MAJANDUSAASTA ARUANNE

Väljavõte

1 TARVASTU VALLA aasta KONSOLIDEERIMISGRUPI MAJANDUSAASTA ARUANNE Nimetus TARVASTU VALLAVALITSUS Aadress Posti 52e Mustla alevik Viljandimaa Asutuse registrikood Telefon Faks E-posti aadress Interneti kodulehekülje aadress Majandusaasta algus Majandusaasta lõpp Audiitor a a Indrek Kruhbergi audiitoriteenused

2 SISUKORD 1 Tegevusaruanne 1.1 Vallavanema pöördumine Konsolideerimisgrupi koosseis Konsolideerimisgrupi peamised finantsnäitajad Ülevaade majanduskeskkonnast Ülevaade konsolideerimisgrupi peamistest arengusuundadest Ülevaade arengukava täitmisest Ülevaade valitseva mõju all oleva äriühingu tegevusest 18 2 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss Konsolideeritud tulemiaruanne Konsolideeritud rahavoogude aruanne Konsolideeritud netovara muutuste aruanne Eelarve täitmise aruanne 23 3 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruande lisad 27 4 Allkiri majandusaasta aruandele 58 Lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja Tarvastu Vallavolikogu otsus aruande heakskiitmise kohta. 2

3 TEGEVUSARUANNE TARVASTU VALLA AASTA MAJANDUSAASTA ARUANDE KOHTA Lugupeetud Tarvastu valla tegevusaruande lugeja, Tarvastu valla konsolideerimisgrupi tegevusaruanne vaatab tagasi möödunud eelarveaastale ning ka veidi ettepoole, andes ülevaate Tarvastu valla üksuste tegevusest ja võimalikest perspektiividest tulevikus. Kuna aasta vallaeelarve jäi võrreldes 2014 aastaga samale tasemele, seadis vallavolikogu vallavalitsusele ülesandeks tegeleda kohaliku elu korraldamisega esmavajalikus mahus. On hea meel tõdeda, et elanike vaba aja sisustamiseks (sport, kultuur) ei ole vald pidanud eelarvelisi vahendeid vähendama. Kuigi kultuuri- ja sporditöö korraldus ei ole alates aasta majanduslangusest enam nimetatud kohalike omavalitsuste ülesannete hulka, on vallavalitsuse hinnangul nende korraldamine siiski endiselt väga oluline. Tarvastu vald tunnustab jätkuvalt meie tublisid elanikke ja organisatsioone, andes välja mitmeid aunimetusi, stipendiumeid ja preemiaid nii õpilastele, õpetajatele, sportlastele, koduuurijatele jne. Esmakordselt kooliminevatele lastele makstakse toetust 100 eurot, kõikidele õpilastele on endiselt tasuta koolilõuna ja töövihikud, vald korraldab õpilastransporti. Tarvastu vallavalitsusel jätkus hea koostöö vallas tegutsevate mittetulundusühingutega, kaasfinantseerides 2015 aastal kõiki mittetulundusühingute investeeringuprojekte. Suurimaks investeeringuks aastal kujunes Mustla Rahvamaja rekonstrueerimine kus pesuruumide ning arhiivi laiendamisse panustati 76,1 tuhat. Tarvastu jõele rajatud tehiskärestiku ehitus maksis 68,3 tuhat, sellest KIKi toetus oli 56,6 tuhat. Kärstna Hooldekodu paviljoni ja kõnniteedesse panustati kokku 29,4 tuhat ning Mustla laulava sai uue laastukatuse (17,6 tuhat ) aastal said alguse 4 suurt vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekti kus KIKi toel uuendatakse Kärstna, Soe ja Suislepa küla torustikud ning Mustla aleviku reoveepuhasti. Tööde kogumaksumus on 1,35 milj., valla osalus 262 tuhat, ehitused lõppevad 2016 aastal. Laiemas mõttes jätkus aktiivne koostöö ja piirkondlik arendustegevus MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkonnaga, Mulgi Kultuuri Instituudiga, Viljandimaa Omavalitsuste Liiduga ning MTÜ Mulgimaa Arenduskojaga. Sellise pikaajalise ühistegevuse eesmärk on võimaluste otsimine ettevõtluse arendamiseks ning tulemuseks loodetavasti elanikkonna väljarände aeglustumine. Tänan valla elanikke, asutusi, ettevõtteid ja mittetulundussektorit hea koostöö eest, ühiselt pingutades jätkub Tarvastu valla areng. Lugupidamisega Tarvastu 3

4 Konsolideerimisgrupi struktuur Käesolev majandusaasta aruanne on koostatud konsolideerimisgrupi kohta, kuhu kuuluvad järgmised üksused: A. Konsolideeriv üksus Tarvastu Vallavalitsus Töötajate keskmine arv majandusaastal Töötasude kogusumma majandusaastal (tuhandetes eurodes) (taandatuna täistööajale) 1. Vallavolikogu 0 10,0 2.Vallavalitsus 15,4 193,1 3. Hallatavad asutused Tarvastu Lasteaed 15,8 121,0 Vambola Lasteaed 18,9 147,3 Tarvastu Gümnaasium 51,5 523,0 Tarvastu Muusika-ja Kunstide Kool 7,6 62,4 Tarvastu Raamatukogu 4,5 3,5 Mustla Rahvamaja 0,8 13,8 Kärstna Vaba Aja Keskus 1,3 12,0 Tarvastu Avatud Noorte Keskus 1,2 7,9 Kärstna Hooldekodu 13,0 90,5 Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaal-ja töötuskindlustusmakseteta. Töötasude kogusumma on koos võlaõiguslike lepingute alusel makstud töötasuga. B. Konsolideeritud üksused Üksuse nimetus Tarvastu Töötajate VV osaluse keskmine arv määr (%) majandusaastal (taandatuna täistööajale) Töötasude kogusumma majandusaastal (tuhandetes eurodes) OÜ Tarvastu Varad 100 1,1 7,7 4

5 Ülevaade tähtsamatest finantsnäitajatest Tähtsamad kohta. konsolideerimisgrupi finantsnäitajad on esitatud viie viimase majandusaasta Bilansi näitajad Varad aasta lõpus 6 947, , , , ,9 Kohustused aasta lõpus 1 268, , , , ,5 Netovara aasta lõpus 5 678, , , , ,4 Tulemiaruande näitajad Tegevustulud 3 453, , , , ,4 Tegevuskulud , , , , ,8 Finantstulud ja- kulud -13,2-20,4-10,2-14,9-23,7 Tulem -60,7 114,9 428,5 219,6 55,9 Muud näitajad Põhivara investeeringute maht 209,8 550,6 910,9 357,3 195,4 Likviidsus* 0,76 0,83 0,44 0,57 0,28 Lühiajaline maksevõime** 1,75 1,77 1,79 1,22 1,24 Kohustuste osakaal varadest 18% 19% 13% 16% 22% Laenukohustuste osakaal varadest 15% 16% 15% 10% 13% Piirmäärade täitmine konsolideeritud näitajate alusel Põhitegevuse tulem*** 280,6 367,3 221,2 369,1 280,4 Netovõlakoormus**** 25,0% 25,8% 30,3% 12,4% 21,6% Piirmäärade täitmine konsolideerimata näitajate alusel Põhitegevuse tulem*** 285,1 354,5 203,3 353,1 250,8 Netovõlakoormus**** 23,7% 24,0% 30,9% 14,0% 22,5% *Likviidsus likviidsed varad/lühiajalised kohustused **Lühiajaline maksevõime käibevara/lühiajalised kohustused ***Põhitegevuse tulem põhitegevuse tulude ja kulude vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär on vastavalt KOFS 33 null (st ei tohi olla negatiivne) **** Netovõlakoormus KOFS 34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS 36 alusel arvestatud likviidsete varade vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär aastal on 60% põhitegevuse tuludest. Likviidsus iseloomustab omavalitsuse lühiajalist maksevõimet. Suhtarv näitab mitu korda ületavad likviidsed varad lühiajalisi kohustusi. Kordaja väärus > 0,9 näitab head likviidsustaset, üldiste hindamiskriteeriumite kohaselt on likviidsuskordaja 0,6-0,89 rahuldav aastal on majandusaasta tulem negatiivne, kuna ei ole suutnud niipalju investeerida, et katta amortisatsioonikulu. 5

6 Ülevaade majanduskeskkonnast Eurotsooni majanduskasv kiirenes aastal 1,6%ni, mis on viimase nelja aasta kiireim. Eesti välisnõudlus oli aastal madalseisus ja meie kaubanduspartnerite import ei suurenenud aastal välisnõudlus tugevneb ning selle kasv kiireneb 2,9%ni valdavalt Venemaa impordilanguse pidurdumise toel. Majanduskasv on viimastel aastatel olnud tarbimispõhine, tuginedes kiirel palgatulu kasvul aastat iseloomustas nõrk välisnõudlus ja ekspordihindade langus, mis pidurdas ka siinsete eksportivate ettevõtete arengut. Statistikaameti andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 1,1% aasta IV kvartalis kasvas majandus aasta IV kvartaliga võrreldes 0,7%. Kogu aasta vältel iseloomustas Eesti majandust aeglane, kuid stabiilne kasv. Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab Rahandusministeeriumi suvise prognoosi põhistsenaariumi kohaselt aastal 2% ja aastal 3%. Koos välisnõudluse tugevnemisega võib oodata kaupade ja teenuste ekspordi kasvule pöördumist aastal. Impordi kasv kujuneb sel aastal ekspordiga võrreldes tunduvalt kiiremaks, kuna viimase kakas aastat vähenenud investeeringud peaksid ettevõtete ja valitsussektori toel taastuma. Investeeringute mahu kahanemine jätkus aastal kiirenevas tempos aastal panustas langusesse ettevõtlussektor, samas suurenesid nii valitsussektori kui ka kodumajapidamiste investeeringud. Maksulaekumiste tase püsib prognoosi järgi üldiselt hea, seda osalt tänu Maksu-ja Tolliameti tulemuslikule tööle aasta maksukoormuseks kujuneb 34,2% SKP-st, mis on 0,7% võrra kõrgem kui aasta varem. Kavandatud maksumuudatused, sotsiaalmaksu langetus, maksuvaba tulu määra tõus ja madalapalgaliste tagasimakse, vähendavad tööjõu maksukoormust. Valitsussektori võlakoormus suurenes aasta lõpuks 9,7% SKP-st aasta tööturu arengud ei olnud kooskõlas üldiste majandusarengutega. Tööealine rahvastik( vanus 15-74) väheneb nii väljarände kui madala loomuliku iibe tõttu keskmiselt 0,7% ehk 7-8 tuhande inimese võrra aastas. Hõivatute määr ehk hõivatute arvu suhe tööealisse elanikkonda jõudis aastal 65,2%ni, mis on ajalooliselt kõrgeim näitaja. Töötuse määr, mis näitab töötute osatähtsust tööjõus oli 2015.aatal 6,2%. Keskmine töötute arv kalendrikuus Tarvastu vallas oli aastal 45 inimest, aastal aasta keskmine brutokuupalk oli eurot, mis on võrreldes aastaga 64 euro võrra suurem aastaga tõusis keskmine brutokuupalk 6%. Keskmise palga kasvutempo ei ole vaatamata majanduskasvu aeglustumisele seni oluliselt muutunud. Allikas: Rahandusministeeriumi majandusprognoosid ja Statistikaamet. 6

7 Üldine ülevaade konsolideerimisgrupi peamistest arengusuundadest Tarvastu Vallavalitsus on kohalik omavalitsus, kelle territooriumil elas a. seisuga elanikku, mis on võrreldes aastaga vähenenud 75 elaniku võrra. Maksumaksjate arv aasta lõpul oli 1458, aasta keskmine arv Tarvastu vald on rahvaarvult Viljandi maakonnas neljas ja pindalalt kolmas omavalitsus. Tarvastu valla omavalitsuslik staatus anti 19. detsembril 1991.a. Valla administratiivkeskus ja ühtlasi ka suurim asula on Mustla alevik; teised suuremad asulad on Kärstna, Suislepa ja Väluste. Tarvastu valla pindala on 409 km 2 ning teedevõrgu pikkus 224 km. Valla idaosas asub Eesti suurim siseveekogu - Võrtsjärv. 39% valla pindalast on kaetud metsaga. Valla peamine majandusharu on põllumajandus. Tarvastu Vallavalitsuse põhiülesandeks on juhtida ja korraldada kohalikku elu. Valla esinduskoguks on vallavolikogu. Tarvastu Vallavolikogu on 15-liikmeline. Moodustatud on järgmised volikogu komisjonid: 1. Revisjonikomisjon 2. Eelarve- ja arengukomisjon 3. Tervishoiu- ja sotsiaaltöökomisjon 4. Haridus- ja kultuurikomisjon 5. Spordi- ja noorsootöökomisjon 6. Majandus-, maa- ja heakorrakomisjon Tarvastu vallavalitsus on 7 liikmeline. Tarvastu valla üldisteks eesmärkideks on: 1. Infrastruktuuri parandamine ja arendamine 2. Vajalike eelduste loomine ettevõtluse arenguks ja elanike arvu kasvuks 3. Sektorivahelise koostöö süvendamine Valla juhtimine on aktiivne, väliskoostööd tehakse nii sotsiaal-kui haridustöö vallas. Konsolideerimisgrupp ja Tarvastu Vallavalitsus on jätkuvalt tegutsevad. Olulisemad investeeringud aastal. Mustla Rahvamaja rekonstrueerimine 76,1 tuhande euro ulatuses. Tehiskärestiku rajamine Tarvastu jõele maksumusega 68,3 tuhat eurot.. Kärstna Hooldekodu paviljoni ehitus ja fassaadi uuendamine maksumusega 29,4 tuhat eurot. Musta laululava rekonstrueerimine maksumusega 17,6 tuhat eurot 7

8 Valla põhilised tegevusvaldkonnad. HARIDUS Olulisema osa valla eelarvest moodustavad kulud haridusele (põhitegevuse kuludest moodustasid aastal hariduskulud 54%). Tarvastu valla arengukavas aastateks on haridusvaldkonna visioon sõnastatud järgmiselt: Tarvastu vallas on loodud võimalused hea hariduse omandamiseks kõigis lasteaedades ja koolides. Seda võimaldavad tänapäevased ning noorte võimeid ja soovide eripära arvestavad õppekavad, koostööle orienteeritud ja oma tööle pühendunud õpetajad ja koolijuhid ning kõigi haridusasutuste kaasajastatud õppebaasid. Haridussüsteem on avatud muutustele ja tuleb nendega toime. Eelpool nimetatu saavutamisega olid aastal seotud järgmised tegevused: Vallas jätkusid arutelud optimaalse haridusasutuste võrgu väljatöötamiseks arvestades õpilaste arvu, asutuste hooneid, pedagoogilist personali, õpperuume ning riigi hariduspoliitikat. Tarvastu Vallavolikogu otsusega korraldati ümber valla hallatavad koolieelsed lasteasutused (Tarvastu Vallavolikogu otsus nr 40, 30. detsember 2015 Tarvastu valla koolieelsete lasteasutuste ümberkorraldamine. Tarvastu vallale eraldatud riigipoolne haridustoetus ei katnud Tarvastu Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õpetajate ja koolijuhtide tööjõukulusid (puudolev summa oli ligikaudu eurot). Tarvastu vallavolikogu otsusega: kinnitati Tarvastu Gümnaasiumi struktuur ja personali koosseis (28. jaanuar 2015 nr 2); kinnitati hariduskuludeks eraldatud vahendite jaotamine 2015 (28. jaanuar 2015 nr 3); kinnitati Tarvastu Gümnaasiumi arengukava (27. mai 2015 nr 26); kinnitati Vambola Lasteaia arengukava (27. mai 2015 nr 24); kinnitati Vambola Lasteaia struktuur ja personali koosseis (25. juuni 2015 nr 29); kinnitati Tarvastu Lasteaed Naeruvõru arengukava (25. juuni 2015 nr 30); kinnitati Tarvastu Gümnaasiumi personali koosseisu muutmine (25. juuni 2015 nr 31); kinnitati Tarvastu valla koolieelsete lasteasutuste ümberkorraldamine (30. detsember 2015 nr 40). Tarvastu vallavolikogu määrusega: kinnitati Tarvastu Lasteaed Naeruvõru põhimäärus (25. veebruar 2015 nr 3); kinnitati Tarvastu valla haridusasutuste arengukavade kinnitamise kord (16. aprill 2015 nr 7); kinnitati Tarvastu Vallavalitsuse hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkond (24. märts 2015 nr 6). 8

9 Tarvastu valla haridusasutused jätkasid M-klassijuhataja teenuse kasutamist. M- klassijuhataja on lahendus, mis aitab kaasa paremale ja tihedamale suhtlusele kooli/lasteaia ja kodu vahel. Õpetajad saavad vähese vaevaga internetist saata sõnumeid lapsevanema mobiilile. Teenuse kuutasu on eurot (kokku kõigile haridusasutustele) ning ühe sõnumi hind on 0,044 eurot + km. Viljandi maakonna hariduskonverentsil osalesid kõigi valla haridusasutuste esindajad. Tarvastu Vallavolikogu ja valla haridusjuhid pidasid seminari Lääne-Virumaal Rakveres. Tarvastu ja Viljandi valla lasteaia- ja põhikooliõpetajatele korraldati koolitus Kuidas aidata käitumisraskustega last. Tarvastu a pidulikul vastuvõtul said tunnustuse ligi 90 valla üldhariduskoolide õpilast (parimad õpilased kutsutakse vastuvõtule koos vanematega, aineolümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel väga häid kohti saavutanud õpilased koos juhendajatega). Esmakordselt kooli mineva lapse toetust 100 eurot maksti 21-le lapsele. Tasuta koolilõuna ja töövihikud said kõik Tarvastu valla koolides (sh gümnaasiumiastmes) õppivad õpilased. Jõulukingiks said kõik Tarvastu valla kodused lapsed, lasteaedade lapsed ja valla koolide õpilased kommipaki. Tarvastu Gümnaasium ühines Huvitava Kooli projektiga. Tarvastu Gümnaasiumi lõpetas kuldmedaliga üks õpilane, hõbemedaliga üks õpilane ning põhikooli kiitusega üks õpilane (rahaline tunnustus kokku 910 eurot). Tunnustati vabariiklikel aineolümpiaadidel ja konkurssidel edukalt esinenud Tarvastu Gümnaasiumi õpilasi. Anti välja kaks üliõpilasstipendiumi Tarvastu vallast kõrgemasse õppeasutusse õppima asunud üliõpilasele. Stipendiumi suurus on eurot. Tarvastu vallas Kärstna mõisas toimus Viljandi Gümnaasiumi eestvedamisel esimene Noorte Metsaülikool. Kuulutati välja Terve ja tugev Tarvastu pere, toetussumma 500 eurot. Toimus traditsiooniline Jaan Depmani nimeline nuputamisvõistlus Viljandimaa põhikoolide ja gümnaasiumide nutikatele. Seitsmeteistkümnendat korda korraldatavas Tarvastu valla töömalevas said tööd 20 noort vanuses aastat. Töömaleva tegutsemist toetasid AS Põlluvara (toetus eurot) ja Eesti Noorsootöö Keskus (toetus 460 eurot). Tarvastu valla hallatavas Tarvastu Gümnaasiumis õppis aastal 253 õpilast (neist 10 õpilast Suislepa õppekohas ja 243 Mustla õppekohas). Tarvastu valla territooriumil asuvas Ämmuste Koolis (riigikool) õppis 7 valla last. Tarvastu Muusika-ja Kunstikoolis õppis 94 õpilast. Valla kahes lasteaias käis 115 last, neist Tarvastu Lasteaed Naeruvõrus 59 last (18 last Kärstna lasteaiarühmas Tõrupesa ning 41 last lasteaia Mustla majas) ja Vambola Lasteaias 56 last (12 last Suislepa lasteaiarühmas Ubinake ning 44 last lasteaia Soe majas). Teistest omavalitsustest õppis Tarvastu Gümnaasiumis 18 õpilast ja lasteaedades käis 3 last. 9

10 KULTUUR, NOORSOOTÖÖ Tarvastu Vallavolikogu otsusega nr 25, 27. mai 2015 kinnitati Tarvastu Avatud Noortekeskuse ja Mustla Rahvamaja struktuur ning personali koosseis. Tarvastu Vallavolikogu otsusega nr 36, 30. september 2015 omandas Tarvastu vald Kuressaare külas oleva Sitsi kinnistu (Eesti kultuuriloost tuntud Aino Tamme, Mari Raamoti ja Jaan Tamme sünnikodu). Aino Tamme 150ndat sünniaastapäeva tähistati ajaloopäevaga (ettekanded olid Eesti Rahva Muuseumilt, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumilt, Tarvastu Gümnaasiumilt). Tarvastu Muuseumi uuendas oma väljapanekut. Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud pidulikul aktusel kuulutati välja Martin Kleini nimelise spordipreemia saajad (preemia fond 800 eurot), Tarvastu Tegija aunimetuse saaja (preemia suurus 500 eurot) ja valla aukodanik (preemia eurot). Valla esindajad osalesid erinevatel mõisakoolitustel (Lahmuse, Raikküla). Võrtsjärve Ühendus tunnustas Tarvastu Vallavalitsust ja valla ettevõtjaid erinevate LEADER meetme abil ellu viidud projektide eest. Südamenädala tegemistesse olid kaasatud kõik Tarvastu valla haridusasutused. Tarvastu Raamatukogu näitusesaalis oli aastal igas kuus üks uus näitus. Osaleti Mulgimaa piirkonna ja Võrtsjärve piirkonna kultuuritöötajate infopäevadel. Mustla Vabadussõja ausamba taasavamisest möödus 24. juunil aastat. Tarvastu valla lauljad ja rahvatantsijad osalesid maakonna tantsupeol. Juhan Simmi 130nda sünniaastapäeva tähistamisel osalesid Tartu Akadeemiline Meeskoor, Mulgi segakoor, segakoor Üits viis, meeskoor Sakala ja Tarvastu laulukoor (Rahvakultuuri Keskuse toetus eurot). Kuressaare külas avati mälestuskivi Kitsi-Tamme talus sündinud eesti esimese kutselise laulja Aino Tamme, Naiskodukaitse rajaja Mari Raamoti ja Tallinna Konservatooriumi direktori Jaan amme auks. Kitsi-Tamme talu ja talu ümbrus said uue välimuse. Tarvastu Raamatukogu tähistas 155. sünnipäeva. Ennukse metsavendade punkri taastamisest möödus 5 aastat. Valla isetegevuslasi ja sportlasi tänati ühisel jõulupeol. Mustla rahvamajas jätkusid aeroobikatreeningud noortele ja täiskasvanutele. Mulgimaa mälumängus Mia küsü, sia vasta osales 2014/2015 hooajal kolm võistkonda Tarvastu vallast aastal tegutses Mustla rahvamajas üksteist isetegevusringi. Kokku osales isetegevusringides ligi ükssada kakskümmend inimest. Lisaks pakkusid vaba aja sisustamise võimalusi Tarvastu Käsitöökoda, Tarvastu Avatud Noortekeskus, Kärstna Vaba Aja Keskus, Kärstna Kultuuriait ja valla raamatukogud. 10

11 2015. AASTA SPORTLIKUD TEGEMISED JA VÕIMALUSED TARVASTU VALLAS Tarvastu vallas spordiehitised-objektid : 2 võimlat, 2 jõusaali, külamaja, noortekeskus, 4 staadioni, 5 mänguväljakut, 1 rallikrossirada, 2 terviserada, Tarvastu Soe kergliiklustee. Vallas organiseeritud võistlused-sportlikud tegemised: Kärstna võimlas: tenniseturniirid, korvpalliturniirid, lauatenniseturniirid Soe külamajas: saskuturniirid Mustla rahvamajas: lauatenniseturniirid, koroonaturniirid Tarvastu gümnaasiumi võimlas: võrkpalliturniirid, jalgpalliturniirid Südamenädala üritused Viljandimaa veteranide heidete lahtised võistlused Mustla staadionil 7- ja 8-võistlus Mustla staadionil Heidete mitmevõistlus Mustla staadionil Jaanipäeva võistlused Mustlas, Soel, Kärstnas Petanqueturniirid Kärstna võimla muruplatsidel Rannavolleturniirid Kärstna volleväljakul Külapäevade sportlikud ettevõtmised Kärstnas ja Soel Eakate spordipäev Tarvastu gümnaasiumi discgolfiradadel ja võimlas Jalgpalliturniirid Soel ja Mustlas Kergliiklusteel rullsuusa-uisuvõistlused Valla sportlaste osalemine erinevatest võistlustest: Talvised Võrtsjärve mängud lastele Põdrala vallas, Riidajas Suvised Võrtsjärve mängud Kolga-Jaanis Vabariigi valdade talimängud Pärnumaal, Jõulumäel Eestimaa suvemängud Saaremaal Maakonna võistlustest-turniiridest osalemine Erinevad võrkpalliturniirid ja liigamängud Eestis Erinevad jalgpalliturniirid ja liigamängud Eestis Noorte, täiskasvanute ja veteranide suusavõistlustel osalemine maakonnas ja vabariigis Aktiivselt tegutsevad vallas võrkpalliklubi, jalgpalliklubi(jõudsid 3. liigasse), MTÜ Tarvastu Motoklubi. Koolispordis on Tarvastu Gümnaasiumi noored saavutanud häid tulemusi erinevatel võistlustel-kergejõustik, murdmaasuusatamine, maadlus, pallimängud

12 Lumevaese talvele tõttu oli aastal 2015 oma valla suusaradadel harjutamine ja ka võistluste korraldamine mõnevõrra raskendatud. Valgustatud kergliiklustee Mustla ja Soe vahel oli igal aastaajal aktiivselt kasutusel. Tarvastu Gümnaasiumi võimla vajab ikka hädapäraselt kapitaalremonti või uuendamist-laiendamist. Kärstna võimla kasutus langes tänu kooli sulgemisele ja rahva vähenemisele külas. Raassilla rallikrossirada uuendati ja seal toimusid mitmed tasemega motovõistlused. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID Tarvastu vald osutab sotsiaalteenuseid ja maksab sotsiaaltoetusi erinevatele sihtrühmadele: lastele, eakatele, puuetega inimestele, töötutele jt. Laste hoolekanne Alates a töötab Tarvastu Vallavalitsuses vastava erialase kõrgema hariduse omandanud lastekaitsespetsialist. Tarvastu Gümnaasiumis töötab sotsiaalpedagoog, samuti käib kõikides valla lasteasutustes logopeed, kes aitab lastel keeleliselt areneda. Mustlas tegutseb Noortekeskus, mida külastab igapäevaselt last ja noort. Tarvastu Vallavalitsuse juurde on moodustatud alaealiste komisjon. Valla territooriumil asub riiklik erivajadustega laste kool Ämmuste Kool. Kuna riik tasub põhikooliõpilaste koolilõuna eest, siis Tarvastu vald omakorda maksab kinni ka keskkooliõpilaste koolilõuna. Toiduraha lasteaedades on 2 eurot päev, millest vald maksab kinni 0,50 senti ja lapsevanem 1,50 eurot. Puudega lapsi viib Viljandi SA Perekodusse ja Jaagu LA-Põhikooli invabuss, mille eest tasub vastavalt lepingule riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahade ülejäägi arvelt Tarvastu vald. Toetatakse esimesse klassi astuvate laste vanemaid 100 euroga, sünnitoetust makstakse 100 eurot lapse kohta ja kõik kooli- ja lasteaialapsed saavad tasuta jõulupaki. Jõulupaki- ja peo saavad ka kodused lapsed ning eraldi vastuvõtule on kutsutud väikesed vallakodanikud, kes saavad hõbelusika. Kõik sotsiaaltoetused olenemata sihtgrupist on sissetulekutest sõltuvad. Laste prille, lastega peredele puude ostmiseks, seoses raske majandusliku olukorraga, kooli alguse- või lõpuga seoses või puudega laste ravimite vms toetuseks maksab vald ühekordseid toetusi vallavolikogu Tervishoiu- ja sotsiaaltöö komisjoni ettepanekul. Puuetega laste õppimist Jaagu LA Põhikoolis toiduraha ja kohamaksu/õppemaksu osas on samuti vald toetanud aastal võimaldati lapsehoiuteenust 3-le sügava puudega lapsele. Laste hoolekande paremaks tagamiseks tehakse tihedat koostööd perearstide, psühhiaatrite, politsei jt spetsialistidega aastal tegeles lastekaitsespetsialist 109 lapse juhtumiga, tugiisikuteenust osutati 4 lapsele ja nende peredele. Lastekodus oli teenusel 7 last. Eestkoste on seatud Tarvastu vallas 14 lapsele, nendest 7-le lapsele oli 2014 aastal eestkostjaks vald. 12

13 Puuetega inimeste hoolekanne Hooldajatoetusi maksti 2015 aastal keskmiselt 40 inimese hooldamise eest, raske puudega inimese hooldamise eest 15,34 eurot, sügava puudega inimese hooldamise eest 25,56 eurot ja puudega lapse hooldamise eest 19,17 eurot kuus. Eraisikust eestkostja on määratud 12-le psüühikahäirega vallakodanikule. Tarvastu Vallavalitsus on eestkostja 14 inimesele. Neist erihooldekodus elavaid on 13, (koos eestkostjaga) oma kodus 11 ja üldhooldekodus 2. Puuetega inimestele korraldab vald igal aastal oma jõulupeo Mustla Rahvamajas, kuhu on kutsutud nii kõik valla puuetega inimesed kui ka valla territooriumil puuetega inimestele teenuseid pakkuvate asutuste kliendid: OÜ Pariisi Erihoolduskeskusest (eraomandis) kui ka Ämmuste Koolist (riiklik asutus). Tarvastu valla Tervishoiu- ja Sotsiaaltöökomisjon on eraldanud puuetega inimestele sissetulekust sõltuvalt sotsiaaltoetusi nii küttepuude, ravimite, abivahendite jms osaliseks hüvitamiseks. Vallas tegutseb Vaimse Tervise Ühing KUMMEL Eakate hoolekanne Tarvastu vallale kuuluvas Kärstna Hooldekodus elab inimest. Kärstna Sotsiaalmajas on 14 kohta, kus pakutakse sotsiaaleluruumiteenust sotsiaalhoolekandeseaduse mõistes aastal oli sotsiaalmajas täidetud 13 kohta, mille elanikeks olid eakad, puudega inimesed kui ka üks laps koos emaga. Koduhooldustöötaja tegutseb nii Mustla kui Suislepa piirkonnas. Suislepa koduhooldustöötajal on hoolealust. Koduhooldustöötaja saab Suislepas asuvas Sotsiaalteenuste toas pakkuda lisaks veel pesupesemise- ja dušši kasutamise teenust. Mustlas tegutseb Tarvastu Päevakeskus, kus pakutakse erinevaid sotsiaalteenuseid: pesupesemine, duššikasutamine, koduteenus, õpitoad jpm. ning ka vaba aja veetmise võimalusi. Tarvastu valla Tervishoiu- ja Sotsiaaltöökomisjon on eraldanud eakatele sissetulekust sõltuvalt sotsiaaltoetusi nii küttepuude, ravimite, abivahendite jms osaliseks hüvitamiseks. Traditsioonilised valla poolt korraldatavad üritused eakatele on: jõulupidu, eakate päeva tähistamine ja eakate spordipäeva korraldamine. Vallas tegutsevad aktiivsed eakate ühendused. 13

14 Tööhõive Aastal 2011 viidi Tarvastu vallas koostöös Töötukassaga läbi mitu töötutele suunatud koolitust/rehabilitatsioonprogrammi, et soodustada töötute tööle asumist: tööharjutus, tööklubi ja motivatsioonikoolitus aastal koostöö Töötukassaga jätkub: igat pikaajalist tööotsijat, analüüsitakse eraldi ja püütakse leida sobiv abinõu, mis aitaks inimest töökoha leidmisel. Keskmine töötute arv kalendrikuus Tarvastu vallas oli 2015 aastal 46 inimest, töötute arv kalendrikuus on vähenenud 16% võrreldes 2015 aastaga. Enim registreeritud töötuid oli 2015 aasta alguses ning väikseim töötute arv oli augustis. Tervishoid 2015 aastal tasus vald 7 ravikindlustuseta isiku ravikulud. Tarvastu vallas tegutsevad 2 perearsti OÜ Mustla Perearstikeskuses aastal renoveeriti Suislepa arstipunkti ruumid koostöös OÜ Mustla Perearstikeskusega. Mustlas tegutseb hambaravikabinet OÜ BlendenT, kus võtavad kolm korda nädalas vastu 3 hambaarsti. Vallas pakub erihoolekandeteenuseid rehabilitatsiooniplaani ja suunamiskirja alusel OÜ Pariisi Erihoolduskeskus. Tulevikuperspektiiv: 1. Sotsiaalhoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamine ja tagamine. 2. Kärstna Sotsiaalmajas täituvuse tagamine erinevate eluasemeteenuste pakkumise teel (nt. toetatud elamise teenus). 3. Kvaliteetse lastekaitseteenuse jätkuv pakkumine. 4. Kärstna Hooldekodu jätkuv kaasajastamine ja teenuse kvaliteedi tagamine. 5. Töötute pidev motiveerimine ja rehabilitatsioon individuaalselt kui ka Töötukassa ja SKA-ga koostöös. 6. Eestkosteasutuse töö tõhustamine. TARVASTU VALLA ARENGUKAVA SEIREARUANNE 2015 Kultuur Visioon Tarvastu vallas on aktiivne ja mitmekülgne erinevaid elanike-ja huvigruppe hõlmav ning rahvuskultuuri arengut toetav kultuuritegevus. Kaasajastatud kultuuriasutused on avatud uutele ideedele, algatustele ja tegijatele. Valla kultuurielu on mitmekesine, jätkusuutlik ning 14

15 olulisel kohal on maakondlikud ja vabariiklikud kultuuriprojektid. Kultuuritegevusel on püsiv omavalitsuslik toetus (materiaalne, mittemateriaalne). Raamatukogud ja neis pakutavad teenused rahuldavad enamuse valla elanike vajadusi. Kõigis raamatukogudes töötavad täiskoormusega, motiveeritud raamatukogutöötajad. Toimivad kultuurivõrgustiku paketid koolid, lasteaiad, rahvamajad, muuseum, kirik, külakultuur jne. Tegevused ja lahendused: 1. Mustla rahvamaja keldrikorrusel asuvate abiruumide rekonstrueerimine koostöös Tarvastu Avatud Noortekeskusega; 2. Tarvastu Muuseumi püsiekspositsiooni täiendamise toetamine; 3. Vallas asuvate kultuurimälestiste ja objektide tähistamine. Täitmine: 1. Rekonstrueeriti Mustla rahvamaja keldriruumis asuvad pesuruumid ja arhiivi tarvis üks lisaruum. 2. Tarvastu muuseumis seni väljas olnud püsiekspositsioon, mis koosnes suures osas Viljandi muuseumilt laenuks saadud eksponaatidest, asendati oma valla elanikelt annetusena saadud esemetega. 3. Avati mälestuskivi Kuressaare külas asuva Aino Tamme, Jaan Tamme ja Mari Raamot- Tamme sünnikodu, Kitsi talu juures. Lisaks paigaldati maja aknaavadesse nimetatud kultuuritegelastest Kälina Savka poolt tehtud portreemaalid. Noorsootöö Eesmärgid ja tegevussuunad 1. Tarvastu valla noortel on mitmekülgsed võimalused vaba aja veetmiseks; Tegevused ja lahendused: 1. Töömaleva korraldamine vallas koostöös kohalike ettevõtjatega; Täitmine: 1. Korraldati jätkuvalt noorte töömalevat. 15

16 Teed, tänavad ja ühistransport Eesmärgid: Tarvastu vallas on kaasaegne ja heal tasemel, kõigi vajadusi arvestav teedevõrgustik ja ühistranspordikorraldus. Tegevused ja lahendused: 1. Teede remont ja tolmuvabaks muutmine. Täitmine: a ehitati tolmuvaba kate Kuressaare tänavale, kruusateedest remonditi suuremal või vähemal määral Põllu tänav ning Jõeääre, Kukese-Ritsu, Kuude-Juraku, Riibu, Simmihärma- Kägara-Linnusoo, Laane, Maltsa-Tõnu, Põrga-Saarde, Saare-Silgi, Veneküla, Mutijärvede ning Tiukre tee. Keskkond Eesmärgid: 1. Valla üldkasutatavad haljasalad on hooldatud; 2. Valla arendamiseks vajalikud maad on taotletud munitsipaalomandisse. Tegevused ja lahendused: 1. Tarvastu valla parkide ja puhkealade, sotsiaalse infrastruktuuri arendamiseks vajalike alade munitsipaliseerimine. Täitmine: 1. Ordulinnuse tehiskärestiku rajamise ja Tarvastu metsapargi rekonstrueerimise planeerimisega seoses munitsipaliseeriti Ordulinnuse ja Veskipaisu kinnistud. Ettevõtluskeskkonna areng Eesmärgid: 1. Toimib elukeskkonda säästva ja avalikust huvist lähtuva ettevõtluse soodustamine; 16

17 2. Kaasaegne väljaehitatud sotsiaalne ja tehniline taristu; 3. Nõuetele vastav joogivesi on kättesaadav kõigile valla elanikele, kogu valla territooriumil. Tegevused ja lahendused: 1. Valla keskasulate vee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine. Täitmine: 2015 said KIKist positiivse otsuse Soe, Suislepa ja Kärstna küla vee- ning kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise taotlused ja Mustla reoveepuhasti rekonstrueerimise taotlus. Ehitustööd toimuvad 2016 aastal. Turism Eesmärgid: 1. Tarvastu on looduslikult kaunis piirkonnas asuv, hea mainega, atraktiivne turismipiirkond. 2. Valla rohkearvuline kultuuri- ja ajaloopärand on hooldatud, tähistatud ning pälvib senisest suuremat tähelepanu turistide poolt. Tegevused ja lahendused: 1. Tarvastu metsapargi korrastamine; 2. Kärstna kabeli renoveerimine; 3. Veisjärve ujumiskoha korrastamine; 4. Tarvastu jõe Ordulinnuse paisule kalakärestiku rajamine Täitmine: 1. KIKi Keskkonnaprogrammist saadi positiivne rahastamisotsus Tarvastu metsapargi kujundusprojekti ja hoolduskava koostamiseks. Tööd teostatakse aastal. 2. MTÜ Anrepi Lõvi eestvedamisel viidi lõpule Kärstna kabeli restaureerimine. 3. Külli Kuldkepi ja Valmar Haava initsiatiivil ja Tarvastu valla toetuse abil korrastati Veisjärve ujumiskoht. 4. Tarvastu jõe Ordulinnuse paisule rajati tehiskärestik. Töid rahastati KIKi Vooluveekogude seisundi parandamise programmist saadud toetuse ja valla eelarvelistest vahenditest. 17

18 Ülevaade valitseva mõju all oleva äriühingu tegevusest 1) OÜ Tarvastu Varad Tegevuseks on Tarvastu valla eelarves ettenähtud toetuste abil valla õpilasliinide tegevuse ning haljastustööde, teede korrashoiu ning tänavavalgustuse korraldamine ja lepingu alusel kommunaalteenuste arvete koostamine korteriühistutele. Samuti KiK-i projektide läbiviimiseks vajalike materjalide koostamine. OÜ Tarvastu Varad soojuse tootmiseks vajalikud põhivarad on antud rendile kuni aastani 2017 OÜ-le SW Energia (soojuse tootmine) ja Ramsi VK OÜ-le (vesi-ja kanalisatsioon). Majandustegevus toimub Viljandimaal Tarvastu vallas Mustlas, Kärstnas, Soel ja Suislepas aastal rajati Mustlas Aia tänaval 130 m vee ja kanalisatsiooni trass maksumusega 19 tuhat eurot. Majandusaastal töötas OÜ-s Tarvastu Varad ainult juhataja, suvekuudel maksti töötasu ka heakorra töötajale. Töötasu koos sotsiaalmaksuga maksti 10,2 tuhat eurot, sh. juhataja töötasu majandusaastal oli 7,2 tuhat eurot. Nõukogu töös osalemise eest liikmetele tasu ei makstud. Ülaltoodud valitseva mõju all oleva juriidilise isiku kohta on tähtsamad finantsnäitajad esitatud raamatupidamise aastaaruande koosseisus lisas 5. Ülevaade finantsriskide juhtimisest. Tarvastu valla eelarvelised vahendid asuvad järgmiste pankade pangakontodel: AS SEB Pank, Swedbank AS ja Danske Bank, jääke kontrollitakse iga pangapäeva lõpul. Laenude võtmisel jälgitakse, et võlakoormus ei ületaks lubatud piirmäära, mis on aastal 60%. Aastainventuurid toimuvad iga aasta lõpul. On kehtestatud vallavara valitsemise kord. Pidev kulutuste võrdlemine kinnitatud eelarvega. 18

19 KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE KONSOLIDEERITUD BILANSS Lisa Varad Käibevara Raha 2 283,1 294,4 Maksunõuded 3 211,6 175,7 Muud nõuded ja ettemaksed 4 134,3 139,5 Varud 18,1 19,7 Käibevara kokku 647,1 629,3 Põhivara Materiaalne põhivara , ,6 Immateriaalne põhivara 7 1,1 1,6 Finantsinvesteering 1,4 1,4 Põhivara kokku 6 300, ,6 Varad kokku 6 947, ,9 Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele 41,1 57,4 Võlad töötajatele 42,7 35,1 Muud kohustused ja saadud 8 92,7 85,4 ettemaksed Laenukohustused 9 191,7 177,7 Lühiajalised kohustused kokku 368,2 355,6 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 9 900,3 952,0 Pikaajalised kohustused kokku 900,3 952,0 Kohustused kokku 1 268, ,6 Netovara Aruandekohustuslase omanikele kuuluv netovara Akumuleeritud ülejääk 5 739, ,4 Aruandeaasta tulem -60,7 114,9 Netovara kokku 5 678, ,3 Kohustused ja netovara kokku 6 947, ,9 19

20 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE Lisa Tegevustulud Maksutulud , ,0 Tulud kaupade ja teenuste müügist ,6 258,1 Saadud toetused , ,3 Muud tegevustulud 12 37,6-62,9 Tegevustulud kokku 3 453, ,5 Tegevuskulud Tööjõukulud , ,7 Muud tegevuskulud , ,3 Antud toetused ,3-234,5 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6,7-324,1-311,7 Tegevuskulud kokku , ,2 Tegevustulem -47,5 135,3 Finantstulud ja kulud Intressikulu 9-13,2-21,9 Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 2 0 1,5 Finantstulud ja kulud kokku -13,2-20,4 Aruandeaasta tulem -60,7 114,9 20

21 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE Lisa Rahavood põhitegevusest Tegevustulem -47,5 135,3 Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon ja mahakandmine 6,7 324,1 311,7 Põhivara soetusega kaasnev käibemaksukulu 15 36,4 52,7 Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist 6 3,3 95,3 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 10-98,9-262,6 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 13 63,2 34,9 Korrigeeritud tegevustulem 280,6 367,3 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus -29,1-46,5 Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus -6,4 15,7 Kokku rahavood põhitegevusest 245,1 336,5 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara eest -183,2-604,3 Laekunud materiaalse põhivara müügist ,8 Laekunud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks 10 40,9 398,4 Tasutud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks 13-63,2-34,9 Antud laenud -22,1 0 Tagasi makstud laenud 22,1 0 Laekunud intresse ja muid finantstulusid 2 0 1,5 Kokku rahavood investeerimistegevusest -205,5-213,5 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud laenud 140,0 210,0 Tagasi makstud laenud 9-177,7-156,6 Tasutud intresse ja muid finantskulusid -13,2-21,9 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -50,9 31,5 Puhas rahavoog -11,3 154,5 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2 294,4 139,9 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2 283,1 294,4 Raha ja selle ekvivalentide muutus -11,3 154,5 21

22 KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE Aruandekohustuslase omanikele kuuluv netovara, akumuleeritud ülejääk Saldo seisuga ,9 Aruandeperioodi tulem 428,5 Saldo seisuga ,4 Aruandeperioodi tulem 114,9 Saldo seisuga ,3 Aruandeperioodi tulem -60,7 Saldo seisuga ,6 22

23 EELARVE TÄITMISE ARUANNE TUNNUS Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine PÕHITEGEVUSE TULUD 30 Maksud 1 800, , , Füüsilise isiku tulumaks 1 600, , , Maamaks 200,0 200,0 199,5 32 Kaupade ja teenuste müük 247,7 259,8 248,9 320 Riigilõivud 3,5 3,5 5, Tulud haridusasutuste tegevusest 100,5 104,2 86, Laekumised kultuuriasutuste majandustegevustest 9,9 9,9 7, Laekumised sotsiaalasutuste majandustegevustest 129,5 137,9 147, Üüri ja renditulud 3,0 3,0 1, Laekumised õiguste müügist 0,3 0,3 0, Muu kaupade ja teenuste müük 1,0 1,0 0,0 35 Saadud toetused 1 130, , , Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 20,8 33,8 34,1 352 Mittesihtotstarbelised toetused 1 109, , ,4 tasandusfond ( lg 1 ) 405,7 405,7 405,7 toetusfond ( lg 2 ) 703,8 703,8 703,8 muud toetused 0,1 1,7 1,9 38 Muud tulud 20,0 20,0 22, Kaevandamisõiguse tasu 15,2 15,2 17, Tasu vee erikasutusest 4,5 4,5 4, Saastetasu 0,3 0,3 0 PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 3 198, , ,4 TUNNUS PÕHITEGEVUSE KULUD 2.1 Üldised valitsussektori teenused 325,0 302,1 258, Valla- ja linnavolikogu 26,6 26,6 20, Vallavalitsus 237,0 241,0 218, Reservfond 37,0 10, Üldised teenused 9,0 9,0 7,7 7, Üldiseloomuga ülekanded valitsussektoris 15,4 15,4 11,8 2.2 Avalik kord ja julgeolek 0,8 1,1 0, Päästeteenused 0,6 0, Muu avalik kord 0,2 0,5 0,2 2.3 Majandus 262,1 254,2 227, Ettevõtlustoetus 10,0 10,0 7, Maanteetransport (vallateed) 185,0 185,0 165,3 23

24 04710 Kaubandus 1,0 1,0 1, Turism 13,4 5,5 2, Muu majandus, sh majanduse haldus 52,7 52,7 51,5 2.4 Keskkonnakaitse 84,4 79,4 72, Jäätmekäitlus 24,4 24,4 17, Bioloogiline mitmekesisus ja maastiku kaitse 60,0 55,0 55,0 2.5 Elamu-ja kommunaalmajandus 65,9 66,9 56, Tänavavalgustus 31,0 36,0 33, Muu elamu-ja kommunaalmajandus 34,9 30,9 23,5 sh kalmistu 23,5 13,5 11,1 hulkuvate loomadega seotud tegevus 3,3 5,3 4,4 muu elamu-ja kommunaalmajandus 8,1 12,1 8,0 2.6 Tervishoid 6,5 6,5 6, Perearsti toetus 6,5 6,5 6,5 2.7 Vaba aeg, kultuur, religioon 406,5 431,3 391, Sporditegevus 23,4 23,6 22, Tarvastu Muusika-ja Kunstikool 103,8 103,8 86, Laste huvialamajad ja keskused 9,0 14,0 12, Noorsootöö 14,3 15,1 14, Vaba aja üritused 11,1 11,1 10, Tarvastu Raamatukogu 78,2 78,2 74, Rahvamajad 79,7 85,5 78,0 sh Mustla Rahvamaja 44,7 50,2 45,1 Kärstna VAK 35,0 35,3 32, Muuseum 2,4 2,4 1, Kultuuriüritused 17,7 19,0 18, Seltsitegevus 44,1 55,8 53, Laululava 0,5 0,5 0, Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused 19,4 19,4 17, Religioon 1,2 1,2 1, Muu vaba aeg, kultuur 1,7 1, Haridus 1 644, , , Eelharidus - lasteaiad 533,5 554,1 540,5 sh Tarvastu Lasteaed 250,4 241,4 231,9 Vambola Lasteaed 269,1 293,2 290,1 eraldised teistele omavalitsustele 14,0 19,5 18, Lasteaed - koolid 17,2 17,7 17,3 eraldised teistele omavalitsustele 17,2 17,7 17, Põhikoolid 381,9 389,9 386,5 sh Tarvastu Gümnaasium (riigieelsarve) 354,8 354,8 352,5 eraldised teistele omavalitsustele 27,1 35,1 34, Tarvastu Gümnaasium (riigieelarve) 151,4 151,4 150, Gümnaasiumid 375,0 378,5 361,0 sh Tarvastu Gümnaasium 363,0 366,5 349,2 eraldised teistele omavalitsustele 12,0 12,0 11, Täiskasvanute gümnaasiumid 3,3 3,3 2, Õpilasveo eriliinid 70,1 67,6 64,5 24

25 09601 Koolitoit 76,0 77,5 77, Muud hariduse abiteenused 8,1 9,9 9, Muud hariduskulud, sh haldus 28,3 28,3 28,3 2.9 Sotsiaalne kaitse 362,0 380,0 362, Haigete sotsiaalne kaitse 1,1 0,8 0, Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 23,6 32,3 30, Kärstna Hooldekodu 181,8 186,0 185, Kärstna sotsiaalmaja 18,9 19,6 15, Muu eakate sotsiaalne kaitse 24,7 24,7 22, Laste ja noorte sotsiaalhoolekandeasutused 0,6 0,6 0, Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 46,3 51,0 45, Riiklik toimetulekutoetus 23,7 23,7 21, Muu sotsiaalne kaitse, sh. haldus 41,3 41,3 40,8 PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU 3 158, , ,8 Sellest 4 Antavad toetused 487,6 495,9 475,3 5 Tegevuskulud 2 632, , ,4 50 Personalikulud 1 709, , ,9 55 Majandamiskulud 923,2 972,0 857,5 6 Muud kulud 37,5 10,6 0,1 601 Maksu, riigilõivu ja trahvikulud 0,5 0,5 0,1 608 Muud tegevuskulud- reservfond 37,0 10,1 0 PÕHITEGEVUSE TULEM 40,1 32,8 277,6 TUNNUS INVESTEERIMISTEGEVUS 381 Materiaalsete varade müük 10, Maa müük 10, Põhivarade soetamine ja renoveerimine -300,5-243,0-226, Maa ost -4,0-8,4-7, Tarvastu Lasteaed -10, Vambola Lasteaed -35,0-15,9-6, Tarvastu Gümnaasium -9,0-10,8-10, Mustla Rahvamaja -57,0-76,5-76, Lauluväljak -30,0-17,6-17, Kärstna Hooldekodu -24,0-29,4-29, Vallateed -60, Tehiskärestiku rajamine Tarvastu jõele -49,5-71,1-68, Linnaveski -10,0-10, Riverways kaasfinantseerimine -10,0-1,3-10, Ennukse punker -2,0-2, Antavad laenud 0-22,1-22,1 25

26 1532 Tagasilaekuvad laenud 0 22,1 22, Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine 54,5 97,6 88,9 sh SA KIK 49,5 59,4 50,6 Maavalitsus (hajaasustuse programm) 0 33,2 33,3 Siseministeerium 5,0 5,0 5, Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine -126,6-129,9-126,2 sh OÜ Tarvastu Varad -76,0-51,0-51,0 Hajaasustuse programmi toetus -35,4-68,7-65,0 Toetus MTü-dele -15,2-10,2-10, Finantstulu 0,3 0, Intressikulu -15,0-15,0-11, Laenude intressid -15,0-15,0-11,2 INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -377,3-290,0-275,2 EELARVE TULEM -337,2-257,2 2,4 TUNNUS FINANTSEERIMISTEGEVUS 20.5 Kohustuste võtmine 220,0 140,0 140,0 Pangalaen 220,0 140,0 140, Kohustuste vähenemine -172,1-172,1-172,2 Kohustuste tasumine -172,1-172,1-172,2 FINANTSEERIMISTEGEVUS KOKKU 47,9-32,1-32,2 MUUTUS KASSAS JA HOIUSTES -289,3-289,3-29,8 Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ning see ei ole konsolideerimata finantsaruannetega võrreldav (vt ka lisa 1). Eelarve täitmise aruannet selgitab lisa nr

27 KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavad arvestuspõhimõtted. Käesolev konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Riigi raamatupidamise üldeeskiri ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud ( arvud on esitatud ühe komakohaga). Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, v.a. olulised enne 1995.a soetatud materiaalne põhivara, mis on kajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses. Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem bilansikuupäevast arvestatuna. Raha ja selle ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. Pangadeposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumisena. Finantsinvesteeringud Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiaid ja osi, millest grupp omab alla 20%. Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval. Maksu-, lõivu ja trahvinõuded Maksu-ja Tolliameti poolt Tarvastu vallale üle kandmata maksutulud kajastatakse nõudena bilansis ja tuluna tulemiaruandes. Nõuded Nõuded kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, on kantud aruandeperioodi kuludesse ning näidatud bilansis miinusmärgiga. 27

28 Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Ostjatelt laekumata arved, mille sissenõudmiseks ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas meetmeid rakendada, on hinnatud lootusetuks ja kantud bilansist välja. Varud Varudena kajastatakse varutud küttepuud. Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (v.a. käibemaks, mis kajastatakse soetamisel kuluna) ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Valitseva mõju all olevad üksused Valitseva mõju korral omab konsolideerimisgrupp üldreeglina üle 50% hääleõigusest vastava üksuse nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis. Valitseva mõju all olevaks üksuseks on OÜ Tarvastu Varad, mis on arvatud alates valitsussektorisse. Osalused konsolideerimata aruannetes Tarvastu Vallavalitsuse bilansis kajastatakse tuletatud soetusmaksumuses osalust äriühingus mille üle aruandekohuslasel on valitsev mõju. Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni soetatud osaluste korral nende väärtus kapitaliosaluse meetodil ning peale soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus. Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist aruandekohustuslasele kuuluv osa on langenud allapoole osaluse bilansilisest väärtusest. Kajastatud allahindlusi taastatakse järgmistel perioodidel, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest. Konsolideerimine Valitseva mõju all olevateks üksuseks on OÜ Tarvastu Varad, milles Tarvastu Vallavalitsus omab mõjuvõimu määrata investeeringuobjekti finants-ja tegevuspoliitikat. Valitseva mõju all olevate üksuste tegevus kajastub konsolideeritud raamatupidamise aastaruandes alates valitseva mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni. Valitseva mõju all olevate üksuse soetamist kajastatakse ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud osaluste varad ja kohustused nende õiglases väärtuses. Valitseva mõju all olevate üksuse finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuse vahelised nõuded, kohustused, tulud, kulud ning realiseerimata kasumid ja kahjumid on elimineeritud. 28

29 Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mida kasutatakse hinnanguliselt pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 2000 eurost ilma käibemaksuta, välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a. soetusega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus-ja lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna. Põhivarasid kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest erinevatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud tööead, võetakse need komponendid arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooni normid. Uue põhivara kulumi normid aastas on põhivara gruppidel järgmised: Põhivara liik Eeldatav kasulik Amortisatsiooni norm eluiga aastates protsentides Hooned a. 1,5-5% Rajatised a. 2-10% Masinad ja seadmed 5-10 a % Infotehnoloogia seadmed 5 a. 20% Muu inventar 3-5 a % Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse vara kasutuselevõtmise hetkest ja lõpetatakse kui vara lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust. Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku elueaga üle ühe aasta ja soetamismaksumusega alates 2000 eurost. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Tarvastu Vallavalitsuses on immateriaalse põhivarana arvel tarkvara, mille amortisatsioonimäär on 20%. Ümberhindlus Aastatel 2003 kuni 2005 viidi läbi kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara ühekordne ümberhindlus, mis tulenes vajadusest võtta arvesse enne a toimunud hüperinflatsiooni ja korrigeerida varasemaid puudujääke raamatupidamises. 29

30 Seoses maareformi kestmisega on ümberhindluste kajastamist jätkatud ka peale a, võttes arvele aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad. Samuti võetakse ümberhindlusena jätkuvalt arvele aruandeperioodil omandatud peremehetut vara, mis on saadud seoses pärijate puudumisega. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuhind puudub, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks jääkasendusmaksumuse meetodit. Maa arvelevõtmiseks kasutatakse maksustamishinda, kui turuhind pole teada. Turuhinna puudumise korral on teistelt avaliku sektori üksustelt saadud põhivara lubatud erandjuhul võtta arvele ka üleandja bilansilises jääkmaksumuses. Renditud varad Konsolideerimisgrupp kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud varad kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule avaliku sektori üksuse bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendimaksed on kajastatud rendiperioodi jooksul tuluna. Konsolideerimisgrupp kui rentnik Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Finantskohustused Finantskohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära. Olulised tehingukulutused võetakse efektiivse intressimäära arvutamisel arvesse ja kantakse kohustuse eluea jooksul intressikuludesse.. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset. Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. 30