Hooldus Sissejuhatus Hooldus on protsess, mis on vajalik teie süsteemi normaalse töö tagamiseks. Hooldustöödeks on näiteks UPS'i akude vahetus, samuti
|
|
- Tõnu Remmel
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Hooldus Sissejuhatus Hooldus on protsess, mis on vajalik teie süsteemi normaalse töö tagamiseks. Hooldustöödeks on näiteks UPS'i akude vahetus, samuti logifailide tühjendamine. Mõlemad tegevused on vastavate süsteemi osade tootjate poolt ette nähtud ning vajalikud selleks, et teie süsteem normaalselt töötaks. Seega hooldada on tarvis nii süsteemi riistvara- kui tarkvarakomponente. Hooldustöid võib olla nii regulaarseid, kindla ajagraafiku järgi tehtavaid, kui irregulaarseid, vastavalt vajadusele tehtavaid. Hoolduse planeerimine Nagu iga asi süsteemihalduses, vajab ka tõhusalt tehtav hooldustöö plaanimist. Kindlasti on tarvis teada, mida millal teha. Seetõttu tuleks vastavad protseduurid kirja panna: näiteks ketta täitumise puhul arhiveerida vanad logifailid ning tekitada uued. Protseduurid võiks kirja panna nii, et neid saab läbi viia ka ilma süsteemi süvitsi tundmata. Tavalised hooldusprotseduurid on sageli kirja pandud ka toodete dokumentatsiooni, ning sellisel juhul ei ole oma protseduuride kirjutamisel suurt mõtet. Protseduure dokumenteerides tuleks kirja panna ka see, millal ja mis tingimustel neid protseduure sooritatakse. Nii näiteks tuleks kirja panna see, et logide kustutamisega hakatakse tegelema siis, kui kettamaht on kasutuses 85 %, ning ka see, et kasutajate süsteemi loomine käib personaliosakonna kinnitusel ning uue kasutaja isikut tõestava dokumendi alusel. Regulaarsete hooldustööde jaoks tuleks koostada hooldusgraafik. Hooldusgraafikusse tuleks kirja panna, milliseid hooldustöid millal läbi viiakse, samuti see, kes neid läbi viib. Graafiku loomisel tuleks vaadata nii süsteemi hooldusvajadusi kui ka asutuse töörütmi, viies süsteemi hoolduse sellistele aegadele, kus kasutajate tööd minimaalselt häiritakse. Sellise graafiku pidamise vajalikkust ei maksa alahinnata, sest kuigi võib arvata, et küll meeles seisab ja aega on, siis tegelikkuses kipub ikka nii minema, et vajalikud tööd jäävad kas tegemata või viimasele hetkele. Lisaks protseduuride dokumenteerimisele tuleks pidada ka logiraamatut või hoolduspäevikut, pannes kirja tehtud protseduurid ning nende tulemused. Sellise dokumentatsiooni tekitamist tuleb kindlasti kontrollida, kuna sageli kiputakse oma tegevuste dokumenteerimist alatähtsustama ning seetõttu jäetakse see tegemata või tehakse lohakalt. Hooldusprotseduuride dokumentatsioonis võiks olla ka viide katastroofiplaanidele, kuna just hooldustööde käigus on süsteemi tööd rikkuvate eksimuste tegemine suure tõenäosusega võimalik. Hooldustöödest, mis puudutavad süsteemi toimimist kasutajate jaoks, tuleks kasutajatele kindlasti ette teada anda, isegi siis, kui need tegevused toimuvad väga regulaarselt ning kõik peaks ju teadma. Automatiseerimine Automatiseerimine aitab süsteemi hooldustöid lihtsustada ning sageli ka kiirendada. Automatiseeritud protsessid ei vaja toimimiseks inimesi, ning seetõttu on neid võimalik käivitada ka töövälisel ajal. Automaadid, erinevalt inimestest, ei väsi ega valeta. Automatiseerida tuleks kõike, mida te oskate või saate automatiseerida. Sageli on mingid automaatsed tööd ka süsteemides juba olemas, näiteks regulaarsene ajutiste failide eemaldamine ning logifailide tühjendamine ja säilitamine. Muidugi on ka selliseid protsesse, mida ei saa automatiseerida, kuna vajavad kas
2 inimese otsustamist või tegutsemist: nii näiteks Sertifitseerimiskeskusest tellitud sertifikaatide uuendamine vajab ka inimese sekkumist: vajalik on arvete maksmine. Varundamine, kettaruumi haldus ja monitooring on enamasti automatiseeritud, ent need on vaid üksikud näited. Muidugi ei maksa unustada, et ka automatiseerimisel on oma piirangud: ühest küljest eeldavad automatiseerimised programmeerimist, koos kõige sellest tulenevaga: eelkõige testimise ja vigadega. Teisest küljest ei oska automaadid käsitseda kõikvõimalikke veasituatsioone, ning nende tööd tuleks regulaarselt üle kontrollida. Kindlasti tasub otsida oma automatiseerimisvajaduste koha pealt abi ka internetist. Paljude süsteemide jaoks on seal erinevaid vahendeid. Kasutajate õiguste haldus Kasutajate õiguste haldus on eraldi käsitsemist vääriv probleem, mis kuulub iga süsteemi regulaarse hoolduse juurde. Tegematajätmised kasutajate halduses võivad kaasa tuua mitmesuguseid probleeme, alates asutusesisestest ning lõpetades seaduserikkumisega. Kasutajakontode loomisel ning kasutajate õiguste muutmisel peaks alati teada olema, kes neid protseduure läbi viib ning milliste dokumentide alusel. Vastavad protseduurid peavad kindlasti üheselt kirjas ning kasutajate tekitajatele selged olema. Protseduuride loomisel ei maksa unustada reaalset situatsiooni ja inimeste oskusi: nii näiteks ei pruugi personalitöötaja allkirjaga dokumendist kasutajate loomise alusdokumendina suurt kasu olla, kuna vastavad süsteemispetsialistid ei oska eristada võltsinguid õigetest allkirjadest. Need protseduurid lähtuvad asutuse reeglitest ning vajadustest ning peaks olema kooskõlas asutuse turvapoliitikaga. Mida rohkem on andmed väärt, seda rohkem on nõus ka kurjategijad andmetele ligipääsuks riskima/kulutama. Seetõttu sõltuvad riskid suuresti andmetest. Reeglitest erandeid tohivad teha vaid need, kes teavad oma otsuste mõju ning oskavad hinnata riski. Olenevalt olukorrast võib olla vajalik panna kirja näiteks kasutajanimede loomise kord, samuti see kas ja millal tohib taaskasutada kasutajanimesid või süsteemiidentifikaatoreid. Peale kasutajakontode loomise tuleb samamoodi kindlasti reglementeerida ka õiguste muutmised ning autentimisandmete(eelkõige parooli) muutmised. Erilist tähelepanu tuleb pöörata siin ka kasutajate haldajate koolitusele, kuna just kehva ettevalmistuse tõttu võib langeda nn. social engineering tehnika lõksu ning jääda uskuma jutte kiirest vajadusest ja erakordsest sündmusest. Kindlasti tuleb ka kasutajakontode sulgemise kord reglementeerida, ning siin tuleb väga tähelepanelik olla, kes ja millal selle protsessi algatab, kuna töötajad ei kipu peale vallandamist oma konto sulgemist nõudma tulema. Võimalusel tuleks kasutajate loomist/kustutamist automatiseerida. See on võimalik siis, kui kasutajate isikuandmed ja töösuhted programmiliselt kättesaadavad on. Kasutajate muutmise protseduuride alla kuuluvad ka nimevahetused, mis võivad samuti süsteemi segadust tuua näiteks sellistesse süsteemidesse, kus kasutatakse eesnimi.perenimi e-postialiasi. Tarkvara uuendamine Tarkvarauuendused on regulaarsetest hooldustöödest eraldi väljatoomist vääriv osa. Tarkvara uuendamine on vajalik süsteemi turvalisuse ja töökindluse tagamiseks ning seetõttu tuleks sellega tegeleda erilise hoolega. Tarkvarauuendused reeglina parandavad süsteemi vigu, kuid võivad neid ka juurde tekitada.
3 Kuigi tootja viib tarkvarauuendustel läbi oma kvaliteedi tagamise protseduurid, siis teie konkreetses keskkonnas võib täheldada ikkagi mingite vigade avaldumist. Seetõttu võib praktiliseks osutuda ka tarkvarauuenduste testimine omas keskkonnas. Samuti võib olla olemas ka keskkondi, kus sellised tarkvarauuendused on ebasoovitavad ning viiakse läbi ainult siis, kui tarkvara tõrked hakkavad süsteemi tööd oluliselt segama. Muidugi tuleb sel juhul tagada turvalisus tarkvaraväliste vahenditega. Nii näiteks on väheusutav, et Marsikulguri operatsioonisüsteemile turvaparandusi paigaldatakse, kuid ka meile lähemal on süsteeme, kus eelkõige on oluline käideldavus ning ennustatav toimimine. Edasi tuleb tagada tarkvarauuenduste jõudmine sinna, kuhu vaja, ning tarkvarauuenduste protseduuride korrektne läbiviimine. Tavaliselt on tarkvarauuendustega kaasas ka dokumentatsioon, kus on vajalikud protseduurid kirjas. Et paigaldusprotseduuride ja dokumentatsiooni kvaliteet on reaalsuses väga varieeruv, tuleb kindlasti valmis olla ka selleks, et tarkvarauuendus rikub teie programmid või andmed. See on koht, kus tulevad negatiivse stsenaariumi puhul jällegi mängu katastroofiplaanid. Mitmetel süsteemidel on olemas ka võimalused automaatseks tarkvarauuenduseks. Siin tuleb kindlasti meeles pidada, et kuigi need tarkvarauuendused on testitud, siis teie konkreetne keskkond võib ikkagi avaldada mõne tootja juures avastamata vea ning teie süsteemis olulise tõrke tekitada. Juhul kui selline risk on teile vastuvõetav, võib kasutada automaatseid tarkvarauuendamise vahendeid. Automaatsetest tarkvarauuendamise vahenditest võiks näiteks välja tuua RedHati RHN+up2date, Debiani apt ning Solarise PatchPro, Microsoftil on olemas Automatic Updates ja WSUS. Sõltuvalt tarkvaratootest võib tarkvarauuenduste saamiseks olla vajalik ka tarkvara toelepingu sõlmimine. Riistvarahooldus Lisaks tarkvarale vajab hooldust ka riistvara. Ka riistvara puhul võivad tarvilikuks osutuda tarkvarauuendused nn firmwarele, aga ka palju lihtsamad probleemid: ventilaatorid, kõvakettad ja kõik muu, mis liigub ja kulub. Samuti vajavad regulaarset uuendamist akud ja patareid. Riistvara koha pealt tuleks kindlasti rakendada mingit sorti monitooringut: kas siis käia kohapeal ja kontrollida lambikeste järgi, kas kõik on OK, ja vaadata kas ventilaatorid käivad ringi, või on olemas vastav tarkvara, mis riistvara toimimist jälgib. Igasuguste hooldusprotseduuride läbiviimisel tuleks kindlasti kindel olla, et te teate, mida te teete. Vastasel korral võib hävida hinnaline riistvara ning halvemal juhul ka veel hinnalisemad andmed. Kõige hullemal juhul võib ka protseduure läbi viiv inimene kahjustusi saada, näiteks monitorides aga ka toiteplokkides on tegemist tugevate voolude ja kõrgete pingetega. Juhul kui teil on kõhklusi, tuleks otsida kas tootja hooldustehnik, või keegi teine, kes on võimeline protseduuri korrektselt läbi viima. Outsourcing, allhange Süsteemide hooldusteenuseid on võimalik ka osta, ning seda nii süsteemide osadele kui ka tervetele süsteemidele. Outsourcing võib olla odavam, kui teie vajadused on hooldusmeeskonna töömahu täitmise jaoks liiga väikesed. Võib sisse osta ka ainult osasid hooldusteenuseid, aladel, mida teie oma asutuse inimesed ei valda. Süsteemide hooldusteenuste ostmisel tuleb kindlasti jälgida, et teenusepakkuja täidaks teile vajalikke protseduure: seda näiteks kasutajate haldamisel, aga ka muudes osades. Samuti tuleb
4 kindlasti väga täpselt paika panna pooltevaheline vastutus. Kokkuvõte Hooldusprotseduuride täpne ja süstemaatiline läbiviimine aitab süsteemihaldajatel oma elu lihtsustada, kuna hoolduse õigeaegne läbiviimine aitab probleeme ennetada. Muidugi saab ka hooldusega üle pingutada ning sellega mõttetut raha kulutada süsteemi osadele, millest miski ei sõltu. Kindlasti on ka hooldus tarvis prioretiseerida vastavalt ettevõtte prioriteetidele ja riskianalüüsile. Süsteemide seire ehk monitooring Süsteemide seire on pidev ja süstemaatiline tegevus, mille käigus saadakse korrastatud infot töös oleva süsteemi seisundi (koormus, kasutatud ressursid, sündmused, sh. veasündmused) kohta. Monitooringu ülesanneteks on anda süsteemist operatiivne ülevaade, osutada võimalikele probleemidele enne nende tekkimist, aidata kaasa ressursside planeerimisel ja pakkuda alarmsüsteemi turvaintsidentide puhuks. Tavaliselt on seire automatiseeritud omakirjutatud skriptide või spetsiaaltarkvara abil, kuid erijuhtudel teostatakse seda ka käsitsi. Seire ulatus, täpsus ja skaala Seire skoopi saab kaasata mitmesuguseid erinevaid mõõdetavaid suuruseid, piiriks on administraatori fantaasia ja talle eraldatud vahendid. Väga vajalik on teistest eraldada ja monitooringuga katta süsteemi jaoks tähtsad suurused, vähemtähtsaid tahaplaanile jättes. Tähtsamad suurused peaks meile kätte osutama süsteemi elu algfaasid: planeerimine, riskianalüüs ja testimine, kuid oluline on siin ka kogemus. Enamasti tuleb sõltumata kõigest muust katta nö alusressursid: salvestusruum (nii kettad kui mälu), arvutusjõudlus ja võrgukoormus. Edasi tuleb võtta vaatluse alla mõõdetavad suurused, mis on tähtsad tänu süsteemi spetsiifikale. Kolmanda sammuna võib katta vähemtähtsaid suuruseid, see on kasulik juhuks, kui mõned neist esialgsest hinnangust tähtsamaks osutuvad või süsteemis läbi viidud muutused need tähtsamaks muudavad. Otsuseid tuleb teha ka seire detailsuse kohta. Mitmeid suuruseid saab väljendada ühe kokkuvõtliku suurusena. Kas alamsuuruste eraldi mõõtmine on otstarbekas või mitte, sõltub konkreetsest olukorrast. Vahel paistab üldpildist rohkem kätte kui detailidest eraldi vaadatuna. Samas võib mõni probleem nõuda seirega üksikasjadeni tungimist. Siin saab edukalt kasutada segalähenemist, kus regulaarselt viiakse läbi üldist seiret, kuid vajadusel lühiajaliselt kulukamat, kuid detailsemat seiret. Iga suuruse mõõtmisel peab teadma, milline on mõõtetäpsus. Vastavalt täpsusele saab mõõteandmeid ka tõlgendada ja sealt järeldusi teha. Ebatäpse tulemuse täppisalusel tõlgendamine annab meile ebakorrektseid järeldusi, mis võivad olla esitatud küll põhjalike ja usaldusväärsetena, kuid tegelikult pole seda. Täpsete tulemuste alusel väga üldiste järelduste tegemine aga muudab mõttetuks esialgse mõõtmise heaks tehtud kulutused. Seiretäpsuse teiseks mõõtmeks on mõõteintervall ajavahemik, mille järel mõõtmisi läbi viiakse. Loomulikult oleks põhjalikumate tulemuste saamiseks hea kasutada võimalikult lühikest intervalli, kuid peale selle, et mõningate suuruste mõõtmisel on lühike intervall tarbetu, on intervallile seatud ka muid piiranguid. Suurim neist seisneb selles, et seiretegevus peab muu süsteemi tegevuse kõrval jääma võimalikult märkamatuks ja vähenõudlikuks. Seega ei saa kasutada väga lühikesi intervalle, sest nii suureneks oluliselt töömaht, mis kulub seire tegemiseks, see hakkaks süsteemi mastaapides
5 juba välja paistma ja muud tööd häirima. Seireskaala on vahemik, kus tulemusi kajastatakse, kuhu kuuluvad tulemused meid huvitavad. Mitte alati ei ole kasulik vaadelda suurusi kogu võimalikus mõõtevahemikus. Paljude suurustega on süsteemihalduses nii, et kui need on ülevalpool mingit piiri, siis täpne väärtus pole enam oluline. Samamoodi on osadel suurustel mingi alampiir, kuhu alla jäävad tulemused võib võtta kokku ühte klassi. Selliste väärtuste kogu mõõtevahemiku ulatuses kajastamine tuleb seiretulemuse üldisele loetavusele ja informatiivsusele pigem kahjuks. Seetõttu on otstarbekas kehtestada mõõteskaala, mis kajastab meie jaoks olulist vahemikku, tipud ja põhjad niiöelda lõigatakse. Lühiajaline ja pikaajaline seire Eristatakse lühiajalist ja perioodilist ehk pikaajalist seiret. Lühiajaline seire toimub mingil piiratud ajaperioodil, mõõtmised on täpsemad ja intervall väiksem, seega tehtav töö on suurem. Enamasti toimub lühiajaline seire otsese inimjälgimise all. Pikaajaline seire kasutab pikemaid intervalle ja on ka muus orienteeritud võimalikult väiksele ressursikulule. Selline seire toimub täiesti automaatselt. Lühiajalist ehk operatiivseiret kasutatakse tavaliselt juba ilmnenud probleemide põhjuste tuvastamiseks. Töö toimub tavaliselt vahelduvate tsüklitena, kus esimeses etapis kogutakse seireinfot, teises etapis analüüsitakse seda ning kolmandas etapis tehakse vastavalt saadud järeldustele süsteemis muutusi. Kui probleem kestab, minnakse jälle esimese etapi juurde. Pikaajaline seire peab kajastama süsteemi seisu nii, et probleemide teke oleks võimalikult varajases etapis tuvastatav, enamasti kasutatakse pikaajalist seiret ka süsteemi üldise mahu etteplaanimisel. Pikaajaline seire on pidev ja tema tulemused peavad väljendama süsteemi ja kasutajate vajaduste muutumist: mingid alad kas kasvavad või kahanevad, kasv võib tulla nii välise nõudluse suurenemise tõttu kui mahtude ümberjagamisest teenuste vahel. Monitooringut võib alamosadeks jagada ka selle järgi, mis iseloomuga ressursse või sündmuseid jälgitakse: Jõudlus- ja koormusseire Jõudlus- ja koormusseire huviorbiiti kuuluvad näiteks sellised suurused nagu protsessori koormus, tööaja jaotumine kasutaja ja süsteemi vahel, võrgukoormus, protsessori tööjärjekorra pikkus, kettasüsteemi poolt hetkel kasutatav ribalaius ja teenindusajad, kasutajate hetkearv. Selliseid ressursse iseloomustab see, et nad on kasutuses lühiajaliselt ja kohe pärast kasutamist lähevad nad uuesti taaskasutusse, samuti see, et need ressursid on omavahel üsna tihedates seostes. Veel peab märkima seda, et monitooringuprotsessi ressursinõudlikus mõjutab just ennekõike siia klassi kuuluvaid näitajaid. Seega peab jõudlus- ja koormusseire olema teostatud nii, et intervallid oleksid lühemad, täpsus suurem ja ühise vaatluse all oleks mitmed omavahel seotud suurused. Samuti peab selline monitooringuprotseduur olema koormuse mõttes väga kerge. See muidugi seab piiranguid intervallile ja mõõdetavate suuruste arvule tuleb teha kompromisse. Jõudlus- ja koormusnäitajad võivad olla tihedalt seotud ka väliste mõjutajatega, mida pole alati võimalik jälgida. Seda tasub arvestada, enne kui vastavate näitajate pealt detailseid järeldusi teha. Kipub olema nii, et operatiivseiret viiakse enamasti läbi just jõudlus- ja koormusnäitajate peal, samas kui pikaajaline seire haarab nii jõudlus- ja koormusseiret kui mahuseiret.
6 Jõudlusseire Jõudlusseire on seireliikidest üks keerukamaid, operatiivsemate vajadustega. Teha võib nii süsteemi lõppseiret (kergem) kui ka komponentide (siinid, protsessorid) seiret. Jagatud ressursside juures on probleemiks see, et saame küll lihtsasti iga ressursi kasutaja statistika, kuid sellest pole alati võimalik kogu ressursi statistikat tuletada. Abiks siin on see, kui kogu ressursi kasutamine käib mingil hetkel läbi ühest punktist. Mahuseire Mahuseire abil jälgitakse näiteks selliseid suuruseid nagu ketta- ja mälukasutus, kirjete arv andmebaasis, süsteemi kasutajate koguarv, kirjajärjekorra pikkus. Iseloomulik on neile ressurssidele see, et nende kasutusaeg on pikem (kettamahu puhul mõnikord aastaid) ja seega ei satu juba kasutatud ressurss niipea taaskasutusse. Samuti on need ressursid konkreetsemate piiridega kettamaht on üsna lõplik ja tema lõpp on kindla piiri peal, samas kui protsessori poolt tehtav töö ei ole väga konkreetselt piiratud hetkel võib protsessor olla küll koormatud, kuid mõne aja pärast see vabaneb ja saab teha uusi töid. Seosed selliste ressursside vahel on lõdvemad, kuigi kohati on välja toodavad üsna ühesed seosed (kasutatud mälu ja kasutatud saaleala kettal). Sellest tulenevalt võib mahuseiret tavaliselt teha veidi väiksema täpsusega ja/või pikemate intervallide järel. Suuruseid võib vaadelda üksteisest sõltumatult, süsteemivälised tegurid ei pääse eriti mõjule. Monitooringuprotseduurid peaks muidugi ka siin olema kerged (tavaliselt nad seda ka on), et mitte häirida tundlikumaid jõudlusnäitajaid. Sündmuste seire Sündmuste seire ei tegele niivõrd ressursside kuivõrd muude nähtuste ja sündmuste jälgimisega. Näiteks võib tuua viiruseleiud, ebaõnnestunud autentimised, teenuste peatamised ja (taas)käivitamised. Tavaliselt realiseeritakse sündmuste seire nii, et iga sündmus genereerib mingisuguse logiteate või baasi kirje ning monitooringuprotsess käib teatud intervalli tagant neid kirjeid lugemas ning teeb vastava ülevaate. Tihti esinevate sündmuste korral aitab see seireks minevaid ressursse kokku hoida. samas harvaesinevate sündmuste korral on tegemist ressursiraiskamisega, kuid vastutasuks saame seiresüsteemi mis töötab sarnastel alustel koormus- ja mahuseiresüsteemidega: kindlate intervallide järel teostatakse mõõtmisi. Nii kasutatav täpsus kui intervallid sõltuvad suuremas osas konkreetsetest sündmustest. Näiteks viiruseleidude raport ei pea olema ülemäära tihe, samas kui teenuste peatamisest võiks seiresüsteem informeerida operatiivsemalt. Muud seire liigid Leidub hulk suuruseid, mille jälgimine ei mahu hästi eeltoodud kolme seireliigi alla. Mõned neist on eelnevate hübriidid, mõned aga täiesti eraldiseisvad. Järgnevalt paar näidet: Füüsilise keskkonnamonitooringu eesmärgiks on regulaarselt kindlaks teha, kas riistvara füüsiline keskkond jääb nõutud piiridesse, millised on muutused. Mõõdetakse temperatuuri, õhuniiskust.
7 Seda tehakse tavaliselt mitmetes eri punktides protsessorid, toiteplokid, ruumi temperatuur, akude temperatuur, jahutusseadmete väljundi temperatuur. Sõltuvalt mõõtmiskohast on intervallid vägagi erinevad. Protsessori puhul on olulised ka sekundite jooksul toimuvad muutused, samas vähegi suuremate serveriruumide inerts on piisavalt suur, et leppida ka pooletunnise intervalliga. Levinud seireliigiks on ka nn. kättesaadavuse seire, kus regulaarselt mõõdetakse süsteemi pakutavate teenuste kättesaadavust kas teenus on saadaval, ja kui on, siis millise aja jooksul mingile standardpäringule vastatakse. Kättesaadavuse seire eesmärgiks on anda operatiivinfot süsteemi ja tema teenuste töökorra kohta. Operatiivseirena kasutab kättesaadavuse seire küllaltki lühikesi mõõteintervalle, samas paiknevad vastavad mõõtesüsteemid teistest süsteemidest eraldi ja kasutavad omi ressursse nii ei ole jälgitava süsteemi töö eriti häiritud. Siin kasutatakse ka muutuva intervalli meetodit, kus nn. normaalses olukorras tehakse mõõtmisi harvemini, kriisiolukorras tihemini. Seirevahendid Hetkeseisuga on olemas mitmesuguseid monitooringuvahendeid ja -abivahendeid. Operatsioonisüsteemidega on tavaliselt hulganisti kaasas mitmesuguseid operatiivseire vahendeid. Samas on muidugi nii, et kui seirevajadused soovivad enamat, kui ühe tööarvuti baasressursside seiret, siis tuleb kasutusele võtta kas kolmandate osapoolte poolt loodud monitooringutarkvara või arendada seiresüsteem ise välja. Tihti tehakse mõlemat. Kui on otsustatud isearendamise kasuks, on hea teada, et seda ei pea nullist tegema. On palju erinevaid pooltooteid ja alussüsteeme, mille abil saab monitooringusüsteeme koostada. Paljudel võrguseadmetel on olemas SNMP tugi, mille abil saab üle võrgu pärida erinevaid parameetreid ja suuruseid. Kuna SNMP on ka sellealaseks de facto standardprotokolliks, on vägagi tõenäoline, et SNMP-võimelisi seadeid saab ühendada juba olemasoleva SNMP-teadliku monitooringutarkvaraga. Teisalt jääb isearendatud monitooringusüsteemides vajaka korralikust visuaalsest väljundist. Administraatorid oskavad küll suhteliselt kerge vaevaga süsteemist vajaliku info kätte saada, kuid probleem tekib selle esitamisel. Siin tulevad appi vastavad graafikujoonestamispaketid, näiteks GNUplot. Väga levinud seiresüsteemide osa on MRTG, Multi Router Traffic Grapher, mis algselt oli mõeldud ruutereid läbiva võrguliikluse kajastamiseks, kuid sobib ideaalselt ka paljudeks teisteks monitooringuülesanneteks. MRTG'l on peale SNMP toe ka lihtne skriptide liides, mis tähendab, et vajaliku suuruse jälgimiseks tuleb kirjutada vaid skript, mis seda suurust mõõdab ja kokkuleppelisel kujul väljastab, ülejäänu tehakse juba MRTG abil. Valmiskujul saada olevad monitooringupaketid on enamasti tasulised, enamasti võrguseirele või kättesaadavusseirele orienteeritud ja tootjaspetsiifilised. See tähendab, et näiteks HP ja Cisco toodavad mõlemad võrguseiretarkvara, kuid nende täisfunktsionaalsust saab kasutada ainult sel juhul, kui jälgitavateks seadmeks on samuti vastavate tootjate seadmed. Seiretulemused Eelnevast võis juba aimu saada, millistena esitatakse seiretulemused ja mida seireandmete põhjal ette võetakse. Järgnev kirjeldab kõike seda kokkuvõtlikult. Seire ülesandeks pole niivõrd uue info loomine, kuivõrd olemasoleva korrastamine ja kokkuvõtlik esitamine. Seega on seiretulemuste esitamine tähtis osa kogu seiretööst. Tulemuste hea esituse korral on tehtud mõõtetöödest palju rohkem kasu. See, et tulemused tuleb esitada ühelt poolt kokkuvõtlikena, kuid teiselt poolt võimalikult detailsetena, tingib selle, et seiretulemusi esitatakse ennekõike visuaalsete vahendite abil
8 graafikud, tulpdiagrammid, kaardid. Tihedalt kasutatakse ka tabeleid, kusjuures olulisemate tulemuste tähistamiseks kasutatakse erinevaid rõhutamismeetodeid: värvid, rasvased kirjad, jne. Monitooringutarkvaral on kombeks pakkuda mõõtetulemustele mitmesuguseid erinevaid vaateid: süsteemikeskne, veakeskne, asukohakeskne. See aitab olulist infot selgelt välja tuua, mis omakorda kergendab administraatoril infole adekvaatse hinnangu andmist. Kirjeldatud visuaalvahendid annavad võimaluse üsna väiksel pinnal üsna palju infot edastada, kuid siingi tuleb korraga edastatavasse infohulka suhtuda mõõdutundega. Vahel on mõttekam infohulkasid eraldi graafikutel/tabelites esitada. Liigsesse infohulka kipuvad olulised näidud ära uppuma. Operatiivseire puhul on vajalik ka administraatori teavitamine - ei ole aega oodata, kuni administraator seiretulemusi ise vaatab. Olenevalt operatiivsusvajadusest algavad sellised teavitusvahendid e-postiga, kasutatakse ka SMS'e ja ka heliteateid. Siin tuleb mängu selline mõiste, nagu teatelävi. Teateläved määravad, millise kriitilisusastmega teated millist infokanalit mööda administraatoriteni toimetada. Jällegi- liiga madalale seotud läved pigem segavad kui abistavad. Seire ise on süsteemi suhtes passiivne, kuid seiretulemuste põhjal võetakse süsteemis ette mitmesuguseid aktiivseid tegevusi. Operatiivseire tulemuste põhjal teostatakse põhiliselt probleemilahendust. Kasutatakse kas ülalkirjeldatud etapiviisilist lähenemist või teostatakse seiret ja probleemilahendust paralleelselt. Samuti kasutatakse operatiivseiret detailsemate muudatuste planeerimisel, testimisel ja juurutamisel. Operatiivseire aitab leida ka pudelikaelu, kohti, kus süsteemi jõudlust parandada annaks. Faasid, mis on operatiivseirega lähemalt seotud, on riskihaldus, testimine ja hooldus. Pikaajalise, pideva seire tulemuste põhjal tehakse põhiliselt planeerimistöid ja fundamentaalsemaid süsteemi muutuseid. Seire tulemusi jälgitakse mitmesugustes ajavahemikus, proovitakse nende abil leida mingisuguseid kasutustrende ja saadud teadmisi kasutada muutuste etteplaneerimisel. Faasid, mis on pikaajalise seirega lähemalt seotud, on planeerimine, dokumenteerimine, aga samas ka riskihaldus ja hooldus. Ka tulemuste rakendamise nurga alt näeme, et pikaajalise seire potentsiaalne rakendusmaht on veidi suurem, kui operatiivseirel.
Monitooring
IT infrastruktuuri teenused Monitooring Margus Ernits margus.ernits@itcollege.ee 1 Miks? Arvutisüsteemid töötavad tõrgetega Pole olemas 100% veakindlaid ja keerulisi arvutisüsteeme Tõrgetest võib teada
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
RohkemOperatsioonisüsteemide ehitus
Lõimed Ülevaade Lõime mõiste Lõimede mudelid Probleemid lõimedega seoses Pthreads Solarise lõimed Windows 2000 lõimed Linuxi lõimed Java lõimed VARMO VENE & MEELIS ROOS 2 Ühe- ja mitmelõimelised protsessid
RohkemHoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa
Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööaknas leia Windows Update 4.Lase arvutil kontrollida
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemLoeng12
Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine I233 Loeng 10 Süsteemi jälgimine Log failid Monitooring Mahtude hindamine ja haldamine Margus Ernits margus.ernits@itcollege.ee 1 Töötavaid teenuseid
Rohkem6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE
6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC
RohkemMicrosoft Word - EHR.docx
earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...
RohkemLinux süsteemi administreerimine
Protsesside, mälu jm haldamine Linuxi ehitus (struktuur) Lihtsustatult Protsess Multitasking - palju protsesse töötab paralleelselt Tuumas asub protsesside tabel igal protsessil on identifikaator PID igal
RohkemOperatsioonisüsteemi ülesanded
Praktikum 2 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE MASSPAIGALDUS Operatsioonisüsteemide masspaigaldus Suure arvu arvutisüsteemide korral ei ole mõistlik operatsioonisüsteeme paigaldada manuaalselt. Operatsioonisüsteemide
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemMicrosoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc
GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku
RohkemSlide 1
Omavalitsuse valmidus turvalisteks ITlahendusteks ja infrastruktuuri kaitseks Jaan Oruaas Anu Tanila Linnade-valdade päevad 17. märts 2016 1 Räägime infoturbest Mis see on? Rahulik uni võib-olla on see
RohkemView PDF
Fitbit Ionic - ikoonilisest nutikellast natuke puudu, kuid spordiks ja kontoriks käib 11. aprill 2018-1:27 Autor: Kaido Einama Fitbiti nutikellad on balansseerinud pulsikella ja nutikella piiril ning viimasel
RohkemFRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND
FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND SISUKORD 1. Kuidas saan Freseniuse õppekeskuksesse? 03 2. Kuidas sisse logida? 04 3. Mida teha, kui ma ei mäleta oma parooli? 05 4. Mida leian kodulehelt pärast sisselogimist?
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemSAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind
SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Windows Server 2012 R2, Windows Server 2016 või Windows
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
RohkemMicrosoft Word - requirements.doc
Dokumendi ajalugu: Versioon Kuupäev Tegevus Autor 1.0 04.03.2008 Dokumendi loomine Madis Abel 1.1 09.03.2008 Kasutuslugude loomine Madis Abel 1.2 12.03.2008 Kasutuslugude täiendused Andres Kalle 1.3 13.03.2008
RohkemEesti kõrgusmudel
Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest
Rohkem(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8
(Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4
RohkemMicrosoft PowerPoint - GIS_pilvelahendusena_final.ppt [Compatibility Mode]
GIS pilvelahendused Nils Nitov, AlphaGIS Millest räägime? AlphaGIS tutvustus Pilvetehnoloogiast Amazon valmislahendustest Näide pilvelahendusest AlphaGIS põhitegevusalad Põhitegevusalad - Esri tarkvara
RohkemKasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise
Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
RohkemAntennide vastastikune takistus
Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemMicrosoft PowerPoint - veinikaaritamine
Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased
RohkemJuhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp
Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Terminali seadistamine Lülita telefonis või tahvelarvutis (edaspidi telefonis) sisse Bluetooth. (1) 1 1 Mudel
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemMicrosoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)
Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemPRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT
PRESENTATION HEADER IN GREY CAPITALS Subheader in orange Presented by Date Columbus is a part of the registered trademark Columbus IT Täisautomatiseeritud ostujuhtimise lahenduse loomine Selveri näitel
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemE-arvete juhend
E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemSkriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: G
Skriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: GIMP Script-Fu 1 Skriptimiskeeli: Perl v1.0 loodud Larry
RohkemMicrosoft PowerPoint - Lisa 5 koolituse materjalid
03. detsember, 2009 Piirangutest vabaks IT-ga või IT-ta? Heiti Mering Heiti.mering@ee.fujitsu.com Eero Elenurm eero@elenurm.net Piirangud või võimalused? Millised on meie oskused? Millised on meie teadmised?
RohkemMicrosoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc
Tallinna Linnavalitsuse sõnumisaatja kasutusjuhend asutuse juhatajale Sisukord 1. Süsteemi sisenemine...2 2. Parooli lisamine ja vahetamine...2 3. Ametnike lisamine ametiasutuse juurde...2 4. Saatjanimede
RohkemVoodiagrammid.dft
Avatud riigihange riigihangete keskkond Ostja väljastab hankelepingu Täpse paigaldusaja Hankeleping allkirjastatakse Transport, paigaldus, kasutajakoolitus Tagasisde tarnijale Books sissekanne Kas valikus
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412
RohkemG TECTA 4G mitme gaasi detektor EE Lühijuhend
G TECTA 4G mitme gaasi detektor Lühijuhend 2 Sisukord Ohutus- ning ettevaatusabinõud 2 Karbi sisu 3 Toote ülevaade 3 Toote omadused 3 Akude kontrollimine 4 Sisselülitamine 4 G-TECTA 4G käivitusprotsess
RohkemIT infrastruktuuri teenused sissejuhatav loeng 00
IT infrastruktuuri teenused I385 Aine õppejõud: Katrin Loodus, Margus Ernits http://enos./~mernits Tallinn, 2014 Oluline info on aine vikis Kindlasti hoia silma peal aine vikil: https://wiki./ Sealt vali:
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemFyysika 8(kodune).indd
Joonis 3.49. Nõgusläätses tekib esemest näiv kujutis Seega tekitab nõguslääts esemest kujutise, mis on näiv, samapidine, vähendatud. Ülesandeid 1. Kas nõgusläätsega saab seinale Päikese kujutist tekitada?
Rohkem遥控器使用说明书(ROHS) ALPA-CS349-R09D(E)-0301(内容)
KASUTUSJUHEND SIIRDATAV KDITSIEER KAUGJUHTIMISPULDI KASUTUSJUHEND AM-5PR(N) Täname teid, et olete soetanud endale meie õhukonditsioneeri Palun lugege hoolikalt käesolevat kasutusjuhendit enne seadme kasutamist
RohkemAndmed arvuti mälus Bitid ja baidid
Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid A bit about bit Bitt, (ingl k bit) on info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemA5 kahjukindlustus
Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema
RohkemRIIGIPILVE TEENUSE TOOTETINGIMUSED ÜLDINE JA MÕISTED KINNITATUD WD nr 2017/1-11.2/ Riigipilve Teenuse Tootetingimused (edaspidi Ting
RIIGIPILVE TEENUSE TOOTETINGIMUSED ÜLDINE JA MÕISTED KINNITATUD 24.05.2017 WD nr 2017/1-11.2/16 1.1. Riigipilve Teenuse Tootetingimused (edaspidi Tingimused) on Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse (RIKS)
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemTaskuprinter KASUTUSJUHEND
Taskuprinter KASUTUSJUHEND Täname, et ostsite taskuprinteri Polaroid Mint. Käesoleva kasutusjuhendi eesmärk on anda teile juhiseid toote ohutuks kasutamiseks ja et see ei kujutaks endast kasutajale mingit
RohkemMTAT Operatsioonisüsteemid - Turvalisus
Ligipääsuhaldus 1. slaid Operatsioonisüsteemil tuleb: Kaitse ja turvalisus Kaitse Turvalisus kontrollida juurdepääsu programmide ja arvuti ressursside juurde ja tagada nende säilimine Andmete juhuslik
RohkemKASUTUSJUHEND
KASUTUSJUHEND Sissejuhatus Kui valvesüsteem on valvessepanekuks valmis ning puuduvad rikke- ning häireteated, kuvatakse sõrmistiku displeil kellaaeg, kuupäev ning tekst Enter Your Code sisestage kood Peale
RohkemSolaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017
Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on
RohkemMicrosoft Word - installation-guide.doc
Dokumendi ajalugu: Versioon Kuupäev Tegevus Autor 1.0 12.04.2008 Dokumendi loomine Maris Aavik 1.1 13.04.2008 Täiendamine Maris Aavik 1.2 13.04.2008 Täiendamine Andres Kalle 1.3 12.05.2008 Täiendused Kerli
RohkemEstonian_TBW-106UB(V1).cdr
Lühike paigaldusjuhend TBW-106UB H/W: V1 Sisukord... 1 1. Enne alustamist... 1 2. Kuidas paigaldada... 3. Bluetooth adapteriseadistamine... 2 5 Tõrkeotsing... 7 Version 02.17.2009 1. Enne alustamist Pakendi
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemMTAT Operatsioonisüsteemid - Turvalisus
Regulaaravaldised ja skriptimine Windows ja UNIX operatsioonisüstemides WINDOWS 1. slaid Windows käsurida Käsureaks nimetan programme: cmd.exe powershell.exe command.com Nendesse saab kirjutada käske,
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
Rohkemnormaali
AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode
RohkemLoeng03
Loeng 03 Failiõigused ja -manipulatsioon Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine I233 Katrin Loodus, Tallinn 2015 Failid ja kataloogid Mis on fail? Linuxi laadsetes süsteemides on kõik failid
RohkemElisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon
Elisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon 1.0.85 15.01.2019 1 Elisa Ring... 1 1. Ülevaade... 3 1.1. Kirjeldus... 3 1.2. Tehnilised tingimused... 3 1.3. Kasutuselevõtt ja sisselogimine... 3 2. Rakenduse
RohkemVäärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1
Väärtusta oma vabadust. Eesti Yale Seifide Kasutusjuhend Mudelid: YSB/200/EB1 YSB/250/EB1 YSB/400/EB1 YLB/200/EB1 YSM/250/EG1 YSM/400/EG1 YSM/520/EG1 YLM/200/EG1 Soovitame selle kasutusjuhendi alles hoida.
RohkemDias nummer 1
TEHNOLOOGIATE JA TARKVARA KASUTAMINE TÄPPISVILJELUSES Kristjan Ruusamäe, Haakeseadmete tootejuht, Baltic Agro Machinery OÜ TÄPPISVILJELUS 100 AASTAT TAGASI VS. TÄNAPÄEV PÕLLUMAJANDUSE ARENGUETAPID PÕLLUMAJANDUS
RohkemPowerPointi esitlus
Regulaaravaldised ja skriptimine Windows ja UNIX operatsioonisüsteemides WINDOWS 1. slaid Windows käsurida Käsureaks nimetan programme: cmd.exe powershell.exe Nendesse saab kirjutada käske, millega näiteks
RohkemLEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis.
LEAN põhimõtete, 5S-i ja Pideva Parenduse Protsessi rakendamise kogemus Eestis. Jüri Kuslapuu EDU Konsultatsioonid 2015 Mina ja LEAN Koolituse ja konsultatsiooni turul 15 aastat Profiil: Tootmine, Inimesed,
RohkemEE-macbook-retina-12-early2015-qs.indd
Kiirjuhend Tervita oma MacBooki. Alustame. Maci käivitamiseks vajuta toitenuppu ning rakendus Setup Assistant annab sulle mõned lihtsad juhised, kuidas arvuti töökorda seada. See aitab sul Wi-Fi võrku
Rohkem(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode])
Tarkvara projekt seminar VI Eelmise iteratsiooni tagasivaade, testimine, installatsioonijuhend, järgmise iteratsiooni näited. Karel Kravik Administratiivset:protestid Probleem: protestide hulk ja kvaliteet
Rohkemloeng7.key
Grammatikate elustamine JFLAPiga Vesal Vojdani (TÜ Arvutiteaduse Instituut) Otse Elust: Java Spec https://docs.oracle.com/javase/specs/jls/se8/html/ jls-14.html#jls-14.9 Kodutöö (2. nädalat) 1. Avaldise
RohkemPealkiri
Andmebaasid (6EAP) I praktikum Mida praktikumides tehakse? Õpitakse SQL i Tehakse andmebaas ope (igas praktikumis natuke, kuni lõpuks saab valmis) Tehakse andmebaas edu (kui ope on valmis, tehakse edu,
Rohkem3D mänguarenduse kursus (MTAT ) Loeng 3 Jaanus Uri 2013
3D mänguarenduse kursus (MTAT.03.283) Loeng 3 Jaanus Uri 2013 Teemad Tee leidmine ja navigatsioon Andmete protseduuriline genereerimine Projektijuhtimine Tee leidmine Navigatsiooni võrgustik (navigation
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemFIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk
FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, 2014. Marek Kolk Artikkel 0. Sissejuhatus Artikkel 0.2 (uus) Millal läheb partii FIDE reitinguarvestusse? Reitinguarvestusse minev turniir tuleb ette registreerida
RohkemSlide 1
Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles
Rohkem4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum
4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemB120_10 estonian.cdr
Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB
RohkemMicrosoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]
Eesti topograafiline andmekogu ja geoandmebaasi põhine topograafiliste andmete uuendamine Olev Veskimäe Topoandmete osakond Maa-amet Sisukord Geoandmebaas Uuendamine Kvaliteedi tagamine Vigade haldamine
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemMicrosoft PowerPoint - ESRI_09.ppt [Compatibility Mode]
Geoandmebaaside loomisest ja kasutamisest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis Kristel Lelov TLPA Geomaatika teenistuse direktor Geoinfosüsteemide rakendamisest linnavalitsemises saadav kasu Kiirem ja efektiivsem
RohkemPowerPoint Presentation
Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad
RohkemÕppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Raken
Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Rakenduskõrgharidus 4. Õppevorm(id) Statsionaarne õpe 5.
RohkemVOIP121 estonian.cdr
USB ADAPTER VOIP121 Külastage Philipsit internetis: http://www.philips.com Eestikeelne kasutusjuhend MÄRKUSED MÄRKUSED SISUKORD 3 Sisukord 4 Oluline informatsioon 5 Mis on karbis kaasas 6 Teie telefoniadapter
RohkemTarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017
Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017 Sissejuhatus Raadiosidest üldiselt Tarkvaraline raadio Kuidas alustada 2 Raadioside Palju siinussignaale õhus Info edastamiseks moduleerid
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn
RohkemMicrosoft Word - Toetuste veebikaardi juhend
Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemEDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj
EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemEsitlusslaidide kujundusest
ADS-iga liidestumine Andre Kaptein Maa-ameti aadressiandmete osakonna vanemspetsialist 22.11.2017 Aadressiandmete süsteemi (ADS) kasutamise kohustus tuleneb seadustest Ruumiandmete seadus 59 lg 1 - ADS-i
RohkemSeptik
Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul
RohkemKodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014
Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus
RohkemPowerPoint Presentation
Lühijuhend Turvaline juurdepääs, ühiskasutus ja salvestusruum failide jaoks. Rohkem võimalusi olenemata sellest, kus te asute! Logige oma Office 365 tellimusse sisse ja valige rakendusekäiviti kaudu SharePoint.
Rohkem