M11_otsuse kavand_VV konf-ta_101106

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "M11_otsuse kavand_VV konf-ta_101106"

Väljavõte

1 VÄLJAVÕTE ASi Eesti Raudtee, OÜ Eleks Telefon, Elion Ettevõtted ASi, Elisa Andmesideteenused ASi, Norby Telecom ASi, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse, Televõrgud ASi, ASi Telset, OÜ T-Telefon ja OÜ ViaTel ärisaladus välja jäetud Vaskpaarile ja alamvaskpaarile lairiba- ja häälkõneteenuste osutamise eesmärgil eraldatud juurdepääsu turul, sealhulgas jagatud juurdepääsu turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavand Sideamet 10. november 2006

2 SISUKORD 1. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS ÜLDINE ÕIGUSLIK RAAMISTIK KOOSTÖÖ KONKURENTSIAMETIGA RIIGISISENE KONSULTEERIMINE TURU PIIRITLEMINE TURU PIIRITLEMISE PÕHIMÕTTED JA MEETODID Turu piiritlemise õiguslik alus Tooteturu kindlakstegemise põhimõtted Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted ASJAKOHASE TURU PIIRITLEMINE: VASKPAARILE JUURDEPÄÄSU HULGITURG Mõisted Vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenuste määratlemine Turgude seotus Teenuste asendatavus Hüpoteetilise monopolisti testi rakendatavus Valguskaablil põhinev (fiiberoptiline) juurdepääsuvõrk Raadiosidel põhinev juurdepääsuvõrk (FWA fixed wireless access) Mobiilsidel põhinev juurdepääsuvõrk Kaabellevivõrgul põhinev juurdepääsuvõrk LAN-i baasil osutatavad lairibateenused Lairiba juurdepääsu teenus Püsiliiniteenused Elektrikaablisüsteemi baasil osutatavad teenused TURUOSALISED ASJAKOHASE TURU PIIRITLEMINE: GEOGRAAFILINE KÄIBIMISALA JÄRELDUS: ASJAKOHANE TURG TURUANALÜÜS TURUANALÜÜSI ÜLDISED PÕHIMÕTTED TURU ÜLEVAADE JA AJALUGU Lairiba ja häälkõneteenuste jaeturud Vaskpaarile juurdepääsu hulgiturg TURUJÕU HINDAMINE Turuosad Infrastruktuur ja investeeringud Sidevõrgu infrastruktuur Investeeringud sidevõrgu infrastruktuuri Järeldused Kokkuvõte hinnaanalüüsist Sisenemistõkked Regulatiivsed tõkked Struktuursed tõkked Pöördumatud kulud Juurdepääs finantsvahenditele ja kapitaliturgudele Mastaabisääst Profiilisääst Teabe kättesaadavus Vertikaalne integratsioon Potentsiaalne konkurents Kokkuvõte TASAKAALUSTAV OSTJA JÕUD VASKPAARILE JUURDEPÄÄSU HULGITURUL KONKURENTSIPROBLEEMID PIIRITLETUD TURUL JUURDEPÄÄSUGA SEOTUD KONKURENTSIPROBLEEMID: JUURDEPÄÄSUST KEELDUMINE HINNAGA SEOTUD KONKURENTSIPROBLEEMID Ülemäära kõrge hinna rakendamine Hinnadiskrimineerimine

3 Ristsubsideerimine MUUD DISKRIMINEERIMISEGA SEOTUD KONKURENTSIPROBLEEMID Informatsiooni diskrimineeriv kasutamine või varjamine Viivitamistaktika Teenuste pakett/seotud teenused Mittekohased nõuded Kvaliteedidiskrimineerimine Toote strateegiline kujundamine Konkurente puudutava informatsiooni mittekohane kasutamine MÄRKIMISVÄÄRSE TURUJÕUGA ETTEVÕTJA KINDLAKSMÄÄRAMINE KEHTESTATAVAD KOHUSTUSED KOHUSTUSTE KEHTESTAMISE ALUSED KOHUSTUSTE KEHTESTAMISE EESMÄRK JUURDEPÄÄSU KOHUSTUSED Juurdepääsu kohustuste eesmärk Juurdepääsu kohustuste kehtestamine Juurdepääsukohustuste täitmise tähtaeg Juurdepääsu kohustuste kehtestamise motivatsioon MITTEDISKRIMINEERIMISE KOHUSTUS Mittediskrimineerimise kohustuse eesmärk Mittediskrimineerimise kohustuse kehtestamine Mittediskrimineerimise kohustuse motivatsioon LÄBIPAISTVUSKOHUSTUSED Läbipaistvuskohustuste eesmärk Läbipaistvuskohustuste kehtestamine Läbipaistvuskohustuse kehtestamise motivatsioon KULUARVESTUSE LAHUSUSE, HINNAKONTROLLI JA KULUARVESTUSE KOHUSTUS Kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustuse alused ja eesmärk Kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustuse kehtestamine TKS-st tuleneva regulatsiooni mõju vaskpaarile juurdepääsu hulgiturule Kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustuse kehtestamise motivatsioon Hinnakontrolli metoodika valiku motivatsioon Kuludele orienteeritus ECPR hinnakontrolli metoodika Võrreldavate turgude hindade kasutamine Järeldus Investeeringute ja mõistliku kasumi teenimise võimaluse arvesse võtmine Efektiivse ja pideva konkurentsi huviga arvestamine ja lõppkasutajate kasu suurendamine KOHUSTUSTE TÄITMISE TÄHTAEG

4 1. KOKKUVÕTE Käesolevas dokumendis on Sideamet piiritlenud kooskõlas elektroonilise side seaduse 1 (edaspidi ESS) 5. peatükiga vaskpaarile ja alamvaskpaarile lairiba- ja häälkõneteenuste osutamise eesmärgil eraldatud juurdepääsu turu, sealhulgas jagatud juurdepääsu turu (edaspidi vaskpaarile juurdepääsu hulgiturg), teostanud piiritletud sideteenuse turul konkurentsiolukorra analüüsi ning tuvastanud selle tulemusena, et sideteenuse turul ei toimi konkurents. Sellest tulenevalt on Sideamet teinud kindlaks piiritletud sideturul märkimisväärset turujõudu omava sideettevõtja. A. Turu piiritlemise tulemusel on Sideamet jõudnud järeldusele, et vaskpaarile juurdepääsu hulgiturg hõlmab tooteid ja teenuseid, millega üks sideettevõtja pakub teenusena juurdepääsu vaskpaarile ja alamvaskpaarile, sh jagatud juurdepääsu võrguteenust tarbivale sideettevõtjale, ning võrguteenuseid, mis on nimetatud teenusega piisaval määral vahetatavad või asendatavad. Lisaks hõlmab asjaomane hulgiturg ka seadmete majutust niivõrd, kuivõrd see on vajalik vastavate võrguteenuste kasutamiseks. Antud turul toodetakse sisendeid lairiba ja häälkõneteenuste jaeturgudele. Vaskpaarile juurdepääsu hulgituru geograafiline käibimisala on Eesti Vabariigi territoorium tervikuna. B. Turuanalüüsi raames hinnati konkurentsiolukorda asjakohasel hulgiturul mitme kriteeriumi alusel ning leiti, et piiritletud asjakohasel sideteenuse turul ei toimi konkurents ning et ESS -s 45 lõikele 2 vastavate tunnustega ettevõtja piiritletud sideteenuste turul on Elion Ettevõtted AS (edaspidi Elion). C. Sideamet teeb ettepaneku tunnistada Elion asjakohasel hulgiturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. D. Tulenevalt piiritletud sideteenuse turul kindlaks tehtud konkurentsiprobleemidest teeb Sideamet ettepaneku kehtestada nimetatud konkurentsiprobleemide lahendamiseks märkimisväärse turujõuga ettevõtjale järgmised kohustused: juurdepääsu kohustused; mittediskrimineerimise kohustus; läbipaistvuskohustused; kuluarvestuse lahususe, hinnakontrolli ja kuluarvestuse kohustus. Käesolev dokument on märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavand, mille suhtes kohaldatakse ESS -s 47 sätestatut. Vastavalt nimetatud paragrahvile teeb Sideamet märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi avalikkusele kättesaadavaks oma veebilehel, jättes välja ärisaladust sisaldava informatsiooni. Nimetatud põhjusel käesolevast dokumendist välja jäetud informatsiooni asukoht on tähistatud punktiiri ja tärniga ( *). Otsuse kavand tehakse avalikkusele kättesaadavaks 10. novembril a, seega on avalikkusel õigus esitada selle kohta arvamusi kuni 10. detsembrini a (k.a). Sideettevõtjale, keda Sideamet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, saadab Sideamet nimetatud otsuse kavandi posti teel ja elektrooniliselt. Sideettevõtjal, keda Sideamet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, on õigus esitada oma vastulause otsuse kavandi kohta ühe kuu jooksul, arvates selle kättesaamisest, posti teel või elektrooniliselt (ESS 47 lõiked 2 ja 3). 1 RT I 2004, 87, 593; 2006, 31, 234 4

5 2. SISSEJUHATUS 2.1. Üldine õiguslik raamistik aasta 1. jaanuaril jõustus elektroonilise side turge reguleeriv elektroonilise side seadus, millega Eesti võttis üle Euroopa Liidu (edaspidi EL) elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku 2. EL-i uue reguleeriva raamistiku eesmärgiks on ühtsustada elektroonilise side valdkonna regulatsiooni EL-i liikmesriikides. Sideameti eesmärk sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifilisel reguleerimisel ESS 40 lõike 1 kohaselt on tagada konkurentsi soodustamisega sideteenuse osutajate paljusus, nende võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine ning osutatavate teenuste kvaliteet ja kättesaadavus lõppkasutajatele. Vastavalt ESS 41 lõigetele 1 ja 2 on Sideametil turgude valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks õigus piiritleda sideteenuste turud, viia piiritletud turgudel läbi turuanalüüse, määrata sideteenuse turgudel kindlaks märkimisväärse turujõuga ettevõtja(d) ning rakendada viimaste suhtes ESS-is sätestatud reguleerivaid meetmeid. Vastavalt ESS -dele 43 ja 44 piiritleb Sideamet sideteenuste turud ja nende geograafilise käibimisala ning teostab piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüsi kooskõlas EL konkurentsiõiguse põhimõtetega ja juhindudes Euroopa Komisjoni soovitustest 3 ja suunistest 4 ning Euroopa Kohtu otsustest. Euroopa Komisjoni soovituse Ex ante põhimõttel reguleeritavate elektroonilise side valdkonna toote- ja teenuseturgude kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2002/21/EÜ elektroonilise sidevõrkude ja teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta 5 (edaspidi toote- ja teenuseturgude soovitus) lisas defineeritakse 18 asjakohast turgu, mida EL-i liikmesriikide sideturu riiklikud regulaatorid peavad analüüsima kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. märtsi a direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta 6 (raamdirektiiv) artikli 15 lõikega 3. Käesoleva otsuse kavandi raames piiritletakse toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 11 nimetatud vaskpaarile juurdepääsu hulgiturg ning viiakse piiritletud turul läbi turuanalüüs. 2 Ühine reguleeriv raamistik koosneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 7. märtsi a direktiivist 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) ning neljast eridirektiivist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi aasta direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi aasta direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsudirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv), Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) ( eridirektiivid ) 3 Commission Recommendation of 11/02/2003 On Relevant Product and Service Markets within the electronic communications sector susceptible to ex ante regulation in accordance with Directive 2002/21/EC of the European Parliament and of the Council on a common regulatory framework for electronic communication networks and services (Text with EEA relevance). Brussels, 11/02/2003, C(2003)497 4 Commission guidelines on market analysis and the assessment of significant market power under the Community regulatory framework for electronic communications networks and services (2002/C 165/03) (Text with EEA relevance) 5 eespool viidatud Commission Recommendation On Relevant Product and Service Markets 6 EÜT L 108, , lk 33 5

6 Kui Sideamet turuanalüüsi käigus tuvastab, et konkreetsel sideteenuse turul konkurents ei toimi ning et sideteenuse turul tegutsev ettevõtja omab eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest, määratakse sideturul kindlaks üks või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat ning kehtestatakse neile spetsiifilised asjakohased kohustused vastavalt ESS -dele 49 ja Koostöö Konkurentsiametiga Uue reguleeriva raamistiku eesmärk on tagada ühtlustatud lähenemine elektroonilise side reguleerimisele, mille tulemusena saavutatakse stabiilne konkurents, ametkondade koostalitlusvõime ning tagatakse lõppkasutajate huvide kaitse. Raamdirektiivi kohaselt peavad liikmesriigid vajaduse korral tagama ühist huvi pakkuvates küsimustes konsulteerimise ja koostöö muu hulgas nende riigi asutuste vahel, kes vastutavad konkurentsiõiguse ja tarbijaõiguse rakendamise eest. Sellest tulenevalt on Sideametil kohustus teha koostööd Konkurentsiametiga ex ante regulatsiooni rakendamisel sideteenuste turgudel ehk märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramise protsessi käigus. ESS 44 lõige 4 ning 144 kooskõlas raamdirektiivi artikliga 3 sätestavad Sideameti ja Konkurentsiameti teabevahetuskohustuse, samuti Sideameti kohustuse edastada Konkurentsiametile viivitamata turuanalüüsi tulemused, märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või selle kehtetuks tunnistamise otsuse ning ettevõtjale ESS -des 50 ja sätestatud kohustuste kehtestamise otsused. ESS 144 lõike 3 kohaselt võib Sideamet Konkurentsiametile edastada ka konfidentsiaalset äriteavet. Sellisel juhul laieneb Konkurentsiameti ametnikele ESS-is sätestatud konfidentsiaalsuskohustus Riigisisene konsulteerimine Sõltuvalt turuanalüüsi tulemusel selgunud konkurentsiolukorrast koostab Sideamet otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta, kui leitakse, et sideteenuse turul toimib konkurents (ESS 44 lõige 7) või märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise kohta, kui tuvastatakse, et sideteenuse turul konkurents ei toimi ning turul on sideettevõtja, kes omab märkimisväärset turujõudu (ESS 46 lõige 1). Niisugune otsuse kavand (jättes välja ärisaladust sisaldava informatsiooni) tehakse kättesaadavaks avalikkusele, kellel on õigus ühe kuu jooksul esitada selle kohta arvamusi, ning saadetakse sideettevõtjale, keda Sideamet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks. Viimane võib selle kohta esitada oma vastulause ühe kuu jooksul otsuse kavandi kättesaamisest arvates, vastavalt ESS -le 47. Riigisisese konsulteerimise eesmärk on haldusmenetluse seaduse 7 -s 40 sätestatud menetlusosalise ärakuulamine, võimaldamaks Sideametil välja selgitada sideettevõtjate ja huvitatud isikute seisukoht turu piiritlemise tulemuste, turuanalüüsi järelduste (ettevõtja märkimisväärse turujõu olemasolu, potentsiaalsed ja tegelikud konkurentsiprobleemid) ning kavandatavate kohustuste kohta, et tagada Sideameti otsusega puudutatud isikute õiguste ja põhjendatud huvide arvestamine ning Sideameti otsuse vastavus ESS -des 134 ja 135 sätestatud põhimõtetele. 7 RT I 2001, 58, 354; 2005, 39, 308 6

7 3. TURU PIIRITLEMINE 3.1. Turu piiritlemise põhimõtted ja meetodid Turu piiritlemise õiguslik alus Et kindlaks teha, kas konkreetsel sideteenuse turul toimib konkurents või mitte, st kas ettevõtja eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega omab märkimisväärset turujõudu ehk positsiooni, mis võimaldab tal (või neil ühiselt) sellel turul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest 8, piiritleb Sideamet esmalt kooskõlas ESS -ga 43 sideteenuse turud ja nende geograafilise käibimisala. Vastavalt ESS 43 lõikele 1 piiritleb Sideamet sideteenuste turud kooskõlas EL konkurentsiõiguse põhimõtetega, juhindudes seejuures toote- ja teenuseturgude soovitusest, turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistest ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustest. Seega ei anna ESS Sideametile täpsemaid juhiseid, kuidas turgude piiritlemist läbi viia, vaid Sideamet peab lähtuma asjakohastest Euroopa Komisjoni õigusaktidest ning Euroopa Kohtu otsustest. Piiritletavad sideteenuse turud sätestatakse toote- ja teenuseturgude soovituse lisas. Kooskõlas ESS 43 lõikega 1 1, raamdirektiivi artikli 15 lõikega 3 ning toote- ja teenuseturgude soovituse preambuli punktiga 19 ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidega 9 ja 36 on Sideametil õigus piiritleda sideteenuse turg erinevalt toote- ja teenuseturgude soovituses määratletud turgudest juhul, kui see on põhjendatud siseriikliku konkurentsiolukorraga, ning selleks kehtestatud menetluskorda järgides. Üldjuhul peab Sideamet aga juhinduma toote- ja teenuseturgude soovituse lisas esitatud turu määratlusest. Seega on Sideametil kohustus analüüsida sideteenuste turge vastavalt soovituses sätestatule. Turu piiritlemiseks esitatakse otsuse kavandis vastavalt suuniste punktile 34 esmalt sideteenuse (toote) kirjeldus, mille abil piiritletakse konkreetne teenuseturg; seejärel piiritletakse nimetatud turu geograafiline käibimisala. Hinnang selle kohta, missugused tooted kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu, antakse lähtudes turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste 2. peatükis sätestatud kriteeriumitest Tooteturu kindlakstegemise põhimõtted Otsuse kavandis piiritletakse asjakohane turg kooskõlas ESS 43 nõuetega vastavalt konkurentsiõiguse põhimõtetele. Peamised konkurentsipiirangud turul, mis avaldavad survet ettevõtjate hinnakujundusele ja seega omavad tähtsust asendatavate toodete ja teenuste määratlemisel ning seeläbi konkreetse turu ulatuse piiritlemisel, on nõudluse- ja pakkumisepoolne asendatavus (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 38 ja 39). Asendatavuse hindamise meetodi peamine printsiip on eeldus, et tooted ja teenused, mis võivad üksteist asendada, kuuluvad ühe ja sama turu koosseisu. Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 44 viidatud Euroopa Kohtu 8 Sama definitsiooni erinevas redaktsioonis kasutatakse nii konkurentsiseaduses ( 13 lg 1) kui ka elektroonilise side seaduses ( 45 lg 2) 7

8 konkurentsiõiguse-alasele kohtupraktikale 9 hõlmab asjakohase turu koosseis kõiki tooteid või teenuseid, mis on üksteisega piisaval määral vahetatavad või asendatavad ning sarnanevad üksteisega mitte ainult kasutajatele oluliste objektiivsete omaduste ja nende hindade või kavatsetud kasutamise poolest, vaid ka vaatlusel oleva turu nõudluse ja pakkumise konkurentsitingimuste ja/või struktuuri põhjal. Nõudlusepoolse asendatavuse puhul hinnatakse seda, mil määral kasutajad on valmis asendama turul olulise konkreetse toote või teenuse teise toote või teenusega. Nõudlusepoolse asendatavusega on tegu, kui kaks või enam toodet on kasutaja seisukohalt omaduste, hinna ja kasutusvõimaluste alusel omavahel vahetatavad või asendatavad. Pakkumisepoolse asendatavuse hindamisel lähtutakse sellest, mil määral teised teenuseosutajad, kes ei paku asjakohasel turul olulisi tooteid ja teenuseid, on võimelised suhteliselt lühikeses perspektiivis ilma märkimisväärsete kuludeta ümber korraldama oma tootmise nii, et oleks võimalik pakkuda turul olulist toodet või teenust (mis väljendub kas teenuse pakkumise kasvus või uute pakkujate turuletulekus). Asendatavuse hindamisele hulgiturul aitab kaasa vertikaalselt seotud jaeturgude analüüs. Üks võimalik viis nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse hindamiseks on hüpoteetilise monopolisti testi (tuntud ka kui nn SSNIP-test) rakendamine (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 40). Kui hüpoteetiline monopolist tõstab väikesel, kuid märgataval määral (5-10%) püsivalt teenuse hinda ja läbimüük selle tulemusena kasumit mõjutaval määral ei vähene, kuulub teenus teisele turule. Kui aga hinnatõusule järgneb klientide vähenemine, kuna nad hakkavad kasutama teisi analoogseid teenuseid ja see muudab hinnatõusu kahjumlikuks, tuleks sellised asendusteenused kaasata asjakohase turu koosseisu. Hüpoteetilise monopolisti test on põhimõtteliselt rakendatav vaid nende toodete ja teenuste puhul, mille hinnad kujunevad vabalt ega allu regulatsioonile. Turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkti 42 kohaselt eeldatakse vastupidist tõendavate asjaolude puudumisel, et kui teenust pakutakse reguleeritud kulupõhise hinnaga, siis on hind konkurentsivõimeline ja tuleks seega võtta hüpoteetilise monopolisti testi rakendamise aluseks. Hüpoteetilise monopolisti testi rakendamise otsustab vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidele 40 ja 43 Sideamet kaalutlusõiguse alusel. Testi rakendamise eelduseks on, et selle rakendamine konkreetsel sideteenuse turul on asjakohane, st konkreetse teenuse asendamine ei ole olemuslikult välistatud ning teenus on reaalselt eksisteeriv. Hüpoteetilise monopolisti test võimaldab välja arvutada müügimahtude alanemise piiri, millest alates on hüpoteetilisele monopolistile püsiv 5-10% hinnatõus kahjumlik. Nt 10% hinnatõusu puhul muutub kahjumlikuks 9,1% turu kaotus (eeldusel, et muutuvkulusid ei ole; kui muutuvkulud on olemas, siis muutub hinnatõus kahjumlikuks suurema turuosa kaotamise korral) 9 Euroopa Kohtu 14. novembri a otsus kohtuasjas C-333/94 P: Tetra Pak vs. Komisjon; EKL 1996, lk I-0595, lõik 13; Euroopa Kohtu 11. detsembri a otsus kohtuasjas 31/80: L Oréal; EKL 1980, lk 03775, lõik 25; Euroopa Kohtu 9. novembri a otsus kohtuasjas 322/81: Michelin vs. Komisjon; EKL 1983, lk 03461, lõik 37; Euroopa Kohtu 3. juuli a otsus kohtuasjas C-62/86: AKZO Chemie vs. Komisjon; EKL 1991, lk I-03359; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 12. juuni a otsus kohtuasjas T-504/93: Tiercé Ladbroke vs. Komisjon; EKL 1997, lk II-00923, lõik 81; Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 30. märtsi a otsus kohtuasjas T-65/96: Kish Glass vs. Komisjon; EKL 2000, lk II-01885, lõik 62; Euroopa Kohtu 25. oktoobri a otsus kohtuasjas C-475/99: Ambulanz Glöckner vs. Landkreis Südwestpfalz; EKL 2001, lk I-08089, lõik 33; Euroopa Kohtu 21. veebruari a otsus kohtuasjas 6-72: Europemballage ja Continental Can vs. Komisjon; EKL 1973, lk 00215, lõik 32; Euroopa Kohtu 13. veebruari a otsus kohtuasjas 85/76: Hoffmann-La Roche vs. Komisjon; EKL 1979, lk 00461, lõik 23. 8

9 (p1*q1-p2*q2>=0 ehk p1*q1-p1(1+t)*q1(1+l)>=0 ehk l>=-t/(1+t) 10. Seega võib hüpoteetilise monopolisti testi alusel hinnata, kas turu koosseisu kuuluvad hinnatasemelt oluliselt kallimad potentsiaalsed asendustooted ning, arvestades välja turuosa kaotuse hinnatõusu korral, hinnata, kas potentsiaalsete asendustoodete müügimaht võimaldab sellist turuosa kaotust kompenseerida. Teine põhimõte, millest Sideamet lähtub turu piiritlemisel, on tehnoloogilise neutraalsuse printsiip kooskõlas raamdirektiivi artikli 8 punktiga 2 ning ESS 40 lõikega 3. Sellest lähtuvalt on turu piiritlemisel hinnatud vaid näitajaid, mis on seotud peamiselt toote funktsionaalsuse, omaduste ja hinnaga, ning spetsiifiline tehnoloogiline lahendus ei oma olulist tähtsust. Tehnoloogilise lahenduse eristamine on asjakohane vaid juhtudel, kui see on otseselt seotud toote või teenuse funktsionaalsuse, omaduste või hinnaga. Tehnoloogilise neutraalsuse printsiibi rakendamine tähendab, et Sideameti otsus ei diskrimineeri ühtki teenuseosutajat konkreetse tehnoloogia kasuks Turu geograafilise käibimisala piiritlemise põhimõtted Pärast konkreetse toote või teenuse turu piiritlemist on järgmiseks sammuks piiritleda konkreetse turu geograafiline ulatus. Pärast teenuse või toote turu geograafilise mõõtme defineerimist saab Sideamet adekvaatselt hinnata sellel turul valitsevaid konkurentsitingimusi. Vastavalt ESS 43 lõikele 2 võib Sideamet sideteenuse geograafilise käibimisalana piiritleda kogu Eesti Vabariigi territooriumi või osa sellest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 moodustab teatud piirkond ühtse geograafilise käibimisala, kui selles piirkonnas on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused ning seda piirkonda saab eristada teistest piirkondadest, kus vastavad konkurentsitingimused on märkimisväärsel määral erinevad. Sama põhimõtte esitab turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 56 ning selles viidatud Euroopa Kohtu kohtupraktika 11 : ühtse geograafilise käibimisala kriteeriumiks on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused, mis erinevad märkimisväärselt teiste piirkondade konkurentsitingimustest. Geograafilise turu piiritlemine ei eelda, et konkurentsitingimused toote pakkujate või teenuseosutajate vahel oleksid täiuslikult homogeensed, piisab sarnasusest või piisaval määral esinevast homogeensusest ühise turu käibimisalasse ei kuulu seega need piirkonnad, kus konkurentsitingimused leitakse olevat heterogeensed. 12 Elektroonilise side valdkonnas piiritletakse turu geograafiline käibimisala peamiselt kahe kriteeriumi alusel: lähtudes sidevõrgu katvusalast ja õiguslike või muude regulatiivsete instrumentide olemasolul viimaste nõuetest (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 59). 10 p1 on hind enne ja p2 on hind pärast hinnatõusu; q1 on müügikogus enne ja q2 on müügikogus pärast hinnatõusu, t on hinnatõus protsentides ja l on müügikoguse muutus. 11 Euroopa Kohtu 14. veebruari a otsus kohtuasjas 27/76: United Brands; EKL 1978, lk 00207, lõik 44; 322/81: Michelin vs. Komisjon, op. cit., lõik 26; Euroopa Kohtu 5. oktoobri a otsus kohtuasjas 247/86: Alsatel vs. Novasam; EKL 1988, lk 05987, lõik 15; T-504/93: Tiercé Ladbroke vs.komisjon, op. cit. lõik Deutsche Bahn v Commission [1997] ECR II-1689, paragraph 92. Case T-139/98 AAMS v Commission, [2001] ECR0000-II, paragraph 39, viidatud turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktis 56) 9

10 3.2. Asjakohase turu piiritlemine: vaskpaarile juurdepääsu hulgiturg Mõisted Otsuse kavandis kasutatakse mõisteid ESS-is sätestatud tähenduses. Arvestades Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt peab siseriikliku õiguse kohaldamisel ning iseäranis selliste siseriikliku õiguse normide kohaldamisel, mis on kehtestatud direktiivi rakendamiseks [ ] tõlgendama siseriiklikku õigust direktiivi sõnastuse ja eesmärgi valguses, et saavutada direktiivi seatud eesmärk ning seeläbi kooskõla Euroopa Lepingu artikliga 189 [nüüd 249] 13, on mõistet juurdepääs otsuse kavandis täpsustatud, lähtudes juurdepääsudirektiivi artikli 2 punktist a: a) juurdepääs - vahendite ja/või teenuste kättesaadavaks tegemine teistele ettevõtjatele määratletud tingimustel kas ainuõiguse alusel või mitte, eesmärgiga pakkuda elektroonilisi sideteenuseid. Muuhulgas hõlmab see järgmist: 1) juurdepääs võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, millega võib kaasneda seadmete ühendamine paiksete või mittepaiksete vahenditega, 2) juurdepääs infrastruktuurile, sealhulgas hoonetele, kaablikanalisatsioonile ja mastidele, 3) juurdepääs vajalikele tarkvarasüsteemidele, sealhulgas kasutuse tugisüsteemidele, 4) juurdepääs numbrite transleerimisele või samaväärset funktsionaalsust pakkuvatele süsteemidele, 5) juurdepääs paik- ja mobiiltelefonivõrkudele, eelkõige rändluseks, 6) juurdepääs digitaaltelevisiooniteenusteks vajalikele tingimusjuurdepääsusüsteemidele, 7) juurdepääs virtuaalvõrguteenustele. Otsuse kavandis kasutatud olulisemad muud mõisted, mida ESS-is defineeritud ei ole, on järgmised: b) splitter jagur, filter signaalide sageduslikuks eraldamiseks; c) kross kliendiliinide jaotusseade; d) peajaotaja sidevõrgu füüsiliselt kindlaks määratud punkt, mille kaudu toimub kliendiliinide jaotus; 13 Case 14/83 von Colson and Kamann v Land Nordrhein-Westfalen [1984] ecr April 1984 Case C-80/86 Kolpinghuis Nijmegen [1987] ECR 3969, paragraph 12; Case C Faccini Dori 14 July 1994, paragraph 24 Case C-106/89 Marleasing [1990] ECR I-4135, paragraph 8, Case C-334/92 Wagner Miret [1993] ECR I-6911, paragraph 20. Case C-168/95 Luciano Arcaro [1996] ECR I

11 e) vahejaotuspunkt sidevõrgu füüsiliselt kindlaks määratud punkt (lõpp-punkti ja peajaotaja vahel), mille kaudu toimub kliendiliinide jaotus (kasutatakse eelkõige juhul, kui piirkonnas on kliendiliine palju); f) DSLAM (Digital Subscriber Loop Access Multiplexer) kommutaator, mis ühtpidi segustab vastavatest sidevõrkudest lõpp-punktidesse edastatava kõne- ja lairibasignaalid ühele kanalile ning teistpidi eraldab lõpp-punktidest ühe kanali kaudu edastatava kõne- ja lairibasignaalid ning suunab need vastavatesse sidevõrkudesse; g) juurdepääsuvõrk kliendiliinidest koosnev sidevõrgu osa, mille kaudu on klientidel võimalik saada juurdepääs elektroonilise side võrgule. Alljärgneval joonisel on skemaatiliselt selgitatud juurdepääsuvõrgu ülesehitust. Vahejaotuspunkt Vahejaotuspunkt Peajaotaja Lõpppunkt Alamvaskpaar = kliendiliin Vaskpaar = kliendiliin Telefonijaam ja/või DSLAM Peajaotaja Joonis 1. Juurdepääsuvõrgu skeem. Vaskpaarid ja alamvaskpaarid sidevõrgus Vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenuste määratlemine Toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 11 määratletakse turuna, mille riiklik sideregulaator peab piiritlema eesmärgiga kindlaks teha, kas piiritletud sideteenuse turul toimib efektiivne konkurents, vaskpaarile ja alamvaskpaarile lairiba- ja häälkõneteenuste osutamise eesmärgil eraldatud juurdepääsu turg, sealhulgas jagatud juurdepääsu turg. Punkti 11 kohaselt vastab see turg raamdirektiivi lisa 1 lõikes 2 viidatud direktiivis 97/33/EÜ 14 ja direktiivis 14 Directive 97/33/EC of the European Parliament and of the Council of 30 June 1997 on interconnection in telecommunications with regard to ensuring universal service and interoperability through application of the principles of open network provision (ONP) (1) (1) OJ L 199,

12 98/10/EÜ 15 käsitletud turule ( juurdepääs üldkasutatavale telefonivõrgule, koos juurdepääsuga kliendiliinile ), samuti turule, millele on viidatud raamdirektiivi lisa 1 lõikes 3 määruse nr 2887/ suhtes. Vaskpaarile juurdepääsu hulgiturul pakutakse võrguteenust tarbivatele sideettevõtjatele vaskpaarile ja alamvaskpaarile juurdepääsu, sh jagatud juurdepääsu teenuseid (edaspidi vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenused) ning võrguteenuseid, mis on nimetatud teenustega asendatavad. Lisaks hõlmab asjaomane hulgiturg ka juurdepääsu tugiteenuseid niivõrd, kuivõrd need on vajalikud vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenuse kasutamiseks. Juurdepääsu tugiteenused seisnevad juurdepääsu võimaldamises muudele sidevõrgu osadele, seadmetele ja teenustele (muu hulgas seadmemajutuse 17 teenus), mis on teisele sideettevõtjale vajalikud vaskpaarile juurdepääsu hulgituru kooseisu kuuluvate hulgiteenuste kasutamiseks. Vaskpaarile juurdepääsu turul toodetakse sisendeid lairiba- ja häälkõneteenuste jaeturgudele, st vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenused võimaldavad osutada lairiba- ja häälkõneteenuseid lõppkasutajatele, kusjuures häälkõneteenuseid on vaskpaari vahendusel võimalik osutada kas eraldi häälkõneteenusena või lairibateenuse vahendusel. Vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenus jaguneb järgmisteks hulgiteenusteks: 1) täielik juurdepääs vaskpaarile (fully unbundled local loop) teisele sideettevõtjale antakse kasutada (renditakse) vaskpaar (füüsiline keerdpaarühendus peajaotajast lõpppunktini) tervikuna kogu sagedusspektri ulatuses, vt joonist 2; 2) jagatud juurdepääs vaskpaarile (shared access local loop) teisele sideettevõtjale antakse kasutada (renditakse) vaskpaar (füüsiline keerdpaarühendus peajaotajast lõpp-punktini) osaliselt sagedusspektri jagamise teel ja võimaldatakse rentida kõnesagedusest kõrgemat spektriosa lairibateenuste osutamiseks. Spektriosa jagamiseks kasutatakse splitterit, mille asukoht sõltub teenuse osutaja ja teenuse tellija omavahelisest kokkuleppest, arvestades sidevõrkude tehnilisi võimalusi, vt joonist 3; 3) täielik juurdepääs alamvaskpaarile (fully unbundled sub-loop) teisele sideettevõtjale antakse kasutada (renditakse) alamvaskpaar (füüsiline keerdpaarühendus vahejaotuspunktist lõpp-punktini) tervikuna kogu sagedusspektri ulatuses, vt joonist 2; 4) jagatud juurdepääs alamvaskpaarile (shared access sub-loop) teisele sideettevõtjale antakse kasutada (renditakse) alamvaskpaar (füüsiline keerdpaarühendus vahejaotuspunktist lõpp-punktini) osaliselt sagedusspektri jagamise teel ja võimaldatakse rentida kõnesagedusest kõrgemat spektriosa lairibateenuste osutamiseks. Spektriosa jagamiseks kasutatakse splitterit, mille asukoht sõltub teenuse osutaja ja teenuse tellija omavahelisest kokkuleppest, arvestades sidevõrkude tehnilisi võimalusi, vt joonist Directive 98/10/EC of the European Parliament and of the Council of 26 February 1998 on the application of open network provision (ONP) to voice telephony and on universal service for telecommunication in a competitive environment. OJ L 101, Regulation (EC) No 2887/2000 of the European Parliament and of the Council of 18 December 2000 on unbundled access to the local loop. OJ L 336, seadmemajutus (collocation) - teisele sideettevõtjale antakse kasutada kõrgendatud turvanõuetele vastava lahenduse ja spetsiaalse tehnilise infrastruktuuriga ruumid võrguelementide ja nendega seotud vahendite majutamiseks ja haldamiseks mahus, mis on vajalik vaskpaarile juurdepääsu hulgituru koosseisu kuuluvate teenuste kasutamiseks 12

13 Joonis 2. Täielik juurdepääs vaskpaarile või alamvaskpaarile Joonis 3. Jagatud juurdepääs vaskpaarile või alamvaskpaarile Selleks, et hinnata, kas lisaks vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenustele kuulub vaskpaarile juurdepääsu hulgituru koosseisu ka teisi teenuseid, mis oleksid suutelised pakkuma vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenuste hinnale piisavat konkurentsisurvet (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 38), hindas Sideamet asjakohaste teenuste nõudluse- ja pakkumisepoolset asendatavust (käsitletud otsuse kavandi punktides (põhimõtted) ja (sisuline analüüs). 13

14 Turgude seotus Kui ettevõtjal on konkreetsel turul märkimisväärne turujõud, võib ta märkimisväärset turujõudu omada ka sellega lähedalt seotud turul, kui seosed nende kahe turu vahel on sellised, et turujõud ühel turul võib kanduda üle teisele, suurendades selle kaudu ettevõtja turujõudu (raamdirektiivi artikli 14 lõige 3; ka turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste Leverage of market power). Elektroonilise side turud võivad olla omavahel seotud nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotus , punktid 84 ja 85). Vertikaalselt seotud turud jagunevad ülespoole seotud turgudeks (turud, kus toodetakse asjakohasel turul olulise toote või teenuse arendamiseks vajalikku sisendit) ja allapoole seotud turgudeks (turud, mille jaoks asjakohasel turul toodetud toode või teenus on sisendiks). Vaskpaarile juurdepääsu hulgituruga vertikaalselt allapoole seotud turgudeks on järgmised jaeturud: kliendiliinile juurdepääsu jaeturg turg, kus pakutakse lõppkasutajatele juurdepääsu kliendiliinidele. Selleks, et pakkuda lõppkasutajatele juurdepääsu kliendiliinile, tuleb vastav kliendiliin (näiteks vaskpaar) rajada või teiselt sideettevõtjalt rentida. Vaskpaarile juurdepääsu hulgiturg võimaldab teiselt sideettevõtjalt rentida vaskpaare (k.a. alamvaskpaare), pakkudes nende vahendusel oma lõppkasutajatele juurdepääsu kliendiliinile. Seega on vaskpaarile juurdepääsu hulgiturg sisendiks kliendiliinile juurdepääsu jaeturule. lairiba ja häälkõneteenuste osutamise jaeturud turud, kus pakutakse lõppkasutajatele lairiba- ja häälkõneteenuseid. Selleks, et pakkuda lõppkasutajatele lairiba- ja häälkõneteenuseid, tuleb rajada või teiselt sideettevõtjalt rentida vastav füüsiline ühendus (näiteks vaskpaar) lõppkasutajani, mis nimetatud teenuste osutamist võimaldab. Vaskpaarile juurdepääsu hulgiturul pakutavad hulgiteenused võimaldavad teistelt sideettevõtjatelt rentida vaskpaare (k.a. alamvaskpaare) ja nende kaudu osutada oma lõppkasutajatele lairiba- ja häälkõneteenuseid. Seega on vaskpaarile juurdepääsu hulgiturg sisendiks lairiba- ja häälkõneteenuste osutamise jaeturgudele. Ettevõtjaid, kes osutavad üheaegselt teenuseid nii hulgiturul kui ka vastava turuga vertikaalselt allapoole seotud jaeturgudel, nimetatakse vertikaalselt integreeritud ettevõtjateks. Horisontaalselt seotud turud on näiteks turud, mis on: põhiklientuuri kaudu seotud: tooted ja teenused on suunatud samale sihtgrupile kui asjaomase turu tooted; omaduste kaudu seotud: funktsioonide poolest sarnased tooted, mida kasutatakse sarnastel eesmärkidel. Toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 11 nimetatud vaskpaarile juurdepääsu hulgiturg on horisontaalselt seotud sama lisa punktis 12 nimetatud lairiba juurdepääsu turuga. Nendel turgudel teenuste osutamiseks kasutatav sidevõrgu infrastruktuur on olulises osas kattuv lairiba juurdepääsu osutamisel kasutatakse ka vaskpaaridel põhinevat juurdepääsuvõrku. Samuti on lairiba juurdepääsu hulgituru tooted ja teenused ning vaskpaarile juurdepääsu hulgituru tooted ja teenused suunatud samale sihtgrupile (võrguteenuste kasutajad). Samuti on vaskpaarile juurdepääsu hulgituruga horisontaalselt seotud toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 13 nimetatud püsiliinide lõppsegmentide turg, kuna mõlemal nimetatud turul teenuste osutamiseks kasutatav sidevõrgu infrastruktuur (juurdepääsuvõrk) on olulises osas 14

15 kattuv ja mõlemal turul osutatakse teenuseid peamiselt teistele sideettevõtjatele, kes omakorda pakuvad vastavate teenuste vahendusel teenuseid lõppkasutajatele. Eeltoodut arvesse võttes leiab Sideamet, et vaskpaarile juurdepääsu hulgituru analüüsimisel on asjakohane hinnata analüüsitavate ettevõtjate näitajaid ka vaskpaarile juurdepääsu hulgituruga lähedalt seotud turgudel. (Konkurentsiolukorrast tingitud vajaduse korral on Sideametil õigus nimetatud turge reguleerida ESS 43 lõike 1 1, raamdirektiivi artikli 15 lõike 3 ning toote- ja teenuseturgude soovituse preambuli punkti 19 ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktide 9 ja 36 alusel.) Teenuste asendatavus Toote- ja teenuseturgude soovituse preambuli punkti 7 kohaselt on turgude piiritlemisel ja kindlaksmääramisel lähtepunktiks jaeturgude kirjeldamine teatud ajaperioodi jooksul, võttes arvesse nõudluse- ja pakkumisepoolset asendatavust. Olles kirjeldanud ja piiritlenud jaeturud, mis sisaldavad lõppkasutajate nõudlust ning toodete ja teenuste pakkumist neile, on asjakohane kindlaks määrata asjakohased hulgimüügiturud, mis sisaldavad toodete ja teenuste nõudlust kolmandate isiku poolt ning toodete ja teenuste pakkumist kolmandatele isikutele, kes soovivad pakkuda teenuseid lõppkasutajatele. Samuti märgitakse ka turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste alajaotuses 2.2.1, et asjaomase teenuse turu piiritlemisel tuleb ühe aspektina hinnata pakutavate toodete ja teenuste omavahelist asendatavust ka lõppkasutaja seisukohast. Kuna vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenuseid tarbitakse eesmärgiga osutada lairiba- ja häälkõneteenuseid lõppkasutajatele, tuleneb nõudlus vaskpaarile juurdepääsuteenuste järele nõudlusest lairiba- ja häälkõneteenuste järele. Kuna nende nõudluste vahel on tugev seos, siis analüüsis Sideamet ka lairiba- ja häälkõneteenuste jaeturge. Nõudlusepoolse asendatavusena on kooskõlas turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktidega 44 ja 51 käsitletav olukord, kus kaks või enam toodet on kasutaja seisukohalt omaduste, hinna ja kasutusvõimaluste alusel omavahel piisaval määral vahetatavad või asendatavad. Omavahel asendatavad tooted või teenused loetakse vastavalt suuniste punktile 44 kuuluvaks sama turu koosseisu. Pakkumisepoolne asendatavus esineb, kui turul olulist toodet mitteasendavate toodete pakkujad saavad ilma märkimisväärsete lisakulutuste või olulise riskita muuta oma tootmist ja turustamist nii, et oleks võimalik pakkuda turul olulist toodet asendatavaid tooteid. Reeglina osutatakse vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenust teistele sideettevõtjatele, kes nende teenuste abil saavad osutada lõppkasutajatele lairibateenuseid, mis omakorda võimaldavad osutada lõppkasutajatele ka häälkõneteenuseid (VoIP, VoB). Ainult telefoniteenuse osutamine lõppkasutajatele vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenuse vahendusel toimub reeglina harva, seetõttu on teenuste asendatavuse hindamisel vaadeldud eelkõige lairibateenuste osutamist ning vähem häälkõneteenuste (sh telefoniteenuste) osutamist. Sideamet hindas vaskpaarile juurdepääsu teenuste nõudluse- ja pakkumisepoolset asendatavust järgmiste alternatiivsete lairiba- ja häälkõneteenuste osutamist võimaldavate tehnoloogiate vahendusel pakutavate juurdepääsu teenustega: valguskaablil põhinev (fiiberoptiline) võrk; raadiosidevõrk (FWA Fixed Wireless Access); mobiiltelefonivõrk; kaabellevivõrk; 15

16 Sideametile teadaolevalt ei pakuta käesoleval ajal nimetatud juurdepääsuvõrgu tehnoloogiate vahendusel vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenusega samaväärset juurdepääsu hulgiteenust, mis oma omaduste, hinna ja kasutamisvõimaluste poolest oleks vastavale teenusele arvestatav asendusteenus. Ent kuivõrd pakutavate toodete ja teenuste omavahelise asendatavuse hindamisel on oluline nende asendatavuse kindlakstegemine ka lõppkasutaja seisukohast, hindas Sideamet, kas vastavate juurdepääsu tehnoloogiate baasil osutatavad lairiba- ja häälkõne jaeteenused on oma omaduste, hinna ja kasutamisvõimaluste poolest asendusteenuseks vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrgu baasil osutatavatele lairiba- ja häälkõne jaeteenustele. Samuti hindas Sideamet vaskpaarile juurdepääsu asendatavust LAN-i teenuste, elektrikaablisüsteemi teenuste, lairiba juurdepääsu ja püsiliiniteenustega Hüpoteetilise monopolisti testi rakendatavus Hüpoteetilise monopolisti testi (edaspidi SSNIP-test; SSNIP - Small but Significant Nontransitory Increase in Price - väike, ent märkimisväärne püsiv hinnatõus) rakendatavust nõudluse- ja pakkumisepoolse asendatavuse kindlakstegemisel vaskpaarile juurdepääsu turul tuleb hinnata konkreetse riigi turuolukorda arvesse võttes. Eestis osutab vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenust arvestatavas mahus Elion. SSNIP-testi rakendamisel vaskpaarile juurdepääsu turu puhul võetakse arvesse kõik tehnoloogiad, mis võivad pakkuda vaskpaarile põhinevale tehnoloogiale sarnaseid teenuseid, so vertikaalselt allapoole seotud jaeturu teenuseid lairiba- ja häälkõneteenuseid. Nõudlusepoolse asendatavuse puhul hinnatakse, kas vaskpaarile juurdepääsu teenuse püsiva 10%-lise hinnatõusu korral on tõenäoline, et muul tehnoloogial põhinevate toodete lõppkasutajad kaaluvad asendustoote kasutama hakkamist (nt oluliselt kallima potentsiaalse asendustoote puhul seda pigem ei tehta). Pakkumisepoolse asendatavuse puhul hinnatakse SSNIP-testi raames, kas vaskpaarile juurdepääsu teenuse püsiva 10%-lise hinnatõusu korral on tõenäoline, et muul tehnoloogial põhinevate teenuste pakkujad oleksid võimelised võtma üle piisava turuosa, et muuta niisugune püsiv hinnatõus hüpoteetilisele monopolistile kahjumlikuks. Vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenuse asendusteenuseid käsitletakse alljärgnevates otsuse kavandi punktides Valguskaablil põhinev (fiiberoptiline) juurdepääsuvõrk Nõudlusepoolne asendatavus Valguskaablil põhineva juurdepääsuvõrgu puhul on kliendiliiniks sidevõrgu lõpp-punkti ja peajaotaja või muu vastava seadme vaheline valguskaabel, mis võimaldab pakkuda vaskpaariga analoogseid lairiba- ja häälkõneteenuseid. Valguskaablil põhineva juurdepääsu oluliseks erinevuseks on see, et niisugusel juurdepääsul põhinevaid sidevõrke kasutatakse suure läbilaskevõimega lairibateenuste osutamiseks, mis ületavad läbilaskevõimelt mitmekordselt vaskpaaril põhineva juurdepääsuga sidevõrke. Valguskaablil põhineva juurdepääsu (FTTx ehk Fiber-to-the-x) erinevad variandid on: FTTP (Fiber-to-the-Premise), FTTH (Fiber-to-the- Home), FTTB (Fiber-to-the-Building), FTTN (Fiber-to-the-Node/Neighborhood), FTTC (Fiberto-the-Curb). 16

17 Joonis 4. Valguskaablil põhineva juurdepääsu lahendused 18 Valguskaablil põhinevas juurdepääsuvõrgus kasutatavad seadmed on kallimad vaskpaaril põhinevas juurdepääsuvõrgus juurdepääsuteenuste osutamiseks kasutatavatest seadmetest, samas on valguskaabli kaudu võimalik edastada oluliselt suuremat andmeedastusmahtu kui vaskpaari kaudu. Seega on kulud ühe mahuühiku kohta valguskaabli puhul väiksemad ning suurt andmeedastusmahtu tarbivate lõppkasutajate puhul on mõttekas rajada kliendini valguskaabel (FTTH). Samuti on otstarbekas rajada valguskaabel lõpp-punkti, mida kasutavad ühiselt mitu klienti (FTTB). Käesoleval ajal on valguskaablipõhised juurdepääsuvõrgud, mis võimaldavad osutada lairiba- ja häälkõneteenuseid, rajatud põhiliselt suurematesse linnadesse. Praktikas luuaksegi valguskaablil põhinevad ühendused eelkõige ärihoonetesse ja kortermajadesse (FTTB), kus ühe valguskaabli vahendusel osutatakse lairiba- ja häälkõneteenuseid mitmetele klientidele. Reeglina eratarbijast lõppkasutaja reaalselt veel ei vaja lairiba- ja häälkõneteenuste kasutamiseks eraldi valguskaablit (FTTH), kuna kasutatavad andmeedastusmahud ei ole piisavalt suured ja kliendini eraldi valguskaabli rajamine on kallim kliendini eraldi vaskpaari rajamisest. Viimastel aastatel on valguskaablil põhineva juurdepääsuvõrgu osakaal kiiresti kasvanud. Tabelist 1 nähtub, et valguskaablipõhiste juurdepääsuvõrkude osakaal lõppkasutajate arvu alusel on arvestatav ja kiiresti kasvav. Kuna tarbijate vajadused kiirema andmeside järele kasvavad kiiresti, on eeldatav, et valguskaablil põhineva juurdepääsuvõrgu rajamine laieneb xdsl (vaskpaaril põhinev võrk) 53% 49% 47% Kaabellevivõrk 33% 31% 28% Valguskaablil põhinev võrk 2% 8% 16% FWA 1% 2% 3% Muud (peamiselt LAN) 11% 10% 6% KOKKU 100% 100% 100% Tabel 1. Lairibateenuse lõppkasutajate jaotus juurdepääsuvõrgu tehnoloogia alusel 18 Allikas: 17

18 Eeltoodust tulenevalt on valguskaablil põhinevad lairiba- ja häälkõneteenused jaetasandil vaskpaaril põhinevatele lairiba- ja häälkõneteenustele asendusteenusteks ainult juhul, kui valguskaablit kasutatakse täna enamlevinud lairibateenuste andmeedastuskiirustest oluliselt suurema kiirusega andmeedastusega lairibateenuste osutamiseks (üksikud suured ärikliendid) või kui valguskaablit kasutatakse lairibateenuste osutamiseks mitmele kliendile (äri- ja kortermajad). Vaskpaaril põhinevaid lairiba- ja häälkõneteenuseid ei saa asendada valguskaablil põhinevate lairiba- ja häälkõneteenustega jaetasandil, kui kliendini rajatakse eraldi kliendiliin (FTTH või vaskpaar), kuna tänase tavatarbija poolt kasutatavate andmeedastuskiiruste korral on kliendini eraldi rajatud valguskaablil põhinevad lairiba- ja häälkõneteenused kallimad kui kliendini eraldi rajatud vaskpaaril põhinevad lairiba- ja häälkõneteenused. Ka juhul, kui valguskaablil põhinevad lairiba- ja häälkõneteenused muutuksid lähima kolme aasta jooksul näiteks tehnoloogiate hinnalangusest tulenevalt vaskpaaril põhinevatele lairiba- ja häälkõneteenustele asendusteenusteks, ei ole Sideameti hinnangul tõenäoline, et need teenused suudaksid sel ajaperioodil märkimisväärselt mõjutada konkurentsiolukorda vaskpaarile juurdepääsu hulgiturul, kuivõrd nii lühikese ajaga laiaulatusliku valguskaablipõhise juurdepääsuvõrgu rajamine ei ole reaalne. Sarnaselt jaetasandile ei saa ka hulgitasandil vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenust asendada valguskaablile juurdepääsu hulgiteenusega, kuna kliendini eraldi rajatud valguskaabli rentimine hulgitasandil on kallim kliendini eraldi rajatud vaskpaari rentimisest hulgitasandil. Võrdluseks võib tuua näiteks Elioni vaskpaari ja valguskaablikiu rendihinnad hulgitasandil: Liitumistasu (km-ga) Kuutasu (km-ga) Vaskkaablipaari rent 823,64 141,60 (olenemata pikkusest) Valguskaablikiu rent 3021,96 0,71 (jm) Tabel 2. Elioni vaskpaari ja valguskaablikiu rendihinnad hulgitasandil (seisuga ) Tabelist nähtub, et juba ühekilomeetrise kliendiliini korral on ühe valguskaablikiu rent oluliselt kallim kui ühe vaskpaari rent: vastavalt 710 ja 142 krooni. Pakkumisepoolne asendatavus Tehniliselt on valguskaablipõhise juurdepääsuvõrgu baasil võimalik osutada omaduste ja kasutamisvõimaluste poolest vaskpaaripõhise juurdepääsuvõrgu baasil osutatavate lairiba- ja häälkõneteenustega samaväärseid teenuseid. Üldjuhul võimaldab valguskaabel (tulenevalt selle suurest andmeedastuskiirusest) võrreldes vaskpaariga isegi oluliselt kvaliteetsemate lairiba- ja häälkõneteenuste pakkumist. Valguskaablil põhineva juurdepääsuvõrgu tehnilise ülesehituse tõttu ei ole aga valguskaablil põhinevas juurdepääsuvõrgus võimalik pakkuda vaskpaarile ja alamvaskpaarile täieliku juurdepääsu teenusega hinna poolest samaväärset teenust, kuna ühe valguskaabli kasutada andmine teisele sideettevõtjale on oluliselt kallim kui ühe vaskpaari kasutada andmine teisele sideettevõtjale (vt tabelit 2). Samuti ei ole valguskaablipõhises juurdepääsuvõrgus ei tehniliselt ega ka majanduslikult ilma märkimisväärsete lisakulutuste ja riskideta võimalik osutada vaskpaarile ja alamvaskpaarile jagatud juurdepääsu hulgiteenusega omaduste, hinna ja kasutusvõimaluste poolest samaväärset teenust. Jagatud juurdepääsu hulgiteenuse pakkumiseks peaksid valguskaablil põhinevat juurdepääsuvõrku haldavad sideettevõtjad täiendama oma juurdepääsuvõrku vastavate 18

19 seadmetega. Näiteks on spekter-wdm (wavelength-division multiplexing lainepikkusjaotusega multipleksimine) tehnoloogia abil võimalik valguskaabel jaotada kaheks kuni 64-ks eraldiseisvaks kanaliks, mida saavad kasutada mitmed sideettevõtjad oma teenuste osutamiseks. Sellisel juhul tuleb paigaldada valguskaabli otstesse multiplekserid. Need seadmed on oluliselt kõrgema hinnaga (valguskaabli kaheks jagava multiplekseri maksumus on ligikaudu 250 eurot, valguskaabli kaheksaks jagav multiplekser maksab orienteeruvalt 5000 eurot) võrreldes splitteritega, mis jagavad vaskpaari sagedused selliselt, et selle kaudu saavad lõppkasutajale lairiba- ja häälkõneteenuseid osutada erinevad sideteenuse osutajad (vastavalt Elioni vaskpaari rendi hinnakirjale on 24-paarise splitterkaardi liitumistasu koos käibemaksuga 3325 krooni). Samuti võivad multiplekseri paigaldustööd olla kulukad valguskaabli kaabeldustööde vajaduse tõttu. Seega ei ole sideettevõtjad võimelised ilma märkimisväärsete lisakulutuste või olulise riskita osutama valguskaablil põhineva juurdepääsuvõrgu baasil hulgiteenuseid, mis võimaldaksid lõppkasutajatele vaskpaaripõhise juurdepääsuvõrgu baasil osutatavate lairiba- ja häälkõneteenustega samaväärseid teenuseid. Järeldus Nõudluse ja pakkumise asendatavuse hindamisest nähtub, et valguskaablil põhineva juurdepääsuvõrgu baasil ei ole võimalik osutada hulgiteenuseid, mis oma omaduste, hinna ja kasutamisvõimaluste poolest oleksid vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenusele asendusteenusteks. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud valguskaablil põhineva juurdepääsuvõrgu baasil osutatava kliendiliinile juurdepääsu hulgiteenuse kaasamine asjakohase turu koosseisu Raadiosidel põhinev juurdepääsuvõrk (FWA fixed wireless access) Nõudlusepoolne asendatavus FWA puhul on kliendiliiniks konkreetses sagedusalas masti ja raadioseadme vaheline avatud keskkonnas leviv elektromagnetlaine, mis võimaldab pakkuda vaskpaariga analoogseid lairibaja häälkõneteenuseid. Hetkel omab FWA Eestis geograafiliselt palju väiksemat leviala kui vaskpaaril põhinev juurdepääsuvõrk, samuti kasutab FWA-d oluliselt vähem lõppkasutajaid (vt tabel 1 otsuse kavandi punktis ). Võrreldes osutatavate jaeteenuste hindu, on täna FWA baasil osutatavad lairibateenused lõppkasutajale ka rahaliselt kallimad. 19

20 Tehnoloogia Kiirus Modemi kuurent Kuutasu Kuutasu kokku Liitumi s- tasu Kuumaksumus kokku Vahe % Elion Kodutöö ADSL ADSL 1 Mbit/s / 256 kbit/s % Elion Traadita Internet WiMax 1 Mbit/s / 256 kbit/s /36 * 699,5 Norby Kortermaja Internet Level 5 (Beeta) LAN 1 Mbit/s / 512 kbit/s % Norby WiMax Interneti Kodulahend us WiMax 1 Mbit/s / 512 kbit/s * /3 6* 707,3 * liitumistasu/kasutusaeg kuudes 19 ** Teenuse kuutasu sisaldab WiMAX vastuvõtuseadme renditasu 180,00 kr kuus. Tabel 3. FWA lairibateenuse jaemüügihindade võrdlus teistel tehnoloogiatel põhinevate hindadega (kr, km-ga, hinnakiri seisuga ) Nagu tabelist nähtub, osutuvad FWA (WiMax) hinnad Elioni puhul 19% kõrgemateks ning Norby Interneti pakettide puhul 184% kõrgemateks võrreldes teiste tehnoloogiate vahendusel osutatavate lairibateenuste hindadega. FWA tehnoloogial põhinev juurdepääsuvõrk on jõudsalt laienemas ning pakutavate jaeteenuste omadused on kvalitatiivsetelt näitajatelt võrreldavad vaskpaaril põhineva juurdepääsu baasil pakutavatega. Siiski on FWA baasil osutatavad lairiba- ja häälkõneteenused veel suhteliselt väikese lõppkasutajate arvuga ning kallimad analoogsete parameetritega vaskpaari vahendusel osutatavatest lairiba- ja häälkõneteenustest. Ka hüpoteetilise monopolisti testis rakendamise korral on hinnatav, et vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenuse püsiv 5-10%-line hinnatõus suure tõenäosusega ei põhjustaks lõppkasutajate liikumist FWA tehnoloogial põhinevatele teenustele. Samuti on FWA tehnoloogiad (nt WiMax) alles sedavõrd hiljuti turule tulnud, et alternatiivsete infrastruktuuride rajamise soodustamiseks, mis tõhustaks konkurentsi asjakohasel turul, ei ole põhjendatud FWA-tehnoloogial põhineva juurdepääsu kaasamine asjakohase turu koosseisu. Seega ei ole FWA baasil osutatavad lairiba ja häälkõne jaeteenused oma omaduste, hinna ja kasutamisvõimaluste poolest vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrgu baasil osutatavatele jaeteenustele asendusteenusteks. Ka juhul, kui FWA baasil osutatavate lairiba ja häälkõne jaeteenuste olulised näitajad (hind, leviala ja andmeedastuse kiirused) lähima kolme aasta jooksul siiski muutuvad sedavõrd, et osutuvad asendusteenuseks vaskpaaripõhise 19 Raadiosidel põhineva interneti ning lairiba püsiühenduse jaehindade võrdlemisel lähtub Sideamet Euroopa Komisjoni dokumendist 11th Report on the Implementation of the telecommunications Regulatory Package , kus vaadeldavaks ajavahemikuks on võetud 36 kuud (3aastat). 20

21 juurdepääsuvõrgu baasil osutatavatele lairiba- ja häälkõneteenustele, on kolm aastat Sideameti hinnangul siiski liiga lühike aeg selleks, et need teenused hakkaksid märkimisväärselt mõjutama konkurentsiolukorda lairiba ja häälkõne jaeteenuste turul. Järeldust, et FWA vahendusel osutatav lairiba ja häälkõne jaeteenused ei kuulu piiritletava sideturu koosseisu, toetab ka hüpoteetilise monopolisti analüüs. Kuna hinnatase on üle 10% kõrgem ADSL-i hinnatasemest, siis ei ole tõenäoline, et 10% püsiva ADSL-i hinnataseme tõusu korral hakkaksid valikuvõimalust omavad tarbijad kasutama raadiosidel põhinevat juurdepääsu. Arvestades, et hüpoteetilisele monopolistile muutub 10% püsiv hinnatõus kahjumlikuks, nagu eespool näidatud, 9,1% müügimahu kaotuse puhul ja FWA/ADSL müügimahtude suhe on olnud ajaperioodil ,9-6,4% (1%/53% - 3%/47 %; vt tabel 1), siis ei saa ka eeldada, et vastav tehnoloogia suudaks vajaliku müügimahu piisavalt kiireti üle võtta. Pakkumisepoolne asendatavus Tehniliselt on FWA baasil vaskpaarile täieliku juurdepääsu hulgiteenusega sarnase teenuse osutamine võimalik - üks sideettevõtja, kes omab mingit konkreetset sagedusala konkreetses piirkonnas (kliendiliini), annab selle kasutada teisele sideettevõtjale. Samuti on teoreetiliselt võimalik, et üks sideettevõtja rendib temale eraldatud sagedusalas ühe spektriosa teisele sideettevõtja lairiba- või häälkõneteenuste osutamiseks, jättes teise spektriosa endale oma lõppkasutajatele jaeteenuste osutamiseks. Samas ei ole eeltoodud hulgiteenuste pakkumine väga levinud, kuna sagedusressursi järele on suur nõudlus ning sideettevõtja, kes on endale teatud sagedusressursi (sagedusloa) hankinud, soovib seda üldjuhul kasutada võimalikult palju oma lõppkasutajatele jaeteenuste osutamiseks. Siiski osutab lairiba juurdepääsu teenust FWA-tehnoloogia baasil teistele sideettevõtjatele üks ettevõtja Levira. Samas alustas Levira FWA juurdepääsuvõrgu väljaehitamist alles aasta lõpus ja hulgiteenuse osutamist aasta kevadel. Arvestades teenuse uudsust, on väga raske hinnata, kuidas Levira osutatav lairiba juurdepääsu teenus hakkab mõjutama lairiba jae- ja hulgituru arengut, kuna FWA-tehnoloogia vahendusel osutatava lairiba jaeteenuse osakaal ei ole aasta esimesel poolel jaeturu arengule praktiliselt veel mõju avaldanud (FWA osakaal lairibateenuste lõppkasutajate osas on suurenenud ainult 1% võrra). Kogu Eestit katvat ning täielikult väljaarendatud FWA-tehnoloogial põhinevat juurdepääsuvõrku ei oma täna veel ükski sideettevõtja. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et selline juurdepääsu hulgiteenus ei võimalda osutada lõppkasutajatele vaskpaaripõhise juurdepääsuvõrgu baasil pakutavate lairibateenustega oma hinna, leviala ja andmeedastuse kiiruste poolest samaväärseid jaeteenuseid (vt eeltoodud nõudlusepoolse asendatavuse peatükki). Sideameti hinnangul ei suuda need teenused oma uudsusest tingituna vaadeldava ajaperioodi (st lähima kolme aasta) jooksul oluliselt mõjutada konkurentsiolukorda vaskpaarile juurdepääsu hulgiturul. Järeldus Eeltoodud nõudluse ja pakkumise asendatavuse hindamisest nähtub, et FWA baasil osutatavad teenused ei ole oma omaduste, hinna ja kasutamisvõimaluste poolest vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenustele asendusteenusteks ja mõjutaksid oluliselt konkurentsiolukorda vaskpaarile juurdepääsu hulgiturul. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud FWA baasil osutatava juurdepääsu hulgiteenuse kaasamine asjakohase turu koosseisu. 21

22 Mobiilsidel põhinev juurdepääsuvõrk Nõudlusepoolne asendatavus Mobiiltelefonivõrgu juurdepääsuvõrgu puhul on kliendiliiniks konkreetses sagedusalas masti ja mobiiltelefoni vaheline avatud keskkonnas leviv elektromagnetlaine, mis võimaldab pakkuda vaskpaariga analoogseid lairiba- ja häälkõneteenuseid. Mobiiltelefonivõrgu baasil osutatavate lairiba jaeteenuste kvalitatiivsed näitajad on üle-eestiliselt täna väiksemad vaskpaaripõhise juurdepääsuvõrgu baasil osutatavate lairibateenuste vastavatest näitajatest. Mobiiltelefonivõrgud võimaldavad üle-eestiliselt osutada lairibateenuseid ainult GPRS tehnoloogia baasil, mille andmeedastuskiirus on väiksem kui 144 kbit/s. Samuti on GPRS-lairibateenused mobiiltelefonivõrgus kallimad kui fikseeritud side võrkudes. Liitumistasu (kr, km-ga) Kuutasu (kr, km-ga) Kuumaksumus kokku (kr, km-ga) Vahe (%) EMT traadita Internet EMT GPRS Surf 500 Elion Kodutöö ADSL (1M/256k) 118/36* 495** 498,3 0,7% (50.00/MB ***) % * liitumistasu/kasutusaeg kuudes 20 ** sisaldab 100MB andmesidemahtu *** mahtu ületava megabaidi hind Tabel 4. Andmesideteenused mobiiltelefonivõrgus ja fikseeritud võrgus (kr, km-ga) Kui hinnata teenuste asendatavust hinna baasil, ei ole vaskpaaril põhinev juurdepääs asendatav mobiiltelefonivõrgu vahendusel pakutava lairiba teenusega. Võrreldes fikseeritud sidevõrkudega on andmesideteenuste hinnad mobiiltelefonivõrkudes 0,7-52% kõrgemad; ka ei ole võrreldav nimetatud mobiilsete ja fikseeritud andmeedastusteenuste läbilaskevõime. Uued tehnoloogiad (näit. 3,5G võrgud) on kättesaadavad vaid väga piiratud geograafilises ulatuses. EMT GPRS Surf teenuse kuutasus sisaldub 500 MB andmemahtu. Eeldades, et mobiilinterneti kasutaja tarbib kuus 500 MB allalaaditava mahtu, on GPRS teenuse hind 52% kõrgem ADSL internetiteenusest EDGE, 3G ja HSDPA ehk 3,5G on mobiiltelefonivõrgu jaeteenused, mille andmeedastuskiirus ületab 144 kbit/s, kuid teenuste hinnad, teenuste geograafiline ulatus ja teenuste kasutamiseks vajalike terminalseadmete hind muudavad teenuse tarbimise raskesti kättesaadavaks võrreldes vaskpaaripõhise juurdepääsuvõrgu baasil osutatavate lairibateenustega. Kuigi mobiiltelefonivõrgus osutatavate häälkõneteenuste hind on viimastel aastatel pidevalt langenud, on mobiiltelefonivõrgus juurdepääsuvõrgu baasil osutatavate häälkõneteenuste keskmine hind siiski oluliselt kallim vaskpaaripõhise juurdepääsuvõrgu baasil osutatavate häälkõneteenuste hindadest. 20 Mobiiltelefonivõrgul põhineva juurdepääsu ning lairiba jaeteenuste hindade võrdlemisel lähtub Sideamet Euroopa Komisjoni dokumendist 11th Report on the Implementation of the telecommunications Regulatory Package , kus vaadeldavaks ajavahemikuks on võetud 36 kuud (3aastat). Seega on EMT traadita Interneti hindamisel tabelis 4 arvestatud 3-aastase perioodiga. 22

23 Seega ei ole mobiiltelefonivõrgu põhise juurdepääsuvõrgu baasil osutatavad lairiba jaeteenused oma omaduste, hinna ja kasutamisvõimaluste poolest vaskpaaripõhise juurdepääsuvõrgu baasil osutatavatele jaeteenustele asendusteenusteks. Lisaks eeltoodule on Sideamet läbi viinud hüpoteetilise monopolisti analüüsi, mis omalt poolt toetas mobiiltelefonivõrgul põhineva juurdepääsu vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenuse turule mitte kaasamist. Kuna hinnatase on üle 10% kõrgem ADSL-i hinnatasemest, siis ei ole tõenäoline, et 10% püsiva ADSL-i hinnataseme tõusu korral hakkaksid valikuvõimalust omavad tarbijad kasutama mobiiltelefonivõrgul põhinevat juurdepääsu. Arvestades, et hüpoteetilisele monopolistile muutub 10% püsiv hinnatõus kahjumlikuks 9,1% müügimahu kaotuse puhul ja kaotatud klientide võimalusega liikuda muudele, odavamatele tehnoloogiate põhinevatele teenustele (nt valguskaablile), siis ei ole ka eeldada, et vastav tehnoloogia pakub huvi potentsiaalsete liikujatele. Pakkumisepoolne asendatavus Käesoleval ajal osutab oma mobiiltelefonivõrgule juurdepääsu hulgiteenust ainult Elisa Mobiilsideteenused AS, kes osutab virtuaalvõrguteenust ASile Bravocom Mobiil. Nimetatud teenuse kaudu saab AS Bravocom Mobiil pakkuda oma klientidele lairiba- ja häälkõne jaeteenuseid. Samas on AS Bravocom Mobiil osutatavad lairibateenused (3,5G) tulenevalt teenuste hinnast, teenuste geograafilisest ulatusest ja teenuste kasutamiseks vajalike terminaliseadmete hinnast klientidele raskemini kättesaadavad, kui vaskpaaripõhise juurdepääsuvõrgu baasil osutatavad lairibateenused. Seega ei ole sideettevõtjad võimelised mobiiltelefonivõrgul põhineva juurdepääsuvõrgu baasil osutama juurdepääsu hulgiteenuseid, mis võimaldaksid osutada lõppkasutajatele vaskpaaripõhise juurdepääsuvõrgu baasil osutatavate lairibateenustega samaväärseid teenuseid. Ka juhul, kui sellised mobiiltelefonivõrgupõhiseid juurdepääsu hulgiteenuseid lähima kolme aasta jooksul pakkuma hakatakse, ei ole Sideameti hinnangul tõenäoline, et need teenused oma uudsusest tingituna suudaksid sel ajaperioodil oluliselt mõjutada konkurentsiolukorda vaskpaarile juurdepääsu hulgiturul. Järeldus Eeltoodud nõudluse ja pakkumise asendatavuse hindamise tulemusena leiab Sideamet, et mobiiltelefonivõrgul põhineva juurdepääsuvõrgu baasil ei ole lähima kolme aasta jooksul võimalik osutada hulgiteenuseid, mis oleksid oma omaduste, hinna ja kasutamisvõimaluste poolest vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenustele asendusteenusteks ja mõjutaksid oluliselt konkurentsi olukorda vaskpaarile juurdepääsu hulgiturul. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud mobiiltelefonivõrgul põhineva juurdepääsuvõrgu baasil osutatava juurdepääsu hulgiteenuse kaasamine asjakohase turu koosseisu. Mobiiltelefonivõrgule juurdepääsu käsitleb Sideamet põhjalikumalt toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktis 15 nimetatud Mobiiltelefonivõrgule juurdepääsu ja mobiiltelefonivõrgus kõnede algatamise turu analüüsi läbiviimisel, mis eeldatavalt viiakse läbi aastal Kaabellevivõrgul põhinev juurdepääsuvõrk Nõudlusepoolne asendatavus Kaabellevivõrgu juurdepääsuvõrgu kaudu on võimalik pakkuda vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrgu kaudu osutatavate lairiba- ja häälkõne jaeteenustega analoogseid teenuseid.. Eestis osutatakse kaabellevivõrgu vahendusel lairibateenust 28% lõppkasutajatele (2005. a lõpu seisuga) kõigist lairibateenuse lõppkasutajatest. 23

24 andmeedastuskiirused (kbit/s) kuutasu liitumistasu 2003 okt 2004 aprill 2005 sept 2006 august 2003 okt 2004 aprill 2005 sept 2006 august 2003 okt 2004 aprill 2005 sept 2006 august Elion Kodu-ADSL 256/ / / / Lairibateenus Kodutöö- ADSL 512/ / / / Uninet (Elisa) Oneline/ADSL püsiühendus 512/ / / * STV Simple 512/ / SOHO 640/ / Kodu 1000/ / Kodu+ 1500/ / Starman StarLight 512/ / / StarNet 1024/ / / / * Teenuses sisaldub eelhäälestatud DSL modem Tabel 5. Ettevõtjate lairibateenuste jaemüügihinnad Tabelist 5 nähtub samuti lairibateenuste andmesidekiiruste suurendamise tendents ning hindade suhteline langus. Andmesidekiiruste kasvu korral on lairibateenuste hinnad jäänud samaks või muutunud madalamaks. Vaskpaaril põhinevas juurdepääsuvõrgus osutatavad lairibateenuste kuutasud samade andmesidekiiruste puhul on veidi kõrgemad kui kaabellevivõrgus osutatavate lairibateenuste kuutasud. Erinevalt aastatest ei rakenda praegusel ajal enamik teenuseosutajaid liitumistasusid lõppkasutajatele suunatud enamlevinud lairibateenustele. 24

25 Lairibateenus Elion Andmeedastuskiirused (kbit/s) Kuutasu Liitumistasu Kokku Vahe Väikekontori ADSL 2 Mbit / 640 kbit Äri internet 1 Mbit / 1 Mbit STV Kodu 2 Mbit / 256 kbit % Ecolan 1 Mbit / 1 Mbit % Starman Kodu Internet 2 Mbit / 256 kbit % Tabel 6. Andmesideteenused kaabellevivõrgus ja fikseeritud võrgus (kr, km-ga, hinnakiri seisuga ) 21 Võrreldes vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrgu geograafilise ulatusega on kaabellevivõrgupõhine juurdepääsuvõrk piiratud ehk lokaalse ulatusega. Ükski kaabellevivõrgu omanik ei oma üle-eestilist sidevõrku. Seal, kus kaabellevivõrgupõhised juurdepääsuvõrgud on olemas, eksisteerivad need reeglina paralleelselt vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrguga ning sellistes piirkondades on nimetatud lahendustel põhinevad lairiba- ja häälkõneteenused jaetasemel omavahel asendusteenusteks. Peamiselt paiknevad sellised sidevõrgud tiheasustusega piirkondades, enamasti linnade korrusmajade piirkondades, kus nad on vaskpaaril põhinevate juurdepääsuvõrkudega paralleelselt välja ehitatud. Eeltoodust tulenevalt on Sideamet seisukohal, et kaabellevivõrgu ja vaskpaaridel põhineva juurdepääsuvõrgu baasil osutatavad lairiba- ja häälkõneteenused on oma omaduste, hinna ja kasutamisvõimaluste poolest üksteisega asendatavad lokaalse ulatusega piirkondades, kus nimetatud juurdepääsuvõrgud eksisteerivad paralleelselt. Seega on mõnedes lokaalse ulatusega piirkondades kaabellevivõrgul põhineva juurdepääsuvõrgu baasil osutatavad lairiba ja häälkõne jaeteenused vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrgu baasil osutatavatele jaeteenustele asendusteenusteks. Asendatavust jaetasemel (piirkondades, kus esineb paralleelselt nii vaskpaaridel põhinev juurdepääsuvõrk kui ka kaabellevivõrk) toetab ka hüpoteetilise monopolisti analüüs. Kuna kaabellevivõrgus on lairibateenuse hinnatase oluliselt madalam xdsl-teenuse hinnatasemest, siis on tõenäoline, et xdsl-teenuse 10%-lise püsiva hinnataseme tõusu korral hakkaksid valikuvõimalust omavad tarbijad kasutama kaabellevivõrgul põhinevat juurdepääsu. Hüpoteetilisele monopolistile muutub 10%-line püsiv hinnatõus kahjumlikuks 9,1% müügimahu kaotuse puhul ja kaabellevivõrgu ja vaskpaar-juurdepääsuvõrgu vahendusel osutatavate lairibateenuse lõppkasutajate arvu suhe on ajaperioodil ühelt poolt küll vähenenud kaabellevivõrgu vahendusel osutatavate lairibateenuste lõppkasutajate arvu osas 62%-lt 59%-le (33%/53%=62% ja 28%/47%=59%; vt tabel 1), kuid teiselt poolt on selline kaabellevivõrgu 21 Kaabellevi põhineva juurdepääsu- ning lairiba teenuste jaehindade võrdlemisel lähtub Sideamet Euroopa Komisjoni dokumendist 11th Report on the Implementation of the telecommunications Regulatory Package-2005, kus vaadeldavaks ajavahemikuks on võetud 36 kuud (3aastat). Seega on EMT traadita Interneti hindamisel tabelis 4 arvestatud 3-aastase perioodiga. 25

26 vahendusel osutatavate lairibateenuste turuosa võrreldes xdsl-teenuste turuosaga piisavalt suur. Sellest võib järeldada, et kaabellevivõrgu vahendusel osutatavad lairiba- ja häälkõneteenused on sellistes piirkondades jaetasemel asendusteenusteks vaskpaaril põhineva tehnoloogia vahendusel osutatavatele analoogsetele teenustele. Pakkumisepoolne asendatavus Võrreldes juurdepääsu hulgiteenuste osutamise võimalusi vaskpaaril põhinevas juurdepääsuvõrgus ja kaabellevivõrgus, võib öelda, et kui vaskpaaril põhineva juurdepääsuvõrgu vahendusel on tehnoloogiline valmisolek kliendiliinile juurdepääsu hulgiteenuste osutamiseks olemas, siis kaabellevivõrkude puhul see nii ei ole. Kaabellevivõrgu juurdepääsuvõrk erineb vaskpaaripõhisest juurdepääsuvõrgust oluliselt selle poolest, et kaabellevivõrgu juurdepääsuvõrgus puudub igal lõppkasutajal oma individuaalne kliendiliin. Kliendiliini, mis võimaldab andmeedastuskiirust Mbit/s, jagavad ühiselt mitmed lõppkasutajad, kelle arv võib olla sadades. Samas toimub vaskpaaripõhises juurdepääsuvõrgus lõppkasutajatele individuaalse kliendiliini ja/või kanalite eraldamine juba peajaotajas (ehk telefonijaamas). Samuti puuduvad kaabellevivõrkude juurdepääsuvõrkudes vaskpaaripõhistele juurdepääsuvõrkudele iseloomulikud peajaotajad, mille kaudu teistel teenuseosutajatel oleks võimalik saada juurdepääs kliendiliinile. Kaabellevivõrgus on tunneldamist 22 võimalik teha ainult kaabellevivõrgu peajaamas, kuid ei ole võimalik teha madalamatel tasemetel. Vaskpaaripõhist juurdepääsuvõrku kasutavas sidevõrgus on võimalik juurdepääs ka ülekandevõrgu peajaamast madalamatel tasemetel, näiteks juurdepääsuvõrgu peajaotajas. Seega ei ole sideettevõtjad tehniliselt võimelised kaabellevivõrgu juurdepääsuvõrgu baasil osutama oma omadustelt ja kasutusvõimalustelt vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenusega samaväärseid hulgiteenuseid. Juhul, kui sellised juurdepääsu hulgiteenuseid lähima kolme aasta jooksul siiski pakkuma hakatakse, ei ole Sideameti hinnangul tõenäoline, et need teenused suudaksid sel ajaperioodil oma uudsusest tingituna mõjutada oluliselt konkurentsiolukorda vaskpaarile juurdepääsu hulgiturul. Järeldus Eeltoodud nõudlusepoolse asendatavuse hindamisest nähtub, et kaabellevivõrgus osutatav lairibateenus jaetasemel on oma hinnatasemelt ja funktsionaalsuselt vaskpaaril põhinevas juurdepääsuvõrgus osutatava lairibateenuse asendusteenus. Samas ei ole kaabellevivõrgul juurdepääsuvõrgu baasil lähima kolme aasta jooksul võimalik osutada hulgiteenuseid, mis oleksid oma omaduste ja kasutamisvõimaluste poolest vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenustele asendusteenusteks ja mõjutaksid oluliselt konkurentsi olukorda vaskpaarile juurdepääsu hulgiturul. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kaabellevivõrgul põhineva juurdepääsuvõrgu baasil osutatava kliendiliinile juurdepääsu hulgiteenuse kaasamine asjakohase turu koosseisu LAN-i baasil osutatavad lairibateenused LAN (kohtvõrk) on üldjuhul ühe või paari hoone sisene sidevõrk, mis on levinud peamiselt suuremates äriettevõtetes, büroohoonetes, samuti linnades ja teistes suuremates asulates asuvates kortermajades ja on ühendatud ruuteri või jaotaja (hub) kaudu vaskpaaril, valguskaablil või FWA-l põhineva juurdepääsuvõrguga. Erinevalt nimetatud juurdepääsuvõrkudest on LAN-i geograafiline leviala olemuslikult piiratud, st lokaalne. Vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenus ning LAN-teenused ei konkureeri omavahel, kuivõrd LAN-i baasil ei ole võimalik osutada 22 Tunneldamine: meetod ühe võrgu andmete edastamiseks läbi teise võrgu. ( 26

27 vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenustega funktsionaalselt samaväärseid teenuseid. Seetõttu ei saa LAN olla asendusteenuseks vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenusele Lairiba juurdepääsu teenus Samuti analüüsis Sideamet, kuivõrd võib vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenuse asendusteenuseks olla lairiba juurdepääsu teenus (soovituses turg 12). Sideamet leidis, et nimetatud teenused ei ole teineteisele asendusteenusteks, kuna lairiba juurdepääsu teenuse funktsionaalsus võimaldab teenuse kasutajal oma jaeteenuseid vähem kontrollida (omaduste ja hinna poolest), kui seda võimaldavad vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenused. Seetõttu ei ole põhjendatud antud teenuse kaasamine asjakohase turu koosseisu Püsiliiniteenused Püsiliiniteenuse korral peaks jaeteenuse pakkuja püsiliiniteenuse osutajalt iga lõppkasutaja tarbeks rentima spetsiaalse püsiliini. Selleks, et pakkuda 2 Mbit/s lairiba jaeteenust, tuleks osta juurdepääsuvõrgu püsiliini vahendusel hulgiteenust, mille liitumistasu ja kuutasu on ligikaudu kaks korda kallimad kui võrreldava lairiba jaeteenuse (vt tabel 7) vastavad hinnad. Seega ei ole sideettevõtjal, kes kasutab lõppkasutajale lairiba jaeteenuse osutamiseks juurdepääsuvõrgu püsiliini teenust, võimalik konkureerida lairiba jaeturul, kuna hinnad lõppkasutajatele kujuneksid kõrgemaks vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenuse baasil osutatavast lairiba jaeteenuse hindadest. Sarnaselt jaetasandile ei saa ka hulgitasandil vaskpaarile juurdepääsu teenust asendada püsiliiniteenusega, kuna kliendini eraldi rajatud püsiliini rentimine hulgitasandil on kallim kliendini eraldi rajatud vaskpaari rentimisest hulgitasandil. Võrdluseks võib tuua näiteks Elioni võrguressursi rendi hinnad hulgitasandil: Liitumistasu Kuutasu Kogumaksumus Vahe Valitud vaskkaablipaar 898/36* Riigisisesed digitaalpüsiliinid (2 Mbit/s) juurdepääs võrgusõlmele 2668/36* % Jaeteenus (Ärimaja (2 Mbit/s) 1500/36* % * liitumistasu/kasutusaeg kuudes 23 Tabel 7. Elioni riigisiseste püsiliinide hindade võrdlus Elioni jaeteenusega (kr, km-ta, hinnakiri seisuga ) Tabelist nähtub, et juba vaskkaablil põhineva kliendiliini puhul on püsiliini rent oluliselt kallim kui ühe vaskpaari rent hulgi- ja jaetasandil - vastavalt 1321% ja 350%. SSNIP-analüüsi järgi ei ole püsiliini hulgiteenuse puhul tegemist asendusteenusega vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenusele, kuna pole tõenäoline, et kliendid hakkaksid vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenuse püsiva ca 10% hinnatõusu puhul tarbima püsiliini hulgiteenust, kuivõrd püsiliini hulgiteenuse hind jääks kliendi jaoks ka vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenuse väikese, ent märkimisväärse hinnatõusu korral ebamõistlikult kõrgeks. 23 Kogumaksumuse leidmisel lähtub Sideamet Euroopa Komisjoni dokumendist 11th Report on the Implementation of the telecommunications Regulatory Package-2005, kus vaadeldavaks ajavahemikuks on võetud 36 kuud (3aastat). ec_2006_193-vol1.pdf 27

28 Püsiliiniteenuse osutamisel määratakse teenuse mahud teenuse osutamise hetkel ja püsiliiniteenuse kasutaja, kes osutab püsiliiniteenuse vahendusel jaeteenuseid lõppkasutajatele, ei saa hiljem lõppkasutajale osutatava kanali ribalaiust muuta sõltumatult püsiliiniteenuse osutajast. Seega ei ole püsiliiniteenuse puhul tegemist vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenuse asendusteenusega, kuivõrd teenuste funktsionaalsus on erinev, samuti on püsiliinide baasil juurdepääsu jaetasandil liiga kulukas ega võimalda kehtestada konkurentsivõimelisi hindu Elektrikaablisüsteemi baasil osutatavad teenused Elektrikaablisüsteemid katavad kogu Eesti Vabariigi territooriumi. Tehnoloogiliselt on teatud eelduste korral võimalik pakkuda lairiba- ja häälkõneteenuseid ka elektrikaablisüsteemi baasil. Samas on Sideameti hinnangul tõenäoline, et tulenevalt tehnoloogia uudsusest ei ole sideettevõtjad võimelised elektrikaablisüsteemi vahendusel osutama vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenustega samaväärseid juurdepääsu hulgiteenuseid suhteliselt lühikeses perspektiivis sellega kaasnevate märkimisväärsete äririskide ja kulude tõttu. Muutusi selles osas ei ole Sideameti hinnangul ette näha ka lähema kolme aasta jooksul, mida katab käesolev turuanalüüs Turuosalised aasta aprillikuus saatis Sideamet ESS 148 lg 2 alusel sideettevõtjatele küsimustikud turuanalüüside läbiviimiseks vajalike andmete saamiseks. Küsimustikud hõlmasid telefoniteenuse osutamise turge (toote- ja teenuseturgude soovituse punktides 1-6 nimetatud turud), telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas sidumisteenuste turge (soovituse punktides 8-10 nimetatud turud), mobiiltelefonivõrgus osutatavate sidumisteenuste turge (soovituse punktides nimetatud turud) ja juurdepääsuteenuste turge (soovituse punktides 7, 11 ja 12 nimetatud turud). Eelnevalt konsulteeris Sideamet asjassepuutuvate sideettevõtjatega, kelle esitatud seisukohad küsimustike sisu osas võeti põhjendatud ulatuses arvesse. Kooskõlas ESS 148 lõikega 3 ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõud hindamise suuniste punktiga 35 oli küsimustike eesmärgiks saada ettevõtjalt motiveeritud mahus võimalikult laiapõhjalised andmed, võimaldamaks turgude piiritlemisel võtta arvesse kõiki olulisi teenuseid ning asjaolusid ja vältimaks vajadust andmeid korduvalt küsida. Vastavalt turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktile 74 tuleb ettevõtjaid, kes teenuse väikese, kuid märkimisväärse ja püsiva hinnatõusu korral võivad keskpikas perspektiivis otsustada turule siseneda, kohelda potentsiaalsete turuosalistena isegi sel juhul, kui nad hetkel asjakohast teenust ei osuta. Kuna sisenemistõkked vaskpaarile juurdepääsu hulgiturule on kõrged (vt otsuse kavandi punkt koos alapunktidega), saab potentsiaalsete turuosalistena kohelda vaid niisuguseid sideettevõtjaid, kellel on vaskpaaril põhinev juurdepääsuvõrk ning vaskpaarile juurdepääsu hulgiturul teenuste osutamiseks teatav tehniline valmisolek olemas, kuna selliste infrastruktuuride puudumisel ei ole võimalik asjakohasele turule sisenemine turuanalüüsi perspektiivi mahtuva aja jooksul (kolm aastat). Arvestades Norby Telecom ASi ja temaga seotud ettevõtjate omavahelisi ärilisi ja juhtimisseoseid 24, tuleb hinnata, et Norby Telecom ASil, OÜl Linking, Vianet OÜl ja Estonian Wireless Network ASil on ühine mõju lairiba- ja häälkõneteenuste turgude konkurentsiolukorrale ning nimetatud ettevõtjaid tuleb turuanalüüsis käsitleda ühiselt. OÜ Linking ja Estonian Wireless Network AS on Norby Telecom ASi tütarettevõtjad, kellest esimeses on Norby Telecom ASil on 100%line osalus ning teises on Norby Telecom AS 92,5%ga aktsiakapitalist absoluutne enamusaktsionär. Vianet OÜ on Estonian Wireless Network 24 andmed osaluste ja juhatuse koosseisu kohta pärinevad Äriregistrist 28

29 ASi tütarettevõtja, kelles Estonian Wireless Network ASil on 100%line osalus. Üks Norby Telecom ASi kolmest juhatuse liikmetest on ühtlasi OÜ Linking ja Vianet OÜ juhatuse liige (juhataja). Samuti esitab Norby Telecom AS Sideametile andmeid sideteenuste osutamise kohta ühiselt (st koondina) oma tütarettevõtjate ja viimaste tütarettevõtjatega. Nende asjaolude tõttu on nimetatud ettevõtjaid käsitletud turuanalüüsis koondandmetega ja ühist mõju omavana; nendele ettevõtjatele viidatakse ühiselt kui Norby Telecom ASile. Ettevõtjaid, kes turuanalüüsi küsimustike alusel omasid aasta lõpu seisuga vaskpaaril või valguskaablil põhinevat juurdepääsuvõrku ning kellel oli tehniline valmisolek vaskpaarile juurdepääsu hulgiturul teenuste osutamiseks, oli kümme : Elion Ettevõtted AS (edaspidi Elion); Elisa Andmesideteenused AS (edaspidi Elisa) OÜ Eleks Telefon (edaspidi Eleks) Norby Telecom AS (edaspidi Norby ) OÜ ViaTel (edaspidi ViaTel); AS Telset (edaspidi Telset). OÜ T-Telefon Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (edaspidi RIKS) AS Eesti Raudtee (edaspidi Eesti Raudtee) Televõrgud AS (edaspidi Televõrgud) Seega tuleb vaskpaarile ja alamvaskpaarile lairiba- ja häälkõneteenuste osutamise eesmärgil eraldatud juurdepääsu turu, sealhulgas jagatud juurdepääsu turu osalisteks lugeda eeltoodud kümme ettevõtjat Asjakohase turu piiritlemine: geograafiline käibimisala Turgude geograafilist ulatust on vaskpaarile juurdepääsu hulgiturul (nagu selgitatud otsuse kavandi punktis 3.1.3) võimalik hinnata ettevõtjate sidevõrkude paiknemise ja struktuuri järgi ning lähtudes ettevõtjate osutatavate vaskpaarile ja valguskaablile juurdepääsuteenuste kättesaadavusest. Sideamet leiab, et vaskpaarile juurdepääsu hulgiturg on üleriigilise ulatusega. Seda lähtuvalt saadud andmetest, et suurim vaskpaarile juurdepääsu turu kooseisu kuuluvate hulgiteenuste osutamiseks vajalikku infrastruktuuri omav ettevõtja (Elion) pakub oma teenuseid üleriigiliselt samadel tingimustel. Elion omab turuanalüüsi kaasatud ettevõtjatest ainsana üleriigilist ülekandevõrku. Teised turuanalüüsi kaasatud teenuseosutajad omavad vaskpaaril või valguskaablil põhinevat juurdepääsuvõrku, mis on lokaalse ulatusega. Nimetatud ettevõtjad ei konkureeri vaskpaarile juurdepääsu hulgiturul mitte niivõrd omavahel, kuivõrd üleriigiliselt teenust osutava ettevõtjaga, kelleks on üksnes Elion. Kuna Elioni teenuse osutamise tingimused on üle-eestiliselt homogeensed, võib konkurentsitingimused Eesti territooriumil lugeda homogeenseteks. Ülaltoodust tulenevalt piiritleb Sideamet otsuse kavandi punktis käsitletud kriteeriumite alusel ning kooskõlas ESS 43 lõikega 2 vaskpaarile juurdepääsu hulgituru geograafilise käibimisalana kogu Eesti territooriumi. 29

30 3.5. Järeldus: asjakohane turg Võttes arvesse toote- ja teenuseturgude soovitust ning turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniseid, samuti arvestades ESS sätteid ning olukorda Eesti vaskpaarile juurdepääsu hulgiturul, piiritleb Sideamet asjakohase turu kooskõlas toote- ja teenuseturgude soovituse lisa punktiga 11. Vaskpaarile juurdepääsu hulgituru koosseisu kuuluvad vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenused, millega üks sideettevõtja annab teisele sideettevõtjale kasutada (täielikult või jagatult) oma fikseeritud sidevõrgu juurdepääsuvõrgu vaskpaari, et teine sideettevõtja saaks osutada kliendile lairiba- ja häälkõneteenuseid. Lisaks hõlmab asjaomane hulgiturg ka juurdepääsu tugiteenuseid (sh seadmemajutust) niivõrd, kuivõrd need on vajalikud vaskpaarile juurdepääsu turul osutatavate hulgiteenuste kasutamiseks. Vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenus jaguneb järgmisteks hulgiteenusteks: 1) täielik juurdepääs vaskpaarile (fully unbundled local loop) teisele sideettevõtjale antakse kasutada (renditakse) vaskpaar (füüsiline keerdpaarühendus peajaotajast lõpppunktini) tervikuna kogu sagedusspektri ulatuses, vt joonist 2; 2) jagatud juurdepääs vaskpaarile (shared access local loop) teisele sideettevõtjale antakse kasutada (renditakse) vaskpaar (füüsiline keerdpaarühendus peajaotajast lõpp-punktini) osaliselt sagedusspektri jagamise teel ja võimaldatakse rentida kõnesagedusest kõrgemat spektriosa lairibateenuste osutamiseks. Spektriosa jagamiseks kasutatakse splitterit, mille asukoht sõltub teenuse osutaja ja teenuse tellija omavahelisest kokkuleppest, arvestades sidevõrkude tehnilisi võimalusi, vt joonist 3; 3) täielik juurdepääs alamvaskpaarile (fully unbundled sub-loop) teisele sideettevõtjale antakse kasutada (renditakse) alamvaskpaar (füüsiline keerdpaarühendus vahejaotuspunktist lõpp-punktini) tervikuna kogu sagedusspektri ulatuses, vt joonist 2; 4) jagatud juurdepääs alamvaskpaarile (shared access sub-loop) teisele sideettevõtjale antakse kasutada (renditakse) alamvaskpaar (füüsiline keerdpaarühendus vahejaotuspunktist lõpp-punktini) osaliselt sagedusspektri jagamise teel ja võimaldatakse rentida kõnesagedusest kõrgemat spektriosa lairibateenuste osutamiseks. Spektriosa jagamiseks kasutatakse splitterit, mille asukoht sõltub teenuse osutaja ja teenuse tellija omavahelisest kokkuleppest, arvestades sidevõrkude tehnilisi võimalusi, vt joonist 3. Tulenevalt asjaolust, et vaskpaarile juurdepääsu turu analüüsi kaasatud teenuseosutajad, konkureerivad vaskpaarile juurdepääsuteenuseid üleriigiliselt osutava ettevõtjaga, leiab Sideamet, et konkurentsitingimused on üleriigiliselt homogeensed, ning seetõttu piiritleb vaskpaarile juurdepääsu hulgituru geograafilise käibimisalana kogu Eesti Vabariigi territooriumi. 4. TURUANALÜÜS 4.1. Turuanalüüsi üldised põhimõtted Vastavalt ESS -le 44 ning kooskõlas raamdirektiivi artikliga 16 viib Sideamet sideturu piiritlemise järel läbi konkurentsiolukorra analüüsi piiritletud sideteenuse turul, eesmärgiga teha kindlaks, kas vastaval turul toimib konkurents. Vastavalt tehtud järeldustele konkurentsiolukorra kohta koostab Sideamet otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta, kui turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul toimib konkurents, või määrab kindlaks ühe või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat, kui ta on turuanalüüsi käigus tuvastanud, et vastaval sideteenuse turul ei toimi konkurents ja ettevõtja vastab märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele: st ettevõtja eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega omab märkimisväärset 30

31 turujõudu ehk positsiooni, mis võimaldab tal (või neil ühiselt) sellel turul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest. Kooskõlas ESS 45 lõikega 2 võib Sideamet jätta sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tunnustele vastava ettevõtja konkreetsel teenuseturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamata, kui vastava teenuse turg on uus ja arenev turg ning kohustuste kehtestamine sellel turul võib pikemas perspektiivis piirata turu arengut ning välistada märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele vastava ettevõtja motivatsiooni vastava turu edasiarendamiseks. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kindlaksmääramine ex ante kooskõlas raamdirektiivi artikliga 14, ehkki see toimub Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtete alusel ja kooskõlas Euroopa Kohtu konkurentsialase kohtupraktikaga, rajaneb teistele eeldustele kui need, mida kohaldab konkurentsiasutus oletatava turgu valitseva seisundi kuritarvituse kindlakstegemisel ex post, kuivõrd ex post analüüs on suunatud juba toimepandud rikkumiste tuvastamisele, sellal kui ex ante valdkonnaspetsiifiline regulatsioon on preventiivne ning suunatud konkurentsi tagamisele ja edendamisele sideturul ning rikkumiste ärahoidmisele 25. Samuti ei tähenda ettevõtja tunnistamine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks sideturul ex ante regulatsiooni mõistes automaatselt, nagu oleks konkreetne ettevõtja ka turgu valitsev ettevõtja ühenduse asutamislepingu artikli 82 või konkurentsiseaduse tähenduses, ning ettevõtja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise puhul ei oma tähendust, kas ettevõtja on kuritarvitanud turgu valitsevat seisundit artikli 82 või konkurentsiseaduse tähenduses. Märkimisväärse turujõu kindlakstegemine omab tähendust üksnes sellest aspektist, kas ettevõtjal on hetkel ja lähemas perspektiivis piiritletud sideturul piisavalt turujõudu, et tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõpuks ka lõppkasutajatest raamdirektiivi artikli 14 ning ESS 45 lõike 2 tähenduses. Ex ante kohustuste kehtestamine ettevõtjatele kannab raamdirektiiviga seatud eesmärki, et konkreetsel sideturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud sideettevõtja ei saaks oma turujõudu sellel turul kasutada konkurentsi piiramiseks või moonutamiseks või kanda oma turujõudu üle seotud turgudele 26. Vastavalt ESS 44 lõikele 3 teostab Sideamet turuanalüüsi kooskõlas EL-i konkurentsiõiguse põhimõtetega ning Euroopa Komisjoni turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suunistega. Konkurentsiõiguse põhimõtetest tulenevalt tuleb selleks, et tuvastada, kas asjakohasel turul toimib efektiivne konkurents või mitte, turu konkurentsitaset hinnata mitme kriteeriumi alusel. Konkurentsiolukorra hindamiseks ja ettevõtja turgu valitseva seisundi kindlakstegemiseks (mis on aluseks märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamisele) asjakohasel turul kasutatakse kooskõlas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustuspraktikaga mitmesuguseid näitajaid. Peamised neist on ettevõtja turuosa, sisenemistõkete olemasolu turul, ettevõtja suurus, kontroll raskesti dubleeritava infrastruktuuri üle jne (turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punkt 78). Vaskpaarile juurdepääsu hulgiturul konkurentsitaseme analüüsimisel hinnati turgu järgmiste kriteeriumite alusel: 1) ettevõtjate turuosad; 2) kontroll raskesti dubleeritava infrastruktuuri üle ja investeeringud infrastruktuuri; 25 Turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 70, 26 ja Turuanalüüsi ja märkimisväärse turujõu hindamise suuniste punktid 16, 30 ja 31 31

32 3) regulatiivsed ja struktuursed sisenemistõkked (pöördumatud kulud, juurdepääs finantsvahenditele ja kapitaliturgudele, mastaabisääst, profiilisääst, teabe kättesaadavus, vertikaalne integratsioon, potentsiaalne konkurents); 4) hinnaanalüüs. Turuanalüüsi läbiviimiseks vaskpaarile juurdepääsu hulgiturul kogus Sideamet otsuse kavandi punktis 3.3. viidatud teenuseosutajatelt andmeid kõnealusel turul asjakohaste teenuste osutamise mahtude, hindade ja tulude kohta ning teenuse osutamiseks kasutatava infrastruktuuri kohta. Lisaks küsimustiku vahendusel kogutud teabele kasutab Sideamet ettevõtjate poolt äriregistrile esitatud teavet ja Sideametile sideturgude kvartaalse aruandluse raames esitatud teavet. Käesolevasse turuanalüüsi on tulenevalt turu piiritlemise järeldustest (otsuse kavandi punktid 3.3 ja 3.5.) kaasatud järgmised ettevõtjad: Elion Ettevõtted AS (edaspidi Elion); Elisa Andmesideteenused AS (edaspidi Elisa) OÜ Eleks Telefon (edaspidi Eleks) Norby Telecom AS (edaspidi Norby) OÜ ViaTel (edaspidi ViaTel); AS Telset (edaspidi Telset). OÜ T-Telefon (edaspidi T-Telefon) Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (edaspidi RIKS) AS Eesti Raudtee (edaspidi Eesti Raudtee) Televõrgud AS (edaspidi Televõrgud) 4.2. Turu ülevaade ja ajalugu Lairiba ja häälkõneteenuste jaeturud Otsuse kavandi punkti kohaselt tarbitakse vaskpaarile juurdepääsu hulgituru koosseisu kuuluvaid teenuseid eelkõige eesmärgiga osutada lõppkasutajale lairiba- ja häälkõneteenuseid. Seega on vaskpaarile juurdepääsu hulgituru ning lairiba- ja häälkõneteenuste jaeturu nõudluste vahel tugev seos ning on asjakohane vaadelda konkurentsi ka lairiba- ja häälkõneteenuste jaeturul. Ainult telefoniteenust osutatakse vaskpaarile juurdepääsu hulgiteenuste vahendusel reeglina harva, kuna ka osutatav lairibateenus võimaldab osutada lõppkasutajatele häälkõneteenuseid. Eeltoodust tulenevalt on turuanalüüsis vaadeldud põhjalikumalt lairibateenuste osutamist ning vähem käsitletud häälkõneteenuste (sh telefoniteenuste) osutamist, kuivõrd eeldatakse, et häälkõneteenuse osutamise võimalus on lairibateenuse osutamisega hõlmatud. Lairiba- ja häälkõneteenuste jaeturul osalevad ja konkureerivad põhiliselt järgmised lairiba- ja häälkõneteenuste pakkujad: endised monopoolsed elektroonilise side võrkude omanikud (nn incumbent operator); kaabellevioperaatorid, kes on oma kaabellevivõrku vajalikul viisil täiendanud ning pakuvad lairiba- ja häälkõneteenuseid kaabelmodemite vahendusel; 32

33 uued turulesisenejad, kes pakuvad lairiba- ja häälkõneteenust, omades selleks vajalikku (piiratud ulatusega) infrastruktuuri ja/või ostes juurdepääsuteenust vajalikku infrastruktuuri omavalt ettevõtjalt ning kujundades ise oma teenused, mida jaeturul pakkuda; lairiba- ja häälkõneteenuse edasimüüjad. Häälkõneteenuse turg fikseeritud võrkudes oli kuni aasta lõpuni konkurentsile suletud aastal Vabariigi Valitsuse ja Aktsiaseltsi Eesti Telefon (edaspidi Eesti Telefon; alates Elion) vahel sõlmitud kontsessioonilepingu kohaselt oli viimasel ainuõigus perioodil telefoni- ja võrguteenuste osutamiseks Eesti Vabariigi territooriumil 27. Lepinguga kehtestati Eesti Telefonile teatud kohustused hinnakujunduse osas, et soodustada teenuse kasutamist, ja kohustus ehitada välja üle-eestiline kaasaegne telefonivõrk ning uuendada lepingu sõlmimisel riigi poolt Eesti Telefonile üle antud telefonivõrk. Eesti Telefoni nõusolekul 28 tegutsesid ka lokaalsed telefoniteenuse pakkujad (Eleks ja osaühing T-Telefon), kes siiski said sidevõrke ühendada vaid läbi Eesti Telefoni. Kontsessioonileping ei piiranud kaabellevivõrkude ehitamist ja kaabelleviteenuse osutamist. Seega oli kontsessioonilepingu lõppemisel Eestis välja ehitatud fikseeritud sidevõrkude infrastruktuur, mis baseerus Elioni telefonivõrgul ja kaabellevi ettevõtjate poolt väljaehitatud kaabellevivõrkudel. Alates aastast 2001 on häälkõne turg fikseeritud sidevõrkudes avatud konkurentsile, kuid möödunud kuue aasta jooksul ei ole ükski uus fikseeritud sidevõrkudes häälkõne turule sisenenud teenuse osutaja suutnud saavutada turuosa, mis oleks suuteline avaldama piisavat konkurentsisurvet Elionile, ei häälkõne teenuse osutamise lõppkasutajate osakaalus, häälkõneteenuse osutamiselt saadavate tulude ega ka teiste häälkõneteenuse osutamiseks vajalike teenuste tulude osakaalus. Aastatel määrati Elion telekommunikatsiooniseaduse alusel olulise turujõuga ettevõtjaks telefoniteenuse turul. Elioni turuosa muutumist häälkõneteenuselt saadud tulude alusel pärast kontsessioonilepingu lõppemist iseloomustab järgnev joonis 5. Joonis 5. Elioni turuosa häälkõneteenuse tulude alusel aastatel Aastatel 2004 ja 2005 on Elioni turuosa häälkõneteenuse osutamisest saadud tulude alusel vähenenud * protsendi võrra aastas. Seega on Elion säilitanud märkimisväärselt suure turuosa fikseeritud sidevõrgu baasil häälkõneteenuse osutamisel tema turuosa on kordades suurem kui 27 Kontsessioonileping Eesti Vabariigi Valitsuse ja kontsessionääri (AS Eesti Telefon) vahel. 28 Kontsessioonilepingu punkt

2

2 Konkurentsiametis registreeritud 06.03.2013 nr 8.3-12/12-0224-035 VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud *) Lairiba juurdepääsu turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavand

Rohkem

ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD (tähistatud *) Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse nr 22-6/ LISA 1 Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratu

ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD (tähistatud *) Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse nr 22-6/ LISA 1 Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratu ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD (tähistatud *) Tehnilise Järelevalve Ameti 12.12.2014 otsuse nr 22-6/14-513 LISA 1 Konkreetses telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turu piiritlemine, analüüs,

Rohkem

Konkurentsiametis registreeritud nr / VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud *) Era- ja äriklientidele kindlaks määrat

Konkurentsiametis registreeritud nr / VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud *) Era- ja äriklientidele kindlaks määrat Konkurentsiametis registreeritud 24.01.14 nr 8.3-12/14-006-001 VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud *) Era- ja äriklientidele kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsu turul märkimisväärse

Rohkem

2

2 VÄLJAVÕTE Ärisaladus välja jäetud (tähistatud...*) Tehnilise Järelevalve Ameti 16.06.2017 kindlaksmääratud asukohas masstoodete keskse juurdepääsu hulgiteenuse märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise

Rohkem

M 3_5 Otsuse Lisa 1_Vastulausete arvestamine non-konf

M 3_5 Otsuse Lisa 1_Vastulausete arvestamine non-konf VÄLJAVÕTE Eion Ettevõtted ASi ja ASi Starman ärisaladus välja jäetud Sideameti 22. augusti 2007. a otsuse nr J.1-45/07/12 Märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmine eraklientidele ja äriklientidele

Rohkem

T 4 Lisa 3 Siseriikliku konsulteerimise tule–

T 4 Lisa 3 Siseriikliku konsulteerimise tule– ÄRISALADUS VÄLJAJÄETUD Konkurentsiameti 07septembri 2009. aasta otsuse Fikseeritud elektroonilisele sidevõrgule (füüsilise) juurdepääsuteenuste turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamine Lisa

Rohkem

M15 Annex 1 Results of National Consultation non_conf

M15 Annex 1 Results of National Consultation non_conf Mobiiltelefonivõrgule juurdepääsu ja mobiiltelefonivõrgus kõnede algatamise turul (turg 15) märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõu Lisa 1 Otsuse kavandi riigisisesel konsulteerimisel

Rohkem

EE acte(2)_ET+date et nr.doc

EE acte(2)_ET+date et nr.doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17/08/2007 SG-Greffe (2007) D/205099 Sideamet Ädala 2 10614 Tallinn Eesti Kellele: hr Ando Rehemaa Faks: +372 693 1155 Lugupeetud hr Rehemaa Teema: Juhtum EE/2007/0666: Ringhäälingu

Rohkem

Lisa 1 M 8-10_Hinnaanalüüs_non-conf

Lisa 1 M 8-10_Hinnaanalüüs_non-conf VÄLJAVÕTE Ärisaladused välja jäetud Lisa 1 Telefonivõrgus osutatavate sidumisteenuste turgudel (turud 8-10) märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse eelnõule Telefonivõrgus osutatavate

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Otsuse kavandi kohta esitatud arvamuste ja vastulausete mittearvestamise põhjendused

Otsuse kavandi kohta esitatud arvamuste ja vastulausete mittearvestamise põhjendused ÄRISALADUS VÄLJA JÄETUD (tähistatud *) Konkurentsiameti 16.08.2012 otsuse eelnõu AS EMT, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja ProGroup Holding OÜ tunnistamine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks konkreetses

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Vaideotsus 5-P AS Estonian Air

Vaideotsus 5-P AS Estonian Air P E A D I R E K T O R ÄRAKIRI Vaideotsus Tallinn 26.01.2007 nr 5-P AS Estonian Air 12.01.2007 vaide Konkurentsiameti peadirektori 20.11.2006 otsusele nr 48-L rahuldamata jätmine 1. Haldusmenetlus Konkurentsiametis

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 896:2008 RAHVUSVAHELINE NUMERATSIOONIPLAAN ITU-T soovituse E.164 rakendamine Eestis See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade The

EESTI STANDARD EVS 896:2008 RAHVUSVAHELINE NUMERATSIOONIPLAAN ITU-T soovituse E.164 rakendamine Eestis See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade The EESTI STANDARD RAHVUSVAHELINE NUMERATSIOONIPLAAN ITU-T soovituse E.164 rakendamine Eestis The international public telecommunication numbering plan Application of ITU-T recommendation E.164 in Estonia

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnast

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnast L 321/36 ET Euroopa Liidu Teataja 17.12.2018 DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

Microsoft Word - Elioni suurklientide mahahindlused.doc

Microsoft Word - Elioni suurklientide mahahindlused.doc PEADIREKTOR Ärakiri Ärisaladused on välja jäetud Otsus Tallinn 04. o4. 2005 nr L-16 Äriklientidest lõpptarbijatele telefoniteenuse osutamise kaubaturu konkurentsiolukorra analüüsi lõpetamine Konkurentsiolukorra

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 12.10.2016 COM(2016) 590 final ANNEXES 1 to 11 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise

Rohkem

c_ et pdf

c_ et pdf 7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a

Ref. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a Ref. Ares(2018)152596-10/01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility and Transport Directorate C - Land B-1049, Brussels

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 531/2012, 13. juuni 2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 531/2012, 13. juuni 2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 531/2012, 13. juuni 2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Traadita lairiba Eestis 01. okt 2009 1 Ettekande teemad: 3,5G (HSDPA) Priit Kullerkupp priit.kullerkupp@gmail.com CDMA 450 Aivar Jürgens aivar.jyrgens@gmail.com WiFi, WiMax Uko Valtenberg uko.valtenberg@err.ee

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

Tootetingimused nr ET.05.IN.50.O2 Toote nimetus: Ärilahendus 1. Mõisted DSL internetiteenus ITU standardiga G määratletud tehnoloogia baasil osu

Tootetingimused nr ET.05.IN.50.O2 Toote nimetus: Ärilahendus 1. Mõisted DSL internetiteenus ITU standardiga G määratletud tehnoloogia baasil osu Tootetingimused nr ET.05.IN.50.O2 Toote nimetus: Ärilahendus 1. Mõisted DSL internetiteenus ITU standardiga G.991.2 määratletud tehnoloogia baasil osutatav teenus, mis võimaldab kas asümmeetrilist (eri

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

C

C Kohtuasi C-392/93 [ ] Eelotsusetaotlus Direktiivi 90/531/EMÜ tõlgendamine Telekommunikatsioon Ülevõtmine liikmesriigi õigusesse Hüvitamiskohustus ebaõige ülevõtmise korral [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 26.

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Eesti Pank - blankett

Eesti Pank - blankett Eesti Panga presidendi 17. jaanuari 2017. a määruse nr 2 Riikliku programmi Eesti Panga tööde loetelu lisa Riikliku programmi EESTI PANGA STATISTIKATÖÖDE LOETELU 2017 2021 1/7 Eesti Panga seadus, 2 lg

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i üldteenuse tüüptingimustes järgnevalt: 4.2. Müüja arvutab

Rohkem

Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood Aadress Liivalaia 45, Tallinn Telefon E-posti aadress

Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood Aadress Liivalaia 45, Tallinn Telefon E-posti aadress Luminor Bank AS Ärinimi Luminor Bank AS Registrikood 11315936 Aadress Liivalaia 45, 10145 Tallinn Telefon +372 628 3300 E-posti aadress info@luminor.ee Veebilehe aadress http://www.luminor.ee/ Kande tegemise

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

Microsoft Word - n doc

Microsoft Word - n doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_

Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted SRK 3 12_ Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas: P. Sarapuu (juhatuse esimees) Vers.: 2 Lk: 1/7 Sularahateenuse hinnastamise põhimõtted Koostas: E. Vinni (sularahateenuste müügijuht) Kinnitas:

Rohkem

Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr

Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn 24.09.2014 nr 5.1-5/14-026 Logowest OÜ 15.08.2014 vaide Konkurentsiameti 16.07.2014 otsusele nr 5.1-5/14-020 rahuldamata jätmine 1. Menetluse käik

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat 9.2.2012 Euroopa Liidu Teataja C 35/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Microsoft Word - Eesti lairiba arenguvisioon.doc

Microsoft Word - Eesti lairiba arenguvisioon.doc Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu arendusvisioon Aprill 2009 Tallinn 1 TAUST Käesolev dokument on koostatud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) poolt. Dokumendi eesmärgiks on pakkuda

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

265-78

265-78 EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

Microsoft Word - MM_17 13[1] lisa 3

Microsoft Word - MM_17 13[1] lisa 3 Lisa 3 majandus- ja kommunikatsiooniministri 2006.a määrusele nr CEPT ELEKTROONILISE SIDE KOMITEE OTSUSED JA SOOVITUSED, ITU SOOVITUSED, EUROOPA LIIDU DIREKTIIVID JA OTSUSED, RAHVUSVAHELISED KOKKULEPPED,

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem