MAJANDUSAASTA ARUANNE ASEESTIVEDELKÜTUSEVARU AGENTUUR Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikood: Aadress: 15. aprill 200S.a. 31. detsember

Väljavõte

1 MAJANDUSAASTA ARUANNE ASEESTIVEDELKÜTUSEVARU AGENTUUR Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikd: Aadress: 15. aprill 200S.a. 31. detsember 200S.a Pärnu mnt. 102C, 11312, Tallinn Eesti Vabariik Telefn: Faks: Internetilehekülg: OO OO904 Põhitegevused: Eesti Vabariigi üheksakümne (90) päeva vedelkütusevaru mdustamine ja haldamine ning selle uuendamise krraldamine vastavalt vedelkütusevaru seadusele

2 SISUKORD JUHATUSE TEGEVUSARUANNE 2 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 3 JUHATUSE KINNITUS RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE 3 KASUMIARUANNE 4 B ILANS S 5 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 6 RAHAVOOGUDE ARUANNE 7 LISAD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE 8 Lisa I Raamatupidamise aastaaruande kstamise alused 8 Lisa 2 Müügitulu 13 Lisa 3 Mitmesugused tegevuskulud 13 Lisa 4 Nõuded stjate vastu 13 Lisa 5 Materiaalne põhi vara 14 Lisa 6 Varud 14 Lisa 7 Maksuvõ lad 14 Lisa 8 Omakapital 14 Lisa 9 Kasutusrent I5 Lisa I0 Tehingud setud sapltega 15 Lisa I I Bilansipäevajärgsed sündmused 15 A UD lito Rl JÄRELDUSOTSUS 16 KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK 17 JUHATUSE JA NÕUKOGU ALLK1RJAD 2005 MAJANDUSAASTA ARUANDELE. 18 Juhatuse liige

3 JUHATUSE TEGEVUSARUANNE 1. Ettevõte (OSPA) n Vabariigi Valitsuse plt vedelkütusevaru seaduse alusel IS. aprillil a. asutatud äriühing, mille peamiseks ülesandeks n Eesti Vabariigi 90 päeva vedelkütusevaru mdustamine ja haldamine. OSPA n eraõiguslik juriidiline isik, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile ning nende valitsejaks ja aktsinäri õiguste testajaks n Majandus- ja Kmmunikatsiniministeerium, mida esindab äriühingu aktsinäride üldkslekul majandus- ja kmmunikatsini minister. Vedelkütusevarude mdustamisel ja haldamisel juhindub OSPA 9. märtsil a. jõustunud vedelkütusevaru seadusest ning selle alusel kehtestatud rakendusaktidest. 2. Tegevus Peale OSPA asutamist võeti Majandus- ja Kmmunikatsiniministeeriumilt üle viimase plt a. sõlmitud kaks vedelkütusevaru hiustamise lepingut a. peamiseks eesmärgiks li vedelkütusevarude suurendamine a. I. jaanuariks. Vajalike hangetega tehti algust a. septembris, mis vaidluse tõttu peatati samal kuul. Vaidluse sisuks li vedelkütusevaru seaduse (RT I 2005, 13, 66) 16 lõike 1 ja 1 lõike 2 õiguslik kstime riigihangete seaduse 4 lõike 1 punktiga 1. Vaidlusaluseks lnud vedelkütusevaru seaduse sõnastus muudeti 23. detsembril a. jõustunud vedelkütusevaru seaduse muutmise seadusega (RTI, , 68, 531). Viidatud vaidluse tõttu venis I. jaanuariks 2006 planeeritud vedelkütusevarude suurendamine 4 kuu võrra. Arvestades a. jaanuaris ja veebruaris läbiviidud hankeid suurenesid OSPA vedelkütusevarud a. detsembrikuu asemel a. märtsikuu jksul a. üheks lulisemaks ülesandeks li kstööpartnerite võrgustiku lmine Eestis, Smes, Rtsis ja Taanis nii vedelkütuste hiustamisel kui ka kütuste tamimisel. Samuti pandi alus Eesti Vabariigi ja Sme Vabariigi valitsustevahelise vedelkütusevarude vastastikuse hiustamise lepingu sõlmimiseks. Lepingu eeldatav sõlmimise aeg n a. I plaasta. Sõlmitav leping annaks OSPA-Ie võimaluse hiustada vedelkütusevarusid ka Sme Vabariigi territriumil. Edukalt käivitus vedelkütuse imprtijate veebipõhine aruandlus nende plt hitavate vedelkütusevarude kguste ja igakuiselt imprditavate vedelkütuste kguste khta a sõlmiti 1 tööleping, töötasud kkku mdustasid krni, juhatuse liikmete tasud kkku mdustasid krni ja nõukgu liikmete tasud kkku krni a. eesmärgid a. eesmärkideks n: ~ alustada vedelkütusevaru suurendamise hangetega 2006 a esimeses ples ~ lemaslevate vedelkütusevarude inspekteerimine ~ kstööpartnerite võrgustiku laiendamine ~ suhete arendamine teiste Eurpa Liidu liikmesriikide vedelkütusevaru agentuuridega 2

4 RAAMA TU PIDAMISE AASTAARUANNE JUHATUSE KINNITUS RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE Käeslevaga deklareerime ma vastutust lehekülgedel 3 kuni 15 esitatud AS-i Eesti Vedelkütusevaru Agentuur raamatupidamise aastaaruande kstamise eest ja kinnitame, et: 1. raamatupidamise aastaaruande kstamisel rakendatud arvestuspõhimõtted n vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga, 2. raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavgusid, 3. ettevõte n jätkuvalt tegutsev. Urmas Vahur Juhatuse liige... 0.':1.: a. Alan Vaht Juhatuse liige.p.t:f.-.9.':! a. 3 Ell ERNST & YOUNG ep.. ej'7. O~...w~

5 KASUMIARUANNE (krnides) Müügitulu Lisa Mitmesugused tegevuskulud Tööjõu kulud s.h. Palgakulu Stsiaal- ja töötuskindlustusmaksud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Ärikasum Lisa 3 Lisa 10 Lisa Finantstulud ja -kulud Intressitulud (-kulud) Kasum (-kahjum) valuutakursi muutustest Finantstulud ja -kulud kkku Kasum enne tulumaksustamist Aruandeaasta puhaskasum E!J ERNST & YOUNG a.:? /)W /Jt;..1,,/Ol.

6 a. AS Eesti Vedelkütusevaru alguses a. Majandusaasta Agentuur 000 KOKKU Lisa Majandusaasta lõpul (khustused OMAKAPITAL AKTSIAKAPITAL Majandusaasta MATERIAALNE KOHUSTUSED AKTSIASELTSIS makapital) PÕHIVARA NIMIVÄÄRTUSES (krnides) aruanne 2005 VÕLAD TARNIJA TELE AKTIVA (VARA) BILANSS 5 ill ERNST & YOUNG c;;4. 0/(, 01(. hxjb

7 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (krnides) Aktsiakapital Jatamata Omakapital kasum kkku Aruandeaasta kasum Täiendav infrmatsin makapitali liikumiste khta n esitatud lisas 8. ~ Juhatuse liige 6 i1l ERNST & YOUNG cl1- tt. tt, ~r..

8 RAHA VOOG UDE ARUANNE (krnides) 2005 Lisa Rahavd äritegevusest Aruandeaasta puhaskasum Põhivara amrtisatsin Äritegevusega setud nõuete muutus Äritegevusega setud khustuste muutus Rahavd äritegevusest kkku Rahavd investeerimistegevusest Materiaalse põhivara setus Rahavd investeerimistegevusest I I Lisa 5 Lisa 5 RAHAVOOD KOKKU Raha ja raha ekvivalendid peridi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Raha ja raha ekvivalendid peridi lõpus Ell ERNST & YOUNG ~ 04, 04.d-<JctA

9 LISAD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande kstamise alused (ettevõte) raamatupidamise aastaaruanne n kstatud vastavalt Eesti heale raamatupidamistavale ja kasutades setusmaksumuse printsiipi, v.a. juhtudel, kui arvestuspõhimõtetes alljärgnevalt n kirjeldatud teisiti. Eesti hea raamatupidamistava n rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandiuse põhimõttetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Timknna plt väljaantavad juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne n kstatud krnides, kui ei le teisiti märgitud. Järgnevalt n välja tdud peamised arvestuspõhimõtted ja hindamisalused. Välisvaluuta arvestus Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu timumise päeval ametlikult kehtivad Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja khustused hinnatakse bilansipäeva seisuga ümber Eesti krnidesse bilansipäeval ametlikult kehtiva Eesti Panga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperidi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis n setud tarnijate ja stjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes. Tulu kajastamine 200S.a. tegutses ettevõte 8,5 kuud. Ettevõtte tuluks n vedelkütuse varumaksed (varu haldamiskulude katmiseks imprtija plt tasutav makse), mida vastavalt EV Vedelkütusevaru seadusele n kütuse imprtija khustatud tasuma Eestis tarbimisse lubatud kütuse mahtudelt. Varumakse tasutakse ilma eelneva nõudeta varu haldaja arvelduskntle hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks suuruses, mis vastab imprtija nimel eelneval kalendrikuul tarbimisse lubatud kütuse kgusele ja kehtivale varumakse määrale. Tulu kajastatakse saadud või saadaleva tasu õiglases väärtuses. Kui tasumine timub tavatingimustest pikema peridi jksul, kajastatakse tulu saadava tasu nüüdisväärtuses. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse sutamisel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt lähtudes sisemisest intressimäärast. Oividenditulu kajastatakse vastavalt nõudeõiguse tekkimisele. Juhatuse liige il.i ERNST & YOUNG ep.. 0'-1. 't.~(., 8

10 Raha ja raha ekvivalendid Raha ekvivalendina kajastatakse rahavgude aruandes lühiajalisi (kuni 3-kuulise tähtajaga setatud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida n võimalik knverteerida teadaleva summa raha vastu ning mille puhul puudub luline turuväärtuse muutuse risk, sh. kassas ja panga arvelduskntdel lev raha, kuni 3-kuulised tähtajalised depsiidid ning intressiturufndi sakud. Finantsvarad Kõik finantsvarad võetakse algselt arvele nende setusmaksumuses, milleks n antud finantsvara eest makstud tasu õiglane väärtus. Algne setusmaksumus sisaldab ka kõiki finantsvara setamisega tseselt kaasnevaid kulutusi, sealhulgas tasud vahendajatele ja nõustajatele, tehinguga kaasnevad mittetagastatavad maksud ja muud sarnased kulutused, v.a. selliste finantsvarade, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande, setamisega setud kulutused. Kõik tavapärastel turutingimustel timuvad finantsvarade stud ja müügid kajastatakse nende tehingute tehingupäeval, S.t. päeval, mil ettevõte võtab endale khustuse (näiteks sõlmib lepingu) teatud finantsvara stuks või müügiks. Tavapärasel turutingimusel timuvaks nimetatakse selliseid ste ja müüke, mille puhulstetava või müüdava finantsvara üleandmine müüjalt stjale timub antud turul väljakujunenud või vastavate tururegulatsinidega nõutud peridi jksul. Setusmaksumuses kaiastatavad finantsvarad Setusmaksumuses kajastatavaid finantsvarasid tuleb hinnata alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui viimane n finantsvara bilansilisest maksumusest madalam. Setusmaksumuses kajastatavate finantsvarade kaetav väärtus n finantsvarast eeldatavasti tulevikus saadavad rahavd disknteerituna turu keskmise tulususemääraga sarnaste finantsvarade suhtes. Finantsvara allahindlus kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna. Setusmaksumuses kajastatavate finantsvarade allahindlust hiljem ei tühistata. Finantsvarade kajastamine lõpetatakse siis, kui ettevõte katab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavgudele või ta annab klmandale saplele üle varast tulenevad rahavd ning enamiku finantsvaraga setud riskidest ja hüvedest. Varud Tulenevalt ettevõtte põhitegevusest, milleks n Eesti Vabariigi vedelkütusevaru mdustamine ja haldamine ning selle uuendamise krraldamine kajastab ettevõte varudena eelnimetatud kütusevaru, mis võetakse arvele setusmaksumuses, mis ksneb varude stuhinnast, stuga kaasnevast tllirnaksust, muudest mittetagastatavatest maksudest ja setamisega tseselt setud vekuludest, millest n maha arvatud hinnaalandid. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis n madalam, kas setusmaksumus või net realiseerimismaksumus. Varude setusmaksumuse kindlaks määramisel kasutatakse FIFO meetdit. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks letakse varasid maksumusega alates krnist ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga n üle I aasta, kuid mille setusmaksumus n alla krni, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudena) ja vara kasutusele võtmise hetkel kantakse 100%-liselt kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride?ie P~r-veSfi:iStbilansiväliselt. ~~ J se liige 9 Ell ERNST & YOUNG /"72 ~ rj~ ~~

11 Materiaalne põhivara võetakse arvele tema setusmaksumuses, setamisega setud kulutustest. mis ksneb stuhinnast ja tseselt Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema setusmaksumuses, millest n maha arvatud akumuleeritud amrtisatsin ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Juhul, kui materiaalse põhivara bjekt ksneb üksteisest eristatavatest kmpnentidest, millel n erinevad kasulikud eluead, võetakse need kmpnendid raamatupidamises arvele eraldi varabjektidena, määrates neile eraldi amrtisatsininrmid vastavalt kasulikule elueale. Arvelevõetud materiaalse põhivaraga setud hilisemad väljaminekud (näiteks mõne varabjekti teatud sade asendamine) lisatakse varade bilansilisele väärtusele siis, kui n täidetud järgmised kriteeriumid: (a) n tõenäline, et ettevõte saab sellest tulevikus majanduslikku kasu ning (b) nende setusmaksumust n võimalik usaldusväärselt mõõta. Asendatud sad kantakse bilansist välja. Kõik teised väljaminekud kajastatakse kuludena peridil, mil vastavad kulutused tehti. Materiaalse põhivara amrtiseerimisel kasutatakse lineaarse amrtisatsini meetdit. Amrtisatsininrm määratakse igale põhivara bjektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Amrtisatsinimäärad aastas n põhivara gruppidele järgmised: Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 33,3 % Vara amrtiseerimine lõpetatakse kui vara lõppväärtus, milleks n summa, mida ettevõte saaks vara võõrandamisel täna, juhul kui vara leks sama vana ja samas seisukrras, nagu ta n eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes, ületab tema bilansilist jääkmaksumust. Materiaalse põhivara amrtisatsinimeetdid, -nrmid ja lõppväärtused vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpul ja kui uued hinnangud erinevad eelnevatest, kajastatakse muutused raamatupidamislike hinnangute muutustena, S.t edasiulatuvait. Materiaalse põhivara bilansilise väärtuse võimalikku langust kntrllitakse juhtudel, kui mingid sündmused või asjalude muutumine näitavad, et vara kaetav väärtus võib lla langenud alla tema bilansilise väärtuse. Kui sellised asjalud n lemas, viib ettevõte läbi vara kaetava väärtuse hindamise. Kui hinnanguline kaetav väärtus n väiksem kui bilansiline väärtus, siis hinnatakse see vara või raha genereeriva üksuse mdustavad varad alla kuni kaetava väärtuseni, milleks n kas sellest varast tulevikus saadavate rahavgude nüüdisväärtus (ehk kasutusväärtus) või selle vara õiglane väärtus, mida n vähendatud müügikulutustega, lenevalt kumb n kõrgem. Vara õiglase väärtuse määramisel kasutatakse vajadusel ettevõtteväliste ekspertide abi. Allahindlus kajastatakse aruandeperidi kuluna kasumiaruande real "põhivara amrtisatsin ja väärtuse langus". Kui hiljem vara kaetav väärtus n tõusnud üle vara bilansilise väärtuse, siis allahindlus tühistatakse ja suurendatakse vara bilansilist väärtust, kuid mitte suurema summani, kui bilansilise väärtuseni, mis varalleks, kui allahindlust ei leks tehtud. Vara allahindiuse tühistamine kajastatakse kasumiaruandes samal real, kus kajastati ka varasem allahindlus. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise I või siis, kui ettevõte ei eelda selle vara kasutamisest või müügist enam majandusliku kasu saamist. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle peridi, millal kajastamine lõpetati, kasumiaruandes real "muud äritulud" või "muud ärikulud". t~ i!j ERNST & YOUNG c::::;;;( ell;. 04. ~ 10

12 Materiaalse põhivara bjektid, mis väga tõenäliselt müüakse lähema 12 kuu jksul, klassifitseeritakse ümber müügitel põhivaraks, mida kajastatakse bilansis eraldi real käibevara rühmas. Müügitel põhivara amrtiseerimine lõpetatakse ning seda kajastatakse kas bilansilises jääkmaksumuses või õiglases väärtuses (miinus müügikulutused), sõltuvalt sellest, kumb n madalam. Finantskhustused Finantskhustused võetakse algselt arvele nende setusmaksumuses, milleks n finantskhustuse eest saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajastatakse finantskhustusi nende krrigeeritud setusmaksumuses, kasutades efektiivset intressimäära. Tehingukulud võetakse arvesse efektiivse intressimäära arvutamisel ning kantakse kuludesse finantskhustuse eluea jksul. Edasimüügi eesmärgil setatud finantskhustusi kajastatakse nende õiglases väärtuses ning õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes. Finantskhustustega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt peridikuluna kasumiaruande real "finantstulud ja -kulud". Finantskhustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui see n tasutud, tühistatud või aegunud. Eraldisedja tingimuslikud khustused Bilansis kajastatakse eraldi s juhul, kui ettevõtteilasub enne bilansipäeva timunud khustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või tegevusest tingitud khustus, mille realiseerumine n tõenäline ja mille khustuse summat n võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldiste hindamisel n lähtutud juhatuse hinnangutest, kgemustest ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest ning need kajastatakse bilansis summas, mis n bilansipäeva seisuga vajalikud eraldisega setud khustuste rahuldamiseks. Lubadused, garantiid ja muud khustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda khustusteks, kuid mille realiseerumise tõenäsus n emaettevõtte juhtknna hinnangul väiksem kui mitterealiseerumise tõenäsus, n avalikustatud tingimuslike khustustena raamatupidamise aastaaruande lisades. Ettevõtte tulu maksustamine Tulumaksuseaduse khaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtete kasumit, vaid väljamakstavaid dividende. Kuni 31. detsembrini a väljamakstud dividendide sas li maksumääraks 24/76 ning alates I. jaanuarist a n maksumääraks 23/77 netdividendidelt. Kehtiva tulumaksuseaduse khaselt väheneb ka edaspidi tulumaksumäär I% aastas kuni 20/80-ni peale 1. jaanuari a väljamakstud dividendidelt. Kuna tulumaksu bjektiks n ettevõtte kasumi asemel väljamakstavad dividendid, siis ei eksisteeri erinevusi varade ja khustuste maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel, millelt tekiks edasilükkunud tulumaksu nõue või khustus. Bilansis ei kajastata ptentsiaalset tulumaksukhustust ettevõtte vaba makapitali suhtes, mis kaasneks vaba makapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne tulumaksukhustus, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, n ära tdud lisas 8. Dividendide maksmisega kaasnev kasumiaruandes kuluna. tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel ~ 11 ill ERNST /v ~ /1~ /Ll? & YOUNG

13 Khustuslik reservkapita/ Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule ja ettevõtte põhikirjale teeb ettevõte iga aasta puhaskasumist vähemalt 5%-lise eraldise khustuslikku reservkapitali kuni reservkapital mdustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. Khustuslikku reservkapitali ei thi dividendidena välja maksta, kuid seda võib kasutada kahjumi katmiseks, kui kahjurneid ei le võimalik katta vabast makapitalist. Samuti võib khustuslikku reservkapitali kasutada aktsiakapitali suurendamiseks. Rendiarvestus Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid, mille puhul kõik lulised vara mandiga senduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kapitalirendi tingimustel setatud vara võetakse rentniku bilansis arvele vara setusmaksumuses või miinimumrendimaksete nüüdisväärtuses juhul, kui viimane n madalam. Kapitalirendi tingimustel setatud varade amrtisatsiniperidiks n vara kasulik tööiga või rendiperid, lenevalt sellest, mis n lühem. Kapitalirendi tingimustel müüdud vara kajastatakse rendileandja bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netinvesteeringu summas. Rendimaksed jagatakse finantskuluks / -tuluks ja rendikhustuse / -nõude tasumiseks selliselt, et intressimäär leks igal ajahetkel sama. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara ma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperidi jksullineaarselt rendileandja plt tuluna ning rentniku plt kuluna. Bi/ansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad lulised vara ja khustuste hindamist mõjutavad asjalud, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande kstamispäeva vahel, kuid n setud aruandeperidil või varasematel perididel timunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei le varade ja khustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis luliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, n raamatupidamise aastaruandes avalikustatud. ~ """'Juhatuse liige i!jjf~ ~~~OUNG 12

14 Lisa 2 Müügitulu i müügitulu jaguneb gegraafiliste alade ja tegevusalade lõikes järgmiselt. Gegraafilised Eesti Kkku piirknnad Tegevusalad Vedelkütuse Kkku varumaksed Lisa 3 Mitmesugused tegevuskulud Ladustamise kulud Kütuse analüüsi ja pumpamise kulud Juriidilised kulud Muud kulud Kkku I Lisa 4 Nõuded stjate vastu Ostjate tasumata arved Kkku Ettevõtte klientideks n kütuse imprtijad, kes vastavalt EV Vedelkütusevaru seadusele khustuvad tasuma varumaksu imprditud kütuseit. ~.- - Juh"u", ~,geo 13 Fr identificatin purp$~s tjnly i!j~r~~lroung

15 Lisa 5 Materiaalne põhivara Jääkväärtus a. Ostud ja parendused Aruandeaasta amrtisatsin Jääkväärtus a. Inventar Materiaalne põhivara kkku Setusmaksumus a. Akumuleeritud amrtisatsin a. Jääkväärtus a Lisa 6 Varud Vedelkütusevaru * Kkku a a * Vedelkütusevaru ettevõtte bilansis n arvele võetud ettevõtte lmisel, kus tehti mitterahaline sissemaks aktsiakapitali lmiseks. Vt ka lisa 8. Lisa 7 Maksuvõlad Käibemaks Üksikisiku tulumaks Kgumispensini maksed Ettevõtte tulumaks Stsiaalmaks Töötuskindl ustusmaks Maksuintressid Kkku a a Lisa 8 Omakapital Ettevõte asutati Eesti Vabariigi Valitsuse krralduse alusel a. aktsiakapitaliga krni, mis li jagatud ühte liiki nimeliseks aktsiaks nimiväärtusega I 000 krni. Aktsiate ees tasuti mitterahalise sissemaksena, mitterahalise sissemakse esemeks li vedelkütus väärtusega I 000 krni. Seisuga a. n ettevõtte aktsiakapital I 000 krni, sealjuures ettevõtte minimaalne aktsiakapital n krni ja põhikirjajärgselt maksimaalne aktsiakapital ilma põhikirja muutmata saab lla krni. Bilansipäeva järgselt timunud aktsiakapitali suurendamise khta n tdud inf lisas II. ~~.lunatuse liige 14 Fr identificatin purp0:"t;;'.!/ijy älj ERNST & YOUNG ai OY'. d..: ~4

16 Fr identjficatin purpst;1::; nly i!l ERNST & YOUNG ~ /VI... /, '7."...'IL Ettevõtte ptentsiaalne tulumaksukhustus Ettevõtte jatamata kasum seisuga a n krni. Maksimaalne võimalik tulumaksukhustuse summa, mis võiks kaasneda kgu jatamata kasumi väljamaksmisel dividendidena (arvestades Äriseadustikust tulenevat khustust kanda 1I20k puhaskasumis reservkapitali), n krni. Seega saab dividendidena välja maksta krni. Maksimaalse võimaliku tulumaksukhustuse arvestamisel n lähtutud eeldusest, et jatatavad netdividendidja nende maksmisega kaasnev tulumaksukulu kkku ei või ületadajatuskõlblikku kasumit seisuga a. Lisa 9 Kasutusrent Kasutusreut 2005.a li ruumide kasutusrendilepingutest tulenev rendikulu kkku krni. LisalO Tehingud setud sapltega Juhatuse liikmete tasud kkku 2005.a. mdustasid krni ja nõukgu liikmete tasud kkku krni. Lisa 11 Bilansipäevajärgsed sündmused a. detsembris tsustati suurendada ettevõtte aktsiakapitali aktsia võrra ( krni). Emiteeritud aktsiate nimiväärtus n I 000 tuhat krni ja nende eest tasuti rahalise sissemaksega 2006.a. jaanuaris. Peale eelpl kirjeldatud aktsiate emiteerimist jaguneb ettevõtte aktsiakapital aastaaruande kstamise hetkel aktsiaks nimiväärtusega I 000 krni. Põhikirja khaselt minimaalselt lubatud aktsiate arv n ning maksimaalselt lubatud aktsiate arv n ning nimetatud minimaalse ja maksimaalne aktsiate arvu piires n ettevõttel õigus muuta ma emiteeritud aktsiate arvu ilma põhikirja muutmata. -~-.~ 15

17 au ERNST & YOUNG Ernst & Yung Baltic AS R;lvalal'sl 1 IOl431allillll Lesll Telqn (, Faks +~n()11461 \.\:.~\.~\ :,~):.:~9J11!( ~ laiiiililj.l('<':c)c~oi11 I Ernst & Yung Baltic AS Ra,. I. bh,) IOI,n 1"lImu!'11.lIIWI!"eL :n 2 (, I 14 () 10 [".\ 372 (, I \\.~Y\\,('Y.cnnvc~ L(tJIjf.lJ~.~LC~_:( :,\:{lln AUDIITORI JÄRELDUSOTSUS AS EESTI VEDELKÜTUSEV ARU AGENTUURI AKTSIONÄRILE Oleme auditeerinud AS Eesti VedelkÜtusevaru Agentuuri (edaspidi "ettevõte") 31. detsember a lõppenud majandusaasta khta kstatud raamatupidamise aastaaruannet (edaspidi "raamatupidamisaruanne"), mis n lisatud meie plt identifitseerituna. Raamatupidamisaruande õigsuse eest n vastutavettevõtte juhtknd. Meie khustus n avaldada auditi tulemusele tuginedes arvamust nimetatud raamatupidamisaruande khta. Välja arvatud sas, mida n kiljeldatud järgmises lõigus, viisime ma auditi läbi kskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Need standardid nõuavad, et audit planeeritaks ja sritataks viisil, mis võimaldaks põhjendatud kindlustundega tsustada, kas raamatupidamisaruanne n kstatud lulises sas krrektselt. Auditi käigus kntrllitakse väljavõtteliselt tõendusmaterjale, millel põhineb raamatupidamisaruandes esitatud infrmatsin. Audit hõlmab ka juhtknna plt kasutatud arvestusprintsiipide ja juhtknnaplsete raamatupidamislike hinnangute kriitilist analüüsi ning seisukhavõttu raamatupidamisaruande esituslaadi suhtes tervikuna. Usume, et audit annab meile põhjendatud aluse arvamuse avaldamiseks. Me ei le salenud varude inventuuris, kuna kõik varud asuvad füüsiliselt väljaspl Eestit. Meie plt testatud prtseduurid lid piiratud meile tse saadetud kinnituskiljade küsimisega varude ladustajate käest ning varude setusdkumentide kntrllimisega. Meie arvates, välja arvatud nende võimalike paranduste mõju, millised leksid võinud sutuda vajalikuks, kui me leksime ise salenud aastalõpu inventuuris, kajastab Ülalmainitud raamatupidamisaruanne kõigis lulistes sades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember a ning nimetatud kuupäeval lõppenud majandusaasta tegevuse tulemust ja rahavgusid kskõlas Eesti hea raamatupidam istavaga. llilm, 4. aprill a Ivar Kiigemägi Vannutatud audiitr A Menlber f Ernst & Yung Glbal

18 KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK Juhatus teeb i üldkslekule ettepaneku jagada kasumit järgmiselt: Jatamata kasum seisuga Eraldised khustuslikku reservkapitali Jatamata kasum peale reservkapitali mdustamist Urmas Vahur Juhatuse liige..q.~...~ a. Alan Vaht Juhatuse liige...9.y..j?.' a. 17

19 JUHATUSE JA NÕUKOGU ALLKIRJAD 2005 MAJANDUSAASTA ARUANDELE i a majandusaasta aruande allkirjastamine P..1.- aprillil 2006.a. Käeslevaga kinnitame AS-i Eesti Vedelkütusevaru Agentuur" a majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust. Juhatuse lllg~ ~...,. Urmas va.~~~.../----~ ~~~ / Einari Kisel Alan Vaht Juhatuse liige tft~- - Nõukgu l~., ee IS At~~en Nõukgu 11Ige Urmas Kidu \~ Nõukgu liige Rain Talmar Nõukgu 4Jüri Võrk -'1.. - liig~. ~~::0 ' N~ ~ Tõnu Aär Nõukgu liige Juhatuse {~ lige 18