TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND MATEMAATILISE STATISTIKA INSTITUUT Getter Madison Eesti sporthobuste täkkude geneetiline hindamine Ba
|
|
- Ülle Viks
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND MATEMAATILISE STATISTIKA INSTITUUT Getter Madison Eesti sporthobuste täkkude geneetiline hindamine Bakalaureusetöö Juhendajad: Tanel Kaart Mare Vähi TARTU 2014
2 Eesti sporthobuste täkkude geneetiline hindamine Käesolev bakalaureusetöö keskendub eesti sporthobuste täkkude aretusväärtuste hindamisele nende järglaste ülevaatustulemuste põhjal. Selleks on kasutatud kolme erinevat meetodit, mida teoreetilises osas tutvustatakse. Parema ülevaate saamiseks on kõikide analüüsitud hobuste jaoks arvutatud soolised ja vanuselised erinevused. Kasutatud on aastate andmeid, kusjuures neis on kirjeldatud 510 erinevat hobust, kel 236 erinevat isa. Andmetes on hinnangud kümnele erinevale tunnusele, mille jaoks aretusväärtused leitakse. Samuti on leitud korrelatsioonimaatriks. Kümme täkku on võetud lähema vaatluse alla, et välja selgitada arvutuste ja reaalsuse kooskõla. Märksõnad: aretusmeetodid, arvdiagrammid, hobusekasvatus, hobusetõud, korrelatsioonianalüüs, matemaatiline statistika, põlvnemine, selektsioon, statistiline analüüs, statistiline andmetöötlus, tõuloomade hindamine, tõuparandus, täkud. Genetic estimation of stallions of Estonian sporthorse This bachelor thesis is concentrating on estimating the breeding value of Estonian sporthorse stallions according their offspring. Three of the following methods are used for calculations: formula from definition of breeding value, selection index and sire model. Also, for further information analysis on difference between sexes and ages is carried out. Comparisons are made using group means and standard deviations. The data used is from and includes 510 horses with 236 different fathers. Breeding values are calculated for ten characteristic values, four of them describe a horse s appearance, five of them physical capability and one is for behavioural trait. For inspection of these values effecting each other correlation matrix is calculated and for better understanding of stallions analyzed ten of them are examined more closely based on the information given on the Internet. Keywords: ancestry, animal improvement, breeding methods, correlation analysis, evaluation of pedigree animals, horse breeding, horse breeds, mathematical statistics, numerical diagrams, selection, statistic analysis, statistical data processing, stallions. 2
3 Sisukord Sissejuhatus Aretusväärtuse hindamine Aretusväärtuse definitsioon Täku aretusväärtuse hindamine selektsiooniindeksi kujul Täku aretusväärtuse hindamine isa mudelist Suhteline aretusväärtus Eesti sporthobuste ülevaatustulemuste analüüs Andmestiku kirjeldus Tunnustevahelised seosed Hobustele antud hinnangute sõltuvus hobuse vanusest Hobustele antud hinnangute sõltuvus hobuse soost Hindaja mõju Täkkude aretusväärtused Täkkude aretusväärtuste leidmiseks kasutatud meetodite võrdlus Saadud tulemuste interpretatsioon üksiku täku tasandil Kokkuvõte Lisad Lisa Lisa Kasutatud kirjandus
4 Sissejuhatus Eesti sporthobusele kui tõule pandi alus kümme aastat tagasi, kusjuures erinevalt teistest Eestis aretatavatest tõugudest seati eesmärgiks head sportlikud saavutused, mitte tõupuhtus [1]. Ametlikult on eesti sporthobuseks isend, kes on kantud sünnijärgselt eesti sporthobuste tõuraamatusse. Peamiseks kriteeriumiks on vaid see, et hobuse vanemad oleksid soojaverelised. Eesti sporthobuse aretamisel jälgitakse välimikku ja vaimseid omadusi, samuti tervist ning sportlikkust. Üldiselt hinnatakse sihvakaid kõrgema turjaga hobuseid, kes on võimalikult tasakaalukad ja koostööaltid, ent sealjuures siiski elava loomuga temperamentsed terved loomad [2]. Sellega on täidetud eeldused saamaks heaks sporthobusteks suunitlusega kas koolisõidule, takistussõidule või kolmevõistlusele. Aretuseesmärgiks on jõuda tõuni, mille isend on kõrge sportliku saavutusvõimega hobune. Väga suurt rõhku pannakse paarituses justnimelt täku valikule, kuna täkkudel võib elujooksul järeltulijaid olla tuhatkond, märal vaid kaks kuni kolm. Seega on heade sportlike saavutustega täkud enim hinnatud ja neil on järeltulijaid paljudes riikides mitmete varssade näol. Reegliks on, et eesti sporthobuse võistlustulemused peavad olema paremad kui keskmisel ratsahobusel, allapoole keskmise esinenud järglaste isad eemaldatakse aretusprogrammist [2]. Algselt, kui aretusprogramm loodi, saadi varssu vaid kolmelt rahvusvaheliselt tunnustatud täkult [1]. Nüüdseks on genofond juba kirjum, täkke on lisandunud ja järglased varieeruvad enam. Verelisuselt on küll kõik loomad sarnased, ent teistelt omadustelt siiski erinevad. Jõudluskontrolli käigus selgitataksegi välja, missugused loomad on väärt tõuraamatus olemist ja millised mitte. Hinnatakse kümmet erinevat tunnust: neli välimuslikku, viis sportlikku ja üks käitumuslik. Hindajaks on Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi alaline komisjon. Punkte jagatakse kümnepalliskaalal ning enne hobuse esitamist vastavale ülevaatusele viiakse läbi veterinaarne kontroll veendumaks, et hobusel pole pärilikke või tervislikke vigu [2]. Üldine vanus noorhobuste esitamiseks on 2-3 eluaastat, sugumärad ja -täkud alates kolmandast eluaastast. Hoolimata juba kümme aastat kestnud jõudluskontrollist ja aretustegevusest, pole kogutud andmeid statistiliselt põhjalikult analüüsitud ning sugutäkkudeks tunnustamisel on paika pandud lihtsalt kriteeriumid, mida täkk täitma peab, et üldse tunnustatud saada. Seejuures teeb täku tunnustamise otsuse Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi aretuskomisjon, kes võtab küll arvesse täku ja tema järglaste ülevaatuste ja võistluste tulemusi, importtäkkude puhul samuti välismaal hinnatud aretusväärtuseid, aga seda kokkuvõttes siiski vaid kirjeldaval tasemel ja oma kogemustele tuginedes. Tunnustuse saamiseks peab hinnatav loom saama aretuskomisjonis lihthäälteenamuse. Ja kuigi aretusväärtuste hindamine Eestis läbi viidud 4
5 ülevaatuste ja võistluste tulemuste alusel on aretusprogrammi sisse kirjutatud, on samas ka tõdetud, et Geneetilise hindamise jms. kasutamine ei ole meie hobuste ja nende võistluste väikese arvu tõttu otstarbekas ega usaldusväärne [2]. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks ei ole eesti sporthobuste geneetilise hindamise metoodika väljatöötamine ja rakendamine see töö on ühe bakalaureusetöö tarvis lihtsalt liiga mahukas. Küll on käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks panna kirja kolm potentsiaalselt ka eesti sporthobuste aretusväärtuste hindamisel rakendatavat metoodikat. Samuti on eesmärgiks analüüsida Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsist saadud hobuste ülevaatuste tulemusi aastatest , uurida erinevate faktorite mõju hobustele antud hinnangutele ning viimaks püüda hinnata täkkude aretusväärtused kolme metoodika abil. Andmete haldamiseks ja analüüsiks on kasutatud tabelarvutussüsteemi Microsoft Office Excel 2010 ning statistikapaketti SAS
6 1. Aretusväärtuse hindamine Antud peatükk annab ülevaate aretusväärtuse olemusest ja kirjeldab täkkude aretusväärtuste hindamisel kolme potentsiaalselt kasutatavat meetodit. Peatükk baseerub materjalidel [3], [4] ja [5] Aretusväärtuse definitsioon Populatsiooni geneetiliste omaduste hindamiseks on vaja teada, millest on üldse tingitud erinevate indiviidide erinevused fenotüübi tasandil. Kõige üldisem fenotüübiväärtust kirjeldav mudel on kujul Y Y G E, (1) kus populatsiooni keskmine fenotüübiväärtus Y on keskmiste genotüübiväärtuste G ja keskkonnamõjude E summa. Geenidest tingitud erinevust populatsiooni keskmisest nimetatakse aga genotüübiefektiks G, mis on lahtikirjutatav kujul G A D I, kus A märgib aretusväärtust, D dominantsiefekti ning I epistaasiefekti. Kuna vanematelt pärinevad vaid üksikalleelid, mitte nendevahelised interaktsioonid, siis on huvipakkuvaks vaid alleeliväärtused, mis on ka järglaste järgi hinnatavad. Genoomi kuuluvate alleelide summa ongi looma aretusväärtus ja hinnatav on see isendi hälbega populatsiooni keskmisest. Seeläbi saab valem (1) kuju Y Y A E, sest praktiliselt hinnatav on vaid aretusväärtus, mille abil väljendataksegi genotüübiefekti, ja mitteaditiivgeneetilised mõjud loetakse avalduvateks keskonnamõjude E kaudu. Kuna indiviidi genotüüpi kuuluvatest alleelidest on pooled pärit emalt, pooled isalt, siis on aretusväärtus esitatav summana kus A S on vaatlusaluse indiviidi isa ning 1 1 A AS AD MS, (2) 2 2 AD ema mõju ja MS väljendab Mendeli valiku mõju. 6
7 Võttes kokku valemid (1) ja (2), saame fenotüübiväärtuse esitada seosena 1 1 Y Y AS AD MS E. (3) 2 2 Kujutades ette olukorda, kus ühel isal on populatsioonis lõpmatu hulk järglasi, kellele kõigile on ta pärandanud pooled oma geenidest, on võimalik leida hinnang tema aretusväärtusele, leides keskmise üle kõigi tema järglaste. Valemist (3) avaldub järglaste keskmine fenotüübiväärtus isa S jaoks kujul ES( Y) ES( Y AS AD MS E) Y AS ES( AD MS E), sealjuures viimane liidetav keskväärtuse näol on võrdne nulliga eeldusel, et järglased kasvavad juhuslikus keskkonnas ning on saadud juhusliku emaga. Niisiis saadud valemit kokku võttes saamegi tulemuse E () 1 S Y Y S Y A S, 2 mille kohaselt on suvalise isa i aretusväärtus hinnatav valemist A 2( Y i Y). i Antud valem defineerib indiviidi, siinkohal täku, aretusväärtuse kui kahekordse oodatava erinevuse tema järglaste keskmise Y i ja populatsiooni keskmise Y vahel eeldusel, et teine vanem ehk sugumära on valitud populatsioonist täiesti juhuslikult ning geenid ei ole aheldunud, mis tähendab seda, et geenide edasikandumine järglastele on sõltumatu. Seda seetõttu, et tuhandete geenide interaktsioonid tasakaalustavad üksteist. Alternatiivne definitsioon aretusväärtusele esitataksegi sageli just antud valemi sõnastusena, kusjuures eeldusteks on siin lõpmatu populatsioon ja lõpmatu hulk järglasi ning teise vanema juhuslik valik ja seeläbi populatsiooni keskmisele vastavus Täku aretusväärtuse hindamine selektsiooniindeksi kujul Juhul kui kogu uuritav populatsioon paikneb sarnastes keskkonnatingimustes (või on erinevate keskkonnatingimuste mõju täpselt teada ja fenotüübiväärtused selle võrra korrigeeritavad), piisab iga täku aretusväärtuse hindamiseks tema enda ja/või tema sugulaste fenotüübiväärtuste 7
8 võrdlemisest populatsiooni keskmisega. Kõik need fenotüübil mõõdetud erinevused koondatakse sobivalt valitud kordajatega kaalutuna ühte võrrandisse kujul A b X b X b X. i n n Sellist indiviidi aretusväärtuse määramiseks konstrueeritud võrrandit nimetatakse selektsiooniindeksiks. Suurus X i tähistab valemis täku või tema sugulaste fenotüübiväärtuse (või fenotüübiväärtuste keskmise) erinevust populatsiooni keskmisest ja on seega kirja pandav kujul Kordaja X ( Y i Y). i b i on sobivalt valitud kaaluparameeter (mis vastavalt regressioonikordaja olemusele näitab muutust indeksi väärtuses fenotüübiväärtuse muutumisel ühe ühiku võrra), mis on väljendatav seosega cov( AX, i) cov( AY, i) b i var( X ) var( Y i), i sest Y kui konstantse suuruse dispersioon on null. Kuna selektsiooniindeksi näol on tegu mitmese regressioonivõrrandiga, mille kordajad hinnatakse vähimruutude meetodil, on saadavate aretusväärtuste hinnangute näol tegu täpseimate (väikseima varieeruvusega) hinnangutega ning vastavat meetodit nimetatakse aretuses BLP-meetodiks (Best Linear Prediction). Kui informatsiooniallikana on kasutada vaid järglaste keskmised väärtused, on eelnevalt defineeritud üldine selektsiooniindeks esiatav kompaktsemalt. Tähistagu Y i vaadeldava isa järglaste keskmist väärtust ja eeldame, et järglased on omavahel sugulased vaid isa kaudu. Vaatlusaluse isa aretusväärtus A i on siis hinnatav seosest A b ( Y i Y) Isa i järglaste keskmine fenotüübiväärtus avaldub kujul i i n n Y A ( A ) E, i i d i 2 n i 1 2 n i 1 kus A s ja A d märgivad vastavalt isa ja ema aretusväärtusi ning n tähistab järglaste arvu vaatlusalusel isal. Selektsiooniindeksi kordaja b avaldamiseks vajalik kovariatsioon isa i aretusväärtuse ja järglaste keskmise fenotüübiväärtuse vahel, 8
9 n n cov( A Y ) cov[ A, A ( A ) E ], i, i i i d i 2 n i 1 2 n i 1 on eeldusel, et järglastele mõjuvad emapoolsed aditiivgeneetilised efektid A d ja mitteaditiivgeneetilised efektid E uuritava isa aretusväärtusega ei korreleeru, esitatav kujul cov( Ai, Y i) cov( Ai, Ai ) A. 2 2 Arvestades, et sama isa, aga erinevate emade järglaste aretusväärtuste sarnasus on tingitud just isalt pärandunud geenidest, esitatakse ka järglaste keskmise fenotüübiväärtuse dispersioon var( Y s) isalt pärandunud geenidest tingitud varieeruvuse kaudu: n n var( Y ) var[ Y A ( A E ) var( A ) var[ ( A E )] var( A ) s s d i s d i s 2 n i n i n n [var( )]. 2 Ad Ei A Y A i n 4 1 Siin on isa aditiivgeneetilisest mõjust tingitud dispersioon ja 4 A Y A isalt pärandunud 4 2 geenide summaarse mõjuga mitte kirjeldatav osa fenotüübilisest varieeruvusest Y (viimane hõlmab nii emalt pärandunud geenide mõjust kui ka keskkonnatingimustest tingitud varieeruvust fenotüübiväärtustes). Et päritavuskoefitsient h /, siis järelikult A Y A / Y h ja Y A / Y 1 h Viimastest võrdustest tulenevalt var( Y s) h Y 1 h Y, 4 n 4 millest kordaja selektsiooniindeksis saab kuju nh nh b n A [ h (1 h )] Y [ nh (1 h )] 1 h ( n 1) ning i. isa aretusväärtus on hinnatav valemiga A b( Y i Y). i 9
10 Kui nüüd eeldada, et järglaste arv n, siis 1 h 2 ( n 1) n ja nh 2 n, mistõttu selektsiooniindeksi kordaja b ( nh ) /[1 h ( n 1)] n / n 2, andes tulemuseks aretusväärtuse definitsiooni A 2( Y Y). Järgmise peatüki kontekstis on oluline märkida, et eelnevalt tuletatud selektsiooniindeksi kordaja avaldis on edasi lihtsustatav kujule nh nh 2 2 2n b ( nh 1 h ) h ( n 1) 4 h 2 n h h 2. Isa aretusväärtuse hinnangu täpsus on defineeritud kui korrelatsioon tegeliku ja selektsiooniindeksi kujul hinnatud aretusväärtuse vahel ning avaldub kujul r 1 2 nh n / h ( n 1) 4 h n 2 4 h A A A 2. On loomulik eeldada, et isa aretusväärtuse hinnang on seda täpsem, mida enam on isal järglasi. Ilmneb, et mida suurem on päritavuskoefitsiendi väärtus, seda vähem on vaja järglasi isa aretusväärtuse täpseks hindamiseks. Selle näitlikustamiseks on joonis 1. Joonis 1. Aretusväärtuse hinnangu täpsus järglaste arvu ja päritavuskoefitsiendi järgi. 10
11 Jooniselt 1 võime näha, et järglaste arvu kasvades aretusväärtuse täpsus tõepoolest kasvab, samuti on aretusväärtuse hinnang täpsem suurema päritavuskoefitisendi väärtuse puhul Täku aretusväärtuse hindamine isa mudelist Kuigi eelmises punktis kirjeldatud selektsiooniindeks võttis erinevalt aretusväärtuse definitsioonist arvesse isa järglaste arvu pluss tunnuse geneetilise determineerituse määra, võib taoline lähenemine juhul, kui kõigi isade järglased ei kasva ega ela täpselt samades tingimustes või mõjutavad erinevate isade järglaseid erineval määral mingid muud faktorid, anda isade aretusväärtustele ebakorrektsed hinnangud. Võtmaks arvesse ka võimalikke mittegeneetilisi tegureid, sobib aretusväärtuste hindamiseks kasutada üldiseid lineaarseid segamudeleid, millest saadud aretusväärtuste hinnangud on õigesti valitud faktorite kombinatsiooni korral juba nihketa vastavat metoodikat nimetatakse aretuses BLUP-meetodiks (Best Linear Unbiased Prediction). Lihtsaim aretusväärtuste hindamisel kasutatav üldine lineaarne segamudel on isa mudel, mis hindab geneetilise efektina täku mõju, eeldades vaikimisi, et kõik täkud on paaritatud populatsiooni keskmiste märadega ning märad pole omavahel sugulased, ning võtab täiendava faktorina arvesse vajalikud mittegeneetilised mõjutegurid. Statistilise mudelina avaldub isa mudel kujul Y ijk = μ + K i + S j + ε ijk, kus μ on populatsiooni keskmine, K i on fikseeritud faktori taseme i mõju, S j on isa j juhuslik mõju ning ε ijk on juhuslik viga. Oluline on märkida, et isa mõju on pool aretusväärtusest ehk A 2S. i j Isa mõju S j eeldatakse olevat normaaljaotusega keskväärtusega 0 ja dispersiooniga 2 ning S juhuslik viga ijk normaaljaotusega keskväärtusega 0 ja dispersiooniga 2. Seega eeldatakse keskkonna ja genotüübi sõltumatust, mis avaldub kogu uuritava tunnuse dispersioon summana Y S. Maatrikskujul esitatakse isa mudel järgmiselt: y = Xb + Zs + e, 11
12 Kus y on uuritava tunnuse juhuslik N 1 vektor, b on fikseeritud efektide p 1 vektor, s on juhuslike isa mõjude m 1 vektor, e on juhuslike vigade N 1 vektor, X on fikseeritud efektidele vastav N p plaanimaatriks ja Z on juhuslikele efektidele vastav N m plaanimaatriks. Keskväärtused ja dispersioonimaatriksid defineeritakse kujul: E(s) = 0, E(e) = 0, E(y) = Xb, 2 s1 S s2 0 S 0 2 G var( s) var I m S 2 sm 0 0 S 2 T T R var( e) I N e, cov( se, ) 0 ning V var( y) ZZ 2 2 S I N e. 2 Var( e) I N e märgib vaatluste sõltumatust (see võib muutuda, kui ühele loomale vastab mitu mõõtmist) ning kõigi vaatluste eeldatavalt võrdset keskkonnatingimustest tingitud varieeruvust. T 2 Keskkonna ja genotüübi sõltumatus tuleneb võrdusest cov( se, ) 0. Et var( s) I m S, siis on kõigi geneetiliste efektide dispersioon ja isade vaheline kovariatsioon null, seega täkud pole omavahel sugulased. Kui kõigi analüüsitavate isade järglased on pärit sarnastest keskkonnatingimustest või on fenotüübiväärtused analüüsi eelselt mittegeneetiliste mõjude suhtes korrigeeritud, lihtsustub mudel kujule Y S e. jk j jk Isa j mõju hinnang avaldub taolise mudeli puhul vastavalt üldiste lineaarsete mudelite teooriale kujul 2n A j 2 S j ( Y j ), 2 j S 2 2 e nj S kus Y j on j. isa järglaste keskmine fenotüübiväärtus ja n j on järglaste arv. Et suurus Y j kujutab enesest j. isa järglaste keskmist erinevust populatsiooni keskmisest ning selle erinevuse kordaja on teisendatav kujule 2 2nj S 2nj 2nj 2nj n ( n ) / / n n (4 h ) / h, e j S e j S S e S j j avaldub j. isa aretusväärtus tema järglaste keskmise fenotüübiväärtuse kaudu valemiga 12
13 2nj A j ( Y ) 2 2 j n (4 h ) / h, j mis on analoogne eelmises peatükis selektsiooniindeksi kujul tuletatud valemiga isa aretusväärtuse hindamiseks Suhteline aretusväärtus Selleks, et paremini võrrelda nii erinevatel meetoditel kui ka erinevatele tunnustele hinnatud aretusväärtusi, tuleks saadud väärtused standardiseerida ehk leida suhteline aretusväärtus. Et seda teha, tuleb ette anda kindel keskväärtus ja standardhälve, mille suhtes tulemusi korrigeerida. Valem selle saavutamiseks on kujul: kus T ja standardhälbeid. I I T T, S S S I TS tähistavad esialgse ja uue aretusväärtuse keskväärtusi ning I ja S vastavaid Näiteks kui kehtestada uueks keskväärtuseks 100 ja standardhälbeks 20 punkti, nagu on sageli tavaks põllumajandusloomade aretusväärtuste puhul [4], on tulemuseks valem: I S I T *20 100, mille abil arvutatakse suhtelised aretusväärtused. i 13
14 2. Eesti sporthobuste ülevaatustulemuste analüüs 2.1. Andmestiku kirjeldus Valimisse kuuluvad aastal ülevaatustel osalenud hobused. Ära on toodud ülevaatuse toimumise koht ja piirkondlikkus, kuupäev, aasta, hobuse nimi, sünniaeg, vanus, ema, isa, emaisa, värvus, sugu, kasvataja ja omanik, mõõtmed (turjakõrgus, kämblaümbermõõt, rinnaümbermõõt) ning hindajad ja nendepoolsed hinded, mis on jagatud kümnes kategoorias. Kokku kolme aasta peale on ülevaatuse läbinud 510 erinevat hobust, kelle isade seas on kokku 236 erinevat täkku. Tabel 1. Osalejate arv aastate lõikes. Aasta Osalejate arv Keskmine hinne Kokku Aastal 2013 hinnati peaaegu sama palju hobuseid kui aastatel 2011 ja 2012 kokku, saab öelda tabeli 1 põhjal. Sealjuures üldkeskmine hinne jäi ligikaudselt samaks. Selline hüppeline kasv hobuste esitamises ülevaatustele võiks viidata sellele, et üha rohkem tuntakse huvi eesti sporthobuste aretuse vastu ning soovitakse selles osa võtta. Tabel 2. Osalejate suguline koosseis aastate lõikes. Aasta Mära Täkk Ruun (56.9%) 34 (21.3%) 35 (21.8%) (60.4%) 38 (25.5%) 21 (14.1%) (61.1%) 59 (20.5%) 53 (18.4%) Kokku Tabel 2 annab tõestust sellele, et märasid esitatakse ülevaatustele enim, ruunasid aga kõige vähem. See ilmselt on tingitud sellest, et märasid ja täkke esitatakse lisaks nende hindamisele ka suguloomadeks tunnustamiseks. Ruunad esitatakse vaid sporthobuseks tunnustamise eesmärgil. Vahe on eriti märgatav just seetõttu, et tegelikkuses on Eestis ruunasid oluliselt rohkem kui täkkusid. 14
15 Tabel 3. Osalejate vanus-sooline koosseis aastatel kokkuvõtlikult. Vanus Kolme- ning Viieaastased ja Sugu Kaheaastased neljaaastased vanemad Mära Täkk Ruun Kokku Enamjaolt esitatakse ülevaatustele noorhobuseid, just nagu aretusprogrammis eesmärgiks seatud (vt tabelit 3). On näha selget langust viieaastaste ja vanemate hobuste arvukuses jõudluskontrollis, seda seetõttu, et sellises vanusgrupis on peamiseks perspektiiviks saada tunnustatud sugumäraks või -täkuks ning saada kantud peatõuraamatusse. Kaheaastased hobused osalevad ülevaatustel esimest korda, kolme- ja neljaaastased potentsiaalselt juba teist-kolmandat korda. Samuti on keskmisel ja vanemal vanusgrupil võimalik saada hinnatud ka sportlike tulemuste ning ratsanikuga täidetavate ülesannete järgi, kaheaastaseid hinnatakse ainult vabahüpete ja -liikumise põhjal Tunnustevahelised seosed Sageli võib olla huvipakkuvaks see, missugused tunnused on omavahel seotud, kas siis negatiivselt või positiivselt korreleeritud, ning mille tõttu seosed on tekkinud. Enne vastavate jooniste tegemist on leitud kõikide hinnatud tunnuste korrelatsioonimaatriks (vt lisa 2) ning valitud välja tunnused, mille korrelatsioonikordaja oli suurim. Sellest, et intuitiivselt seostatavad tunnused on ka tegelikkuses positiivselt tugevalt korreleeritud, annab selge tõestuse joonis 2. Tunnuse tüüp hinne pannakse hobusele tema sporthobuseks sobivuse järgi. Tunnuse pea-kael-kere hinne antakse aga lihaskonna, luustiku ja üldise kehaehituse järgi. Seega on arusaadav, et need kaks tunnust on sarnaselt hinnatavad just seetõttu, et mida sportlikuma kehaehitusega on hobune, seda paremaid hindeid saab ta kummaski kategoorias. Tagajalgade ning esijalgade vaheline seos on veelgi loomupärasem, kuna hinnatakse kapjade kuju, jalgade seisu ning liigeseid. On eeldatav, et korrektsete esijalgade puhul on ka korrektsed tagajalad ning vastupidi. 15
16 Joonis 2. Tugevamalt seotud välimuslike tunnuste hajuvusdiagrammid. Tunnused traav ning galopp on väga sarnaselt hinnatud, seda näeme jooniselt 3. Tuleneb see ilmselt sellest, et hobuse raskuskeskme paigutus, liikumisrütm, õhulennufaas ja teised taolised liikumist kirjeldavad nähtused on väga sarnased nii traavis kui galopis. Ka see, et hobuse hüppe tehnika ning võimsus on omavahel tugevalt seotud, on loomupärane, kuna heaks ja võimsaks hüppeks peab olema tagatud korralik tehnika ehk see, kuidas hobune hüppele läheb, millise tõuke ja õhulennu sooritab. Käitumine on aga tunnus, mis on väga tähtsal kohal hindamaks hobuse üleüldist suutlikkust võistlustel osaleda. Üldiselt eelistatakse tasakaalukaid ning hea närvikavaga loomi, kes on siiski piisavalt temperamentsed. Seetõttu on hea käitumishindega loom ka parem hüppamises, kuna ei lase end kõrvalistest teguritest heidutada, keskendub kenasti hüppele ja on kuulekas. Joonis 3. Tugevamalt seotud sportlike tunnuste hajuvusdiagrammid. 16
17 Käitumise all läheb arvesse ka hobuse juhitavus ning oskus ise arvestada oma suuruse ning sammu pikkusega. Oluline on seegi hüppamises, kuna äratõuke kaugus tõkkest ja ajastus peavad olema hobuse enda poolt paika seatud. Kuigi võiks eeldada teatud füüsiliste omaduste ning saadud hinnete vahelisi seoseid, siis korrelatsioonanalüüs ei anna ühelegi seosele tõestust (vt tabelit 4). Ka välimuslike tunnuste puhul on näha vaid nõrka seost. Seega alati pole määravaks teguriks hobuse kehamõõtmed. Kindlasti võib siinkohal rolli mängida ka asjaolu, et andmestikus polnud hobuste kõrguse varieeruvus kuigi radikaalne, samuti teiste mõõtmete puhul. Juhul kui oleks võrdlusesse sattunud ka hulgaliselt raskeveohobuseid ning väikest kasvu ponisid, võiks tulemus olla teine. Tabel 4. Kehamõõtmete ja ülevaatustulemuste vaheline korrelatsioonimaatriks. Turjakõrgus Rinnaümbermõõt Kämblaümbermõõt Tüüp 0,243 0,093 0,115 Pea-kael-kere 0,223 0,125 0,123 Esijalad 0,039 0,003 0,068 Tagajalad 0,005-0,017 0,049 Samm 0,255 0,190 0,184 Traav 0,180 0,128 0,119 Galopp 0,255 0,093 0,173 Hüppe võimsus 0,117 0,011 0,012 Hüppe tehnika 0,031-0,023-0,036 Käitumine 0,106 0,077 0, Hobustele antud hinnangute sõltuvus hobuse vanusest Jõudluskontroll on mõeldud ennekõike noorhobustele ning aretusloomadele. Andmestik on suuremas osas jagatav kolme vanusgruppi: kaheaastased, kolme- ja nelja-aastased ning viieaastased ja vanemad hobused. Siinkohal on uuritud kõikide tunnuste keskmisi hindeid justnimelt vanusgruppide kaupa saamaks teada vanuse ja saadud hinnete vahelisi seoseid. Tulemustest joonisel 4 ilmeb, et vanimat vanusgruppi on ühtlaselt kõrgemini hinnatud kui nooremaid. Esiteks võiks see olla tingitud vanemate loomade rohkem väljaarenenud füüsisest, sealjuures muskulaarsemast kehast. Samuti paremast rühist ja jõulisemast hoiakust. Kõige noorem vanusgrupp on olnud parem keskmisest, seda ehk seetõttu, et kaheaastastele hobustele on antud hinded pisut leebemalt, sest nad on alles täiskasvu saavutamas. 17
18 Joonis 4. Ülevaatustulemuste välimuslike tunnuste keskmised (±standardhälve) väärtused vanusgruppide kaupa. Joonis 5 näitab tendentsi, et kõige vanemate hobuste grupp on keskmisest paremini hinnatud. Seda seetõttu, et viieaastaste ja vanemate hobuste seas on juba tunnustatud sporthobuseid, kes on oma küpsuselt ja võimekuselt paremad noorematest, ning kes üleüldiselt esitletakse ülevaatustele selleks, et saada tunnustatud sugumäraks või -täkuks. Samuti on märgatav see, et kaheaastaste hobuste keskmine saadud tulemus on pea kõikide tunnuste puhul kõrgem kolmeja nelja-aastaste loomade omast. Põhjuslikkust on siinkohal pisut raskem leida, ent võimalik, et kaheaastaseid kui äsja noorhobuseks saanud loomi hinnatakse pisut leebemalt ja arvestatakse hinnete andmisel potentsiaali, mis võib noorukesele omane olla. Seevastu aasta vanem grupp on juba ratsastamiseks sobivas eas ja seega võiks nende noorloomade puhul oodata pisut paremat võimekust, arengut ja sportlikkust. Üldiselt on selle vanusgrupi hobused juba saduldatud ning osalevad vahel võistlustelgi. Ei saa eitada ka võimalust, et hobuse käitumuslikku ning sportlikku poolt võib ratsanik, kes hobuse on välja koolitanud, mõjutada ka negatiivselt, sest ratsanikegi kogemused ning oskused on erinevad ning kanduvad tahesttahtmata mingil määral edasi loomale. Kaheaastastele see mõju veel avaldunud ei ole, vanematele aga küll. Seega on kindlasti erinevus hobuste seas, kes on algusest peale treenitud sportloomaks ja nende, kes pigem harrastusspordile suunitletud. 18
19 Joonis 5. Ülevaatustulemuste sportlike tunnuste keskmised (±standardhälve) väärtused vanusgruppide kaupa Hobustele antud hinnangute sõltuvus hobuse soost Antud töö keskendub ennekõike täkkude analüüsimisele, ent hea on võrrelda omavahel kõiki kolme soolist gruppi, et näha, kas nendevahelised erinevused on märgatavad. Selle jaoks on iga tunnuse puhul eraldi leitud sooliste gruppide keskmised väärtused. 19
20 Vaadeldes välimuslikke tunnuseid joonisel 6 selgub, et täkkude keskmine hinne on eranditult teistest parem. Kõige kehvem on aga ruunade tulemus. Ruunatakse hobune aga siis, kui temas aretuslooma ei nähta. Seega on loomulik, et täkkude kui suguloomade välimuslikud omadused on paremad. Märadegi keskmine on täkkude omast madalam. See võiks tuleneda täkkude kui isasloomade pisut lihaselisemast ja sitkemast vormist ning suuremast kasvust. Lisaks on just täkud need, kes peaaegu alati treenitakse võistlusloomadeks. Joonis 6. Ülevaatustulemuste väimuslike tunnuste keskmised (±standardhälve) väärtused sugude kaupa. Vaadates joonist 7 selgub, et ka sportlikus võtmes on täkud võimekamad. Usutavasti on idee sama täkkudel on parem temperament kui ruunadel ning parem füüsis ja kasv kui märadel. Ent märad on jällegi ruunadest üle, seda ehk ka pigem vaimsete omaduste poolest, olles verelisuselt soojemad ning käitumiselt erksamad. Ometigi ruunatakse hobune üldjuhul just selle ideega, et loom oleks rahulikum, kuulekam ja ei oleks hormoonide poolt liigselt mõjutatav. Seega on ennekõike üllatuslik siinkohal see, et ruunade käitumishinne oli madalaim, kui üldiselt võttes peaksid ruunad olema kõige kergemini käsitletavad. 20
21 Joonis 7. Ülevaatustulemuste sportlike tunnuste keskmised (±standardhälve) väärtused sugude kaupa Hindaja mõju Mõeldes sellele, mis võiks tingida erinevate hindamistulemuste saamise, tuleb kindlasti esile tuua ka hindajapoolne mõju. Kuna hindajaks on komisjoniliige (või ka mitteliige), kes on vastavalt mees- või naissoost, vanem või noorem, rohkem või vähem hobustega kokku puutunud, siis on loomulik, et hindamine võib olla mõneti kallutatud. Samuti on kohtunikke, kes on hindeid andnud vaid paaril üksikul korral, mõni aga hoopiski paarisajal korral. Seega on ka kogemused erinevad. 21
22 Uurides tabelit 5, ei saa öelda, et hindajate vahel suuri erinevusi oleks. Vaadates alalisse hindamiskomisjoni kuuluvaid või mittekuuluvaid liikmeid, naisi või mehi, väga sagedasti hindavaid või harva ülevaatustel osalevaid, on keskmine antud hinne ikka üsna samaväärne. Seega ei ole alust väita nagu võiks mõnede hindajate hinnangud olla subjektiivsed või kallutatud. Lõppkokkuvõttes vähendab üksiku hindaja mõju ka see, et jõudluskontrolli läheb kirja üksnes koondhinne hinne, mis on pandud kokku kõikide ülevaatusel osalenud kohtunike antud hinnete põhjal. Tabel 5. Keskmine antud hinnangute arv ja keskmised hinded hindajate kaupa; tärniga on tähistatud alalised hindamiskomisjoni liikmed, plussiga naisterahvad, kes komisjoni kuuluvad. Tunnus Hinnangute arv Hindaja A*+ B*+ C D*+ E F G H I* J K L* 498,8 65,8 6,5 332,7 8,8 12, ,2 26,8 120,8 8 Tüüp 7,91 7,56 7,50 7,83 7,15 7,35 7,25 7,13 7,78 7,83 7,80 7,06 Pea-kaelkere 7,66 7,38 6,93 7,57 7,10 7,42 7,25 7,5 7,65 7,57 7,71 7,31 Esijalad 7,09 6,95 6,86 7,02 7,15 7,35 6,81 7,25 7,15 7,28 7,43 7,25 Tagajalad 7,17 7,06 6,79 7,08 7,00 7,12 6,92 7,38 7,25 7,24 7,43 7,38 Samm 7,29 7,30 6,86 7,29 7,25 7,12 7,06 7,13 7,25 7,24 7,15 7,13 Traav 7,33 7,27 6,57 7,23 6,90 6,85 7,00 7,06 7,35 7,30 7,49 6,81 Galopp 7,37 7,20 6,50 7,26 6,83 6,92 6,97 6,94 7,35 7,52 7,35 7,00 Hüppe võimsus Hüppe tehnika 7,72 7,60 6,70 7,78 7,17 7,14 7,08 7,19 7,66 7,31 7,58 7,06 7,56 7,36 7,00 7,46 7,17 7,09 7,06 7,31 7,49 7,00 7,44 7,00 Käitumine 7,78 7,95 7,79 7,85 7,55 7,81 7,19 7,50 7,71 7,44 7,51 7,31 Keskmine antud hinne 7,49 7,36 6,95 7,44 7,13 7,21 7,06 7,24 7,46 7,37 7,49 7,13 22
23 2.6. Täkkude aretusväärtused Täkkude aretusvääärtused leiti kolmel erineval meetodil: 1) lähtudes aretusväärtuse definitsioonist, 2) selektsiooniindeksi kujul ja 3) isa mudelist. Selektsiooniindeksi ja isa mudeli rakendamiseks vajalikke päritavuskoefitsientide väärtuseid andmete vähesuse tõttu ei hinnatud ning kõigi tunnuste analüüsil kasutati ühesugust väärtust 0,3, mis on keskmine hobuste välimiku- ja jõudlustunnuste päritavus [6]. Arvutused täkkude aretusväärtuste hindamiseks kahel esimesel meetodil viidi läbi MS Excelis, isa mudelit rakendati statistikapaketis SAS protseduuri MIXED abil (vt joonist 8). Viimasel juhul võeti lisaks isa juhuslikule mõjule arvesse ka hinnatava hobuse vanus ja sugu ning hindaja. Selgema võrdluse huvides teisendati kõigi tunnuste kõigi meetoditega hinnatud aretusväärtused punktiskaalale keskmisega 100 ja standardhälbega 20 punkti. Joonis 8. Isa mudeli rakendamiseks kasutatud statistikapaketi SAS programm Täkkude aretusväärtuste leidmiseks kasutatud meetodite võrdlus Selleks, et saada ülevaade meetodite sarnasusest, on iga tunnuse jaoks kõikide kasutatud meetodite vahel arvutatud korrelatsioonikordajad (vt tabelit 6). Kuna peaaegu kõik kordajad on suuremad kui 0,8, on ilmne, et tõepoolest on meetodid üksteisega tugevas seoses ja annavad seega aretusväärtustele sarnaseid hinnanguid. Kõige tugevamad korrelatsioonid on selektsiooniindeksi kujul ja isa mudeliga leitud väärtuste vahel. Ilmselt seetõttu, et mõlemal juhul võetakse arvesse järglaste arvu ning ka päritavuskoefitsienti 0,3. Seesuguse kooskõla tõttu ei saa ka ühtegi neist meetoditest eelistada. Kuna tegelikult on vaatluse all siiski väheste järglastega täkud populatsiooni mõttes pole paarkümmend järglast kuigi suur arv jääb järglaste arvu mõju selektsiooniindeksi kujul aretusväärtuse arvutamisel küllalt väikeseks. Isa mudelis on küll võetud arvesse hindaja, soo ja vanuse mõju, ent nagu ka eelnevalt näha võis, siis ükski neist mõjudest pole kuigi suur, seega täkkude paremusjärjestus seeläbi oluliselt ei muutu. Lisas 1 on toodud viie ja enama järglasega täkkude aretusväärtused. Ilmneb, et väikseimates piirides varieeruvad aretusväärtuse definitsiooni alusel leitud hinnangud. Nii selektsiooniindeksist kui ka isa mudelist hinnatud suhtelised aretusväärtused varieeruvad enam 23
24 ja toovad seega ka täkkude vahelise erinevuse selgemalt esile. Samas, nagu kirjutatud eelmises lõigus, ei anna hinnangute vaheline korrelatsioonanalüüs alust eelistada ühte meetodit teisele. Arvestades järglaste väikest arvu ja seeläbi ehk ka lihtsalt juhuslikku järglaste mitte päris ühesugust soolist ja vanuselist jagunemist, ei pruugi keerukamad meetodid anda sugugi õigemaid tulemusi andmeid erinevate faktorite mõju arvesse võtmiseks ei pruugi olla piisavalt. Tabel 6. Aretusväärtuse definitsiooni kujul, selektsiooniindeksina ja isa mudelist hinnatud täkkude aretusväärtuste hinnagute vahelised korrelatsioonikordajad. Aretusv. def. vs selektsiooniindeks Aretusv. def. vs isa mudel Selektsiooniindeks vs isa mudel Tüüp 0,854 0,824 0,869 Pea-kael-kere 0,846 0,842 0,869 Esijalad 0,791 0,783 0,876 Tagajalad 0,811 0,816 0,888 Samm 0,840 0,795 0,863 Traav 0,812 0,836 0,892 Galopp 0,862 0,820 0,884 Hüppe võimsus 0,849 0,831 0,842 Hüppe tehnika 0,860 0,837 0,887 Käitumine 0,847 0,805 0, Saadud tulemuste interpretatsioon üksiku täku tasandil Kuna hobuste ja eelkõige noorhobuste ülevaatused on vajalikud, selgitamaks välja potentsiaalselt paremaid sporthobuseid, peaksid ka täkkudele nende järglaste järgi hinnatud ülevaatustulemuste aretusväärtused peegelduma täku enese sportlikes saavutustes. Antud alapeatükis vaadeldaksegi saadud aretusväärtusi (vt lisa 1) võimalikkuse piires koos täkkude võistlustulemustega. Kuna järglaste arvu järgi on lähema vaatluse alla võetud 24 täkku, siis kõiki neid eraldi analüüsida oleks pisut liig ning seega on täpsemaks võrdluseks valitud kümme täkku, kelle kohta on võimalik leida enim informatsiooni allikatest [7] ja [8]. Üldiselt võib öelda, et täkku kirjeldavad tunnused on enamjaolt võrdväärse tasemega. See tähendab, et kui täku järglased on ühes kategoorias saanud häid hindeid, on nad seda üldiselt saanud ka teistes kategooriates. Kuna eesti sporthobuse väljund on ennekõike saada häid tulemusi võistlustel ja jõuda maailmakaardile just sportlike võimetega, siis on ilmselt kõige enam huvipakkuvad tunnused traav, galopp, hüppe võimsus ja tehnika ning ka käitumine. Täpsemalt takistussõidus just hüppe võimsus ning tehnika, koolisõidus galopp, traav ja käitumine. Välimuslikud väärtused pole väheolulised, ent ei kirjelda looma sportlikke võimeid 24
25 nii kõrgelt, kui eelnimetatud tunnused. Järgnevalt on vaadeldud täkke kirjeldavaid omadusi üksikasjalikumalt ning võrreldud neid kättesaadava informatsiooniga sportlikest saavutustest ja järglaste arvust. Vaadeldes konkreetseid täkke, torkab silma, et nii galopis, käitumises kui ka hüpetel on selgelt kõige kõrgema aretusväärtusega hinnatud belgia soojavereline täkk Tyrol de Muze. Tegu on aastal sündinud täkuga, kes senimaani on saanud 11 järglast. Osalenud on ta ka spordivõistlustel ja saanud märkimisväärseid tulemusi takistussõidus, troonimas seda Noorhobuste Tšempionaadi võit aastal 120 cm ja 110 cm parkuuris. Ent siiski on tal kokkuvõttes võrdlemisi vähe osavõtte ning need jäävad kõik lühikesse ajaperioodi. Hinnatud väärtuste põhjal ei jää temast palju maha sarnase nimega Helios de Muze. Kummagi hobuse juured ulatuvad Belgiasse de Muze talli, mille järgi on nad ka nime saanud [9]. Helios on sündinud aastal, järglasi kokku on tal praeguseks 14. Eelmisel aastal toimunud Täkkude Päeval saavutas ta esimese koha võõrratsaniku testis [10]. Reaalsete andmete põhjal ei saaks öelda, et just need oleksid parimad suguloomad, kuna on alles noored ja väheste järglastega nende tõeline aretuslik headus selgub alles aastate pärast, mil neil on järeltulijaid rohkem ja seeläbi hindamine korrektsem, ent siiski on kindlasti tegu korralike sporthobustega, kellel palju potentsiaali. Järgmiseks jääb silma rootsi soojavereline hobune Bison, kellele hinnatud aretusväärtused on eriti kõrged just välimuslikus pooles, sportlikus pooles on hinnangud keskmised, selektsiooniindeksi kujul hinnatuna lausa kehvemapoolsed. Vaadates aga tema sportlikke saavutusi, eriti viimasel aastal, on näha, et tegu on kindlasti tulevikutalendiga. Juba praegu on ta saanud hulgaliselt kõrgeid kohti takistussõidus, seda isegi välismaal, näiteks aastal 2013 Leedu rahvuslikus takistussõidus saavutatud kolmas koht ümberhüpetega puhtuskiirusparkuuris on tõestuseks selle sporthobuse võimekusest [11]. Järglasi pole tal sugugi vähe, koguni 23, ning sünniaastaks 2006, mis aga tähendab seda, et tema küpsus ja parimad aastad on alles ees. Tegemist on küllaltki kõrge hobusega turjakõrguseks 168 cm, mis on perfektne takistussõiduks, välimus on samuti ideaalilähedane. Seega on osaliselt kõrged hinnangud aretusväärtusele igati põhjendatud. Põhjendamaks tema mitte nii head geneetilist väljavaadet madalamalt hinnatud tunnuste puhul hobuse sportlik väärtus sõltub kindlasti ka tema ratsastamisest ning treenitusest. Pisut veel kõrgemast klassist on Casanova täkk, kelle sünniaastaks on Tore on märkida, et 18 eluaasta jooksul on eelnimetatud holsteini tõugu hobune saanud 176 järglast. Seega peetakse teda ilmselgelt väärtuslikuks suguloomaks, mis on ka põhjendatud, sest tema järeltulijate nimistus on nii mõnigi silmapaistev sporthobune. Antud analüüside alusel on tema aretusväärtused ühtlaselt kõrged. Mainimisväärne on ka see, et temale hinnatud aretusväärtused olid kõigi kolme meetodi puhul võrdväärsed. Reaalselt võiks ta ehk olla isegi 25
26 parim siinkohal vaadeldud täkkudest, eriti kui arvestada tema pikki võistlusaastaid. Varasemalt võis teda näha võistlemas Rein Pilli hobusena, mil osaleti ka prestiižsetel rahvusvahelistel suurvõistlustel ning saavutati väga kõrgeid kohti. Casanova jaoks polnud sugugi haruldus kuuluda esikolmikusse või isegi võtta üldvõite, seda nii välismaal kui Eestis, näiteks Valgeranna karikal [12]. Samal aastal sündis ka hannoveri tõugu täkk Cash, kes analüüsitulemuste põhjal on üpris keskmine, ent tema võistlustulemusi vaadates ta seda sugugi ei ole. Siiski, viimased tulemused on aastast 2006, mil ta võistles Gunnar Klettenbergi ratsuna. Tegemist on Eesti suurimal takistussõidu võistlusel Palladium Cup osalenud hobusega, kes näiteks aastal 2005 võttis etapivõidu 140 cm ümberhüpetega puhtus-kiirusparkuuris [13]. Järglasi on tal kokku 37, kellest koguni 22 on analüüsitud antud töös. Ilmselt tema järglaste rohkuse tõttu on temalegi hinnatud aretusväärtused kõigi meetodite puhul tulnud võrdlemisi samad. Kokkuvõttes pole kahtlustki, et tegemist on hea sugutäkuga. Jätkates võimsate holsteini tõugu sporttäkkudega, tuleb mainida Ex Caliburi. Sellel aastal sündinud hobusel on ette näidata pikk ja kirev sportlaskarjäär, milles ka mitmeid suursaavutusi. Viimaste seas on aasta Tallinn International Horse Show raames võidetud kolmas koht 145 cm parkuuris [14]. Kokku on tal praeguseks 19 järglast, kellest ligi pooled on alles kaheaastased või nooremad. Aretusväärtustelt on tegu hobusega, kes sai hinnatud pigem keskmiseks või alla selle. Kui siiamaani on vaatluse all olnud peamiselt takistussõiduhobused, siis taani soojavereline täkk Ramses XII on hoopiski koolisõidule orienteeritud. Tema aretusväärtuste hinnangutes selgub ka, et justnimelt kahes hüppekategoorias on ta saanud kehvemaid tulemusi. Koolisõiduhobuse juures ongi olulisemad just traav, galopp ja käitumine, mis tema puhul on hinnatud üsna keskmiselt. Kuigi sellel aastal sündinud hobusel pole veel palju suursaavutusi ette näidata, on lootustandvaks tema teine koht FEI Dressage Challenge il [15]. Siinkohal tasub muidugi mainida, et mitte kõik aretuses osalevad täkud ei tegele aktiivselt sportvõistlustel osalemisega. Samuti on andmeid kõikide hobuste kohta väga keerukas leida. Ja võistlustulemusi omavahel võrrelda on üsnagi võimatu, kuna rahvusvahelised suurvõistlused ja vähemtuntud kohalikud võistlused pole sugugi samaväärsed. Samuti, ära toodud järglaste arvud on absoluutsed, ent ei kajastu antud analüüsides, kuna neis on kasutatud vaid aastate jõudluskontrolli andmestikke. Näiteks hannoveri tõugu täku Spartacus kohta, kellel on 73 järglast, pole võimalik leida ei jõudluskontrolli ega ka võistluste andmeid. Ometigi on ta tunnustatud sugutäkk arvukate järglastega. Analüüside põhjal on ta võrdlemisi keskmiste tulemustega. Kindlasti arvestatakse täku aretusloomana kasutamisel ka tema enda esivanemaid, kes mängivad tegeliku aretusväärtuse kujunemisel suurt rolli. 26
27 Pisut vaheldust toob andmestikku saksa ratsaponi Mon Cherg, kellel on ette näidata suurel hulgal häid sportlikke saavutusi, kasvõi näiteks Ypäjä Winter Show esimene koht [16]. Kolmekümne ühe järglasega võimekas ratsaponi pole ehk seetõttu keskmisest kõrgemaid hindeid saanud, et on pisemat kasvu ja seega konkreetselt eesti sporthobuseks päris hästi ei sobi. Samuti on üsna kehvaks hinnatud zangersheide i tõugu täkk Vanco Z, kes tegelikkuses on tubli parkuurivõistlushobune. Ta on saavutanud ka esikohti, näiteks Noorhobuste võistlusel Ruilas [17]. Tegemist on kõrge hobusega 171 cm turjakõrgust pole sugugi vähe. Järglasi on tal võrreldes teistega veel vähevõitu, alla 20, ent noore hobusena on tal nii sugutäku- kui sportlaskarjäär alles ees. Viimane, keda siinkohal mainiks, on baieri soojavereline täkk Agrovorm s Amerigo, kes on hinnatud peaaegu kõige kehvema aretusväärtusega hobuseks. Analüüsitud hobustest on ta vanim, sündinud aastal Selle ajaga on ta produtseerinud 56 järglast ning osalenud arvukatel võistlustel, sealhulgas meeskondlikel [18]. Seega pole tema madal tulemus ehk päris põhjendatud, sest on teisi täkke nende 24 täku seas, kellel oluliselt vähem järglasi ning sportlikke saavutusi, ent kes on hinnatud paremaks. Käesolevas peatükis on esile toodud hobused, kellest osad said aretusväärtuseks väga kõrge, teised oluliselt madalama hinnangu. Neid lähemalt analüüsides selgus, et tegelikkuses võib olla põhjuslikkus peidetud ootamatute tegurite taha. Reaalselt on nende täkkude seas eesti sporthobuse tunnustatud täkkudeks hinnatud Tyrol de Muze, Helios de Muze, Bison, Casanova, Cash, Ex Calibur, Ramses XII, Spartacus ja Agrovorm s Amerigo [19]. Ehk siis Vanco Z ning Mon Cherg seda pole, viimane ilmselt oma väikese kasvu tõttu. Usun siiski, et kõik siinkohal mainitud täkud on nii sportlikus kui aretuslikus mõttes võimekad, said nad madalama või kõrgema aretusväärtusliku hinnangu osaliseks. 27
28 Kokkuvõte Käesoleva bakalaureusetöö peamiseks eesmärgiks oli anda jõudluskontrollis osalenud järglastega täkkudele aretusväärtuste hinnangud kolmel erineval meetodil: aretusväärtuse definitsioonist lähtudes, selektsiooniindeksi kujul ja isa mudelist arvutatuna. Veel uuriti erinevate tunnuste vahelisi seoseid ning soolisi ja vanuselisi erinevusi. Arvutused tehti aastate ülevaatuste andmestike põhjal, kusjuures andmestikes oli kokku 510 erinevat hobust, kel 236 erinevat isa. Suurem osa uuritud täkkudest oli kantud peatõuraamatusse ja nad olid tunnustatud eesti sporthobuse täkud. Selgus, et keskmiselt kõrgemaid hindeid said ülevaatustel täkud ning viieaastased ja vanemad hobused, madalamaid hindeid aga ruunad ning kolme-nelja-aastased hobused. Siiski olid need erinevused suhteliselt väikesed. Ka hindajate vaheline erinevus peaaegu puudus. Aretusväärtuste hinnangud ja täkkude paremusjärjestus on sarnased kõigi kolme rakendatud hindamismeetodi puhul korrelatsioonid erineval meetodil hinnatud aretusväärtuste vahel on üle 0,8. See, pluss keerukamate meetodite korrektseks rakendamiseks vajaliku piisava hulga andmete puudumine viitavad, et kui eesti sporthobuse täkke nende järglaste ülevaatuste tulemuste alusel geneetiliselt hinnata, siis piisab selleks ka lihtsaimast võimalikust meetodist aretusväärtuse definitsiooni kujul. Lähema vaatluse alla võetud kümne täku ülevaatustulemuste aretusväärtuste ja reaalsete aretusväärtuste võrdlemine andis vastakaid tulemusi. Esines täkke, kelle ülevaatuste tulemuste aretusväärtused olid küllaltki hästi kooskõlas täku enese sportlike tulemustega ning mis annab seega alust loota häid sportlikke saavutusi ka järglastelt. Teisalt leidus ka vastupidiseid näiteid täkud, kes olid end võistlusareenil igati konkurentsivõimelisena näidanud, said järglaste ülevaatustulemuste alusel keskmisest madalamad aretusväärtused. Kõik see viitab ühelt poolt aretuses ja geneetikas nii loomulikule juhuse rollile ning teiselt poolt andmete vähesusele. Siiski ei ole alust teostatud analüüse kasutuks lugeda, sest osad täkud näisid olevat selgelt sobilikumad eesti sporthobuse kui tõu aretuses osalemiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi matemaatiliselt hinnatud aretusväärtuseid ei tohi uskuda pimesi, seda eriti niivõrd delikaatsel alal nagu hobusekasvatus, kus järglasi ei produtseerita massiliselt, annab nende arvestamine ühe lisakriteeriumi valikute tegemiseks. Seega on Eestis, kus aretusotsuste tegemisel juhindutakse pigem intuitsioonist ja kogemustest ning reaalsetest võistlustulemustest, potentsiaalselt hinnatavate aretusväärtuste näol kasutamata täiendav infoallikas. Ja kui see praegu tundubki veel liiga ebausaldusväärne, siis aasta-paari pärast 28
29 peaksid hinnangud lisandunud ülevaatuste ja miks mitte ka võistluste tulemuste alusel olema juba objektiivsemad. 29
30 Lisad Lisa 1. Ülevaatustulemuste suhtelised aretusväärtused viie ja enama järglasega täkkudel. Igal joonisel on täkud järjestatud isa mudelist hinnatud aretusväärtuste alusel; isa mudel on märgitud rohelise, aretusväärtuse definitsioon sinise ning selektsiooniindeks punasega. 30
31 31
32 32
33 33
34 Lisa 2. Tabel korrelatsioonimaatriksist. Peakaelkere Pea-kaelkere Tüüp Esij. Tagaj. Samm Traav Gal. Hüppe v. Hüppe t. Käit. 1 0,764 0,377 0,365 0,355 0,420 0,545 0,502 0,459 0,404 Tüüp 0, ,354 0,282 0,337 0,448 0,563 0,501 0,440 0,366 Esijalad 0,377 0, ,652 0,319 0,212 0,273 0,209 0,210 0,165 Tagajalad 0,365 0,282 0, ,289 0,217 0,234 0,200 0,222 0,144 Samm 0,355 0,337 0,319 0, ,377 0,301 0,255 0,243 0,261 Traav 0,420 0,448 0,212 0,217 0, ,533 0,382 0,334 0,316 Galopp 0,545 0,563 0,278 0,234 0,301 0, ,580 0,523 0,414 Hüppe võmsus Hüppe tehnika 0,502 0,501 0,210 0,200 0,255 0,382 0, ,837 0,660 0,459 0,440 0,210 0,222 0,243 0,334 0,525 0, ,682 käitumine 0,404 0,366 0,165 0,144 0,261 0,316 0,414 0,660 0,
35 Kasutatud kirjandus 1. Sarjas, A. (2011). Eesti sporthobune on kõige uuem siinmail aretatud hobusetõug. MAALEHT Nr 27 (1239). 2. Eesti Sporthobuste Aretusprogamm. [PDF] files/files/ pdf (vaadatud 5. mai 2014) 3. Kaart, T. (2013). Populatsioonigeneetika matemaatilised alused. Loengukursus. [URL] (vaadatud 5. mai 2014) 4. Kaart, T. (2014). Loomade aretusväärtuse hindamine ja aretusprogrammid. Loengukursus. [URL] (vaadatud 5. mai 2014) 5. Mrode, R. A. (1996). Linear Models for the Prediction of Animal Breeding Values. CAB International. 6. Christmann, L. Specialists or All-rounders? Degrees of heritability and genetic correlations in the Hanoverian breed. [URL] /ludwigherit.html (vaadatud 5. mai 2014) 7. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi andmebaas. [URL] PublicHorse/ehs/ (vaadatud 5. mai 2014) 8. Eesti Ratsaspordi Liidu andmebaas. [URL] (vaadatud 5. mai 2014) 9. World of Showjumping (2013). WoSJ Exclusive; Stal de Muze - The stud with the x-factor of showjumping. [URL] (vaadatud 5. mai 2014) 10. Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts. Täkkude Päev [URL] (vaadatud 5. mai 2014) 11. Hobumaailm (2013). Kristi Luha ja Stella-Ingrid Liinamäe esinesid edukalt Leedu Sisemeistrivõistluste etapil. [URL] &id=2448 (vaadatud 5. mai 2014) 12. Pärnu Postimees (2006). Valgeranna karika võitsid Rein Pill ja Casanova. [URL] (vaadatud 5. mai 2014). 13. SPORTNET (2005). Klettenberg tõusis Palladium Cupi liidriks. [URL] (vaadatud 5. mai 2014). 14. Tallinn International Horse Show tulemused. [URL] en/class_sections/62036/results (vaadatud 5. mai 2014). 35
36 15. Ratsaliit (2011). Eesti tuli rahvusvahelisel ratsavõistlusel FEI Dressage Challenge teiseks. [URL] 8ddd8de171 (vaadatud 5. mai 2014) 16. Eesti Ratsaspordi Liit (2011). Ypäjä ponisõidu võitsid Heidi Mülla ja Mon Cherg. [URL] (vaadatud 5. mai 2014) 17. Delfi Sport (2013). Ruila Kevadtuuril jätkub eestlaste edu. [URL] (vaadatud 5. mai 2014) 18. Horsemarket. Eesti ratsutamiskoondis tõusis Rahvuste karikal pjedestaalile. [URL] (vaadatud 5. mai 2014) 19. Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts. Eesti sporthobuse tunnustatud täkud. [URL] (vaadatud 5. mai 2014) 36
Praks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemMatemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d
Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
RohkemMicrosoft Word - Praks1.doc
Segamudelid 1. praktikum Mida vähem andmeid, seda parem? (Üldistatud vähimruutude meetod ja heteroskedastilised andmed) Segamudelite praktikumides kasutame R-tarkvara. Kahel aastal on teostatud ühe füüsikalise
RohkemMatemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo
Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib
RohkemPolünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x
1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loeng2www.ppt [Compatibility Mode]
Biomeetria 2. loeng Lihtne lineaarne regressioon mudeli hindamisest; usaldusintervall; prognoosiintervall; determinatsioonikordaja; Märt Möls martm@ut.ee Y X=x~ N(μ=10+x; σ=2) y 10 15 20 2 3 4 5 6 7 8
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
RohkemEESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005
Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;
RohkemANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad
ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
RohkemÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va
ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida
RohkemOsakogumite kitsendustega hinnang Kaja Sõstra 1 Eesti Statistikaamet Sissejuhatus Valikuuringute üheks oluliseks ülesandeks on osakogumite hindamine.
Osakogumite kitsendustega hinnang Kaja Sõstra 1 Eesti Statistikaamet Sissejuhatus Valikuuringute üheks oluliseks ülesandeks on osakogumite hindamine. Kasvanud on nõudmine usaldusväärsete ja kooskõlaliste
RohkemRegressioonanalüüsi kodutöö Indrek Zolk 30. mai a. 1 Andmestiku kirjeldus Käesoleva kodutöö jaoks vajalik andmestik on saadud veebiaadressilt ht
Regressioonanalüüsi kodutöö Indrek Zolk 30. mai 2004. a. 1 Andmestiku kirjeldus Käesoleva kodutöö jaoks vajalik andmestik on saadud veebiaadressilt http://www-unix.oit.umass.edu/~statdata/statdata/stat-anova.html.
RohkemVL1_praks2_2009s
Biomeetria praks 2 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik (see, mida 1. praktikumiski analüüsisite), 2. nimetage Sheet3 ümber
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemTartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Ann-Mari Koppel Determinatsioonikordaja ja prognoosikordaja Bakala
Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Ann-Mari Koppel Determinatsioonikordaja ja prognoosikordaja Bakalaureusetöö (6 EAP) Juhendaja: Ene Käärik, PhD Tartu
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemMicrosoft PowerPoint - KESTA seminar 2013
Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala
Rohkemvv05lah.dvi
IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1
RohkemAntennide vastastikune takistus
Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemStatistikatarkvara
Sissejuhatus statistika erialasse, sissejuhatus matemaatika erialasse, 20. september 2018 Statistikatarkvara põgus ülevaade Krista Fischer Statistikatarkvara kategooriad Võib jagada mitut moodi: Tarkvara,
RohkemWord Pro - diskmatTUND.lwp
Loogikaalgebra ( Boole'i algebra ) George Boole (85 864) Sündinud Inglismaal Lincolnis. 6-aastasena tegutses kooliõpetaja assistendina. Õppis 5 aastat iseseisvalt omal käel matemaatikat, keskendudes hiljem
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemStatistiline andmetöötlus
Biomeetria Kahe arvtuuse ühie käitumie, regressiooaalüüs Lieaare regressiooaalüüs Millal kasutada ja mida äitab? Kasutatakse progoosimaks ühe arvtuuse väärtusi teis(t)e järgi. Rümba hid, EEK/kg ( y ) Regressiooivõrrad:
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemEuroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon
Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemSügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luur
Sügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luure, Urmi Tari ja Miriam Nurm. Ka teistel oli edasiminek
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemLasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused
Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu
RohkemDVD_8_Klasteranalüüs
Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemLleyn_aretusprogramm_ELKL_2018
LLEYNI LAMBATÕU ARETUSPROGRAMM Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit 2018 Sisukord Lühiajalugu... 3 Lleyni lamba populatsioon Eestis... 3 Üldiseloomustus... 4 Tõutunnused... 4 Lleyni tõustandardid... 5
RohkemTartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urma
Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urmas Kvell Riivo Talviste Gert Palok Juhendaja: Mare Vähi
RohkemHobumajanduse kaardistamine koos Eesti hobumajandust iseloomustavate mõõdikute määratlemisega. Uuringu lõpparuanne
1 2 Uuringu tellis Maaeluministeerium programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015-2021 raames. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemMicrosoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx
Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemDorper_aretusprogramm_ELKL_2018
DORPERI LAMBATÕU ARETUSPROGRAMM Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit 2018 SISUKORD LÜHIAJALUGU... 3 DORPERI LAMBA POPULATSIOON EESTIS... 4 ÜLDISELOOMUSTUS... 5 TÕUTUNNUSED... 5 DORPERI JA VALGE DORPERI
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
Rohkem19. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, Arvridade koonduvustunnused Sisukord 19 Arvridade koonduvustunnused Vahelduvat
9. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, 203-4. 9 Arvridade koonduvustunnused Sisukord 9 Arvridade koonduvustunnused 23 9. Vahelduvate märkidega read.......................... 24 9.2 Leibniz i
RohkemSolaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017
Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on
RohkemWord Pro - digiTUNDkaug.lwp
/ näide: \ neeldumisseadusest x w x y = x tuleneb, et neeldumine toimub ka näiteks avaldises x 2 w x 2 x 5 : x 2 w x 2 x 5 = ( x 2 ) w ( x 2 ) [ x 5 ] = x 2 Digitaalskeemide optimeerimine (lihtsustamine)
RohkemCreating presentations with this template...
EfTEN Kinnisvarafond AS portfelli hindamise kokkuvõte 2014 juuni HINDAMISTULEMUSE LÜHIKOKKUVÕTE Hindamisprotsessi tulemusel leitud EfTEN Kinnisvarafond portfelli (va hindamishetkel arendusfaasis olevad
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemMicrosoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc
GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemMicrosoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06
Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide
RohkemVõistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal
Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemSorb_LC_Est.smu
Meetod baseerub Põhjamaade Toiduanalüüsi Komitee (Nordic Committee of Food Analyses) standardil nr. 124(87) KASUTUSALA: Bensoehappe ja sorbiinhappe määramine, mis on lisatud toiduainetele konservandina.
RohkemPowerPoint Presentation
Pitt-Hopkinsi sündroomi modelleerimine Drosophila melanogaster is Laura Tamberg Juhendajad: Mari Palgi, PhD ja Tõnis Timmusk, PhD 27.10.2014 Drosophila melanogaster Üks esimesi mudelorganisme Thomas Hunt
RohkemRiikliku programmi “Põllumajanduslikud
Riikliku programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009 2014 lisa 4 Eesti Maaülikool Põllumajandusloomade aretusmeetmete ja kohalike ohustatud tõugude säilitusmeetmete täiustamine
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemI Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Kons
I Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Konstruktorile antakse andmed, mis iseloomustavad mingit
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
Rohkem2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar
2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll
Rohkem10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (
Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mart2.ppt
Üldindeksi järjestuse tutvustamine ja põhjendamine Mart Uba Biomeetria sektor mart.uba@jkkeskus.ee Üldindeksi arvutamine Sobivaks üldindeksi mudeliks kõrge elupäevatoodanguga lehmade eluajatoodangu suurendamiseks
RohkemRuutvormid Denitsioon 1. P n Ütleme, et avaldis i;j=1 a ijx i x j ; kus a ij = a ji ; a ij 2 K ja K on korpus, on ruutvorm üle korpuse K muutujate x 1
Ruutvormid Denitsioon. P n Ütleme, et avaldis i;j= a ijx i x j ; kus a ij = a ji ; a ij K ja K on korus, on ruutvorm üle koruse K muutujate x ;;x n suhtes. Maatriksit =(a ij ) nimetame selle ruutvormi
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemMicrosoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc
Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud
Rohkem1-69_.pdf
Aasta advokaat Gerli Kilusk: mulle tundub, et minu jaoks on parim aeg just praegu ! " #! " $ $ # % &! $! $ % $ ' ( & )! Aina enam teevad kõrgeid panuseid ärimaailmas just õrnema soo esindajad. Tunnustuse
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
RohkemITI Loogika arvutiteaduses
Predikaatloogika Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
RohkemMajandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise
RohkemMatemaatiline analüüs III 1 4. Diferentseeruvad funktsioonid 1. Diferentseeruvus antud punktis. Olgu funktsiooni f : D R määramispiirkond D R selles p
Matemaatiline analüüs III 4. Diferentseeruvad funktsioonid. Diferentseeruvus antud punktis. Olgu funktsiooni f : D R määramispiirkond D R selles paragravis mingi (lõplik või lõpmatu) intervall ning olgu
RohkemTARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND MATEMAATILISE STATISTIKA INSTITUUT Astrid Haas Üldistatud lineaarne segamudel ESM-uuringu andmetele M
TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND MATEMAATILISE STATISTIKA INSTITUUT Astrid Haas Üldistatud lineaarne segamudel ESM-uuringu andmetele Magistritöö (30 EAP) Finants- ja kindlustusmatemaatika
RohkemSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemFIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk
FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, 2014. Marek Kolk Artikkel 0. Sissejuhatus Artikkel 0.2 (uus) Millal läheb partii FIDE reitinguarvestusse? Reitinguarvestusse minev turniir tuleb ette registreerida
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemMälumäng Vol 3.
Mälumäng Vol 3. 1. Mis linnu pilti on kujutatud 1993. aasta Soome 10-margasel metallmündil? a. Teder b. Lumekakk c. Laululuik d. Metsis Õige vastus d. Metsis 2. Millega kogus tuntust Külli Kersten Tartumaalt
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemIMO 2000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, aprillil a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a 2, a 3,
IMO 000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, 19. 0. aprillil 000. a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a, a 3, a 4, a 5. Paneme tähele, et (a 1 + a + a 3 a 4 a 5 ) (a
Rohkem