Maastikuehitaja_180EKAP_rakenduskavad

Väljavõte

1 Kinnitatud Räpina Aianduskool direktori käskkirjaga nr 1-6/50. Sihtrühm Õppevorm MAASTIKUEHITAJA ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVAD EKR 4. tase kutsekeskharidus Statsionaarne Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) 1. SISSEJUHATUS ÕPINGUTESSE 6 EKAP Õpetajad Katrin Kivistik Kadi Koosapoeg Karin Herman Nõuded mooduli alustamiseks Mooduli eesmärk Õpiväljundid 1. mõistab eriala raames tehtavate tööde mitmekesisust, tööga kaasnevaid peamisi riske ja nende ennetamise võimalusi; Puuduvad Õpetusega taotletakse, et õpilane saab praktilise töö kogemuse ning ülevaate maastikuehitaja tööst ja tööandja ootustest tänapäeva maastikuehitajale ning oskab tegutseda tööõnnetuse korral Hindamiskriteeriumid tutvub veebis praktikaettevõttega ja võtab ühendust ettevõtte esindajaga, kirjeldab erialaga seotud peamisi riske ja selgitab nende ennetamise võimalusi, järgib tööülesannete täitmisel ja vormistamisel kõne- ja kirjakeele normi, 2. annab esmaabi oma pädevuse piires demonstreerib esmaabi andmise oskusi, 3. kasutab arvutit info leidmiseks (AO7) ja kirjalike tööde vormistamiseks AO3 ja AO4 tasemel 4. teeb juhendamisel lihtsamaid praktilisi töid maastikuehitusega tegelevates ettevõtetes ja/või kooli praktikabaasis tutvub veebis praktikaettevõttega ja võtab ühendust ettevõtte esindajaga, kirjeldab ja vormistab igapäevaselt kirjalikult ettevõttes praktika käigus tehtud töid, edastab info tehtud töödest veebipõhiselt juhendajatele iga päev, vormistab kirjalikud tööd vastavalt juhendile, kasutades teksti ja tabeltöötlusprogramme, järgib tööülesannete täitmisel ja vormistamisel kõne- ja kirjakeele normi, osaleb aktiivselt kõikides juhendaja poolt määratud praktilistes töödes, kasutab praktilistel töödel sobivaid tööriideid ja isikukaitsevahendeid, lähtub praktiliste tööde tegemisel töökeskkonnaohutuse ja töötervishoiu nõuetest ning kasutab ergonoolilisi töövõtteid, 1

2 Teemad, alateemad Kooli õppekeskond ja maastikuehitaja kutse Riskid, tööohutus ja esmaabi Praktika Õppemeetodid Hindamine 1. tutvumine kooli õppekeskkonnaga, ülevaate saamine kooli õppekorraldusest, õppimisvõimalustest, eriala kutsestandarditest, kutse taotlemisest ja kutse-eetikast 2. esmase praktikaplaani koostamine 3. erialaga seotud riskide analüüs ja nende ennetamise võimalused ning tervise tugevdamise programmi koostamine 4. praktilised esmaabi andmise harjutused (demonstratsioonid) hindab oma oskusi ja kompetentse toimunud praktika põhjal Mooduli õppemaht 156 tundi jaguneb järgmiselt: auditoorne töö - 22 tundi praktiline töö tundi (sh praktika) iseseisev töö - 20 tundi Kooli õppekeskond, õppekorraldus, õppekava, õppimisvõimalused, eriala kutsestandard, kutse taotlemine, kutse-eetika. Erialaga seotud riskid, nende ennetamine. Tervise tugevdamise programm, selle sisu ja koostamise alused. Esmaabi: Tüüptraumad õpitaval erialal. Tegutsemine õnnetuspaigal. Põhilised esmaabivõtted. Esmaabi lämbumise korral. Uppumine. Haavad ja vereringehäired. Äkkhaigestumised, teadvusekaotus. Kukkumine. Luumurrud. Lihaste ja liigeste venitused. Põletushaavad. Külmumine. Kuumakahjustused. Mürgitused. Võõrkehad. Valud, palavik. Psüühiline kriisiseisund. Liiklusõnnetused. Sidumis- ja toestamisvahendid. Kannatanu tõstmine, kandmine, transportimine. Esmaabi vahendid töökohal. Koduapteek. Praktika. Praktikaplaan, selle sisu, koostamise nõuded. Hooajalised praktilised erialased tööd. Eneseanalüüs. Praktiline töö, demonstratsioon, loeng, info otsimine, info edastamine veebipõhiselt, analüüs, kirjalik ülesanne, ettekanne, rühmatöö, vaatlus Mitteeristav 1. leiab teavet kooli õppekorralduse, õppimisvõimaluste, eriala kutsestandardi ja kutse andmise kohta ning arutleb rühmatöös saadud teabe põhjal õpilaste kohustuste ja õiguste teemal ning aedniku isikuomaduste, kutse-eetika ja kutsenõuete üle 2. esmane praktikaplaan on koostatud ja vormistatud nõuetekohaselt, esitatud eesti keeles, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid 3. analüüsitud on erialaga seotud riske ning lisatud ennetamise võimalused ja koostatud tervise tugevdamise programm, töö on esitatud kasutades infotehnoloogilisi vahendeid ja eesti keeles 4. praktilised esmaabi andmise harjutused (demonstratsioonid) on sooritatud nõuetekohaselt 5. juhendamisel hooajaliste praktiliste 5. sooritab juhendamisel hooajalised erialased tööd õiges järjekorras ja ohutult, on 2

3 erialaste tööde tegemine (demonstreerimine), esmaste töövõtete omandamine 6. praktikajärgne eneseanalüüs Kokkuvõtva hinde kujunemine Õppematerjalid omandanud esmased töövõtted, 6. praktikajärgne eneseanalüüs on vormistatud nõuetekohaselt, esitatud eesti keeles, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid Õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel ja sooritanud kõik etteantud ülesanded nõuetekohaselt ja õigeaegselt Räpina Aianduskooli õppekorralduseeskiri ja lisad. Maastikuehitaja kutsestandard ja kutse taotlemise kord. Tööohutusjuhendid. Õpetaja poolt koostatud jaotusmaterjalid. Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) 2. Joonestamise alused ja joonistamine 6 EKAP Nõuded mooduli alustamiseks Mooduli eesmärk Õpiväljundid Puuduvad Õpetajad Marko Laanes Kadri Maikov Mari Eensaar Õpetusega taotletakse, et õpilane arendab loovust, ruumikujutlusvõimet, silmamõõtu ja proportsioonitunnetust ning oskab lugeda maastikuehituslikku joonist Hindamiskriteeriumid 1) koostab ja vormistab lihtsamad kasutab eesmärgipäraselt esmaseid joonestusvahendeid ja materjale käsitsi joonised käsitsi ja joonestamisel joonestusprogrammi abil vormistab käsitsi joonised vastavalt etteantud nõuetele joonestab käsitsi seletuskirja alusel lihtsamad lõiked joonestab käsitsi seletuskirja alusel lihtsamad detailjoonised joonestab lõike ja kahemõõtmelise detailjoonise, kasutades joonestusprogrammi, vormistab ja prindib joonise etteantud mõõtkavas 2) joonistab esemeid ruumiliselt joonistab lihtsate joonistusvahenditega lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid, arvestades 3

4 3) illustreerib vaba käega joonistades objekti tehnilise mõtte Teemad, alateemad proportsioone joonistab, kasutades perspektiivi ja varjutamist valib meetodi ja joonistab realistliku puu või taimekompositsiooni joonistab vaba käega mudeli järgi kolmemõõtmelise detailjoonise lihtsamad sõlmed Mooduli õppemaht 156 tundi jaguneb järgmiselt: auditoorne töö: 0 tundi praktiline töö: 132 tundi iseseisev töö: 24 tundi 1. Sissejuhatus, jooniste vormistamine, joonte liigid, 2D joonestamine, jooniste mõõtmestamine. 2. 3D joonestamine, jooniste mõõtmestamine 3. Rajatise joonestamine, jooniste mõõtmestamine Arhitektuuriline kiri Rajatise mõõtmestamine. Vaateline detail, mõõtmed. Kasutaja liidese omapära (Kontrolli riba, Pealkirjariba, Menüüd, Tööriistaribad, Joonistamisala, Status bar, Suuruse/väärtuse kontrolli riba). Mõõtühikud. Model info. Järeldustüübid. Joonistamise tööriistariba. Edit tööriistariba (Orbit, Tõmba ja tõuka, Scale, Move/Copy). Tööriistaribad Construcion. Camera. Display style. Views. Layers. Follow Me. SketchUp kiiresituskaart Ristisomeetria, lõige. Pindadele materjalide lisamine. Käsitlemine. Varjude näitamine. CAD-i joonistuse üleviimine. Cad-i geomeetria. Navigeerimine mudelis. Sandbox-i ideoloogia (maastikumudel). Animatsioon (.avi) video Välismõõtmestamine. Plaanimaterjali koostamine. sh. iseseisev töö Õpimapp. Rajatise joonestustöö etteantud rajatise põhjal. sh. praktika Laboratoorsed tööd. Õppemeetodid Hindamine 1. Sissejuhatus, jooniste vormistamine, joonte liigid Loeng, praktiline töö. Eristav Eristav 4

5 Hinne 3 Hinne 4 Hinne 5 Tunneb jooniste formaate. Teab joonte liik ja nende kasutusalasid. Tunneb jooniste formaate. Teab joonte liik ja nende kasutusalasid. Tähestik vormistatud korrektselt. Tunneb jooniste formaate. Teab joonte liik ja nende kasutusalasid. Tähestik vormistatud korrektselt. Kirjanurk vormistatud korrektselt. 2. 2D joonestamine, Jooniste mõõtmestamine. Eristav 2.1. Vaateline detail, mõõtmed Teostab detaili joonestuse veatult. Mõõtmete paigutamisel esineb vigu. Joonte liigid valed Vaateline detail, ring, mõõtmed Teostab detaili joonestuse veatult. Mõõtmete paigutamisel esineb vigu. Joonte liigid valed. Ringi joonestamine 3. 3D joonesatmine, jooniste mõõtmestamine Hinne 3 Hinne 4 Hinne 5 Teostab detaili joonestuse veatult. Mõõtmete paigutamisel esineb vigu. Joonte liigid õiged. korrektne. Eristav 3.1. Ristisomeetria Teostab detaili joonestuse veatult. Mõõtmete paigutamisel esineb vigu. Joonte liigid valed. Teostab detaili joonestuse veatult. Mõõtmete paigutamisel esineb vigu. Joonte liigid õiged. Ringi joonestamine korrektne. Hinne 3 Hinne 4 Hinne 5 Teostab detaili joonestuse veatult. Mõõtmete paigutamisel esineb vigu. Joonte liigid õiged. Teostab detaili joonestuse veatult. Mõõtmete paigutamine õige. Joonte liigid õiged. Teostab detaili joonestuse veatult. Mõõtmete paigutamine õige. Joonte liigid õiged. Ringi joonestamine korrektne. Teostab detaili joonestuse veatult. Mõõtmete paigutamine õige. Joonte liigid õiged Ristisomeetria, lõige. Teostab detaili joonestuse Teostab detaili joonestuse Teostab detaili joonestuse 5

6 4. 2D joonestamine, jooniste mõõtmestamine Vaateline detail, mõõtmed. Cad-i geomeetria. Kokkuvõtva hinde kujunemine veatult. Mõõtmete paigutamisel esineb vigu. Joonte liigid valed. Lõike teostab korrektselt. Mitteeristav veatult. Mõõtmete paigutamisel esineb vigu. Joonte liigid õiged. Lõike teostab korrektselt. veatult. Mõõtmete paigutamine õige. Joonte liigid õiged. Lõike teostab korrektselt. Teostab detaili joonestuse veatult. Mõõtmete paigutamine õige. Joonte liigid õiged Kokkuvõttev hinne kujuneb kui õpilane on sooritanud kõik kirjalikud ja praktilised ülesanded sh. iseseisva töö vähemalt lävendi tasemel (hinne 3 (rahuldav) ja A arvestatud). Õppematerjalid Õpetaja jaotusmaterjalid Mooduli nr 3. Nõuded mooduli alustamiseks Mooduli eesmärk Õpiväljundid Mooduli nimetus KARJÄÄRI PLANEERIMINE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED Mooduli maht (EKAP) 6 EKAP Õpetajad Anu Seim Tiiu Ruuspõld Katrin Kivistik Uno Minka Ülle Viksi puuduvad õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused, teadmised ja pädevused enda karjääri planeerimiseks kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Õpilane kasutab erinevaid infoallikaid ja arvutirakendusi ning internetivõimalusi, oskab vajadusel otsida nõu, tuge ja teavet ning hindab saadud info usaldusväärsust. Hindamiskriteeriumid 6

7 Õpilane: 1. mõistab oma vastutust teadlike otsuste langetamisel elukestvas karjääriplaneerimise protsessis 2. mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist 3. mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas 4. mõistab oma õigusi ja kohustusi töökeskkonnas toimimisel analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevaid ja nõrku külgi seostab kutse, eriala ja ametialase ettevalmistuse nõudeid tööturul rakendamise võimalustega leiab iseseisvalt informatsiooni tööturu, erialade ja õppimisvõimaluste, praktika- ja töökohtade kohta ning koostab juhendi alusel elektroonilisi kandideerimisdokumente (CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus), lähtudes dokumentide vormistamise heast tavast valmistab ette ja osaleb näidistööintervjuul kirjeldab enda majanduslikke vajadusi, lähtudes ressursside piiratusest ning koostab juhendamisel enda lühi- ja pikaajalise karjääriplaani selgitab nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust koostab juhendi alusel elektrooniliselt enda leibkonna ühe kuu eelarve loetleb Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse ja täidab juhendamisel etteantud andmete alusel elektroonilise näidistuludeklaratsiooni leiab iseseisvalt informatsiooni finantsasutuste poolt pakutavate peamiste teenuste ja nendega kaasnevate võimaluste ning kohustuste kohta, kasutab majanduskeskkonnas orienteerumiseks juhendi alusel riiklikku infosüsteemi e-riik kirjeldab meeskonnatööna ettevõtluskeskkonda Eestis enda õpitavas valdkonnas ning võrdleb iseseisvalt lähtuvalt ettevõtluskeskkonnast enda võimalusi tööturule sisenemisel palgatöötajana ja ettevõtjana kirjeldab meeskonnatööna vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid, tutvustab ühe ettevõtte majandustegevust ja seda mõjutavat ettevõtluskeskkonda arvestab juhendi abil iseseisvalt ajatöö, tükitöö ja majandustulemustelt makstava tasu bruto- ja netopalka ning ajutise töövõimetuse hüvitist kirjeldab meeskonnatööna kultuuridevaheliste erinevuste mõju ettevõtte majandustegevusele kirjeldab ja analüüsib ettevõtte äriideed õpitava valdkonna näitel ja koostab elektrooniliselt meeskonnatööna juhendi alusel lihtsustatud äriplaani loetleb ja selgitab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse peamisi suundumisi, lähtudes riiklikust strateegiast tööandja ja töötajate peamisi õigusi ning kohustusi ohutu töökeskkonna tagamisel ja kirjeldab riskianalüüsi olemust tunneb ära ja kirjeldab meeskonnatööna töökeskkonna üldisi füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, psühhosotsiaalseid ja füsioloogilisi ohutegureid ja meetmeid nende vähendamiseks 7

8 5. käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil Teemad, alateemad Suhtlemise alused. Majanduse ja ettevõtluse alused tunneb ära tööõnnetuse ja loetleb meeskonnatööna lähtuvalt seadusandluses sätestatust töötaja õigusi ja kohustusi seoses tööõnnetusega, leiab iseseisvalt töötervishoiu ja tööohutuse alast informatsiooni erinevatest allikatest juhtumi näitel kirjeldab meeskonnatööna tulekahju ennetamise võimalusi ja enda tegevust tulekahju puhkemisel töökeskkonnas leiab iseseisvalt töölepinguseadusest informatsiooni töölepingu, tööajakorralduse ja puhkuse kohta, loetleb iseseisvalt töötaja õigusi, kohustusi ja vastutust sisaldavaid organisatsioonisiseseid dokumente ning võrdleb töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu peamisi erinevusi kirjeldab iseseisvalt juhendi alusel üldist asjaajamist ja dokumendihaldust organisatsioonis ning koostab ja vormistab juhendi alusel iseseisvalt elektrooniliselt algatus- ja vastuskirja ning e-kirja, sh allkirjastab digitaalselt kirjeldab iseseisvalt dokumentide säilitamise vajadust organisatsioonis ja seostab seda isiklike dokumentide säilitamisega kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid, sh järgib telefoni- ja internetisuhtluse head tava järgib üldtunnustatud käitumistavasid kasutab tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid kirjeldab juhendi alusel meeskonnatööna kultuurilisi erinevusi suhtlemisel Mooduli õppemaht 156 tundi jaguneb järgmiselt: auditoorne töö tundi praktiline töö 33 tundi iseseisev töö - 23 tundi SUHTLEMISE ALUSED Suhtlemise mõiste. Suhtlemise sisemised tagamaad (põhimõtted, väärtused, identiteet, eesmärk). Suhtlemisvahendid, suhtlemisviisid. Suhtlemisakti etapid. Suhtlemistõkked. Suhtlustasandid. Suhtlemise baasoskused. Kontaktioskused. Kuulamisoskused: aktiivne kuulamine, kuulamistõkked. Selge eneseväljendamine. Enesekehtestamine. Alistuv ja agressiivne käitumine. Konstruktiivne tagasiside. Konfliktid ja nende lahendamise strateegiad. Konflikti vahendamine. MAJANDUSE ALUSED. Majandusteooria olemus, majanduse põhiküsimused, mõisteid. Inimeste majanduslik käitumine ja mõtlemine ühiskonnas. Vajadused ja ressursid. Nõudluse ja pakkumise mehhanismid. Turumajanduse olemus. Eraomand, hinnasüsteem ja konkurents. Valitsuse roll ja funktsioonid: eelarve, maksud ja nende olemus. Finantsasutused ja nende 8

9 Töökeskkonnaohutuse ja tööseadusandluse alused Dokumendihaldus teenused, ETTEVÕTLUSE ALUSED Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ettevõtluse põhialused ja ettevõtluse koht majanduses, Ettevõtte loomise etapid. Ettevõte ja seadustemaastik Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja. Ettevõtlust toetavad tugisüsteemid. Äriidee olemus ja püstitamine. Äriplaani koostamise põhimõtted. Äriplaani koostamine TÖÖ TASUSTAMINE Töö tasustamise alused: aja- ja tükipalk, põhi- ja keskmine palk, lisatasu ja juurdemaksed; puhkuse tasustamine. Kinnipidamised palgast. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS. Töökeskkond: üldnõuded, töökoht, töövahend. Tööolme. Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna ohutegurid ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll. Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused. Turvalisus. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus. ESMAABI. Tüüptraumad õpitaval erialal. Tegutsemine õnnetuspaigal ja kannatanu esmane ülevaatus, edasiste õnnetuste vältimine ja abi kutsumine. Põhilised esmaabivõtted erinevate traumade korral: haavad ja verejooksud, luumurrud, lülisambatraumad (või lülisambatrauma kahtlus), liigesetraumad, mürgitused, kemikaalikahjustused, põletused, külmumised, võõrkehad. Äkkhaigestumised. Krooniliste haiguste ägenemised. Teadvusetu kannatanu abistamine (külgasend). Elustamine. Psüühiline kriisiseisund. Kannatanu tõstmine, kandmine, transportimine. Esmaabi vahendid töökohal. TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED. Lepingulised suhted: lepingu mõiste; lepingulisi kohustusi sätestavad õigusaktid; lepingute liigid, sisu ja sõlmimise kord. Tööleping: töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused; töölepingu kohustuslikud tingimused; määratud ja määramata ajaks töölepingu sõlmimine; muutmine, lõpetamine. Katseaeg. Töötaja üleviimine teisele tööle. Kollektiivleping. Töövaidluste lahendamine. Töötajate usaldusisik. Töö-ja puhkeaeg; tööpäev, töönädal, töövahetus. Ületunnitöö. Töötamine puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel. Puhkuse liigid: põhi- ja palgatapuhkus, vanemapuhkused, õppepuhkus ja nende andmise kord. 1.DOKUMENDIHALDUSE KORRALDAMINE 1.1. Põhimõisted Asjaajamise korraldamise eesmärk ja üldpõhimõtted ettevõttes Asjaajamise korraldamist reguleerivad õigusaktid ja nende kehtivusala Asjaajamise alusdokumendid Kaasaegne dokumendihaldussüsteem. 9

10 Karjääriõpetus sh. iseseisev töö 1.6. Dokumendiringlus. Registreerimine, menetlemine, säilitamine 2. DOKUMENTIDE LOOMINE 2.1. Dokumendiplank (üldplank, kirjaplank), väljad, üldnõuded dokumentidele Ametikirja vormingu elemendid (vastavalt kirja standardile), nende paiknemine kirjaplangil, vormistamise reeglid Elektrooniline dokument, dokumendi mall Ametikirjade liigid (algatuskiri, vastuskiri, kaaskiri; järelepärimine, tellimus, võlanõue, pretensioon, avaldus, jt) Ametikirja eriliigid (volikiri, garantiikiri, tõend, teatis) 2.6. Korrektne keelekasutus ametikirjades jt dokumentides (sagedasemad vead, lühendid, telefoninumbrid, koodid, kuupäevad, perekonnanimede käänamine) 2.7. Ametlik e-kiri (meilietikett, e-kirja vorming, e-kirjale vastamine) Käskkiri, protokoll, akt 3. PERSONALIDOKUMENDID 3.1. CV vormistamine Kaaskirja, motivatsioonikirja vormistamine. KARJÄÄRIÕPETUS Enesetundmine ja selle tähtsus karjääri planeerimisel. Isiksuseomadused: närvisüsteemi tüüp, temperament, iseloom; väärtused, vajadused, motivatsioon, hoiak, emotsioonid, positiivne mõtlemine; võimed, intelligentsus, huvid, oskused; minapilt ja enesehinnang, reflektsioon, sotsiaalne küpsus. Tööturu tundmine ning selle tähtsus karjääri planeerimisel Muutuv tööturg: hetkeolukord, trendid, arengud, prognoosid. Hariduse ja tööturu vahelised seosed,kutsesüsteem, elukestev õpe Planeerimine, otsustamine, karjääriplaan Otsustamine ja seda mõjutavad tegurid alternatiivid valikutes, omavastutus, aja planeerimine. Karjääriplaneerimine kui elukestev protsess: karjäär, karjääriplaneerimine, karjääriinfo allikad, infootsimine, karjäärinõustamine, muutustega toimetulek, elurollid, elulaad. Tööotsimine: kandideerimisdokumendid, tööintervjuu, tööotsimisallikad. Lühi- ja pikaajaline karjääriplaan lähtuvalt erialast. 1. E-õpimapi koostamine - sisaldab õpetaja antud e-jaotusmaterjale ja iseseisvalt koostatud töid ning enesehinnangut õppijana oma eesmärkide saavutamise kohta. Koostatud vastavalt kirjalike tööde juhendile kogu moodulis läbitud teemade kohta, 2. Iisiksusliku SWOT-i koostamine 3. Elektrooniliselt pere-eelarve koostamine 1 kuu kohta reaalsete tulude ja kulude põhjal, 10

11 sh. praktika Õppemeetodid Hindamine sh. hindekriteeriumid sh. kokkuvõtva hinde kujunemine plaani jälgimine 4. Äriplaani vormistamine 5. Koostada ja vormistada juhendi abil asjaajamise heale tavale ja kirjakeele normidele vastav elektrooniline algatuskiri ja vastuskiri ning allkirjastada see digitaalselt. 6. Koostada ja vormistada iseseisvalt ametlik e-kiri ja vastus sellele. 7. Koostada ja vormistada CV, kaaskiri, motivatsioonikiri. 8. Lühi-ja pikaajalise karjääriplaani koostamine. Puudub Loeng, arutelu, praktiline töö, tööleht, küsimustik, meeskonnatöö, juhtumianalüüs, tööleht, arvutipõhine töö,iseseisev töö, demonstratsioon, tagasiside Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul Mitteeristav hindamine A / MA Kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul sh.hindamismeetodid 1.Lühi-ja pikaajalise karjääriplaani koostamine SWOT-ina ja esitlemine 2.E-õpimapi koostamine ja esitlemine Mitteeristav hindamine A / MA Avaleht, sisukord Materjali teemakohasus, ülesehitus Esitlemine, ettekandmine Mitteeristav hindamine A / MA Avaleht, sisukord Karjääriplaan on koostatud vastavalt kooli kirjalike tööde juhendile. Sisaldab: isiksuslikku SWOT-i; elektroonilisi kandideerimisdokumente (CV, motivatsioonikiri, sooviavaldus); ettevalmistatud tööintervjuud lühi- ja pikaajalisi eesmärke Väljendab ennast selgelt, kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist E-õpimapp on koostatud vastavalt kirjalike 11

12 Õppematerjalid Asjakohasus Esitlemine Ettekandmine tööde juhendile. Sisaldab kogu mooduli õpetajate poolt antud e-jaotusmaterjale ja iseseisvalt koostatud töid ning enesehinnangut õppijana oma eesmärkide saavutamise kohta. Demonstreerib, et materjal on loogiliselt üles ehitatud Väljendab ennast selgelt, kasutab situatsioonile sobivat verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist. Õpetaja konspekt, jaotusmaterjalid (k.a e-jaotusmaterjalid) Edukad läbirääkimised. 1. ja 2. osa Stuart,D. Enesekehtestamine - ei või jah? Niiberg, T, Urva, T. Etikett - äriedu võti: käsiraamat Post, P, Post, P Intelligentsuse psühholoogia Mõttus, R. Konfliktidest ja suhtlemisoskustest... Krips H. Kultuuridevahelised erinevused: kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre Lewis, Richard D Ole oma elu peremees: kuidas kasutada enda sisemist psühhoenergiat Sinelnikov, V. Suhtlemise kuldreeglid: tunnusta, naerata ja kehtesta Niiberg, T. Suhtlemine probleemsete... Krips,H., Siivelt,P., Rajasalu, A. Sõbraks olemise kunst Niiberg, T. Majanduse ABC A. Arrak jt Ettevõtlikkusest ettevõtluseni R.Eamets jt. Ettevõtlusõpik-käsiraamat Suppi, K. Põllumajandusturundus T.Ohvril

13 Moodle e-kursus Majandusõpetuse alused, T.Ruuspõld Moodle e-kursus Ettevõtluse alused, T.Ruuspõld Dokumentide näidised Kõrven T.-R. Dokumendihaldus. Tallinn: Külim,2006 Raadik, M. Kuidas vormistada ametikirja? Tartu, 2008 Raadik, M. Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Tallinn, 2011 EVS 882-1:2013. Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1: Kiri Abiks kandideerijale. Karjäärikeskus. Europassikeskus. Rajaleidja. Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad 4. MURU RAJAMINE JA HOOLDAMINE 12 EKAP Reet Palusalu Jaana Vaino Nõuded mooduli alustamiseks puuduvad Mooduli eesmärk Õpiväljundid Õpetusega taotletakse, et õpilane rajab ja hooldab muru iseseisvalt või meeskonnatööna. Hindamiskriteeriumid 13

14 Õpilane: 1. mõistab muru rajamise põhimõtteid, lähtudes kasvupinnasest ja murutaimedest 2. rajab muru käsitsi või käsikülvikut kasutades Eristab peamisi murutaimi ning enamlevinud muru-umbrohtusid. Eristab erinevate lõimiste ja ph-ga kasvupinnaseid, suutes määrata viimaseid käepäraste vahenditega ning soovitada ja kasutada erinevaid pinnast parandavaid komponente optimaalsetes kogustes. Hindab ja analüüsib oma töö vastavust projektile, sobivust ümbritsevasse keskkonda ning töökultuuri tööprotsessi kestel. Märgib maha istutus- või külvipinna, lähtudes projektist. Valmistab ette külvipinna, arvestades olemasolevat pinnast, vajadusel rullib. Valib muruseemne külvamiseks etteantud seemnesegudest sobiva, vastavalt kasvupinnasele. Külvab muruseemned ja väetise käsitsi või külvikuga ühtlaselt üle külvipinna optimaalse külvinormiga. Rehitseb muruseemne pinnasesse. Rullib rehitsetud ala vastavalt vajadusele. Hindab ja analüüsib oma töö vastavust projektile, sobivust ümbritsevasse keskkonda ning töökultuuri tööprotsessi kestel. 3. paigaldab ja kastab siirdmuru Valmistab ette siirdmuru paigaldamiseks kavandatud pinna, arvestades olemasolevat pinnast, vajadusel rullib. Paigaldab siirdmuru käsitsi, arvestades maapinna eripära ja ilmastikutingimusi, kastab paigaldatud siirdmuru. Hindab ja analüüsib oma töö vastavust projektile, sobivust ümbritsevasse keskkonda ning töökultuuri tööprotsessi kestel. 4. hooldab muru ja teeb umbrohutõrjet käsitsi või vastavat tehnikat kasutades Hindab muru kastmisvajadust ja vajadusel kastab, tagades maapinna ühtlase niiskumise nõutud sügavuseni. Hindab muru niitmisvajadust ja niidab muru, kasutades mehhanisme. Hindab muruheintaimede väetusvajadust ja väetab vastavat kasvuperioodi silmas pidades sobivaima väetise ja optimaalseima väetusnormiga Pinnase lupjamine ph alandamiseks. Hindab muruheintaimedest kamara õhustamise vajadust ja vastavalt vajadusele õhustab, kasutades mehhanisme. Esitab rollimänguna muru heintaimiku taimekaitsega seotud töid, kasutades taimekaitsevahendeid imiteerivaid lahuseid ning täites ohutusnõudeid. Hindab ja analüüsib oma töö vastavust projektile, sobivust ümbritsevasse keskkonda ning töökultuuri tööprotsessi kestel. 14

15 Teemad, alateemad 1. Murudena kasvatatavad enamlevinud heintaimed ja murudes enamlevinud umbrohud ning pinnase ph ja lõimise määramine 2. Muru rajamine seemnest 3. Muru rajamine siirdmurust 4. Muru hooldamine põhimõtted sh. iseseisev töö Õppemeetodid Hindamine Hindamismeetodid Mooduli õppemaht 312 tundi jaguneb järgmiselt: Auditoorne töö - 24 tundi Praktiline töö tundi (sh praktika) Iseseisev töö - 48 tundi 1.1 Murudena kasvatatavad enamlevinud heintaimed. 1.2 Murudes enamlevinud püsiumbrohud. 1.3 Mulla ph ja lõimise määramine käepäraste vahenditega. 2.1 Mahamärkimise meetodid. 2.2 Pinnase ettevalmistus muru seemnest külviks. 2.3 Muruseemne valik ja külvamine nii käsitsi kui ka külvikuga. 2.4 Muruseemne pinnasesse rehitsemine ja pinnase rullimine. 3.1 Pinnase ettevalmistus muru rajamiseks siirdmurust. 3.2 Siirdmuru paigaldamine käsitsi. 3.3 Siirdmuru kastmine. 4.1 Muru kastmine. 4.2 Muru niitmine. 4.3 Murukamara aereerimine. 4.4 Muru väetamine. 4.4 Pinnase lupjamine viimase ph alandamiseks. 4.6 Taimekaitsetööd muru hooldamisel 4.7 Erialane põhisõnavara 48 tundi Interaktiivne loeng, rühmatöö ja õppekäik haljasaladele muru heintaimede ja umbrohtude tundmaõppimiseks. Praktiline töö: maapinna ettevalmistamine muru rajamiseks seemnest ja siirdmurust; muru rajamine seemnete külvist, siirdmurust; muruala hooldamine. Mooduli kokkuvõttev hindamine toimub eristavalt herbaariumi esitamisel ja praktilistes töödes osalemise alusel ning kujundav hindamine toimub kogu õppeprotsessi jooksul Hindekriteeriumid 15

16 Eristav hindamine pinnase ph ja lõimise määramine 3 (lävend) Eristab erineva ph ja lõimisega kasvupinnaseid, suutes määrata viimaseid käepäraste vahenditega 4 Eristab erineva ph ja lõimisega kasvupinnaseid, suutes määrata viimaseid käepäraste vahenditega ning eristab pinnast parandavaid komponente 5 Eristab erineva ph ja lõimisega kasvupinnaseid, suutes määrata viimaseid käepäraste vahenditega. Eristab pinnast parandavaid komponente ja nende mõju pinnaste omadustele ning oskab soovitada ja kasutada erinevaid pinnast parandavaid komponente optimaalsetes kogustes. Muru rajamine seemnest 3 (lävend) Oskab rakendada vähemalt 1 mahamärkimise ning 1 pinnase ettevalmistuse meetodit muru seemnest külviks. Oskab eristada erinevaid muruseemnesegusid ning muru külvist rajada vähemalt ühel viisil (kas käsitsi või külvikuga). Oskab muruseemne pinnasesse rehitseda ja pinnast rullida. 4 Oskab rakendada vähemalt 2 mahamärkimise ning eristab erinevaid pinnase ettevalmistuse meetodit ja neist üht ka rakendada muru seemnest külviks. Oskab eristada erinevaid muruseemnesegusid ning kasutada neid vastavalt valgustingimustele. Oskab muru külvist rajada nii käsitsi kui ka külvikuga. Oskab muruseemne pinnasesse rehitseda ja pinnast rullida. 5 Oskab rakendada vähemalt 2 mahamärkimise ning eristab erinevaid pinnase ettevalmistuse meetodit ja neist üht ka rakendada muru seemnest külviks. Oskab eristada erinevaid muruseemnesegusid ning kasutada neid vastavalt valgustingimustele ning pinnase ph-le, ja lõimisele. Oskab muru külvist rajada nii käsitsi kui ka külvikuga. Oskab muruseemne pinnasesse rehitseda ja pinnast rullida. Oskab hinnata ning analüüsida muru rajamiseks vajalikke vahendeid ja ajakulu. On sooritanud etteantud ülesanded nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Muru rajamine siirdmurust 16

17 3 (lävend) Oskab rakendada vähemalt 1 mahamärkimise meetodit ning paigaldab siirdmuru juhendamisel etteantud tööriistu kasutades. Kastab siirdmuru paigaldusjärgselt. 4 Oskab rakendada vähemalt 2 mahamärkimise ning paigaldab siirdmuru. Oskab siirdmuru paigaldamise järgselt kasta. 5 Oskab rakendada vähemalt erinevaid mahamärkimise meetodeid ning paigaldab siirdmuru iseseisvalt. Oskab hinnata ning analüüsida muru rajamiseks vajalikke vahendeid ja ajakulu. On sooritanud etteantud ülesanded nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Muru hooldamine 3 (lävend) Oskab muru kasta, niita, aereerida, väetada. 4 Oskab hinnata muru kastmis-, niitmis-, väetus-, aereerimis- ja lupjamise vajadust ning vajadusel viimaseid rakendada. 5 Oskab hinnata muru kastmis-, niitmis-, väetus-, aereerimis- ja lupjamise ja taimekaitsetööde vajadust ja vajadusel viimaseid sooritada ning läbi viia taimekaitsetöd. Oskab kasuta erialast põhisõnavara. Oskab hinnata ning analüüsida muru rajamiseks vajalikke vahendeid ja ajakulu. On sooritanud etteantud ülesanded nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Iseseisev töö murutaimede ja umbrohtude tundmine 3 (lävend) Suudab eristada ning määrata (eesti keeles) vähemalt 5 erinevat muruheintaimi ja oskab viimaseid herbariseerida soovitusnimekirjast: aasnurmikas, punane aruhein, sale-haguhein, lamba aruhein, harilik kastehein, karjamaa raihein 4 Suudab eristada ning määrata (eesti keeles): vähemalt 5 erinevat muruheintaimi ja oskab viimaseid herbariseerida soovitusnimekirjast: aasnurmikas, punane aruhein, sale-haguhein, lamba aruhein, harilik kastehein, karjamaa raihein ja vähemalt 10 erinevat muru-umbrohtu ja oskab viimaseid herbariseerida soovitusnimekirjast: 17

18 Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine Õppematerjalid murunurmikas, valge ristik, võilill, kirikakar, külmamailane, kerahein, harilik linnurohi, hanijalg, suur teeleht, süstlehine teeleht, roomav tulikas, põld-kadakkaer, teekummel, raudrohi, kortsleht, teekummel. 5 Suudab eristada ning määrata (eesti ja ladina keeles): vähemalt 5 erinevat muruheintaimi ja oskab viimaseid herbariseerida soovitusnimekirjast: aasnurmikas, punane aruhein, sale-haguhein, lamba aruhein, harilik kastehein, karjamaa raihein ja vähemalt 10 erinevat muru-umbrohtu ja oskab viimaseid herbariseerida soovitusnimekirjast: murunurmikas, valge ristik, võilill, kirikakar, külmamailane, kerahein, harilik linnurohi, hanijalg, suur teeleht, süstlehine teeleht, roomav tulikas, põld-kadakkaer, teekummel, raudrohi, kortsleht, teekummel *Kogub iseseisvalt herbaariumi koostamiseks materjali, määrab iseseisvalt kogutud taimse materjali; vormistab viimase herbaariumiks ja oskab kasutada koostatud herbaariumi. Kokkuvõttev hinne kujuneb, kui õpilane on sooritanud kõik praktilised ülesanded sh. iseseisva töö vähemalt lävendi tasemel (hinne 3 (rahuldav) ja sooritanud kõik etteantud ülesanded nõuetekohaselt ja õigeaegselt, st vastavalt tunniplaanile. Akeroyd, S (2012). Lawns and Groun Cover. Royal Horticultural Society. Mölder, A. (2012). Haljasalade kasvupinnased ja multšid. SA INNOVE MaaRyl 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd. (2011). Eestikeelne väljaanne ET INFOkeskus AS. Saar. M. (2009). Kauni muru saladus. Ajakirjade Kirjastus. Randoja-Muts, R. (2009). Peenar Sinu aias, mahamärkimine, rajamine, hooldamine. Menu Kirjastus. Wirth, P. (2008). Der Groβe Gartenplanner. Ulmer. Saar.M. (1979). Murud. Valgus Kuusk.V. (1972). Taimede välimääraja. Valgus Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad 18

19 5. ISTUTUSALADE RAJAMINE JA HOOLDAMINE Nõuded mooduli alustamiseks Mooduli eesmärk Õpiväljundid Õpilane: 1. tunneb istutusalade rajamise põhimõtteid, aias ja haljasalal kasutatavaid taimi, umbrohtusid, taimekahjustajaid, kasvupinnaseid 2. tunneb taimede paljunemist ja paljundamise meetodeid Puuduvad 23 EKAP Anu Käär Merike Aomets Jaana Vaino Katrin Uurman Urmas Roht Andres Vaasa Reet Palusalu Anu Torim Heli Molok Õpetusega taotletakse, et õpilane oskab projekti (tööjoonise) alusel rajada, taimestada ja hooldada eritüüpi istutusalasid, kasutades selleks vajalikke materjale, tööriistu ja seadmeid Hindamiskriteeriumid Õpilane: tunneb ära ja kirjeldab aias ja haljasalal kasvavaid taimi, nimetab neid eesti ja ladina keeles, kirjeldab nende süstemaatilist kuuluvust ning morfoloogilisi tunnuseid, vajadusel kasutab erinevaid andmebaase lisainformatsiooni leidmiseks taimede liigituse ja omaduste kohta selgitab taime kasvutingimusi (kasvukoha-, ilmastiku- ja mullastikutingimused, kasvualused) kirjeldab kasvupinnaste omadusi, määrab mulla lõimise ja happesuse käepäraste vahenditega kirjeldab nõlvade taimedega toestamise põhimõtteid ja kindlustab nõlvad liigitab ja kirjeldab enamlevinud ilutaimede haiguseid ja kahjureid, selgitab taimekaitsetööde põhimõtted, teeb taimekaitsetöid, kasutades taimekaitsevahendeid vastavalt nõuetele eristab ja kirjeldab peamisi umbrohtusid, tõrjub umbrohtu, kasutades erinevaid tõrjevõtteid, teades nende liigitust, omadusi ja kasutuspõhimõtteid, iseloomustab süstemaatikat ja morfoloogilisi tunnuseid kirjeldab taimede paljundamist, paljundusmaterjali liigitust, omadusi ja kvaliteedinõudeid ning paljundab roht- ja puittaimi hindab ja analüüsib oma töö vastavust projektile (tööjoonisele), sobivust ümbritsevasse 19

20 keskkonda ning töökultuuri tööprotsessi kestel osaleb meeskonnatöös, jagab teistega vajalikku informatsiooni 3. valmistab ette istutusalad valib mahamärkimise meetodi, märgib istutusalad ja nende kõrgused ning taimede kasvukohad, lähtudes projektist (töökirjeldusest) ning kasutades mõõteriistu (mõõdulint, nivelliir) valmistab ette kasvualuse käsitsi ja masinatega (mullafrees) arvestades projekti, olemasolevat pinnast ja planeeritud taimi kirjeldab geosünteetide, multšide, ja erinevate servamaterjalide liigitust ja omadusi, arvutab materjali mahud; hindab ja analüüsib oma töö vastavust projektile (tööjoonisele), sobivust ümbritsevasse keskkonda ning töökultuuri tööprotsessi kestel osaleb meeskonnatöös, jagab teistega vajalikku informatsiooni 4. rajab ja viimistleb istutusalasid paigaldab istutusala servad, geosünteedid, lähtudes projektist (töökirjeldustest) ja objekti eripärast külvab aiakultuuride seemned vastavalt juhendile istutab, kastab ja toestab taimed, lähtudes projektist (töökirjeldusest), arvestades istiku tüüpi, suurust, taime liiki, vajadusel teeb istutusjärgse tagasilõikuse (nt hekid) ning kasutades ergonoomilisi töövõtteid istutab ja toestab suured puud, arvestades istutusnõudeid, haljastusprojekti (töökirjeldust) ning järgides tööohutusnõudeid ja ergonoomilisi töövõtteid hindab ja analüüsib oma töö vastavust projektile (tööjoonisele), sobivust ümbritsevasse keskkonda ning töökultuuri tööprotsessi kestel osaleb meeskonnatöös, jagab teistega vajalikku informatsiooni 5. hooldab istutusalasid kirjeldab geosünteetide, multšide, ja erinevate servamaterjalide liigitust ja omadusi, arvutab materjali mahud; multšib, lähtudes projektist (töökirjeldusest) ja arvestades aastaaega, mullapinna olukorda (niiskus, temperatuur), taimede kasvunõudeid ning kasutades ergonoomilisi töövõtteid kirjeldab hekkide lõikamise põhimõtteid, pügab ja/või noorendab hekke, kasutades selleks ettenähtud masinaid ja hekikääre, järgides ergonoomika, töökeskkonna ja - ohutusnõudeid ning head aianduslikku tava teeb ilupuude ja -põõsaste, viljapuude ja marjapõõsaste hooldus-, kujundus- ja noorenduslõikust, järgides head aianduslikku tava, puude hooldamise korda, keskkonna- ja tööohutusnõudeid ning kasutades selleks ettenähtud tehnilisi vahendeid 20

21 6. kasutab erialast põhisõnavara eesti keeles, taimede nimetusi ladina keeles, loeb ja tõlgib erialaseid võõrkeelseid materjale 7. kasutab arvutit teabe leidmisel (AO7) ja kirjalike tööde vormistamisel tasemel AO3 ja AO4 Rohttaimed avamaal Puittaimed Teemad, alateemad hooldab (lõikab, kastab, multšib, kobestab, rohib, toestab, valmistab talveks ette jm) ilutaimi, arvestades head aianduslikku tava selgitab taimede üldisi väetamise põhimõtteid, väetiste mõju taimedele ja keskkonnale, väetab taimi vastavalt väetusskeemile, arvestades väetise külvinorme esitab rollimänguna taimekaitsetöid, kasutades taimekaitsevahendeid imiteerivaid lahuseid ning täites ohutusnõudeid hindab ja analüüsib oma töö vastavust projektile (tööjoonisele), sobivust ümbritsevasse keskkonda ning töökultuuri tööprotsessi kestel osaleb meeskonnatöös, jagab teistega vajalikku informatsiooni loeb ja mõistab juhendite sisu, annab selgitusi eesti keeles, kasutades erialast terminoloogiat tunneb ära ja kirjeldab aias ja haljasalal kasvavaid taimi, nimetab neid eesti ja ladina keeles, kirjeldab nende süstemaatilist kuuluvust ning morfoloogilisi tunnuseid, vajadusel kasutab erinevaid andmebaase lisainformatsiooni leidmiseks taimede liigituse ja omaduste kohta leiab erialast infot, vormistab kirjalikud tööd vastavalt juhendile, kasutades teksti- ja tabeltöötlusprogramme Mooduli õppemaht 598 tundi jaguneb järgmiselt: auditoorne töö - 46 tundi praktiline töö tundi (sh praktika) iseseisev töö - 48 tundi Suvelilled, püsililled, köögiviljad, maitse- ja ravimtaimed: süstemaatika, morfoloogia, füsioloogia, fenoloogia, taimede ladinakeelsete nimede hääldus ja reeglid. Eluea pikkus. Nõuded kasvukohale. Leht- ja õis-, vilidekoratiivsus. Eluvormid. Õitsemise aeg, viljakandvuse aeg. Kasvukõrgus. Külma- ja talvekindlus. Paljundamine: generatiivse ja vegetatiivse paljundamise põhimõtted, erinevad paljundamisviisid. Rohttaimede istutamine ja istutusjärgne hooldus. Viljavaheldus. Andmebaaside ja muude infoallikate kasutamine. Töö planeerimine. Meeskonnatöö. Ilupuud ja põõsad, puuviljanduskultuurid: süstemaatika, morfoloogia, füsioloogia, fenoloogia. Puittaimede herbariseerimine ja määramine. Puittaimede klassifikatsioon, taimesüstemaatika, taimede ladinakeelsete nimede häälduse reeglid. Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad, poolpõõsad. 21

22 Istutusalade ettevalmistamine ja rajamine Istutusalade hooldamine Õppemeetodid Hindamine sh. iseseisev töö Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad ning tähtsamad sordid. Puuviljanduskultuurid ja nende perekonnad ning tähtsamad sordid. Puittaimede kasvukohanõuded, valgusnõudlikud ja varjutaluvad puittaimed. Puittaimede külma- ja talvekindlus, talvekindlust mõjutavad tegurid. Puittaimede talvekindluse suurendamise võimalused. Puittaimede eluiga ja seda mõjutavad tegurid. Puittaimede haabitus ja kasvukõrgus, võimalikud dimensioonid. Tähtsamate sortide kasvukuju ja nende mõõtmed. Puittaimede õitsemise ajad, õitsemist mõjutavad tegurid. Puittaimede viljumine, seemneaastad, viljade kogumine ja säilitamine. Puittaimede istutamine ja istutusjärgne hooldus. Istutuskoha ettevalmistamine, erinevate puittaimeliikide istutamise eripärad. Suure puu istutamine ja toetamine. Puittaimede paljundamine. Generatiivse ja vegetatiivse paljundamise põhimõtted, erinevad paljundamisviisid. Töö planeerimine. Meeskonnatöö. Heki, turbaaia, katuseaia, kiviktaimla, konteineraia rajamine, nõlva kindlustamine. Keskkonna hoid istutusalade rajamisel. Haljasalade hoolduskategooriad; Hooldustööde kava koostamine; istutusalade, sh hekkide hooldamine (sh külmaõrnade taimede katmine talveks, varjutamine; väetamine, taimekahjustajad ja nende tõrje, kastmine, umbrohud ja nende tõrje, toestamine, puittaimede lõikamine, multšimine) ja tööohutus haljasalade hooldamisel. keskkonnahoid istutusalade hooldamisel. 1. Puittaimede herbaarium 2. Rohttaimede herbaarium 3. Uurimus kasvusubstraatide ja multšide kohta. 4. Etteantud istutuslale hoolduskava koostamine sh. praktika Taimede paljundamine, istutusalade rajamine ja hooldamine. Interaktiivne loeng, rühmatöö, iseseisev töö, herbaariumi koostamine, kirjalik töö. Praktiline töö: taimede tundmine; kahjurite ja haigustekitajate tundmine ning istutusalade rajamine ja hooldamine. Eristav 22

23 Taimede tundmine 3 (lävend) Õpilane tunneb ära ja nimetab eesti ja ladina keeles etteantud nimekirjas olevad taimed. 4 Õpilane on saavutanud lävendi ja tunneb ära ning nimetab eesti ja ladina keeles etteantud nimekirjast lisaks 5 taime. 5 Õpilane on saavutanud lävendi ja tunneb ära ning nimetab eesti ja ladina keeles etteantud nimekirjast lisaks 10 taime. Taimekahjustajate tundmine Eritüüpi istutusalade rajamine 3 (lävend) Oskab eritüüpi istutusala vastavalt projektile mahamärkida, kasutada istutusala rajamisel sobiliku piiret ja kasvualust ning taimi istutada. 4 Oskab eritüüpi istutusalasid mahamärkida mitmel erineval moel ning kasutada vastavalt situatsioonile parimat istutusala piiret ja ette valmistada erinevatest komponentidest kasvualuseid. Oskab istutusmaterjali tüüpi valida ja istiku istutamiseks ette valmistada, istutada. 5 Oskab eritüüpi istutusalade kuju arendada ja mahamärkida ka projekti kirjutatud apsule mitmel erineval moel ning kasutada vastavalt situatsioonile parimat istutusala piiret ja ette valmistada erinevatest komponentidest kasvualuseid ökonoomsuse printsiipi arvestades. Oskab istutusmaterjali tüüpi valida ja istiku istutamiseks ette valmistada, istutada ning vahetult istutusjärgset tagasilõikust, varjutamist vms kavandada ning vastavalt vajadusele teostada, arvestades tööohutust ja ergonoomilisi töövõtteid. Eritüüpi istutusalade hooldamine 3 (lävend) Oskab eritüüpi istutusala vastavalt projektile käsitööriistu kasutades hooldada. 4 Oskab eritüüpi istutusala ka ilma projektita nii käsitööriitu kui ka mehhanisme kasutades hooldada. 23

24 5 Oskab eritüüpi istutusala ka ilma projektita nii käsitööriitu kui ka mehhanisme kasutades hooldada, arvestades tööohutust ja kasutades ergonoomilisi töövõtteid. Kokkuvõtva hinde kujunemine Õppematerjalid Iseseisev töö herbaariumi koostamine (mitteeristav) Kogub iseseisvalt herbaariumi koostamiseks materjali, lähtudes etteantud taimenimekirjast, määrab iseseisvalt kogutud taimse materjali; vormistab viimase herbaariumiks. Iseseisev töö uurimus kasvusubstraatide ja multšide kohta (mitteeristav) Kirjalik töö vastab etteantud nõuetele ja sisaldab nõutud osi. Töö sisu vastab etteantud teemale. Töö koostamisel on kasutatud trükiseid ja veebipõhiseid materjale (sh vähemalt üks võõrkeelne) ning nendele on nõuetekohaselt viidatud. Töö on vormistatud arvutis ja esitatud elektroonselt. Iseseisev töö hoolduskava koostamine (mitteeristav) Töö vastab etteantud nõuetele ja sialdab juhendis ettenähtud osi. Töö koostamisel on kasutatud trükiseid ja veebipõhiseid materjale (sh vähemalt üks võõrkeelne) ning nendele on nõuetekohaselt viidatud. Töö on vormistatud arvutis ja esitatud elektroonselt. Õpilane on omandanud kõik mooduli õpiväljundid vähemalt lävendi tasemel ja sooritanud kõik etteantud ülesanded nõuetekohaselt ja õigeaegselt Endel Laas, Dendroloogia. 2. Parandatud ja täiendatud trükk. Valgus, Tallinn.; Eino Laas, Okaspuud. Atlex, Tartu.; Urmas Roht, Lehtpuud I. Atlex, Tartu.; Urmas Roht, kodumaist puittaime. Huma, Tallinn.; Urmas Roht, tavalisemat võõrpuittaime. Atlex, Tartu.; Urmas Roht, okaspuud. Atlex, Tartu.; Olev Henno, Puude ja põõsaste välimääraja. 2. ümbertöötatud trükk. Tallinn.; Helve Sarapuu, Puude ja põõsaste paljundamine. Valgus, Tallinn.; Helve Sarapuu, Puud ja põõsad haljastuses. Valgus, Tallinn. Virve Roost. Toataimed. Tln. Valgus. Alanko, P. Püsililled. Tara, A.-K. Suvelilled. Uurman, K. Rohttaimed. E-kursus. Uurman, K. Rohtsete dekoratiivtaimede erikursus. E-kursus. Aomets, M. Suvelilled. 24

25 Tooding, S., Uurman, K, Albert, T. Taimekasvatuse alused. E-kursus. Uurman, K Tarbetaimed (köögiviljandus). E-kursus. J. Kivistik Puuviljad ja marjad Eestis 2010 J.Kivistik Puuvilja- ja marjasordid Soovitussortiment 2014 Tea J.Kivistik Taim ja aednik 2013 Ilo J. Kivistik Tööd puuvilja- ja marjaaias 1988 Valgus Alar Astover, Endla Reintam, Enn Leedu Raimo Kõlli Muldade väliuurimine 2013 EMÜ Veebileht: Puuviljandus Tooding, S. Mullaõpetus. E-kursus. Uurman, K. Agrokeemia. E-kursus. A. Niine Haljastaja käsiraamat. Tallinn 1976 S. Järve ja V. Eskla Puude ja põõsaste lõikamine Tallinn 2010 M. Saar Kauni muru saladus 2009 H. Sarapuu Hekid ja hekitaimed Tallinn 2010 H. Sarapuu Puud ja põõsad haljastuses Tallinn 1983 Aia kujundamine Tallinn 2008 Haynes, B., Bird, R. Praktiline aiapidaja käsiraamat. Tln: Maalehe Raamat, 2005; Nuust, J. Roosid aias ja kasvuhoones. Tln: Valgus,1990; Kukk, E. Viljapuude lõikamine koduaias. Tln: Valgus 1982; Samuelsson, L., Schenkmanis, U. Puude ja põõsaste lõikamine. Tln: Sinisukk, 2003; Ojasalu, M. Roosiaed. Tln: Maalehe Raamat, 2006; Grišakov, Ü., Just, A., Just, E., Luts, V. Maaehituse alused. Tln: AS Infotrükk, 1996; Tallinna LV määrused nr 112 Mooduli nr Mooduli nimetus Mooduli maht (EKAP) Õpetajad 25

26 6. Sillutiste paigaldamine ja hooldamine 17 EKAP Priit Trahv Marko Laanes Nõuded mooduli alustamiseks Mooduli eesmärk Õpiväljundid 1. paigaldab ja viimistleb erinevat tüüpi sillutisi, sh treppe, töötab meeskonnas ja väärtustab koostööd Läbitud: joonestamise alused ja joonistamine õpetusega taotletakse, et õpilane oskab projekti (tööjoonise) alusel ja ehitusnõuetest lähtuvalt rajada ning hooldada eritüüpi sillutisi, sh treppe, kasutades selleks vajalikke materjale, tööriistu, erilubasid mittevajavaid masinaid ja seadmeid Hindamiskriteeriumid märgib maha teed ja platsid, lähtudes projektist (töökirjeldusest) ja ehitusnõuetest valib välja teede, platside ja treppide ehitamiseks sobivad materjalid, arvutab vajaminevate materjalide mahud kirjeldab nõlvade toestamise põhimõtteid ja kindlustab nõlvad kivimaterjalidega arvutab materjali mahud ja ehitab erinevatest materjalidest (kivi ja betoon) trepi, lähtudes trepivalemist arvutab materjali mahud ja ehitab teeküna ja aluspõhja, kasutades vastavat tehnikat (v.a traktorid, laadurid jm), järgides keskkonnanõudeid, maastikehitusega seotud õigusakte ja tööohutusnõudeid arvutab vastavalt projektile (töökirjeldusele) materjali mahud ja kirjeldab teede ääristamise võimalusi ning paigaldab teeäärise, teeb vajalikud betoonitööd, kasutades vajadusel ketaslõikurit või kivigiljotiini ning järgides tööohutusnõudeid ja ergonoomika põhimõtteid paigaldab ja viimistleb vastavalt projektile (töökirjeldusele) sillutise, teeb vajalikud betoonitööd, kasutades vajadusel ketaslõikurit ja kivigiljotiini ning järgides tööohutusnõudeid; hindab oma töö kvaliteeti hindab ja analüüsib oma töö vastavust projektile (tööjoonisele), sobivust ümbritsevasse keskkonda ning töökultuuri tööprotsessi kestel töötab meeskonnas ja väärtustab koostööd, näidates korrektse suhtlemise ja konflikti lahendamise oskust osaleb meeskonnatöös, jagab teistega vajalikku informatsiooni 2. hooldab erinevat tüüpi sillutisi hooldab erinevaid sillutisi vastavalt materjalile (vuukide puhastamine, vuugitäite lisamine jm) osaleb meeskonnatöös, jagab teistega vajalikku informatsiooni 26

27 3. kasutab turvaliselt sillutiste paigaldamisel ja hooldamisel erilubasid mittevajavaid masinaid ja seadmed (ketaslõikur, kivigiljotiin, pinnasetihendaja ja segumasin) 4. kasutab erialast põhisõnavara eesti keeles, loeb ja tõlgib erialaseid võõrkeelseid materjale Ehitusmaterjalid Mahamärkimine Teemad, alateemad õigusaktid, tööohutusnõuded Teeküna kaevamine ja aluspõhja tegemine Sillutiste paigaldamine, teeäärised ja äärekivid, betoonitööd Treppide ehitamine Nõlvade kindlustamine Vuukide täitmine, viimistlustööd Sillutiste hooldamine arvutab vastavalt projektile (töökirjeldusele) materjali mahud ja kirjeldab teede ääristamise võimalusi ning paigaldab teeäärise, teeb vajalikud betoonitööd, kasutades vajadusel ketaslõikurit või kivigiljotiini ning järgides tööohutusnõudeid ja ergonoomika põhimõtteid osaleb meeskonnatöös, jagab teistega vajalikku informatsiooni loeb ja mõistab juhendite sisu, annab selgitusi eesti keeles, kasutades erialast terminoloogiat leiab erialast infot, vormistab kirjalikud tööd vastavalt juhendile, kasutades teksti ja tabeltöötlusprogramme osaleb meeskonnatöös, jagab teistega vajalikku informatsiooni Mooduli õppemaht 442 tundi jaguneb järgmiselt: Auditoorne töö: 14 Praktiline töö: (sh praktika) Iseseisev töö: 66 Looduslikud ja tehislikud ehitusmaterjalid, materjalide ladustamine Projekti mõõtkava lugemine, projekti põhjal maastikule objekti mahamärkimine kasutades vajalikke töövahendeid (lasernivelliir, lood, mõõdulint, laserkaugusmõõtja) Objekti vastavuse kontrollimine õigusaktidele ja tööohutusnõuete järgimine Teeküna kaevamine ja aluspõhja tegemine vastava tehnikaga, aluspõhja kihid ja kasutatavad materjalid Äärekivide ja sillutiste paigaldamine, vajalikud betoonitööd Trepi ehitamiseks sobivad materjalid, trepi valem ja trepi ehitamine, erinevad trepid Nõlvakindlustusmaterjalid ja nende paigaldamine Erinevate sillutiste viimistlemine ja vuukide täitmine vastavalt sillutiste iseloomule Sillutiste hooldamiseks vajalikud töövahendid, seadmed, sillutise hooldamise põhimõtted 27