KOOLI ARENGUKAVA
|
|
- Piret Kikkas
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 KINNITAN Marina Kulkova OÜ Juuksurite Erakool Maridel juhatuse liige Juhatuse otsus nr JUUKSURITE ERAKOOL MARIDEL ARENGUKAVA Jõhvi 2019
2 1. Sissejuhatus Juuksurite Erakool Maridel (edaspidi kool) alustas tegevust 2000.aastal seisuga õpib tasemeõppes 83 õpilast. Täiendusõppes osaleb aastal 28 õppurit aastal on kooli lõpetanud 127 õpilast. Koolis on 14 töötajat, sh 6 õpetajat. Õpe toimub eesti (osaliselt) ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Õppimisvõimalused on erivajadustega inimestele. Kool korraldab tasemeõpet iluteeninduse õppevaldkonnas. Koolil on õpetamise õigus 3-s õppekavarühmas, kõikidel õppekavarühmadel on täisakrediteering aastaks planeerib kool kutsekeskharidusõppes üle minema eesti õppekeelele 10%. Kool korraldab täiendusõpet õppekavarühmades ja võtmepädevuste alal, kus koolil on olemas õppe läbiviimiseks vajalik õpikeskkond ja kompetentsed õpetajad. Enamus kooli õpilastest on pärit Ida-Virumaalt, teistest maakondadest on õpilasi 16%. Kooli lõpetajad sooritavad kutseeksami kõikidel koolis õpetatavatel erialadel, kus kutseeksami sooritamine on võimalik. Alates 1. septembrist a õppima asunud õpilastel on kutseeksami sooritamine kohustuslik (v.a haridusliku erivajadusega õpilased). Kooli partnerite nimekirjas on: SA Innove, Eesti Töötukassa, Noorus OÜ, Toila Sanatoorium AS, Spa Tours OÜ, AS Narva-Jõesuu Sanatoorium, OÜ Rojana EST, ILU SALADUS OÜ, MKSTUDIO OÜ, Estel, Tradehouse OÜ, Schwarzkopf, Depile OÜ. Kool on täiskasvanute täiendusõppe pakkuja Ida-Virumaal. Koolituskursusi korraldatakse põhiliselt koolis õpetatavate õppekavarühmade erialade raames a ESF kursuste eelarve oli eurot. Juuksurite Erakool Maridel kasutab Eesti koolide infosüsteemi (EHIS ja EIS). Koolil on hästi arendatud koostöövõrgustik partnerkoolidega Eestis. ESF programmi PRÕM kutsehariduse maine tõstmise tegevuse raames teeb kool mitmekesist koostööd maakonna lasteasutuste, üldhariduskoolide ja huvikoolidega. Käesoleva arengukavaga määratletakse kooli arengustrateegia aastani 2022 ja tegevuskava aastateks Arengukava koostamise eesmärk on fikseerida kooli koht Eesti ja Ida-Viru maakonna kutsehariduse maastikul, sellest tulenevalt määratleda kooli selge missioon ja visioon, arengustrateegia valdkonniti ning tegevuskava eesmärkide ellurakendamiseks. Arengukava on kooli tulevikku suunav strateegiline dokument, mis koostati kooli i, partnerite ja õpilaste osalemisel. Arengukava tervikuna koos tegevuskavaga kuuluvad iga-aastasele läbivaatamisele kooli nõukogu poolt.
3 2. Sise- ja väliskeskkonna analüüs 2.1. Ida-Viru maakond Ida-Viru maakonna territooriumi üldpindala on 3364 km², mis moodustab 7,4% kogu Eestis territooriumist, ja elanikkonna arv inimest on 12% kogu Eesti elanikkonnast. Haldusterritoriaalselt jaguneb maakond 16 vallaks ja 7 linnaks, millest suuremad on Narva, Kohtla- Järve, Sillamäe ja Jõhvi. Asustustihedus maakonnas on 52,8 inimest. Ida-Viru maakonnas on asustustihedus omavalitsuste piires erinev väiksemad vallad on Illuka 2 ja Maidla 2,3 elanikuga ühel ruutkilomeetril. Maakonnas elavad kõrvuti erinevad rahvused. Peamiselt 1950-ndatel aastate migratsiooni tulemusena elab täna maakonnas 80% vene keelt emakeeleks pidavat inimest ning ligikaudu 20% on eestlased. Rahvusliku koosseisu poolest erinevad maapiirkonnad ja linnad, vastavalt 90% ja 10% eestlaste osakaaluga. Viimase 13 aastaga on maakonna elanikkond vähenenud elaniku võrra, mis on keskmiselt 3502 inimest aastas. Arvestades negatiivset iivet ja elanikkonna vananemist võib prognoosida rahvastiku arvu vähenemist järgnevatel aastatel: 2005 a , a ja 2015.a inimest. Ida-Viru maakonna iluteenindus areneb kiiresti, kasvavad elanike sissetulekud, aktiveerub väikeettevõtjate tegevus. Elanike koosseisus domineerivad naised (suhe 2:1). Rahvastiku koosseisu iseärasused ning tarbijate arvukus loovad tingimused iluteenindajate vajaduse järele Kutsehariduse korraldusest tulenevad faktorid Eesti kutsehariduse arengukava missioon on tagada kutseharidussüsteemis noorte sotsiaalne ja kutsealane valmisolek tööelu alustamiseks ning ette valmistada oskustööjõudu, kes on konkurentsivõimeline nii Eesti kui rahvusvahelisel tööturul. Seejuures nähakse ette: õppimisvõimaluste parandamist noortele, et hõlbustada nende üleminekut koolist tööellu ning jätkuõppe korraldamist täiskasvanutele kutsekvalifikatsiooni kõrgema taseme omandamiseks; õppekvaliteedi kindlustamist läbi pedagoogide täiendkoolituse, õppekeskkonna moderniseerimise ning õppekavade sisu kaasajastamise.
4 Kvaliteetsel tasemel koolituse korraldamiseks on vajalik õppebaasi, vastava ettevalmistusega õpetajate ja õppekava olemasolu. Koolil on olemas õppekohad, kutseõpetajad ja õppebaas. Kutsealase koolituse korraldamine on reguleeritud kutseõppeasutuste seadusega Maakonna arenguiseärasusest tulenevad faktorid Tulenevalt muutustest ühiskonnas on vallandunud sotsiaal- ja majanduslikud protsessid, mille tulemusena on suurenenud laste koolikohustuse täitmatajätmine, suurenenud perede arv, kes ei suuda oma laste eest hoolt kanda, selle kõige kõrval kasvanud kuritegevus ja levinud laialdaselt narkomaania eelkõige noorte hulgas. Vene keelse elanikkonna arvukuse ning eesti keelt kõnelevate elanike arvu väiksuse tõttu, samuti ka kahe kogukonna vaheliste tihedate suhete puudumise tõttu on problemaatiline riigikeelse kõneoskuse parandamine pärast läbitud kursusi või õppetunde. Ometi on vajadus venekeelse kutsehariduse järele kasvav ning seda just tütarlastele suunatud erialade osas Iluteenindajate eriala arengust tulenevad faktorid Eesti iluteenindajate arengustrateegiatest lähtudes on muutumas järjest iseseisvamaks ja nõudlikumaks valdkonnaks, millega seoses on suurenenud vajadus paremini koolitatud eriala spetsialistide järele. Kooli õppekava vastab Ilu- ja isikuteeninduse kutsenõukogu poolt kehtestatud kutsestandardile, mille läbimisel omandatakse vajalikud kutseoskusnõuded, üldoskused ja teadmised, põhioskused ning teadmised. Koolil on hea koostöö Eesti Töötukassaga, mille kaudu valmistatakse vastavalt partneri vajadusele ette individuaalse õppeprogrammi alusel täiskasvanuid iluteenindajaid ja tagatakse vajadusel nii nende ümberõppe võimalus. 3. Õppebaas korraldamiseks on koolil kasutada kaasaegselt sisustatud õppeklassid, õppematerjalid, mis võimaldavad õpilastel iseseisva töö läbiviimist. Juuksurite Erakool Maridel asub aadressil Sompa 1a, Jõhvi ja Toompuiestee 17a, Tallinn, kus on teooriaklassid, õpetajate tuba, vastuvõturuum, garderoob, sanitaarsõlm, tualetid,
5 fuajee, puhkenurk, näohoolduse, jalgade hoolduse, kehahoolduse, jumestuse ja juuksurite õppesalong. Praktikaõppeklassid on sisustatud klienditoolide, töötoolide, töölaudade, vapozon ide, kohtvalgustitite, luuplampide, d arsenval i-, frimaatori-, ionoforeesi- ning näoparafiiniaparaatidega. Juuksuriõppeklassis on pesukohad, töölauad, klienditoolid, föönid, ultrahelivannid, UV- aparaat, pesu- ja kuivatusmasin. 4. Sise-ja väliskeskkonna analüüs 4.1. Ida-Viru maakond Eesti Statistikaameti aastal avaldatud kogumikus Rahvastiku areng aastani 2040 koostatud rahvastikuprognoosi kohaselt on Ida-Viru maakonna elanike arvu vähenemine võrdluses teiste maakondadega kõige suurem. Kui aastal sündis Ida-Viru maakonnas 1259 last, siis prognoos näitab, et aastaks kahaneb sündide arv 746-ni, st sündide arv väheneb järgmise 25 aastaga 41%. Prognoosi kohaselt suureneb aastaks vanemaealiste osatähtsus maakonna rahvastikus 37%, mis on võrdluses aastaga (16%) peaaegu kahekordne suurenemine a oli Statistikaameti andmetel Ida-Viru maakonnas elanikku. Eestlasi oli neist ehk 19%. (Allikas: Statistikaamet) Ida-Virumaal on rahvaarvu dünaamika olnud viimastel kümnenditel negatiivne, a vähenes maakonna rahvaarv 1594 inimese võrra. Rahvaarvu languse trend on näidanud viimastel aastatel raugemise märke. Viimase kahekümne aasta jooksul on Ida-Virumaa rahvastik vähenenud ca Narva linna elanikkonna mahus aastal koostatud rahvastikuprognoos näitab tulevikus langust nii optimistliku, mõõduka kui ka pessimistliku arenguvariandi korral. Käesoleval ajal võib eeldada, et rahvastikuprotsessid liiguvad pigem mõõduka stsenaariumi võtmes. (Allikas: Statistikaamet) Üldhariduskoolides õppijate arv on viimase viie aasta jooksul püsinud maakonna koolides praktiliselt muutumatuna ja seetõttu on põhikooli lõpetajate arv Ida-Virumaal lähiaastatel suhteliselt stabiilne (ca 1300 lõpetajat igal aastal). Vene õppekeelega õpilaste osakaal on ligikaudu 64% a põhikooli lõpetajatest jätkas üldhariduse omandamist 62% ja kutsehariduses 34%. Kutsehariduses jätkajate osakaal on Ida-Virumaal riigi keskmisest märksa kõrgem, kuid
6 kutsehariduse eelistajate arv on viimastel aastatel veidi vähenenud (nt 2014 valis kutsehariduse 39% põhikooli lõpetajatest). Kutsekeskhariduse tasemel õpet on lähiaastatel võimalik pakkuda vähemalt senises mahus. Ida-Virumaa põhikoolilõpetajad jätkavad enamasti hariduse omandamist kodumaakonnas. Teistesse maakondadesse liigub 9% põhikooli lõpetajatest. Ida-Virumaa gümnaasiumilõpetajatest jätkab kutsehariduses vähem kui 10%. Õpinguid ei jätka vahetult peale lõpetamist ligi 30% gümnaasiumilõpetajatest, mis on koolile oluliseks reserviks uute õppijate leidmisel (Allikas: Haridussilm). Kooli senine praktika näitab, et gümnaasiumiharidusega noored jõuavad kutseharidusse tavaliselt pärast kolme- kuni viieaastast õppimist või töötamist SWOT analüüsi tulemused Tabel 1. SWOT analüüsi tulemused Tugevused Olemasolev juuksuri õppekava vastab riiklikult kehtestatud õppekava ja kutsestandardi nõuetele, mis on aktsepteeritav Euroopa Liidus Tööandjad on rahul lõpetajate teadmiste ja kogemustega. Kool on tunnustatud ja annab konkurentsivõimelist haridust maakonnas, kogu Eestis ja välisriikides (90-100% lõpetanutest jätkasid erialasel tööl) On olemas motiveeritud, õpihimuline ja perspektiivitundega Õpetatav eriala on populaarne Koolil on 12-aastane koolituskogemus ja traditsioonid Koolil on hea asend keskuse suhtes On olemas hea õppe-materiaalne baas Hea koostöö professionaalsete firmadega (ühisseminaride läbiviimine) Kooli lõpetajatel on hea tööle saamise võimalus Nõrkused Õppejõudude riigikeele oskuse tase ei vasta enamuses nõuetele Personali ja õpilaste vähene riigi- ja võõrkeelte oskus Puuduvad oma ruumid (renditakse ruume Eesti Postilt, ruumid vastavad nõuetele) Vajadus kaasaegse ja näitmaterjalide järele, s.h. õppeprogrammid
7 Hea koostöö sõjaväe, lastekodude ja hooldekodudega Õppetasu suurus on väike võrreldes teiste erakoolide ja EL tasemega üldiselt Tabel 2. Väliskeskkonna tugevused ja nõrkused Tugevused Sotsiaal - majanduslikult soodne asukoht (lähtub piirkonna tegelikest võimalustest), tööhõive suurenemine üldiselt Kooli hea maine tagab sisseastujate arvu stabiilse püsimise Teaduskraadiga õpetajate sissetoomine ja õpetajate vahetus Kooli tegevuse laiendamine (õpilaste hulk, erialade mitmekülgsus) Lisaressursside hankimine õppetöö toetamiseks EL fondidest Mitte-eestlaste integratsiooni toetamine (koostöö noortekeskustega, keelelaagrid, kohtumised) Eesti keelse õppegrupi avamine Koostöö erialaühingute ja koolidega Maakondlik toetus kooli jätkamiseks on olemas Õpikeskkonna kaasajastamine Nõrkused Info vähesus lisaressursside kaasamiseks Õppemaksu tõstmine ei ole võimalik arvestades maakonna elanike majanduslikku olukorda Raskused eesti keelse õpetajaskonna kaasamisel seoses vastavate õpetajate puudumisega. Riikliku toetuse puudumine 4.3. Järeldused Ida-Virumaal on jätkuvalt vajadus iluteenindajate järele. Koolis saadavad erialased ja majandusning õigusalased teadmised annavad lõpetajatele kindluse erafirma loomiseks või töötamiseks eraettevõtjana. Kutsehariduse pakkumisel arvestatakse piirkondlikku vajadust ning erinevate
8 arengustrateegiate analüüsi põhjal ei vähene lähiaastatel vajadus iluteenindajate järele. Kool on jätkusuutlik, majandusliku järjepidevuse ja arengu kindlustamiseks on vajalik leida lisafinantse- riiklike õppekohtade, uute õppeainete, kursuste jne. sisseviimise näol. Koolil on ära kasutamata suur potentsiaal kooli arendamiseks taseme- ja täiend- ja kutsealaseks koolituseks ning aktiivseks koostööks nii piirkondlikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Potentsiaali realiseerimiseks vajab kooli konkreetseid ja tõhusaid meetmeid õppekvaliteedi tõstmiseks ning organisatsiooni efektiivse sisese ja välise töökorralduse kujundamiseks. 5. Missioon, visioon ja üldeesmärk arengukava perioodiks ning selle saavutamist mõõtvad tulemusmõõdikud Juuksurite Erakool Marideli missioon: Ette valmistada juuksuri kutseala esindajaid, kes on konkurentsivõimelised nii Eesti kui rahvusvahelisel tööturul ning kelle töö tulemusena tagatakse iluteeninduse kvaliteetne kättesaadavus. Juuksurite Erakool Marideli visioon: Olla piirkondlikku eripära arvestav kvaliteetset ja konkurentsivõimelist kutsekeskharidust andev õppeasutus, mille lõpetajad on suuteliselt edukalt hakkama saama tööturul ning professionaalsel ametialal. Väärtused: Pädevus - teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus võtta vastu ja viia ellu meetmeid koolielu tulemuslikuks korraldamiseks lähtuvalt kooli arenguvajaduste pikaajalistest eesmärkidest ja ressursside otstarbekast kasutamisest. Innovaatilisus - õppijate eduks uute ideede ja lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt, parema kogemuse levitamine. Koostöö - avaliku, era- ja kolmanda sektori vastastikku rikastav ühismeetmete rakendamine õppijate teooriaõppe, praktikakeskkonna ja vaba aja sisukaks tagamiseks õppeajal ning omaalgatuse ja ühtekuuluvustunde stimuleerimiseks, rahvusvaheliste suhete väljakujundamine.
9 Jätkusuutlikkus välja töötatud tegevused on pidevad; Avatus - abivalmidus, sõbralikkus, ausus, sallivus, osavõtlikkus, oskus ja tahe kuulata, arutleda, nõustada. Õppiv organisatsioon - loovus, õpitahe, eneseareng, omaalgatus, nähes viga, tuleme ja aitame, head mõtted teeme teoks, meeskonnatöö. Lojaalsus - pühendumus, kohuse- ja vastutustunne, hool õppija, kolleegi ja kooli hea maine eest, austame õppijat, kolleegi, tööandjat ja käitume vastavalt; Piirkondlikku omapära arvestav muuta iluteeninduse valdkonna haridus piirkonnas kättesaadavamaks ning toetada läbi selle maakonna arengut. Positiivsus õpetame ja õpime rõõmuga, keskendume lahendustele, mitte probleemidele. Innovaatilisus - õppebaasi pidev täiendamine ja arendamine. Professionaalsus - kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjate kaasamine õppejõududena; töötajatele erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamise võimaldamine. Kvaliteet - ühise tegevuse arendamine tööandjate, kutseliitudega koolituse kvaliteedi ja mahu vastavusse viimiseks tööturu nõudlusega. Hoolivus - õppurite teavitamine koolis õpetatavate kutsealade õppimis- ja karjäärivõimalustest; õppuritele eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste omandamiseks võimaluste loomine. Koostöö - kutsealase ettevalmistuse paremustamiseks koostöö arendamine teiste õppeasutustega nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. 6. Eesmärgid aastateks Tõsta juhtimiskvaliteeti. Luua paremad tingimused õpilaste ja õpetajate arengu toetuseks. Parandada õpi- ja töökeskkonna kvaliteeti. Tõsta täiendkoolituse planeerituse astet. Täiendada kooli pedagoogide koolitusplaani. Võimaldada õpetajatel täiendkoolitusi. Hoida kollektiivis head mikrokliimat. Võimaldada õpetajatel täiendkoolitusi. Hoida kollektiivis head mikrokliimat. Pedagoogide kvalifikatsioonile vastavad õpetajad. Rahulolev, motiveeritud ning konkurentsivõimeline. Kujundada õpilastes õpioskusi. Jätkata kaasaegse õpikeskkonna kujundamist. Õppe- ja töökeskkonna arendamine. Kooli lõpetajate edukus tööturul. Nõuetele vastavad õppekavad. Harituse, õppetöö efektiivsuse ja kvaliteedi tõus.
10 Arendada koostööd erinevate huvigruppidega. Muuta koolikeskkond õpilasesõbralikumaks, esteetilisemaks ja viia vastavusse tervisekaitsenõuetega. Personali ruumidesse uue tehnika muretsemine. Ressursside tulemuslikum juhtimine Kooli jätkusuutlikkus. 7. TEGEVUSKAVA Strateegiline juhtimine Tegevused Aeg Sihtgrupp Täideviija Finantseerimise allikas Tulemus Turvalise, vaimse ja füüsilise koolikliima/keskkonna tagamine 2020 Õppurid, õpetajad Juhtkond, õpetajad Õpetajate ja õpilaste rahulolu. Kaasaegsete infotehnoloogiliste vahendite kasutamine koolikorraldusliku tegevuse efektiivsuse tõstmisel 2020 Õppurid, õpetajad, Juhtkond Kaasaegse infotehnoloogia vahendite olemasolu. Töötajate pädevuse tõus ja universaalsuse suurenemine. Asjaajamiskorra loomine 2021 Õppurid, õpetajad, Juhtkond Kinnitatud asjaajamiskord Personalijuhtimine Tegevused Aeg Sihtgrupp Täideviija Finantseerimise allikas Tulemus Õpetajate osalemine õppekava arenduse teemalistel koolitustel, õppekavade väljundipõhiseks muutmine ja 2022 koordinaato r, kooli Uus õppekava Uued rakenduskavad
11 rakenduskavade koostamine Õpetajatele enesetäiendus õpingute soosimine koordinaato r, kooli Juhtkond toetab õpetajate enesetäienduse soove igati. Õpetajate enesevastutuse tõstmine 2020 Õpetajad koordinaato r, kooli Vastutustundli kud õpetajad Õpetajate arenguvajaduste välja selgitamine koordinaato r, kooli Õpetajate arenguvajadus ed selguvad enesehinnangu aruandes. Mentorsüsteemi loomine uutele õpetajatele 2021 koordinaato r, kooli Aitab õpetajal paremini kohaneda töökollektiivis. Õpetajate motiveerimine 2021 koordinaato r, kooli Parem õppekavaliteet Õppekvaliteedi parendamine 2020 koordinaato r, kooli Õppekvaliteed i parendamine 7.3. Õppetegevus Tegevused Aeg Sihtgrupp Täideviija Õppekavad väljundi põhiseks 2021 Lävendipõhine hindamise süsteemi välja töötamine 2021 Õpilased Õpetajad Õpilased Õpetajad koordinaator koordinaator Finantseerimise allikas.. Tulemus. Kaasaegne hindamissüstee m
12 E-õppe sisseviimine 2022 Õppevahendite kaasajastamine, tehnilise baasi uuendamine vastavalt kooli võimalustele ja vajadusele 2022 Õpilased Õpetajad Õpilased Õpetajad õppetöö koordinaator õppetöö kooli.. Kaasaegne õppekeskkond Kaasaegne õppekeskkond Õppekorralduseeskirja läbi vaatamine ja uuendamine 2019 Õpilased õpetajad, õppetöö kooli. Nõetele vastav õppekorraldusee skiri Praktika õppe tõhustamine 2020 Õpilased õpetajad, õppetöö kooli. Kaasaegne õppekeskkond Valikainete moodulite valiku laiendamine 2021 Tagasiside tõhustamine tööandjatelt Praktika juhendajate täiendkoolitused Uued rakendusõppekava 2022 Õppijate arengu toetamine Õpilased Õpetajad 2021 Direktor 2020 Õpetajad Õpilased õpetajad, 2022 Õpilased õppetöö koordinaator Kooli kooli kooli, õpetajad kooli..... Õpilastele suurem valiku loomine Valikõpingutes. Parem info liikumine võimaldab il teha parimaid otsuseid koolitöös. Võimaldab praktikajuhendaj atel olla kursis kooli õppekava ja õppesuundadega. Uus rakendusõppeka va Rahvusvaheliste l konkurssidel osalemine, messid individuaalne tugi. Rahulolevad õpilased
13 Rahulolu uuringute läbi viimine 2022 Direktor Õpetajad kooli. On eelduseks et teha järeldusi ja edaspidi kooli paremini juhtida. Õpilaste kaasamisene kooli arendus tegevusse 2022 Õpilased kooli. Rahulolevad õpilased Väljalangevuse vähendamine 2022 Õpilased kooli. Tugisüsteemi efektiivne rakendamine. Tagasiside tõhustamine tööandjatelt 2021 Tööandjad kooli. Kaasame tööandjaid lõpueksamitel ja praktikakaitsmis tel. Kooli õppetöö parendamine 2022 õpilased Õpetajate teadlikkuse tõstmine kooli tuleviku perspektiividest 2021 Õpetajad kooli kooli.. Oma elektrooniline õpikeskkond õppematerjalid ja e-päevik. Rahulolevad õpetajad 7.4. Koostöö Tegevused Aeg Sihtgrupp Täideviija Õpilaste kutsealaste kooli teadmiste arendamine 2021 Õpilased Õpetajate kutsealaste teadmiste arendamine Õpetajate kvalifikatsiooni tõstmine 2022 Õpetajad 2021 Õpetajad kooli kooli Finantseerimise allikas Tulemus Õpilaste kutseoskuste paranemine Õpetajate kutseoskuste paranemine Õpetajate kvalifikatsiooni tõus
14 Ettevõttepoolsete juhendajate koolitamine Kooli vilistlaste kaasamine kooli arengusse Õppesalongi/praktikabaasi klientide rahulolu tagamine ja arendamine 2021 Juhendajad 2021 Vilistlased 2022 Kliendid kooli kooli kooli Koostöö jätkamine Eesti Töötukassaga 2021 Töötud Direktor Teadlikud juhendajad Kooli kaasajastamine, vilistlaste rahulolu Salongi klientide rahulolu Õppima suunatute rahulolu 7.5. Kooli materiaalne baas Tegevused Aeg Sihtgrupp Täideviija Varustada kõikide õpetajate tööruumid arvutite ja WIFI-ga 2020 Arendada läbi kooli kodulehekülje virtuaalset õpikeskkonda 2021 Kooliruumide esteetilise külje parendamine ja laiendamine 2021 Õpetaja, Õpetaja, õppurid, üldsus Õpetaja, õppurid, Finantseerimise allikas... Tulemus EIEK on jätkusuutlik organisatsioon. Õpe on kvaliteetne, konkurentsivõimeline, elukestev (lõpetajate suur % tööleasumiseltagasiside kooli lõpetanutelt). Pidevalt arenev ja kaasajastuv õppe - ja töökeskkond. Ruumides on õpetajatele loodud töökohad.
15 7.6. Ressursside juhtimine Tegevused Aeg Sihtgrupp Täideviija Õppijate arvu suurendamine Olemasoleva materiaal-tehnilise baasi korras hoidmine ja arendamine 2022 Tulude-kulude analüüs, planeerimine 2022 Õppesalongis kasutatavate toodete läbimõeldud ja säästlik kasutamine 2022 Arenda koolis uusi kursuseid, töötada välja individuaalõppekava raames Koolitatavad Õpetaja, õppurid, üldsus Õpetaja, õppurid, Õpetaja, õppurid, 2021 Direktor kooli kooli Direktor raamatupida mine õppetöö kooli õppetöö kooli Finantseerimise allikas..... Tulemus Tulude kasv Kokkuhoid Kokkuhoid Kokkuhoid Kokkuhoid 8. Arengukava juhtimiskorraldus, uuendamise ja täiendamise kord. Arengukavas püstitatud eesmärkide täitmise seiramise põhimõtted Arengukava on strateegiline dokument, mille kooskõlastab kooli nõukogu ja kinnitab kooli pidaja või tema poolt volitatud isik. Arengukava on juhiseks Juuksurite Erakool Maridel kõikidele töötajatele. Juuksurite Erakool Marideli arengukava elluviimine toimub iga-aastase tegevuskava ja eelarve alusel. Arengukavas püstitatud eesmärkide täitmist hinnatakse kooli nõukogus iga majandusaasta lõpus. Hindamise tulemusi arvestatakse järgmise kalendriaasta tegevuskava koostamisel. Eesmärkide saavutamist hinnatakse järgmiste põhimõtete järgi: eesmärkide täitmine, eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste asjakohasus ja kulukus,
16 tähtaegadest kinnipidamine, mõju kooli üldeesmärgi ja strateegiliste eesmärkide saavutamisele.
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemTallinna Muhu Lasteaia arengukava
Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad
RohkemVäljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivu
Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.06.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 25.06.2016,
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemTunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor
Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemIda-Virumaa Kutsehariduskeskus Arengukava Kooskõlastatud kooli nõukogus protokoll nr 1-4/1 Sillamäe
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Arengukava 2018-2020 Kooskõlastatud kooli nõukogus 30.01.2018 protokoll nr 1-4/1 Sillamäe 2018 1 Sisukord 1. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse üldiseloomustus ja juhtimisstruktuur...
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemMicrosoft Word - Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.docx
Narva Paju Kooli sisehindamise 2015.-2016.õa aruanne. 1. Üldandmed õppeasutuse kohta 1.1 ÕPPEASUTUSE NIMETUS 1.1. Juht Ljudmila Smirnova 1.2. Õppeasutuse kontaktandmed aadress telefon e-post kodulehekülg
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemMicrosoft Word - Indikaatorid_tabel_
1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemMicrosoft Word OppeKavaDEKL.doc
Nõuded rakenduskõrgkooli õppekavale 1. Üldsätted 1.1. Käesolev dokument lähtub Eesti rakenduskõrgkoolide deklaratsioonist Rakenduskõrghariduse kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamine esitades rakenduskõrgkoolide
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemFaktileht-1.indd
eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemVäljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumi põhimääru
Väljaandja: Kohtla-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2006, 76, 940 Vastu võetud 29.03.2006 nr 25 Määrus kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 12 lg
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemÕppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter
Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
Rohkem8 Täiskasvanuhariduse programm docx
Lisa 8 Täiskasvanuhariduse programm 2019-2022 Sisukord 1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus... 2 2. Programmi eesmärk ja mõõdikud... 3 3. Programmi meetmed ja tegevused... 3 3.1. Meede 1: Haridustee
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemTaotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl
Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki
RohkemKINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K
I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemTallinna Ülikool
TALLINNA ÜLIKOOL Akadeemiline üksus: 1636 Informaatika instituut Õppekava nimetus eesti keeles INFORMAATIKA ÕPETAJA, KOOLI INFOJUHT 22.08.2002 (Õppekava kood) Õppekava nimetus inglise keeles (HTM registrisse
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemProgramm Kutsehariduse sisuline arendamine Programmi tegevus Kutseõppeasutuste riikliku tunnustamise süsteemi väljatöötamin
Programm Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013 1.1.0501.08-0005 Programmi tegevus Kutseõppeasutuste riikliku tunnustamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine EKKA Kutsehariduse Hindamisnõukogu
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemKURESSAARE AMETIKOOL PAGAR KINNITATUD direktori kk nr 1-9/ KOOSKÕLASTATUD koolinõukogu protokoll nr 1-2/
KURESSAARE AMETIKOOL PAGAR KINNITATUD direktori kk nr 1-9/60 09.06.2014 KOOSKÕLASTATUD koolinõukogu protokoll nr 1-2/8 09.06.2014 KOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus PAGAR BAKER, LEVEL 4 ПЕКАРЬ
RohkemBild 1
Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid
RohkemKinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85
Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori 30.10.2014.a Direktori 12.12.2014.a käskkirjaga nr 1.1-7/85 käskkirjaga nr 1.1-7/107 Narva Kutseõppekeskuse KOOLI
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Toitlustuskorraldus Master Chef шеф-пова
Õppekavarühm Õppekava nimetus HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Toitlustuskorraldus Master Chef шеф-повар Õppekava kood EHIS-es 134899 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR
RohkemRahvuskaaslaste programm rakendusplaan
Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transpordivahendite juhtimine Veoautojuht Truck driver Õppekava kood EHIS-es
Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transpordivahendite juhtimine Veoautojuht Truck driver Õppekava kood EHIS-es 133517 Водитель грузовика ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemPowerPoint Presentation
HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemMicrosoft Word - Aastaraamat 2013.docx
Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,
RohkemRKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa
RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;
RohkemTABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMicrosoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx
Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:
Rohkem(Microsoft Word - Mihkli Kooli p\365hikiri 2015.doc)
Läbi arutatud õppenõukogu koosolekul 30.01.2015 nr.3 Läbi arutatud MTÜ Imastu Kooli Seltsi üldkoosolekul 23.03.2015 nr. 15 KEHTESTATUD MTÜ Imastu Kooli Seltsi juhatuse otsusega 23.03.2015 nr.54 Imastu
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Vork.ppt
AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemTallinna Tööstushariduskeskuse arengukava
KINNITATUD digitaalselt allkirjastatud Mart Laidmets Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUSE ARENGUKAVA 2016-2020 2016 SISUKORD 1. Kutseõppeasutuse
RohkemTootmise digitaliseerimine
Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
Rohkem