Microsoft Word TP_seletuskiri

Väljavõte

1 Turu tn 34, Tartu 51004, tel , registrikood Tegevuslitsentsid: Nr 0853/11019, 738 MA, 544 MA-k. TELLIJA: Maanteeamet TÖÖ: TP Asukoht: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn, Laagna küla P Riigitee 1 Tallinn-Narva km 198,25-198,45 äärde kergliiklustee ehituse projekt PÕHIPROJEKT JUHATAJA: Vello Sova PROJEKTEERIJA: Dmitri Firsov Konrollija: Kutsetunnistus nr Indrek Lensment Tallinn, mai 2018

2 SISUKORD I SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA PROJEKTI ASUKOHT PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJALID, PLANEERINGUD PROJEKTEERIMISE NORMDOKUMENDID PROJEKTI UURINGUD OLEMASOLEV OLUKORD MAAKASUTUS KITSENDUSI PÕHJUSTAVAD OBJEKTID UURINGUD GEODEETILINE UURING GEOLOOGILINE UURING PROJEKTLAHENDUS ÜLDANDMED PLAANILAHENDUS RISTLÕIKE LAHENDUS VERTIKAALGEOMEETRIA RISTMIKUD MULLATÖÖD MULDKEHA EHITAMISE NÕUDED DREENKIHT KATEND KATENDID JA KONSTRUKTSIOONID KATENDI MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED VEEVIIMARID TRUUBID LIIKLUSKORRALDUS LIIKLUSOHUTUS LIIKLUSMÄRGID TEEKATTEMÄRGISED BUSSIPEATUSED TEHNOVÕRGUD TÄNAVAVALGUSTUS ELEKTRIVARUSTUS SIDEVARUSTUS VEEVARUSTUS, REOVEE- JA SADEMEVEEKANALISATSIOON KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD HALJASTUS KESKKONNAKAITSE TÖÖDE TEOSTAMINE ÜLDOSA ETTEVALMISTUSTÖÖD

3 10.3 PÕHILISTE TÖÖDE TEOSTAMINE EHITUSAEGNE LIIKLUSKORRALDUS KASUTAMIS- JA HOOLDAMISJUHEND II ARUANDED 1. Piketilised ehitusmahud III LISAD 1. Tehnilised tingimused 2. Koosoleku protokollid, kirjavahetus 3. Kooskõlastused IV JOONISED 1 Asukoha skeem 1: Asendiskeem 1: Asendiplaan, liikluskorraldus 1: Vertikaalplaneering ja tehnovõrgud 1: Pikiprofiil 1:1000/ Tüüpristprofiilid 1: Tööristlõiked lisatud digitaalselt 3

4 I SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA "Riigitee 1 Tallinn-Narva km 198,25-198,45 äärde kergliiklustee ehituse projekt" on põhiprojekti staadiumis jalg- ja jalgrattatee ehituse projekt. Projekti eesmärgiks on rajada kergliiklustee Hotelli teele Laagna bussipeatusest ning tõsta liiklusohutuse tase. Tellija: Maanteeamet Teelise 4, Tallinn reg. nr kontaktisik: Priit Moor, Priit.Moor@mnt.ee, tel Projekti koostaja: OÜ Tinter-Projekt Turu tn 34 Tartu reg. nr kontaktisik: Dmitri Firsov, dmitri@tinterprojekt.ee, Indrek Lensment, tel , indrek@tinterprojekt.ee Tehniline projektdokumentatsioon koosneb järgmistest köidetest: KÖIDE I - TEEPROJEKT 1 SELETUSKIRI 2 ARUANDED 3 LISAD 4 TEEPROJEKTI JOONISED KÖIDE II UURINGUD JA ARUANDED 1 GEODEESIA KÖIDE III MAAKASUTUS 1 KRUNDIJAOTUSKAVA (ainult tellijale) PROJEKTI ASUKOHT Projektiga hõlmatud ala asub Laagna külas, Narva-Jõesuu linnas, Ida-Viru maakonnal. Projektlahendus jääb järgmistele kinnistutele: 1 Tallinn-Narva tee T5, 85101:002:0117, Transpordimaa 100%, omanik Eesti Vabariik 4

5 Kolbaku tee T1, 85101:002:0364, Transpordimaa 100%, omanik Narva-Jõesuu linn Tallinn-Narva tee on põhimaantee, ning Kolbaku tee ja Hotelli tee on mõlemad kõrvalmanteed. 1.2 PROJEKTEERIMISE LÄHTEMATERJALID, PLANEERINGUD Projekti koostamisel on aluseks võetud Maanteeameti poolt väljastatud projekteerimistingimused Riigitee 1 Tallinn-Narva km 198,25-198,45 äärde kergliiklustee ehituse põhiprojekti koostamise nõuded. Projekti koostamisel on arvestatud Maanteeameti ja tehnovõrkude valdajate tehniliste tingimustega. Projekteerimise käigus on arvestatud Vaivara valla üldplaneeringuga (koostaja AS Pöyry Entec), kehtestatud Vaivara Vallavolikogu määrusega nr Üldplaneeringust lähtuvalt ei ole vaja lisada projekti täiendusi. Projekteeritava tee ääres puuduvad projektlahendust mõjutavada detailplaneeringud või muud planeeringud. 1.3 PROJEKTEERIMISE NORMDOKUMENDID Ehitusseadustik (RT I, , 1; jõustunud redaktsioon) Liiklusseadus (RT I, , 1; jõustunud redaktsioon) Tee projekteerimise normid (RTL 05,08,2015 nr 106, Maanteede projekteerimisnormid ); Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus ja taristuministri määrus nr 82) Liikluskorralduse nõuded teetöödel (määrus vastuvõetud nr 90); Riigiteede liikluskorralduse juhis (kinnitatud Maanteeameti peadirektori a käskkirjaga nr 1-2/18/098); Teetööde tehniline kirjeldus (kinnitatud Maanteeameti peadirektori a käskkirjaga nr 0234); juhend Elastsete teekatendite projekteerimise juhend kinnitatud Maanteeameti peadirektori a käskkirjaga nr 0088) tehnoloogiline juhis Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2015 (kinnitatud Maanteeameti peadirektori a käskkirjaga nr 0314) juhend Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (kinnitatud Maanteeameti peadirektori a käskkirjaga nr 0215) MKM määrus nr 101"Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" EVS 843:2016 Linnatänavad; EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine; 5

6 EVS Tee-ehitus. Asfaltsegude täitematerjalid EVS Tee-ehitus. Bituumensideained EVS Tee-ehitus. Asfaltsegud Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded (RT, nr 34). 1.4 PROJEKTI UURINGUD Geodeetilised uurimistööd on teostatud OÜ Tinter-Projekt poolt 2018.a aprillis. Uurimistöö aruanne on vormistatud eraldi köitena töö nr GEO. Geoloogilised uuringud on teostatud mail 2018 OÜ Tinter-Projekt poolt. 2 OLEMASOLEV OLUKORD Projektis käsitletud ala on riigitee nr 1 Tallinn Narva tee PK 198,25-198,45 ääres. Antud lõigus puudub kõnnitee Laagna bussipeatuse ja Laagna küla vahel. Selleks, et pääseda bussipeatusest Laagna külla sisse kasutatakse kergliiklusteena kindlustatud teepeenart või sõiduteed. Riigitee nr 1 Tallinn Narva tee on sellel lõigul kaherajaline ning katte laius on ca 9 meetrit. Maantee põhjapoolne serv on varustatud põrkepiiretega. Hotelli tee ja Kolbaku tee on mõlemad asfaltkattega teed, ning sõidutee laiused on vastavalt 4 ja 3 meetrit. Lubatud kiirus on Tallinn Narva teel 70km/h, Hotelli ja Kolbaku teedel - 30km/h. Liiklussagedus Teeregistri andmetel (AKÖL 2016a) tee 1 Tallinn-Narva 5486 a/ööp. 2.1 MAAKASUTUS Projekti koosseisus on koostatud eraldi krundijaotuskava. Krundijaotuskava on köites IV. 2.2 KITSENDUSI PÕHJUSTAVAD OBJEKTID Projektis käsitletud alale jäävad Telia Eesti AS-i sideliinirajatised (sidejaotuskapp, sidekanalisatsioon). Kõik tänavalgustuse postid ja liinirajatised jäävad projekti tööalalt väljaspoole. Tänavavalgustus on paigaldatud puidust mastidele. Reoveekanalisatsiooni ja veetorustiku projektalal ei esine. 6

7 Tehnovõrkudest paiknevad projekteeritava kergliiklustee piirkonnas: Alates PK 0+21 kuni PK 1+96 paralleelselt kergliiklusteega kulgev Telia Eesti AS-i side kaabelliin, kaitsevööndi ulatus 1m mõlemal pool liini telge; Alates PK 0+26 kuni kuni PK 1+96 paralleelselt kergliiklusteega kulgev Telia Eesti AS-i side kaabelliin, kaitsevööndi ulatus 1m mõlemal pool liini telge; PK 0+49 kergliiklustee vasakul pool Telia Eesti AS-i sidejaotuskapp. Projekti piirkonnas on Eesti Lairiba Arenduse SA poolt projekteeritud side mikrotorustik, mis ristub projekteeritava kergliiklusteega PK ELASA projekti elluviimise aeg pole veel määratud. 2.3 UURINGUD GEODEETILINE UURING Geodeetiline uuring on teostatud märtsis Töö nr GEO, OÜ Tinter-Projekt. Objekti mõõdistamisel kasutatud geodeetiliste punktide andmed saadud Maa-ameti GIS-andmebaasis. Mõõdistamise plaaniline ja kõrguslik viga on kuni +/-1 cm. Kasutaud geodeetiliste punktide koordinaadid L-Est'97 süsteemis ja kõrgused EH 2000 süsteemis. Mõõdistamisel kasutatud tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Mõõdistatud kogu maapealne situatsioon, mõõtkavas M 1:500. Objekt joonestatud joonestusprogrammiga AutoCAD Civil 3D Objekti piiresse jäävad kommunikatsioonid on kooskõlastatud valdajatega. Katastriüksuste piirid on saadud digitaalselt Maa-ametist seisuga Ehitustööde alasse geodeetilise põhivõrgu punkte ei jää GEOLOOGILINE UURING Geoloogilised uuringud viidi läbi mai 2018 OÜ Tinter-Projekt poolt. Uuritud sügavuses on välja eraldatud järgmine pinnasekiht: kasvumuld 0,00...0,50 m Puurauk, nr Asukoht Mullakihi paksus, cm Kõrgus (maapinnal / kihi põhjal), m PA 1 PK ,54 / 48,19 PA 2 PK ,42 / 48,07 PA 3 PK ,60 / 47,20 PA 4 PK ,64 / 47,34 PA 5 PK ,61 / 47,11 7

8 Kogu projekteeritaval alal tuleb kasvupinnas välja kaevata. Uuringute ajal pinnasevett pole tuvastatud. 3 PROJEKTLAHENDUS 3.1 ÜLDANDMED Projektalal asuvate teede klassid on: Riigitee nr.1 Tallinn Narva; põhimantee Käesoleva projektiga on kavandatud uue kergliiklustee ehitus. Projekteeritava tee eesmärk on siduda omavahel olemasolev bussipeatus ja Laagna küla ning tagada jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutus. Üldine projekteerimistase on rahuldav. Kogu trassilahendus on kokku lepitud Tellijaga, kohaliku omavalitsuse esindajatega ning maaomanikega. Projekteeritava jalg- ja jalgrattatee põhilised näitajad: Tee laius 2,5 meetrit Tugipeenra laius 0,25 meetrit Põikkalle 2 % Mulde nõlvus 1:2 3.2 PLAANILAHENDUS Projekteeritud kergliklustee tee asub Riigitee nr 1 Tallinn-Narva põhjaserva jääres. Projekteeritud on ca 200 m pikk kergliiklustee olemasolevale haljasalale ning ülekäigukoht Kolbaku teel. Horisontaalkõvera minimaalne raadius on 50 m. Asendiplaaniline lahendus koos parameetritega on toodud joonisel RISTLÕIKE LAHENDUS. Uus kergliiklustee on 2,5 m lai. Kergliiklustee ja olemasoleva hekki vahele on ette nähtud haljasala laiusega vähemalt 1,5m. Projekteeritud teel on ette nähtud tugipeenrad laiusega 25 cm. Haljasala tuleb korrastada vähemalt 1,0m ulatuses. Ristlõige on toodud joonisel VERTIKAALGEOMEETRIA Maksimaalne pikikalle on 2,5 %, minimaalne pikikalle on 0,5 %. Vertikaalkõverate minimaalsed raadiused on: - Kumeral vertikaalkõveral R= 400m, - Nõgusal vertikaalkõveral R= 500m. 8

9 Kergliiklusteele on antud ühepoolne põikkalle 2,0% üldjuhul aleviku poole. Sademevete äravool on suunatud haljasalale imbumiseks. Projekteeritud vertikaalplaneerimine on välja toodud projekti joonisel 3. Vertikaalplaneerimine on lahendatud 10cm täpsusega RISTMIKUD Kolbaku tee ristmik (PK 0+34) ja Hotelli tee (PK 01+96) on T-kujulise ristmikud. Ristmikel ümberehitustöid ei kavandata, jäävad olemasolevad lahendused. Mahasõidud Antud projektiga on ette nähtud Pärnapuu maja kinnistu olemasoleva mahasõidu ümberehitamine. Mahasõidu asukoht on PK MULLATÖÖD 4.1 MULDKEHA EHITAMISE NÕUDED Jalgtee ning mahasõitude alt on kaevamissügavus min 0,45 m projekteeritud katendi pinnast. Väljakaevatud süvendi põhi tuleb enne mulde aluskihtide paigaldamist tihendada (min kt=0,95). Kohaliku täitematerjali minimaalne filtratsioon peab aktiivtsoonis olema k 0,2 m/ööp. 4.2 DREENKIHT Projektis ette nähtud dreenkiht on min paksusega 20 cm. Dreenkihi materjali valib ehitaja ja kooskõlastab Tellijaga. Nõuded dreenkihile: Dreenkihi materjali filtratsioon - Kf 1,0 m/ööp. Dreenkihi tihendustegur min kt= 0,98. 5 KATEND 5.1 KATENDID JA KONSTRUKTSIOONID Katendi projekteerimisel on lähtutud juhendist Katendite näidislahendused väikese liiklussagedusega teedele Käesoleva projekti raames katendi arvutust ei teostata. Katendi kasutusajaks võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise juhendile). Kasutusaja algusaastaks võetud aasta. 9

10 Valitud jalg- ja jalgrattatee katendikonstruktsioon on järgmine: TÜÜP I Kergliiklustee AC 8 surf Killustikalus fr 4/32 Dreenkiht k 1,0 m/ööp Olemasolev alus või täide k 0,5 m/ööp 5 cm 15 cm Min 20 cm Vastavalt pikiprofiilile Valitud mahasõidu katendikonstruktsioon on järgmine: Mahasõit Purustatud kruusast kate fr.0/32+0/16 Dreenkiht k 1,0 m/ööp Olemasolev alus või täide k 0,5 m/ööp 10+5 cm 20 cm vajadusel Haljastus Muru (klass III) Kasvupinnas Täitepinnas, vajadusel 10 cm 5.2 KATENDI MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED Kergliiklustee killustikalustes kasutada graniit- või paekivikillustikku. Jalg- ja jalgrattatee killustikalustes kasutatava materjali nõuded: Vastavalt Killustikust katendikihtide ehitamise juhend tabel 1 veeru nr 7 nõuetele. Mahasõidu purustatud kruusast kattes kasutatava materjali nõuded: Vastavalt Killustikust katendikihtide ehitamise juhend tabel 1 veeru nr 6 nõuetele. Nõuded asfaltbetoonsegule: AC 8 surf 70/100 (kulumiskihis, kergliiklustee) Vastavalt Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise tabel 1 nõuetele 900<AKÖL 20<1500 Märkused: 1. Asfaltsegu sideaine valib seguprojekti koostaja vastavalt standarditele EVS 901-3: 2009 "Teeehitus, Osa 3: Asfaltsegud" ja EVS 901-3: 2009 "Tee- ehitus, Osa 2: Bituumensideained" ning kooskõlastab selle enne tootmisesse andmist tellijaga. 2. Nõuded asfaltsegu omadustele, mida tabelis ei kajastata, tuleb vaadata standardi EVS 901-3: 2009 "Tee- ehitus, Osa 3: Asfaltsegud" vastava segu lehelt. 3. Asfaltsegude täitematerjali purustatud pindade vähima sisalduse, peenosiste suurima sisalduse ja külmakindluse kategooriad vastavalt standardis EVS 901-3: 2009 "Tee- ehitus, Osa 3: Asfaltsegud" esitatud nõuetele. 10

11 4. Jämetäitematerjalid peavad vastama standardi EVS 901-3: 2009 "Tee- ehitus, Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid" nõuetele. 5. Asfaltsegude täitematerjalide kategooriaid on korrigeeritud võrreldes standardiga Tellija nõudmisel. Äärekivid Käesolevas projektis ei ole uute äärekivide paigaldus ette nähtud. 6 VEEVIIMARID Sademeveed on juhitud kergliiklustee kõrval asuvatele haljasaladele imbumiseks. Projekteeritud vertikaalplaneerimine on välja toodud projekti joonisel 3 Vertikaalplaneerimine ja tehnovõrgud. Vertikaalplaneerimise horisontaalid on näidatud 10 cm vahedega. 6.1 TRUUBID Hotelli tee lähedal on ette nähtud uue plasttruubi ehitus (PK 01+93) kergliiklustee all. Truubil kasutada PE või PP toru DN300. Projekteeritud truubitoru pikkus on 4 m, kalle 2,5 protsenti. Väljavool on kõrgusel 47,55 m, sissevool 47,65 m. Truubi väljavoolu juures tuleb kindlustada mulde nõlvad ja põhi 1,5 m pikkuses munakivisillutisega (betoonalusel) antud tööd kuuluvad lahutamatutena truubi ehituse juurde ning ei leia kajastamist eraldi mahtudes. Truubi ehitamisel jälgida, et tagasitäite tihendusaste oleks vähemalt 98%. 7 LIIKLUSKORRALDUS Projektis käsitletud alal säilivad olemasolevad liikluspiirangud. Projektiga on ette nähtud ülekäigukoht Kolbaku teege ristumiskohas. 7.1 LIIKLUSOHUTUS Kerkliikluse (jalakäijad, jalgratturid jne) ja autoliikluse eraldamine ning välisvalgustuse rajamine parandavad maanteelõigu liiklusohutust. Projekteeritava lõigu ulatuses käesoleva lahendusega võrreldes olemasoleva sõidutee olukorraga täiendavaid kiiruspiiranguid ette ei ole nähtud. 7.2 LIIKLUSMÄRGID Projektis on ette nähtud paigaldada vastavad liiklusmärgid. Liiklusmärgid 435 ja 445 kuuluvad 0 suurusgruppi. 11

12 Märgid valmistada vähemalt 1,8 mm paksusest tsingitud alumiiniumist. Liiklusmärgid on projekteeritud vastavalt standardile EVS 613 Liiklusmärgid ja nende kasutamine. Jalg- ja jalgrattatee liiklusmärgil kasutada I klassi valgustpeegeldavat kilet, sõidutee liiklusmärkidel II klassi. Liiklusmärgi kandepost peab olema kuumtsingitud. Töövõtja peab valima sellise postipikkuse, et oleks tagatud liiklusmärkide üldine allserva kõrgus 2,2 meetrit teekattest. Projekteeritud liiklusmärkide kaugus teepeenra välisäärest on minimaalselt 0,5m. Poste võib vajadusel välitingimustes lõigata ning lõikeotsad tuleb sellisel juhul katta korrosioonivastase värviga, enne liiklusmärgi kinnitamist posti külge. Postideks on kuum- tsingitud terastoru. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Liiklusmärgid tuleb kinnitada postidele vastavalt märgi tootja soovitustele. Postid ei tohi ulatuda üle liiklusmärgi ülemise serva. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL2. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Liiklusmärgi posti paigaldamisel lubatud kõrvalekalded tee pikisuunas projektsest märgi paiknemisest on ±2,0 m. Liiklusmärgi paiknemise lubatud kõrvalekalle põikisuunas on ±0,1 m ning liiklusmärgi kõrgus vertikaalasendist ±5 cm. Projekteeritud liiklusmärkide nimekiri: Märk tk Märk tk 7.3 TEEKATTEMÄRGISED Teeületuse kohal PK 0+35 juures on ette nähtud markeering 946c. Kergliiklustee algustesse paigaldada märgised 974 ja 975. Teekattemärgistus sõiduteel teostada kuuma valuplastikuga, jalg- ja jalgrattatee markeering 974 ja 975 teostada värviga. Katte märgistustööd on projekteeritud vastavalt standardile EVS 614 Teemärgised ja nende kasutamine ja vastavalt Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 0103 kinnitatud juhendile Riigiteede kattemärgistus. Riigiteede kattemärgistuse valiku ja paigaldamise juhend. 7.4 BUSSIPEATUSED Olemasoleva buusipeatuse ümberehitustöid ei kavandata. 12

13 8 TEHNOVÕRGUD Projektis käsitletud alale jäävad side-, elektri- ja tänavavalgustuse trassid. 8.1 TÄNAVAVALGUSTUS Hotelli teel on olemasolev tänavavalgustus, mis jääb projekti tööalast väljaspool. Käesoleva projekti ülesandeks ei ole tänavavalgustuse rekonstrueerimine ega ehitamine. 8.2 ELEKTRIVARUSTUS Hotelli teel on el.varustuse õhuliin, mis jätkub kuni reklaammärgini. Kõik elektrirajatised ja nende kaitsevööndid jäävad projekti tööalast väljaspoole. 8.3 SIDEVARUSTUS Projekteerimise aluseks on AS Telia Eesti poolt väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr Telia Eesti AS siderajatiste asukoht looduses on täpsustatud projekteerimise käigus. Telia Eesti AS sidetrasside uuringus osales OÜ Tinter-Projekt geodeet Ever Kiiver. Lisauuringute andmed on toodud projektifailis. Sidekanalisatsiooni kaeve ehitusalasse ei jää. Olemasolev sidekapp jääb alles. Kõik olemasolevad sidekanalisatsiooni trassid jäävad töösse ja tuleb alal hoida. Plaanile on kantud ELA SA sidekaablite projektjoon. Projektjoone ja kergliiklustee ristumiskohale paigaldada reservtoru PE Opto 63x3,8, juhul kui ELA SA trassi ei ehitata varem. Enne ehitustööde algust ning peale tööde lõpu teostada sidekanalisatsiooni läbivuse kontrolltöid ehitusvööndis. Koostada ülevaatuse aktid. Juhul kui sidetorud ei ole läbitavad selgitatakse välja rikke põhjus. Kui sidekanalisatsiooni rikke põhjus on tingitud antud projekti raames ehitustegevuse tagajärjel, siis siderajatiste taastamisega kaasnevad kulutused jäävad töövõtja kanda. Kui sidekanal on oluliselt kahjustatud ehitustegevuse käigus, siis sidekanalisatsioon tuleb ehitada asendusrajatis sidekaevude vahele. Asendusrajatisega seotud kulutused jäävad töövõtja kanda. Sidekanalisatsiooni remont teostatakse enne teekatete asfalteerimist. Väljakaevatud sidekanalisatsiooni pinnase täitmisel koostada kaetudtööde aktid. Ehituse käigus tekitatud kahjustuste likvideerimine on töövõtja kohustus. Kergliiklustee alla jäävad kaablite lõigud kaitsta poolitatud kaitsetorudega De110 mm ning vajadusel alla lasta(min 1,0 m tee pinnast). Samadel lõikudel paigaldada paralleelselt kaablitega uus 100mm PVC reservtoru. Poolitatavate sidetoru otsajätku kohad hermetiseerida. Vajadusel tuleb reservtorude asukohta ja arvu ehitustööde käigus täpsustada. 13

14 Sidekanalisatsiooni kaitse- ja reservtorudena kasutada A klassi tugevusega torusid vastavalt De110 ja De100. Reservtoru otsad tuleb tähistada resonantsmarkeriga EMS 101,4 khz ja paigaldada toru sulgurid. Põhiliste sidetööde loetelu Artikli nr Makseartikli nimetus Parameetrid Mõõtühik Maht Sidetööd Ol.olevate kaablite kaitsmine (A-klass De a m De100 reservoru) 73, b Ol.olevate kaablite kaitsmine (PE Opto 63x3,8) m 15, AS Telia Eesti järelevalve objekt 1, Mahamärkimine ja teostusmõõdistus objekt 1, VEEVARUSTUS, REOVEE- JA SADEMEVEEKANALISATSIOON Sademevete äravool on suunatud haljasalale imbumiseks. Uue sademeveekanalisatsiooni ei projekteerita. 9 KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus. Ehitusjäätmete käidelda vastavalt kehtivale korrale. 9.1 HALJASTUS Projektalal kasvavad kasvavad üksik puud. Projekteeritud kergliiklusteele jääv 1 lehtpuu tuleb likvideerida. Projekti töömahtude piirides uusistutust (kõrghaljastus) ette nähtud ei ole. PK jalgtee äärde jääv hekk tuleb säilitada. 14

15 II klassi muru andmed Kasvualuse paksus cm 10 Külvisenorm seemneid g/m² Vähemalt 30 Niitmiskõrgus cm 6-15 Külvipind tuleb tasandada nii, et seal ei oleks lohke ning et mullapind oleks sujuvalt ühendatud ümbritseva maapinna või rajatistega (nt äärekividega). Tasandatud pind tuleb tihendada rullides nii, et sinna ei jääks käimisel jälgi. Soovitatav aeg aprill mai ja juuli lõpp septembri algus. Muul ajal külvatud muru tuleb kas iga päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru vihmaperioodi saabudes tärkab. 9.2 KESKKONNAKAITSE Vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel Töövõtja. Jäätmekäitluse sätestab Jäätmehoolduseeskiri, mille eesmärgiks on säilitada puhas ja terviklik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus. 10 TÖÖDE TEOSTAMINE 10.1 ÜLDOSA Tööde teostamisel tuleb juhinduda Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seadustest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest, mis on kättesaadavad Maanteeameti veebilehel rubriigist JUHENDID. Ehitaja peab järgima kehtivat seadusandlust. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nr 377 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. 15

16 Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve. Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Maaomanike negatiivsete või tingimuslike kooskõlastuste menetlemise määratleb ja teostab Tellija, lähtudes kooskõlastustes toodud võimalike eritingimuste (s.h eitava kooskõlastuse) seaduslikkusest ja põhjendatusest. Ehitaja peab teavitama Tellijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised on keelatud. Eelpoolt toodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega. Keskkonnajuhtimiskava Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Ehitustööde ajal säilivate puude läheduses tuleb tüvesid, võra ja juurestikku kaitsta vigastuste eest. Tüvekaitsed ja nende paigaldamine ei tohi omakorda kahjustada puud. Ehitustööde organiseerimisel arvestada, et raskete veokite liiklemine puude juurtel või ehitusmaterjalide ladustamine puude alla tihendab pinnast ja puude ainevahetus on häiritud. Seepärast ei tohi puude alla võra ulatuses kuhjata mulda, ehitusmaterjali jne. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale ETTEVALMISTUSTÖÖD Ehitamise ajal tuleb juhinduda määrusest "Liikluskorralduse nõuded teetöödel" (RT, nr 90). Ajutiste ühenduste liikluskorralduse ehitusobjektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Võimalikud ajutised ümbersõiduteed ja ajutine liikluskorraldus peavad olema enne tööde algust kooskõlastatud tee valdajaga. Täpne ehitustegevus kooskõlastada Maanteeametiga. Ehitustööde läbiviimine võõral kinnistul maaomanikuga kokku leppimata ei ole lubatud. Vajadusel, kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassivaldajaid ning vajadusel võtta selleks täiendav tööde luba ja märkida välja töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. 16

17 Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Puude ja võsa eemaldamine koos maa-ala planeerimisega on ette nähtud teha teemaa-ala ulatuses. Kännud ja kõlbmatu pinnas tuleb utiliseerida. Kooskõlas Teetööde tehnilised kirjeldused tooduga tuleb raadamisel ja juurimisel tekkivad tühimikud (augud) ka täita, kasutades selleks vähemalt augu kõrval olevat samaväärset pinnast. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Kasvumuld koorida tee maa-alalt ulatuses, mis on vajalik teemulde või teemulde laienduse ehitamiseks. Kasvumuld ladustada, hiljem kasutada haljastustöödel. Paigaldada sidekaablite kaitsetorusid vastavalt projektile PÕHILISTE TÖÖDE TEOSTAMINE Tee pikaajalisuse tagab ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud ehitusmaterjalide kasutamine. Tee ehitustööde kvaliteet peab teetööde ja nende vaheetappide vastuvõtmisel vastama määrusele "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" ( määrus nr 101). Teekonstruktsiooni rajamisel tuleb kõrvaldada olemasolev pinnakatte muld, mulla- ja turbasegune täitepinnas, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv pinnas. Vältima peab olemasolevate säilitatavate kommunikatsioonide vigastamist. Täidete rajamisel tuleb kasutada dreenivat pinnast, mille filtratsioonitegur maksimaalse tiheduse juures normidekohase tihendamise korral on vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Liivaluse tihendustegur peab olema vähemalt Vajadusel kasutada tihendamisel vett. Kõik kattekonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Kui kontrolli tulemused erinevad määruses nr 101 toodud lubatud piiridest, tööd vastu ei võeta. Muldkeha ja dreenkiht Liivpinnasest ehitatud muldkeha ning dreenkihi puhul kontrollitakse kihtide tihendamist kandevõime mõõtmise teel eelnevalt kalibreeritud INSPECTOR või muu sarnase seadmega. Kandevõime ei tohi olla väiksem kui projektis esitatud. Aluskihid tihendatakse kõik eraldi, vajadusel ning võimalusel ka aluspinnas. Liigset tihendamist tuleb vältida, sest see muudab osakesed ümarateks ning alus muutub ebastabiilseks. Tiheduse määramisel peab enne mõõtmisi kontrollima seadmete kalibreeritust uuritavate pinnaste suhtes ja testimise tähtaegu. Muldkeha ja dreenkihi ristprofiili kontrollitakse iga 25 meetri järel. Kontrollitakse: telje kõrguse vastavust projektile; laiust ja paiknemist tee telje suhtes; põikkaldeid; nõlvust. 17

18 Alus Kergliiklustee alused ehitada ridakillustikust. Asfaltbetoonkatte Asfaltbetoonkattel peab vastama projektile katte projektjoon, katte laius ja tasasus ning põikkalle. Katte peab vastama määruses "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" ( määrus nr 101) toodud nõuetele. Töövõtja peab paigaldatava asfaltbetoonsegu retsepti kooskõlastama omanikujärelevalvega. Nõuded asfaltbetoonsegudes kasutatavale täitematerjalile on kirjeldatud standardis EVS ja standardis EVS Asfaltbetoonsegu paigaldatakse nõuetekohaselt ehitatud ning omanikujärelevalve poolt vastu võetud alusele. Katte peab paigaldama kuiva ilmaga ja tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud. Paigaldatud asfaltkatte tihendamist hinnatakse määruses nr 101 toodud nõuete alusel. Truubid Plasttruubi ehitamisel tuleb jälgida valmistajafirmade juhiseid. Üldjuhul tuleb silmas pidada järgmist. Tagasitäide teha kruusliivaga, mis ei tohi sisaldada veeriseid ja rahne; Tagasitäite tihendamine peab toimuma kuni 30 cm paksuste kihtide kaupa mõlemal pool truupi samal kõrgusnivool. Lõpliku tööna märgistada ülekäigukoht ja paigaldada liiklusmärgid. Heakorrastada teekoridor, teostada haljastustööd EHITUSAEGNE LIIKLUSKORRALDUS Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh. ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele ja kestvusele. Ajutine liikluskorraldus peab vastama juhendile Liikluskorralduse nõuded teetöödel. 11 KASUTAMIS- JA HOOLDAMISJUHEND Tee hooldamisel peab juhinduma järgmistest tehnilistest normidest ja standarditest, arvestades nende muudatusi ja uusi redaktsioone. Hooldustööd peavad kindlustama aastaringselt hooldatava juurdepääsutee, kõnnitee seisundi vastavuse tänavatele kehtestatud seisunditasemele (lume- ja libedusetõrje, lumevedu, kevadine puistematerjalide koristus, suvine märgpuhastus, sügisene lehtede koristus, prügi ja prahi koristus, jne). Hooldusperiood jaguneb suviseks (16.mai 15.oktoober) ja talviseks 18

19 (16.oktoober 15.mai) perioodiks. Hooldusperiood on tinglik ja tegelikkuses sõltub ilmastikutingimustest. Olulisemad nõuded kvartalisiseste teede ja tänavate talihooldeks. - hooldusel tuleb lume ja libedustõrje teostamisel juhinduda teede- ja sideministri määrusega kinnitatud Teehoiutööde tehnoloogianõuetest ; - kvartali sisesel sõiduteel (2. talvine seisunditase) hooldustsükli aeg lumetõrjel 12 tundi ja libeduse tõrjel 8 tundi kõnniteel (3. talvine seisunditase) hooldustsükli aeg lume ja libedusetõrjel 8 tundi; - hooldaja veab lume välja juhul, kui lumevallid takistavad jalakäijate ja/või sõidukite liikumist ja/või piiravad nähtavust; ; - lund ei tohi lükata sõiduteelt jalgteele, kui selle tagajärjel jääb jalakäijate liiklemiseks vähem kui 1,1 m laiune riba; - sahkamistöödel jalgteedele aetud lumi tuleb koheselt koristada; - lume äraveo korraldab tee hooldaja vastavalt tee omanikuga sõlmitud lepingule; - puistematerjalidega puistamisel on lubatud kasutada fraktsioone 2-6 mm; - liiklusmärkide kattumisel lumega tuleb neid puhastada; - sademevete kanalisatsioonita teise seisunditaseme tänavatel on kloriididel põhinevate libedustõrjevahendite kasutamine keelatud. Üleminekul talviselt perioodilt suvisele perioodile teostatakse hiljemalt 16. maiks kevadised puhastustööd, mille käigus korraldatakse talviste puistematerjalide ja pühkmete kokkukogumine ja äravedu ning teostatakse tänavate, parklate ja jalgteede ühekordne survepesu ja muu lahtise prügi koristamine. Enne suvisele puhastusperioodile üleminekut viiakse tööpiirkonnas läbi ülevaatus, mille käigus kontrollitakse piirkonna seisukorda ja tehakse kindlaks puudused ning määratakse aeg fikseeritud puuduste kõrvaldamiseks. Olulisemad nõuded kvartalisiseste teede ja tänavate, parkimiskohtade, jalgrattateede suviseks hooldeks: - puhastatavatelt aladelt kogutud praht tuleb koheselt ära vedada, keelatud on prahi jätmine tänavale või tänavaprügikastidesse; - jalgteede puhastamisel ei tohi harjata puistematerjali kõrvalasuvale haljasalale; - kattele sattunud kemikaalid, mis võivad kahjustada nii teekatet kui ka markeeringut, tuleb eemaldada koheselt, et vältida võimalikke katte kahjustusi; - kattele tekkinud mehaanilised vigastused tuleb koheselt kaitsta pindamise teel, et vältida kahjustuse süvenemist alumistesse katendikihtidesse. Praod kaitsta ribapindamise teel; - liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad, ja reflekteeruvad 30 m kauguselt, vajadusel märgi pind pesta; - mehaaniliste vigastuste korral metallpindadel (märgipostid, torupiirded, jne) tuleb koheselt kaitsta korrosioonivastase värviga, et vältida korrosiooni teket; - tuleb tagada asfaldile ja äärekividele pealekasvanud rohukamara ja umbrohu eemaldamine; - vastavalt vajadusele tuleb teostada puude harvenduslõikus, võrade regulaarne vormilõikus, murdunud ja kuivanud okste lõikus, võra- ja juurevõsude lõikamine; 19

20 - äsjarajatud murualasid ja istikuid tuleb põuaperioodil kasta; - muru tuleb niita vastavalt vajadusele, muru kõrgus ei tohiks ületada 10 cm; Koostas: Dmitri Firsov 20