Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. jaanuar 2017 (OR. en) 5301/17 COMPET 28 MI 38 ETS 6 DIGIT 9 SOC 19 EMPL 15 CONSOM 16 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. jaanuar 2017 (OR. en) 5301/17 COMPET 28 MI 38 ETS 6 DIGIT 9 SOC 19 EMPL 15 CONSOM 16 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa"

Väljavõte

1 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. jaanuar 2017 (OR. en) 5301/17 COMPET 28 MI 38 ETS 6 DIGIT 9 SOC 19 EMPL 15 CONSOM 16 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud Jordi AYET PUIGARNAU, direktor 12. jaanuar 2017 Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär COM(2016) 820 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE, milles käsitletakse reformisoovitusi seoses kutsealateenuste reguleerimisega Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2016) 820 final. Lisatud: COM(2016) 820 final 5301/17 nr DGG 3A ET

2 EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2016) 820 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE milles käsitletakse reformisoovitusi seoses kutsealateenuste reguleerimisega {SWD(2016) 436 final} ET ET

3 I. Kutsealateenuste reguleerimise taust I.1. Poliitiline taust Süvendatud ja õiglasem siseturg on üks komisjoni 10 peamisest prioriteedist. Euroopa Ülemkogu leiab, et süvendatuma ja õiglasema ühtse turu saavutamine on hädavajalik uute töökohtade loomiseks, tootlikkuse suurendamiseks ning atraktiivse investeerimis- ja innovatsioonikeskkonna tagamiseks 1. Oma 28. oktoobri aasta kaupade ja teenuste ühtse turu strateegias 2 teatas komisjon, et annab juhiseid liikmesriikidele kutsealaste teenuste reformimise kohta. Käesolev meede on üks ühtse turu meetmetest ja strateegiatest, mida Euroopa Ülemkogu on kutsunud üles kiiresti rakendama (2018. aastaks) 3. Euroopa Parlament kiitis komisjoni algatuse oma ühtse turu strateegiat käsitlevas aruandes 4 heaks Kutsealaste teenuste reguleerimine kuulub liikmesriikide pädevusse. Selle eesmärk on tagada avalike huvide kaitse. Viis, kuidas liikmesriik kutseala reguleerib, sõltub mitmest asjaolust, näiteks sellest, kui oluliseks peab riik konkreetseid kaitstavaid avalikku huvi pakkuvaid eesmärke, erinevate halduslike ja õiguslike järelevalvemeetmete tõhususest, majanduse olukorrast, sellest, kui suur on majandussektori suhteline majanduslik tähtsus kõnealuse riigi jaoks, ja riigi huvide osakaalust. Nende asjaolude kombinatsioonid ja järgnev tegevuspõhimõtete hindamine on viinud erinevate regulatiivsete mudeliteni. Erinevate mudelite kasutamine ei ole probleem. Seega ei ole eesmärk otseselt või kaudselt kehtestada mingit kogu ELi hõlmavat kindlat regulatiivset mudelit. Hoolimata valitud regulatiivsest raamistikust tekitab reguleerimine takistusi ühtse turu toimimisele ja tõkestab ELi riikide majanduse kasvupotentsiaali ja töökohtade loomist. Selliste tõkete kõrvaldamine avab uusi võimalusi ja mõjutab positiivselt ELi majanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet. Hoolimata eri riikides või piirkondades rakendatavatest mudelitest, tuleb võimaluse korral piirangud kõrvaldada või muuta need proportsionaalsemaks, et tuua kasu kodanikele, tarbijatele ja spetsialistidele. Selle eesmärgi saavutamisel on abiks teiste liikmesriikide parimad kogemused. Takistused kasvule ja kaubandusele võivad tekkida ka näiliselt vähemolulistest piirangutest, millel võib olla hävitav kumuleeruv mõju. Käesoleva teatise eesmärk on mitte ainult aidata liikmesriikidel kõrvaldada konkreetseid põhjendamatuid olulisi piiranguid, vaid teha liikmesriikidele selgeks, mida tähendab arukas reguleerimine. 1 Euroopa Ülemkogu 28. juuni aasta ja oktoobri aasta järeldused. Juba oma oktoobri aasta järeldustes rõhutas Euroopa Ülemkogu komisjoni algatatud reguleeritud kutsealade vastastikuse hindamise olulisust ning kutsus üles tegema kiireid edusamme. Selle tegevuse käigus tuleks kindlaks teha liikmesriikides allesjäänud tõkked seoses kutsealadele juurdepääsuga, hinnata kõigi sama kutseala suhtes kehtestatud piirangute kumulatiivset mõju ja teha ettepanekuid asjakohasteks meetmeteks. 2 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele, COM(2015) 550 (final). 3 Vaata ka konkurentsivõime nõukogu 29. veebruari aasta järeldused, milles soositakse riigipõhiselt regulaarset juhiste andmist reguleeritud kutsealade kohta, võttes arvesse ka nende juhiste võimet tagada, et liikmesriigiti toimuv reguleerimine oleks proportsionaalne, ning rõhutades vajadust tagada tõhusad ja järjepidevad järelmeetmed. Oma märtsi aasta järeldustes rõhutas ülemkogu, kui tähtsad on edusammud kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise edendamisel, reguleeritud kutsealade arvu vähendamisel ja põhjendamatute regulatiivsete tõkete kõrvaldamisel /2354(INI). 2

4 Käesolevas teatises esitatud reformisoovitused käsitlevad suurt hulka nõudeid ja nende aluseks on võrdlev analüüs, mis lähtub viimase kolme aasta jooksul koostöös liikmesriikidega teostatud vastastikuse hindamise käigus tehtud tööst ja asjaomastest põhimõtetest 5. Soovituste eesmärk on aidata liikmesriike sellise regulatiivse keskkonna loomisel, mis toetaks majanduskasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomist. Soovitused ei piirdu liidu õiguse rikkumise juhtumitega, kuigi osa viidatud nõuetest võib sellisteks õigusrikkumisteks lugeda. Mitmete hiljutiste uurimuste kohaselt on kutsealaste teenuste arenguks olemas märkimisväärne kasutamata potentsiaal. Näiteks ilmnes Maailmapanga hiljutisest uurimusest, et tõkete vähendamisel teenuste valdkonnas saaks tootlikkust suurendada hinnanguliselt 5 % 6. Teise uurimuse kohaselt on ettevõtete turule sisenemisel ja sealt väljumisel märkimisväärne mõju kutsealaste teenuste sektori (õigus-, raamatupidamis-, arhitektuuri- ja inseneriteenused) kasumimääradele ja vahendite jaotamise tõhususele 7. Euroopa komisjoni aasta hinnangus teatavate tõkete mõju kohta neljas äriteenuste sektoris (arhitektid, tsiviilehitusinsenerid, raamatupidajad ja juristid) leiab kinnitust märkimisväärne mõju konkurentsi tugevusele, sektori kasumlikkusele ja vahendite jaotamise tõhususele 8. Veelgi enam, teenuste osutamise eripärade tõttu on sektoril tugevad seosed teiste majandussektoritega, nagu näiteks tootmine 9. Arvestades ELi teenuste turu olulisust kogu ELi majandusele, on hästi toimiv teenusteturg võtmeteguriks komisjoni eesmärgiks oleva töökohtade loomise, majanduskasvu ja investeerimise hoogustamisel. Käesolevas teatises esitatakse võimalused regulatiivse keskkonna parandamiseks mitme majanduslikult olulise kutsealaste teenuste rühma puhul. Igale liikmesriigile on reformisoovitused esitatud nende olemasolevat regulatiivset keskkonda arvestades. Kuna regulatiivsed lähenemisviisid on erinevad, ei pea kõik liikmesriigid reguleerimistegevust ühtviisi läbi vaatama ja kohandama. Seetõttu erinevad soovitused riigiti ja mõned liikmesriigid ei pruugi ühe või mitme kutsealase teenuse kohta üldse soovitusi saada. Lisaks võib mõningate tuvastatud reformivajaduste puhul olla tegemist tõsisemate ja isegi õiguslike tagajärgedega, kui tuvastatakse ELi õiguse rikkumine. Komisjon jälgib käesoleva teatise soovituste rakendamist koos liikmesriikidega ning teeb vajaduse korral ettepaneku allesjäänud tõkete kõrvaldamise meetmeteks. See võib hõlmata jõustamismeetmeid võimalike ELi õiguse rikkumiste korral või seadusandlikke ettepanekuid allesjäänud koormavate nõuete kohta. Käesolev teatis ja selle reformisoovitused täiendavad komisjoni iga-aastast majanduskasvu analüüsi, pakkudes laialdast ja põhjalikku analüüsi valitud sektorite ja kutsealade rühmade kohta kõigis liikmesriikides ning osutades nimetatud sektorite konkreetsetele reformivõimalustele kõigis liikmesriikides. Teatises esitatakse konkreetsem lähenemisviis struktuursete reformide jaoks olulises valdkonnas ning toetatakse majanduspoliitika 5 Selle hindamise kohta vt punkt I.2 allpool. 6 Maailmapanga aruanne EU Regular Economic Report, Fall Product Market Review 2013 Financing the real economy ; European economy 8/2013, Euroopa komisjon Vt näiteks E. Fernández Corugedo ja E. Pérez Ruiz, The EU Services Directive: Gains from Further Liberalisation, IMF Working Paper, Selle uurimuse tulemused põhinevad Prantsusmaa majanduse jätkuva liberaliseerimise mõjul. Uurimuses on eelkõige näidatud, et tootmistegurite kogutootlikkuse suurendamine teises äritegevussektoris (peamiselt äriteenused) tooks kaasa märkimisväärse mõju ülekandumise kogu majandusele. 3

5 koordineerimise Euroopa poolaasta raames tehtud komisjoni analüüsi ja antud riigipõhiseid soovitusi. I.2. Õiguslik raamistik Kutsealased teenused on väga oluline osa liikmesriikide ja ELi majandusest. Paljud neist on oluliseks sisendiks teistele turuosalistele ja majandusele tervikuna ning paljud neist on seotud tundlike valdkondadega, kus teave on sageli jaotunud ebasümmeetriliselt ning mis on seotud laiemate poliitiliste eesmärkidega, nagu õigussüsteemi toimimine, ülesehitatud keskkonna ohutus jne. Iga liikmesriik otsustab ise, kas sekkumine on vajalik ja kas kehtestada eeskirjad ja piirangud kutsealale juurdepääsuks või sellel tegutsemiseks, seni kuni peetakse kinni mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõttest. Liikmesriik määrab kindlaks avalikku huvi pakkuva eesmärgi, mida soovitakse kaitsta, ning valib sobivaima viisi selle saavutamiseks. Kutsealastele teenustele kehtestatud nõudeid on käsitletud Euroopa Kohtu praktikas. Kohus on korduvalt sedastanud, et isegi kui kutsealade riiklikul reguleerimisel, sh kvalifikatsiooninõuete puhul, ei toimu mingit diskrimineerimist, võib see ELi kodanikele ja ettevõtetele aluslepinguga tagatud põhivabaduste kasutamist piirata või muuta seda vähem atraktiivseks 10. Lisaks on kohus kinnitanud, et asjaolu, et ühes liikmesriigis on kehtestatud vähem ranged eeskirjad kui teises, ei tähenda, et viimases kehtivad eeskirjad on ebaproportsionaalsed ja ELi õigusega vastuolus. Liikmesriikide ülesanne on juhtumipõhiselt ja regulatiivset tausta tervikuna arvesse võttes hinnata, kas on vaja kutsetegevusele piiranguid seada. Paljudel juhtudel on reguleerimine õigustatud, näiteks kui on tegemist tervist ja ohutust käsitlevate küsimustega. Kuid selleks, et reguleerimine täidaks oma eesmärki, tuleb seda korrapäraselt läbi vaadata, et võtta arvesse muutuvat keskkonda, nt tehnilist innovatsiooni, haritumaid tarbijaid jne. Kehtestatud eeskirjad ei pruugi enam kõige asjakohasemad olla ning võivad tehniliste, ühiskondlike või turumuutuste tõttu olla oma mõtte kaotanud. Lisaks võivad need tekitada vajaduse reguleeriva reageerimise järgi, näiteks seoses maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmisega. Kuid asjakohane reageerimine ei tähenda tingimata konkreetse kutseala reguleerimist ning võib pigem olla laiem, näiteks kõigi vahendajate suhtes kohaldatavad kohustuslikud avalikustamiseeskirjad maksustamisküsimustes. Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi 11 parandati juba aastal, mil lisati läbipaistvusnõue ja võeti kasutusele vastastikune hindamine, mille käigus liikmesriigid andsid aru, milliseid kutsealasid nad reguleerivad, ning uurisid teatavatele kutsealadele juurdepääsu takistavaid tõkkeid 12. Nimetatud tegevuse eesmärk oli läbi vaadata kõik 10 Vt pretsedenti loov kohtuasi C-340/89 Vlassopoulou, kohtuasi C-313/01 Morgenbesser, kohtuasi C-345/08 Peśla. 11 Direktiiv 2005/36/EÜ, mida on muudetud direktiiviga 2013/ Komisjoni 2. oktoobri aasta teatises (COM(2013)676) on esitatud töökava riikide kutsealasid käsitlevate õigusaktide läbipaistvuse parandamiseks ning olemasolevate eeskirjade põhjendatuse ja proportsionaalsuse hindamiseks ja arutamiseks (vastastikune hindamine). Selle aastal alanud protsessi käigus pidid liikmesriigid esmalt sisestama kõik kutsealad, mida nad reguleerivad, reguleeritud kutsealade andmebaasi koos kõigi regulatiivmeetmetega, mida nad iga sisestatud kutseala puhul rakendavad. Seda teavet kasutades pidid nad läbi vaatama nende meetmete mõju ja kaaluma nende väärtust õigustatud üldiste huvide kaitsel. 4

6 reguleeritud kutsealad kõigis liikmesriikides, et saavutada proportsionaalne regulatiivne keskkond, mis on kooskõlas eesmärgiga kaitsta üldisi huvisid. Hindamise käigus käsitleti näidetena mitmeid kutsealasid, et tuua välja erinevused liikmesriikide reguleerimisviiside vahel ning et omandada parem ülevaade ja arusaam teiste liikmesriikide lahendustest kutsealaste teenuste reguleerimisel 13. Üks vastastikuse hindamise käigus toimunud arutelude järeldustest on see, et erinevused regulatiivsete põhimõtete vahel ei viita veel tingimata reformivajadusele. Kuigi üldist huvi silmas pidavad eesmärgid, mida reguleerimine peaks kaitsma, on sarnased, võib reguleerituse tase olla nii erinev, et tekib küsimus, miks ühes või mitmes riigis on riigi sekkumise tase eriti kõrge. Piirangud võivad eksisteerida ka neis liikmesriikides, kes mingit kutseala ei reguleeri, näiteks kui sertifitseerimissüsteemidel on turul tähtis roll. Vastastikuse hindamise tulemusel kehtestati liikmesriikidele nõue esitada komisjonile aasta 18. jaanuariks riiklik tegevuskava, milles tuleb esitada ja põhjendada nimetatud analüüsi tulemusel vastu võetud otsuseid kutsealasid käsitlevate õigusnormide säilitamise või muutmise kohta 14. Praeguseks ei ole riiklikku tegevuskava veel esitanud seitse liikmesriiki: Hispaania, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Malta, Sloveenia ja Ungari. Juba esitatud riiklike tegevuskavade puhul on tegemist väga erinevate eesmärkidega: osa liikmesriike on kirjeldanud terviklikku õigusaktide läbivaatamise kava või sihipäraseid reforme seoses konkreetsete kutsealadega, samas kui teiste reformimiskavatsused on suhteliselt tagasihoidlikud. Mõne liikmesriigi puhul viitavad tegevuskavas nimetatud meetmed juba võetud meetmetele, sest neil on reformid juba teostatud, kuid see ei pruugi tingimata tähendada, et tulevikus ei võiks täiendavaid reforme teha. Teistel juhtudel paistab olevat tegemist poliitilise tahte puudumisega praeguse olukorra tõsiseks ja avatud läbivaatamiseks. Komisjoni ühtse turu strateegias esitati riikide kutsealasid käsitleva regulatsiooni parandamiseks rida meetmeid 15 : teenuste osutamise luba/kaart; teenuste direktiivi kohane parandatud teavitamismenetlus; riigi- ja kutsealapõhised juhised konkreetsete reformivajaduste osas; analüüsiraamistiku kasutuselevõtt proportsionaalsuse analüüsimiseks (proportsionaalsuse kontroll). Reformisoovitusi käsitlevad juhised ja proportsionaalsuse kontroll on teineteist täiendavad. Käesoleva teatise eesmärk on suunata liikmesriike tegema konkreetseid muudatusi teatud kutsealasid reguleerivas olemasolevas raamistikus, proportsionaalsuskontrolli eesmärk on toimida ennetavalt, pakkudes üldisi kriteeriume, mis aitavad liikmesriikidel põhjalikult 13 Nende arutelude järel koostatud aruanded asuvad aadressil 14 Riiklik tegevuskava on osa õiguslikest kohustustest, mida liikmesriigid peavad täitma kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi ülevõtmise käigus. Kava mittetäitmisel võidakse liikmesriigi vastu algatada rikkumismenetlus. Riiklikud tegevuskavad on üldsusele kättesaadavad aadressil 15 Meetmed, mis hõlmavad idufirmade piiriülese tegevuse hõlbustamist ühtse digiportaali kaudu, võeti vastu 22. novembril 2016, vt 5

7 hinnata kõigi sektorite kutsealade reguleerimise põhjuseid ja vajadusi enne uute õigusaktide vastuvõtmist või olemasolevate eeskirjade muutmist. Nii reformisoovituste kui ka proportsionaalsuse kontrolli eesmärk on liikmesriikide reguleerimistegevuse parandamine, mitte küll nende tegevust dikteerides, vaid pigem reguleerimistegevust parandades, et tagada reguleerimise proportsionaalsus ja vältida negatiivseid majanduslikke tagajärgi. Need meetmed moodustavadki komisjoni poolt kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi artikli 59 lõike 8 ja 9 alusel esitatavad algatused. Euroopa Parlament 16 ja nõukogu 17 andsid neile kahele algatusele oma toetuse aastal. Oma 29. veebruari aasta järeldustes tunnustas nõukogu riigipõhist nõustamist kutsealaste teenuste valdkonnas ning rõhutas vajadust kutsealasid käsitlevate regulatiivnõuete järjepidevamate proportsionaalsushindamiste järele 18. I.3. Majanduslik taust Ühtse turu parem toimimine annab ELi liikmesriikidele eeliseid nii riiklikul kui ka ülemaailmsel tasandil. Teenustekaubandus kokku moodustas SKPst 71 %, mis on pisut enam kui 10 miljardit eurot ning moodustab 68 % kogu tööhõivest, st ligikaudu 150 miljonit inimest 19. Kuid üldiselt tunnistatakse, et ühtse turu täielik potentsiaal teenuste osas on veel täitmata. Vastavalt liikmesriikide poolt reguleeritud kutsealade andmebaasi sisestatud andmetele on kogu ELis üle 5500 reguleeritud kutseala 20. Erinevused riikide vahel on suured: Leedu on teatanud 76, Ungari aga 545 kutsealast 21. Kuid need arvud ei peegelda täielikult reguleerimistegevuse ulatust (või proportsionaalsust), selle majanduslikku mõju ega seda, milliseid inimesi see mõjutab. Kutsealaste teenuste reguleerimise eesmärk on tagada mitmete avalikku huvi pakkuvate eesmärkide kaitse. Välja on töötatud palju meetodeid ja mudeleid, mis põhinevad turu erisustel, riiklikel ja poliitilistel eelistustel. Reguleerimine kaldub ka olema kõikehõlmav, haarates erinevaid reguleerimise probleeme, ning sisaldab sageli palju piiranguid, alates kitsamatest või laiematest ainuõigustest teatud tegevuste harrastamisel (reserveeritud tegevusalad) 22 ja kutsenimetuste 23 kaitsest kuni ettevõtte vormi käsitlevate piiranguteni või selleni, kes kontrollib kutsealaseid teenuseid osutavate ettevõtete omanikke või juhatust. Isegi kui sellise reguleerimisega saavutatakse oma poliitilised eesmärgid, on sellel vaieldamatult ka majanduslik mõju. 16 Euroopa Parlamendi resolutsioon ühtse turu strateegia kohta, 26. mai Nõukogu järeldused Kaupade ja teenuste ühtse turu strateegia, 29. veebruar Nõukogu järeldused, 29. veebruar Allikas: rahvamajanduse arvepidamise statistika. 20 Vt ELi reguleeritud kutsealade andmebaasi interaktiivne kaart, mis annab visuaalse ülevaate kutsealade reguleeritusest ELi riikides ( ). Andmebaas sisaldab teavet direktiiviga 2005/36/EÜ hõlmatud reguleeritud kutsealade kohta ning sealt ilmneb, et reguleeritud on ligi 600 erinevat peamist kutseala. Iga peamine kutseala hõlmab harilikult veel palju antud riigis kasutatavaid kutsenimetusi. Selle põhjuseks on asjaolu, et iga peamise kutseala kohta on mitmeid alamkutsealasid, mistõttu on reguleeritud kutsealade arv ELis ligikaudu ELi reguleeritud kutsealade andmebaas, november Reserveeritud tegevusalade mõiste ei viita alati õigusaktidega reguleeritud tegevustele. Tegevusala võib olla reserveeritud ka mis tahes nõude tõttu, mis lubab seda kutsealast teenust osutada ainult konkreetse kutsekvalifikatsiooniga isikul. 23 Kutsenimetuse kaitse viitab õigusaktidele, mis annavad õiguse kasutada teatud kutsenimetust (näiteks vandeadvokaat, arhitekt, giid) neile, kes vastavad konkreetsetele nõuetele, kõige sagedamini konkreetse kvalifikatsiooniga isikutele. 6

8 Kutsealaste teenuste reguleerimise täpset majanduslikku mõju on raske mõõta ja alles hiljuti puudusid igasugused arvandmed kutsealade reguleerituse ulatuse ja mõju kohta ELi tööturul. Reguleeritud kutsealade leviku mõõtmiseks vajalike andmete saamiseks korraldas komisjon esimese kogu ELi hõlmava representatiivse uuringu aasta esimeses kvartalis teostatud uuringu käigus ühenduti rohkem kui Euroopa kodanikuga ning uurimuse kohaselt mõjutab reguleerimine Euroopa tööjõust 22 % ehk rohkem kui 47 miljonit kodanikku. Reguleerituse ulatus liidu piires on erinev: alates 14 protsendist tööjõust Taanis kuni 33 protsendini Saksamaal (vt joonis 1). Joonis 1: Reguleeritud kutsealade osakaal kogutööjõust, % 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% DK SE LV FI MT BE FR ES PT LT EE UK CY IT SI BG PL LU EL RO EU28 AT NL CZ HU SK IE HR DE Allikas: TNSi uuring, Reguleerimise majandusliku mõju analüüsist ilmneb, et olenevalt kutsealast võiks juurdepääsunõuete lõdvendamisel sellel töötada 3 kuni 9 protsenti rohkem inimesi. Uuringu kohaselt toob reguleerimine kaasa kokku ligi 4 protsenti kõrgema palga, kuid erinevused sektorite vahel on suured (mõnes valdkonnas kuni 19,2 %) 25. See võib tarbijate jaoks tähendada teenuste kõrgemaid hindu. See peegeldub suurte palgaerinevustena kutsealarühmade vahel ning viitab sellele, et reguleerimine võib reserveeritud tegevusalade kaudu märkimisväärselt suhtelist palgataset moonutada. Lisaks viitab see asjaolule, et kutsealade reguleerimine suurendab palkade ebavõrdsust Euroopa tööturul, tuues kasu eelkõige tulujaotuse ülemises osas olijatele. Lisaks ilmneb mitmetest komisjoni poolt viimasel ajal tellitud uuringutest, et proportsionaalsem ja turureaalsusega paremini arvestav reguleerimine, nt kõige piiravamate ja põhjendamatute nõuete lõdvendamine parandas turudünaamikat, muutis turge avatumaks, tekitas rohkem idufirmasid ja uute turulesisenejate poolt pakutavaid uusi innovaatilisi teenuseid 26. Samuti tooks see tarbijatele kasu väiksematest kasumimääradest tulenevate madalamate hindade näol. 24 M. Koumenta ja M. Pagliero (2016), Measuring Prevalence and Labour Market Impacts of Occupational Regulation in the EU. Vt 25 Kõrgemad palgad ja suured kasumimarginaalid osutavad tavaliselt monopoolsetele tasudele, mis omakorda toovad kaasa kõrged hinnad tarbijatele ning üldise konkurentsi puudumise kutsealal. 26 Kutsealadele juurdepääsu reguleerivate nõuete reformimise mõju: Riigipõhised juhtumiuuringud 7

9 Lisaks selgus analüüsist, et madalamad tõkked tooks kaasa sektorite parema toimimise, mille tunnuseks on vahendite tõhusam jaotamine 27. Liikmesriikides tehtud reformide juhtumianalüüsidest selgub, millist mõju võib sektorile avaldada reguleeritud kutsealadele juurdepääsu ja neil tegutsemist käsitlevate tingimuste reformimine. Kreekas olid reformide tulemuseks madalamad hinnad teenuste tarbijatele sellistes valdkondades nagu õigusteenused, raamatupidamine ja maksunõustamine, mis liberaliseeriti aasta reformiga. Giidide ja registreeritud hindajate arv kasvas aastal võrreldes liberaliseerimiseelse ajaga üle kahe korra 28. Poolas aastatel toimunud õigusteenuseid reguleerivate õigusaktide reformi tulemusel enam kui kahekordistus juristide ja õigusnõustajate arv ning õigusteenuste hinnatõus oli keskmisest väiksem. Ka kinnisvaramaakleri ja -haldaja kutsealasid käsitlevate nõuete reform tõi kaasa valdkonnas tegutsevate ettevõtete netokasvu 29. I.4. Analüüs ja nõuanded: uus piirangute taseme näitaja Peamiste majandussektorite kutsealasid käsitlev analüüs ja suunised Käesolevas teatises ja selle lisades esitatakse üksikasjalik arhitekte, tsiviilehitusinsenere, raamatupidajaid, juriste, patendivolinikke, kinnisvaramaaklereid ja giide käsitlevate reguleerivate õigusaktide analüüs. Valitud on need seitse rühma, sest nad kuuluvad nelja peamisse majandussektorisse (äriteenused, ehitus, kinnisvara ja turism). Mobiilsus neil kutsealadel on suhtelisel suur ning enamikus liikmesriikides on need kutsealad reguleeritud, kuigi erinevalt. See tähendab, et mõtestatud ja majanduslikult asjakohasteks reformideks on pinnas soodne. Uus kutsealaste teenuste reguleerimist käsitlev piirangute näitaja Välja on töötatud kutsealaste teenuste reguleerimist käsitlev piirangute näitaja, mille eesmärk on toetada tõkete kvalitatiivset analüüsi ja võtta arvesse kumuleerunud nõuete koormat, mitte keskenduda üksikutele meetmetele nende laiemat mõju arvestamata. See näitaja võimaldab objektiivselt ja mõõdetavalt võrrelda liikmesriike seitsme valitud kutsealade rühma osas. Piirangute näitaja hõlmab järgmisi piirangute rühmi: 30 1) reguleeriv lähenemisviis: ainuõiguslikult või jagatult reserveeritud tegevused ning kutsenimetuse kaitse; 2) kvalifikatsiooninõuded: väljaõppe kestus aastates, kohustuslik riiklik eksam, järjepideva kutsealase arendamise nõuded jne; 3) muud kutsealale juurdepääsu käsitlevad nõuded: kohustuslik liikmesus või registreerimine kutseorganis, väljaantavate tegevuslubade arvu piiramine, muud lubadega seotud nõuded jne; 4) kutsealal tegutsemist käsitlevad nõuded: piirangud ettevõtluse vormile, osaluse nõuded, piirangud ühisele kutsealal tegutsemisele, tegevuste kokkusobimatus jne. 27 Euroopa Komisjon: Business Services Assessment of Barriers and their Economic Impact. Aruanne on kättesaadav aadressil: 28 The effects of liberalisation of professional requirements in Greece, E. Athanassiou, N. Kanellopoulos, R. Karagiannis, A. Kotsi, Centre for Planning and Economic Research (KEPE), Ateena, Rojek M., Masior M., The effects of reforms liberalising professional requirements in Poland, Warsaw School of Economics, Vt üksikasjalikud selgitused metoodilises lisas (komisjoni talituste töödokument, V jagu). 8

10 Piirangute näitaja aluseks on osaliselt esmakordselt aastal avaldatud komisjoni hinnang tõketele äriteenuste valdkonnas, 31 kuid on laiem ning hõlmab näiteks ka varem käsitlemata jäetud hariduslikke nõudeid, andes seega tervikliku võrdleva ülevaate kehtivatest eri nõuetest alates haridusest ja väljaõppest kuni tegevuspiiranguteni ja ametite ühildamatuseni. Näitaja hõlmab samu kutsealade rühmi kui tooteturu reguleerimist (PMR) 32 käsitlev OECD näitaja ning lisaks patendivolinikke, kinnisvaramaaklereid ja giide. Erinevalt OECD PMR-näitajast hõlmab uus näitaja kõigi käsitletavate valdkondade puhul liikmesriikides esinevaid kutsealasid, mille puhul on liikmesriikide vahel erinevusi. Piirangud on kaalutud mõju järgi ja näitaja sisaldab vastastikuse hindamise käigus saadud ajakohast teavet ning põhineb suuresti ELi reguleeritud kutsealade andmebaasil. Seetõttu peegeldab uus näitaja liikmesriikide värskeimaid muudatusi reguleerivates õigusaktides, näiteks nagu Prantsusmaal aastal vastu võetud seadus majanduskasvu, majandustegevuse aktiivsuse ja võrdsete majanduslike võimaluste koha. Sellest tulenevalt võivad tulemused arusaadavalt erineda eelmistest, OECD PMR-näitajal põhinevatest hinnangutest. Piiranguid ei saa analüüsida ilma teisi konkreetset piirangut täiendavaid või asendavaid mehhanisme arvesse võtmata. Terviklik lähenemisviis võimaldab hinnata, kui piirav on reguleeriv raamistik kutseala esindajatele. Praegu ei kajasta näitaja siiski reguleerimisest tulenevaid tõkkeid ega peegelda olemasolevate tarbijate ja avalikku huvi pakkuvate eesmärkide kaitseks mõeldud konkreetsete üldseaduste või mehhanismide rolli. Seetõttu kaasneb näitajaga kvalitatiivne hindamine ja analüüs, mis annab lisateavet tegeliku olukorra kohta. Ökonomeetriline analüüs: Reguleerimise majanduslik mõju 33 Komisjoni teostatud ökonomeetrilisest analüüsist ilmneb seitsme kutsealaste teenuste rühma puhul, et leebem reguleerimine toob kaasa paremad majanduslikud tulemused, eelkõige alanevad ettevõtjate tasud ning ettevõtete arv kasvab kiiremini. Näitajat võib kasutada vahendina, et mõõta reguleerituse taseme arengut ajas. Allpool esitatud analüüsis on ELi tasandil iga kutsealade rühma kohta välja toodud näitaja abil saadud tulemused aasta novembri seisuga. Talituste töödokument sisaldab täiendavaid andmeid iga liikmesriigi kohta. II. Analüüs kutsealade kaupa Järgmistes jagudes kirjeldatakse analüüsitud sektoreid. Nende kutsealaste teenuste kontekstis kasutatavad mõisted ja (riigipõhised) terminid on erinevad ja sageli varieerub liikmesriigiti ka nende sektorite eri kutsealade tegevuse korraldus ja ulatus, mistõttu ei ole võrdlemine sageli lihtne. Teostatud analüüsis on neid erisusi arvestatud ja aluseks on võetud antud sektori tegevusalad, mitte konkreetse kutseala riiklikud nimetused või määratlused. See kehtib eriti tsiviilehituse puhul, kus on väga palju erinevaid alamkutsealasid, ning raamatupidamise puhul, mis on korraldatud liikmesriigiti väga erinevalt. Mõnes liikmesriigis ei ole 31 Euroopa Komisjon: Business Services Assessment of Barriers and their Economic Impact. Aruanne on kättesaadav aadressil: 32 OECD PMR-näitaja töötati välja aastal ning seda muudeti viimati aastal. Vt 33 Vt kaasasoleva komisjoni talituste töödokumendi VI jagu. 9

11 raamatupidamine üldse reguleeritud või on kutseala jaotunud eri ametiteks, millest igaühele on määratud konkreetsed tegevused. Järgnev analüüs põhineb peamiselt: liikmesriikide endi poolt reguleeritud kutsealade andmebaasi kaudu esitatud teabel; vastastikuse hindamise käigus arutamiseks mõeldud sektori aruannetel; liikmesriikide õigusaktide täiendaval uurimisel komisjoni poolt. See teave on kontrollitud ja liikmesriikidega korduvalt läbi arutatud. Arvesse on võetud ka sidusrühmadelt saadud kaebused ja muu tagasiside neid käsitlevate piirangute kohta. Iga analüüs sisaldab ka piirangute näitaja graafilist esitust. Seda teavet tuleb lugeda koos iga kutseala kohta esitatud kirjeldava analüüsiga. Näitaja eesmärk on kirjeldada igas liikmesriigis iga kutseala suhtes kehtivat piirangute suhtelist taset. Näitaja ei peegelda mitteregulatiivseid tõkkeid. Need on võimalikult suurel määral ja olenevalt komisjoni käsutuses olevast teabest kajastatud kvalitatiivses kirjelduses. Seetõttu ei pruugi näitaja abil saadud tulemused ja reformisoovitused olla täielikus kooskõlas. Eespool esitatud soovitusi aluseks võttes peaksid liikmesriigid teenuseosutajate jaoks kehtivad piirangud ja valitud kutsesektorite reguleerimise ümber hindama ja läbi vaatama ning eelkõige arvesse võtma eri tasandite regulatiivmeetmete kumuleeruvat mõju. Osa soovitusi on mõeldud kõigile liikmesriikidele, teised on suunatud ka nendele liikmesriikidele, kes teatavat kutseala ei reguleeri, kuid kus on tuvastatud uute tõkete tekkimise oht. II.1. Arhitektid Kutseala hõlmab hoonete ja neid ümbritseva ruumi ehituse projekteerimist, kujundamist ja läbivaatamist. Seega on kutseala reguleerimisel kõige sagedamini esiletoodud põhjusteks avalik julgeolek ja ohutus ning teenuse tarbijate ja keskkonna kaitse halva ehitustegevuse riskide eest. Käesoleva teatise jaoks kogutud teabe alusel võib väita, et ühiseid eesmärke püütakse saavutada märkimisväärselt erineval viisil. Joonis 2: Piirangute taseme näitaja: Arhitektid 3,5 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 Tegutsemisnõuded Muud juurdepääsunõuded Kvalifikatsiooninõuded Regulatiivne lähenemisviis 0,5 0,0 DK SE EE NL FI UK LT HU EL BG PL FR LV MT CY IT SI IE SK ES CZ DE BE RO PT HR AT LU Allikas: Euroopa Komisjon, november Joonisel 2 on näidatud liikmesriikide suhteline positsioon arhitekti kutsealale pääsu ja kutsealal tegutsemise piirangute osas vastavalt komisjoni poolt väljatöötatud uuele piirangute taseme näitajale. Arhitektide haridus on suures osas ühtlustatud, nii et kvalifikatsiooni tunnustatakse vastavalt kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivile automaatselt. Direktiivi kohaselt on 10

12 ühtlustatud miinimumnõueteks 5 aastat õpet või 4 aastat haridust koos 2aastase praktilise väljaõppega 34. Tegelikkuses nõuab enamik liikmesriike kutsealale pääsuks lisaks minimaalselt nõutavale 5aastasele õppele praktilist lisaväljaõpet või kogemust (nt Austria 5 aastat ülikooli pluss 3 aastat praktilist väljaõpet, Tšehhi Vabariik 5+3, Rumeenia 6+2, Slovakkia 6+3, Sloveenia 5+3). Kõige levinum haridustee pikkus on kokku 7 aastat, 5+2 mudeli järgi. 15 riigis nõutakse ka riiklikku eksamit. Erinevalt teistest liikmesriikidest, kus on ette nähtud, et arhitektuurialal võib tegutseda ainult asjakohast luba või tunnistust omav või vastavas asutuses registreeritud kvalifitseeritud isik, ei reguleeri Eesti, Rootsi, Soome ja Taani kutseala kui niisugust, vaid kasutavad ehitusvaldkonnas teisi pädevuskontrolli meetodeid 35. Kahe lähenemisviisi erinevused ei pruugi olla nii suured, nagu esmapilgul paistab, sest mittereguleerivad riigid kasutavad teatavate teenuste osutamise (nt projektide või ehituslubade esitamine) lubamise tingimusena arhitektide pädevuse sertifitseerimist või juhtumipõhist pädevuse või kogemuse hindamist. Kõige suuremad erinevused liikmesriikide vahel on reserveeritud tegevusalade osas. Nagu tsiviilehitusinseneride puhulgi, võivad reserveeringud olla jaotatud eeskirjade ja määruste vahel, milles on sätestatud nõuded ehitusele, restaureerimisele, kultuuriväärtuste kaitsele, energiatõhususele jms. Kui mingid tegevusalad on reserveeritud, jagatakse neid sageli seotud kutsealadega, eelkõige tsiviilehitusinseneridega. Ühendkuningriik ja Madalmaad kasutavad arhitektide puhul ainult kutsenimetuse kaitset ilma reserveeringuteta, Austrias, Hispaanias, Horvaatias, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Portugalis ja Rumeenias on lisaks kutsenimetuse kaitsele arhitektidele reserveeritud terve hulk tegevusi, näiteks: arhitektuuriline projekteerimine, teostatavusuuringud; projektide ja sellega seotud dokumentide kontrollimine; tehnilise järelevalve ja nõuetelevastavuse või lubadega seotud dokumentide ettevalmistamine, esitamine, allakirjutamine või projektide sertifitseerimine; ehituskulude haldamine, ehituse ja teostuse järelevalve; linnaruumi planeerimine. Ka Poolas ja Slovakkias on paljud tegevused reserveeritud, kuid ilma kutsenimetuste kaitseta. Bulgaarias on arhitektidele/inseneridele reserveeritud ruumiline planeerimine ja investeerimisprojektide koostamine ning nende dokumentide ja planeeringute pädevatele asutustele esitamine. Saksamaal on ehitusloa taotluse dokumentide ettevalmistamine, mida mõnikord peetakse kõige olulisemaks tegevuseks, reserveeritud arhitektidele ja inseneridele kõigis liidumaades 36. Iirimaa on näide riigist, kus süsteemi on hiljuti muudetud: arhitektide kutseala oli enne aastat reguleerimata, pärast seda võeti kasutusele kutsenimetuste kaitse ja reserveeriti teatud tegevused arhitektidele. Täiendavate meetmete akumuleerumise erisusi silmas pidades erineb reguleerituse tase järgmiselt: 34 Kohaldatakse koos direktiivi artiklis 46 kirjeldatud õpiväljunditega. 35 Näiteks Eestis on teatavate kutsealaste tegevuste harrastamiseks vaja kutsetunnistust (st Kutsekoja poolt välja antud tunnistust teatud taseme kohta). 36 Erinev reguleerituse tase liidumaades ei hõlma ainult tegevusalade reserveerimist, vaid ka osalust / varasema kutsealase kogemuse nõudeid. Ka registreerimisnõuded kehtestatakse piirkondlikult ning need on seetõttu erinevad. 11

13 Austrias, Eestis, Küprosel, Madalmaades, Maltal, Soomes ja Ungaris puuduvad kindlustust käsitlevad nõuded, kuid Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, Horvaatias, Iirimaal, Itaalias, Leedus, Luksemburgis, Lätis, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal, Slovakkias, Tšehhi Vabariigis ja Ühendkuningriigis on need olemas. Piirangud ettevõtlusvormile ja osalusele kehtivad 16 liikmesriigis, kellest kõik peale Austria, Küprose ja Malta rakendavad neid lisaks kindlustamist käsitlevatele nõuetele. Belgias, Küprosel ja Rumeenias on ettevõtluse vormile ja osalusele iseäranis ranged piirangud. Näiteks nõuab Küpros, et osanikud oleksid ainult arhitektid, ja keelab arhitektuuriliste teenuste osutamise aktsiaseltside kaudu. Belgia nõuab, et arhitektidele kuuluks 60 % osalusest ja hääleõigusest, Malta aga seab piirangud äriühingu vormile, kuid nõuab samuti 100protsendilist osalust. Rumeenias võivad ettevõtte omanikeks olla ainult arhitektid, samas on lubatud asutada ärilisi disainiettevõtteid, mille peategevusalaks on arhitektuuriline projekteerimine, tingimusel et ettevõttes on vähemalt üks arhitekt. Austria, Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik nõuavad, et vähemalt 50 % osalusest kuuluks arhitektidele. Lisaks peab Austrias arhitektuurifirmade tegevus piirduma üksnes arhitektuuriliste teenuste osutamisega, mistõttu on oluliselt piiratud võimalus ühistegevuseks teiste kutsealadega. Ligi 15 liikmesriiki on kehtestanud pideva kutsealase arengu nõude, kuid lähenemisviisid on erinevad: Rumeenia nõuab kuni 96 tundi aastas (viieaastased tsüklid, karjääri jooksul 6 tsüklit), kuid Ungaris on viieaastane eksamitsükkel ja Madalmaades on nõutav vaid 16 tundi aastas. Taanis on nõue, et tööandja peab töötajate pidevaks kutsealaseks arendamiseks kõrvale panema 10 % töötajate aastapalgast, kuid Austria lubab arhitektidel käsitleda pideva kutsealase arenguna oma igapäevast kutsetööd. Lisaks tuleb arvestada turulepääsuvõimaluste killustatusega, mis võib kaasa tuua ebavajalikku segadust ning eri tasandite lube, nagu Lätis ja Poolas. Soovitused Austria, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Poola, Portugal, Rumeenia ja Slovakkia peaksid vähendama reserveeritud tegevusalade suurt arvu. Austria, Belgia, Hispaania, Küpros, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik peaksid arvesse võtma osalusstruktuuri ja ettevõtluse vormi käsitlevad piirangud, mis neil muude nõuete kõrval kehtivad. Austria peaks hindama valdkondadevahelistele tegevusaladele seatud piirangute proportsionaalsust. Küpros ja Malta peavad üle vaatama nõude, mille kohaselt peavad ettevõtte aktsiad kuuluma sajaprotsendiliselt arhitektidele. Need liikmesriigid, nagu Läti ja Poola, kus on killustatud süsteem või kus on palju sertifitseerimisnõudeid, peaksid arvestama oma süsteemi mõju töötajate vabale liikumisele ning kaaluma, kas potentsiaalsed tõkked on õigustatud. Liikmesriigid, kus reguleerimata kutsealade sertifitseerimine on tehtud kohustuslikuks või kus kasutatakse muid järelevalvemeetmeid, eelkõige konkreetsete teenuste osutamise puhul, 12

14 peaksid üle vaatama sellise mudeli asjakohasuse ja praktilise mõju, et sellest ei saaks kutsealale juurdepääsu tõket. Iirimaa peaks üle vaatama hiljutiste muudatuste mõju ja vajaduse, eelkõige reserveeritud tegevusalade osas. II.2. Insenerid Tsiviilehitusinseneri kutseala reguleerimisel on liikmesriikides palju sarnasusi. Tegevusvaldkonnad on tihti määratletud ühtmoodi laialt ning paljud liikmesriigid nimetavad kutseala reguleerimise kontekstis ühesuguseid ohte ja püüavad saavutada samu eesmärke. Sellisest ühtsusest hoolimata erineb reguleerimistegevus liikmesriikides märkimisväärselt. Joonis 3: Piirangute taseme näitaja: Tsiviilehitusinsenerid 3,5 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 Tegutsemisnõuded Muud juurdepääsunõuded Kvalifikatsiooninõuded Regulatiivne lähenemisviis 0,5 0,0 NL SE FR BE EE FI UK DK LT IE RO HU PL SI BG SK LV MT PT HR ES DE CZ IT CY LU EL AT Allikas: Euroopa Komisjon, november Joonisel 3 on näidatud liikmesriikide suhteline positsioon tsiviilehitusinseneri kutsealale pääsu ja kutsealal tegutsemise piirangute osas vastavalt uuele piirangute taseme näitajale. Üldiselt ollakse üksmeelel selles, et inseneride osutatavad teenused peavad olema tasemel, mis tagab ehitiste ja inimeste ohutuse ja osutatud teenuse kvaliteedi. Osa liikmesriike peab kutseala reguleerimist vajalikuks ohutuse tagamise eesmärgil, teised on leidnud erinevaid viise kvaliteedi tagamiseks või oluliste avalikku huvi pakkuvate eesmärkide kaitseks. Näiteks Madalmaades on töö kvaliteet tagatud ehitusstandardeid käsitlevate eeskirjadega. Rootsis on traditsiooniliselt olnud kõige tähtsam kliendi vastutuse põhimõte koos kohalike omavalitsuste poolse järelevalvega. Nagu arhitektide puhulgi, ei pruugi kahe lähenemisviisi erinevused olla nii suured, nagu esmapilgul paistab, sest mittereguleerivad riigid kasutavad teatavate teenuste osutamise (nt ehitusprojektide või -lubade esitamine) lubamise tingimusena inseneride pädevuse sertifitseerimist 37 või juhtumipõhist pädevuse või kogemuse hindamist. Mõnes kutseala reguleerivas liikmesriigis, näiteks Belgias, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis, on kaitstud ainult riiklikult tunnustatud inseneri kutsenimetus. Enamikus riikides on inseneri kutsealal töötamiseks erinevaid võimalusi, mis sõltuvad kas väljaantavatest tunnistustest/lubadest/nimetustest tulenevatest piirangutest ja/või vastutuse erinevast tasemest. Nii on see Hispaanias, Horvaatias, Itaalias, Iirimaal, Kreekas, Leedus, Lätis, Luksemburgis, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Sloveenias, Slovakkias, Soomes, 37 Näiteks Eestis on teatavate kutsealase tegevuse vormide puhul vaja kutsetunnistust (st Kutsekoja poolt välja antud tunnistust teatud taseme kohta). 13

15 Tšehhi Vabariigis, Ungaris ja Ühendkuningriigis. Näiteks Lätis on kasutusel kõige spetsialiseeritum režiim: tsiviilehitusinseneride puhul on eri tegevusvaldkondades (tehnikauuringud või -projekteerimine või ehitustööde juhatamine või ehitusjärelevalve või ehituseksperdi poolt teostatavad uuringud) kasutusel 80 eri tunnistust. Poolas tegelevad projekteerimise ja ehitamisega sõltuvalt kvalifikatsioonist kas kaks eri valdkonna inseneri või üks insener. Lisaks võivad tsiviilehitusinsenerid sõltuvalt kvalifikatsioonist tegeleda projekteerimise/ehitustööga piiratud või täielike volitustega. Need erinevused kutseala korraldamisel peegelduvad ka reserveeritud tegevusaladel, mis on riigiti erinevad. Üldiselt kuuluvad reserveeritud tegevusalad peamiselt projekteerimis- või ehitusvaldkonda. Austrias, Hispaanias, Itaalias, Poolas, Portugalis, Rumeenias ja Tšehhi Vabariigis on reserveeritud tegevusalasid palju, kuigi osa neist jagatakse teiste kutsealadega. Malta puhul on eriline asjaolu, et reserveeritud tegevusalad ei ole loetletud ühes õigusaktis. Selle asemel esineb erinevates õigusaktides viide nimetusele Periti, mille kandjad esindavad ainsat kutseala, mille esindajad võivad teatud tegevusi teha ja vastutust võtta. Saksamaal on inseneridele reserveeritud ainult projektidokumentide esitamine. Osaluse nõuete piirangud on kehtestatud Austrias, Hispaanias, Küprosel, Maltal, Saksamaal ja Slovakkias. Näiteks nõuavad Küpros ja Malta, et insenerid omaksid 100 % aktsiatest, kuid Austrias, Saksamaal ja Slovakkias peab inseneride osalus olema vähemalt 50 %. Austrias peab tsiviilehitusfirmade tegevus piirduma üksnes tsiviilehitusteenuste osutamisega, mistõttu on oluliselt piiratud võimalus ühistegevuseks teiste kutsealadega. Erialaorganisatsiooni kuulumist nõutakse 14 liikmesriigis ja 16 liikmesriigis on kohustuslik erialane vastutuskindlustus. Inseneride piiriülese liikumisega seoses võib ühtsete ja killustatud süsteemide kooseksisteerimine tekitada tõkkeid neile tsiviilehitusinseneridele, kes liiguvad ühtse süsteemiga riigist killustatud süsteemiga riiki. Näiteks on inseneril, kes pärineb riigist, kus tsiviilehitusinseneridel on lubatud teha mitmesuguseid erinevaid töid eri sektorites, riikides nagu Läti või Rumeenia raske leida tsiviilehitussektorit, kuhu tal oleks juurdepääs, ning ilma arvestatavate hüvitusmeetmeteta võib olla raske või isegi võimatu kõikidele sektoritele juurde pääseda. Soovitused Austria, Hispaania, Itaalia, Poola, Portugal, Rumeenia ja Tšehhi Vabariik peaksid vähendama reserveeritud tegevusalade suurt arvu. Malta peaks selgitama, millised tegevusalad on reserveeritud kutsenimetusele Periti. Hispaania peaks ümber hindama nõude, mille kohaselt tuleb teatud projektide/tööde jaoks saada erialaorganisatsiooni luba. Küpros ja Malta peavad läbi vaatama nõude, mille kohaselt peab 100 % ettevõtte aktsiatest kuuluma tsiviilehitusinseneridele. Austria, Saksamaa ja Slovakkia peaksid andma hinnangu osaluse nõuete proportsionaalsusele. 14

16 Austria peaks andma hinnangu valdkondadevahelistele tegevusaladele seatud piirangutele. Liikmesriigid, kus reguleerimata kutsealade sertifitseerimine on tehtud kohustuslikuks või kus kasutatakse muid järelevalvemeetmeid, eelkõige konkreetsete teenuste osutamise puhul, peaksid üle vaatama sellise mudeli asjakohasuse ja praktilise mõju, et sellest ei saaks kutsealale juurdepääsu tõket. Need liikmesriigid. nagu Läti, kus süsteem on killustatud või kus on palju konkreetsete tegevusaladega seotud nõudeid, peaksid arvestama oma süsteemi mõju töötajate vabale liikumisele ning kaaluma, kas potentsiaalsed tõkked on õigustatud. II.3. Raamatupidajad ja maksunõustajad Raamatupidajad ja maksunõustajad on iseäranis mitmekesine kutsealade rühm, kuhu kuuluvad näiteks raamatupidajad, vannutatud audiitorid ja maksunõustajad ning kus liikmesriigiti on suuri erinevusi selle valdkonna kutsealade korralduses ja regulatsioonis. Valdkonna üks või mitu kutseala on reguleeritud 19 liikmesriigis, kas reserveeritud tegevusala ja kaitstud kutsenimetuse näol (Austria, Belgia, Itaalia, Luksemburg, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa), reserveeritud tegevusala näol (Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Ungari) või üksnes kaitstud kutsenimetuse näol (Iirimaa, Kreeka, Madalmaad, Ühendkuningriik) Näiteks Ühendkuningriigis on raamatupidamine väga suure konkurentsiga sektor ja kuigi kutsealale asumine ilma kutsekvalifikatsioonita on teoreetiliselt võimalik, on vastava eriala lõpetanud, kes on omandanud kutsenimetuse, teiste kandidaatide ees olulises eelisseisus. Üheksas liikmesriigis Eestis, Hispaanias, Küprosel, Leedus, Lätis, Rootsis, Sloveenias, Soomes ja Taanis ei ole vastav kutseala kui niisugune reguleeritud. Üldjuhul põhjendavad liikmesriigid sektori reguleeritust sellega, kui olulist rolli täidavad maksunõustajad ja raamatupidajad kõikides maksusüsteemides, kui nad abistavad tarbijaid ja maksumaksjaid maksukohustuse täitmisel. Joonis 4: Piirangute taseme näitaja: Raamatupidajad ja maksunõustajad 3,5 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 Tegutsemisnõuded Muud juurdepääsunõuded Kvalifikatsiooninõuded Regulatiivne lähenemisviis 0,5 0,0 DK EE FI LV SE CY ES SI LT BG CZ NL EL IE HU UK AT SK RO HR MT IT FR LU DE BE PT PL Allikas: Euroopa Komisjon, november Joonisel 4 on näidatud liikmesriikide suhteline positsioon raamatupidaja/maksunõustaja kutsealale pääsu ja kutsealal tegutsemise piirangute osas vastavalt uuele piirangute taseme näitajale. Näitaja ei võta arvesse audiitori kutseala reguleeritust see on reguleeritud kõikides 15

17 liikmesriikides kooskõlas direktiiviga 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit. Mõned liikmesriigid on reserveerinud nii maksunõustamise kui ka raamatupidamise tegevusala (mida sageli jagatakse teiste kutsealade spetsialistidega, näiteks Portugalis, Prantsusmaal, 38 Rumeenias, Tšehhi Vabariigis). Bulgaarias ja Luksemburgis on reserveeritud üksnes raamatupidamine, st raamatupidamisarvestus ja konsolideeritud finantsaruannete koostamine, samas kui Saksamaal on reserveeritud üksnes maksunõustamine ja esindamine maksuhalduri ees. Rumeenias on selles sektoris kolm erinevat reguleeritud kutseala, Austrias aga neli. Itaalia on reserveerinud teatavad üsna lihtsad palgaarvestustoimingud raamatupidajatele viisil, mis toob väikeettevõtetele kaasa lisakoormuse. Horvaatias on praegu käimas maksunõustaja kutseala reform, mille käigus määratakse kindlaks rida väga erinevaid tegevusalasid, mis on kas reserveeritud ainuüksi selle kutseala esindajatele või sisaldavad lihtsaid ülesandeid, nagu kodanike ja väikeettevõtete maksudeklaratsioonide ettevalmistamine. Kuigi Prantsusmaa on reserveerinud raamatupidamise ekspertraamatupidajatele, otsustas üks siseriiklik kohus hiljuti, et elektrooniliste raamatupidamiskannete tegemine enne nende kinnitamist jääb reserveeritud tegevusalade kohaldamisalast välja. Seda kohtuotsust ei ole siiski veel täielikult rakendatud. Ka kvalifikatsiooninõuded on liikmesriigiti väga erinevad. Väljaõppeaeg ulatub 3 aastast (Kreeka, Tšehhi Vabariik) 8 aastani (Prantsusmaa, Rumeenia). Vastavalt reguleeritud kutsealade andmebaasis olevale teabele nõutakse pidevat kutsealast arengut Belgias, Iirimaal, Maltal, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Saksamaal, Slovakkias ja Ungaris. Kohustuslik registreerumine kutseorganis või -registris on ette nähtud 15 liikmesriigis, näiteks Itaalias, Kreekas, Luksemburgis, Prantsusmaal ja Saksamaal. Erialane vastutuskindlustus on kohustuslik 14 liikmesriigis: Austrias, Belgias, Horvaatias, Iirimaal, Itaalias, Maltal, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal, Slovakkias, Tšehhi Vabariigis ja Ühendkuningriigis. Paljudel juhtudel on raamatupidajate/maksunõustajate kohta kehtivad ametite ühildamatuse eeskirjad või multidistsiplinaarsed piirangud tegelikult ette nähtud teiste kutsealade, nt juristide ja audiitorite kutseregulatsioonis. Osa liikmesriike, näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa, keelavad ühiselt kutsealal tegutsemise, lubades koostööd vaid piiratud arvu ametite puhul, näiteks juriidilises või raamatupidamissektoris. Belgia on raamatupidamise kutsealadele kehtestanud ranged ametite ühildamatuse eeskirjad, mis keelavad multidistsiplinaarse tegevuse ja samaaegse tegelemise mõne muu majandustegevusalaga. Mitu liikmesriiki (Portugal, Rumeenia ja Saksamaa) on ühtlasi kehtestanud õigusliku vormi ja osaluse nõuded. Kuigi Saksamaa lubab erialaettevõtetel maksunõustamisega seotud tegevusaladega tegeleda teatud tingimustel, puudub piisav õiguskindlus selles osas, millistel 38 Prantsusmaal on maksunõustamine keerukates küsimustes reserveeritud juristidele, ent oma klientidele võivad maksunõu anda ka ekspertraamatupidajad. Maksunõu võivad anda ka audiitorid ja notarid, kui see on seotud nende tegevusega. 16

18 tingimustel võivad teistes liikmesriikides asuvad erialaettevõtted ajutiselt või aeg-ajalt seaduslikult teenuseid osutada. Belgia, Iirimaa Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa ja Slovakkia nõuavad, et vähemalt 50 % osalusest kuuluks raamatupidajatele/maksunõustajatele. Ülejäänud loanõuded hõlmavad head mainet ja tõendite esitamist selle kohta, et isik ei ole varem pankrotistunud, või kohustust elada kõnealuses riigis (Horvaatia). Piirangud, mille kohaselt on nõutav riigis elamine, tunduvad olevat vastuolus liidu õigusaktidega. Soovitused Kõik sektoris kutsealasid reguleerivad liikmesriigid peaksid loobuma lihtsate tegevuste, näiteks palgaarvestuse või maksudeklaratsioonide ettevalmistamise reserveerimisest kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidele. Horvaatia peaks i) ümber hindama maksunõustajatele reserveeritud tegevusalade laiendamise tulevase reformi käigus, eelkõige selles osas, mis hõlmab vajadust reserveerida sellised tegevused, nagu maksudeklaratsioonide koostamine; ii) kaaluma võimalust jagada maksunõustamistegevust sektori teiste spetsialistidega vastavalt otsusele kohtuasjas C- 451/03. Horvaatia peab kõrvaldama piirangud, mis nõuavad elamist riigi territooriumil. Horvaatia peab vastavalt kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivile täies ulatuses arvesse võtma ka välismaal omandatud kutsekvalifikatsiooni. Itaalia ja Rumeenia peaksid hindama reserveeritud tegevusalade sidusust ja jaotumist sektori paljude reguleeritud kutsealade vahel. Eelkõige Itaalia peaks kutseala spetsialistidele reserveeritavate tegevusalade määratlemisel, eelkõige palgaarvestusega seoses, täiel määral arvesse võtma Euroopa Kohtu praktika kohtuasjas C-79/01. Prantsusmaa peaks vastavalt otsusele kohtuasjas C-79/01 muutma selgemaks ekspertraamatupidajatele reserveeritud tegevusalade ulatust, eelkõige selliste tegevuste osas nagu elektrooniliste raamatupidamiskannete tegemine. Belgia peaks läbi vaatama ühildamatuse eeskirjad, mis keelavad mis tahes muu samaaegse majandustegevuse kõigi raamatupidamiserialade puhul, eriti juhul, kui huvide konflikti saaks vältida juhtumipõhise lähenemisega. Saksamaa peaks tagama paremad järelmeetmed otsusele kohtuasjas C-342/14, et tagada läbipaistvus ja õiguskindlus, eelkõige seoses maksunõustamisteenustega, mida osutavad teistes liikmesriikides asuvad ettevõtted. Belgia, Iirimaa, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa ja Slovakkia peaksid läbi vaatama osaluse nõuete proportsionaalsuse küsimuse. 17

19 II.4. Juristid Liikmesriikide regulatiivsed lähenemisviisid juristi kutsele on suhteliselt ühtlased selles mõttes, et kõigis liikmesriikides reguleeritakse kutseala tegevusalade reserveerimise ja kutsenimetuse kaitse kaudu 39. Joonis 5: Piirangute taseme näitaja: Juristid 4,5 4,0 3,5 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0,0 LT SE NL BE EE FI IT LV BG ES DK FR MT PT AT RO HU UK IE EL SI CY CZ LU PL SK DE HR Tegutsemisnõuded Muud juurdepääsunõuded Kvalifikatsiooninõuded Regulatiivne lähenemisviis Allikas: Euroopa Komisjon, november Joonisel 5 on näidatud liikmesriikide suhteline positsioon juristi kutsealale juurdepääsu ja kutsealal tegutsemise piirangute osas vastavalt uuele piirangute taseme näitajale. Kuna kutseala hõlmab eri tegevusi, nt esindamine kohtus, juriidiline nõustamine, juriidiliste dokumentide koostamine, kasutavad liikmesriigid juristidele reserveeritud tegevusalade ulatuse määramiseks eri lähenemisviise. Kõigis liikmesriikides on juristidele reserveeritud tegevused, mis on seotud kliendi esindamisega õigusasutustes, kuigi reserveerimise viis võib erineda (mõnikord jagatakse tegevusala teiste õiguselukutsetega). Näiteks Hispaania reguleerib sektoris kaht kutseala: abogados ja procuradores. Teatavad tegevusalad, näiteks klientide tehniline esindamine või dokumentide edastamine kohtutele on reserveeritud ainult viimasele, samas kui abogadoskutserühmal on nende tegevuste teostamiseks samaväärne kvalifikatsioon ning nende suhtes kehtivad sarnased kutsealase käitumise eeskirjad. Ühendkuningriigis, Inglismaal ja Walesis, Põhja-Iirimaal ja Šotimaal on konkreetsed eeskirjad kutsealade solicitor ja barrister või advocates jaoks ning neile kahele kategooriale on reserveeritud palju tegevusalasid, näiteks õigus olla kohtus esindajaks, kohtuvaidlusega seotud tegevused, omandiõigusega seotud dokumentide esitamine, pärimisasjad, notariaalne tegevus ja vannutamine/vandetõestamine. Juristidele on õigusnõustamine reserveeritud paljudes liikmesriikides, nagu Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia ja Ungari. Seda silmas pidades võib selle reserveeritud tegevusala ebaselge sisu tuua kaasa raskusi sellistes valdkondades nagu veebipõhine õigusnõustamine ja digitaalsete õigusalaste dokumentide automaatne loomine mittejuristide poolt. Kuigi tehnika areng on teatud määral vähendanud teabe ebaühtlast jaotumist juristide ja tarbijate vahel, sest õigusaktid ja kohtulahendid on internetis laialdaselt 39 Kuna kutseala reguleerimises on palju sarnasusi, eelkõige seoses kutsenimetuse kaitsega, toetub juristide tegevus kahele direktiivile: võimalust osutada teenuseid ajutiselt või aeg-ajalt päritolumaa kutsenimetuse alusel toetab direktiiv 77/249/EMÜ ning võimaluse alaliselt tegutseda teises liikmesriigis oma päritolumaa kutsenimetuse alusel tagab direktiiv 98/5/EÜ. Neis kahes direktiivis ei määratleta kutsealale üldiselt reserveeritud tegevusalasid, nendes viidatakse juristide tegevusaladele, näiteks tegevustele, mis on seotud kliendi esindamisega kohtumenetluses või suhetes ametiasutustega, samuti juriidilisele nõustamisele. 18

20 kättesaadavad, on ühes Bulgaaria aasta seaduseelnõus tehtud ettepanek reserveerida juristidele õigusnõustamine ja esindusõigus teatavates haldusasutustes. Arvestades nende erilist rolli, on õigusvaldkonna kutsealadele sisenemise ja nendel tegutsemise eeskirjad äriteenuste sektori ühed rangematest. Kvalifikatsiooni osas nõuab valdav enamik liikmesriike kõrgharidust (kohustuslik on kraad õigusteadustes), millele peab järgnema kohustuslik praktika ja/või täiendav kogemus kutsealal ning advokaadieksam. Väljaõppe kogukestus varieerub kolmest aastat (Iirimaa) üheksa aastani (Sloveenia). Siiski tundub, et mõnes liikmesriigis (Itaalia, Kreeka) ei võeta välismaal saadud väljaõpet ja kogemust juristidele juriidilise praktika võimaldamisel piisavalt arvesse 40. Hiljuti kehtestati Hispaanias uued eeskirjad juristide kvalifikatsiooni kohta, kuid piisavalt selgelt pole reguleeritud enne reformi jõustumist õppima asunud ülikooli lõpetanute registreerimine. Teatavad liikmesriigid (Belgia, Bulgaaria, Kreeka, Prantsusmaa ja Saksamaa) on kehtestanud täiendavad kutsealase kvalifikatsiooni nõuded praktiseerimiseks kõrgeimates kohtutes. Mõnes neist riikidest, nt Belgias, Prantsusmaal ja Saksamaal kehtivad kõrgeimates kohtutes praktiseerivatele juristidele täiendavad loanõuded ning juurdepääsutingimused teistest liikmesriikidest pärinevatele oma päritoluriigi kutsenimetuse alusel praktiseerivatele juristidele on ebaselged. Kohustuslikud pideva kutsealase arengu nõuded on sätestatud enamikus liikmesriikides, välja arvatud Hispaania, Kreeka, Malta, Tšehhi Vabariik, Sloveenia ja Slovakkia, kus see on vabatahtlik. Hoolimata suurest hulgast kohtulahenditest kvalifikatsiooni tunnustamise kohta, 41 tundub juristide piiriülese pideva kutsealase arengu vastastikune tunnustamine olevat probleemne, eelkõige nende juristide puhul, kes soovivad kasutada neile kahe juriste käsitleva direktiiviga antud õigusi. Kõigis liikmesriikides on kehtestatud nõue kohustuslikuks registreerimiseks kutseorganis või -registris. Selles osas torkavad silma viimased arengud mõnes riigis, nagu Iirimaa ja Ühendkuningriik, mis toovad kaasa reguleerivate asutuste eraldamise esindusorganitest. Enamik liikmesriike on kehtestanud ranged ühildamatust käsitlevad eeskirjad ja multidistsiplinaarsed piirangud 42 ning õigusliku vormi ja osaluse nõuded. Need nõuded tuleb läbi vaadata seoses reserveeritud tegevusalade ulatusega. Kuigi sellised piirangud võivad olla õigustatud kohtus esindamisega seotud tegevuste korral, on nende kumuleeruv mõju suurem juhtudel, kui juristidele on reserveeritud ka muid tegevusi. Seda silmas pidades kehtib kõigis liikmesriikides kas üldine nõue huvide konflikti vältimiseks või üksikasjalikud ühildamatust käsitlevad eeskirjad, mis keelavad teatavad tegevused, nagu kaubandus või palgatöö, välja arvatud need, mis on sõnaselgelt lubatud (nt õpetamine või teadustöö). Näiteks Itaalias ei tohi juristid samaaegselt töötada patendivolinikuna, kuigi neil kahel kutsealal on sarnased ametialase käitumise eeskirjad ja jagatud tegevusalad. Multidistsiplinaarsed piirangud varieeruvad teatavate tegevuste täielikust keelamisest (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik) teatavate multidistsiplinaarsete tegevuste lubamiseni 40 Vaata otsus kohtuasjas C-313/01 Morgenbesser, millega lubatakse õigusteaduskonna lõpetanul pärast välismaal omandatud kvalifikatsiooni hindamist minna juriidilisele praktikale mis tahes liikmesriigis. 41 Kohtuasi C-340/89 Vlassopoulou. 42 Vt kohtuasi C-309/99 Wouters. 19

21 teatavatel kutsealadel (Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa). Eestis võivad juristid osaleda ettevõtete juhatuses juhtudel, mil see on ühildatav advokaadi kutsetegevusega ning nad ei tohi seada ohtu juristi sõltumatust. Väike hulk liikmesriike lubab õigusfirmades tegutseda ka mittejuristidel 43. Ühendkuningriigis (eriti Inglismaal ja Walesis) loodi kutsenimetuse solicitor alusel tegutsejatele võimalus osaleda alternatiivsetes äristruktuurides (alternative business structures, ABS), mis lubavad omanikuks olla ka mittejuristil ja mille raames saab harrastada multidistsiplinaarset tegevust. Mittejuristide omandiõigus on olemas ka Hispaanias (kuni 25 %) ja teatud määral ka Taanis. Saksamaal peab üle 50 % ettevõtte aktsiatest kuuluma juristidele (osanikeks võivad olla ainult teised õigusala- või raamatupidamisvaldkonna spetsialistid) aasta veebruaris kuulutas Saksamaa konstitutsioonikohus, et arstide ja apteekritega erialase partnerluse keelamine on põhiseaduse vastane. Soomes, kus piiratud vastutusega äriühingus peavad osakud kuuluma advokaatidele, võib advokatuur erijuhtudel lubada erandeid. Tavaline partnerlus on üldiselt lubatud ja paljudes liikmesriikides on võimalik kutsealal tegutseda ka erialaettevõtte vormis. Paljudes riikides, näiteks Austrias, Belgias, Küprosel, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes võivad juristid kasutada ka piiratud vastutusega äriühingu vormi. Erialane vastutuskindlustus on kohustuslik kõigis liikmesriikides peale Kreeka ja Läti, kus see on vabatahtlik. Paljudel juhtudel hõlmab see kohustus kõiki kutsealal tegutsemisega seotud tegevusi, kaasa arvatud teises liikmesriigis osutatavaid piiriüleseid teenuseid. Seega võib üks kindlustusleping ühe kindlustusmakse alusel hõlmata kogu ELi territooriumi (nt Hispaania, Prantsusmaa), mis lihtsustab erialaspetsialistide liikumist. Erinevusi on ka minimaalses kindlustuskattes ja vastavates tasudes. Näiteks on Ühendkuningriigis kulud palju kõrgemad kui teistes liikmesriikides, sest reserveeritud tegevusalasid on palju ja Ühendkuningriigi turule on omased teatavad iseärasused 44. Lisaks eespool nimetatud nõuetele nõuab enamik liikmesriike ka ELi kodakondsust, kanneteta karistusregistrit ja vannet järgida ametialaseid käitumisnorme ja õigusnorme. Sloveenia kodakondsusnõude tõttu pole selge, kas Sloveenia lubab Sloveenias kvalifikatsiooni omandanud ELi kodanikel kutsealal tegutseda Sloveenia kutsenimetuse alusel. Küpros on kehtestanud kutsealal tegutsemiseks riigis elamise nõude, mis tundub olevat vastuolus liidu õigusaktidega ning õõnestab juriste käsitlevate direktiivide tõhusust 45. Itaalia kehtestas hiljuti nõude, mille kohaselt peab jurist aastas tegelema vähemalt viie kohtuasjaga, et tõendada vastavust üldisele pideva ja korrapärase kutsealal tegutsemise nõudele. Horvaatias jääks jurist, kes rohkem kui 6 kuu jooksul ei praktiseeri, ilma õigusest kutsealal tegutseda, mis on iseäranis problemaatiline neile juristidele, kes soovivad asuda või teenuseid osutada välismaal. Soovitused 43 Direktiiv 98/5/EÜ lubab liikmesriikidel kehtestada õigusfirmade vormi või osalusnõuete kohta teatavad piirangud, kuid ainult määral mil need on õigustatud, vajalikud ja proportsionaalsed ning neid hinnatakse juhtumipõhiselt. See tähendab, et neid nõudeid tuleb vaadelda koos kõiki reguleeritud kutsealasid hõlmava kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi artikliga Selle nõude piirav olemus selgus uuringust Evaluation of the Legal Framework for the Free Movement of Lawyers, vt 45 Kohtupraktikast ilmneb, et moodsad transpordiviisid ja telekommunikatsioon võimaldavad juristidel säilitada vajalikke kontakte klientide ja õigusasutustega. Soovitava eesmärki on võimalik saavutada ka siis, kui kehtestada juristile kohustused, mis piiravad tema tegevust väiksemal määral, näiteks nõudes, et teenuseid osutaval juristil peab olema teenistusaadress kohaliku juristi juures, kuhu saab õigeaegselt saata õigusasutuste teateid. 20

22 Kõik õigusnõustamist reguleerivad liikmesriigid peaksid selgitama tegevusalade reserveerimise ulatust, et lihtsustada õigusnõustamisteenuste osutamist juristide või teiste teenuseosutaja poolt, seda eelkõige veebipõhiste teenuste puhul. Kõik liikmesriigid peaksid läbi vaatama õigusliku vormi ja osaluse nõuded, võttes arvesse eelkõige nende piirangute proportsionaalsust aluspõhimõtete suhtes, milleks on kutseala sõltumatus, ning vastavate järelevalvemeetmete suhtes. Lisaks tuleks arvesse võtta selliste nõuete kumuleeruvat mõju juhtudel, mil nende mõju võib tugevneda tegevusalade ulatusliku reserveerimise tõttu (nt juhul, kui ka õigusnõustamine kuulub reserveeritud tegevusalade hulka). Küpros peaks üle vaatama riigis elamise nõude selles osas, mis hõlmab ELi kodanike kutsealale asumist Küprosel, Sloveenia peaks kaotama kodakondsusnõude Sloveenias kvalifikatsiooni omandanud ELi kodanikele. Bulgaaria peaks ümber hindama uues seaduseelnõus sisalduva vajaduse reserveerida juristidele õigusnõustamine ja kodanike esindamine haldusasutustes. Itaalia peaks selgitama kutsealal tegutsemist piiravaid nõudeid, nagu ühildamatust käsitleva eeskirja lai kohaldamisala, eelkõige seoses sarnaste ametialase käitumise reeglitega kutsealadega nagu patendivolinikud. Üle tuleb vaadata hiljuti kehtestatud nõue, mille kohaselt tuleb aastas tegelda vähemalt viie kohtuasjaga, põhjendused ja proportsionaalsus. Horvaatia peaks üle vaatama sätte, mille kohaselt jääks jurist, kes rohkem kui 6 kuu jooksul ei praktiseeri, ilma õigusest kutsealal tegutseda. Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaa peaksid tagama rohkem läbipaistvust ja läbi vaatama oma kõrgeimates kohtutes praktiseerida soovivaid juriste käsitlevad kutsealale juurdepääsu eeskirjad ja eelkõige selgitama Euroopa juristide suhtes kehtestatud eeskirju. Saksamaa peaks üle vaatama vajaduse kohaldada föderaalkohtus (Bundesgerichtshof) esinemiseks vanusepiirangut või kaaluda võimalust saavutada soovitud eesmärk sobivamate vahenditega, nagu kutsealast kogemust käsitlevate nõuetega. Hispaania peab üle vaatama kutsenimetuse procuradores kandjatele reserveeritud tegevusalade ulatuse ja eelkõige selle, kas teatavaid tegevusi, nagu tehniline esindamine või dokumentide kohtutele esitamine, saaks jagada abogados-kutserühmaga. Lisaks peaks Hispaania andma selged juhised juristide registreerimise kohta pärast uue kvalifitseerimissüsteemi jõustumist. Ühendkuningriik peaks kaaluma võimalust läheneda paindlikumalt kutsealase vastutuskindlustuse kohustusele, et vähendada kutsealal töötajate finantskoormust. Kreeka ja Itaalia peaksid tagama, et välismaal saadud koolitust ja kogemust võetaks asjakohaselt arvesse, nii et juristidel oleks juurdepääs juriidilise praktika võimalustele vastavalt otsusele kohtuasjas C-313/01. 21

23 II.5. Patendi-/kaubamärgivolinikud Patendi-/kaubamärgivoliniku kutseala 46 on reguleeritud 22 liikmesriigis, kahes ülejäänud liikmesriigis on vastavad tegevused sõnaselgelt reserveeritud juristidele. Enamikus riikides on kutseala reguleeritud tegevusalade reserveerimise ja kutsenimetuse kaitse kaudu (Austria, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Sloveenia ja Ühendkuningriik). Mitmes riigis on kaitstud üksnes kutsenimetus (Iirimaa, Rootsi ja Soome), seitse riiki reguleerivad kutseala ainult tegevuste reserveerimise kaudu (Belgia, Horvaatia, Leedu, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Ungari) 47. Kreekas ja Küprosel on tegevusalad reserveeritud üksnes juristidele. Põhjused, miks liikmesriigid kutseala reguleerivad, on seotud järgmisega: a) tarbijate ja teenusesaajate (st õiguste omajate) kaitse ja b) asjaomaste küsimustega seotud kaitsemehhanismide ja õigussüsteemide sõltumatus. Seega on liikmesriigid reguleerimise põhjuseks toonud asjaolu, et patendi-/kaubamärgivolinikud tegelevad väga keerukate intellektuaalomandiseadustega ja innovatsiooni tehniliste aspektidega ning et nende ebapädev käsitlemine kahjustaks nende kliente ja intellektuaalomandiõiguste käsitlemist ja kaitset nende riigis tervikuna. 46 Paljudes liikmesriikides nimetatakse patendivolinikke patendiadvokaatideks (nt Austrias ja Saksamaal Patentanwälte ). 47 Olemas on ka kõigi ELi liikmesriikide poolt alla kirjutatud Euroopa patendikonventsioonil põhinev Euroopa patendivoliniku kvalifikatsioon. Nimetatud kvalifikatsiooni omandanu võib seda kutsenimetust kasutada Euroopa Patendiametis. Kuid kvalifikatsioon ei võimalda tegutseda patendivoliniku kutsealal neis konventsioonile alla kirjutanud riikides, kus asjaomane kutseala on reguleeritud. 22

24 Joonis 6: Piirangute taseme näitaja: Patendi-/kaubamärgivolinikud 4,0 3,5 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0,0 DK LV MT HR BE LT FI SE IE SI PT BG LU RO NL ES CZ FR PL DE IT SK EE HU UK AT CY EL Allikas: Euroopa Komisjon, november Tegutsemisnõuded Muud juurdepääsunõuded Kvalifikatsiooninõuded Regulatiivne lähenemisviis Joonisel 6 on näidatud liikmesriikide suhteline positsioon patendi-/kaubamärgivoliniku kutsealale juurdepääsu ja kutsealal tegutsemise piirangute osas vastavalt uuele piirangute taseme näitajale. Tegevuste reserveerituse ulatus liikmesriikides on erinev. Osa liikmesriike (Bulgaaria, Eesti, Leedu, Luksemburg, Sloveenia, Ungari ja Ühendkuningriik) reserveerivad patendi- /kaubamärgivolinikele ainuõiguse klientide nõustamiseks ja esindamiseks patendiametis või muudes haldusasutustes. Leedu reserveerib seda ainult nende välisriigi kodanike puhul, kes ei ela püsivalt (ega ole asutatud juriidilise isikuna) üheski ELi liikmesriigis, ja Hispaania kolmandate riikide kodanike esindamise puhul. Poolas on nõustamine, esindamine patendiametis ja halduskohtus ja tööstusomandit käsitlevates küsimustes, välja arvatud kaubamärgid, reserveeritud üksnes patendivolinikele. Esindamine kohtus intellektuaalomandiküsimustes on üksnes patendivolinikele reserveeritud Saksamaal ja Ungaris. Mitmed riigid (Austria, Bulgaaria, Eesti, Itaalia, Poola, Portugal, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik) lubavad seda tegevusala jagada teiste kutsealade töötajatega, nagu juristid, notarid või õigusnõustajad. Teistes liikmesriikides on igasugune kohtus esindamine, kaasa arvatud intellektuaalomandiküsimustes, patendivolinike asemel reserveeritud juristidele või teistele õigusnõustajatele (näiteks Belgias, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal, Rumeenias ja Sloveenias). Intellektuaalomandiõigusi käsitlevate dokumentide koostamine on mitmes liikmesriigis (Austria, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi Vabariik) reserveeritud patendivolinikele ja teistele õigusala esindajatele. Kuid Ungaris on see reserveeritud üksnes patendivolinikele. Lisaks on Ungaris patendivolinikele reserveeritud ka tööstusomandiõigustega seotud uurimistöö või nõustamine. Mõnes riigis, kus patendi-/kaubamärgivoliniku kutseala reguleeritud ei ole, nt Küpros ja Kreeka, on asjaomased tegevused siiski reserveeritud juristidele. Ka kvalifikatsiooninõuded on liikmesriigiti väga erinevad. Kuigi kõigis liikmesriikides on nõutav ülikoolikraad, mille omandamiseks vajalik õppeaeg on 3 5 aastat, nõutakse mõnes liikmesriigis, nimelt Austrias, Horvaatias, Iirimaal ja Ungaris eriharidust (tehniline või reaalharidus). Ühendkuningriik nõuab patendi- ja kaubamärgiõigust käsitlevate erikursuste läbimist, samas on registreerimisasutuse poolt heaks kiidetud kursuste arv väga väike. 23

25 Eelnevat kutsealast kogemust nõutakse enamikus liikmesriikides, kuid selle kestus varieerub 2 aastast (Bulgaaria), 5 aastani (Horvaatia, Leedu) või isegi 7,5 aastani (Austria). Teatavad liikmesriigid nõuavad praktikat patendivoliniku juhendamisel (Belgia, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Saksamaa, Ungari, ja Ühendkuningriik). Enamikus liikmesriikides tuleb sooritada eksam. See tähendab, et nõutav haridustee kogupikkus võib varieeruda 3 aastast Portugal (kus ei nõuta praktikat ega varasemat kogemust) 7 aastani (Saksamaa) või isegi 12,5 aastani (Austria). Seejuures tuleb arvestada asjaolu, et tegevusi võivad teostada näiteks ka juristid, ilma et nad peaksid intellektuaalomandiõigusele spetsialiseeruma. Kutsealane vastutuskindlustus on kohustuslik 12 liikmesriigis ning osa liikmesriike piirab ka kindlustustingimusi (näiteks Ühendkuningriik). Mitmed liikmesriigid kohaldavad piiranguid ettevõtte vormi suhtes ja osaluse nõudeid. Näiteks Austria nõuab, et firma oleks 100 % patendi-/kaubamärgivolinike omanduses. Teised riigid, nagu Rumeenia, lubavad asutada kas erialaettevõtte (100 % patendi- /kaubamärgivolinike osalusega) või hariliku ettevõtte (kus töötajad ei ole kutseala esindajad). Ungari reguleerib nii erialapartnerlusi (100 % osalusest peab kuuluma patendivolinikele) kui ka erialaettevõtteid (75 % osalusest peab kuuluma patendivolinikele). Prantsusmaa ei ole kehtestanud osalusega seotud nõuet, kuid nõuab selle asemel, et otsustusõigus ettevõttes kuuluks patendi-/kaubamärgivolinikele. Kreeka ja Küpros nõuavad, et kõik osanikud oleksid juristid. Poola ja Saksamaa nõuavad, et kutseala esindajatele kuuluks vähemalt 50% osalusest. Lisaks keelavad mitmed liikmesriigid täielikult patendivoliniku kutsealal ühiselt tegutsemise koos teiste kutsealade esindajatega (näiteks Austria ja Ungari), teised lubavad ühiselt tegutseda ainult koos õigus- või raamatupidamisala spetsialistidega (Eesti, Saksamaa). Seoses piiriülese teenuste osutamisega tuleb märkida, et mitmes liikmesriigis ei ole direktiiv 2013/55/EL 48 veel liikmesriigi patendi-/kaubamärgivolinikke käsitlevasse õigusse üle võetud. Näiteks on Saksamaal ja Ühendkuningriigis kehtestatud piiratud nimekiri kutsekvalifikatsioonidest, mida riigis tunnustatakse, ning nad ei tunnusta teatavatest ELi liikmesriikidest pärinevate patendi-/kaubamärgivolinike kutsekvalifikatsiooni. Slovakkia nõuab spetsiaalset tunnustamismenetlust, selleks et teistest ELi liikmesriikidest saadud diplomi omanikud saaksid juurdepääsu (reguleerimata) abipatendiadvokaadi kutsealale. Soovitused Slovakkia peaks tagama, et tunnustamismenetlus, mida kasutatakse välisriigist saadud diplomi omanike puhul abipatendiadvokaadi kutsealale juurdepääsu tagamiseks, oleks kooskõlas ELi toimimise lepingu sätetega töötajate vaba liikumise ja mittediskrimineerimise kohta ning asjaomase kohtupraktikaga. 48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/55/EL, 20. november 2013, millega muudetakse direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus) 24

26 Saksamaa ja Ühendkuningriik peaksid võimalikult kiiresti üle võtma direktiivi 2013/55/EL ja tagama ELi patendivolinikke käsitlevate õigusaktide järgimise. Austria, Saksamaa ja Ühendkuningriik peaksid üle vaatama mitmed regulatiivmeetmete tasandid, näiteks nõude, mille kohaselt on lisaks harilikele väljaõpet käsitlevatele nõuetele kohustuslik veel mitu aastat kutsealast kogemust või väljaõpet, ning üritama pakkuda kvalifikatsiooni omandamiseks alternatiivseid võimalusi. Eesti, Horvaatia, Leedu ja Rootsi peaksid üle vaatama nõude omada patendi- /kaubamärgivoliniku kutsealale juurdepääsuks eelnevat kutsealast kogemust. Ühendkuningriik peaks üle vaatama kindlustusega seotud nõuded, et tagada, et nad ei oleks liialt piiravad. Austria, Eesti, Poola, Ungari ja Ühendkuningriik peaksid üle vaatama patendi- /kaubamärgivolinike tegevusalade reserveerimise ulatuse. Kreeka ja Küpros peaksid hindama, kas meetmed, millega reserveeritakse tööstusomandiga seotud tegevused üksnes juristidele, on proportsionaalsed. Austria ja Ungari peaksid hindama, kas keeld tegutseda patendi-/kaubamärgivoliniku kutsealal koos teiste kutsealade esindajatega on proportsionaalne. Austria, Poola, Ungari ja Saksamaa peaksid hindama osaluse nõuete proportsionaalsust. II.6. Kinnisvaramaaklerid Kinnisvarasektorit reguleerivad lähenemisviisid on riigiti väga erinevad. Mõnes liikmesriigis on kutseala olnud reguleeritud juba pikka aega (nt Austrias on see reguleeritud alates aastast), kuid teistes hakati seda reguleerima alles hiljuti (nt Iirimaal alles aastal). Kutsealale juurdepääsu kavatsevad reguleerida kolm riiki (Saksamaa, Slovakkia ja Tšehhi Vabariik). Seevastu Madalmaad, Poola ja Portugal on hiljuti valinud dereguleerimise tee. Joonis 7: Piirangute taseme näitaja: Kinnisvaramaaklerid 3,5 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 Tegutsemisnõuded Muud juurdepääsunõuded Kvalifikatsiooninõuded Regulatiivne lähenemisviis 0,5 0,0 BG CZ DE EE EL ES LT LV MT NL PL RO UK PT HR FI SK HU IE FR LU DK AT IT SE CY BE SI Allikas: Euroopa Komisjon, november Joonisel 7 on näidatud liikmesriikide suhteline positsioon kinnisvaramaakleri kutsealale juurdepääsu ja kutsealal tegutsemise piirangute osas vastavalt uuele piirangute taseme näitajale. 25

27 Kutseala on reguleeritud 14 liikmesriigis: Austria, Belgia, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Slovakkia 49, Sloveenia, Soome, Ungari ja Taani. Enamik riike reguleerib tegevusalade reserveerimise kaudu. Belgia, Küpros, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Sloveenia, Soome 50 ja Taani reguleerivad tegevusalade reserveerimise ja kutsenimetuse kaitse kaudu. Hispaanias esineb kinnisvaramaakleri tegevuse teatavat reguleerimist piirkonniti. Enamikus riikides on kinnisvaramaakleritele reserveeritud sarnased tegevusalad. Üldiselt on need seotud kinnisvara ostjate ja müüjate vahendamisega ning nõustamisega. Kuid mõningatel juhtudel teostavad kinnisvaramaaklerid ka muid tegevusi peale tehingupoolte kokkuviimise ja nende nõustamise ning mõned neist tegevustest on päris keerukad. Näiteks annavad Põhjamaades litsentseeritud kinnisvaramaaklerid oma pädevuse piires õigusalast nõu (nt Rootsis aitavad litsentseeritud kinnisvaramaaklerid koostada asjakohaseid dokumente või annavad nõu lepingupunktide kohta. Soomes on enamik kinnisvaramaaklerit hõlmavatest tehingutest seotud elamuühistu osakute müügi ja ostuga, ilma et tehingut peaks ametliku notari juures kinnitama. Itaalia ja Taani 51 puhul nimetatakse kinnisvara hindamist, Austrias on kinnisvaramaakleritele reserveeritud esindamine ametiasutustes/kohtutes (juhtudel, mil see ei ole reserveeritud juristidele) ning avalike kinnisvaraoksjonite teostamine. Belgias ja Prantsusmaal tegelevad kutsenimetuse syndic alusel tegutsevad kinnisvaramaaklerid kaasomandi haldamise ja kinnisvarahaldusega seotud tegevustega. Paljudel juhtudel on kinnisvaramaaklerite tegevused jagatud juristide ja/või notaritega. Kuid mõningatel juhtudel tundub, et vähemalt teatud kinnisvaravahendusega seotud tegevused on reserveeritud üksnes kvalifitseeritud kinnisvaramaakleritele (Austria, Iirimaa, Küpros, Luksemburg, Rootsi ja Sloveenia). Enamik riike nõuab keskmiselt 2 3aastast väljaõpet, mida mõnel juhul peab täiendama praktika ja/või töökogemus ja/või eksam. Kõige karmimatel juhtudel võib sellist reguleerimist osaliselt seletada asjaoluga, et kinnisvaramaakleritele on usaldatud teatavad keerukamad ülesanded (nt Austrias, Rootsis ja Taanis). See erineb praktikast sellistes riikides nagu Horvaatia, Itaalia, Soome ja Ungari, kus kvalifikatsiooninõuded on suhteliselt leebed. Näiteks Ungaris kestab kutseõppe programm ainult 6 kuud ning Soomes on ainult eksam, kuid ei nõuta konkreetset väljaõpet ega varasemat kogemust. Horvaatias ja Itaalias on kohustuslik eksam, mida võivad teha kõrgkoolidiplomi omanikud, ja Itaalias 80-tunnise kursuse läbimine. Enamikul juhtudel on nõutava kvalifikatsiooni saamiseks erinevaid võimalusi. Ainult Belgias, Horvaatias, Küprosel, Itaalias, Rootsis ja Soomes tundub olevat kinnisvaramaakleri kvalifikatsiooni omandamiseks ainult üks tee. Nii suhteliselt madala reguleerituse tasemega riikides kui ka rangemate nõuetega riikides on olemas täiendavad vahendid tarbijakaitse ja pettuste ärahoidmiseks. Enamik riike nõuab registreerimist kutsealastes või riiklikes asutustes ja kohustuslikku erialast vastutuskindlustust, teised nõuavad kutsealal töötajatelt tõendit kriminaalkaristuste 49 Slovakkia ei pea seda kutseala reguleerituks, sest reguleeritakse ainult kaubanduslikku tegevust. Rohkem teavet leidub käesoleva teatisega kaasasolevas komisjoni talituste töödokumendis. 50 Kuigi Soomes on kutsenimetus kaitstud, on lisaks seadusega nõutav, et vastutavad juhid ja vähemalt pooled büroo töötajatest peavad omama nõutavat kvalifikatsiooni. 51 Leedus, Lätis ja Ungaris on kinnisvara hindajad reguleeritud eraldi kutsealana. 26

28 puudumise ja/või hea maine kohta 52 või tagatist finantsolukorra kohta või finantstagatist 53. Kohustuslikud pideva kutsealase arengu nõuded ei ole kestust silmas pidades märkimisväärsed ja kehtivad ainult viies riigis 54. Osa riike on keelustanud konkreetselt teatavatel ühildamatutel tegevusaladel tegutsemise. Kuid mõnel juhul läheb keelustamine üldisest huvide konflikti keelamisest kaugemale (nt Itaalias ja Rootsis). Näiteks Itaalias on kinnisvaramaakleritel keelatud töötamine mis tahes avaliku sektori töökohal (välja arvatud osalise tööajaga) või muudel tegevusaladel füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtjana. Sloveenias kehtib kinnisvaraga seotud tegevusaladel tegutsemiseks kodakondsusnõue 55. Teisalt on kutseala mittereguleerivates riikides tarbijate huvid kaitstud teiste vahenditega, nagu üldiste tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide, tsiviil- ja kriminaalõiguse ja ametialase käitumise eeskirjadega. Veel üks alternatiiv reguleerimisele on iseregulatsioon ja vabatahtlikud sertifitseerimissüsteemid. Seda rakendatakse näiteks Leedus, Madalmaades, Poolas, Tšehhi Vabariigis ja Ühendkuningriigis. Soovitused Austria, Iirimaa, Küpros, Luksemburg, Rootsi ja Sloveenia peaksid arvesse võtma võimalust avada praegu ainult kinnisvaramaakleritele reserveeritud tegevused teiste kutsealade töötajatele. Austria, Belgia, Küpros, Iirimaa, Prantsusmaa, Rootsi Slovakkia ja Taani peaksid hindama seda, mil määral on kinnisvaramaaklerite tegevusi ja reguleerimise eesmärke silmas pidades vajalikud kohustuslikud väljaõppe kestuse nõuded. Belgia, Horvaatia, Küpros, Itaalia, Rootsi ja Soome peaksid kaaluma võimalust pakkuda alternatiivseid teid kutsealale juurdepääsuks. Belgia peaks hindama osaluse ja hääleõigusega seotud piirangute vajalikkust. Sloveenia peaks kaaluma kinnisvaramaaklerite kodakondsusnõude vajalikkust. Tšehhi Vabariik peaks tulevase reformiga seoses silmas pidama, et välditaks reguleerimist eri tasanditel, ning hindama põhjalikult, kas tarbijakaitset saaks saavutada ka vähem piiravate meetmetega, nagu kaitstud kutsenimetuse kasutuselevõtt. Saksamaa peaks jälgima uute eeskirjade asjus toimuvaid vaidlusi ning tagama, et iga muutus eeskirjades põhineks usaldusväärsetel hinnangutel proportsionaalsuse kohta. Itaalia peaks hindama ühildamatute tegevuste keelamise vajadust ja proportsionaalsust. Hispaania peaks üle vaatama kehtivad piirkondlikud eeskirjad, sest need võivad põhjustada segadust seoses asjaomasele kutsealale juurdepääsuga ning tekitada tõkkeid liikuvusele. 52 Austria, Itaalia, Sloveenia ja Ungari. 53 Austria, Belgia, Prantsusmaa, Soome, Taani ja Ungari. 54 Belgia, Iirimaa, Prantsusmaa, Rootsi ja Sloveenia. 55 Sätestatud on teises liikmesriigis omandatud kvalifikatsiooni tunnustamine, kuid paistab, et need eeskirjad ei hõlma Sloveenias kvalifikatsiooni omandanud välisriigi kodanikke. 27

29 Slovakkia peaks kõrvaldama teistest ELi liikmesriikidest saadud kvalifikatsiooni omanike suhtes kehtiva nõude läbida diplomi akadeemilise tunnustamise menetlus. II.7. Giidid Giidi kutseala on reguleeritud 14 liikmesriigis: Austrias, Bulgaarias, Hispaanias, Horvaatias, Kreekas, Küprosel, Itaalias, Leedus, Maltal, Prantsusmaal, Rumeenias, Slovakkias, Sloveenias ja Ungaris, kuid reguleerituse tase erineb päris märkimisväärselt. Reguleerimist esineb rohkem Euroopa lõunaosas ja Vahemere piirkonnas. Harilikult on selle põhjuseks kultuuriline, ajalooline, arheoloogiline ja kunstipärand ja selle asjakohane väärtustamine. Nii turismitööstus kui ka tarbijate käitumine on viimastel aastatel muutunud ja praegu on teave kultuuriliste ja kultuuriväärtuslike paikade kohta üha rohkem kättesaadav muudest, kaasa arvatud digitaalsetest, teabeallikatest. Giidide kutseala reguleerimise põhjuseid ja proportsionaalsust tuleb põhjalikult hinnata, et tagada, et piirangud ei lähe kaugemale määrast, mis on vajalik liikmesriigi kultuurilise rikkuse kahjustamise vältimiseks. Joonis 8: Piirangute taseme näitaja: Giidid 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 Tegutsemisnõuded Muud juurdepääsunõuded Kvalifikatsiooninõuded Regulatiivne lähenemisviis 0,5 0,0 BE CZ DE DK EE FI IE LU LV NL SE UK PL LT FR HR AT CY SK IT HU RO PT EL ES SI MT BG Allikas: Euroopa Komisjon, november Joonisel 8 on näidatud liikmesriikide suhteline positsioon giidi kutsealale juurdepääsu ja kutsealal tegutsemise piirangute osas vastavalt uuele piirangute taseme näitajale. Isegi kutseala reguleerivates liikmesriikides on märkimisväärseid erinevusi. Bulgaarias, Hispaanias, Maltal ja Sloveenias on sätestatud tegevuste reserveerimine koos kutsenimetuse kaitsega, kuid enamik reguleerivaid liikmesriike kasutab kutseala reguleerimiseks ainult tegevuste reserveerimist 56. Tegevuste reserveerituse ulatus liikmesriikides on väga erinev. Austrias ja Bulgaarias on teatava kutsekvalifikatsiooni omandanutele reserveeritud palju tegevusi, nagu inimeste juhatamine etendusele ja neile ühiskondliku ja poliitilise olukorra selgitamine riiklikus ja rahvusvahelises tähenduses, inimeste juhatamine spordi- ja ühiskondlikel üritustel ning turistide toimetamine lennujaamast hotelli. Siiski tuleb rõhutada, et tegevuse reserveerimine 56 Lisateavet selle kutseala ja seotud kutsealade, nagu reisijuhi ja reisivahendaja kohta saab vastastikuse hindamise käigus koostatud aruandest. 28

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2013) 4035 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suu

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2013) 4035 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suu EUROOPA KOMISJON Brüssel, 28.6.213 C(213) 435 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) kohaldamist liikmesriikides

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ ( EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 3529. istung (põllumajandus ja kalandus) Luxembourg

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

Microsoft Word - EB 75.2 Synthèse analytique Bénévolat_ET

Microsoft Word - EB 75.2 Synthèse analytique Bénévolat_ET Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat Avaliku arvamuse jälgimise üksus Euroopa Parlamendi Eurobaromeetri eriuuring nr Vabatahtlik töö Brüssel, 27. juuni 2011 KOKKUVÕTE Katvus:

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr,ga,hr,hu,it,lt, lv,mt,nl,pl,pt,ro,sk,sl,sv) COMPET

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

Microsoft Word - n doc

Microsoft Word - n doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/•95/•EL, oktoober 2014, - millega muudetakse direktiivi 2013/•34/•EL seoses mitmeke

EUROOPA  PARLAMENDI  JA  NÕUKOGU  DIREKTIIV  2014/•95/•EL, oktoober  2014,  -  millega  muudetakse  direktiivi  2013/•34/•EL  seoses  mitmeke 15.11.2014 L 330/1 I (Seadusandlikud aktid) DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/95/EL, 22. oktoober 2014, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe

Rohkem

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 6 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Te

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 6 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Te EUROOPA KOMISJON Brüssel, 19.1.2018 COM(2018) 6 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Teine aruanne, milles käsitletakse nõukogu direktiivi

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode] Uus Ehitusseadustik Tuulikki Laesson 12.11.2015 Ehitamine 2 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisj

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisj Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

COM(2006)528/F1 - ET

COM(2006)528/F1 - ET TRANSPORDIPOLIITIKA A. MAANTEETRANSPORT 1. 31991 L 0439: nõukogu direktiiv 91/439/EMÜ, 29. juuli 1991, juhilubade kohta (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 1); muudetud järgmiste aktidega: 11994 N: ühinemistingimusi

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

Microsoft Word - i08_605.etw

Microsoft Word - i08_605.etw IP/08/605 Brüssel, 18. aprill 2008 Komisjoni IKT eduaruanne: rohkem kui 2 miljonit eurooplast kasutab igapäevaselt Internetti Üle poolte eurooplaste on nüüd igapäevased Interneti-kasutajad, neist 80 %

Rohkem

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada

EUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell 15.00 17.00 1. Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teadaanded PÄEVAKORRA PROJEKT Koosolek Esmaspäev, 26. märts

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL 105 DROIPEN 28 JAIEX 31 DAPIX 82 EJUSTICE 32 MI 209

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega

Rohkem

Targocid Art 30 - CHMP Opinion

Targocid Art 30 - CHMP Opinion I lisa Ravimi te, ravimvormide, tugevuste, manustamisviiside, taotlejate, müügiloa hoidjate loetelu liikmesriikides 1 Belgia Belgia Bulgaaria Tšehhi GmbH, Targocid 100 mg Leonard-Bernstein-Straße Trockenstechampullen

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3 ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

kaubamärgikaitsmineEkke [Kirjutuskaitstud] [Ühilduvusrežiim]

kaubamärgikaitsmineEkke [Kirjutuskaitstud] [Ühilduvusrežiim] Kaubamärkide kaitsmine Eestis ja välisriikides. Ekke-Kristian Erilaid kaubamärgiekspert 26.04.2012 Mis on kaubamärk? Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taas 27.6.2013 Euroopa Liidu Teataja L 175/1 I (Seadusandlikud aktid) DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/37/EL, 26. juuni 2013, millega muudetakse direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

COM(2017)472/F1 - ET

COM(2017)472/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem