTIAIA NOORTEMAJA ARENGUKAVA 2015-2020 TALLINN 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus... 3 2. Huvikooli hetkeseis... 4 3. Tallinna Kanutiaia Noortemaja 2009-2014 aasta arengukava analüüs... 6 3.1 Juhtimine...
RohkemPÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korraldus
PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS Põltsamaa 28.06.2018 nr 1-2/2018/28 Lustivere Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lõike 1 punkti 34 ja 35 lõike 2, põhikooli-
Rohkem(Microsoft Word - Vara LA \325nnetriinu arengukava )
ARENGUKAVA 2019 2021 Varal 2019 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus... 3 2.Üldandmed ja hetkeolukorra kirjeldus... 3 3.Missioon, visioon ja põhiväärtused... 5 3.1 Missioon... 5 3.2 Visioon... 5 3.3 Põhiväärtused...
RohkemKINNITATUD Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi direktori 03. oktoobri a käskkirjaga nr 1-3/18 PALGAKORRALDUSE PÕHIMÕTTED KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIU
KINNITATUD Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi direktori 03. oktoobri 2018. a käskkirjaga nr 1-3/18 PALGAKORRALDUSE PÕHIMÕTTED KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUMIS 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi
RohkemKinnitatud Kiviõli Linnavalitsuse määrusega nr 6 Tee kõik, mida suudad - ressursiga, mida omad ja seal, kus asud! KIVIÕLI VENE KOOLI ARENGU
Kinnitatud Kiviõli Linnavalitsuse 26.11.2014 määrusega nr 6 Tee kõik, mida suudad - ressursiga, mida omad ja seal, kus asud! KIVIÕLI VENE KOOLI ARENGUKAVA 2015-2020 SISUKORD I Sissejuhatus....................................................
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemK Kell AKK saal N Kell Kab. 14 N Kell AKK saal N Kell AKK saal N Kell AKK saal R.04.
K.02.05 17.10 Kab. 14 Kell 16.05 Kell 16.30 Kab. 14 Kab. 7 L.05.05 AHTME KUNSTIDE KOOLI MUUSIKAOSAKONNA ÕPPEPLAAN 2017-2018 õ.a MAI II poolaasta IV klassi eksamikava läbikuulamine (kitarr, flööt, tšello,
RohkemTABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu
RohkemSISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LIKES
SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LÕIKES I lisa II lisa I Riigi II Riigi tulud, millega ei e Linnavolikogu Kantselei 180,0-43,0 18,9-5,0 150,9 139,4 sh tegevustulud 180,0-43,0 137,0 139,4 riigist
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemKOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL Algus kell Lõpp kell Koosolekul osalesid: Eduard ODINETS, Kaire VI
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU 30.08.2018 KOOSOLEKU PROTOKOLL Algus kell 17.00 Lõpp kell 18.45 Koosolekul osalesid: Eduard ODINETS, Kaire VIIL, Siiri BUNDER, Ene KRUZMAN, Ülle PEEDO, Merli PALMIK,
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemRKT Lisa.tabel
Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus
Rohkem