Rapla Teataja RAPLA VALLA LEHT AASTAST 1933 NR 6 (253) 8. juuni 2018 TASUTA Kaasav eelarve 2018 Rapla valla aasta kaasava eelarve parima idee vä

Väljavõte

1 RAPLA VALLA LEHT AASTAST 1933 NR 6 (253) TASUTA Kaasav eelarve 2018 Rapla valla aasta kaasava eelarve parima idee väljaselgitamiseks korraldati 8. kuni 23. maini rahvahääletus. Parima tulemuse sai Kodila külaplatsi arendamine lava ehitus, mis kogus kokku 282 häält. Teiseks jäi Juuru Rahvamaja kõnniteede ja platside väljaehitamine, tulemusega 272 häält. Kolmanda häältearvu korjas Kodila välijõusaal 265 häälega. Kaasava eelarve maht oli , millest tulenevalt saavad esimesed kaks projekti täisrahastuse ja kolmas osalise. Tulemused: Idee nr 2 Kodila külaplatsi arendamine lava 282 Idee nr 10 Juuru rahvamaja kõnniteede ja platside väljaehitamine 272 Idee nr 1 Kodila välijõusaal 265 Idee nr 9 Mänguväljak Kabalasse 227 Idee nr 4 Kõiki vanuserühmi kaasava mänguala arendus Järlepa keskuses 166 Idee nr 8 Koerte mänguväljak Raplasse 165 Foto: Ulvi Blande Idee nr 6 Välijõusaalid/ virgestusalad Rapla valda 157 Idee nr 11 Kultuuriklubi BAAS sisehoov ja kultuurifestival Särin Idee nr 5 Lauatenniselauad värskes õhus 123 Idee nr 3 Kaiu osavalda peoplatsi/külaplatsi rajamine 85 Idee nr 7 Kaiu väliujula likvideerimine 69 Elektrooniliselt hääletas 473 vallakodanikku, neist 9 hääled tuli kehtetuks lugeda, kuna inimesed olid hääletanud mitu korda. Paberil käis teenuskeskustes ja raamatukogudes hääletamas 636 inimest. Kehtetuks loeti 25 sedelit. Osade hääletajate elukoht ei olnud registreeritud Rapla valda. Oli ka neid, kes hääletasid nii elektrooniliselt kui paberil ja ka neid, kes käisid mitmes punktis kohapeal hääletamas. Arvesse läks siiski ainult üks hääletuskord. Kõige aktiivsem oli seekord Kodila rahvas: Kodila Raamatukogus koguti 225 hääletussedelit. KATRIN KRUUSIMÄGI avalike suhete spetsialist Kodila külaplats. Rapla valla aasta ema on Ly Vaikmets-Vain 11. mail õnnitles vallavanem Piret Minn Keo külas Rapla valla aasta ema Ly Vaikmets-Vainu. Ly ja tema abikaasa Tarmo Vainu peres kasvab neli tublit last: 17aastane Gregor, 11aastane Liseth, 9aastane Marko ning 5aastane Melinda. Nende kodu on maal, esivanemate talus, kus lastel on ruumi maailma avastada ja kasvada. Kui kodu on pere süda, siis Ly selle hing ning pere energiaallikas, täis positiivsust, sära ja soojust. Inimesena on ta väga helde ning kaastundlik, nakkava naeru ja positiivse ellusuhtumisega, võimalusel tõttab alati appi. Ta naudib olemist inimeste keskel, võttes elust kõike spontaanselt. Lyd ja tema peret jätkub pea kõikidesse kogukonna tegevustesse. Ly au ja uhkus on tema lapsed, kes on kodust kaasa saanud õpetuse, et pere on elus kõige tähtsam ja üksteist tuleb toetada nii heas kui halvas. Pere vanim poeg Gregor õpib Tallinna Tööstushariduskeskuses ning valmistub iseseisvaks eluks. Pere nooremad lapsed Liseth ja Marko õpivad Rapla Ühisgümnaasiumis ning Melinda käib Päkapiku lasteaias. Ly, koos abikaasaga, väärtustab peretraditsioone. Vanemate muster kajastub nende lastes, kes kõik tegelevad erinevate hobidega. Gregor lõpetas Rapla Muusikakooli trompeti erialal ning õppis täiendavalt juurde ka löökpille. Praegu mängibki ta trumme ansamblis Blufellas. Liseth on asunud õppima kolmes huvikoolis: muusikakoolis saksofoni, huvikoolis õmblusstuudios ning korvpallikoolis, lisaks osaleb ta isa juhendamisel jalgrattatreeningutel. Marko õpib muusikakoolis klaverit ning osaleb Rapla Judoklubi treeningutel. Kevadistel maakonna meistrivõistlustel saavutas ta oma vanuseklassis hõbemedali. Väike Melinda osaleb lasteaia spordi- ning lauluringides. Kes teeb, see jõuab, ütleb vanasõna ja Ly on selle elavaks tõestuseks: peale selle, et päeval töötab ta Lipa lasteaiarühmas õpetajana ja õhtuti ootavad kodus abikaasa, lapsed ja lemmikloomad, jõuab ta tegeleda küpsetamisega ning toitlustamisega erinevatel üritustel, tantsib Raikküla naisrühmas ja laulab Maarja kooris. Lisaks eelnevale on ta viimastel aastatel alustanud maalimisega ning on juba jõudnud korraldada mitu näitust. Ly on aktiivne külaliikumise liige. Tema aeg oleks justkui kummist: venib nii palju, kui vaja. Oma tegemistesse kaasab tihti oma pere, sest kõike koos on nauding teha. Ly on enda kohta öelnud: Kardan elu maha ma- Ly ja tema abikaasa Tarmo Vainu peres kasvab neli tublit last: 17aastane Gregor, 11aastane Liseth, 9aastane Marko ning 5aastane Melinda. gada, et ei saagi kõiki asju proovida. Sellest inspiratsiooni saanud, haarab ta koos oma perega elust uusi ja uusi katsumusi. Foto: erakogu Palju õnne ja rõõmu meie toreda pere tegemistesse! KATRIN KRUUSIMÄGI avalike suhete spetsialist

2 2 Vallavalitsuse istungid mais mai istungil Anti projekteerimistingimused masinakuuri ja seda teenindavate rajatiste ehitusprojekti koostamiseks Karitsa külas asuvale Mõisavälja kinnistule. Anti projekteerimistingimused Kodila külas Külaplatsi kinnistule külaplatsi ehitusprojekti koostamiseks. Arutati valla uue sümboolikaga dokumendiblankettide ning teeviitade kujundamist. Otsustati võõrandada avaliku kirjaliku enampakkumise korras Rapla vallale kuuluv Hagudi alevikus asuv Kuuse tn 3 kinnistu, pindala 1560 m² (sihtotstarve elamumaa) vastavalt Pindi Kinnisvara OÜ koostatud hindamisele alghinnaga Määrati Lipametsa külas asuva Seakao katastriüksuse jagamisel moodustatavatele uutele katastriüksustele lähiaadressideks Seakao ja Seakäo (sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Määrati Mahtra külas asuva Allikmäe katastriüksuse jagamisel moodustatavatele uutele katastriüksustele lähiaadressideks Allikmäe ja Veskipoisi (sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Anti nõusolek Seli külas asuva maaüksuse erastamiseks ning Metsapuu juurdelõike liitmiseks Metsapuu katastriüksusega. Otsustati anda luba Rapla linnas asuva Veetorni 9a erastamiseks ning liitmiseks Veetorni 9 maaüksusega. Anti luba MTÜ-le Elujõulisem Rapla 2. juunil 2018 Rapla linnas Ööbiku 2 kinnistul avaliku ürituse Raplamaa Elujõumess 2018 korraldamiseks. Jaotati Rapla valla eelarves Juuru piirkonnale aastaks ette nähtud vahenditest kultuuritoetusteks ning sporditoetusteks Menetleti volikogule esitatavaid eelnõusid: - Sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra kinnitamiseks; - Hajaasustuse programmi ülesannete delegeerimiseks vallavalitsusele. 14. mai istungil Algatati Uuskülas Matsi maaüksuse detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärk on tingimuste loomine kütusetankla rajamiseks Uuskülas Tallinna maantee ning Rapla Varbola tee ringristmiku piirkonnas. Võeti vastu ja suunati avalikustamisele Juuru alevikus Vana-Kadaka, Uus-Kadaka ja Puhasti katastriüksuste üldplaneeringut muutev detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärk on tingimuste loomine ühe täiendava üksikelamu püstitamiseks Juuru alevikku. Menetleti volikogule esitatavaid eelnõusid: - Rapla valla üldplaneeringu ülevaatamiseks; - Arvamuse esitamiseks Reinu II lubjakivikarjääri kaevandusloa andmise kohta OÜ-le Klarnes Invest; - Arvamuse esitamiseks Reinu III lubjakivikarjääri kaevandusloa andmisest keeldumise kohta OÜ-le Vahi; - Rapla valla eelarvest kohaliku omaalgatuse toetamiseks ning elukeskkonna arendamiseks toetuse taotlemise ja kasutamise korra kinnitamiseks; - Kaiu valla noorte huvihariduse ja huvitegevuse kava ning Raikküla valla huvihariduse ja huvitegevuse kava kehtetuks tunnistamiseks. Vallavalitsus on kinnitanud juba ühtse kava; - Rapla Vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu muutmiseks. Arutati edasist tegevusplaani seoses Lõiuse külas asuva vallale kuuluva Sauniku kinnistuga. Määrati Sulupere külas asuvast Nurga ja Ermi katastriüksusest moodustatud katastriüksustele lähiaadressid ja sihtotstarbed järgmiselt: Nurga (100% üldkasutatav maa), Nurgasalu (100% üldkasutatav maa), Jõenurga (100% üldkasutatav maa), Nurga tee (100% transpordimaa), Kopramäe põik (100% transpordimaa), Ermi (100% elamumaa). Määrati Juula külas asuva Uuetammsalu katastriüksuse jagamisel moodustatavatele uutele katastriüksustele lähiaadressideks Uue- vallavalitsus tammsalu ja Uueristiku ning sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa. Määrati Kalevi külas asuva Vanavälja katastriüksuse jagamisel moodustatavatele uutele katastriüksustele lähiaadressideks Vanavälja ja Mäenõlva ning sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa. Määrati Nõmmkülas asuva Raudkivi kinnistu jagamisel moodustatavatele uutele katastriüksustele lähiaadressid ja sihtotstarbed järgmiselt: Raudkivi (100% elamumaa) ning Kenakivi (100% maatulundusmaa). Kinnitati Rapla valla kattega teede remondiks korraldatud riigihanke tulemused. Anti luba Kaiu Vabatahtliku Tuletõrje Seltsile Kaiu alevikus, Kaiu Põhikooli staadionil 26. mail a kella avaliku ürituse Rapla maakonna MV mootorpritsis II etapp Kaius korraldamiseks. Anti luba Raplamaa Omavalitsuste Liidule 10. juunil a Rapla vallas Rapla linnas Hariduse, Kauba, Tallinna mnt ja Tammemäe tänavatel rongkäiguks kella ning Tammemäe laululaval kella avaliku ürituse Raplamaa laulu- ja tantsupidu Üle õue õunapuu korraldamiseks. Anti luba Rapla Vesiroosi Gümnaasiumile Rapla linnas Eha, Pargi, Koidu, Mahlamäe tänavatel ja Viljandi mnt kõnniteel 18. mail a kella avaliku ürituse Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi olümpiamängude rongkäik korraldamiseks. Määrati Rapla valla eelarvest kultuuritööle eraldiseks ette nähtud vahenditest toetust 620 MTÜ-le Tammekoor osalemiseks 9. juunil a Viljandis toimuval laulupäeval ning a üldlaulupeo nootide soetamiseks. Kinnitati Rapla valla huvihariduse ja huvitegevuse kava kuni Otsustati toetada abivajajat küttepuude ostmisel. Anti Rapla maakonna omavalitsusüksuste ühise kriisikomisjoni moodustamise ülesanded ja põhimääruse kehtestamine täitmiseks Raplamaa Omavalitsuste Liidule. Rapla valla poolt esitati komisjoni liikmeteks vallavanem ning abivallavanem hariduse-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonnas. Tutvuti katseaja vestluse kokkuvõtte vormiga. Arutati Kaiu ja Juuru Hooldekodude ümberkorraldamist. 21. mai istungil Kinnitati Rapla Tammemäe laululava renoveerimise I etapi ehitustöödeks korraldatud riigihanke dokumendid. Esimene etapp valmib järgmise aasta juunis. Kinnitati Juuru Eduard Vilde Kooli hoone rekonstrueerimise ja sisustamise ehitustöödeks korraldatava riigihanke alusdokumendid. Tööd peavad valmima järgmise aasta suveks, et aasta septembris saaks kool alustada renoveeritud ruumides. Otsustati kutsuda tagasi siiani AS Matsalu Veevärk nõukogus Rapla valda esindanud isikud. Haldusreformi järgselt muutus nõukogus kohtade jaotus. Rapla vallal on nüüdsest üks koht. Nõukogule tehakse ettepanek nimetada alates uueks nõukogu liikmeks Rapla valla poolt Meelis Mägi. Määrati Nõmmkülas asuva Kenavapõllu katastriüksuse jagamisel moodustatavatele uutele katastriüksustele lähiaadressideks Raudlille ja Kenavapõllu ning sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa. Anti luba Rapla Kultuurikeskusele Rapla linnas Rapla Sadolin Spordihoone ja Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi territooriumil ning kooli staadionil 9. juunil a kella avaliku ürituse Rapla melu 2018 korraldamiseks. Anti luba Kehakultuur OÜ-le Raplas 27. mail a kella avaliku ürituse VI Rapla Selveri Suurjooks korraldamiseks. Otsustati lugeda Rapla Vallavalitsuse hankespetsialisti avalik konkurss luhtunuks. Informatsiooni korras käsitleti: - vallavalitsuse tööruumide hanget: kuna avatud hankemenetluse käigus vallavalitsusele tööruumide üürimiseks esitatud pakkumused olid vastuvõetamatud, jätkatakse uute tööruumide leidmist konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena; - väikeklasside avamist Rapla Kesklinna Koolis ning Alu Koolis; - täiendavate klassikomplektide avamist Rapla Vesiroosi Koolis; - hariduslike erivajadustega (HEV) õpilastele tugispetsialistide lisanduvate ametikohtade jaotust valla koolides; - õpilaskodu üleandmist Rapla Varahaldusele; - suhtlemist meediaga seoses valla pöördumisega sotsiaalkaitseministri poole riigipoolse abi eraldamiseks valla elanikele hooldusteenuse eest tasumiseks. 28. mai istungil Anti projekteerimistingimused üksikelamu ja seda teenindavate rajatiste ehitusprojekti koostamiseks Sikeldi külas Kivimäe kinnistule. Anti projekteerimistingimused Lõiuse külas Sigala maaüksusel tootmishoone projekteerimiseks. Anti projekteerimistingimused Koguduse detailplaneeringuga sätestatud hoonestusala täpsustamiseks Suve tn 9 krundil. Anti projekteerimistingimused Rapla linnas Sügise tn 2a ja Sügise tn 2b kruntide kasutamise otstarbe ja hoonete arhitektuuriliste tingimuste täpsustamiseks. Otsustati osta Rapla vallale Raela kergliiklustee ehitamiseks Raela külas asuvate kinnistute koosseisu kuuluvad transpordimaad. Vabastati korraldatud jäätmeveost jäätmevaldaja, kes ei kasuta oma kinnistut. Kooskõlastati puuraukude rajamise asukohad Rapla linnas Sügise tn 2b, Kalevi külas Kasemetsa kinnistul, Uuskülas Kuuse 12 kinnistul, Pirgu külas Suvila tee 26, Kabala külas Puruvana kinnistul, Maidla külas Nurme-Uuenõmme kinnistul ja Jaluse külas Umbru kinnistul. Otsustati mitte kooskõlastada puurkaevu rajamise asukohta Järlepa külas asuvale Järlepa mõisa kinnistule, sest piirkonnas on olemas toimiv ühisveevärk ning võimalus sellega liitumiseks. Otsustati maksta abivajajale toetust küttepuude ostmiseks. Anti load avalike ürituste korraldamiseks: - Tour de Tuletõrje Vahastu temposõit marsruudil Vahastu Suurekivi Põllika Vahastu 5. juunil a kella ; - Raplamaa jahimeeste kokkutulek Suurekivi külas Selgemäe karjääri maa-alal 9. juunil a kella kuni 10. juunil kella 16.00; - Tour de Tuletõrje Keo temposõit marsruudil Keo Raikküla Põlma Valli Keo 19. juunil a kella ; - Kabala jaanituli Kabala külas Kabala mõisa kinnistul 22. juunil a kella kuni 23. juuni kella 02.00; - Tolla küla X külapäev Tolla külaplatsil 22. juunil a kella kuni 23. juunil kella 04.00; - Purku jaanituli Purku külaplatsil 23. juunil a kella kuni 24. juuni kella 02.00; - Alar Akkatuse mälestusvõistlus tuletõrjespordis Kaiu alevikus, Maisimäe tee 4-13, Vahastu külas Pritsimaja kinnistul, Peebu kinnistul ning Vahastu Trehvamise tare õuealal 29. juunil a kella kuni 30. juunil kella 03.00; - Marko Matvere juubelikontsert 50 ringi Rapla linnas Tammemäe laululaval 14. juulil a kell Menetleti volikogule esitatavat otsuse eelnõud Lasteaia Sinilill põhimääruse kehtestamiseks. Informatsiooni korras käsitleti: - Rapla valla tunnustamise korra väljatöötamist; - Raikküla noortekeskuse ruumide kasutamist; - Kaasava eelarve rahvahääletuse tulemusi. Otsustati eraldada MTÜ-le Rapla Korvpallikool reservfondist 3000 seoses heade tulemustega Alexela korvpalli meistriliigas. RT RAPLA VALLA LEHT Väljaandja: Rapla Vallavalitsus Aadress: Viljandi mnt 17, Rapla Telefon: Artiklid: teataja@rapla.ee Tootja: Rajakaar OÜ Toimetaja: Armar Paidla, telefon: E-post: armar@rajakaar.ee Trükk: OÜ Rebellis Levi: Omniva Tiraaž: 6400 Toimetusel on õigus lugusid toimetada ja lühendada ilmub iga kuu teisel reedel Järgmine number ilmub 13. juulil on autorikaitse objekt

3 vallavolikogu Vallavolikogu istungil 31. mail 2018 Kinnitati Alu Kooli arengukava aastateks Kehtestati Rapla Vesiroosi Kooli põhimäärus. 1. septembrist 2018 jätkab Rapla Vesiroosi Gümnaasium tegevust põhikoolina ning kooli uueks nimeks saab Rapla Vesiroosi Kool. Kehtestati Rapla Kesklinna Kooli põhimäärus. 1. septembrist 2018 jätkab Rapla Ühisgümnaasium tegevust põhikoolina ja kooli uueks nimeks saab Rapla Kesklinna Kool. Kehtestati Rapla valla sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord. Määrus reguleerib sotsiaalkaitse korraldust ja tagamist Rapla vallas. Määruses käsitletakse Rapla valla osutatavaid sotsiaalteenuseid, riigi rahastatavaid teenuseid ning valla eelarvest makstavaid sotsiaaltoetuseid. Kehtestati Rapla valla eelarvest kohaliku omaalgatuse toetamiseks ning elukeskkonna arendamiseks toetuse taotlemise ja kasutamise kord, mis reguleerib mittetulundusliku tegevuse toetamist Rapla vallas. Tunnistati kehtetuks endiste Kaiu ja Raikküla valdade huvihariduse ja huvitegevuse kavad, kuna ühinenud vallas on 4 piirkonna huvitegevuse ja huvihariduse kava a kinnitanud Rapla Vallavalitsus. Otsustati seada Elektrilevi OÜ kasuks isiklik kasutusõigus 0,4 kv maakaabelliini ehitamiseks ning majandamiseks Rapla valla omandis olevale kinnisasjale Alu tee L1. Otsustati määrata Rapla vallas Väljataguse külas asuva Ussikuninga katastriüksuse sihtotstarbeks 100% elamumaa. Otsustati algatada Rapla vallas kehtivate üldplaneeringute ülevaatamine. Otsustati keelduda OÜle Vahi kaevandamisloa andmisest Reinu III lubjakivikarjääri. Rapla Vallavolikogu on seisukohal, et ei peeta otstarbekaks uute lubjakivikarjääride avamist Rapla vallas: - Lähipiirkonnas avatud karjääride ehituslubjakivi ressursid on piisavad ja ehituslubjakivi varustuskindlus piirkonnas tagatud, seega oleme seisukohal, et kaevandamisloa väljastamine lubjakivi kaevandamiseks on ilmselt ebaotstarbekas, arvestades taastuva ja taastumatu loodusvara säästva kasutamise põhimõtet. - Kohalik elanikkond on uue, Reinu III lubjakivikarjääri avamise vastu. Vallavolikogu liikmed rahva esindajatena ei saa otsustada rahva tahte vastaselt. - Tegemist on äärmiselt tundliku piirkonnaga, kus kaevandamine võib põhjustada täiendavaid negatiivseid mõjusid kohalikule elanikkonnale, kelle elukeskkond on juba tänasel päeval mõjutatud lähedal asuvast Reinu I karjäärist tuleneva lõhketööde vibratsiooni ja kaevuvee kvaliteedi halvenemise tõttu. Seega avalik huvi keskkonnahäiringu vältimiseks on kaalukam kui huvi kaevandamisloa väljastamiseks. - Ei ole piisavalt uuritud mõju keskkonnale ja teede võrgustikule kõigi piirkonnas asuvate kaevanduste koosmõju üheaegse töötamise korral. Otsustati volitada Rapla Vallavalitsust täitma riigihalduse ministri määrusega nr 14 Hajaasustuse programm kohalikule omavalitsusele pandud ülesandeid. Otsustati delegeerida vallavalitsusele seadusega kohalikule omavalitsusele, kohaliku omavalitsuse üksusele ja kohalikule omavalitsusorganile või -asutusele pandud riikliku järelevalve ülesannete täitmine. Muudeti Rapla Vallavalitsuse (asutusena) teenistuskohtade koosseisu. Kehtestati Rapla Vallavolikogu revisjonikomisjoni põhimäärus. Tutvuti Rapla Korvpalliakadeemia loomise ideega. RT veemajandus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks saab küsida toetust Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või reovee kogumise nõuetekohase mahuti paigaldamiseks saab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu taotleda toetust alates 5. juunist. Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas 17. mail toetuse taotlemise korra ja tingimused. Juba enne vooru avamist on huvi selle toetuse vastu väga suur, mis kinnitab, et sellist võimalust oli ka väga vaja. Meie huvi on saada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga võimalikult palju liitujaid. Ühiskanalisatsioon on oluliselt mugavam ja soodsam kui pidev reovee äraveo tellimine, lisaks on siis kindel, et reovesi saab kokku kogutud ja puhastatud nii nagu vaja ning keskkonda ega põhjavett ei reostata, selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler. Toetust saavad taotleda nende piirkondade elanikud, kelle majapidamine asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on üle 2000 tarbija. Selliseid alasid on hetkeseisuga Eestis 57. Seda, kas elukoht asub vastaval reoveekogumisalal, saab kontrollida keskkonnaregistrist. Toetust saab küsida elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga või elamule kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata. Juhul, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisvõimalus on olemas, siis antakse toetust vaid liitumiseks. Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde tänavu jaanuaris välja selgitatud keskmisest maksumusest ning sõltub ehitustööde mahust ning rajatava torustiku pikkusest. Toetuseks on kokku ligikaudu 10 miljonit eurot, keskmised toetuste summad jäävad vahemikku eurot. Arvestades liitumata majapidamiste arvu, võib sellest kõikide tarbeks väheks jääda. Toetust ei anta elamusiseste torustike ehitustööde, sh veemõõdusõlmede rajamiseks, varasemalt teostatud tööde rahastamiseks ning hoonestamata või ehitusjärgus elamutega kinnistule torustiku rajamiseks. Viimastel aastatel tehtud uurimistööd näitavad, et pooled eramajapidamiste individuaalsed joogiveesüsteemid ja reovee kohtkäitluslahendused ei vasta nõuetele ja ohustavad seetõttu nii põhjavett kui ka inimeste tarbitavat joogivett. Ka Riigikontroll osundas oma hiljutises põhjaveeteemalises auditis probleemile, et paljude Eesti alade kohta puudub info, kas ja kuidas seal reovett kogutakse. Eelmisel aastal kontrollis Keskkonnainspektsioon koos omavalitsustega Harku, Saku ja Kohila valdades, kas eraisikute kinnistutel käib reovee kogumine nõuetekohaselt. Kontrollide tulemusel selgus, et nõuetele ei vastanud hinnanguliselt pooled kohtkäitlussüsteemidest. Eelkõige on see probleem iseloomulik endistele suvilapiirkondadele, kuhu on nüüd alaliselt elama asutud. Siin on ka igal kohalikul omavalitsusel oluline roll, tagamaks asjakohaste eeskirjade ning ehitus- ja keskkonnajärelevalve abil see, et piirkonna inimesed käitlevad reovett nõuetekohaselt ning suunaksid neid liituma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Alates aastast on Eesti joogija reoveesüsteemidesse investeeritud ligi miljard eurot ning Eestis kasutab ühiskanalisatsiooni teenust 83% elanikest. Sellegipoolest on üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel ligikaudu majapidamist, kes ei ole liitunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Toetust saab hakata taotlema SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Täpsem info tingimuste ja toetuse taotlemise protsessi kohta SA KIKi kodulehel. enampakkumine Rapla Vallavalitsus kuulutab välja avaliku kirjaliku enampakkumise Rapla vallale kuuluvale Hagudi alevikus Kuuse tn 3 asuvale kinnistule (kinnistu registriosa nr ; katastritunnus 66901:001:0829; pindala 1560 m²; sihtotstarve elamumaa). Alghind Katastriüksus on korrapärase kuju ja ühtlase pinnareljeefiga. Maatükk piirneb ühest küljest juurdepääsuteega ja kolmest küljest sarnaste maaüksustega. Maatükil on madalhaljastus, mõned viljapuud ja -põõsad. Maatükk on hooldamata. Kinnistu on kahest küljest võrkaiaga ja ühest küljest kuusehekiga piiratud. Maaüksuse hoonestuseks on Ehitisregistrisse kandmata kõrvalhoone, lisaks on rajatud puurkaev ning 2 kuuri. Rapla valla üldplaneeringu järgi on tegemist pere- ja ridaelamumaaga. Hinnatava vara praegune sihtotstarve vastab kehtivale üldplaneeringule. Informatsioon kinnistu kohta: Hannes Milsaar, ; hannes.milsaar@rapla.ee. Kinnistuga tutvumine toimub eelnevalt kokkulepitult kinnisasja asukohas. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Enampakkumisest osavõtjad peavad esitama hiljemalt 16. juulil 2018 kella 15.00ks Rapla Vallavalitsusele (Viljandi mnt 17, Rapla): 1) avalduse enampakkumisest osavõtuks koos ostuhinnaga; 2) juriidilise isiku esindaja volikirja; 3) isikut tõendava dokumendi koopia. Dokumendid esitada kinnises ümbrikus märgusõnaga: Kuuse. Mitte avada enne a kell Pakkumuste avamine toimub Rapla Vallavalitsuse II korruse saalis 17. juulil a kell (Viljandi mnt 17, Rapla linn; 79511). kroonika RMK sümfoniettorkester Tallinnas Foto: Irina Vahtra Seekordsed, järjekorras juba 37. Vanalinna päevad Tallinnas kandsid Eesti juubeliaasta puhul juhtmõtet Sada sammu sajandis. Vastavalt koosnes ka viiele päevale jagunev programm sajast märgilise tähendusega sammust ehk üritusest, mis iseloomustasid eri ajastuid aastatest mai teema oli Musta varju all ( ) ja sellel päeval oli kutsutud Raekoja platsile esinema Rapla Muusikakooli sümfoniettorkester, dirigendid Maiken Mikk ja Jandra Puusepp. post Rapla postkontor kolis Valgre tuppa Seoses Rapla Kultuurikeskuse remonttöödega muutusid alates 30. maist 2018 ajutiselt Rapla postkontori lahtiolekuajad ja asukoht. Rapla postkontor on avatud Rapla Kultuurikeskuse Valgre toas: E R L, P suletud Esialgsete plaanide kohaselt töötab postkontor Valgre toas augustini, mil saadakse tagasi kolida remonditud ruumidesse.

4 Pöörased Pastlad 35 Jürikuu 28. päeval kogunes seltskond inimesi kodusesse ja uuenenud Juuru Rahvamajja rõõmu tundma ilusast kevadpäevast. Selle kokkusaamise peapõhjuseks oli Juuru naisrühm Pöörased Pastlad, kellel oli rääkida oma lapsekingadest naiseks kasvamise ja arenemise lugu. Seda kõnelesid läbi tantsude Ilve, Kairi, Ülle, Kristel, Mare, Ly, Aili, Liinu, Maiu, Anu, Õie, Kaisa ja Egle. Vahepaladeks ja meenutusteks olid Liinu salvestatud videod tantsudest, koosolemistest, proovidest. Lugu algas nii: Ükskord üsna ammu, umbes 35 aastat tagasi tuli kokku kamp naisi, kellel oli kange kihk tantsusamme seadma hakata. Nii sündiski Tiivi Lepiku eestvedamisel tantsurühm, lapsuke, kellel algul nime polnudki. Traditsioone loomulikult ka mitte. Suur tahtmine oli. Kuidagi oli neid vaja ju kutsuda. Algul reageerisid nad nimele Juuru naisrühm. Seda algust mäletab praegustest tantsijatest hästi Ilve, kes oli rühma sünni juures. Temal on väga suur roll, kasvatas ta ju läbi tantsu ja igapäevaste tegemiste oma tütre Ly Pöörastele tantsuõpetajaks, olles ise ka pikaajaline rühmavanem. Sestap kutsuvadki naised teda sageli ema Ilveks. Pööraste Pastelde loos on tähtsal kohal olnud juhendajad. Esimene õpetaja oli rühma looja ja õigele teele suunaja Tiivi Lepik. Katke peokavast: Juuru naisrühmal oli väga hea lastetuba. Hoolsalt ja püüdlikult tehti Tiivi eestvedamisel plieesid ja muid prantsuskeelsete nimetustega asju, õpiti samme, treeniti kehahoidu ja loomulikult püüti olla ikka paremad, tublimad, ilusamad, nagu lapseeas rühmale kohane. Mõnikord oli naistel aega treeningutel isegi üksteisega lobiseda ja arutada ilmaelu üle. Piiluti ka naabertantsurühmade tegemisi. Ehk nii sündiski Tiivi Lepiku loodud tants Kaheküla polka. Rühmas on erinevatel põhjustel tantsijad ikka vahetunud. Kokku on naiseeani tantsinud ca 40 naist. Enne pidu käisid naised austamas Hageri kalmistul rühma loojat Tiivit. Vahel on vaja vaadata tagasi, et minna jälle edasi a sügisel võttis juba üsna isepäised ja pöörased naised enda ohjata Lea Vendik, kes tõi rühma ellu veidike teistsuguse hingamise. Selles eas naised on ikka üsna keeruline kamp, kuid Lea sai edukalt hakkama. Pööraste loos öeldi nii: Lea sütitas rühma oma rõõmsameelsuse ning julge ja särtsaka repertuaari valikuga. Ta ju pärit ikka lõuna poolt! Ja pöörasused ei jäänud mitte tulemata! Sellest hetkest ei nähtud rühma ühelgi jõulupeol esitamas traditsioonilist rahvatantsu. Oma naiselikkust näitasid pöörased ühel korral ka Tallinnas võimlemispeol. Pastlad visati aeg-ajalt nurka ja asendati näiteks kalosside ja kummikutega või liiguti paljasjalgsetena. Vahel veidi ussitati ka. Pööraste lemmikriietuseks sai aegumatu kittel. Varjutud on ka tekikottidesse ning see oli kindlasti üks kõige keerukam ülesastumine pööraste ajaloos üldse. Nii nagu naistele kombeks, suutsid ja suudavad pöörased aeg-ajalt särinal põlema minna. Sellised olukorrad tekivad kiiresti ja ootamatult ning sageli tühistest asjadest. Sama ruttu need ka õnneks lahendatakse. Ikka omavahel. Leal oli eriline oskus rahumeelselt naised jälle maapeale tuua. Esitatud sai ka Lea Vendiku loodud tants Laiali. Sellest aastast on juhendajaks Ly Tommingas. Tema jaoks on see aeg olnud täis erinevaid väljakutseid: taltsutada pööraseid, paralleelselt käia tantsujuhtide koolis ning korraldada tantsurühma 35. kultuur sünnipäeva. Kes teeb, see jõuab! Loos öeldi nii: Üheks suureks leidmiseks on kindlasti see, et rühma sünnihetkest tantsinud Ilve ehk ema Ilve tütrest Lyst sai Tiivi lastetoa toel ja Lea suunamisel tantsuõpetaja üsnagi keskeale lähenevale rühmale. Kerge seda seltskonda alati ohjata ei ole, kuid Ly, kes on kasvanud sünnist saadik koos rühmaga, saab sellega hakkama. Eelkäijatele ei saa ta alla jääda, ehk sünnib mingi aeg ka tema loodud tants. Sünnipäeva etteasted lõppesid sõnadega: Nii on arenenud ja kasvanud, otsinud ja leidnud rühm, kes nüüd muuseas reageerib kindlalt nimele Pöörased pastlad. See lugu on ilmne tõestus sellele, kuidas üks nimi võib kujundada rühma ja ka vastupidi. Hetkel paistab nii, et Pööraste kasvamine ja arenemine jätkub. Ees on veel palju otsimisi ja ehk ka uusi leidmisi. Sünnipäevapeol olid Pöörastele Pasteldele toeks paljud toredad rühmad ja inimesed. Ainult üksi ju ei jaksa! Tantsurõõmu tõid Kuimetsa naisrühm Agnes, Juuru Luiskajad ning kohal olid Foto: Aare Hindremäe ka naabrid Järlepa naisrühmast. Ilma Aivar Arakuta ei kujuta ette ühtegi pidu, nii ka sel korral oli ta oma mitmekülgset abi pakkumas. Väga selgelt, ilmekalt, kõnekalt, vallatult ja pöörastele omaselt esitas vahetekstid ning juhtis pidu Neeme Kuuskmaa. Loomulikult ei jäänud tulemata endised tantsijad, kellega lõpuks ühises ringis sai tantsitud Oige ja vasemba. See tants ei unune! Pasteldega kaunistatud ja pööraselt maitsva tordi valmistas Caiselle Cateringist Aili. Kohal oli ka Aare Hindremäe oma kaameraga. Seega kõik, kes ei leidnud aega tulla, võivad peost osa saada video vahendusel. Õhtu lõpetas ansambel Merivar+. Peo kordaminekule aitasid kaasa Kultuurkapital, Rapla Vallavalitsus, Juuru Osavald, Eedo Lubi, Juuru Rahvamaja. Tänud! Kes tuli, see nägi ja ühtlasi sai osa ühest pööraselt vahvast loost. Rõõmus meel oli garanteeritud. Tänud kõigile, kes leidsid aega kiirete kevadtööde ajal pühendada oma ajast veidi Pöörastele Pasteldele. Kristel Vald Kümme aastat sai täis Selle aasta kuumal kevadajal, kui kalendri järgi jäi suve alguseni veel kuu aega, pidas kammerkoor Head Ööd, Vend oma sünnipäeva. Pidulikult kolme kontserdiga Tallinnas, Tartus ja Raplas. Esimene kontsert kümme aasta tagasi oli märgiline algus: see oli koori sünd, koori dirigendi Pärt Uusbergi esimene autoriõhtu heliloojana, tema kirjutatud Missa brevis oli esitusküpseks saanud ja kõlas esmaettekandena. Kuimetsa Rahvamajas on korraldatud tähtpäevade tähistamiseks erinevaid sündmusi. Jõulude ajal oli Dave Benton koos tütre Sissi Nylia Benitaga esinemas. Kavas olid jõululaulud meilt ja mujalt. Kontsert oli väga südamlik. Nüüd hoian Sissile pöialt, et tal läheks Eesti otsib superstaari saates hästi. Eesti 100 raames oli rahvamajas külas perekond Lunge oma kavaga. Nad esitasid laule ja luulet oma repertuaarist. See etteaste oli Eesti sünnipäeva tähistamiseks üks Järgnesid viljakad aastad koori ajaloos, usin töö ei ole tähelepanuta jäänud. Nimetagem näiteks vaid mõned: rahvusvahelise koorikonkursi Grand Prix, Aasta Koori tiitel, ridamisi tunnustatud plaate jm. Samamoodi tunnustust ja auhindupreemiaid on pälvinud koorijuht ise. Aeg lisab elutunnetust ja kogemusi ning heliloojana kavandas Pärt tähistada koori kümnendat sünnipäeva uue helitööga. Esialgne mõte Kultuurisündmused Kuimetsas suurepärane sündmus. Selles oli armastust Eestimaa, kodu ja inimeste vastu. Seda kuulates süvenes minus teadmine, et tahan olla eestlane ja ainult siin, kus on minu kodu. Eesti 100 tähistamine jääb meelde paljudeks aastateks, just tänu Ingale ja Toomasele. Emadepäeval oli rahvamajas külas orkester Saku Mandoliinid. Nende kava nimi oli Mu kodu, mis koosnes kaunitest kodumaistest meloodiatest. Laval oli 21 naist ja meest oma mandoliinidega. Nemad ise ja publik nautisid kanoniseeritud tekstiga missast kujunes teistsuguseks, kui talle meenus India kirjaniku Rabindranath Tagore (Nobeli laureaat aastal 1913) luuletus Mererannal ( On the seashore ), mida ta ammugi oli viisistada soovinud. Hea tekstivaliku eest on Pärt Uusberg tihti kiita saanud. Sisukad on kontsertide kavalehed. Kolm sünnipäevakontserti olid pisut erineva muusikaga, kuid Missa Tagore oli kavas kindlalt. Pidulikud rituaalid jätkusid pärast kontserti kirikuaias. Koori nimel pandi kasvama harilik valge pöök. Samas tuli võtta teadmiseks, et praeguse seisuga kammerkoor Head Ööd, Vend enam ei jätka. Aktiivsele tegevusele öeldakse hüvasti, esialgu jätkatakse projektkoorina, aga 2019 laulupeole on ennast juba kirja pandud ja selleks valmistutakse. TIIU LUHT seda mängu. Suur tänu orkestrile meeleoluka emadepäevakontserdi eest. Suurem mure on meil viimasel ajal publikuga, kuna neid on jäänud väheseks. Minu meelest on vahetul osalemisel emotsioon palju suurem kui telekanalite kaudu saadav. Tulge ikka üritustele, teie päev muutub ilusamaks ja tuju paremaks. LEA Kuimetsa Rahvamaja sage külastaja Milvi Pangale lasteluule aastaauhind Meie luuletaja Milvi Panga ja illustraator Mare Hunt pälvisid luulekoguga Mesikäpa esikäpad 29. Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhinna. Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind on aastast 1988 igal aastal välja antav kirjandusauhind luuletajale ja illustraatorile. Auhinda annavad välja Luunja Vallavalitsus ja Luunja Keskkool. Auhinnasaajad valib žürii koostöös Luunja valla lastega. Valik tehakse eelmisel aastal ilmunud luulekogude ja perioodikas ilmunud luuletuste eest. Žürii esimees Toivo Ärtis kiitusega kitsi ei olnud. Tema sõnul on võiduraamat soe ja südamlik tervik, mis viib tagasi aega, mil uksi ei pandudki lukku. Ärtis lisas, et raamat on detailideni läbi mõeldud, mis viitab loojate pühendumusele teose ettevalmistamisel. Mesikäpa esikäpad valiti aasta alguses konkursil 25 Eesti kauneimat raamatut 2017 võitjate hulka, nüüd siis ka parima lasteluulekogu tiitel. Raamat sisaldab luuletusi nii praeguste laste muredest-rõõmudest, mitmesugustest Eestimaa paikadest, lindudest-loomadest kui ka vana aja asjadest, millest kumab läbi autori lapsepõlvemälestusi. Palju õnne ja lennukaid ideid meie sulesepale! Foto: erakogu

5 lõpetajad 2018 Alu Kool 4. klass Kelli Grünberg Peeter-Matthias Kaikonen Kristina Kaljuraag Kerli Mõisnik Roosi Mari Reede Kertu Rämmeld Gita Staub Loore Tilk Robin Tärno Keio Kobbin Kevin-Kristo Kruusimaa Mia Kubo Carita Lepikult Arbo Pajur Klassijuhatajad Marika Raudauk Pille Laos Ülla Sassian Hagudi Põhikool André Ainsar Kristo Koolma Robin Kressel Indrek Lepasepp Connor Lilium Karmo Mõtus Ragnar Reili Marko Valli Klassijuhataja Aksella Piiliste Juuru Eduard Vilde Kool Uko Karus Kathrina Kollo Gregor Kõrgemaa Jürgen Lee Rain Meri Andre Piiriste Siret Saar Sten Erik Salu Hannaliise Sepp Klassijuhataja Anne Järvik Kabala Lasteaed- Põhikool Laura Düüna Eiri Grünling Luisa Laane Marliis Leo Eneli Maltsar Keithlyn Pajo Viljar Riidak Margus-Matis Roo Martti Rõbtšenkov Eron Talisoo Marcus Volt Klassijuhataja Anu Siniroht Kaiu Põhikool Rasmus Kivinukk Melissa Garolyne Korbelainen Karl Martin Ots Keven Raidma Lisanna-Grett Rajasalu Ivo Saar Rait Smirnov Jarek Viirlaid Grete Väljaots Klassijuhataja Kätlin Erm Rapla Täiskasvanute Gümnaasium Margus Buht Anti Grünberg Jane Heinaru Silvija Kuusenin Jarmo Noorsalu Katriin Põlts Bibi Ann Steinfeld Tanel Täheväli Klassijuhataja Valmar Ideon 12. klass Keio Altmäe Gloria Aud Heigo Biene Allan Juhken Kärt Kaeval Anne-Mai Kalaver Ardi Kalda Ailen Kallaste Ave Kitsapea Liis Kivisalu Nugzar Kuliš Liisbet Leiter Kusti Lill Sten Lätt Liis Lüllmaa Erki Mikkor Argo Oraveer Piia Ostašnikova Jeanne Palokangas Kaire Pank Marko Pihla Rauno Piirimets Krete Pregel Gajane Raabel Kendra-Karette Rajasalu Liisa Riidak Maria Rogova Kaspar Romov Mery-Ly Saharenko Niklas-Taaniel Schutting Vahur Sillasoo Britt-Eleonor Steinfeld Astrit Štraih Riho Talisoo Janne Tammekand Gertrud Tikerpalu Henna-Liis Tolmats Kristiina Tärno Madis Ulma Jako Vaks Pille Vaks Sigrid Varik Laura Vest Rasmus Viiron Virge Võsu Gerli Üksaar Suren Üksaar Klassijuhatajad Aili Kuldkepp Kaja Leppik Rapla Vesiroosi Gümnaasium Sten-Eric Andrejev Markus Bortnik Gert Grüner Mairo Hiie Ave Kaeval Kristjan Kaljulaid Ann-Marii Kohari Karmen Konnapere Liis Kruuv Kristo Lehter Heelian Lehtsalu Janart Lõokene Marko Martin Marleen Murumets Kärtu-Liis Mihkelson Carmen Nisu Karmen Nugis Reti Ojasalu Katre Paeorg Dominika Pankova Mari-Ann Parmas Hendrik Peterson Andrea Piip Klarita-Carmen Prokopjeva Kristjan Radiko Ronni Randveer Kristofer Rask Carl Gregory Rohtla Ruta Rokk Mihkel Rääk Iris Sadivski Käroli Sarri Gregor Siimar Sander Silm Mike-Cameron Simon Erich-Raimond Stepanjuga Angela Svenov Olaf Tammaru Erki Tammel Kristin Taru Sten Tepner Herbert Türn Gaspar Varblane Kaimo Veinberg Anti Västra Andri Övel Klassijuhatajad Eha-Mai Karu Edvig Saidla Kati Kalda Eva Hindremäe 12. klass Karmo Alteberg Andero Anto Pille Esnar Markus Gross Gerth-Genneth Habo Robert Haljas Anna Lisett Hansen Getter Hämarsalu Gregor Ilves Eleryn Jäer Oliver Paul Jäär Lisette Kabel Erik-Henri Karjus Gerli Kiis Karl Konnapere Alvar Kuusma Kätri Laak Annemari Laane Rain Laanemets Markus Laidmets Liis Lee Alexandra Lehtmets Kairo Lett Carol Liaks Ketter Linna Tanel Loigom Vivian Loorents Sander Lõhmus Maris Maasalu Martin Müts Tanel Nipernadi Anni Pajo Karel Pärn Kaur Matthias Raavel Ketter Raidma Anett Rajasalu Kristen Remmik Laura Tamm Liis Tepner Triin Tepner Tiina Traumann Sindy Tsukker Kaia-Liisa Tõntsohn Laura Övel Klassijuhatajad Mailiis Meitsar Kersti Nõu Rapla Ühisgümnaasium Taniel Alumets Jasmin Elshal Arlis Esnar Remi Ilves Angela Halliste Eren Jaanus Tõnis Jõgimaa Jannely Järvalt Germo Kaljaspolik Jazmin Elizabeth Karp Keili Koger Ege-Ly Kuiva Kent Kurg Grete Kurisoo Mari Laurson Ott Laurson Ahto Liivamäe Renet Linnik Kert Liukanen Kerti Meresmaa Karl Marten Männa Sander Ollema Brigit Parra Lisete Parve Karin Pokk Kevin Kaarel Prazeres Rita Dharla Puuorg Pärl Maria Pärisoo Eliisabeth Rajasalu Joosep Ringmäe Grete-Liis Ritari Markus Ruubel Jael Schelejev Johan Marcus Tamberg Mattias Tammekänd Angela Tiik Martin Tilk Tuudur Tilk Hagudi Põhikool 16. juunil 2018 kell Juuru Eduard Vilde Kool 15. juunil 2018 kell Kabala Lasteaed-Põhikool 16. juunil 2018 kell Kaiu Põhikool 16. juunil 2018 kell Grethen Torm Janeliis Vahtmäe Allan Vilbas Carolyn Vilepill Indrek Väljaots Kristin Õispuu Klassijuhatajad Helen Tehu Maarika Laanisto 12. klass Anni Ambur Kristin Antsmäe Markus Bachmann lõpetab kuldmedaliga Anett Brenner Laura Gontšarenko Anett-Enel Hallikmägi Kelli Hamburg Lisette-Mai Jaanus Leila Johkem Laura Jürisaar Sigfried Kesküla Martin Kio Kertu Leppsalu Liisa-Lotta Lokk Bret Gregor Maidre Katarina Metsar Georg Martin Mettas Allan Niin Holger Ollema Eliise Orav Merily Parko Kaidi Poobus Mari-Liis Reimand Berit Reinu Liisa Rüis Siret Saanküll Getter Saidla Daniela Torilo Tõnu Saarelaan Hellart Särel Kerli Tammeväli Kristiine Täpsi Patrik Sebastian Unt lõpetab kuldmedaliga Oskar Valk Laura-Liis Veskilt Auris Väli Ats Hannes Õunapuu Klassijuhatajad Koidula Takk Luule Nikopensius lõpuaktused Koolide lõpuaktuste ajad vastuvõtt Rapla Muusikakool Õp Tekla Tappo viiuliklass Kertu Poom lõpetab kiitusega Õp Maiken Miku viiuliklass Jette Rosenthal lõpetab kiitusega Õp Angela Katkosilti flöödiklass Kärt Pihlap lõpetab kiitusega Õp Silver Niinemetsa / Raimo Tappo trompetiklass Tuudur Tilk lõpetab kiitusega Õp Robert Rebeli / Raimo Tappo löökpilliklass Tauri Bachmann lõpetab kiitusega Õp Hannes Altrovi saksofoniklass Grethe Antsmäe Õp Talvi Lukase klaveriklass Kete-Liina Silm Ketlin Hamburg Õp Illimar Leinfeldi klaveriklass Kristiin Talviste Õp Olga Armi akordioniklass Johan Marcus Tamberg Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 19. juunil 2018 kell koolimajas 12. klass 22. juunil 2018 kell Rapla Kultuurikeskuses Rapla Vesiroosi Gümnaasium 21. juunil 2018 kell klass 22. juunil 2018 kell Rapla Ühisgümnaasium 20. juunil 2018 kell klass 20. juunil 2018 kell Rapla Täiskasvanute Gümnaasium ootab uusi õppureid! Õppetöö alates 7. klassist, gümnaasiumis pakume ka e-õpet ning riigieksamiteks valmistumist üksikaineõppijana. Dokumentide vastuvõtt toimub koolimaja II korrusel õppenõustaja kabinetis (Rapla, Lasteaia 5): kuni 21. juunini tööpäeviti kella 9 16; 13. augustist kuni 17. augustini tööpäeviti kella 9 13; alates 21. augustist tööpäeviti kella Lisainfo: oppenoustaja@raplatg.ee või telefonitsi , või (õppejuht). Kooli koduleht:

6 Muudatused Rapla Perearstikeskuse töös Seoses pikka aega Raplas töötanud perearsti dr Eve Herodese pensionile jäämisega osutab nimistu patsientidele ajutist asendusteenust alates Rapla Perearstikeskus OÜ. Nimistu juures on alates 1. juulist 2018 kuni 31. augustini tööl peremeditsiini II aasta resident dr Andres Lasn ja 16. juulist 31. augustini perearst dr Piret Innos. Alates 1. septembrist töötavad nimistu juures perearstid dr Tatjana Sokolova ja dr Roman Lantov. Nimistu juures jätkavad tööd patsientidele tuttavad pereõed Anu Palusoo ja Tiiu Kõuts. Üldine töökorraldus nimistu juures jääb samaks perearsti vastuvõtule saab etteregistreerumisel, registreerumine toimub endisel telefonil kella töö 8 16, arsti vastuvõtu kabinetid asuvad samas kohas Raplas Lasteaia 12 II korrusel. Seoses nimistut teenindavate perearstide vahetumisega 1. juulist palume nimistu patsientidelt ja nende omastelt kannatlikkust ning mõistvat suhtumist, sest järjekorrad arsti või pereõe vastuvõtule võivad olla pikenenud, helistamisega võib kaasneda Oo suvi! Kool saab läbi! Loodus on ärganud juba uuele elule, kooliaasta on kohe läbi saamas ja puhkuste aeg saab kohe suure hoo sisse. Kooli lõpetamine on suur etapp elus ja seda on loomulik tähistada oma klassikaaslastega veel koos aega veetes. Suures peo organiseerimise ja pidutsemise tuhinas tuleb meeles pidada ka, et kõik peavad pärast pidu end hästi ja rõõmsana tundma. Selleks tuleb kindlasti enne mõelda, kes peo ladusa sujumise eest vastutab. Tahes- tahtmata on neid, kes alkoholiga kipuvad liialdama ning kahjuks ei ole ka meelemürkide tarvitamine enam haruldane. Pidutsedes peab igaüks ka tähelepanelik olema oma kaaslaste suhtes. Peab julgema öelda oma kaaslasele, kui ta peaks piiri pidama ja kui häda käes, tuleb alati abi kutsuda, mitte karistamise hirmus jätta kaaslane abita. Ka inimese abita seisundisse jätmine on karistatav ja lisaks jääb hingevalu, mis vaevama hakkab, kui kaaslane on saanud terviserikke või üldse meie seast lahkunud. Ärme unusta ka seda, et alkoholi tarvitamine ei ole lubatud enne täisealiseks ehk 18aastaseks saamist. Samuti ei tohi alaealisele alkoholi ega tubakat osta, pakkuda ega talle seda kättesaada- tervis & turvalisus Foto: Armar Paidla kõnejärjekord. Palume regulaarselt ravimeid tarvitavatel inimestel jälgida hoolega oma ravimite tagavarasid ning mitte jätta retseptide tellimist viimasele päevale. Krooniliste haiguste raviks mõeldud retseptide pikendamiseks saab helistada samal telefonil: KADRI LUGA Rapla Perearstikeskus OÜ juhataja vaks teha. See tähendab ka seda, et kui täisealised tarvitavad alkoholi ja pudel on laual ning alaealine seda joob, ei ole see nii, et ta ise võttis. See tähendab, et täisealised vastutavad selle eest, et ta seda ei võtaks. Sama lugu on tubakaga. Suvel on vabadust palju ja vahel ei oska sellega kohe midagi peale hakata. Koos väljas olles genereerivad lapsed ja noored üllatavalt palju erinevaid tegevusi ning mitte kõik neist ei pruugi kahjuks olla seaduse ja üldiste tavadega kooskõlas. Selgitame oma lastele, et ei ole okay teha asju, mis sulle endale ei meeldiks, et sinu või sinu varaga tehakse. Mis sellest, et mõni maja seisab tühjana ja keegi pole seal kaua elanud. See ei tähenda, et see on kõigi oma, et seal võiks lõhkuda või vabalt sisse-välja käia. Ujuma läheme turvalisuse mõttes kellegagi koos, sest kui on ootamatult abi vaja, siis on keegi, kes seda saab kutsuda. Samuti looduses ja ka mujal ringi liikudes jätame endast puhta ja korras ümbruse. Alles olid talgud, aga see ei tähenda, et koristame ainult kord aastas. Kui kõik hoiavad enda ümber puhtust, siis ei olegi ehk enam lõpuks tarvis koristamiseks talguid teha. Usun, et meil kõigil tuleb ilus, palju rõõmu, häid seiklusi ja elamusi pakkuv suvi. Vahvat suve! ELLE TIKKI piirkonnapolitseinik Eesti Punase Risti Raplamaa Seltsi tegemised Punane Rist on maailma suurim vabatahtlik rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on ennetada ja vähendada inimeste kannatusi ja diskrimineerimist. Eesti Punane Rist (EPR), mis asutati aastal Genfi Konventsiooni põhimõtteid järgides, on Rahvusvahelise Punase Risti Liikumise täieõiguslik liige. Peale taasiseseisvumist ühines Eesti Vabariik a Genfi Konventsioonidega. Võimaliku relvakonflikti ja suurõnnetuste olukorras on seega Eestile tagatud rahvusvaheline humanitaarkaitse ja -abi. Rahvusvahelise Punase Risti Liikumise põhiaated, millest kogu tegevus lähtub, on inimlikkus, võrdsus, erapooletus, sõltumatus, vabatahtlikkus, ühtsus ja ülemaailmsus. Eestis on Punasel Ristil 16 kohalikku seltsi, nende hulgas ka EPR Raplamaa Selts. Täita on järgnevad ülesanded: esmaabi õpetamine (EA põhikursus, täiendkursus, elustamiskursus ja erinevad töötoad lasteaedades ja koolides), õnnetusteks valmisolek (milleks on moodustatud õnnetuseks valmisoleku esmaabi rühmad), noorsootöö, ennetustöö, töö riskirühmadega ja esmaabiteenuse osutamine erinevatel rahva- ja spordiüritustel. Esmaabi, mis on EPRi peamine suund, tähistab sellist abi, mida osutatakse enne meditsiinilise abi saabumist. Õnnetusjuhtumite puhul ei ole enamasti meditsiiniline abi kohapeal kättesaadav ning selle saabumine võtab aega. Seetõttu võib esmaabi andmine kannatanule olla määravaks tema ellujäämisel. Võib julgelt väita, et ennetustöö Muinasjutt või kelmus? Mure heausklike inimeste ärakasutamisega on olnud aastate jooksul läbiv probleem. Kuid just viimasel ajal saab politsei järjest enam teateid kelmide võrku langenud kannatanutest. Tänasel päeval levib aina rohkem nn õngitsemismeetod. See tähendab, et keegi kirjutab valmis ilusa läbimõeldud sisuga kirja ja saadab selle edasi tuhandetele elektronposti aadressidele. Piltlikult öeldes visatakse konksud söödaga vette ja jäädakse ootama. Enamus inimesed saavad koheselt aru, et midagi on valesti ja saadetud kirjale ei vasta. Miks peakski keegi tahtma kellelegi maksta heast peast või enam eurot? Kirja sisu võib olla varieeruv, kuid läbivateks teemadeks on heatahtlikud lotomiljonärid ja surevad sugulasteta pensionärid. Soovitakse kedagi õnnelikuks teha ja raha kinkida või pärandada. Samuti võib kirja peategelaseks olla kõrivähki surev inimene või missioonil olev sõdur. Kiri on üldjuhul tõlgitud Eesti keelde Google Translator iga ehk Googlest leitava otsetõlke programmiga. Otsetõlge tõlgib küll teksti ära, kuid muudab lause sisu. Lause ülesehitus ja sisuline pool võivad muutuda kohati lausa naljakaks. Paraku leidub liialt heausklikke inimesi, kes kirjale vastavad. Tagasi kirjutanud inimese näol on kelm leidnud endale potentsiaalne ohvri, kellega hakkab edasi töötama. Suhtlus kolib tihtipeale elektronposti kirjavahetusest suhtlusportaali Facebook. Facebook i kolimine võib võimalikus ohvris tekitada suuremat usaldust, nähakse justkui vestluse taga Rapla maakonnas on olnud tõhus ja tulemuslik. Surmad vigastustesse ja mürgitustesse on aastatega nähtavas langustendentsis. Surmad õnnetusjuhtumite tagajärjel on surma põhjuste registri järgi aastatel madalaim Eestis justnimelt Raplamaal. Heaks näiteks võib tuua juba aastaid korraldatud KEAT (kaitse end ja aita teist) koolitusi ja laagrit 6. klasside õpilastele. Koostöös Päästeameti, Kaitseliidu, politsei ja teiste spetsialistidega on selles projektis ka EPR Raplamaa Selts. Laagris peavad lapsed lahendama erinevaid ohusituatsioone andma abi kannatanutele ning õnnetusjuhtumite korral oskuslikult tegutsema. Need on oskused, mis jäävad kogu eluks. Käesoleval aastal moodustati Raplamaa Omavalitsuste Liidu algatusel tervisenõukogu, kuhu kuuluvad parimad tervisevaldkondade esindajad ning kus ka EPR Raplamaa Selts liikmena osaleb. Olete alati oodatud EPR Raplamaa Seltsi, kui teil on küsimusi, soovite osaleda esmaabikursustel või vabatahtlikuna seltsi töös nii noorte- kui ka õnnetuseks valmisoleku esmaabi rühmas. EPR Raplamaa Seltsi õnnetuseks valmisoleku rühma koosseisu ootame alati uusi ja aktiivseid liikmed, kes on vähemalt 21 aastat vanad, füüsiliselt ja vaimselt terved ning motiveeritud osa saama esmaabialasest väljaõppest ja osalema vabatahtlikuna väljakutsetel. SANDRA MÄGI juhib alates käesoleva aasta märtsist tegevsekretärina Eesti Punase Risti Raplamaa Seltsi raplamaa@redcross.ee inimest. Saadetakse tihti pilte, kuidas ollakse sõduri riietes laatsaretis või lihtsalt missioonil ülesandeid täitmas. Tegelikkuses on need pildid võetud interneti avarustest ja Facebook kontod on spetsiaalselt tehtud kelmuste läbiviimiseks. Sobival hetkel, kui ollakse juba mõnda aega vesteldud, küsib kelm raha. Raha küsimiseks leitakse erinevaid põhjuseid. Tavaliselt väidavad kelmid, et ülekande kulude katteks on vaja maksta ja seda peab tegema tulevane päranduse saaja. Väidetavate kulude katteks olev summa võib olla 100 eurot või ulatuda lausa tuhandetesse eurodesse. Kelm tunnetab läbi vestluse, kui palju kelleltki küsida võib, peaeesmärk on saada kätte kõik, mis võimalik. Ei ole võimatu ka see, et kelm küsib raha väidetavate kulude katteks mitmeid kordi. Kelmid elavad ise üldjuhul kolmandates riikides. Ohvri poolt kantud raha läbib mitmeid riike ja kontosid enne, kui kelm selle kätte saab. Antud süsteemid on hästi läbi mõeldud ja kelme kaitsvad, mis tõttu jääb ka politsei kannatanuid aidates pahatihti keerulisse olukorda. Sellegipoolest tuleb kõikidest kelmuste kahtlustest ja kuritegudest teavitada politseid. Siinkohal tahan öelda, et muinasjutt elektronposti aadressil üleöö rikkaks saada, peaks tekitama kahtlust. Kindlasti tuleks suhelda vanemas eas lähedastega, et keegi heas usus enam kelmidele raha ei kingiks. Taolised muinasjutud kipuvad erinevalt raamatu muinasjuttudest kurvalt lõppema. KASPAR RODES piirkonnapolitseinik

7 Riinimanda Islandil Maikuu keskel oli Mitte- Riinimanda noortekoor Islandil. See oli kontsertreis ehk töö ja lõbu käsikäes, nagu Riinimandal ikka. Kõik toimus tipphetke ümber, milleks oli Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kontsert Reykjaviki Frikirkjankirikus. Eesti muusika kõlas kaunilt, puhtalt ja emotsionaalselt, eriti Pärdi (Uusbergi) lood, mis mõeldud just Riinimandale. Liigutav oli kuulajate seas näha kaasmaalasi: näiteks Islandil resideerivat muusikaõpetajat Tiiu Lauri, kes oli kohale lennanud 500 km kauguselt Islandi põhjaosast või Reykjavikis just sel ajal viibivat Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktorit Hendrik Agurit, kelle soe kõne lauljatele pärast kontserti aitab ehk aduda ja mõista kõige olulisemat muusikast ja koosolemisest kooris. Pingutusele järgnes teenitud ringreis saare lõunaosas. Enne Reykjavikist lahkumist peatume Eesti jaoks tähtsa maja juures, kus Island esimese riigina a Eesti iseseisvust tunnustas. Edasi toob juba iga kilomeeter võrratuid pilte ja looduse vaatemänge: lõunaranniku suured kosed, lõputud tardunud ja samblikuga kaetud laavaväljad, silmapiirini ulatuvad mustad liivikud, liustikukeeled lõikumas maastikku ja kohe sealsamas ookeani võimsus ja trollikaljud. Vahemaad on pikad ja reisijuht (Ivi Lippmaa Perereisidest) imetlusväärne. Ta täidab need suurepäraste sisukate pajatustega. See on tema nipp tundub, et ta tõepoolest armastab seda kummalist maad, mida meile tutvustab. Mõne päevaga saab suur saar meile üha lähedasemaks. Äkki leiame end suplemas ehtsas looduslikus termaalbasseinis, lust ja rõõm 40-kraadises vees, samal ajal kui pea kohal lõõtsub tuul ja peaaegu et lumesadu. Või kui meie Islandi bussijuht tutvustab meile salapaika, mida reisiprogrammides polegi ja viib meid ühele kontsertreis peidetud liustikule. Ja kui Ivi omakorda palub järjekordse väliujula (neid on Islandil sadu) juures peatuda, kus järgneme labidaga neiule, kes meie silme all mustast pinnasest küpsetusnõu maakuumuses valminud leivaga välja kaevab. Koorivaim on sedavõrd hea, et õhtuti ööbimispaika jõudes on tunne, nagu oleksime Saaremaa laagris. Ainult selle vahega, et akna taga ei paista mitte Püha kirik, vaid kohe maja taga kõrguv suur, majesteetlik mägi ööbime lambafarmi lähedal pastoraalse mäerinnatise jalamil. Saan aru tungist seda mäge vallutada minu jaoks üks reisielamusi oli näha teistes seda vaimustust, mida mäkketõus ja tippujõudmine annab. Veel kinnistus minus selle reisi ja imelise seltskonnaga teadmine, et pole tähtis, kus sa oled, vaid kellega. Suur tänu kõikidele, väga suur tänu reisi toetajatele, tänu kellele sai sõit teoks Rapla Ühis- Fotod: erakogu Seltskond Thingi Väljade kaljudel, seal, kus islandlased iidsetel aegadel oma mitmenädalast parlamenti pidasid. gümnaasium, Rapla Vallavalitsus, Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp ja rahvakultuuri sihtkapital, ROL Arengufond. Olime nähtavad-kuuldavad Islandi kultuuripildis, eestlastele Islandil siinkohal samuti suur tänu. Ja kogu selle hullumeelse ettevõtmise käivitajale Patrikule ning kõige enam Urvele julguse eest unistada ja tarkuse ning pühendumise eest unistuste elluviimisel. PILLE KULDKEPP Urve ja Patrik reisi käivitajad pastoraalse mäestiku taustal. Mai kui keskkonnakuu algas Rapla noortekeskuses Nutika neljapäevaga, kus noored said teadmisi läbi loodusteemalise viktoriini. Võistlejate lemmikküsimuseks, mida ka lugejatega soovime jagada, oli järgmine: Naiskodukaitsel valmis sel kevadel uus mobiilirakendus, mis aitab õnnetusteks ja kriisiolukordadeks paremini valmistuda. Kas kriisiäpp kannab nime a) Alati valmis! b) Ole valmis c) Otsi Otti!? Vastuse leiad Soovitame selle äpi ka oma mobiilidesse alla laadida! Enne emadepäeva andsime noortele ideid, kuidas emasid koogiga üllatada. Kuna oli hooaja viimane kokkamise ja kohtumiste kolmapäev, siis kutsusime ka külalise. Meile tuli appi Sven Azojan, kes on tuntud kui endine kuulus telekokk, noored Lehekuu Rapla Avatud Noortekeskuses mitmete kokaraamatute autor ja ajakirjanik. Praegu töötab ta OÜ Artur & Catering toitlustusjuhina. Kuna kokkamine nõuab loovust, siis jagas Sven noortele martsipanipallid kätte ja igaüks sai luua oma kaunistuse tordile. Valminud ühismaiust küll emad maitsta ei saanud, see täitis noorte kokkade kõhtu. Suve saabudes on muutusi noortekeskuse lahtiolekuaegades. 18. juunist 29. juunini on Rapla noortekeskus suletud seoses valla noorte töömalevaga. Juulikuus on keskus avatud 2. juulist 13. juulini. Edasi on noortekeskuse töötajad puhkusel ja avame taas 7. augustil. Täpsema info lahtioleku kohta saad jälgides Rapla ANKi FB lehte. Meeleolukat ja turvalist suve! MERIKE REGO Rapla ANK noorsootöötaja Foto: erakogu Ilm muutub Islandil minutitega. Kirik oli hostelist veerandtunni kaugusel, aga poolel teel ilm pöördus. Lauljate riided tund enne kontserti kirikus kuivamas.

8 8 KIKi projekti raames käisid kõik lasteaialapsed sügisel Kurgja Talurahvamuuseumis, et osa saada programmist Talulapse tegemised. Tutvuti talus tehtavate töödega, sealhulgas talulapse töödega ja talus peetavate loomadega. Õpiti tundma loodust ja iga laps sai meisterdada ühe vanaaegse mänguasja taaskasutatavast materjalist klassi õpilased külastasid Eesti Loodusmuuseumi, kus tehti tutvust Eesti looduses elavate imetajate ja lindudega läbi erinevate aastaaegade. Õpiti tundma loomade-lindude kohastumusi, tuletati meelde toiduahelaid ja toiduvõrgustikke. Veetaimede ja -loomade programmis õpiti veeorganismide kohastumusi ja arutleti selle üle, kuidas inimesed saaksid kaasa aidata vee-elustiku säilimisele ja arengule. Kevadel sõitsid 7. i õpilased Tartusse Tartu Ülikooli Loodusmuuseumisse, kus toimus Loomastiku mitmekesisuse praktikum. Kõikidel õpilastel oli võimalus osa võtta seitsmest rühmatööst, näiteks määrata nahatükkide ja koljude järgi imetajaid, kodade järgi tigusid ja karpe, linnulaulu järgi laululinde, kahepaiksete piltide ja kirjelduste abil kahepaikseid jne. Lisaks tutvuti ka suurepärase uuenduskuuri läbi teinud loodusmuuseumiga ja seal olevate eksponaatidega. Viimaseks õppekäiguks oli Nõva Külastuskeskuse programm Elu Läänemere ääres, mille käigus klassi õpilased uurisid Läänemere mõju ümbritsevale loodusele ja inimesele; kuidas meri mõjutab maismaaelanikke ja kuidas inimene mõjutab Läänemerd. Õpiti tundma, kes ja kuidas elab Läänemeres ja mere kaldal. Tehti retk läbi metsa mere äärde ja mere äärest korjatud karpide kodadest oli igaühel võimalus teha endale õppevahend liikide määramiseks. Väga huvitav oli ka külastuskeskus, kus on mitmeid harivaid ekspositsioone, sealhulgas erinevate liivade kogu, mida on aidanud koguda paljud inimesed, kes reisil käies toovad kaasa eri paikkondade liiva üle terve maailma. Igaühel on võimalus liivasid võrrelda nii värvuse kui ka liivatera suuruse järgi. Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele oleme saanud juba kolmel kool Keskkonnahariduslikud õppekäigud Kabala Lasteaias-Põhikoolis lõppeval õppeaastal õppeaastal käia õpilastega erinevatel õppekäikudel ja koos sellega pakkuda õpivõimalusi väljaspool kooli ning laiendada õpilaste silmaringi ja täiendada teadmistepagasit. Foto: erakogu Suur tänu ka kõikidele õpetajatele, kes selle projekti läbiviimisele on kaasa aidanud. ÜLLI TOOMEMÄE õpetaja ja projektijuht Teeme Ära! Purilas MTÜ Purila korraldas sel aastal juba 12. heakorratalgud, mis toimusid Purilas 5. mail, mil kokku lugesime pea 40 särasilmset talgulist. Kuuendat korda liituti ka Teeme Ära! kampaania ning üleskutsetega. Tööde teostamiseks ulatasid ka sel aastal abikäe meile kohalikud firmad. Autorevol OÜ (Baltic Bark) tõi külaplatsile kasutamiseks lausa 10 m 3 multši ja Warmeston OÜ panustas materjaliga, et saaksime täiendada külaplatsi suursugust katusealust. Talgutel sai prügi teede äärest korjatud, oksi lõigatud, maha kukkunud puid saetud, palju sai kõike riisutud, meeletult rohitud, kaevatud, tassitud, haamriga toksitud, värviga mätserdatud kihelkonna triipe, käruga tassitud, ohtralt oma puid sai istutatud, kõik sai multšitud ja sai ka üheskoos istutud korralikult söödud, muljetatud, oldud ja naerdud, nauditud üht suurepärast päikselist päeva koos suurepäraste inimestega. külaelu Fotod: erakogu Talgulõuna eest suured kummardused Heilikale, Õnnele, Avele ja Siimule. Sel aastal pakuti maitsvat seljankat, kiluvõileibu, praetud kala ja suussulavat kohupiimakooki. Talgulõuna sponsoriteks olid läbi Teeme Ära! Selver ja Warmeston OÜ. Teeme Ära! talgupaki sisu loositi ka sel korral välja lõunalauas kõigi talguliste vahel. Suurimad tänusõnad ja maani kummardused lähevad eelisjärjekorras siiski kõigile meie talgu- listele. On kõige suurem rõõm näha nii fantastilisi inimesi, nii suurt teotahet ja soovi anda endast kõik, teha koos, kõigi jaoks oma koduküla heaks, midagi vastu küsimata, oma vabast ajast, oma kuldse südamega! Siiralt, Aitäh! KAIRI KAADU Purila heakorratalgute talgujuht; MTÜ Purila juhatuse liige Nõmme küla laat Fotod: Armar Paidla Lisaks ostmisele ja müümisele sai ka hobusega sõita.

9 Reedel, 18. mail toimusid Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis V kooliolümpiamängud, mille õnnestumisse panustasid paljud õpetajad ja õpilased. Õpilased jagati loosi teel 12 riiki: Argentiina, Austraalia, Hiina, Hispaania, Jaapan, Jamaika, Kanada, Kreeka, Nigeeria, Saksamaa, Soome ja Norra. Igas riigis oli umbes klassi õpilast ja 2 3 õpetajat samuti. Kõikidel riikidel toimus ka kolm koosolekut neljapäevase klassijuhataja tunni ajal, kus jagati vajalikku informatsiooni ning otsustati, kes millist ülesannet teeb või millisel spordialal osaleb. Päev algas Rapla Vallavalitsuse ees, kuhu koguneti ühiseks rongkäiguks. Liiguti läbi lastepargi kooli õuele. Rongkäiku saatis Rapla elanike kaasaelamine, lehvitamine, pildistamine ning autodega signaalitamine. Päev jätkus avatseremooniaga, kus lisaks sõnavõtjatele esinesid Femme Style tantsutüdrukud. Seejärel heisati olümpialipp ja süüdati olümpiatuli. Siis algasid kool Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis toimusid viiendad kooliolümpiamängud spordivõistlused, millele järgnes autasustamine ja päev lõppes lipu langetamisega kooliõuel. Riigid said omavahel rinda pista kilbijooksus, semuveos, jalgpallis, rahvastepallis, jalgrattakrossis, takistusrajas, kaarikusõidus, kanuusõidus ning erinevatel konkurssidel, mis toimusid varem. Lisaks riikide tunnustamisele valiti küsitluse abiga kooli kõige sportlikum õpetaja (v.a kehalise õpetajad) ja olümpiamängude abivalmim riik, kelleks said vastavalt geograafiaõpetaja Eha-Mai Karu ja Austraalia. Vanemate õpilaste jaoks oli kõige meeldejäävam spordiala kanuusõit, kus sai osaleda igast riigist neli poissi ja neli tüdrukut. Kanuusõit meeldis kõige rohkem, see tuli väga hästi välja, saime hea aja kirja. Kui tavaliselt olen kanuusõidu puhul alati vees lõpetanud, siis seekord jäin ma veepinnale, ütles 10. klassi õpilane Mariliis Ehrenpreis. Lisaks sellele, et vanemad õpilased said erinevatel aladel rõõmustada heade tulemuste üle, tekitas mõni spordiala ka õpilastes nostalgiatunnet. Mulle meeldis kõige rohkem semuvedu. Kunagi olin mina see väike pätakas kellegi suure seljas, nüüd sain ise olla suur ja vedada väiksemat, meenutas 10. klassis õppiv Carl Johann Valdmann. Esimese kuni neljanda klassi õpilaste seas toodi esile rahvastepalli ja rattakrossi. Mulle meeldis rattaga sõitmine, sest seal saab ratastega vändata ja saab kiiremini liikuda kui kõndides, ütles pisut häbelikul moel esimese klassi õpilane Sofia. Väikeste puhul paistis silma nende entusiasm kõiges kaasa lüüa, eriti väljendus see just rattakrossil, kus väiksemad mõistsid, et nad ei ole võibolla kõige paremad, kuid võiduhimu pani neil jalad kiiresti tööle. RVG kooliolümpiamänge peetakse õpilaste ja õpetajate poolt eriliseks just seetõttu, et riikides on erinevad vanuseklassid, mis on suurepärane võimalus ühendamaks väiksemaid ja suuremaid. Tänu sellele tekib paljude õpilaste arvates suure ja ühise perekonna tunne. Mingisugustele lastele on see üritus nagu hingamine, nad mäletavad seda. See on juba eriline, et seda on nii kaua peetud ja on tekkinud traditsioon, arvas klassiõpetaja ja inimeseõpetuse õpetaja Pilvi Pregel. Üldiselt läheb see vingumise saatel käima, keegi väga ei taha osaleda, siis juhtub mingi ime ja kui algul ei saa käima, siis enam ei saa pidama, kõik pingutavad ja elatakse palju kaasa, rääkis huvijuht Kersti Saadlo. sport 29. Paul Kerese mälestusturniir males Laupäeval, 19. mail kogunesid mängijad Raplasse, et 29. korda maletada Eesti kuulsaima maletaja Paul Kerese auks. Seekord oli eesmärgiks ka Eesti Vabariik 100 tähistamine malega. Kui viimased paarkümmend aastat olime kokku saanud vallamajas, siis seekord kohtusime Rapla Kultuurikeskuses, kust sai Kerese turniir omal ajal alguse. Esimesed 5 turniiri peetigi Rapla Kultuurimajas. Esimesel, a toimunud turniiril osalejatest olid nüüd kohal kolm: Aimur Pailk ning Ivar Sirp mängijatena ja Olavi Pai kohtunikuna. Uuendusena oli kogu turniiri käik kohtunik Marko Orava poolt ekraanile projitseeritud: nii tulemused voorude kaupa kui ka kogu tabel olid sedaviisi kogu aeg mängijatele ja pealtvaatajatele nähtavad. 20 osaleja hulgas panid oma mänguoskused proovile nii Raplamaa maletajad kui ka külalismängijad Sakust, Sauelt, Keilast ja Tallinnast. Rapla maleklubi sõprusklubi kirjameeste klubi Hõbelusikas esindas seekord kirjanik Ülo Tuulik. Tulemused: I koha saavutas Rapla maleklubi mängija Kaimar Puusepp 5,5 punktiga 7st võimalikust. Teine oli Agu Kipso Rapla klubist, kolmas Tarvo Piip Saue klubist ning neljas Margit Brokko Rapla klubist. Nad kõik kogusid 5 punkti, kuid koefitsiendi alusel siis selline järjestus. Margit sai ka parima naismängija eriauhinna. 5. kohale platseerus 4,5 punktiga Karl Erik Olde Tallin- Fotod: Eva Hindremäe Näiteks kaarikusõidu ajal, kus suurem õpilane vedas aiakäruga väiksemat, tuli ühel võistlejapaaril aiakärul ratas alt ära, kuid nad ei andnud alla, kõik elasid kaasa ja nad tegid oma tiiru katkise aiakäruga lõpuni. Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi kooliolümpiamängud on toimunud eelnevalt neljal aastal: 2008, 2010, 2013, 2015 ja tänavu toimus üritus viiendat korda. Traditsioonid on üldiselt jäänud samaks, väikeseid erinevusi on olnud spordialades ning külaliste ja esinejate puhul. Kooliolümpiamängude suurtoetaja oli Eesti Olümpiaakadeemia. MARIS ADOMA RVG 11. klassi õpilane na maleklubist. Ta oli ühtlasi ka parim noormängija. 6. koht kuulus samuti 4,5 punktiga Toivo Tammusele Rapla klubist. Parima veterani eriauhinda jagasid Aimur Pailk ja Ülo Tuulik. Turniiri korraldas Rapla maleklubi. Mängijate tänud turniiri toetamise eest kuuluvad Rapla Vallavalitsusele, Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupile, Rapla Maakonna Spordiliidule ning Rapla Kultuurikeskusele. Kõigi maletajate ühine soov oli maletada Paul Kerese auks ka järgmisel aastal. OLAVI PAI turniiri kohtunik Foto: erakogu

10 10 Rapla melu ühepäevakohvikud 1. Kaire Magus Maailm, Viljandi mnt 112. Avatud Nii magusad kui soolased suvised hõrgutised kosutava smuutiga. Kell ootame kõiki lapsi voolima martsipanist lepatriinut. 2. Nõiamäe kohvik endise KEKi suusaraja ja Ööbiku tiikide vahel. Männi tänavalt otse metsa, mööda kruusateed, 300 m. Avatud Värskelt pressitud mahl, Leedri limonaad, salat ja kook. 3. ÜHEPÄEVAKOHVIKUD MELU ALAL: Avatud * Kultuuriklubi BAAS Kohvikubuss. Baasitarid pakuvad maitsvat baristakohvi! Värskenda end ehtsate espressode, armastuse americanode, kavalate cappucinode ja lahedate lattetega! * TaevaniMaani pop-up puffeti leiab ka melu alalt. Energiad ühendavad: TaevaniMaani Meistrikoda, Reelika Köök ja Kook, Jaama Vanavara. * Perrooni. Gurmeeburgerid ja maitsvad snäkid. Kohalik Raplamaa loomakasvatajate tooraine. * Frank Kutter OÜ. Eestlane on grillirahvas! Frank Kutter pakub kehakinnituseks grillroogasid ja kosutavaid jooke. Samuti on müügil Frank Kutter lihatooteid. * Artur Catering. Nädalalõpud vanaema juures, pannkoogilõhnu täis kodu, jäätisekokteil ja heeringas hapukoore ning värske keedetud kartuliga. Vanaema tehtud burgerid, mahlaste kotlettide ja hõrkõrna varajase kapsa salatiga! Melul pakume just seda maitset ja lõhna! * Sänkusaan. Tervislikud, toitvad ja soojad wrapid ning võileivad. Erimenüü lastele. 4. Teise küla eitede kohvik, Heina 21B terviserajalt. Avatud Söök, jook, linnulaul Kui vesi kannab ja julgus lubab, saab jõel kanuutada. 5. Heategevuslik Õueaiaäärekohvik, Koidu 10. Avatud Söök, jook. Mänguala lastele, Vanaemade Maiustusteputka, Burksi Putka ja Lahvka. 6. LaCopita veini- ja õllebutiigi kohvik Väike baar, Tallinna maantee 45. Avatud 10 Head- kuhu minna paremat oma valikust, kindlasti voolab õlu kraanist. Võõrustame meiekandi mehi Atlast, Estonian Brandy Distillersist, kes on taastamas Atla viinakööki. 7. Loomasõbralik kohvik Käpake, Rapla Loomakliinik Vetar, Tallinna mnt 15. Avatud Supp, oma küpsetatud leib, kook, jook. Nosimist-maiustamist neljajalgsetele sõpradele. 8. TaevaniMaani pop-up puffet, Tallinna mnt 15a, II korrus (Pargi Resto teisel korrusel). Avatud Imetabased küpsetised magusast magusamani ja soolakurgist-kanatiibadeni ning rabarberilimps. Väliterrass ja bazaarinurk, kus rahuldada oma ostukirge nii uute kui viiendaringi kaupadega. 9. Jõeääre kohvik, Jõe 9. Avatud Avar vaade ja päikesepaiste. Kohv, soolased ja magusad suupisted ning pannkoogid. Jalgpall, petank ja nõukaaegsed lauamängud. Väike täika. * * * Melu alal: RAPLA AUTOSHOW 2018 Raplamaa suur hobiautode näitus ja show, helikvaliteedi ja helirõhu võistlused. RAPLAMAA KOERTEKLUBI MATCH SHOW kell 12 mitteametlik koerte näitus kõikidele koertele! LASTEALA karussell, batuut, ponid, maiustused jpm METALLI JA PUIDU MOBIILNE TÖÖTUBA NOORTELE KÄSITÖÖ- ja MELULAAT KIRBUTURG TEABEALA KABE&MALE SIMULTAAN kell annab spordihoone ees kabe&male simultaani Rapla Vallavolikogu liige Tarmo Lukk. Rapla maakonna meistrivõistlused TÄNAVAHO- KIS. Kohal on TRE RAADIO Jpm põnevat * * * Kooli ees: Kell Kell Kell Kell Kell Kell Kell Alu segarühm, naisrühmad Kuremari ja Eideratas Nurmijärvi tantsukooli tantsijad Noortestuudio Mina olen tantsijad Seeniortantsurühm Koduläte Noortekoor Laululuiged Nurmijärvilt Seeniortantsurühm Raudrohi JJ-Street tantsukooli tantsijad Juuru Rahvamaja JUURU JAANIPÄEV 23. juunil x3 Jaanikorvpall korvpalliväljakul Korraldaja kontakt: Hannes Vald, hannesvald@gmail.com, tel Autode vigursõit Juuru ringrajal Korraldaja kontakt: Truvo Leinberg, tel Juuru rahvamaja peoplatsil Hobusõit * Mängud * Lõke * Tantsuks Viljo Tamm & Agu Tammeorg bänd Toetab Kohaliku omaalgatuse programm Lauatennis Traditsiooniliselt lõpetatakse maakonna lauatennise hooaeg Ennu Soodla mälestusvõistlustega, mis peeti Alu Spordihoones 29. korda. Mälestusvõistlused on ka see koht, kus autasustatakse lauatennise seeriavõistluse (29. korda) seitsmeetapilise hooaja võitjaid. Selle hooaja võitjad on meeste arvestuses: Aksel Laks Pärnu- Jaagupist, naistest Marika Kotka Veliselt. Soodla võistlustel jäi võistlejaid seekord mõnevõrra vähemaks, sest mitmetes teistes maakondades toimusid hooaja viimased võistlused. Osales 21 mees- ja 6 naismängijat. Naised mängisid kõik kõigiga läbi. Naiste võitjaks tuli Aili Kuldkepp, kes kasu- sport tas võimalust, kui suuri ässasid kohal ei olnud ja võttis oma. Viimati võitis Aili aastal. Teine koht kuulus Kaiu võistlejale Ene Laurile ja kolmandaks jäeti seeriavõistluse võitja Marika Kotka Veliselt. Meestest võitis sellel hooajal võitmatuna püsinud Aksel Laks Pärnu-Jaagupist, kes võitis esimest korda Teise koha võitis alles 13aastane Andrei Mal- Foto: erakogu tizov Tallinnast, tema isa Grigori saavutas 8. koha. Kolmanda koha võitis 8kordne mälestusvõistluse võitja Aavo Bollverk Raplast. Esimest korda tuli Aavo võitjaks Traditsiooniliselt autasustasid ja toetasid võistlust oma kohalolekuga Ennu õde Elle-Mare Bachmann ja tütar Janne Aller. MADIS PÄRN võistluse läbiviija

11 11 Rapla Kultuurikeskus 9. juunil kell Rapla melu 2018, Raplamaa suur hobiautode näitus ja show Sadolin Spordihoone ja Vesiroosi kooli juures 10. juunil kell Raplamaa laulu- ja tantsupidu Üle õue õunapuu Tammemäe laululaval. 15. juunil kell Doonoripäev 17. juunil kell HipHop suvetuur Tammemäe laululaval. Laval 5 miinust, Arop, Reket, Küberünnak & Karmo. Piletid Piletilevis 22. juunil kell Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi lõpuaktus 23. juunil kell Jaaniõhtu Tammemäel ansambliga Vanker. Tasuta 5. juulil kell Tammemäe laululaval Eesti pidu omas mullis. Laval Erich Krieger, Boris Lehtlaan, Are Jaama, Eesti Mees, Sunlight ning ansambel Respekt. Piletid Piletilevis 14. juulil kell Tammemäe laululaval Marko Matvere juubelikontserdid 50 ringi Jaan Tätte, Liisi Koikson, VLÜ ja Ooper-Kvartett. Piletid Piletilevis kuhu minna Rapla Keskraamatukogu Üritused: Kuni 31. augustini Maakonna raamatukogude programm Suveraamat i õpilastele 4. juulil kell Luulelõuna Peeter Teppo loominguga Näitused: Mina näen nii 2: illustratsioonide näitus Stuudio Ruum ja Disain õpilaste keraamikaringi näitus Üks keel, mitu lugu: eestlaste lood seoses saksa keele ja Saksamaaga (rändnäitus) Kaleidoskoop: Tarvo Aro Meti vitraažid Teavikute näitused: Rännukirg südames kojulaenutuses Suveraamat lasteosakonnas Eesti mustrid lugemissaalis Rapla Keskraamatukogu avatud: E R 10 18; L (09. ja 16.06), P suletud 23. juunist raamatukogu laupäeviti suletud Viivisevaba aeg juuni Raamatukogu kinniolekul saab trükiseid tagastada raamatukogu ukse kõrval asuvasse tagastuskasti. Rapla raudteejaam Peatus Rapla raudteejaamas juulini tuuritavad mööda Eestit ringi puhkpillikvintetid Estica ja Vanemuise Kvintett, andes kokku 14 kontserti üle Eesti. Teekond on EV100 muusika tähtsündmuste programmi kuuluv kontserdisari, mis sümboliseerib muusika kaudu Eesti Vabariigi kasvamist ja arenemist läbi keerulise teekonna 100aastaseks saamiseni. Kontserdisarja raames toimuvad kontserdid erinevates raudteejaamades üle Eesti: Haapsalu, Risti, Vaivara, Kadrina, Karuse, Türi, Elva, Tartu, Keila, Tapa, Valga, Viljandi ja Rapla raudteejaamades ning Tallinn-Väike depoos. Teekond teeb Rapla raudteejaamas peatuse reedel, 6. juulil 2018 kell 19.23, kus kuulajaid viib helirännakule Vanemuise Kvintett, kes toob publikuni Eesti heliloojate teoseid. Vanemuise kvinteti kava on värvikas kombinatsioon Eesti kvinteti puhkpillimuusikast. Keskmes on 5 instrumenti nende eriilmelisteis palgeis. Teekonnal osalemine on tasuta! Kelba küla Saame kokku! Endised ja praegused Kelba elanikud, kohtume 14. juulil 2018 endise kuivati juures. Kellaaeg pole tähtis, tule, millal saad. Jook ja söök võta kaasa. Ootame. Juuru Mihkli kirik Nutinõustamine Rapla Keskraamatukogus toimuvad koostöös Vaata Maailma SAga nutinõustamised, mille eesmärgiks on parandada eestimaalaste digioskusi. Nõustamisele võib tulla nii enda nutiseadmega või kasutada raamatukogu nutiseadet. Soovitame nõustamiseks aeg raamatukoguga eelnevalt kokku leppida telefonil Enne nõustamisele tulemist võib lahendada nutitesti.nutinõustamise projekti viivad läbi Tallinna Keskraamatukogu, Vaata Maailma SA, IT-koolitus, Swedbank Eesti, SEB, Telia, Elisa ja SK ID Solutions. Lisainfo:

12 12 kuhu minna Rapla Maarja-Magdaleena kirik Pühapäeval, 10. juunil kell Ristimisjumalateenistus Kolmapäeval, 13. juunil kell Orelimuusika pooltund Pühapäeval, 17. juunil kell Armulauaga jumalateenistus, peab Juuru koguduse õpetaja Kalle Kõiv Kolmapäeval, 20. juunil kell Kontsert, esinevad USA East Washington University koor ja oma 10. sünnipäeva tähistav Rapla segakoor August07 Pühapäeval, 24. juunil kell Surnuaiapüha Rapla kalmistul Kolmapäeval, 27. juunil kell Orelimuusika pooltund Reedel, 29. juunil kell Inglise koori Vivace Chorus kontsert Pühapäeval, 1. juulil kell Armulauaga jumalateenistus, peab Juuru koguduse õpetaja Kalle Kõiv Kolmapäeval, 4. juulil kell Orelimuusika pooltund Pühapäeval, 8. juulil kell Armulauaga jumalateenistus Kiriku pood pastoraadis (avatud K R kell 9 13, sissepääs jõe poolt) pakub odavate hindadega suures valikus kasutatud riideid, kardinaid, nõusid jne jaanituled?kes? Uued vallakodanikud Kaspar Holm Simo Lehtmets Ronald Vichmann Greete-Ly Sillavere Gloria Kuusik Juunikuu sünnipäevad 96 Selma Villak 94 Aino Aulik 93 Adele Voronina Irene Jänes 92 Helgi Parvelo Kalju Kuusik 91 Arved Kiik Valter Vou 90 Endel Arusoo Linda Einamaa 89 Heino Štšeglov Saima-Lisette Võsa Otto Heinleht 88 Faina Luige Valentin Kislov Ülo-Natan Kuivjõgi Helga Raudauk 87 Kalju Einama Maimu Volga Loreida Niinemets Õie Tulp Jelena Prussakova 86 Laine Rohula Evi Tomson Benita Uustalu Õie-Melaine Vedro Stella Salm Ester Kaidla 85 Adolf Malki Naima Kodusalu Endel Tuberik Endel Pärnja Laine Vassiljeva Liidia Liiv 84 Aili-Maret Ainsaar Virve Kask Elli Suits Salme Valdre Maime Larina 83 Luule-Endla Ojasalu Helvi Malkova Laine Ruut Linda Rokk Maia Lepasaar Genė Štraich 82 Hilja Pärnaste Maie-Liis Muddi Aino Treinberg Endel Jakobson 81 Olvi Lobjak Kaarel Kibur Märt Leidsaar Heino Kiiroja Tiiu Rätsep 80 Nina Kosterova Lehte Vaidla Linda Maltsar Eino Lipping Arvo Heinlaid 75 Riina Selks Elvi Jürgenson Aime Aus Helle Kõrtsing Tiiu Kivilo Peeter Peterson Aina Juksar Ilvi Jõgi Rein Toost Priit Neutal Rein Neutal Malle Liiv Juta Blande Elmar Taling Samaaria koda Purkus Pühapäeval, 10. juunil kell Jumalateenistus Pühapäeval, 8. juulil kell Jumalateenistus Sadolini Spordihoone Kuni 2. september on spordihoone avatud: E L kell P suletud Sauna on võimalik kasutada: E N kell R L kell Suveperioodil kehtib soodusaja hinnakiri! Mälestame lahkunuid Elmar Sõrmus Arved Reinaus Heino Leppmaa Mati Kivi Ants Laasma Ärni Mulin Ester Talpsep Zinaida Kaer Valve Randnurm Natalja Žurakovskaja Hilma Sinitsõna Asta-Aino Laurimaa Ilmi Kuusik Helju Hein Elju Tiido Svetlana Tõniste kalmistupühad Rapla kalmistul 24. juunil kell Juuru kalmistul 8. juulil kell Juuru Õigeusu kalmistul 8. juulil kell Vahastu kalmistul 15. juulil kell 14.00