Computer's learn

Väljavõte

1 PwerPint Tellija: Mbec AS 31 august 2016

2 Sisukrd Sisukrd 1 1. PwerPint Töö alustamine Failiperatsinid Slaidi parameetrid Erinevad vaated tööks esitlusega Slide Layut 9 3. Slaidide kujundamine Mallide kasutamine (Design Template) Slaidi tausta muutmine (backgrund) Slaidi värviskeem (clr scheme) (variants) Esitluse kujundamine Teksti kujundamine Jnlaud Graafikavahendid Nõuandeid graafikavahendite kasutamiseks Animatsinid Slaidivahetusefektid Animatsinide lisamine

3 5. Heli ja vide Muu luline Peidetud slaidid Interaktiivsus Ajakntrlli (Timings) kasutamine Juhtslaidid (Master) Esitluse printimine Teksti kujundamise alused esitlustes Kirjatüüp Kirjade liigitamine Kerning Numbrikiri Reeglid ja svitused kirjatüübi valimiseks Letavus Teksti jndus Tekstirea pikkus Reasamm, rea kõrgus Mida ei thiks teha Pealkirjad Tekst kui kunst

4 1. PwerPint PwerPint n Micrsft Office paketti kuuluv esitlustarkvara, mis n mõeldud esineja abivahendiks, aga samuti ka kilele ning paberile trükitavate aga ka tse arvutiekraanil esitatavate materjalide lmiseks. Samuti võib esitluse salvestamiseks kasutada PDF vrmingut. Kgu inf jagatakse lehtedele, mida nimetatakse slaidideks. Neid saab esitada slaidiseeriana lisades visualiseerimiseks svitud efekte. Mõni kirjeldatud peratsinidest võib sõltuvalt kasutatavast tarkvara versinist erineda siinkirjeldatust ma valikute plest. Suhteliselt sarnane n tegevus 2007, 2010, 2013 ja 2016 versinide kasutamisel. Samas peab siiski arvestama asjaluga, et kuigi faili salvestamiseks kasutav vrming n kõigil neil versinidel PPTX, ei pruugi uuema versiniga ldud esitlused käituda samalaadselt, kui neid prvida esitada varasema versiniga. Varasemad versinid kui 2007 kasutasid salvestamiseks vrmingut PPT ja nende kasutamine erines siinkirjeldatust lulisel määral. Seega peab arvestama asjaluga, et reeglina iga uuem versin suudab mõne varasema versiniga ldud esitlust krrektselt näidata, kuid mitte vastupidi. Kui selline vajadus siiski n, tuleks töö üle vaadata enne esitluse läbi viimist just selle versiniga tarkvarast, mida esitlemisel kasutatakse. Faile saab avada reeglina suuremate prbleemideta, kui aga esitluses n kasutatud uuema versiniga lisandunud võimalusi, siis ei pruugi näiteks kõik animatsinid timida nii nagu kasutaja svis. Prgrammi käivitamisel avanev ekraanipilt n neil versinidel suhteliselt sarnane, kuid erinevusi siiski n. Näiteks n PwerPinti versinil 2016 kadunud võimalus minna suvalisel lindil lles Outline režiimi. Selline valik n viidud lindile View. (jnis 1) Akna ülemise servas n käskude jaks käsukgum, mida nimetatakse Lindiks. Lindi nime valides muutuvad lindil näidatavad tööriistad. 4

5 PwerPint 2007 PwerPint 2016 jnis Töö alustamine PwerPint i käivitades n võimalused järgnevad (jnis 2): jnis 2 Blank Presentatin luuakse tühi esitlus. Slaidi malli võib svi krral lisada esitlusele ka hiljem. Templates pakub välja valmiskujundatud mallid. Malle saab ka ise luua. Open Other Presentatin võimaldab avab varem salvestatud esitluse, mida letelus Recent ei näidata. 5

6 1.2 Failiperatsinid Uue dkumendi alustamine. <Ctrl>+<N> Töö lõpetamine aktiivse dkumendiga. <Ctrl>+<F4> Töö lõpetamine PwerPintiga. <ALT>+<F4> Dkumendi salvestamine. <Ctrl>+<S> Salvestatud dkumendi avamine. <Ctrl>+<O> Lisaks saab failide avamise ja salvestamise aknas neid kpeerida või muuta failide asukhta. N: selleks, et muuta faili asukhta tuleks minna faili nimele, vajutada <Ctrl>+<X>. Seejärel minna sihtkhta ja vajutada <Ctrl>+<V>. Faili kpeerimiseks kasutada <Ctrl>+<C> ja seejärel <Ctrl>+<V>. Võimalik n kirjeldatud tegevusi sritada ka hiire abil kasutades selleks hiire paremplset klahvi ja valides sealt vastavalt vajadusele CUT või COPY ja seejärel PASTE 1.3 Slaidi parameetrid Nagu tekstitöötluses lehekülje parameetreid, saab esitlustarkvaras määrata slaidi mõõtmeid jms. Tavapäraselt n vaikimisi frmaadiks külgede suhe 4:3. Samas kui kasutatakse näiteks prjektrit kus külgede suhe n 16:9, n tstarbekas ka esitluses teha vastav muudatus. Valides lindil Design/Custm, n võimalik muuta slaidi suurust ja külgede suhet vastavalt vajadusele. (jnis 3) Kui esitlus salvestatakse näiteks PDF vrmingusse ja seejärel svitakse slaide printida, siis n tstarbekas määrata ka slaidide suurus samasse vrmingusse, mida kasutatakse printimisel. (A4) 6

7 jnis 3 Orientatsini ja suurust saab määrata eraldi slaidide jaks (Slides) ja kava, märkmelehtede jms. jaks (Ntes, Handuts & Outline). Ekraanil levad tööriistaribad n tähistatud linnukesega. Teistkrdne valik lülitab nad ekraanilt välja. Valimiseks võib kasutada nii hiire vasakplset kui ka paremplset klahvi. 1.4 Erinevad vaated tööks esitlusega Kasutada saab mitmeid erinevaid esitluse näitamise režiime. Nende vahetamiseks n valikud View lindil, ning ekraani all servas iknidena. (jnis 4). Uuematel versinidel n lisandunud veel valik Reading Layut. PwerPint 2007 PwerPint 2007 jnis 4 Nrmal Mugav slaidide kujundamiseks, parandamiseks. Vaikimisi kasutatav režiim. 7

8 Outline Esitluse vaatlemiseks/töötlemiseks kava kujul. Mugav esitluse struktuuri krrastamiseks. Sarnane Wrd i analgilisele režiimile. PwerPint 2016 versini kasutamisel tuleb valik teha lindil View/Outline View Slide Srter paljude slaidide vaatlemiseks. Selles vaates n näiteks väga mugav slaide ringi paigutada. Ntes Pages slaidi vaatlemine, ks võimalusega talle alla lisateksti kirjutada (näiteks repliike, mida svite vastava slaidi näitamise ajal kasutada). Ntes sektsini võib vajadusel kirjutada esitleja märkmed. Neid saab esitluse läbi viimisel näidata arvuti ekraanil, samas prjektri kaudu näidataval pildil neid näha ei le. Slide Shw esitluse käivitamiseks. Iknile vajutus käivitab esitluse khast, mis hetkel li ekraanil. Kui n sv käivitada esitlus esimesest slaidist, võib käivitamiseks kasutada ka klahvi <F5> 8

9 2. Slide Layut Valides Blank Presentatin i või ka mõne malli, tuleb igale slaidile määrata Slide Layut ehk slaidi kujundus. Sama n vaja teha iga krd uue slaidi lisamisel. Sõltuvalt Slaidi lisamise viisist pakub prgramm küll ise ka välja slaidi kujunduse, aga autmaatselt pakutav ei pruugi lla kõige tstarbekam. Slaidi kujundus peaks lema võimalikult lähedane sellele millisena tulemust svitakse näha või millist inft slaidile lisada. Otstarbekas ei le alustada kõiki slaide kujundusega Blank. Juhtslaidide kaudu n võimalik määrata madusi nii kasutatavale tekstile, piltidele ja muudele elementidele, mida sel juhul ei kasutata. Slaidide kujundused erinevad versinide lõikes. (jnis 5). NB! Slaidil tehtavad muudatused, lõhkuvad muudetud sas sideme juhtslaididega ning slaid ei allu enam autmaatsetele muudatustele. Slaidi kujundust tse slaidil, n tstarbekas muuta ainult juhul kui ta peab lema kujunduselt üldkasutatavast kujundusest erinev. 9

10 PwerPint 2007 PwerPint 2016 jnis 5 Näiteid kujundustest. Pealkirja slaid, näiteks kgu esitluse esimeseks slaidiks. slaid pealkirja ja sisuga. Sisu võib lla näiteks pilt, tekst, jnis vms. slaid pealkirja ja kahe sisuga slaid pealkirja, teksti ja sisuga. slaid pealkirjaga. tühi slaid. Peale sbiva kujunduse valimist ilmub esitlusse uus slaid, Üheks enamkasutatavaks valikuks n kujundus Title and Cntent (jnis 6) 10

11 jnis 6 Kui asetada kursr svitud kasti sisse, n võimalik sinna sisestada teksti. Valides mõne Cntent sa keskel leva ikni, n võimalik kasutada kasti sisuna tabeleid, diagramme, skeeme, pilte, videid. NB! Kui tegemist n teksti sisestamisega siis n sageli tstarbekam kasutada Outline režiimi versini kasutades, tuleb Outline režiimi valikuks minna lindile View. Varasematel versinidel n võimalik teha valik ka Nrmal režiimis lles. (jnis 7) Aste Kõrgemale Aste madalamal jnis 7 Outline režiimi n tstarbekas kasutada nii tekstina infrmatsini sisestamisel kui redigeerimisel. Samuti ka siis, kui Outline tekst tuuakse üle mõnest teisest prgrammist. <Tab> Klaviatuurilt astme muutmiseks madalamale <Shift>+<Tab> Klaviatuurilt astme muutmiseks kõrgemale Sageli n materjal, millest svitakse esitlust luua kirjas dc failis. Siis n võimalik tekstifailis laade paika pannes teha selgeks juba ka infrmatsin, mida svitakse esitlusse üle tuua. 11

12 Üle ei tda Nrmal laadis levat teksti. Kui tekst n sbival kujul, saab PwerPint'is lihtsalt dc faili avada, jagada inf sbival kujul slaididele ning määrata kujundus. Ka selleks tegevuseks n kõige tstarbekam kasutada Outline režiimi. 12

13 3. Slaidide kujundamine 3.1 Mallide kasutamine (Design Template) Lihtsaim mdus esitlust kujundada, n kasutada valmis malle. Malli saab valida töö alustamisel, aga svi krral n valikut võimalik muuta ka töö käigus ja ka svi khaselt ümber teha. Tulemuslikuks tööks firma sümblika kasutamisel tasub mõelda ma malli lmisele, kus n kõik reeglite khaselt paika pandud. Sellega välistatakse sümblika mittekrrektne kasutamine. Sageli annab krralikult timiva malli lemaslu (kus n määratud nii animatsinid) lulise ajavõidu esitluste lmisel. kujundus kui PwerPint 2007 lint Design (jnis 8) jnis 8 PwerPint 2016 võimaldab sarnast valikut nagu 2007 versin. Lisaks n võimalik malle vaadelda ja valida uue töö alustamisel File/New. Valides näiteks tsingu Presentatins (jnis 9) pakutakse valmis malle erinevatele teemadele. (jnis 10) Kasutada võib ka tsingusõna, sel juhul tsitakse malle vastavalt sisestatud sõnale. jnis 9 13

14 jnis 10 Valitud mall mistatakse kõikidele slaididele, kui eelnevalt ei le mõnda slaidi sedavõrd muudetud, et knkreetsele slaidile jäetakse muudetud kuju. Malle saab ka ise luua. Selleks tuleb ldud lahendus salvestada PwerPint Template vrmingusse. (Ptx) Valida File/Save As/Brwse ja määrata svitud vrming. (jnis 11) jnis 11 Pakutavat faili salvestuskhta ei le svitav muuta. Vastasel krral ei leia prgramm neid autmaatselt üles. (Ka mujal asuvaid malle n võimalik kujundusel kasutada) Hiljem malli kasutamiseks tuleb valida File/New/Persnal (jnis 12) 14

15 jnis Slaidi tausta muutmine (backgrund) Tausta saab katta sbiva värvi, mustri või tekstuuriga. Samuti võib taustana kasutada mõnda pilti. Ühe võimaluse tausta muutmiseks annab valik vajutades hiire paremplset klahvi ja valides Backgrund. (jnis 13) Oluline n jälgida et hiire viit ei asetse mõne bjekti peal. Sel juhul võib avanevast valikust Backgrund puududa PwerPint 2007 PwerPint 2016 jnis 13 15

16 Saame valida, kas valitud taust mistatakse kõigile slaididele (Apply t All) või ainult aktiivsele slaidile (Apply). Võimalused, mida erinevad versinid võimaldavad tausta muutmisel teha n üsna erinevad. 3.3 Slaidi värviskeem (clr scheme) (variants) PwerPint 2007 PwerPint 2016 Slaidi värviskeem (clr scheme) määrab, milliseid värve kasutatakse vaikimisi erinevate bjektide (näiteks varjude jms.) jaks. PwerPint 2007 puhul n valikud lindil Design/Clrs Office 2016 puhul Design /Variants 3.4 Esitluse kujundamine Lihtsaimate vahendite hulka, millega esitluse ilmet muuta, kuuluvad teksti kujundamise ja graafikavahendid. Oluline n ka elementide paigutus ja suurus. Objekti asukha muutmiseks tuleb bjektil hiirega klõpsata, haarata ümbritsevast märgistusraamist kinni ja lhistada svitud khta. Suuruse muutmiseks tuleb märgistusraamil levatest kntrllpunktidest hiirega vedada. 16

17 3.4.1 Teksti kujundamine Teksti kujundamise põhivahendid n sarnased, enamikele tekstitöötlusprgrammidele ja n paigutatud lindile Hme NB! Oluline n tsustada enne muudatuste tegemist, kas svitakse muudatust teha kgu esitluses samaväärsetele elementidele või muuta ainult knkreetset slaidi. Kui muudatused viiakse sisse ühel slaidil, siis ei allu muudetud sa enam Üldistele muudatustele. Seega n tstarbekas selliseid muudatusi teha peale seda, kui terve esitluse jaks terviklikud asjad n tehtud. Valitavad asjad n: kirjatüüp (fnt), täpplendid (bullets), jndamine (alignment), reavahe (line spacing) jms. Muudatused kehtestatakse tervele tekstielemendile, kui ta n tervenisti märgitud, ehk ümbritsetud märkimisjnega (jnis 14) jnis 14 Kui tekstikursr vilgub mõne sõna peal, siis muudetakse vaid selle sõna (või märgistatud sa) välimust. 17

18 3.4.2 Jnlaud Jnlaual saab muuta lõigu vasakplset ja paremplset serva, kehtestada lõigule psitiivset ja negatiivset taandrida ja seada tabulaatreid. Jnlaua kasutamiseks tuleb ta tuua ekraanile valides View/Ruler. (jnis 15) Tegemist n pöörduva valikuga. Kui valida sama käsk teistkrdselt, siis lülitatakse jnlaud välja. A B jnis 15 C Jnlaua vasakul servas (A) saab valida kasutatava tabulaatri tüübi, mida saab jnlaual kasutada (B) või lõigu servade asukha (C) (lõigu paremplne serv) (jnis 15) (jnis 16) Lõigu esimese rea vasak äär Lõigu read, peale esimese Kgu lõigu vasak äär Tabulaatri tüüp jnis 16 Seatud tabulaatrite kasutamiseks tuleb kasutada <Tab> klahvi klaviatuuril. Vajutus <Tab> klahvile viib kursri ks temale järgneva tekstiga seatud tabulaatri alla. Vasakut äärt jndav tabulaatr. Asetab teksti esimese märgi tabulaatri khale ja kirjutab ülejäänud sellest paremale. 18

19 Tsentreeriv tabulaatr. Asetab teksti võrdselt mõlemale ple tabulaatrit. Tabulaatri all hitakse sõnade keskkht. Paremat äärt jndav tabulaatr. Asetab teksti esimese sümbli tabulatsini märgi khale ja kirjutab järgnevad sümblid eelmisi vasakule nihutades samale khale (kuni järgmise tabulatsini valikuni, kuni veeru servani, kuni lehe vasakplse servani või kui vastu tuleb teine tekst, hakatakse teksti kirjutama uuesti paremale ple). Kmakhta jndav tabulaatr. Hiab seatud tabulaatri all kmakha. Siinkhal tuleb teada, mis n määratud kasutataval arvutil kmakha eraldajaks. Tabulaatrite seadmiseks (B) (jnis 15) tuleb valida svitud tabulaatri tüüp, viia hiire viit jnlaua alumisele äärele ja vajutada hiire vasakplset klahvi. Kuni ei le ühtegi tabulaatrit seatud, kehtib vaikimisi tabulatsin. Seadmise järel eemaldatakse kõik seatud tabulaatrist eespl levad vaikimisi tabulaatrid Kui tabulaatr sutub vales khas levaks, saab teda jnlaual nihutada. Kui n sv eemaldada, tuleb tabulaatr jnlaualt ära tõmmata Graafikavahendid PwerPint i graafikavahendid n sarnased kõigile Micrsft Office paketti kuuluvatele prgrammidele. Sõltuvalt prgrammi versinist võivad lla väiksemad erinevused. Alati ei le tstarbekas iga kujundit ise lma hakata. Sageli n valmis kujundeid lemas AutShapes valikus. PwerPint 2016 AutShapes (jnis 17) jnis 17 19

20 3.4.4 Nõuandeid graafikavahendite kasutamiseks Tpeltklõps hiirega bjekti peal avab enamasti knkreetse bjekti muutmise võimalused. PwerPint 2007 Drawing Tls Sirgjn. Võimaldab sirgjne kandmist lehele. Jne tsas võivad lla ka nled. Neid saab lisada ka hiljem. Kasutamiseks tuleb viia hiire viit khta, millest svitakse jne tõmbamist alustada, vedada hiire vasakplset klahvi all hides viit khta, kus svitakse jn lõpetada ja vabastada hiire klahv. Hides vedamise ajal all <Shift> klahvi, saab tõmmata jnt ainult ja 60 kraadise nurga all. Hides vedamise ajal all <Ctrl> klahvi, võetakse punkt millest vedamist alustati jne keskpunktiks. Ristkülik. Võimaldab jnistada ristküliku või ruudu. Kasutamiseks tuleb viia hiire viit khta, kuhu peab jääma ristküliku nurk, vedada hiire vasakplset klahvi all hides viit diagnaalselt vastas levasse nurka ja vabastada hiire klahv. Hides vedamise ajal all <Shift> klahvi, saab jnistada ruudu. Hides vedamise ajal <Ctrl> klahvi, võetakse vedamise alguspunkt bjekti keskpunktiks. Lubatud n ka mõlema klahvi samaaegne kasutamine. 20

21 Ellips. Võimaldab jnistada ellipsi või ringi. Kasutamise põhimõte n sarnane ristküliku jnistamisega. Hides vedamise ajal all <Shift> klahvi, saab jnistada ringi. Hides vedamise ajal <Ctrl> klahvi, võetakse vedamise alguspunkt bjekti keskpunktiks. Lubatud n ka mõlema klahvi samaaegne kasutamine. Hulknurk (Autshape) vabakäejn. Võimaldab jnistada hulknurka ja vabalt tõmmatavat jnt. Hulknurga jnistamiseks tuleb järjest näidata nurga punte vajutades klõpsu hiire vasakplsele klahvile. Vabakäejne saamiseks tuleb jnistamise ajal hiire vasakplset klahvi all hida. Võimalik n kasutada ka mõlemat varianti krdamööda. Jnistamise lõpetamiseks tuleb vajutada tpeltklõps hiire vasakplsele klahvile. 21

22 4. Animatsinid Kasutades esitluse näitamiseks arvutiekraani või prjektrit lisanduvad paberil leva infga võrreldes veel mitmed täiendavad võimalused. Slaidivahetusefektid, bjektide liigutamise efektid, videklipid, interaktiivsus kasutades hüperlinke ja ka heliefektid. 4.1 Slaidivahetusefektid Slaidivahetusefekte saab määrata iga slaidi jaks eraldi, või krraga mitmele slaidile. Mitmele slaidile krraga ühesuguse efekti mistamiseks tuleb svitud slaidid Slide Srter vaates krraga ära märkida. Efekti mistamiseks valida lint Animatins (PwerPint 2007) (jnis 18) jnis 18 Valida svitud efekt Speed efekti kiirus Slw - aeglane; Medium - keskmine; Fast kiire Only n muse click - ainult hiireklõpsu peale, Autmatically after - autmaatselt peale määratud arvu sekundeid. Sund heliefekt, mille saatel efekt kulgeb (helide kasutamise krral saab neil lasta krduda kuni järgmise heli käivitumiseni - Lp until next sund). 22

23 4.2 Animatsinide lisamine Animatsinide lisamisel tuleb mõelda, kas svitakse animatsine määrata kgu esitlusele või ainult aktiivsel slaidil levale infle. Kui animatsinid määrata slaidil levale infle ja hiljem svitakse slaidi uuesti siduda juhtslaidiga (Master), n tegemist üsna tülika ülesandega. Kui svitakse animatsine kgu esitlusele, siis tuleb need määrata läbi juhtslaidide (Slide Master). Animatsinide lisamine timub lindilt Animatins.(jnis 19) jnis 19 Animatsinide lisamiseks ja jälgimiseks n svitav tuua ekraanile animatsinide paan. (Animatin Pane) lindilt Animatins. Animatsinide paanil n näitena järgmine inf: Layut Bdy n animatsinid, mis n lisatud läbi juhtslaidi. Nende muutmiseks tuleks minna vaatesse Slide Master. Svi krral saab neid ka slaidile kpeerida ja sideme juhtslaidiga katkestada (Cpy Effects t Slide) 1 ja 2 n lisatud efektid slaidil Igat efekti saab täpsustada valides nle efekti paremplses servas Efektide järjestust saab muuta nltega paani ülaservas. <DEL> klahviga saab efekti kustutada 23

24 Animatsini lisamiseks: Märgistada bjekt(id), mida svitakse animeerida. Valida svitud animatsin Täpsustada Animatsini algusae (Start) Suund (Directin) Kiirus (Speed) Effect Optins võimaldab lisaks täpsustada bjekti liikumist. (Näiteks muuta värvi järgneva bjekti tekkimisel). Võimalused sõltuvad bjekti tüübist. 24

25 5. Heli ja vide Ekraanil esitatavale slaidile saab lisada ka heli- ja videklippe. Videklipi lisamiseks tuleb valida Insert/Vide (Või valida sbib Slide Layut) ja valida sbivast kaustast sbiv videfail. Kasutada saab näiteks AVI (Audi Vide Interleaved) standardile vastavaid faile aga ka Quiktime faile. Uuemate versinidega n lisandunud tugi Online vide näitamiseks ja ka uusi failitüüpe (PwerPint 2016) (jnis 20) jnis 20 Oluline n silmas pidada et videfailid salvestatakse PPTX vrmingus levasse faili, alates PwerPint 2010 versinist. Varasemad versinid hiavad vided eraldi failis ja lisavad esitlusse vaid lingi videfailile. Vide esitamiseks peab arvutisse lema installeeritud ka vastav kdek (cdec), vastasel krral videt ei näidata. Heliklipi lisamiseks tuleb Insert lindilt valida käsk Sund (uuematel versinidel Audi) ja valida sbivast svitud helifail. Pwerpint 2016 tetab järgmisi failitüüpe (jnis 21) 25

26 jnis 21 Määrata saab: Start: alustab näiteks autmaatselt mingi arv sekundeid peale eelmist sündmust. Playing Acrss Slides: esitlus peatub, kui klipp n lõpuni mänginud (Pause slideshw until dne playing), esitlus jätkub, klippi esitatakse taustaks (sbib taustamuusika jaks) (Cntinue slideshw, play in backgrund), klipp peatatakse kui antud slaidilt lahkutakse (Stp when this slide ends), peatub pärast määratud arvu slaide (Stp after slides). Hide while nt playing: klipi tähis peidetakse, kui seda klippi just parajasti ei mängita. Pisut htlik, sbib klippidele, mis määratakse autmaatselt mängima. 26

27 6. Muu luline 6.1 Peidetud slaidid Esitluse puhul n võimalik, et kgu esitluses levat inft ei taheta hetkel näidata, samas aga n vaja jätta võimalus vajaduse krral ka sellist materjali kiirelt ekraanile tuua. Selle võimaluse jätab meile slaidide peitmine. Slaidi peitmiseks tuleb SlideShw lindil valida Hide Slide, sama mdi saab peidetud slaidi jällegi nähtavaks muuta. Kui slaide mida peita svitakse n rhkem, n seda tstarbekas teha Slide Srter vaates. (jnis 22) Märgistada <CTRL> klahvi all hides kõik slaidid, mida svitakse peita. Vajutada hiire paremplset klahvi ja valida Hide Slide jnis 22 Peidetud slaidi esitluses näidata. Et seda slaidi näha, tuleb esitluse kntrllnupul klõpsatada ja valida käsk g t ning Hidden Slide. 27

28 Uuemad PwerPinti versinid võimaldavad esitlust katkestamata tuua ekraanile kõik slaidid (jnis 23;A), mille hulgast valida näidatav slaid. (jnis 23;B) A B jnis 23 Tunnuseks, et tegemist n peidetud slaidiga, näeme me Slide Srter vaates vastava slaidi juures numbrit mahakriipsutatuna: 6.2 Interaktiivsus Interaktiivsus tähendab kasutaja plset sekkumist esitluse kulgu. See timub peamiselt hüperlinkide abil, mis nagu internetiski (WWW-s) n teatavad viited teistele bjektidele. Näiteks tänu hüperlingile saaksime sisukrda sisaldaval slaidil mõne alapunkti nimetusel klõpsatades khe slaidile liikuda, millelt vastav alapunkt algab. Hüperlink n element elektrnilises dkumendis, mis suunab kasutaja teise khta samas või mõnes teises dkumendis. Tavaliselt tuleb selleks hüperlingil klikkida. Hüperlingiks võib lla nii tekstilõik kui mõni graafiline element. Hüperlinkidel n väga luline rll hüpertekstisüsteemides, kaasa arvatud veebis ( Sisukrd a b c A B C 28

29 Hüperlingi lmiseks tuleb element, millel klõpsatades midagi timuma peaks hakkama, ära märkida läbi paremplse klahvi valida Hyperlink. (või Insert lindil Hyperlink) Saab määrata, mis timub antud elemendil klõpsatades: Existing...- Saab lisada mingi faili või Webilehe mis avatakse esitluse käigus Place in This Dcument: liikumine mingile slaidile 6.3 Ajakntrlli (Timings) kasutamine SlideShw/Set Up Slide Shw (jnis 24) jnis 24 Esitluse võib allutada ajakntrllile. 29

30 Võimalik n määrata, kui kaua peab iga slaid nähtaval lema ja panna esitluse vastavalt sellele autmaatselt timuma. Ajastuse kehtestamiseks võib kasutada vahendit Rehearse Timings. Lindil Slide Shw Rehearse tähendab harjutamist. Antud võtet saab kasutada ka ettekandeks harjutamisel (kntrllimaks kaua aega kulub). Kui leme kgu esitluse sbiva tempga läbinud, teatab PwerPint meiel kulunud aja ja küsib kas äsja fikseeritud aegu kasutada. Kui vastata jaatavalt (Yes), kehtestatakse määratud ajastus. Slide Srter vaates ilmub iga slaidi alla tema näitamiseks kasutatav aeg. Et esitlust käivitada Set Up Shw dialgiaknas märkida valik: Use Timings if Present. Svi krral saame määrata ka millisest slaidist alates (Frm) millise slaidini (T) esitlust näidata. Kui märgime valiku Lp Cntinuusly Until Esc, siis hakkab esitlus lõppu jõudes algusest uuesti kuni <Esc> klahvi vajutatakse. 30

31 7. Juhtslaidid (Master) Masterid n kht kus määratakse esitluse kui terviku kujundus. Slide Master View/Slide Master Siin määratakse kasutatavad kirjatüübid ja suurused Määratakse kasutatavad taustad Määratakse animatsinid Lisatakse infrmatsin, mis peab paiknema kõigil slaididel Oma malli lmine tähendab just sbiva Masteri valmis tegemist, siis võtavad ka kõik uued slaidid selle kujunduse aluseks ning seda malli saab kasutada ka juba varem ldud failidele sbiva ilme andmiseks. Handut Master 31

32 Handut e kasutatakse mitme slaidi printimiseks ühele lehele. Handut Master võimaldab lisada inft kõigile prinditavale lehele. (Näiteks firma lg) Ntes Master Ntes Master määrab lehe väljanägemise, kui prinditakse välja nn. Ntes Pages. Siin n võimalik muuta nii kasutatavaid kirjatüüpe, kui ka nende suurust. Samuti saab vajadusel muuta nii tekstikasti kui ka Slaidi asetust ja suurust. Määrangud mis siin tehakse võetakse printimise juures arvesse. 32

33 8. Esitluse printimine Valida tuleb millised slaidid prinditakse (jnis 25) jnis 25 Määrata mida printida (jnis 26) jnis 26 33

34 9. Teksti kujundamise alused esitlustes Otsustamaks, kas tekstilist inft n krrektselt edasi antud, saab kasutada nõndanimetatud 3 sekundi reeglit: lugeja peab ekraanile või paberile pilku heites klme sekundiga mõistma, millest käib jutt. Ka multimeediumi tdetes n suur sa materjalist tekstil põhinev. Materjali vastavus 3 sekundi reeglile sõltub suuresti tema kujundusest (liigendusest, paigutusest, suurusest, jndamisest (alignment), kirjatüübist jms. Disainer ei pea teksti asendama graafika või helidega vaid kaalutlema, kuidas teksti vastuvõetaval mel esitada ja täiendada teiste meediatega. Järgnevalt vaatlemegi mõningaid teksti kujundamise võimalusi ja reegleid, millede abil saame ma tekstmaterjali muuta kergemini haaratavaks. Infrmatsini tükeldamine. Erinevalt raamatutest jms kirjalikest materjalidest, paigutatakse elektrnilise esitluse slaididele või arvuti ekraanile palju vähem teksti. Kui palju täpselt, selle khta puudub ühene reegel. Üldiselt kehtiv reegel ütleb, et vähe! Mõned juhised saab siiski anda: maksimaalselt viis ühikut tekstilist infrmatsini ("punkti" ehk "pint'i" (sa disainerite svitusel); 6X6 reegel: kuni kuus ühikut, igaühes kuni kuus sõna (teise sa disainerite svitusel); 4 rida teksti; 4. 5 lauset; tekst ei thiks katta üle 1/3 ekraanist. Alusta uut rida seal, kus see n lmulik, eralda eraldi punktid tühjade ridadega. Tükelda tekst mõistlikult, kasutades tühikuid, täpikesi (bullets), eraldi ridu vms. Võimaluse krral kasuta grupeerimiseks tühje valgeid khti, mitte graafilisi elemente, mis lisavad segavat müra ekraanile. 34

35 Eralda luline sa tekstist. Väldi pikka katkematut teksti, eriti ekraanil. Laused peaksid lema lühikesed ja sisutihedad. Vältida tuleks lausete plitamist lehekülgede vahel. Kuna ekraanilt lugedes n silmal raskem liikuda ühe rea lõpust järgmise algusesse, siis tuleks mahukam tekst jagada 8 kuni 10 realisteks plkkideks ja need üksteisest kasvõi tühja reaga eraldada. Lühendeid (abbreviatins) tuleks kasutada võimalikult vähe, peamiselt vaid juhtudel, kus see n tavaks muutunud või kui lühendite kasutamine vähendab infrmatsini tihedust (infrmatin density). Lühendite kasutamisel peab lema järjekindel ning kindlasti peab kasutajale/lugejale võimaldama leida lühendite selgitusi. Plitamine Ära plita nelja-viietähelisi sõnu, jättes rea lõppu või uue rea algusesse vaid lühikese silbi. Jälgi, et plitusmärgiga ei lõppeks rhkem, kui kaks järjestikust tekstirida. 9.1 Kirjatüüp Efektiivse trükise kujundamisel n väga luline ka kirjatüüp. Lisaks sbivusele n kirjatüüpidega setud ka veel nende hulga prbleem: "mida rhkem fnte n dkumendis kasutatud, seda vähem n seal sisu" (Helen Exley, "Arvuti killud"). Kirjatüüp (typeface) tähistab tüpgraafias krdineeritud sümblite kujundust. Kirjatüüp sisaldab tavaliselt tähestiku jagu tähti, numbreid, kirjavahemärke ning mitmeid erisümbleid. Laiemalt võiks kirjatüüpi defineerida kui kujundusreeglite kgumit, mille järgi mdustatakse kõik tähed ja sümblid. Selline definitsin jätab võimaluse ka uusi sümbleid lisada. Fnt (prantsuse keeles fnte) tähendab midagi, mis n sulatatud ja viitab trükitööstuses kasutatud tüüpide (type) valmistamisele. Praeguses tähenduses n fnt kmplekt glüüfe (glyphs), mis kujutavad mingi märgistiku (character set) tähti mingi kirjatüübiga (typeface). 35

36 Traditisiniliselt n fnt kindla suurusega (tähekõrgusega), kindla kaaluga (weight, näiteks bld või light) ja kindla stiiliga (enamasti regular, italic või cndensed). Inglisekeelne trükitööstus n sajandeid kasutanud terminit funt (trükikirjakmplekt), mis tähistas kindla suuruse ja kirjatüübiga trükkimiseks mõeldud tehnlgilist vahendit ndatest kuni 20.nda sajandi keskpaigani tähendas see peamiselt puust või metallist tüüpide kasutamist. Lühikest aega kestis nn üleminekuaeg (umbes 1950.ndad 1990.ndad), kui kasutati ftgraafilist tehnlgiat (phttypesetting) kus fnte levitati ftmaterjalil ja mille puhul li võimalik ptiline mastaapimine (ptical scaling) ndate aastate keskpaigast n levinud digitaalne tüpgraafia ning kasutajad üle maailma n maks võtnud Ameerikapärase termini "fnt". Fnt tähistab tänapäeval praktiliselt alati faili, mis sisaldab mastaabitavaid tähtede kntuure ühes või mitmes vrmingus. Digitaalsed fndid võivad iga tähe kujutist kdeerida rastergraafika kujutisena (bitmap fnt) või kirjeldusena jnte ning kõverate abil (vectr fnt). Mitmeid fnte luuakse praegusel ajal peamiselt arvutiekraanil kasutamiseks. Kkku n maailmas letletud üle erineva fndi. USA-s li neid paar aastat tagasi kasutusel üle 6000 ja Saksamaa üks suurimaid arvutišriftide müüjaid FntShp Internatinal GmbH pakub praegu üle eri nimega kirja, milledest enamus n ldud peale aastat. Seriifid Üks võimalus kirjatüüpe liigitada n jagada nad kahte gruppi: seriifidega kirjad (serif fnts) ilma seriifideta (sans-serif fnts) Seriifid n pisikesed detailid (sabakesed) tähtede jnte tstes. Ajalliselt pärinevad seriifid iidsest Itaaliast, kus raidkirja tähtedele lisati pikkade jnte tsa pisut lisaruumi, et vältida liiva ja tlmu kgunemist tähtede nurkadesse. Nimetus "serif" pärineb ilmselt 19. sajandi algusest. Oxfrdi inglise sõnastikus li serif mainitud juba 1830 ning sans serif (sellel ajal küll sanserif) Websteri sõnastik väidab sõna serif pärinevat hllandikeelsest 36

37 sõnast schreef (jn) ning läheb ajas tagasi saksakeelse sõnani schreiben ja ladinakeelse sõnani scribere, mis mõlemad tähendavad kirjutamist. Prprtsinaalsus Fnti, milles glüüfid (glyphs) n varieeruva laiusega, nimetatakse prprtsinaalkirjadeks (prprtinal fnt). Fikseeritud, ühesuguse laiusega glüüfidega fnti nimetatakse ebaprprtsinaalseks (nn-prprtinal fnt) ehk püsisammkirjaks (mnspace ehk ka fixed-width). Prprtsinaalkirjasid peetakse üldiselt ilusamateks ja kergemini letavateks ning seetõttu n nende kasutamine trükitud/prinditud materjalides valdav. Ka tekstitöötlusprgrammid pakuvad vaikefntidena just neid. Püsisammkirjasid peetakse mõnedes lukrdades paremateks, sest nende puhul mdustavad tähed ilusaid tulpasid. Enamus mehhaanilisi kirjutusmasinaid ja vanamdsad tekstipõhised arvutiekraanid kasutavad ainult püsisammkirjasid, tekstipõhise kasutajaliidesega arvutiprgrammid samuti. Mõõdud Tavaliselt leme harjunud kõike mõõtma millimeetrites või tllides kuid tüpgraafias kasutatakse tüpgraafilisi ühikuid punkti (pint), pica't ja tsiitsert (cicer). Tänapäevane tüpgraafiliste ühikute süsteem sai alguse Prantsusmaalt, üle 300 aasta peale Gutenbergi. Françis-Ambrise Didt ( ) võttis aastal aluseks varasema Pierre Simn Furnier süsteemi ning asendas selle alusühikuks lnud "jala" prantsuse kuningliku tlliga. Muus sas jäi kõik nagu Furnier li teinud. Didt süsteem: 1 punkt = 1/72 prantsuse tlli, 1 tll = 2,736 cm, seega 1 punkt 0,3759 mm 37

38 12 punkti = 1 cicer 4,5117 mm Didt süsteem n Eurpas laialt kasutusel. Tunnuseks, et kasutatakse just Didt punkti, lisatakse kirja mõõdule "dd", näiteks "12dd". Suurbritannias ja Ameerikas võeti ma standard vastu alles aastal. Aluseks võeti sarnane jatus nagu Didt süsteemis (1 tll = 6 pica't, 1 pica = 12 punkti). Standardi kehtestamisel defineeriti pica siiski täiesti erinevalt, nimelt võeti aluseks sellel ajal suurt mõjuvõimu mava trükikja MS&J (Philadelphia) mõõtühik, kus 83 pica't n 35 sentimeetrit. Anglameerika süsteem: 1 pica = 35/83 cm 1,66 tlli 1 punkt = 1/12 pica = 175/498 mm 0,3514 mm Seda süsteemi n kasutatud USA-s, Suurbritannias ja paljudes teistes maades, sealhulgas ka Jaapanis. Tänapäeval kasutatakse digitaalsetes trükiseadmetes, kuvaritel, küljendustarkvaras jne eelpltdud klassikalistest tüpgraafilistest ühikutest erinevat ühikut: Tänapäevane süsteem: 1 pica = 1/6 inglise/ameerika tlli 1 punkt = 1/12 pica = 1/72 tlli = 127/360 mm 0,3528 mm Väga harva kasutatakse ka meetersüsteemi ühikuid, näiteks n lemas DIN standard, mida aeg-ajalt kasutatakse Saksamaa kirjastustes. Selle standardi järgi mõõdetakse tüüpe (types) 0,25 mm krdsetega. Prantsuse revlutsini või Napleni impeeriumi ajal kehtestasid prantslased tüpgraafilise ühiku 0,4 mm kuid peale valitsuse trükiste, see kasutamist ei leidnud aastal kehtestati Eurpa Liidus uuesti ka Didt süsteem, määrates ühikuks 0,375 mm. Punkti ja pica't kasutatakse kirja suuruse, rea kõrguse, jne paksuse ning reasammu (kahe rea vahele jääva ruumi, leading) mõõtmiseks. 38

39 Enamkasutatavatel kirjasuurustel n lemas ka nimed, mis n tänapäeval praktiliselt unustatud või harva kasutusel: kirjad suuruses 4 kuni 12 punkti n nn bdy kirjad. 6-punktine kiri kannab nime nnparell, see n praktiliselt väikseim kiri, mida inimene suurema vaevata lugeda suudab. 8-punktine kannab nime ptii. 10-punktine kannab nime krpus. 12-punktine kannab nime tsiitser (cicer). 14 punkti ja suuremad kirjad kannavad nimetust display ja n kasutusel peamiselt pealkirjades. 72 punkti ja suuremad kirjad n plakatkirjad. Põhiteksti jaks kasutatakse tavaliselt 9-11 punkti suurusega kirju, harva ka pisemaid (Eesti Entsüklpeediat trükitakse 7 punkti suuruse kirjaga). Pealkirjad n suuremad, ulatudes ajalehtedes isegi 72 punktini. Tähtede kõrgust (kirja suurust punktides) mõõdetakse tähe ülapikendi (ascender) ülemisest servast tähe alapikendi (descender) alumise servani. Tähekeha (bdy) suurust (nimetatakse ka väikese x kõrguseks) mõõdetakse ilma üla- ja alapikenditeta. Tähekeha (x-height) suurus määrab kirja väljanägemise, mida suurem, seda suurem tundub levat ka kiri. Olulisem kui suurus, n kirja väljanägemine. Ühesuguse punktisuurusega kirjad võivad näida erisuurustena, sest nende tähekehad n erinevad, näiteks n Arial kirja tähekeha suurem kui Times New Rman kirjal ning see tundub seetõttu suurem. 9.2 Kirjade liigitamine Sajandite jksul n ldud külluslik valik erinevaid kirjatüüpe, mis vastavalt nende väljanägemisele (tähtede üla- ja alapikenduste pikkus, tähekeha suurus, jnte (strke) kuju ja 39

40 paksus, seriifide lemaslu ning tähtede mdernsus), jagatakse perekndadesse. See jatus vastab ähmaselt ka kirjade ajallisele arengule. Kõige üldisemalt võib kirju jagada blackletter kirjadeks, seriifkirjadeks, sans-serif kirjadeks, ehiskirjadeks ja plkk-kirjadeks. Kehtib ka kirjatüüpide jagamine rassidesse (race f type ehk typeface categry): 1. Blackletters 2. Rmans 3. Sans Serifs ilma seriifideta 4. Square Serifs (Egyptians) plkk-kirjad 5. Scripts and Cursives käekirja imiteerivad 6. Miscellaneus (Nvelity) muud kirjad ehk ehiskirjad 7. Symbl fnts (PI fnts) sümblkirjad Rassid jagunevad makrda perekndadeks (typeface family), millede esindajad mavad rassi põhitunnuseid aga seejuures ka ma eritunnuseid. Perekndadel n mingi kindel ühine nimi, mis n setud nende ljaga (näiteks: Bdni, Casln, Jensn, Garamnd), kasutusalaga (Kunstlerschrebsch, Lithgraph) või gegraafilise piirknnaga (Luxr, Memphis, Karnak). Iga tüübi juures saab kasutada veel paksu kirja (bld) ja kaldkirja (italic). Osadel kirjatüüpidel n paks ja/või kaldkiri eraldi disainitud ning kannavad eraldi nime (näiteks Fujiyama, FujiyamaExtraBld). Blackletter Blackletter fndid n ajalliselt vanimad, neid kasutati juba trükipressi leiutamise ajal ning nad sarnanevad tlleaegsele kalligraafiale. Selle rassi kirjatüüpe nimetatakse sageli ekslikult gti kirjadeks (tegelikult kuulub gthic hpis teise rassi). Vanimaks selle rassi esindajate seas n Textualis ehk Old English kirjatüüp, mida kasutas ma piibli trükkimisel a. ka Jhannes Gutenbergi (Piibel, mida siiani tuuakse esile trükitööstuse suursaavutusena). 40

41 Old E nglish stiilis B lackletter kir i 1480.ndatest kuni 1530.ndate aastateni dmineerisid saksamaal Schwabacher kirjatüübid, mida kasutatakse vahelduva eduga tänapäevani. Kõige esimesena kasutas seda ilmselt juba aastal Augsburgi trükkal Jhannes Bämler. Schwabacher kirjatüübiga n trükitud kõik Martin Lutheri tähtsamad tööd, samuti Albrecht Düreri "Apkalüps" (1498). Schwabacher stiilis B lackletter kiri Kõige tuntumaks blackletter kirjatüüpide seas n Fraktur kirjade pereknd. Need kirjatüübid ldi Rma ja Saksa keisri Maximilian I välja antud raamatute jaks. Saksa trükkalid kasutasid Fraktur kirjasid väga ulatuslikult kuni nende keelustamiseni natside plt aastal. Fraktur stiilis B lackletter kiri Blackletter rassi kirjatüüpe kasutatakse, kui svitakse väljendada traditsinilisust, pidulikkust, vastupidavust, tevõimet. Näiteks kasutab Old English kirjatüüpi ma pealkirjades knservatiivne ajaleht New Yrk Times. Sbivad kasutamiseks pealkirjades, lgdel ja kutsetel. Lubamatu n kasutada vaid suurtähti. Rman Põhja-Eurpast levis trükikunst kiiresti lõunasse ja läände ning 15. sajandi teisel plel sai trükitööstuse keskuseks Veneetsia, kus Blackletter ma raskepärasuse tõttu paljudele ei meeldinud. Ldi ma kirjatüübid, mis n kergemad ja avatumad. Uued kirjatüübid pärinesid Vahemeremaade vanadest kirjadest ja isegi Egiptuse hierglüüfidest. Sellised kirjatüübid sai maseks rmaani hõimudele ja siit ka nimetus. Sellele rassile n mased seriifid, kumerused tähekujus ning erineva jämedusega jned nagu need tekkisid pulgaga savitahvlile kirjutamisel. Rman kirjad n tänapäeval enimkasutatavad. Neid esineb igas suuruses ja nad sbivad edastama igasuguseid teateid. 41

42 Rman kirjatüübid jagatakse makrda nelja gruppi: vanad (ld style rman või renaissance või Garalde ldstyle). Esimesed rmaani kirjatüübid ldi Veneetsias. Hiljem hakkasid dmineerima prantslased. Hllandlased ning inglased lisasid ma panuse, et kirjad leksid sbilikumad kmmertsinf trükkimiseks. Erinevused jnepaksuses ple väga silmatrkavad. Neil n sõbralik, mahe, traditsiniline välimus ja nad väga sbilikud pikas tekstis ja televisinis kasutamiseks. Üheks näiteks n Garamnd, mille esmavariant kujundati 1617-ndal aastal ja mida sestpeale n krduvalt khendatud. Tuntud n ka Palatin kirjatüüp. Garamnd kirjatüüp Palatin kirjatüüp üleminekustiilis (transitinal või barque), mis arenesid välja vanadest rmaani kirjatüüpidest. Nende jnepaksuse varieeruvus n selgemini märgatav. Üheks näiteks n Baskerville, mille kujundas Jhn Baskerville 1757.ndal aastal kasutamiseks tema tdetud siledal paberil. See kirjatüüp n väga ppulaarne raamatute ja ajakirjade trükkimisel. Äärmiselt hästi letav, praktiliselt ei väsitagi silmi. Siia gruppi kuulub ka Times Rman. Baskerville kirjatüüp mdernseted või klassitsistlikud (mdern või Didne või Classicist), mis plegi nii väga mdernsed, sest nende õitseaeg li juba 18.ndal sajandil. Nende jnepaksuse varieeruvus n väga teravalt näha. Suur jnepaksuse varieeruvus lb tekstile justkui sädeluse (sparkling) efekti, siis n lugemine väsitav ning neid kasutatakse tänapäeval vähem kui vanu või üleminekustiilis rmaani kirjatüüpe. Üheks näiteks n Bdni. Bdni kirjatüüp nüüdisaegsed (cntemprary) n kujundatud peamiselt dekratiivkirjadena ja ei sbi tegelikult sageli üldse rmaani kirjade hulka. Näidisena võib nimetada Rckwell kirjatüüpi. Sans serif (ilma seriifideta) 42

43 Kirjade peamiseks tunnuseks seriifide puudumine. On suhteliselt uus rass, kuigi juured ulatuvad Vana-Kreekasse ja Egiptusesse. Vahel kutsutakse veel ka Gthic või Grtesque. Esimene selle rassi kirjatüüp ldi aastal William Casln'i valukjas. 19.ndal sajandil kasutati neid Inglismaal raudtee plakatite trükkimisel Sans serif kirjad n väga gemeetrilised, täpsed, avatud ja neist vaid üksikutel esineb kõikumisi jne paksuses. Tavaliselt n jned mntnsed. Sbivad igaks tstarbeks, eriti hästi ftlaks. Ppulaarsus algas 1920-ndatel Saksamaal ks tlleaegse disaini ja arhitektuurilise liikumisega. Suure tekstihulga jaks liiga mntnsed. Sans serif kirjatüübid jagunevad veel makrda nelja gruppi: grtesksed (grtesque), mis ldi klassikaliste kreeka stiilusega vahasse või savisse kirjutatud kirjade eeskujul. Sellisteks kirjatüüpideks n näiteks Grtesque, Ryal Gthic, Bauhaus. Bauhaus kirjatüüp ne-grtesksed ehk gemeetrilised (ne-grtesques ehk gemetric sans serif), mdernsemad, ldud tseselt jnlaua ning sirkli abil, et anda neile masina ldud kirja ilmet. Näideteks n Spartan ja Futura, Univers, Helvetica (Arial), mis kujustati Šveitsis ja millel n kõrge tähekeha (x-height). Futura kirjatüüp humanistlikud (humanist), millede hulka kuuluvad Gill Sans ja Frutiger. Frutiger kirjatüüp kalligraafilised (calligraphic sans serif), mis püüavad jnepaksuse varieerumisega kirja kergemini letavaks muuta. Üheks näiteks n Optima. Optima kirjatüüp Sans-serif kirjade hulka kuuluvad veel ka sageli kasutatavad Tahma ja Verdana. 43

44 Square Serifs ehk plkk-kirjad Pärinevad sajandi vahetusest, kui Napleni vallutusretkede järel li Egiptus ja kõik sellega setu äärmiselt ppulaarne. Selle rassi kirjatüüpide nimed n tihti egiptusepärased, näiteks Karnak, Luxr. Selle rassi esindajateks n veel näiteks Stymie ja Cheltenham. Peamised madused n samad, mis Sans serifil kuid silmatrkavaks erinevuseks n väikesed sirged seriifid, mis n tähe muude jntega sama jämedused. Tähed n tänapäevased nagu metallknstruktsinid ja annavad tugevuse, stabiilsuse ning jõulisuse tunde. Ei sbi kasutada pikas tekstis kuna mõjub mntnsuse tõttu väsitavalt. Sbib pealkirjade ja kuulutuste jaks, illustratsinidele ületrükiks, valge-mustal trükkimiseks ja ftkmpsitsinides. Scripts and Cursives Sarnanevad käsikirjale. Kursiiv tuleneb ladina keelsest sõnast currere jksma. Need kirjatüübid said alguse aastast 1400, kui Aldus Manutius Veneetsiast svis ühele leheküljele rhkem teksti paigutada. Kõik selle rassi kirjad n kujundatud nii, et nad sarnaneksid käekirjale. Ainsaks erinevuseks script'i ja kursiivi (cursive) vahel n see, et script kirjatüübi tähed n mavahel ühendatud, kursiivkirja tähed aga ple. Näidetena võib nimetada Zapfin, BrushScript, Freehand jpt. Annavad trükisele erilise tni, sbivad tähelepanuavaldustele, kutsetele, pealkirjadele, alapealkirjadele, tiitellehtedele. Annavad kntrasti harilikule trükikirjale. Kuna n raskemini letavad, siis ei thiks neid kasutada pikemas lauses või isegi mitmel real järjest. Kunagi ei thi kasutada ainult suurtähti! Miscellanes, Nvelty/Md Selle rassi alla mahuvad kõik need kirjatüübid, mis eelpltdud rasside alla ei mahu, siinhulgas praktiliselt kõik ehiskirjad. Neil n sageli väga eripärase kujuga tähed. 44

45 Enamus neist ple sbilikud pikemates kirjaplkkides kasutamiseks ja n mõeldud peaasjalikult pealkirjade ja plakatite jaks. Sümblkirjad Sümblkirjad ehk vahel ka PI fndid, sisaldavad tähtede asemel erinevaid sümbleid, piktgramme, näiteks dekratiivseid täppe, kellasid, lmade kujusid, muusikalisi sümbleid jne. Näidistena võib nimetada Zapf Dingbats või Wingdings fnte. abcdeprs tabcdefghijk vxyz 9.3 Kerning AV AV Kerning rakendamata Kerning rakendatud Kerning n tõlkes tähevahe või kndamine, mis kkku annab meile termini "tähevahe kndamine". Tegemist n prtsessiga tüpgraafias, mille käigus prprtsinaalkirjades (prprtinal fnts) reguleeritakse tähtede mavahelisi kauguseid kirja visuaalseks ühtlustamiseks. Krralikult kndatud kirjade krral n tühi ruum tähepaaride vahel sarnane. Kndamist kasutatakse peamiselt selliste suurte tähtede nagu T, V, W ja Y sbitamiseks teiste suurtähtede, eriti A kõrvale (mõlemal pl) ja mõnede väiketähtede kõrvale (vasakule ple). Milliste tähtede puhul kndamist kasutatakse sõltub ka kasutatavast keelest. Paljud tekstitöötlusprgrammid (sealhulgas ka Micrsft Wrd ja OpenOffice.rg) vaikimisi kndamist ei luba, mistõttu saadakse raskemini letav ja esteetiliselt vähem rahuldav tekst. 45

46 Ebaprprtsinaalsete kirjade (nn-prprtinal) kndamist ei kasutata kuna nende puhul puudub tähtede ülekate. Ajalliselt algas tähevahe kndamine peale juba trükitehnikas metallist tüüpide kasutamisel. Vastavalt vajadusele lõigati metallist tüüpide nurgast sa maha. Sellised lõigutud tüübid asetati üksteise kõrvale. Vajadusel kasutati ka liittähti (ligature), näiteks tähepaarid "ff" ja "fi". Digitaalses tüpgraafias käsitletakse tähevahe kndamist (kerning) arvuna fndi krdinaatidesüsteemis, mis näitab kui palju tuleb vaikimisi määratud tähtede vahelisele ruumile juurde lisada. Vaadeldakse ka nn kndatavaid paare (kerning pairs) ehk tähepaare, millele kndamist reeglina rakendatakse. Näiteks tähepaari "VA" puhul Adbe "Helvetica" fndil n kndamine -80. Digitaalses tüpgraafias võib tähtede vahe ka hpis suureneda, näiteks taas samas Adbe "Helvetica" fndi tähepaaril "ry" n kndamine 30. Suurenenud tähevahe kasutatakse peamiselt seses pikendustega (accented) tähtedega. Praegusel ajal kasutatakse ka kndamisklasse (kerning classes) kus kahe tähehulga tähtedest mdustatud paaride jaks n kasutusel ühesugune vahekaugus. Näiteks võib vaadelda tähekulkasid (V,W) ja (a,e,), milledest saame paarid Va, Wa, Ve, We, V ja W. Kndamisklasse saab kasutada OpenType fntide ja seda tetavate rakenduste krral. OpenType n mastaabitavate (scalable) arvutifntide standard, mille algselt aastal töötas välja Micrsft ning millega n liitunud ka Adbe aasta lõpuks li Adbe kgu ma fntide kgu OpenType standardile vastavaks teisendanud, aasta alguses li maailmas saadaval üle 7000 sellele standardile vastava fndi. 9.4 Numbrikiri Numbrikiri (text figures) tähistab araabia numbrite kirjutamise stiili, mis n kujundatud katkematu teksti visuaalseks harmniseerimiseks. Stiil kannab sageli nimetusi ld-style figures, hanging figures, nn-lining figures, minuscule figures või medieval figures. Saksa keeles kannab see stiil nime Mediävalziffern (keskaegsed numbrid), prantsuse keeles chiffres elzéviriens, hispaania keeles númers elzevirians ja pla keeles cyfry nautyczne (merendusnumbrid). 46

47 BernhardFashin BernhardTang BibleScrT Dauphin OzHandicraft Praegusel ajal latakse numbrid reeglina ühele jnele (lining figures), neil n ühesugune kõrgus ning ala- või ülapikendid puuduvad. Numbrikirja (text figures) stiili puhul numbrite kuju ja psitsineerimine varieeruvad nagu tavalistel väiketähtedelgi. Mõnedel numbritel (reeglina 0, 1 ja 2) ple ei ala- ega ülapikendeid (descenders, ascenders) ning nende kõrgus n x-tähe kõrgus (x-height). Mõnedel numbritel (reeglina 6 ja 8) n ülapikendid (ascenders), mõnedel (reeglina 3, 4, 5, 7 ja 9) alapikendid (descenders). On ka teistsuguseid variante, näiteks 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses Prantsusmaal li numbril 3 ülapikend. Ka praegusel ajal n lemas fnte, milles kasutatakse teistsugust stiili. Numbrikirja kasutatakse, kuna sellise stiili numbrid harmniseeruvad väiketähtedega visuaalselt paremini ning nende kuju varieerumine kergendab lugemist. Jnele seatud numbrid, milledel reeglina n suurtähtedega sama kõrgus ja mis kannavad sageli nimetust titling figures, sbivad paremni tabelitesse. Paljud traditsinilised fndid sisaldavad kmplekti mõlema stiili numbritest, et neid saaks vastavalt vajadusele kasutada. Suurem sa standardseid arvutifnte sisaldab reeglina vaid ühe stiili numbreid ning jnele seatud (lining figures) n tavalisemad. Lisaks näidisel tdutele, sisaldavad text figures stiili numbreid veel näiteks "Gergia" ja "Hefler Text". Ajalliselt sai selline stiil alguse keskajal, 12. sajandil kui araabia numbrid Eurpas tavaliseks muutusid. Esialgu lid nad täienduseks rma numbritele, mis lid kasutusel nii suur- kui ka väiketähtedega. Praegusel ajal võib seda stiili khata näiteks USA sentidel. Tänapäeval enam kasutatavad lining figures stiili numbrid ilmusid esmakrdselt aastal, kui Richard Austin lõikas uue fndi tüübid, millede seas lid 3/4 kõrgusega ühele jnele seatud numbrid. Edasi arendati neid 19. sajandil kui nad võeti kasutusele ajalehtedes ning reklaamidel ning nad tõrjusid vana text figures stiili 20.nda sajandi mdernsel peridil suuremalt jalt välja. 47

48 9.5 Reeglid ja svitused kirjatüübi valimiseks Kirjatüübi valikul tuleb arvestada tema letavust; grupeeritust sõnadesse, ridadesse, hulkadesse aga ka teate lemust; lugeja eripära ja trükkimisprtsessi. Rmaani tüüp vastab peaaegu igale nõudmisele. Kui kahtled, kasuta alati seda! Square Serifs fnte kasutatakse tõsiste teadete edastamiseks (matuseteated jms.). Blackletter fndid kannavad endas traditsini, tänapäeva disainis kasutatakse harva. Kasutades vaid suurtähti saame praktiliselt letamatu teksti. Script ja kursiivkirjad lisavad trükitud leheküljele kntrasti ja elu, kuid kuna nad n raskesti letavad, tuleks neid kasutada tagasihidlikult. Kasutades vaid suurtähti saame praktiliselt letamatu teksti. Miscellaneus kirju tuleks samuti tagasihidlikult kasutada. Sbivad peamiselt kuulutustel ja plakatitel kasutamiseks. Kasuta Sans serif fnte pealkirjades, lühikestes infridades (Arial). Seriifidega fnte kasuta pikemas tekstiplkis (Times New Rman). Sans serif kirjatüüpide kasutamisel ekraanil n küll vähem prbleeme kuid nad annavad tekstile tehnilisema, vähem kutsuva ilme. Parem n kasutada palju erinevaid seeriaid mõnest pereknnast, kui paljude perekndade üksikuid seeriaid. Vanasti kasutati kntrasti saavutamiseks ks vaid ühe pereknna erinevaid seeriaid (mntüpgraafiline harmnia). Kasutades ks kirju erinevatest perekndadest, tuleks valida kas kntrastse kujundusega pereknnad või lausa erinevad rassid. Kasutades ks kahte mitteharmneeruvat rassi (näiteks Blackletter ja Sans Serif) peaks üks lema tunduvalt suurem, et ta dmineeriks. Kirjatüüpi valides arvesta ka tema iselmuga. 48

49 Ole knservatiivne kirjatüüpide kasutamisel, väldi erilisi fnte. Ära kasuta üle kahe erineva kirjatüübi lehekülje khta, isegi kgu tte (tekst, prgramm, veebileht vms) põhisas võiks piirduda kahe kirjatüübiga. Prfessinaalsed disainerid kasutavad tihtipeale ühte Sans serif ning ühte seriifidega fnti ühel leheküljel. Erandiks n sissetõstetud (imprted) materjal, millel n erinev lemus. Siis võiks seda erisust ka teine fnt rõhutada. Näiteks kasuta teistsugust fnti lugeja plt sisestatava teksti jaks. Maksimaalne teses kasutatavate kirjatüüpide arv n 3, igaühe khta kuni 3 erinevat suurust. Ole järjekindel kirjatüübi ja stiili valikul. Vali stiil pealkirjadele, alapealkirjadele, põhitekstile, nuppudele jne ning jää neile kindlaks. 9.6 Letavus Kasuta suuremat fnti, kui rakendust kasutatakse näiteks klassis esitamiseks. Minimaalne suurus 12 pt bld või 14 pt nrmal, seda juhul kui n hea prjektsinisüsteem. Erandiks n tekstid rakenduse juhtnuppudel (näiteks edasi, tagasi, lõpp jne), mis võivad lla väiksemad, sest nende sisu jääb lihtsalt meelde vastavalt nupu asukhale (eeldusel et autr n järjekindel). Ekraanilt lugemiseks mõeldud teksti minimaalse suuruse jaks n lemas järgmine valem: 0,0052 X silma kaugus ekraanist (mm) = teksti kõrgus (mm) Seega, kui silma kaugus ekraanist n 50 cm (500 mm), siis minimaalne teksti kõrgus n 2,6 mm ehk umbes 8 pt. Kaunistatud fndid n raskemini letavad, ka kursiiv n kehvemini letav kui harilik tekst. Kasuta ekraanil anti-aliased kirjatüüpe. Nägemispsühhlgiast n teada, et inimene leb tavaliselt sõnu visuaalse pildi järgi ära tundes. Et seda äratundmist sõna kuju muutmisega mitte 49

50 raskendada, tulebki kasutada võimalikult vähe erinevaid tekstiatribuute ning erilisi fnte. sõna "pd" selle visuaalne kuju erinevate kirja kujunduste krral Seriifidega kirjatüübid n head paberil, ekraanilt lugemiseks n paremad Sans Serif kirjad. Liiga suure kirjaga tekst n sama raskesti letav, kui liiga väikesega. Ainult suurtähtedest ksnev kiri hirmutab. Valge kiri mustal taustal n raskesti letav (must kiri valgel taustal n 40% kergemini letav kui valge kiri mustal või hallil). Musta ja punase kmbinatsinid n äärmiselt raskesti letavad. Musta kirja kllasel taustal n kõige kergem lugeda. Tekst kirjul taustal võib sutuda päris letamatuks, mida väiksem n teksti punktisuurus, seda lihtsam peab lema taust. NB! Ekraanilt lugemine n keskmiselt 25% raskem ja aeglasem kui paberilt. Kasuta paksu (bld) kirja, suuremaid tähesuurusi, kursiivi, värvi või varjutust sõnade ja fraaside rõhutamiseks. Väldi allajnimist ja suurtähtede ridu. Väldi kaldkirja kasutamist ekraanil, eriti väiksemate kirjade puhul. Kasuta seda kõike ainult siis kui vaja, muidu läheb asi liiga kirjuks. 50

51 9.7 Teksti jndus Teksti jndus (alignment) n teksti hrisntaalne paigutus real, tavaliselt veeru (clumn) suhtes. Enamuses keeltes letakse teksti vasakult paremale, sellisel juhul jndatakse tekst veeru vasakule servale (left-justified või flush left), parem serv jääb sakiline. Vasakule jndamine n vaikestiiliks (default style) ka WWW lehtedel. Mitmetes keeltes (näiteks araabia ja heebrea) letakse paremalt vasakule. Nendes keeltes kirjutatud tekst jndatakse veeru paremale servale (right-justified või flush right). Paremale servale jndamist kasutatakse ka eriliste tekstisade väljatmiseks, näiteks raamatutel autri pühendus vms. Ka tabelite vrmindamisel kasutatakse lahtrites sageli paremale jndamist. Pealkirjade rõhutamiseks, luuletuste ja laulutekstide puhul kasutatakse sageli ka veeru keskele jndamist (center justificatin). Ka tabelite vrmistamisel jndatakse tekst sageli keskele. Ebaühtlane vasak äär tekitab segadust kuna silmal ple krrapärast pidepunkti järgmisele reale liikumiseks. Jndamine keskele ja paremale äärde jäägu rhkem kunstipäraseid eesmärke teenima. Väga laialt n levinud (eriti trükimeedias) rööpselt jndamine (full justificatin, sageli kirjutatakse lihtsalt justificatin või justify) mille krral mudetakse sõnade vahed ning vähesel määral ka tähtede mavahelised kaugused pisut pikemaks või lühemaks (vastavalt vajadusele), et tekstiread leksid jndatud nii vasaku kui ka parema serva järgi (read leksid ühepikkused). Lõigu viimast rida käsitletakse eraldi ning jndatakse ta lihtsalt vasakule või paremale (vastavalt kasutatava keele lugemissuunale). Ridu, milles sõnade ja tähtede vahesid n nrmaalpikkusest pikemaks venitatud, nimetatakse "lõtvadeks ridadeks" (lse lines), kkkusurutud ridu aga "pingutatud ridadeks" (tight lines). Tabelites kasutatakse sageli jndamist murdarvude kmakha järgi, Näiteks: 3,5 14,6 51

52 123,45 Jndamine võib endaga kaasa tuua ka tüpgraafilisi anmaaliaid, eriti just rööpselt jndamise krral. Kui järjestikel "lõtvadel ridadel" satuvad sõnade vahed enam-vähem üksteise alla, tekkib lugemise rütmi häiriv visuaalne nähtus, mida nimetatakse jõeks (river). Sellisel juhul leks vasakule jndamine parem. Prbleeme esineb sageli ka kitsaste teksti veergude krral, näiteks ajalehtedes, ajakirjades. Kitsa veeru krral võivad mõnedele ridadele sõnade vahele tekkida erakrdselt pikad vahed. Selle vastu aitab plitamine või teksti ümberkirjutamine lühemate sõnade abil. 9.8 Tekstirea pikkus Ka õigesti valitud tekstirea pikkus parandab letavust. Tekstirea minimaalseks pikkuseks letakse ühe tähestiku pikkust väiketähtede rida, seega umbes 25 tähte. Optimaalseks peetakse 1,5 tähestiku pikkust väiketähtede rida, seega umbes 37 tähte. Maksimaalseks rea pikkuseks letakse kahe tähestiku jagu väiketähtede rida, seega umbes 50 tähte. Nendest nrmidest peetakse kinni peamiselt ajakirjanduses, kus tekst paigutatakse mitmesse veergu, et inimene suudaks lugedes haarata silmaga tervet rida krraga. Vaja n neid järgida ka teksti arvutiekraanile paigutades. Igapäevases tekstitöötluses neid nrme väga tõsiselt ei võeta, näiteks MS Wrdiga teksti kirjutades mahutatakse 12 pt suurust Times New Rman kirjatüübiga teksti A4 lehele, mille vasak ja parem ääris n standardsed 3,17 cm (nagu li varem vaikimisi määratud), ühele reale klme tähestiku jagu väiketähti. Ekraanilt lugemiseks n tdud rea pikkuse piir ka sõnade arvuna: maksimaalselt sõna real. 52

53 9.9 Reasamm, rea kõrgus Tüpgraafias tähendab reavahe ruumi, mis lisatakse tüüpide ridade vahele. Käsitsi trükila puhul lisati ridade vahele erineva paksusega tinaribasid. Reasamm (leading) aetakse pidevalt segi rea kõrgusega (line height), seda ka sellistes tekstitöötlusprgrammides nagu Micrsft Wrd. Reasamm n tegelikult vaid see väike tühi ruum, mis jäetakse kahe rea vahele (eesti keeles nimetatakse seda ka "reavaheks"), rea kõrgus n aga tekstirea kõrgus ks selle vahega. Üldiselt kasutatakse reasammu 20% teksti kõrgusest, küljendamisel võib see varieeruda vahemikus 10% 30%. Tavapärase 20% puhul (tekstitöötlusprgrammides single spacing ehk ühekrdne reasamm) puhul n näiteks 10 punkti suuruse kirja jaks reasamm 2 punkti, rea kõrgus n seega 12 punkti. Tekstitöötlusprgrammi puhul leks antud näite järgi 1,5 krdse reakõrguse kasutamisel reakõrgus 18 pt ja kahekrdse (duble) puhul juba 24 pt. Ka reasamm n letavuse seisukhalt luline. Et silm uuele reale liikudes "ära ei eksiks" ja uuesti juba letud reale ei satuks, peab reasamm lema piisavalt suur. Pikemate tekstide puhul n svitatav kasutada pleteisekrdset rea kõrgust Mida ei thiks teha. Ei maksa lisada ruumi ridade ja/või lõikude vahele vaid selleks, et täita ära kgu veeru pikkus. Ei maksa vähendada kirja suurust eesmärgil mahutada palju teksti väiksemale pinnale. Lõigud ei thiks lõppeda üksiku sõnaga viimasel real (rphan ehk rb). Uus lehekülg või veerg ei thiks alata üksiku sõnaga esimesel real (widw ehk lesk). Ei maksa kasutada segamini erinevaid stiile lõikude kujundamiseks. Ei tasu kasutada kõiki võimalusi vaid selle pärast, et nad n lemas. 53

54 9.11 Pealkirjad Tavaline viis pealkirja põhitekstist eraldada, n kasutada pisut suuremat kirja ning teha ta paksuks (bld). Tihtipeale aga ple paks kiri suurte pealkirjade juures üldsegi vajalik. Pealkirjade ja juhtkirjade (headings & headlines) jaks kasutatav kirjatüüp võib tihti lla dikteeritud tausta plt. Pealkiri peab taustalt silma trkama, lema kntrastne. Pehmete ja ümarate taustabjektide puhul n heaks kntrastiks kandilised kirjatüübid, kandiliste taustabjektide krral paistavad aga hästi välja ümarad kirjatüübid. Suurte kirjasuuruste puhul vajab inimsilm väiksemat reakõrgust ning tähevahet. Suured pealkirjad n tihti jndatud keskele (centered). Kuigi erinevad prgrammid pakuvad tavaliselt alati autmaatset keskele jndamist, jätab käsitsi, ptiliselt jndatud pealkiri sageli parema, ilusama ja lmulikuma mulje, seda ka vasaku ääre järgi jndades. M ehaaniliselt jndatud pealkiri O ptiliselt jndatud pealkiri Kasutades mitmerealist pealkirja (pikk pealkiri ei mahu ühele reale), peaks selle raskuskese lema üleval (tp-heavy) s.t. tal peaks lema ümberpööratud püramiidi (inverted pyramid) kuju. Seda pealkirja siin n raskem lugeda kui teist! Seda pealkirja siin n kergem lugeda kui esimest! Pealkirja ridu ei lõpetata kunagi plitusmärgiga! Harmnia lisamiseks võib pealkirjale, lgle, vms võtta värvi mõnelt suurelt graafiliselt bjektilt antud leheküljel. Pealkirja värv tuleks valida taustaga kntrastne. Kui taust n mitmevärviline ja värv varieerub ka pealkirja taga, võiks kntrasti tõstmiseks kasutada varju. Vari mõjub aga kõige paremini heledate tähtede krral ja lisab kntrasti vaid ühes suunas. 54

55 Üks kindel viis pealkirja kirjatüübi välja tmiseks n kasutada tähtede piirjnte (utline või ka strke) jaks tähe täitevärviga kntrastset värvi. Alapealkirjade kirjasuurus peaks lema väiksem ning põhiteksti suurus veel väiksem. Pealkirjade ja alapealkirjade jaks leks svitav kasutada sama pereknna kirjatüüpe Tekst kui kunst Erinevalt põhitekstist võib pealkirjades, lgdel jne. kirja kujundamisel endale suuremat vabadust lubada. Tihti saame efektiivsema tulemuse just tänu kunstipäraselt disainitud pealkirjale, mille jaks ple lihtsalt õiget suurust ja kirjatüüpi valitud, vaid n lisatud ka sbiv graafiline element. Lihtsaim efekt n teksti pööramine mingi nurga võrra. Pööramine kuni 45º võib sbivalt murda hrisntaalsete elementide mntnsuse. 55

56 Ka teksti vertikaalne rientatsin (tähed üksteise all) võib efektiivne lla, kui vaid suure kirja ning lühikeste sõnade krral. Parem n siiski nrmaalselt rienteeritud teksti pöörata. Hästi mõjub ka pealkirja inversinis kirjutamine või tema kasti paigutamine. Ppulaarne võte, eriti lgde jms. puhul, n kahe erineva väljanägemisega elemendi kasutamine. Tüüpilise näitena võib tuua plakati, kus n üks kunstipäraselt kujundatud ja teine hariliku kirjaga sõna. Tihtipeale kasutatakse sõnades tähtede asemel graafilisi kujundeid. Näiteks võib sõnas krvpall tähe asendada palli pildiga, sõnas glf saab l tähe asendada glfikepi kujutisega jne. K RVPALL Mingi graafiline element võib asendada ka tervet sõna, kuid see võte n efektiivne vaid juhul, kui graafilise elemendi tähendus n kõigile üheselt mõistetav. Klassikaline näide viimase khta n ameeriklastelt pärinev I Lve New Yrk. Tihti n kasutusel justkui vaba käega kirjutatud tekst. Näiteks jätmaks muljet laste plt kirjutatud tekstist, kasutatakse vaid trükitähtedest ksnevat ebaühtlast kirja. Seejuures võib efekti mõttes kasutada eri värve, või töödelda jni nii, et tekkiks mulje kriidiga kirja pandud tekstist. Samuti võib vajaliku teksti paigutada mingile kõverale. 56

57 Üksikuid tähti või kgu teksti võib ka mingi mustriga täita. Tihti kasutatakse ka teksti täitmist värviüleminekuga (gradient fill), kus timub sujuv üleminek ühelt värvilt teisele. 57