PowerPoint Presentation

Väljavõte

1 PARASIITUMBROHUD TÄIS- PARA- SIIDID POOL- PARA- SIIDID LÜHIEALISED SUVI- UMBROHUD TOITUMISVIIS MITTEPARSIITUMBROHUD ARENGUTSÜKLI KESTUS MITMEAASTASED VEGETATIIVNE LEVIK VÄHELEVIVAD HÄSTILEVIVAD TALVITUVAD JA TALIUMBROHUD SAMMAS- JUURELISED VÕSUNDI-LISED Liina Talgre, Tartu 2018 UMBROHTUDE 1 AGROBILOOOGILISED RÜHMAD KAHE AASTASED NARMAS- JUURELISED PUHMIKULISED MUGUL-SIBUL RISOOMIDEGA ROOM- JUURELISED 2 PARASIITUMBROHUD TOITUMISVIIS MITTEPARSIITUMBROHUD Parasiitumbrohud Täisparasiidid. TÄISPARASIIDID POOLPARASIIDID Taimel puuduvad rohelised lehed ja nad kinnituvad peremeestaimele iminappadega (haustorid) mille kaudu võtavad toitaineid. Eestis on olulisem täisparasiit võrm millel on hulga alaliike. 3 4 Täisparasiidid Põldvõrm Cuscuta campestris Harilik võrm Cuscuta Europea Poolparasiidid. (soolikarohul) Neil on rohelised lehed ja nad on võimelised iseseisvalt toituma. Leidub pealmiselt looduslikel rohumaadel ning jäätmaadel. Punakasrohelise kuni punase tugevalt haruneva varrega, nugib kõrvenõgesel, humalal ja puittaimede noortel võsudel. 5 Esindajad on suur robirohi, soo kuuskjalg, väike robirohi, põld-härghein, harilik kamaras, jne. 6 1

2 Poolparasiidid Harilik härghein Melampyrum nemorosum MITTEPARSIITUMBROHUD ARENGUTSÜKLI KESTUS LÜHIEALISED MITMEAASTASED Härgheinad sisaldavad mürgist glükosiidi. Metsades ja metsaservadel, ka niiskematel ja soistel päris-, lammi- ning looniitudel. 7 SUVI- UMBROHUD TALVITUVAD JA TALIUMBROHUD KAHE AASTASED VEGETATIIVNE LEVIK VÄHELEVIVAD SAMMAS- JUURELISED NARMAS- JUURELISED PUHMIKULISED MUGUL-SIBUL HÄSTILEVIVAD VÕSUNDI-LISED RISOOMIDEGA ROOM- JUURELISED 8 Lühiealised umbrohud. Lühiealised umbrohud viljuvad oma eluea jooksul tavaliselt üks kord, mille järel taim sureb. Lühiealised umbrohud paljunevad peamiselt seemnetega. Valge hanemalts Chenopodium album L. eid=1&nameid=31 Suviumbrohud Suviumbrohud tärkavad ja kannavad vilja samal kasvuperioodil. Sügisel tärganud taimed hukkuvad. Taimed annavad rohkesti seemneid. Võivad aastas anda 2-3 põlvkonda 9 _www.php?uniq=cheno_alb _680_0509.jpg.html 10 Valge hanemalts Vesihaljas hanemalts Paljuseemneline hanemalts Kuulub maltsaliste sugukonda. Lühiealine suviumbrohi. Taimed on püstise varrega, cm kõrgused. Õitseb juulist septembrini. Lehed munajasrombjad, hambuliste servadega. Valge hanemaltsa taimel võib valmida aastas (isegi kuni sada tuhat seemet). Valge hanemaltsa seemned vajavad erineva pikkusega puhkeaega, mis eelneb seemne idanemisvõime saabumisele. Osad idanevad kohe, osad seemned ja idanevad mitte enne 3-4 aastat. Seemned ei idane korraga, vaid kogu suve jooksul ebaühtlaselt. Idanemissügavus 0,5-5 cm, kuivematel ja õhustatud muldadel maksimaalselt kuni 8-10 cm. Sügaval püsib aga idanemisvõime 40 aastat ja rohkem. Idanemisaeg hiliskevadest kuni sügiseni. Kevadist seemnete idanemist soodustab temperatuuri kõikumine ja piisavalt sademeid sügisperioodil. Suhteliselt soojanõudlik idanemisel, alustab idanemist 3-4 ºC juures. henopodium%20glaucum%20l.%20%20oak%20le af%20goosefoot.html Värd-hanemalts 11 Enn Lauringson, Liina Talgre, Tartu Punane hanemalts 2

3 Tuulekaer Avena fatua L. Tuulekaer nguage=da&taskid=1&datasourceid=1&nameid=995 Kuulub kõrreliste sugukonda. Lühiealine suviumbrohi. Alumised lehetuped tavaliselt karvased. Sõkal ja pähikutelg pikkade pruunide karvadega, harvemini peaaegu paljad. Välissõklal tipus 2 hammast. Põlvjas tugev ohe, pruun, alusel keerdus. Taime kõrgus cm. Tuulekaera sõkalteris kinnitub hobuserauakujulise kallusega pähiku teljele. Pähikus on 2-3 sõkalterist. Üks taim annab seemet, mis on idanemisvõimelised vähemalt 10 aastat. Osa seemneid idaneb kiiresti, osa vajab 2-3 aastat järelvalmimist. Valmimine on ebaühtlane ja seeme variseb kiiresti. Tärkab peamiselt kevadel, minimaalne idanemistemperatuur 1-2 C, optimaalne 13 C. Seemned tärkavad 2-20 (isegi 30) cm sügavuselt Enn Lauringson, Liina Talgre, Tartu Raudnõges Urtica urens L. Raudnõges Kuulub nõgeseliste sugukonda, lühiealine suviumbrohi. Taim on cm pikk, neljakandilise, alt haruneva varrega. Vars ja lehed on hõredalt kõrvekarvadega kaetud. Lehed on vastakud, pika rootsuga, munajad, sügavalt saagjate servadega. Õisik on rootsust lühem, asub lehekaenlas, roheliste isas- ja emasõitega. Õitseb juulist septembrini. Vili on hallrohekas, tumedate täppidega pähklike. Üks taim või anda (vahel kuni 1300) seemet, mille idanevus säilib üle viie aasta. Seemned tärkavad kuni 2 cm sügavuselt ja idanevad pärast talvitumist kiiresti. Taime kasvuperiood on lühike ja suve jooksul võib anda 2 3 põlvkonda. Alustab idanemist 2 C juures, 1-2 cm sügavusel. TaskID=1&DatasourceID=1&NameID=94 lgele001.jpg/300px-gailiojidilgele001.jpg Põldsinep Sinapis arvensis L Põldsinep Kuulub ristõieliste sugukonda, lühiealine suviumbrohi. Taim on cm kõrgune. Vars püstine, harunev, kaetud allapoole suunatud karedate karvadega. Ülemised lehed on rootsuta või lühirootsulised, kujult munajad, servad hambulised. Alumised lehed rootsulised, korratult loogelise servaga. Lehed rohelised, altpoolt hõredalt kaetud pehmete sirgete karvadega. Õitseb maist sügiseni. Tupplehed õiest rõhtsalt eemalseisvad. Kroonlehed on kuldkollased. Üks taim võib anda seemet, Seemned varisevad kergesti, idanevad mullas aeglaselt ja ebaühtlaselt, kuni 8 cm sügavuselt. Võivad säilitada idanemisvõime üle 40 aasta. Minimaalne idanemistemperatuur 2-4 C, optimaalne C. Kasvab eeskätt lubjarikastel ja raskema lõimisega hästi õhustatud muldadel. TaskID=1&DatasourceID=1&NameID=

4 Põldrõigas Raphanus raphanistrum L. Põldrõigas Kuulub ristõieliste sugukonda, lühiealine suviumbrohi. Taim cm kõrge. vars püstine, harunev, alumises osas karvadega. Idulehed on südamekujulised. Alumised lehed kollakasrohelised, sulgjalt lõhestunud. Lehtedel on hõredalt valkjad karvad. Õie tupplehed on püstised, õiekrooni ligi hoidvad. Kroonlehed valkjaskollased, violetsete soontega. Üks taim võib anda lüli. Tärkab peamiselt kevadel kuni 5-6 cm sügavuselt, minimaalne idanemistemperatuur 2 C. Seeme säilitab idanemisvõime mullas kuni 10 (15) aastat ja tärkab kuni 4-5 cm sügavuselt. Lülikõdrad on raskesti väljapuhastatavad odra seemnetest. Eelistab happelisi, liivaseid ja saviseid muldi. TaskID=1&DatasourceID=1&NameID= Põld-kapsasrohi Brassica campestris L Põld-kapsasrohi Vars harunev cm pikk, paljas või alusel väheste lihtkarvadega. Alumised lehed kanneljad või ebakorrapäraselt hambulised. Keskmised ja ülemised süstjad või kitsasmunajad, sügavalt südaja alusega, mis ümbritsevad vart. Lehed sinakasrohelised ja kaetud vahakirmega. TaskID=1&DatasourceID=1&NameID= Enn Lauringson, Liina Talgre, Tartu Harilik linnukapsas Lapsana communis L. Harilik linnukapsas Lapsana communis L. (Asteraceae) Kuulub korvõieliste sugukonda, lühiealine talvituv umbrohi. Taim cm kõrge, vahel vars ülemises otsas harunenud. Lehed ebakorrapäraselt, hõredalt hambulised, alumised kanneljalt sulglõhised, ülemised pikliksüstjad. Korvõisikud väiksed, kahvatukollaste keelõitega hõredas liitõisikus. Õitseb juunist augustini. Üks taim võib anda seemet. Seemnetel säilib idanemisvõime mullas 5-6 aastat, tärkab kuni 6-7 cm sügavuselt TaskID=1&DatasourceID=1&NameID=

5 id=djf&language=da&taskid=1&datasource ID=1&NameID=145 Roomav madar Galium aparine L djf&language=da&taskid=1&datasourceid=1 &NameID=145 Roomav madar Kuulub sugukonda madaralised, lühiealine suviumbrohi. Taim on cm pikk, vars lamav või roomav, nõrk, harunenud, kare ja kergesti haakuv. Lehed lineaalsüstjad ja 6-8 kaupa männases. Õied valged, lehtede kaenlas paiknevates väheste õitega ebasarikates. Õitseb juunist septembrini. Vili ovaalne rohekashall. Üks taim annab aeglaselt idanevat seemet, Seemned tärkavad kuni 9 cm sügavuselt ja säilitavad idanemisvõime 7-8 aastat. Minimaalne idanemistemperatuur 1-2 C. Idaneb kuni 2-3 cm sügavuselt. Levib viljade abil, mis oma harjastega kergesti loomade ja inimeste riiete külge haakuvad ning nii edasi kantakse. Seeme on väga raskesti eraldatav liblikõieliste seemnetest Flowers/SuFlowers/Galinsoga.ciliata.jpg Karvane võõrkakar Galinsoga ciliata (raf) Blake Karvane võõrkakar Kuulub korvõieliste sugukonda, lühiealine suviumbrohi. Karvase võõrkakra vars on ülevalt kaetud hallikate karvadega, palja võõrkakra vars on aga karvadeta. Muud olulised tunnused on aga samad. Taim on cm kõrge (soodsates tingimustes ka kõrgem), aluselt harunev, sammasjuurega. Lehed munajad, teravneva tipuga, loogelise servaga või peensaagjad. Väikese korvõisiku putkõied on kollased, äärisõied valged. Üks taim annab seemet (vahel isegi ). Seemned ei vaja puhkeperioodi ja võivad idaneda vahetult pärast sooja ning niiske mullaga kontakti sattumist. Seemned säilitavad mullas eluvõime kuni 5 aastat, minimaalne temperatuur idanemiseks 6-8 C, optimaalne C. =djf&language=da&taskid=1&datasourceid=1 &NameID= services_neu_diagnosehilfe/pest_information_detailpag e_1897.html 28 Konnatatar Polygonum convolvulus L. Konnatatar weeding-vow.html Kuulub tatraliste sugukonda, lühiealine suviumbrohi. Väänduv või lamav vars kasvab kuni 1 meetri pikkuseks. Tõusmiseks vajab peenike ja nõrk ning tugevasti harunev vars teiste taimede abi ja võib niimoodi põhjustada põllukultuuride (kõrreliste) lamandumise. Alumised varrelehed suuremad, ümar- või piklikmunajad, teritunud tipuga. Ülemised lehed väiksemad, piklikmunajad kuni kolmnurksed ning lühema rootsuga ja alusel väiksema sisselõikega. Õied kobarates lehtede kaenlas. Õied väga väikesed, valkjasrohelised. Õitseb juulist septembrini. Paljuneb seemnetega. Viljad tiivutud kolmekandilised pähklikesed, konarliku pinnaga. Üks taim annab seemet, mis idanevad 4-5 cm sügavuselt mullast. Minimaalne idanemistemperatuur 2-4 C. Seemnete idanemisvõime mullas üle 6 (isegi kuni 20) aasta. sumosagropecuarios/agricolas/agroquimicos/ cheminova/pelican/default.htm 29 f&language=da&taskid=1&datasourceid=1&na meid=

6 Kirju kõrvik Galeopsis speciosa Mill. Õied kollased, violetsed laikudega alumisel huulel, asetsevad ligistikku männasena varre tipul. Kare kõrvik Galeopsis tetrahit L. Õied lillakaspunased Õite alusel on süstjad ogajalt teritunud näärmekarvadega kandelehed. Õied asuvad männastena varre ja selle harude tipus =da&taskid=1&datasourceid=1&nameid= Kare kõrvik Kuulub huulõieliste sugukonda. Lühiealine suviumbrohi. Taim cm kõrge, püstine. Neljakandiline kare vars, kaetud karvadega, sõlmekohtadelt jämenenud. Lehed munajassüstjad, teritunud tipu ja saagja servaga. Õitseb juunist septembrini, kroon punakas, harvem valkjas. Paljuneb seemnetega. Üks taim annab mõnisada kuni -tuhat seemet, mis tärkavad 1-3 cm sügavuselt. Tärkab peamiselt kevadel, minimaalne idanemistemperatuur 2-5 C. Seemned säilitavad mullas idanemisvõime kuni 15 aastat. Harilik punand Fumaria officinalis L Harilik punand Harilik nälghein Spergula arvensis L. (coll.) Kuulub magunaliste sugukonda, lühiealine suviumbrohi. Taim on cm kõrge, vars vähe harunenud, vaoline. Lehed hallikasrohelised, mitmekordselt jagunenud, kaetud vahakihiga. Õied kobaras, violetjasroosad, tipul tumeda laiguga. Õitseb juunist augustini. Paljuneb seemnetega. Üks taim võib anda seemet. Seemned idanevad väga aeglaselt ja halvasti, tärkavad kuni 10 cm sügavuselt, minimaalne idanemistemperatuur 6-8 C. Seemned säilitavad idanemisvõime rohkem kui 10 aastat. TaskID=1&DatasourceID=1&NameID=

7 Harilik nälghein Kuulub nelgiliste sugukonda, lühiealine suviumbrohi. Taime kõrgus cm. Vars tavaliselt tõusev, alates alusest või keskpaigast harunenud. Lehed kitsad, asetsevad männasjalt, 2-3 cm pikad, 1-1,2 mm laiad. Õitseb juunist augustini, õied hõredas õisikus, kroonlehed valged, tömbid. Vili on munajas kupar. Seeme lapikümmargune, pruunikasmust, ümbritsetud kileja äärisega. Üks taim võib anda seemet, mille idanemisvõime säilib kuni 10 aastat. Idanemissügavus 1-3 cm. Kahar kirburohi Polygonum lapathifolium L. 37 TaskID=1&DatasourceID=1&NameID= Kahar kirburohi Kuulub tatraliste sugukonda, lühiealine suviumbrohi. Taim on cm kõrge, püstine, tõusev või lamav, sageli haruneva varrega, paljas või hõredalt lühikarvane. Lehed lühirootsulised, süstjad või linaaalsüstjad, tipus sujuvalt teravnenud. Õitseb juunist septembrini. Õisikud tihedad, rohekad-roosakad. Paljuneb seemnetega. Üks taim annab kergesti varisevat vilja. Seemned idanevad väga ebaühtlaselt, pärast talvitumist idanevus väheneb. Viljad on raskesti eraldatavad ristiku, lutserni ja lina seemnetest. Seemned idanevad peamiselt 1-4 cm sügavuselt, minimaalne idanemistemperatuur 2 C. Seemnete idanemisvõime säilib üle 5 aasta. KP/slides/Polygonum-persicaria-~-spotted-ladys-thumb-2.html Harilik kirburohi Polygonum persicaria L. 39 TaskID=1&DatasourceID=1&NameID= Harilik kirburohi Harilik piimalill Euphorbia helioscopia Kuulub tatraliste sugukonda, perekonda kirburohi. Üheaastane umbrohi. Kõrgus 10 kuni 50 (60) cm. Õied väikesed, roosad, õied lühiraolised. Õiekate, õie- ja õisikuraod paljad. Õisik tihe, ruljas, asetseb lehe kaenlas, kuni 7 cm pikk, ruljas, alumises osas sigipungadega. Õitseb juulist septembrini. Lehed kitsad, süstjad peaaegu rootsuta. Vars tõusev, harunenud, cm. Seemned idanevad kevadel hilja, kuna nõuavad idanemiseks soojemat mulda. Üks taim annab seemet, mille eluiga kestab üle 30 aasta. Seeme idaneb 7-9 cm sügavuselt. Raskesti eraldatav lina külvisest /erbario/immagini%20erbacee%20spo ntanee/euforbiacee/euphorbia%20hel ioscopia.jpg 41 ge=da&taskid=1&datasourceid=1&nameid=

8 Harilik piimalill Tähkjas kukehirss Echinochloa crus-galli Kuulub piimalilleliste sugukonda, lühiealine suviumbrohi. Taime kõrgus 5-40 cm. Vars püstine, harunemata. Lehed mõlajad, kuni 2,5 cm laiad, tipuosas saagja servaga. Sarika alusel lehed 5-kaupa männases, varrelehtedest suuremad. Sarikad 4 või 5 kiirega. Kroon- ja tupplehti pole. Õitseb juunist septembrini. Seeme hallikasroheline kuni mustjaspruun. Üks taim annab kuni 800 seemet. Vastvalminud seemned on madala idanevusega, massiline idanemine toimub järgmisel kevadel. Seemned säilitavad eluvõime mullas kuni 20 aastat, tärkavad kuni 8 cm sügavuselt mullast. Kasvab kergematel toitaineterikkamatel muldadel TaskID=1&DatasourceID=1&NameID=40 Tähkjas kukehirss Echinochloa cruss-galli (L.) P. Beauv. (Poaceae) English: Barnyard grass, cockspur grass Deutsch: Hühner-Hirse Kuulub kõrreliste sugukonda, lühiealine suviumbrohi. Taim cm kõrge, kõrs püstine ja tõusev, alumiste sõlmede kohalt sageli harunenud. Lehed tume-hallikasrohelised, heleda keskrooga, tipu pool ja servadel karedad. Liitõisiku harud tähkjad. Pähikud asetsevad tihedalt, võrdlemisi pikaohtelised. Õitseb juulist oktoobrini. Üks taim annab seemet, mis on mullas kuni 10 aastat idanemisvõimelised. Tärkab hiliskevadel 0,5-5 sügavuselt, minimaalne idanemistemperatuur 4-6 C. Tähkjas rebashein Amaranthus retroflexus Tähkjas rebashein Kuulub rebasheinaliste sugukonda, lühiealine suviumbrohi. Taim kahvaturoheline, vars ja õisik sageli punaka tooniga, cm kõrge, püstine. Lehed munajasrombjad. Õisik paljuõieline, tihe, enamasti lühike. Õitseb juunist oktoobrini. Üks taim annab 5000 (kuid võib anda kuni miljon) seemet. Tärkab alles 6-8 C juures (optimaalne 20 C) kuni 3 cm sügavuselt mullast. Seemned võivad mullas säilitada eluvõime kuni 40 aastat. Taim on soojuse- ja valgusenõudlik, Seetõttu kasvab sagedasti rühvelkuurides, samuti ka rapsipõllul. Eelistab viljakaid, lämmastikurikkaid muldi. TALVITUVAD JA TALIUMBROHUD Talvituvad umbrohud tärgates kevadel annavad seemne ja hukkuvad, aga tärgates sügisel elavad talve üle ja annavad seemne järgmisel aastal. Taliumbrohud tärgates sügisel annavad seemne teisel aastal, aga tärgates kevadel annavad seemne ja hukkuvad või elavad suve ja talve üle ning annavad seemet teisel aastal

9 ? Kesalill Kuulub korvõieliste sugukonda, lühiealine talvituv umbrohi. Taim on cm kõrge, varsi võib olla mitu, püstised või tõusvad, harunenud. Lehed kaheli-või kolmelisulgjad, korvõisikud enamasti üksikult varte või varre harude otsas. Putkõied kollased, keelõied valged. Õitseb juunist oktoobrini. Paljuneb seemnetega. Üks taim võib anda mõni tuhat kuni seemet, Seemnised varisevad kergesti, idanevad kiiresti, kuni 2 cm sügavuselt. Säilitavad idanemisvõime üle 10 aasta. Osa seemneid jääb idanemisvõimeliseks ka loomade seedetrakti läbimisel. Minimaalne idanemistemperatuur 5 C. Arvukamalt esineb teda põldheinas ja taliteraviljades. Kasvab mitmesugustel muldadel, kuid eelistab raskema lõimisega muldi Valge karikakar Kuulub korvõieliste sugukonda, lühiealine talvituv umbrohi. Püstise, tugevasti harunenud varrega, hõredalt karvane, cm kõrge. Sügavalt lõhestunud, kuni jagused pehmekarvased lihtlehed. Lehehõlmad on süstjad või lineaalsed, umbes 1 mm laiused, terveservalised. Korvõisiku läbimõõt on 2-3 cm, keelõied valged, putkõied kollased. Õitseb juunist augustini. Üks taim annab 5000 seemet, soodsates oludes kuni Seemned on idanemisvõimelised vähemalt 10 aastat ja Tärkavad nii kevadel kui sügisel. Minimaalne idanemistemperatuur 1-2 C. Seemned idanevad mullas aeglaselt, kuni 4-5 cm sügavuselt. entaurea_cyanus.jpg Rukkilill Centaurea cyanus L. Eelistab kerge lõimisega, aluselisi muldi. Kasvab umbrohuna peamiselt ristikus ja taliviljas TaskID=1&DatasourceID=1&NameID=81 Rukkilill Kuulub korvõieliste sugukonda, lühiealine talvituv umbrohi. Taim on cm kõrgune, püstise, enamasti haruneva, peenkarvadega kaetud varrega. Juurmised ja alumised varrelehed rootsulised, terved või äraspidi süstjad. Ülemised lehed lineaalsed kuni süstjaslineaalsed, peenkarvased. Õitseb juulist septembrini. Korvikud üksikult varre või nende harude otsas. Õied sinised, keskmised õied violetjad. Vili on äraspidimunajas, kollakashall. Paljuneb seemnetega. Üks taim võib anda seemet. Minimaalne idanemistemperatuur 3-5 C. Seeme idaneb mullas kiiresti. Sügavamalt kui 6 cm sügavuselt ei tärka. Idanemisvõime säilib 10 aastat. ges/stellaria-media-1.htm Vesihein Stellaria media L. Vill Language=da&TaskID=1&DatasourceID=1&NameID=

10 Vesihein Kuulub nelgiliste sugukonda, lühiealine talvituv umbrohi. Taime vars on lamav või tõusev, cm pikkune, harunenud ja kergesti murduv. Sõlmevahedes ühekülgselt ja vahelduvalt karvane, alumistelt sõlmekohtadelt juurduv. Lehed paljad, munajad, alumised rootsulised, ülemised rootsuta, alusel karvased, terava otsaga, 1-2 cm pikad. Õied väikesed, valged. Õitseb maist oktoobrini. Seeme on ümarlapik, alusel veidi välja veninud. Paljuneb seemnetega. Üks taim annab seemet. Seemned varisevad kergesti ja idanevad kiiresti kuni 3 cm sügavuselt, säilitavad mullas eluvõime üle 50 aasta. Minimaalne idanemistemperatuur 2 C. Laieneval taimel võivad tekkida rohked lisajuured ka lamavatel vartel, kuid need jäävad ühendusse emastaimega ja omaette taime ei teki. Haritaval maal paljuneb taime küljest lahtimurdunud varretükkidega vegetatiivselt. 55 Murunurmikas Poa annua L. TaskID=1&DatasourceID=1&NameID= Murunurmikas Kuulub kõrreliste sugukonda, lühiealine talvituv umbrohi. Taim on 5-25 cm kõrge, värvuselt kollakas- kuni puhasroheline. Lehelabad on suhteliselt lühikesed, kuni 0,5 cm laiused, tipul järsult teritunud ja paadininakujulised. Lehetuped on siledad, taime alusel veidi lapikud. Keeleke kuni 2 mm pikkune, teritunud tipuga. Vars on tõusev, sile, küllaltki õrn, tavaliselt kolme sõlmega. Varred harunevad lehetuppede sees. Õied moodustavad pähiku, mille värvus on tavaliselt rohekas, kuid vahel võib olla valkjast lillani. Pähikus tavaliselt 4-5 õit, ohteid pole. Õitseb varakevadest lume tulekuni. Üks taim võib anda kuni seemet. Annab suve jooksul 2-3 põlv konda ja levib seetõttu kiiresti. Sügisel tärganud taimed on talvekindlad ja kasvavad kevadel kiiresti edasi. Seemnete minimaalne idanemistemperatuur 3-5 C, idaneb kuni 3-4 cm sügavuselt Harilik rukki-kastehein Apera spica-venti (L.) P. Beauv. ca-venti.ho.jpg 58 Rukki-kastehein Verev iminõges Lamium purpureum L. Kuulub sugukonda kõrrelised, lühiealine talvituv umbrohi. Taime on cm kõrge. Kõrred siledad, noored lehed rullunud. Õitseb juunis, juulis. Õisik pööris. Sõkalteris väike ja kerge, välissõkal pika ohtega. Pähik helepruun, sageli violetse varjundiga. Üks taim annab kuni terist, mis idanevad kuni 0-3 cm sügavuselt. Eluvõime säilib mullas 3-4 aastat. Suurem osa seemneid idaneb suurema niiskusenõudlikkuse tõttu sügisel. Minimaalne idanemistemperatuur 4 C. Eelistab kergemaid, happelisi muldi. Esineb paiguti taliteraviljades edoneae/lamiaceae/lamium_purpureum.html TaskID=1&DatasourceID=1&NameID=

11 Verev iminõges Kuulub huulõieliste sugukonda, lühiealine talvituv umbrohi. Taim on cm kõrge. Varred püstised või tõusvad, alusel harunenud, ristlõikes neljakandilised, karvased. Lehed munajad, kortsulised, pealt hõredalt liduskarvased. Õied roosad või punakad (võivad olla täpikestega), varre tipus männastena. Õitseb aprillist oktoobrini. Paljuneb seemnetega. Üks taim annab (iegi kuni 1700) mis tärkavad enamasti 2-3 (kuni 6) cm sügavuselt ja säilitavad idanemisvõime kuni 5 aastat. Minimaalne idanemistemperatuur 2 C. Põld-litterhein Thlaspi arvense L. elter.com/image/i0000h0zud m6t6eq Esineb sageli põldudel ja aedades, kasvab kõikidel muldadel, kuid eelistab mittetihenenud, huumuselisi muldasid =da&taskid=1&datasourceid=1&nameid= Põld-litterhein Harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris (L.) Med. Kuulub ristõieliste sugukonda, lühiealine talvituv umbrohi. Püstise, kuni 50 cm pikkuse varrega, mis ülalpool on harunenud ja lehistunud. Lehed äraspidimunajad, piklikud, alusel juurmiste lehtede kodarik. Õitseb maist augustini. Õied valged, kroonlehed kiiljad, tupplehed elliptilised, kollakasrohelised. Üks taim võib anda seemet, mis tärkavad enamasti 0,5-2 (kuni 5) cm sügavuselt. Minimaalne idanemistemperatuur 2-4 C, optimaalne C. Seemned võivad mullas säilitada eluvõime kuni 10 (vahel isegi 30) aastat. Seemnete idanemist soodustab temperatuuri kõikumine, idanevad ka mittevalminud ja loomade seedekanaleid läbinud seemned Language=da&TaskID=1&DatasourceID=1&NameID= Harilik hiirekõrv Kuulub ristõieliste sugukonda, lühiealine talvituv umbrohi. Taim on cm kõrge, enamasti ühe varrega. See on püstine, lihtne või harunenud, karvane kuni peaaegu paljas. Esinevad nii juurmised kui ka varrelehed, kõik on lihtlehed, kaetud harunenud karvadega. Juurmised lehed moodustavad tiheda kodariku, on rootsulised. Õied väikesed ja valged, moodustavad kobara. Õitseb aprillist oktoobrini. Seemned helepruunid, ovaalsed, peaaegu siledad. Paljuneb seemnetega. Üks taim annab seemet, Seemned idanevad aeglaselt, tärkavad kuni 0-3 cm sügavuselt. Minimaalne idanemistemperatuur 1-2 C. Idanemisvõime säilib kuni 35 aastat. Põldkannike Viola arvensis Murr. Kasvab kõikidel muldadel, väga kohanemisvõimeline TaskID=1&DatasourceID=1&NameID=

12 Põldkannike Kuulub kannikeseliste sugukonda, lühiealine talvituv umbrohi. Taim on cm kõrgune, alt harunevate või lamavate vartega. Alumised lehed munajasovaalsed, südaja alusega. Keskmised varrelehed piklikmunajad ja lühikese rootsuga. Abilehed suured, sulglõhised, terve servaga. Õitseb aprillist septembrini. Kroonlehed on kuni 1,4 cm pikkused, kahvatukollased. Kaks ülemist kroonlehte lillakad, alumine sirge lillaka kannusega. Seeme äraspidimunajas, tumepruun, läikiv. Üks taim võib anda seemet. Minimaalne idanemistemperatuur 1-2 C. Talvitunud seeme idaneb kevadel kiiresti. Kasvab liivastel kohtadel. Seeme tärkab kuni 4-5 cm sügavuselt mullast ja säilitab idanemisvõime kuni 10 aastat. Talvitunud seeme idaneb kiiresti. Seemneid on raske eraldada heintaimede seemnetest. Kasvab kõikidel muldadel, kuid eelistab nõrgalt happelisi kergema lõimisega muldi 67 Põld-varesjalg Consolida regalis viewpics.php?title=consolida+orientali s 68 Põld-varesjalg Kuulub tulikaliste sugukonda. Taim on cm kõrge, vars korduvalt kaheks jagunenud. Lehed kaheli- või kolmeli-sõrmjagused kuni kolmetised, niitjateks osadeks lõhestunud lehekesetega. Õied hõredas kobaras, hästi silmapaistvad, sinakaslillad, kannusega. Paljuneb seemnetega. Üks taim annab kuni 4000 seemet, mille idanevus mullas säilib 5-6 aastat. Minimaalne idanemistemperatuur 3-4 C, optimaalne C. Idaneb kuni 4-6 cm sügavuselt. Põld-harakalatv Erysimum cheiranthoides Levinud teraviljapõldudel. Mürgine, peamiselt veistele ja lammastele. mustard.html Põld-harakalatv Kuulub ristõieliste sugukonda, perekonda harakalatv. Kõrgus 4 kuni 90 cm. Õied kollased või harvem veidi oranžikad. Õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad. Kroon ja tupplehed püstised. Õied koondunud õisikutesse. Õitseb maist septembrini. Püstised, sageli kaarjad, kahe poolmena avanevad kõdrad, tihedalt kaetud haruliste karvadega. Lehed süstjad lihtlehed, tavaliselt teravatipulised, enam-vähem terveservalised. Alumised lehed rootsulised, ülemised rootsutud. Lehed kaetud karvadega. Varsi võib olla üks või mitu, sagedamini veidi harunenud, kandilised, kaetud karvadega. Värvuselt rohelised, alusel mõnikord lillakad. Paljuneb seemnetega. Üks taim annab seemet aastas. Seemned idanevad aga väga kergesti ka kehval pinnasel. Karvane hiirehernes Vicia hirsuta (L) S.F. Gray =2008&month=11&day=17&page=

13 Karvane hiirehernes Lehed lihtsa või harunenud köitraoga, 4-8 paari lineaalsete lehekestega. Lehekesed 2-4 mm laiad. Õied valkjad, sinaka varjundiga, 3-5 mm pikad. Kaunad rombjad, karvased, 6-10 mm pikad, kahe seemnega. Kõrgus cm. KAHEAASTASED Vajavad eluks kahte vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Õitsevad ja kannavad vilja üks kord eluea vältel. Esimesel aastal kasvatab suure lehestiku ja tugeva juure ning teisel aastal õitsevad ja kannavad vilja. Sügisel tärgates õitsevad need umbrohud kolmandal aastal Ussikeel Echium vulgare L. 65&otsingutekst=juuli&RECORD_INDEX[fotopank]= Ussikeel Kuulub sugukonda karelehelised, perekonda ussikeel. Varsi ühel taimel enamasti üks, harvem mitu. Need on tugevad, juba juurekaelal harunenud (teisel eluaastal), harvem lihtsad, püstised, ruljad, tihedalt kaetud harjasjate tumedama alusega karvadega, milledest osad on lühikesed, teised suhteliselt pikad. Kõrgus 0,3...1 m. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp peaaegu aluseni lõhestunud eripikkusteks karvasteks tipmeteks. Kroon kuni 2,5 cm pikk, viltuselt kellukjas, helesinine või lillakas, harva roosa või valge. Tolmukad kroonist palju pikemad, roosad. Emakakael karvane, kaheharulise tipuga ja ulatub kroonist kaugele välja. Õied asuvad tipmises lehistunud kobaras, mis moodustab 2/3 varre pikkusest, sageli ühekülgselt. Õitseb juunist augustini (septembrini). Kitsad tipul lühidalt teritunud kuni 10 cm pikkused ja 0,5...1,5 cm laiused hallikasrohelised tihedakarvalised lihtlehed. Juurmise kodariku lehed lühikese rootsuga, alumised varrelehed rootsutaoliselt ahenenud alusega, ülemised ümardunud alusega. Leheserv on terve. Asetsevad varrel vahelduvalt. 76 Valge mesikas Melilotus albus Sosnovski karuputk, Heracleum sosnowskyi, pärineb Kaukaasiast Eestisse toodud 1950ndatel perspektiivse silotaimena, praeguseks laialdaselt metsistunud. Ohtlik inimese tervisele (põletushaavad), samuti niidukooslustele. psida/fabaceae/melilotus/albus-1.jpg 13

14 Pikaealised ehk mitmeaastased umbrohud. Mitmeaastased umbrohud paljunevad seemnetega ja vegetatiivselt ning viljuvad korduvalt oma eluea jooksul. Vegetatiivne paljunemine toimub kas varre või juure osadega. Pärast viljumist taime maapealne osa tavaliselt sureb. Talvituvate vegetatiivosade pungadest arenevad järgmisel kevadel uued viljuvad osad. VÄHELEVIVAD Sammasjuurelistel umbrohtudel on tavaliselt üks, vähem või rohkem otse maasse tungiv jämenenud peajuur. SAMMASJUURELISED Iga aastane uuenemine toimub juurekaelast või varre alumisest osast. Juure tükeldamisel on iga juuretükk võimeline andma uue taime Võilill Taraxacum officinale Harilik võilill Kuulub korvõieliste sugukonda, mitmeaastane sammasjuureline umbrohi. Taim on 5-30 cm kõrge. Lehed juurmised, kodarikus. Korvõisikud 1-4 cm läbimõõdus, korvikus ainult kollased keelõied. Õievars õõnes. Õitseb maist juunini (vahel ka augustis, septembris). Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid kui mullaharimisel peajuur tükeldub, võib soodsates kasvutingimustes moodustada peajuure pungadest uusi arenevaid võsusid. Peajuure eluiga tavaliselt 3-4 aastat. Üks taim võib anda seemet. Idaneb kuni 3 cm sügavuselt, minimaalne idanemistemperatuur 2-4 C. Idanemisvõime ei säili kaua. Kasvab kõikjal, kuid eelistab lämmastikurikast mulda TaskID=1&DatasourceID=1&NameID=90 82 Harilik tõlkjas Bunias orientalis Kaarkollakas Barbarea vulgaris R. Br hyta/magnoliophytina/magnoliopsida/brassicaceae/bunias 83 /orientalis-1.jpg arbarea_vulgaris_page.html Enn Lauringson, Liina Talgre, Tartu

15 Kaarkollakas Kuulub ristõieliste sugukonda, perekonda kollakas. Mitmeaastane. Kõrgus cm. Õied kollased, tolmukatest pikemad. Õitseb maisjuunis. Kõdrad kaarjad, varrest eemaldunud. Alumised varrelehed kanneljad, rootsulised; ülemised varreümbrised, noolja alusega, hõlmised või suurte hammastega. Vars püstine, mitmevarreline. Sammasjuur. _2003/karnoblikas.htm Kärnoblikas Rumex crispus Levib seemnetega või juuretükist pungadega uage=da&taskid=1&datasourceid=1&nameid=141 Kärnoblikas Kuulub sugukonda tatralised, mitmeaastane sammasjuureline umbrohi. Taim on cm kõrge. Vars lihtne või harunev, vaoline, punakaspruun, paljas. Lehed süstjad, mõlemas suunas aegamööda ahenevad, alusel kiiljad või kitsalt ümarad, tipus teravad ja tugevasti kurrulised. Õitseb juunist augustini. Õisik punakas. Pikk, kitsas ja tihe pööris. Vili on kolmetahuline (sageli õiekattes olev) pähklike. Üks taim annab vilja. Seeme idaneb soodsates oludes kiiresti, kuni 4-5 cm sügavuselt. Minimaalne idanemistemperatuur 3-5 C. Idanemisvõime säilib kaua, isegi kuni 80 aastat. Kui mullaharimisel juur tükeldub, arenevad juurel olevatest pungadest uued taimed. Kuivadel kohtadel võib sammasjuurel tekkida külgjuuri ja taim võib vegetatiivselt paljuneda. Sammasjuure eluiga on kuni 5 aastat. Narmasjuurelised Narmasjuurelised umbrohud levivad pealmiselt seemnete abil. Neil tekkib kiiresti püstine risoom, mille pungadest areneb massiliselt narmasjuuri. Vegetatiivselt paljuneb siis kui risoom tükeldada. Maapealne osa uueneb igal aastal Harilik härjasilm Leucanthemum vulgare Harilik härjasilm Vars on püstine või tõusev, vaoline ja veidi kandiline, tavaliselt lihtne, harva ülemises osas veidi harunenud. Viljad valmivad juuli lõpust oktoobrini. Varre ülaosas lehti pole. Lehed on paljad või hõredalt karvased saagja kuni täkilise servaga varrele vahelduvalt kinnitunud lihtlehed. Alumised lehed on talbjad kuni äraspidimunajad, vahel mõlajad või peaaegu ümmargused, pikarootsulised. Laba pikkus on 1-4 (6) cm ja laius 0,5-2 (5) cm. Ülemised varrelehed on enam-vähem lineaalsed, rootsutud, vahel varreümbrised. Korvõisikud asuvad üksikult varre ja varreharude tippudes

16 Kibe tulikas Ranunculus agris L. Kibe tulikas Kuulub sugukonda tulikalised, perekonda tulikas. Maapealne vars püstine, harunev, harud varrest suhteliselt eemalseisvad. Kaetud lidus karvadega. Sõrmjagused liduskarvased lihtlehed. Taimel esinevad nii varre- kui juurmised lehed, viimased on suuremad. Juurmised ja alumised varrelehed peaaegu aluseni kolmeks osaks jagunenud, lineaalsete leheosadega, mis on omakorda sügavalt lõhestunud kuni jagused, mistõttu leht paistab 5-7-hõlmaline. Ülemised varrelehed kolmeks jagunenud, osad lineaalsed. Kroonlehed kuldkollased PUHMIKULISED KÕRRELISED Luht-kastevars Deschampsia caespitosa Puhmikulistel kõrrelistel puudub peajuur, võrsumissõlmest moodustab hulgaliselt tütarvõrseid. Põhiliselt levivad seemnetega. svit/pohjanlahdenlauha.jpg VÕSUNDILISED MITMEAASTASED HÄSTILEVIVAD Võsundilised umbrohud on enamasti huumusrikaste muldade taimed. Vegetatiivselt levivad võsunditega, mis moodustuvad mullapinnal lamavatest vartest. Varre sõlmede kohad juurduvad ja moodustavad uue taime. Lisaks paljunevad nad ka seemnetega. VÕSUNDITEGA Enn Lauringson, Liina Talgre, Tartu Enn Lauringson, Liina Talgre, Tartu

17 Roomav tulikas Ranunculus repens Roomav tulikas Kuulub tulikaliste sugukonda, mitmeaastane võsundiline umbrohi. Taim on cm kõrge, pikkade, sõlmede kohalt juurduvate võsunditega, roomavate või tõusvate vartega. Varred harunevad, soonelised, paljad, harvemini kaetud karvadega. Taimel on kolmetised liitlehed. Õitseb maist augustini. Õied asuvad harude tippudes ühekaupa, kollased. Seemned valmivad varakult. Üks taim võib anda 350 vilja. Seemned idanevad aeglaselt, võimelised idanema kuni 4-5 cm sügavuselt. Kaugemale levib seemnetega, aga lähiümbrusesse ka vegetatiivselt, maapealsete roomavate võsunditega. TaskID=1&DatasourceID=1&NameID=110 Maapealsete võsundite ja varavalmivate seemnete tõttu väga tülikas karjamaadel RISOOMIDEGA Levivad mullasasetsevate varremoodustistega ehk risoomidega peamiselt horisontaalselt. Pungadest arenevad maapealsed võsud ja sealt edasi uus taim. Risoomid võivad olla väga mitmesuguse kujuga: pikad, lühikesed, muguljalt jämedakspaisunud. Risoomide tükeldamine levitab umbrohtu väga efektiivselt, levivad ka seemnetega. Põldpiimohakas Harilik orashein Põldohakas Paiseleht 99 Põldosi Harilik orashein Elytrigia repens L. Elymus repens Agropyron repens Harilik orashein Kuulub kõrreliste sugukonda, lühiealine suviumbrohi. Taim on cm kõrge. Lehelaba alusel on teravatipulised kõrvakesed. Lehetuped on paljad, kuid karedad, vahel veidi karvased. Tupe ülaosas on lühike tömbi tipuga keeleke. Värvuselt on lehed tuhmvõi hallikasrohelised. Vars on püstine või alusel tõusev, sile. Õied moodustavad pähiku. Ühes pähikus on 3-7 õit. Pähik lapik, tavaliselt kuni 1,5 cm pikkune ja kuni 0,5 cm pikkuse ohtega. Vili on sõkalteris, värvuselt rohekas, rohekashall. Õitseb juunis, juulis. Paljuneb risoomidega, seemned idanevad valguse käes kiiresti. Üks taim võib anda kuni 1000 vilja. Seemned säilitavad eluvõime kuni 10 aastat, tärkavad kuni 10 cm sügavuselt mullast. Minimaalne idanemistemperatuur 2-3 C. Risoomi sõlmekohtadel arenevad narmasjad lisajuured. Risoom asub tavaliselt 9-12 cm sügavusel TaskID=1&DatasourceID=1&NameID=

18 Harilik puju Artemisia vulgaris L. TaskID=1&DatasourceID=1&NameID= Harilik puju Kuulub korvõieliste sugukonda, mitmeaastane risoomidega umbrohi. Taime kõrgus cm, püstiste punakate vartega. Lehed pealt tumerohelised, paljad, alt valgeviltjad. Sügavalt lõhestunud, pealt läikivad tumerohelised, alt hallikasviltjad lihtlehed on kuni kolmelisulgjaguse labaga. Varred on püstised või alusel tõusvad, tugevad, harunenud ja kaetud viltjate karvadega, varre tipmised osad tihedama karvastusega, alumises osas puituvad. Värvuselt sageli lillakaspunased. Lehed sulgjagused, ülemised vähem lõhestunud kui alumised, tipmised lõhestumata ja kõrvakestega. Õitseb juulis ja augustis. Õied kollased või punakad. Korvõisikud pikas, tihedas pöörises. Seemnis pikliksüstjas, veidi kõverdunud, välisküljelt kumer. Üks taim võib anda seemet. Idaneb kuni 2-3 cm sügavuselt, minimaalne idanemistemperatuur 2-4 C. Risoomid tugevad, cm pikad. 104 Põldmünt Mentha arvensis L. Põldmünt Kuulub huulõieliste sugukonda, mitmeaastane risoomidega umbrohi. Taim on cm kõrge. Vars püstine tõusev või lamav, lihtne või harunenud. Lehed lühirootsulised, munajad kuni munajaspiklikud, mõlemalt pinnalt näärmelised ja väheste karvadega kaetud. Värvuselt on lehed tuhmid, tumerohelised, vahel punakad. Õied lillakad kuni roosad, asetsevad lehekaenaldes. Õitseb juulist septembrini. Paljuneb nii seemnete kui ka risoomidega. Üks taim võib anda vilja. Seemned idanevad hästi nii mullapinnal kui ka kuni 3 cm sügavusel. Kasvab peamiselt niisketel kohtadel: aedades, põldudel, eriti kartulipõllul. TaskID=1&DatasourceID=1&NameID= Soo-nõianõges Stachys palustris L. Soo-nõianõges Kuulub huulõieliste sugukonda, mitmeaastane risoomidega umbrohi. Taim on cm kõrgune, neljakandilise püstise karvase varrega. Alumised lehed sulgroodsed, kitsas- või munajassüstjad, kaetud lidus karvadega, saagja servaga. Õitseb juulis, augustis. Õisikud purpurpunased või purpurlillad. Paljuneb seemnete ja risoomide abil. Üks taim annab kuni 250 vilja, mis tärkavad kuni 6-7 cm sügavuselt. Seemned idanevad aeglaselt ja idanemisvõime säilib mullas mitu aastat. Esineb peamiselt niisketel ja happelistel muldadel. pz/stachys_palustris.htm me.asp?id=djf&language=da&taskid= 107 1&DatasourceID=1&NameID=

19 Paiseleht Tussilago farfara 0 TaskID=1&DatasourceID=1&NameID= Paiseleht Kuulub korvõieliste sugukonda, mitmeaastane risoomidega umbrohi. Õisikuid kandvad varred on sirged või tõusvad, cm pikad, kattunud soomusjate lehtedega. Pärast õitsemist arenevad juurmised lehed on südajas-ümmargused, kuni 25 cm läbimõõdus. Risoom on pikk, roomav, harunenud, värvuselt valkjas kuni kollakas. Õitseb aprillis-mais. Keelõied on kuldkollased. Vili kollakaspruun, silindrikujuline, veidi kõverdunud neljatahuline pikivaoline seemnis. Selle tipp tömpjas, soomusja äärekrooniga, mille keskel valge karvatutt. Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomil tekkivatest rohketest lisapungadest. Risoomid võivad tungida kuni 1 m süga vusele ja sügaval asuvatest risoomidest kasvavad võrsed maapinnale hiljem, seetõttu tekib paiselehel järjest uusi tõusmeid. Üks taim võib anda seemet, Seemned idane vad 0,5-2 cm sügavuselt mullast ja säilita vad idanevuse 3-4 kuud, madala temperatuuri puhul kauem. Minimaalne idanemistemperatuur 2 C. 110 Põldosi Equisetum arvense L. TaskID=1&DatasourceID=1&NameID=100 Põldosi Mitmeaastane eostaim, kuulub osjaliste sugukonda. Peale eoste levib ka vegetatiivselt risoomide abil. Varakevadel ilmuvad lülilised mitteharunevad kollakad varred, mille tipus eospesa. Peale eoste valmimist arenevad harunenud rohelised varred. Erinevalt teistest osjadest vars kidakesteta. Lehetuppede mustjatel hammastel on kitsas valge ääris. Taime kõrgus kuni 40 cm. Silindrilised tuped on 8-12 mustjaspruuni hambaga, oksad männaselised, enamasti 4-5 kandilised, tõusvad, tuppedega. Olenedes mulla veerežiimist, võivad risoomid olla 0,3-1 m sügavusel. Risoomi tükeldamine soodustab osja paljunemist. Esineb põldudel, rohumaadel ja jäätmaadel. Eelistab niiskemaid ja happelisemaid muldi ROOMJUURELISED Põldohakas Cirsium arvense (L.) Scop. Roomjuurelised umbrohud paljunevad seemnetega ja vegetatiivselt. Peajuurest kasvavad rõhtsalt külgjuured, millel arenevad lisapungad kust kasvab välja uus taim. Juurte tükeldamine soodustab igati levikut TaskID=1&DatasourceID=1&NameID=162 19

20 Põldohakas Kuulub korvõieliste sugukonda, mitmeaastane roomjuureline umbrohi. Taim cm kõrge, püstine, sirge, ülal harunenud palja varrega. Lehed väga muutliku kujuga, pikliksüstjad, sulgjagused, servast tavaliselt ogahambulised, pealt paljad, alt karvased. Õitseb juulist septembrini. Taim on kahekojaline, emasõitega korvikud on veidi väiksemad. Kroon sügavalt viiehambaline, õied punakasvioletsed. Seemnis on äraspidimunajas, piklikovaalne, veidi kõverdunud. Üks taim võib anda seemet. Seemned idanevad suhteliselt aeglaselt, tärkavad kuni 4-5 cm sügavuselt. Minimaalne idanemistemperatuur 6-8 C. Idanemisvõime säilib aastat. Kevadel seemnest arenenud taimel kasvab algul sammasjas peajuur, sellest arenevad mitmes sügavuses horisontaalsed room juured. Roomjuurte rohketest lisapungadest kasvavad mullapinnale uued võrsed. Põld-piimohakas Sonchus arvensis L TaskID=1&DatasourceID=1&NameID=157 Põld-piimohakas Kuulub korvõieliste sugukonda, mitmeaastane roomjuureline umbrohi. Taim on cm kõrgune, püstise, ülalt haruneva varrega. Ebakorrapäraselt sulglõhised, veidi jäigad lihtlehed, mille alusel on kõrvakesed. Varrelehed on sageli alusel südajad. Leheserv on ogajate madalate hammastega. Alumistel lehtedel on tiivuline roots, ülemised on rootsutud. Lehed on pealt rohelised, veidi läikivad, alt sinakasrohelised ja matid. Õied erekollased, koondunud liitõisikusse. Õitseb juunist augustini. Paljuneb seemnete ja roomjuurtega. Roomjuurtel on arvukalt pungi, millest kasvavad võrsed. Roomjuured on väga rabedad ja tükelduvad mullaharimisel kergesti, neist tükikestest arenevad uued taimed. Üks taim võib anda vilja. Seeme idaneb 3 cm sügavuselt ja säilitab eluvõime mullas kuni 5 aastat. Väike oblikas Rumex acetosella L. pflowers/rumex.acetosella.html polygona/rumex/rumeact2.jpg 118 Väike oblikas Kuulub sugukonda tatralised, mitmeaastane roomjuureline umbrohi. Taim on cm kõrgune, püstise varrega mis on keskkohalt harunenud, vaoline, palja ja sageli punakas. Lehed odaja alusega, paljad, mõnikord punakad. Leherood on raskesti eristatavad. Lehe suurus ja rootsu pikkus vähenevad varre tipu suunas. Õitseb maist augustini. Õisik hõre, lehitu pööris. Paljuneb seemnetega ja juuretükikestega. Üks taim võib anda vilja. Seeme tärkab mullast kuni 4-5 cm sügavuselt, idaneb kiiresti ja võib säilitada idanemisvõime üle 10 (kuni 40) aasta. Esimesel aastal areneb seemnest leheko darik, õitseb teisel aastal. Kui mullaharimisel juur tükeldub, arenevad juurel olevatest pungadest uued taimed. Harilik hiirehernes Vicia cracca

21 Harilik hiirehernes Kuulub liblikõieliste sugukonda, mitmeaastane roomjuurtega umbrohi. Taime pikkus (120) cm. Vars lamav või roniv, vaoline, enamasti harunenud, kaetud lühikeste karvadega. Paarissulgjad liitlehed 9-12 paari sulglehekestega. Lehtedel on harunenud köitraod. Lehe pikkus 5-12 cm. Õied on koondunud kaupa tihedatesse ühekülgsetesse kobaratesse. Kroon sinakaslilla. Õitseb juunist augusti või septembrini. Üks taim annab kuni seemet, mis idanevad kuni 10 cm sügavuselt. Minimaalne idanemistemperatuur 4-6 C, seeme idanemisvõime säilib mullas kuni 5 aastat. Levib seemnetega ja roomjuurtega. Kasvab toitaineterikastel, nii niiskematel kui kuivematel muldadel Tänan tähelepanu eest! 21