Microsoft Word - Tekst2.doc

Väljavõte

1 EsA EESTI RAHVASTIK RAHVA- LOENDUSTE ANDMETEL POPULATION OF ESTONIA BY POPULATION CENSUSES II EESTI E STATISTIKAAMET T S T I A A T STATISTICAL T S T I A OFFICE F OF ESTONIA TALLINN L N

2 ISBN Eesti Statistikaamet, 1996 Käesolevas väljaandes sisalduvate andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale When using or quoting the data included in this issue, please indicate the source

3 SISUKORD EESSÕNA... 9 MÄRKIDE SELETUS TABELID V RAHVASTIKU ELATUSALLIKAD 5.1 RAHVASTIK ELATUSALLIKA JÄRGI, 1959, 1970, 1979, TALLINNA ELANIKKOND ELATUSALLIKA JÄRGI, 1959, 1970, 1979, TÖÖEAST NOOREM RAHVASTIK ELATUSALLIKA JÄRGI, 1959, 1970, 1979, TÖÖEAST NOOREM TALLINNA ELANIKKOND ELATUSALLIKA JÄRGI, 1959, 1970, 1979, TÖÖEALINE RAHVASTIK ELATUSALLIKA JÄRGI, 1959, 1970, 1979, TÖÖEALINE TALLINNA ELANIKKOND ELATUSALLIKA JÄRGI, 1959, 1970, 1979, TÖÖEAST VANEM RAHVASTIK ELATUSALLIKA JÄRGI, 1959, 1970, 1979, TÖÖEAST VANEM TALLINNA ELANIKKOND ELATUSALLIKA JÄRGI, 1959, 1970, 1979, RAHVASTIK VANUSE JA ELATUSALLIKA JÄRGI, RAHVASTIK VANUSE JA ELATUSALLIKA JÄRGI, TALLINNA ELANIKKOND VANUSE JA ELATUSALLIKA JÄRGI, RAHVASTIK VANUSE JA ELATUSALLIKA JÄRGI, TALLINNA ELANIKKOND VANUSE JA ELATUSALLIKA JÄRGI, RAHVASTIK VANUSE JA ELATUSALLIKA JÄRGI, TALLINNA ELANIKKOND VANUSE JA ELATUSALLIKA JÄRGI, RAHVASTIK VANUSE JA ELATUSALLIKA JÄRGI, 1959 (1000 elaniku kohta) RAHVASTIK VANUSE JA ELATUSALLIKA JÄRGI, 1970 (1000 elaniku kohta) TALLINNA ELANIKKOND VANUSE JA ELATUSALLIKA JÄRGI, 1970 (1000 elaniku kohta) RAHVASTIK VANUSE JA ELATUSALLIKA JÄRGI, 1979 (1000 elaniku kohta) TALLINNA ELANIKKOND VANUSE JA ELATUSALLIKA JÄRGI, 1979 (1000 elaniku kohta) RAHVASTIK VANUSE JA ELATUSALLIKA JÄRGI, 1989 (1000 elaniku kohta) TALLINNA ELANIKKOND VANUSE JA ELATUSALLIKA JÄRGI, 1989 (1000 elaniku kohta) ARVUKAMAD RAHVUSED ELATUSALLIKA JÄRGI, 1970 (alkaline rahvastik) ARVUKAMAD RAHVUSED ELATUSALLIKA JÄRGI, ARVUKAMAD RAHVUSED ELATUSALLIKA JÄRGI, ARVUKAMAD RAHVUSED ELATUSALLIKA JÄRGI, 1970 (alkaline rahvastik; 1000 elaniku kohta) ARVUKAMAD RAHVUSED ELATUSALLIKA JÄRGI, 1979 (1000 elaniku kohta) ARVUKAMAD RAHVUSED ELATUSALLIKA JÄRGI, 1989 (1000 elaniku kohta) ARVUKAMAD RAHVUSED TALLINNAS ELATUSALLIKA JÄRGI, 1970 (alkaline rahvastik)

4 5.30 ARVUKAMAD RAHVUSED TALLINNAS ELATUSALLIKA JÄRGI, 1970 (alaline rahvastik; 1000 elaniku kohta) ARVUKAMAD RAHVUSED TALLINNAS ELATUSALLIKA JÄRGI, ARVUKAMAD RAHVUSED TALLINNAS ELATUSALLIKA JÄRGI, 1979 (1000 elaniku kohta ) ARVUKAMAD RAHVUSED TALLINNAS ELATUSALLIKA JÄRGI, ARVUKAMAD RAHVUSED TALLINNAS ELATUSALLIKA JÄRGI, 1989 (1000 elaniku kohta ) RAHVASTIK ELATUSALLIKAKS OLEVA MAJANDUSHARU JÄRGI, 1959, TALLINNA ELANIKKOND ELATUSALLIKAKS OLEVA MAJANDUSHARU JÄRGI, 1959, RAHVASTIK ELATUSALLIKAKS OLEVA MAJANDUSHARU JÄRGI, 1979, TALLINNA ELANIKKOND ELATUSALLIKAKS OLEVA MAJANDUSHARU JÄRGI, 1979, KAHE ELATUSALLIKAGA RAHVASTIK TEISE ELATUSALLIKA JÄRGI, KAHE ELATUSALLIKAGA TALLINNA ELANIKKOND TEISE ELATUSALLIKA JÄRGI, VI RAHVASTIKU SOTSIAALNE KOOSSEIS 6.1 RAHVASTIK ÜHISKONDLIKU GRUPI JÄRGI, 1959, 1970, 1979, TALLINNA ELANIKKOND ÜHISKONDLIKU GRUPI JÄRGI, 1959, 1970, 1979, RAHVASTIK ÜHISKONDLIKU GRUPI JA ELATUSALLIKA JÄRGI, TALLINNA ELANIKKOND ÜHISKONDLIKU GRUPI JA ELATUSALLIKA JÄRGI, RAHVASTIK ÜHISKONDLIKU GRUPI JA ELATUSALLIKA JÄRGI, TALLINNA ELANIKKOND ÜHISKONDLIKU GRUPI JA ELATUSALLIKA JÄRGI, RAHVASTIK ÜHISKONDLIKU GRUPI JA ELATUSALLIKA JÄRGI, TALLINNA ELANIKKOND ÜHISKONDLIKU GRUPI JA ELATUSALLIKA JÄRGI, ARVUKAMAD RAHVUSED ÜHISKONDLIKU GRUPI JÄRGI, ARVUKAMAD RAHVUSED ÜHISKONDLIKU GRUPI JÄRGI, 1970 (alaline rahvastik; 1000 elaniku kohta) ARVUKAMAD RAHVUSED TALLINNAS ÜHISKONDLIKU GRUPI JÄRGI, 1970 (alaline rahvastik) ARVUKAMAD RAHVUSED TALLINNAS ÜHISKONDLIKU GRUPI JÄRGI, 1970 (alaline rahvastik; 1000 elaniku kohta) ARVUKAMAD RAHVUSED ÜHISKONDLIKU GRUPI JÄRGI, ARVUKAMAD RAHVUSED ÜHISKONDLIKU GRUPI JÄRGI, 1979 (1000 elaniku kohta) ARVUKAMAD RAHVUSED TALLINNAS ÜHISKONDLIKU GRUPI JÄRGI, ARVUKAMAD RAHVUSED TALLINNAS ÜHISKONDLIKU GRUPI JÄRGI, 1979 (1000 elaniku kohta) ARVUKAMAD RAHVUSED ÜHISKONDLIKU GRUPI JÄRGI, ARVUKAMAD RAHVUSED ÜHISKONDLIKU GRUPI JÄRGI, 1989 (1000 elaniku kohta) ARVUKAMAD RAHVUSED TALLINNAS ÜHISKONDLIKU GRUPI JÄRGI, ARVUKAMAD RAHVUSED TALLINNAS ÜHISKONDLIKU GRUPI JÄRGI, 1989 (1000 elaniku kohta) RAHVASTIK ÜHISKONDLIKU GRUPI JA ELATUSALLIKAKS OLEVA MAJANDUSHARU JÄRGI, TALLINNA ELANIKKOND ÜHISKONDLIKU GRUPI JA ELATUSALLIKAKS OLEVA MAJANDUSHARU JÄRGI, RAHVASTIK ÜHISKONDLIKU GRUPI JA ELATUSALLIKAKS OLEVA MAJANDUSHARU JÄRGI,

5 6.24 TALLINNA ELANIKKOND ÜHISKONDLIKU GRUPI JA ELATUSALLIKAKS OLEVA MAJANDUSHARU JÄRGI, RAHVASTIK ÜHISKONDLIKU GRUPI JA ELATUSALLIKAKS OLEVA MAJANDUSHARU JÄRGI, 1979 (1000 elaniku kohta) TALLINNA ELANIKKOND ÜHISKONDLIKU GRUPI JA ELATUSALLIKAKS OLEVA MAJANDUSHARU JÄRGI, 1979 (1000 elaniku kohta) RAHVASTIK ÜHISKONDLIKU GRUPI JA ELATUSALLIKAKS OLEVA MAJANDUSHARU JÄRGI, 1989 (1000 elaniku kohta) TALLINNA ELANIKKOND ÜHISKONDLIKU GRUPI JA ELATUSALLIKAKS OLEVA MAJANDUSHARU JÄRGI, 1989 (1000 elaniku kohta) VII TÖÖTAV RAHVASTIK MAJANDUSHARU JÄRGI 7.1 TÖÖTAV RAHVASTIK MAJANDUSHARU JÄRGI, 1959, 1970, 1979, TALLINNA TÖÖTAV ELANIKKOND MAJANDUSHARU JÄRGI, 1959, 1970, 1979, TÖÖTAV RAHVASTIK MAJANDUSHARU JA VANUSE JÄRGI, TALLINNA TÖÖTAV ELANIKKOND MAJANDUSHARU JA VANUSE JÄRGI, TÖÖTAV RAHVASTIK MAJANDUSHARU JA VANUSE JÄRGI, 1989 (1000 töötaja kohta) TALLINNA TÖÖTAV ELANIKKOND MAJANDUSHARU JA VANUSE JÄRGI, 1989 (1000 töötaja kohta) TÖÖTAV RAHVASTIK MAJANDUSHARU JA HARIDUSE JÄRGI, TALLINNA TÖÖTAV ELANIKKOND MAJANDUSHARU JA HARIDUSE JÄRGI, TÖÖTAV RAHVASTIK MAJANDUSHARU JA RAHVUSE JÄRGI, TALLINNA TÖÖTAV ELANIKKOND MAJANDUSHARU JA RAHVUSE JÄRGI, TÖÖTAV RAHVASTIK MAJANDUSHARU JA RAHVUSE JÄRGI, 1989 (1000 töötaja kohta) TALLINNA TÖÖTAV ELANIKKOND MAJANDUSHARU JA RAHVUSE JÄRGI, 1989 (1000 töötaja kohta)

6 CONTENTS PREFACE EXPLANATION OF SYMBOLS TABLES V SOURCES OF LIVELIHOOD OF POPULATION 5.1 POPULATION BY SOURCE OF LIVELIHOOD, 1959, 1970, 1979, POPULATION OF TALLINN BY SOURCE OF LIVELIHOOD, 1959, 1970, 1979, UNDER WORKING AGE POPULATION BY SOURCE OF LIVELIHOOD, 1959, 1970, 1979, UNDER WORKING AGE POPULATION OF TALLINN BY SOURCE OF LIVELIHOOD, 1959, 1970, 1979, WORKING AGE POPULATION BY SOURCE OF LIVELIHOOD, 1959, 1970, 1979, WORKING AGE POPULATION OF TALLINN BY SOURCE OF LIVELIHOOD, 1959, 1970, 1979, OVER WORKING AGE POPULATION BY SOURCE OF LIVELIHOOD, 1959, 1970, 1979, OVER WORKING AGE POPULATION OF TALLINN BY SOURCE OF LIVELIHOOD, 1959, 1970, 1979, POPULATION BY AGE AND SOURCE OF LIVELIHOOD, POPULATION BY AGE AND SOURCE OF LIVELIHOOD, POPULATION OF TALLINN BY AGE AND SOURCE OF LIVELIHOOD, POPULATION BY AGE AND SOURCE OF LIVELIHOOD, POPULATION OF TALLINN BY AGE AND SOURCE OF LIVELIHOOD, POPULATION BY AGE AND SOURCE OF LIVELIHOOD, POPULATION OF TALLINN BY AGE AND SOURCE OF LIVELIHOOD, POPULATION BY AGE AND SOURCE OF LIVELIHOOD, 1959 (per 1000 inhabitants) POPULATION BY AGE AND SOURCE OF LIVELIHOOD, 1970 (per 1000 inhabitants) POPULATION OF TALLINN BY AGE AND SOURCE OF LIVELIHOOD, 1970 (per 1000 inhabitants) POPULATION BY AGE AND SOURCE OF LIVELIHOOD, 1979 (per 1000 inhabitants) POPULATION OF TALLINN BY AGE AND SOURCE OF LIVELIHOOD, 1979 (per 1000 inhabitants) POPULATION BY AGE AND SOURCE OF LIVELIHOOD, 1989 (per 1000 inhabitants) POPULATION OF TALLINN BY AGE AND SOURCE OF LIVELIHOOD, 1989 (per 1000 inhabitants) MORE NUMEROUS NATIONALITIES BY SOURCE OF LIVELIHOOD, 1970 (resident population) MORE NUMEROUS NATIONALITIES BY SOURCE OF LIVELIHOOD, MORE NUMEROUS NATIONALITIES BY SOURCE OF LIVELIHOOD, MORE NUMEROUS NATIONALITIES BY SOURCE OF LIVELIHOOD, 1970 (resident population; per 1000 inhabitants) MORE NUMEROUS NATIONALITIES BY SOURCE OF LIVELIHOOD, 1979 (per 1000 inhabitants) MORE NUMEROUS NATIONALITIES BY SOURCE OF LIVELIHOOD, 1989 (per 1000 inhabitants) MORE NUMEROUS NATIONALITIES IN TALLINN BY SOURCE OF LIVELIHOOD, 1970 (resident population)

7 5.30 MORE NUMEROUS NATIONALITIES IN TALLINN BY SOURCE OF LIVELIHOOD, 1970 (resident population; per 1000 inhabitants) MORE NUMEROUS NATIONALITIES IN TALLINN BY SOURCE OF LIVELIHOOD, MORE NUMEROUS NATIONALITIES IN TALLINN BY SOURCE OF LIVELIHOOD, 1979 (per 1000 inhabitants) MORE NUMEROUS NATIONALITIES IN TALLINN BY SOURCE OF LIVELIHOOD, MORE NUMEROUS NATIONALITIES IN TALLINN BY SOURCE OF LIVELIHOOD, 1989 (per 1000 inhabitants) POPULATION BY BRANCH OF ECONOMY AS SOURCE OF LIVELIHOOD, 1959, POPULATION OF TALLINN BY BRANCH OF ECONOMY AS SOURCE OF LIVELIHOOD, 1959, POPULATION BY BRANCH OF ECONOMY AS SOURCE OF LIVELIHOOD, 1979, POPULATION OF TALLINN BY BRANCH OF ECONOMY AS SOURCE OF LIVELIHOOD, 1979, POPULATION WITH TWO SOURCES OF LIVELIHOOD BY SECOND SOURCE OF LIVELIHOOD, POPULATION OF TALLINN WITH TWO SOURCES OF LIVELIHOOD BY SECOND SOURCE OF LIVELIHOOD, VI SOCIAL COMPOSITION OF POPULATION 6.1 POPULATION BY SOCIAL GROUP, 1959, 1970, 1979, POPULATION OF TALLINN BY SOCIAL GROUP, 1959, 1970, 1979, POPULATION BY SOCIAL GROUP AND SOURCE OF LIVELIHOOD, POPULATION OF TALLINN BY SOCIAL GROUP AND SOURCE OF LIVELIHOOD, POPULATION BY SOCIAL GROUP AND SOURCE OF LIVELIHOOD, POPULATION OF TALLINN BY SOCIAL GROUP AND SOURCE OF LIVELIHOOD, POPULATION BY SOCIAL GROUP AND SOURCE OF LIVELIHOOD, POPULATION OF TALLINN BY SOCIAL GROUP AND SOURCE OF LIVELIHOOD, MORE NUMEROUS NATIONALITIES BY SOCIAL GROUP, MORE NUMEROUS NATIONALITIES BY SOCIAL GROUP, 1970 (resident population; per 1000 inhabitants) MORE NUMEROUS NATIONALITIES IN TALLINN BY SOCIAL GROUP, 1970 (resident population) MORE NUMEROUS NATIONALITIES IN TALLINN BY SOCIAL GROUP, 1970 (resident population; per 1000 inhabitants) MORE NUMEROUS NATIONALITIES BY SOCIAL GROUP, MORE NUMEROUS NATIONALITIES BY SOCIAL GROUP, 1979 (per 1000 inhabitants) MORE NUMEROUS NATIONALITIES IN TALLINN BY SOCIAL GROUP, MORE NUMEROUS NATIONALITIES IN TALLINN BY SOCIAL GROUP, 1979 (per 1000 inhabitants) MORE NUMEROUS NATIONALITIES BY SOCIAL GROUP, MORE NUMEROUS NATIONALITIES BY SOCIAL GROUP, 1989 (per 1000 inhabitants) MORE NUMEROUS NATIONALITIES IN TALLINN BY SOCIAL GROUP, MORE NUMEROUS NATIONALITIES IN TALLINN BY SOCIAL GROUP, 1989 (per 1000 inhabitants) POPULATION BY SOCIAL GROUP AND BRANCH OF ECONOMY AS SOURCE OF LIVELIHOOD, POPULATION OF TALLINN BY SOCIAL GROUP AND BRANCH OF ECONOMY AS SOURCE OF LIVELIHOOD, POPULATION BY SOCIAL GROUP AND BRANCH OF ECONOMY AS SOURCE OF LIVELIHOOD,

8 6.24 POPULATION OF TALLINN BY SOCIAL GROUP AND BRANCH OF ECONOMY AS SOURCE OF LIVELIHOOD, POPULATION BY SOCIAL GROUP AND BRANCH OF ECONOMY AS SOURCE OF LIVELIHOOD, 1979 (per 1000 inhabitants) POPULATION OF TALLINN BY SOCIAL GROUP AND BRANCH OF ECONOMY AS SOURCE OF LIVELIHOOD (per 1000 inhabitants) POPULATION BY SOCIAL GROUP AND BRANCH OF ECONOMY AS SOURCE OF LIVELIHOOD, 1989 (per 1000 inhabitants) POPULATION OF TALLINN BY SOCIAL GROUP AND BRANCH OF ECONOMY AS SOURCE OF LIVELIHOOD, 1989 (per 1000 inhabitants) VII WORKING POPULATION BY BRANCH OF ECONOMY 7.1 WORKING POPULATION BY BRANCH OF ECONOMY, 1959, 1970, 1979, WORKING POPULATION OF TALLINN BY BRANCH OF ECONOMY, 1959, 1970, 1979, WORKING POPULATION BY BRANCH OF ECONOMY AND AGE, WORKING POPULATION OF TALLINN BY BRANCH OF ECONOMY AND AGE, WORKING POPULATION BY BRANCH OF ECONOMY AND AGE, 1989 (per 1000 workers) WORKING POPULATION OF TALLINN BY BRANCH OF ECONOMY AND AGE, 1989 (per 1000 workers) WORKING POPULATION BY BRANCH OF ECONOMY AND EDUCATIONAL LEVEL, WORKING POPULATION OF TALLINN BY BRANCH OF ECONOMY AND EDUCATIONAL LEVEL, WORKING POPULATION BY BRANCH OF ECONOMY AND NATIONALITY, WORKING POPULATION OF TALLINN BY BRANCH OF ECONOMY AND NATIONALITY, WORKING POPULATION BY BRANCH OF ECONOMY AND NATIONALITY, 1989 (per 1000 workers) WORKING POPULATION OF TALLINN BY BRANCH OF ECONOMY AND NATIONALITY, 1989 (per 1000 workers)

9 EESSÕNA Kogumik Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel sisaldab 1959., 1970., ja aastal Eestis toimunud rahvaloenduste andmeid. Nimetatud loendused viidi läbi üleliiduliste rahvaloenduste raames ning üleliiduliste programmide alusel nii küsimustike kui ka väljundtabelite osas. Klassifitseerimisel olid aluseks üleliidulised klassifikaatorid ehk sõnastikud, mis olid koostatud vastava aasta rahvaloenduse tarbeks. Kogumik on koostatud olemasolevate väljundtabelite baasil. Kogumiku 1. osa sisaldab neli peatükki: I RAHVASTIKU KOGUARV JA PAIKNEMINE; II RAHVUS, EMAKEEL JA TEISE KEELE VALDAMINE; III RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS; IV HARIDUS JA ÕPPIMINE. Käesolev väljaanne on kogumiku 2. osa ja sisaldab kolm peatükki: V RAHVASTIKU ELATUSALLIKAD; VI RAHVASTIKU SOTSIAALNE KOOSSEIS; VII TÖÖTAV RAHVASTIK MAJANDUSHARU JÄRGI. Järgnevalt on esitatud selgitused kogumikus kasutatud mõistete kohta. Rahvaloenduse kriitiline moment on ajamoment kuupäev ja kellaaeg, mis seisuga rahvaarv ja muud tunnused fikseeritakse. Kellaaajaks oli kell öösel vastu nimetatud perioodi alguskuupäeva. Rahvaloenduste kriitilised momendid ning loenduste perioodid olid järgmised: 15. jaanuar 1959; ; 15. jaanuar 1970; ; 17. jaanuar 1979; ; 12. jaanuar 1989; Rahvaloendused viidi läbi nimetatud kriitilistel momentidel fikseeritud vabariigisisese haldusjaotuse alusel. Rahvaloendustel fikseeriti kaks rahvastikukategooriat: faktiline (kohalolev) ning alaline rahvastik. Loenduslehtedele kanti loendajate poolt kõik ajutiselt või alaliselt elunevad isikud elukoha järgi, mitte aga töö- või teenistuskoha järgi. Andmed kanti loenduslehtedele loendatava suulise ütluse alusel, dokumente ei küsitud. Faktiline rahvastik loenduse kriitilisel momendil kohalolev alaline elanikkond ja lisaks sellele loenduse kriitilisel momendil ajutiselt kohalolevad isikud. Alaline rahvastik isikud, kes alaliselt elunesid antud haldusüksuse territooriumil ja viibisid kohal; samuti antud haldusüksuse alalised elanikud, kes olid ajutiselt ära, kui nende äraolek ei ületanud 6 kuud. Alalise rahvastiku hulka arvati ka isikud, kes olid saabunud antud asulasse alaliselt elama, õppima või töötama, kuigi nende kohalolek oli kestnud alla 6 kuu. Sõjaväes aega teenivad sõdurid loendati nende teenistuskohas, kuid arvestati üldjuhul teenistuseelse elukoha alaliste elanikena. Kinnipidamiskohtades viibivad isikud loendati alaliste elanikena kinnipidamiskoha asukohas. Kohalviibivate alaliste elanikena nende alalises elukohas loendati välismaale komandeeringusse (alla 1 kuu) sõitnud isikud ning välismaale puhkusele, külla, ravile või turismireisile sõitnud isikud olenemata äraoleku kestusest. Meremehed ja teised laevadel töötavad isikud arvestati kohalviibivate alaliste elanikena nende alaliseks elukohaks olnud haldusüksuse territooriumil. 9

10 Rahvastiku kohta on andmed toodud järgmises jaotuses: kogurahvastik, linnarahvastik, maarahvastik, Tallinna linna elanikkond. Igas alajaotuses on eristatud rahvastik ka soo järgi, s. o. mehed ja naised. Linnarahvastik isikud, kes elasid linnades ja alevites. Maarahvastik isikud, kes elasid alevikes ja külades. Kogurahvastik hõlmab nii linnarahvastiku kui ka maarahvastiku. Alates aasta loendusest kasutati Nõukogude rahvaloendustel kahte küsimustikku: a) küsimustik kogu elanikkonnale, s. o. kõikse loenduse küsimustik ning b) küsimustik ühele neljandikule elanikkonnast, s. o. väljavõttelise loenduse küsimustik. Lisaks kõikse loenduse küsimustele sisaldas väljavõttelise loenduse küsimustik täiendavaid küsimusi isiku töökoha, tegevusala ning ühiskondliku grupi kohta. Saadud tulemused laiendati kogurahvastikule. Kõikides peatükkides (V, VI, VII) on rahvastiku jaotus esitatud ka soo järgi, mis on ka märgitud tabelite päistes, kuid soo järgi jaotust pole märgitud tabelite pealkirjades. V peatükis (RAHVASTIKU ELATUSALLIKAD) on andmed toodud järgmiselt: ja aastal faktilise rahvastiku kohta ning ja aastal alalise rahvastiku kohta, kui ei ole eraldi märkust pealkirjas. VI peatükis (RAHVASTIKU SOTSIAALNE KOOSSEIS) ja VII peatükis (TÖÖTAV RAHVASTIK MAJANDUSHARU JÄRGI) on aasta andmed toodud faktilise rahvastiku kohta ning 1970., ja aasta andmed alalise rahvastiku kohta. Elatusallikas (töö; isiklik abimajapidamine; pension ja riiklik ülalpidamine; stipendium; ülalpidamisel; muu või teadmata) oli kõigil neljal rahvaloendusel kõikse loenduse küsimuseks, s. o. küsimus elatusallika kohta esitati kõigile loendatavatele , ja aasta rahvaloendustel märgiti iga isiku puhul ära ainult üks peamine elatusallikas aasta rahvaloendusel märgiti ära ka küsitletava teine elatusallikas, kui see oli olemas. Töötavate isikutena arvestati kõik alaliselt töötavad (välja arvatud isiklikus abimajandis rakendatud) ja oma töö eest tasu saavad isikud, sõltumata sellest, kas neil oli või ei olnud teisi elatusallikaid, s. t. töö loeti nende peamiseks elatusallikaks. Töötavate hulka arvati ka tööstuskoolides ning ümberõppe- või täienduskursustel õppijad, lapsehoolduspuhkusel viibivad naised, kel tööleping säilis, pensionärid ja stipendiaadid, kes käisid alalisel tööl, samuti ka hooajatöölised, ehkki nad loenduse kriitilisel momendil ei töötanud , ja aasta rahvaloendustel loeti töötavateks ka isikud, kes ühe kuu jooksul ei olnud töötanud töökoha vahetamise tõttu aasta rahvaloendusel märgiti töötavateks isikud, kes ei olnud töötanud töökoha vahetamise tõttu kuni kolm nädalat. Isikliku abimajapidamisega tegelevate isikute hulka arvati isikud, kes olid hõivatud ainult põllutööga või koduloomade kasvatamisega oma isiklikus abimajapidamises. Pensionäride ja teiste riigi ülalpidamisel olevate isikute hulka on arvatud isikud, kelle peamiseks elatusallikaks oli pension või riiklik toetus (näiteks paljulapselised ja üksikemad ning naised, kellele maksti toetust kuni lapse aastaseks saamiseni jne.); samuti lastekodudes, vanurite ja invaliidide internaatkodudes elunenud isikud ning riigi täielikul ülalpidamisel olnud kutse(kesk)koolide õpilased. Stipendiaatide hulka arvati õppijad, kes said stipendiumi (nad ei töötanud üldse või töötasid ajutiselt). Ülalpeetavate hulka arvati isikud, kellel ei olnud iseseisvat tuluallikat ja kes olid sugulaste või teiste isikute ülalpidamisel. Ülalpeetavad olid stipendiumi mittesaavad lapsed, koduperenaised ning pensioni mittesaavad töövõimetud isikud. Samuti loeti ülalpeetavate hulka isikud, kellele maksti alimente. Muu elatusallikas märgiti isikutele, kelle elatusallikaks olid säästud või ruumide üürileandmine. Muu elatusallikas märgiti ka vaimulikele ja neile, keda ei saanud arvata ühtegi teise rühma. Sõjaväes aega teenivatele isikutele märgiti see elatusallikas, mis neil oli olnud enne sõjaväkke kutsumist. 10

11 Ühiskondlik grupp (tööline; teenistuja; kolhoosnik; muu või teadmata grupp) oli kõikse loenduse küsimuseks ainult aastal , ja aasta rahvaloendustel esitati küsimus sotsiaalse kuuluvuse kohta ainult ühele neljandikule elanikkonnast, s. t. ühiskondlik grupp oli väljavõttelise loenduse küsimuseks. Tööliseks loeti isik, kes töötas riiklikus, kooperatiivses või ühiskondlikus ettevõttes, asutuses või organisatsioonis ning tegi valdavalt kehalist tööd. Teenistujaks loeti isik, kes töötas riiklikus, kooperatiivses või ühiskondlikus ettevõttes, asutuses või organisatsioonis ning tegi valdavalt vaimset tööd. Kolhoosnikuks loeti kõik kolhoosi liikmed, kes töötasid alaliselt kolhoosis. See, kas nad tegid valdavalt kehalist või vaimset tööd, ei omanud tähtsust. Teistesse ühiskondlikesse gruppidesse on arvatud individuaaltöötajad, käsitöölised, üksiktalunikud ja vaimulikud. Isikud, kes tegelesid ainult põllutööga või koduloomade kasvatamisega oma isiklikus abimajapidamises, arvestati selle ühiskondliku grupi hulka, kuhu nad kuulusid enne, kui hakkasid tegelema isikliku abimajapidamisega. Lapsevanemate, sugulaste või teiste isikute poolt ülalpeetavad isikud loeti neid ülalpidava isiku ühiskondlikku gruppi. Mittetöötavatele pensionäridele ja stipendiaatidele märgiti see ühiskondlik grupp, kuhu nad kuulusid enne, kui hakkasid pensioni või stipendiumi saama. Töökoht oli kõikse loenduse küsimuseks ainult aastal , ja aasta rahvaloendustel oli töökoht väljavõttelise loenduse küsimuseks, s. t. andmed töökoha kohta koguti ainult ühelt neljandikult rahvastikust. Töötav rahvastik on rühmitatud majandusharude järgi vastavalt sellele, millisesse majandusharusse kuulus klassifikatsiooni järgi küsitletava töökohaks olev ettevõte, asutus või kolhoos. Tabelites on kasutatud järgmist majandusharude klassifikatsiooni: a) tootmisharud: 1) tööstus; 2) põllu- ja metsamajandus; 3) transport ja side; 4) ehitus; 5) kaubandus, toitlustus, varustamine ja turustamine, varumine; 6) muud tootmisharud; b) mittetootmisharud: 1) elamumajandus ja olmeteenindus; 2) tervishoid, kehakultuur ja sotsiaalkindlustus; 3) haridus, kultuur ja kunst, teadus ja teaduse teenindamine; 4) krediteerimine ja riiklik kindlustus, juhtimine, partei- ja ühiskondlikud organisatsioonid; c) majandusharudeks jaotamata. Individuaaltöötajad, käsitöölised ja üksiktalunikud on arvatud sellesse majandusharusse, kuhu kuulus nende tegevusala. Ülalpeetavad arvati sellesse majandusharusse, kuhu liigitati teda ülalpidav isik. Käesoleva kogumiku koostasid rahvaloenduse sektori töötajad Inge Nael, Kalev Noorkõiv ja Kirill Volkovski. Trükiks valmistas ette Inge Nael. Töid juhendas rahvastikustatistika ja rahvaloenduse teenistuse nõunik Lembit Tepp. 11

12 PREFACE The publication Population of Estonia by Population Censuses contains the data of the population censuses held in Estonia in 1959, 1970, 1979 and These censuses were carried out in the framework of all-union population censuses and on the basis of all-union programmes, regarding both questionnaires and output tables. In classification one proceeded from all-union classifiers or glossaries which had been compiled for the census of the given year. The publication has been compiled on the basis of existing output tables. Part I of the reference book consisted of four chapters: I TOTAL POPULATION AND ITS LOCATION; II NATIONALITY, MOTHER TONGUE AND KNOWLEDGE OF OTHER LANGUAGE; III SEX AND AGE DISTRIBUTION OF THE POPULATION; IV EDUCATION AND STUDIES OF THE POPULATION. The present publication is Part II of the reference book and consists of three chapters: V SOURCES OF LIVELIHOOD OF POPULATION; VI SOCIAL COMPOSITION OF POPULATION; VII WORKING POPULATION BY BRANCH OF ECONOMY. The following is the explanation of terms used in this reference book. The critical moment of the population census is the moment date and time when the population and other characteristics are established. The time was 00:00 hours at night before the starting date of the respective period. The critical moments and periods of censuses were the following: January 15, 1959; ; January 15, 1970; ; January 17, 1979; ; January 12, 1989; The censuses were carried out according to the administrative distribution of the republic as it existed at those critical moments. Two categories of population were established at censuses: actual (de facto) and resident population. Enumerators recorded all transients (visitors) and permanent residents on census sheets by place of residence, not by place of work or service. Data were written on census sheets according to the oral statement of the person questioned; documents were not asked. Actual population were permanent residents and transients (visitors) who were in the territory of the given city, town or rural municipality (village council) at the critical moment of the census. Resident population were persons who lived permanently and were in the territory of the same city, town or rural municipality (village council); also persons who lived permanently in the territory of the given city, town or rural municipality (village council) and were temporarily absent if their absence did not exceed 6 months. The resident population involved also the persons who had come to live permanently, study or work at the given agglomeration, although their stay had lasted less then 6 months. Soldiers serving their time in the military were enumerated at their place of service but were counted by the pre-service place of residence of conscripts. Persons kept in places of detention were enumerated at their place of detention. Persons who had travelled abroad on a business trip (for less than 1 month) and persons who had travelled abroad on holidays, to visit someone, to get medical treatment, or on a tourist trip, were counted at their permanent place of residence regardless of the length of the trip. Sailors and other persons working on ships were counted according to the address of their place of residence. 12

13 Data on population have been brought out in the following distribution: total population, urban population, rural population and the population of the city of Tallinn. In every division the population has been distinguished also by sex, i. e. by males and females. Urban population are persons living in towns and boroughs. Rural population are persons who live in small towns and villages. Total population comprises both urban and rural population. Starting from 1970 two questionnaires were used in the all-union Population Censuses: a) questionnaire for the whole population, i. e. questionnaire of the complete coverage and b) questionnaire for one quarter of the population, i. e. the questionnaire of the sample coverage. Besides questions of the first mentioned questionnaire, the second questionnaire included questions about work-place, occupation and social group. The collected data were extended for the whole population. In all chapters the data have been presented by sex mentioned also in the heads of the tables but not mentioned in the headings of the tables. In chapter V (POPULATION BY SOURCE OF LIVELIHOOD) data have been presented as follows: in 1959 and 1970 on actual population, and in 1979 and 1989 on resident population if there is no note below title. In chapters VI (POPULATION BY SOCIAL STATUS) and VII (WORKING POPULATION BY BRANCH OF ECONOMY) data in 1959 have been presented on actual population, and in 1970, 1979 and 1989 on resident population. Source of livelihood (work, work in individual subsidiary household, pension and other state maintenance, grant-aided scholarship, dependant, other and unknown source of livelihood) was the question for the whole population in every census. In 1959, 1970 and 1979 only one main source of livelihood was entered for every person. In 1989 also the second source of livelihood if it existed was entered. Accounted as working persons were all persons who had permanent work (without persons who worked in individual subsidiary household) and got wages or salary, regardless of whether they had or did not have other sources of livelihood, i. e. work was accounted as their main source of livelihood. Accounted as working persons were also persons who studied in technical schools or on courses, women who were on child care leave (if their labour contract was not disrupted), pensioners and grant-aided scholars if they had permanent work as well and seasonal workers although they did not work at the critical moment of the population census. In 1959, 1970 and 1979, persons who had not worked for one month because of the change of workplace were also accounted as working persons. In 1989 those persons were accounted as working persons who had not worked for up to three weeks because of the change of work-place. Accounted as persons working in individual subsidiary household were those who were doing only farm-work or breeding cattle in individual subsidiary households. Accounted as pensioners and other persons of state maintenance were persons whose main source of livelihood was pension or state grant (multi-children and single mothers, women who were paid allowance until the child was one year old, etc.); and persons who lived in orphanages or homes for aged people and invalids, and persons who studied at technical schools and were fully on state maintenance. Accounted as grant-aided scholars were persons who were paid scholarship. Accounted as dependants were persons who did not have their own source of livelihood and were on maintenance of other persons. Dependants were children who did not receive scholarships, housewives and disabled persons who did not get pension. Dependants also included persons who were paid alimony. 13

14 Other source of livelihood was entered for persons whose source of livelihood were savings or rent. Other source of livelihood was entered also for ministers and persons who could not be included in any other group. Soldiers serving their time in the military were accounted by the source of livelihood which they had on the pre-service place of residence of conscripts. Social group (manual worker, non-manual worker, collective farmer and other) was the question for the whole population only in In 1970, 1979 and 1989 social group was the question of the sample coverage, i. e. it was the question for one quarter of the population. Manual worker was marked for the persons who worked in state, co-operative and social enterprises or organizations and did mainly physical work. Non-manual worker was marked for the persons who worked in state, co-operative and social enterprises or organizations and did mainly intellectual work. Collective farmer was marked for all members of collective farm who worked permanently in collective farm. It was unimportant whether they did mainly physical or intellectual work. Accounted in other social groups were individual workers, handicraftsmen, farmers and ministers. Persons who were doing only field work and cattle-breeding in individual subsidiary households, were accounted by the social group which they had before they belonged to individual subsidiary households. Dependants who were on maintenance of their parents, relatives or other persons were accounted by the social group of their maintainers. Pensioners and grant-aided scholars were accounted by the social group which they had before receiving pension or scholarship. Place of work was the question for the whole population only in In 1970, 1979 and 1989 place of work was the question of the sample coverage, i.e. it was the question for one quarter of the population. Working population was distributed by branches of economy taking into consideration the enterprise, institution or collective farm where the person was working. In tables data have been brought out in the following distribution by branch of economy: a) production: 1) industry; 2) agriculture and forestry; 3) transport and communications; 4) construction; 5) trade, catering, marketing and supply, 6) other branches; b) non-production: 1) housing economy and services; 2) public health, physical culture and social security; 3) education, culture and art, science and service of science; 4) crediting and state insurance, administration, party and social organizations; c) not divided by branches of economy. Individual workers, handicraftsmen and farmers were accounted for by the branch of economy of their business. Dependants were accounted for by the branch of economy of their maintainers. The publication was compiled by the specialists of the Population Census Section Inge Nael, Kalev Noorkõiv and Kirill Volkovski. The publication was prepared for printing by Inge Nael. The work was supervised by Lembit Tepp, counsellor of the Population Statistics and Population Census Division. 14

15 MÄRKIDE SELETUS EXPLANATION OF SYMBOLS... andmeid ei ole saadud või need on ebakindlad avaldamiseks data not available - nähtust ei esinenud magnitude nil 0 näitaja väärtus väiksem kui pool kasutatud mõõtühikust magnitude less than half of the unit employed < vanuse juures tähistab märgitud vanusest nooremate isikute vanust when with age, indicates the age of persons younger than the given age + lisatuna vanusele tähistab märgitud vanusest vanemate isikute vanust when added to age, indicates the age of persons older than the given age 15

16

17 TABELID TABLES V RAHVASTIKU ELATUSALLIKAD V SOURCES OF LIVELIHOOD OF POPULATION VI RAHVASTIKU SOTSIAALNE KOOSSEIS VI SOCIAL COMPOSITION OF POPULATION VII TÖÖTAV RAHVASTIK MAJANDUSHARU JÄRGI VII WORKING POPULATION BY BRANCH OF ECONOMY 17

18 5.1 RAHVASTIK ELATUSALLIKA JÄRGI, 1959, 1970, 1979, POPULATION BY SOURCE OF LIVELIHOOD, 1959, 1970, 1979, 1989 Rea nr Kogu- % Kogu- % Kogu- % Elatusallikas, rahvas- kogu- rahvas- kogu- rahvas- kogusugu tik arvust tik arvust tik arvust Total Share Total Share Total Share popu- in total popu- in total popu- in total Row lation number, lation number, lation number, No. % % % Kogurahvastik 1 Kokku töötavad isikud isikliku abimajapidamisega tegelevad isikud stipendiaadid pensionärid ja teised riigi ülalpidamisel olevad isikud ülalpeetavad neist õpilased isikud, kellel on muu elatusallikas või kelle elatusallikas on teadmata Mehed töötavad isikud isikliku abimajapidamisega tegelevad isikud stipendiaadid pensionärid ja teised riigi ülalpidamisel olevad isikud ülalpeetavad neist õpilased isikud, kellel on muu elatusallikas või kelle elatusallikas on teadmata Naised töötavad isikud isikliku abimajapidamisega tegelevad isikud stipendiaadid pensionärid ja teised riigi ülalpidamisel olevad isikud ülalpeetavad neist õpilased isikud, kellel on muu elatusallikas või kelle elatusallikas on teadmata

19 5.1 Järg 5.1 Cont. Juurdekasv, vähenemine (-) Rea , % (inimest) nr. Kogu- % a a a rahvas- kogu- suhtes suhtes suhtes Source of livelihood, tik arvust sex Total Share In 1989, % Increase, decrease (-) popu- in total in relation to (persons) lation number, Row % No. Total population Total 1 of whom: working persons 2 persons working in individual subsidiary household grant-aided scholars 4 pensioners and other persons of state maintenance dependants of whom pupils 7 persons with other 8 and unknown source of livelihood Males 1 of whom: working persons 2 persons working in individual subsidiary household grant-aided scholars 4 pensioners and other persons of state maintenance dependants of whom pupils 7 persons with other 8 and unknown source of livelihood Females 1 of whom: working persons 2 persons working in individual subsidiary household grant-aided scholars 4 pensioners and other persons of state maintenance dependants of whom pupils 7 persons with other 8 and unknown source of livelihood 19

20 5.1 Järg 5.1 Cont. Rea nr Kogu- % Kogu- % Kogu- % Elatusallikas, rahvas- kogu- rahvas- kogu- rahvas- kogusugu tik arvust tik arvust tik arvust Total Share Total Share Total Share popu- in total popu- in total popu- in total Row lation number, lation number, lation number, No. % % % Linnarahvastik 1 Kokku töötavad isikud isikliku abimajapidamisega tegelevad isikud stipendiaadid pensionärid ja teised riigi ülalpidamisel olevad isikud ülalpeetavad neist õpilased isikud, kellel on muu elatusallikas või kelle elatusallikas on teadmata Mehed töötavad isikud isikliku abimajapidamisega tegelevad isikud stipendiaadid pensionärid ja teised riigi ülalpidamisel olevad isikud ülalpeetavad neist õpilased isikud, kellel on muu elatusallikas või kelle elatusallikas on teadmata Naised töötavad isikud isikliku abimajapidamisega tegelevad isikud stipendiaadid pensionärid ja teised riigi ülalpidamisel olevad isikud ülalpeetavad neist õpilased isikud, kellel on muu elatusallikas või kelle elatusallikas on teadmata

21 5.1 Järg 5.1 Cont. Juurdekasv, vähenemine (-) Rea , % (inimest) nr. Kogu- % a a a rahvas- kogu- suhtes suhtes suhtes Source of livelihood, tik arvust sex Total Share In 1989, % Increase, decrease (-) popu- in total in relation to (persons) lation number, Row % No. Urban population Total 1 of whom: working persons 2 persons working in individual subsidiary household grant-aided scholars 4 pensioners and other persons of state maintenance dependants of whom pupils 7 persons with other 8 and unknown source of livelihood Males 1 of whom: working persons 2 persons working in individual subsidiary household grant-aided scholars 4 pensioners and other persons of state maintenance dependants of whom pupils 7 persons with other 8 and unknown source of livelihood Females 1 of whom: working persons 2 persons working in individual subsidiary household grant-aided scholars 4 pensioners and other persons of state maintenance dependants of whom pupils 7 persons with other 8 and unknown source of livelihood 21

22 5.1 Järg 5.1 Cont. Rea nr Kogu- % Kogu- % Kogu- % Elatusallikas, rahvas- kogu- rahvas- kogu- rahvas- kogusugu tik arvust tik arvust tik arvust Total Share Total Share Total Share popu- in total popu- in total popu- in total Row lation number, lation number, lation number, No. % % % Maarahvastik 1 Kokku töötavad isikud isikliku abimajapidamisega tegelevad isikud stipendiaadid pensionärid ja teised riigi ülalpidamisel olevad isikud ülalpeetavad neist õpilased isikud, kellel on muu elatusallikas või kelle elatusallikas on teadmata Mehed töötavad isikud isikliku abimajapidamisega tegelevad isikud stipendiaadid pensionärid ja teised riigi ülalpidamisel olevad isikud ülalpeetavad neist õpilased isikud, kellel on muu elatusallikas või kelle elatusallikas on teadmata Naised töötavad isikud isikliku abimajapidamisega tegelevad isikud stipendiaadid pensionärid ja teised riigi ülalpidamisel olevad isikud ülalpeetavad neist õpilased isikud, kellel on muu elatusallikas või kelle elatusallikas on teadmata

23 5.1 Järg 5.1 Cont. Juurdekasv, vähenemine (-) Rea , % (inimest) nr. Kogu- % a a a rahvas- kogu- suhtes suhtes suhtes Source of livelihood, tik arvust sex Total Share In 1989, % Increase, decrease (-) popu- in total in relation to (persons) lation number, Row % No. Rural population Total 1 of whom: working persons 2 persons working in individual subsidiary household grant-aided scholars 4 pensioners and other persons of state maintenance dependants of whom pupils 7 persons with other 8 and unknown source of livelihood Males 1 of whom: working persons 2 persons working in individual subsidiary household grant-aided scholars 4 pensioners and other persons of state maintenance dependants of whom pupils 7 persons with other 8 and unknown source of livelihood Females 1 of whom: working persons 2 persons working in individual subsidiary household grant-aided scholars 4 pensioners and other persons of state maintenance dependants of whom pupils 7 persons with other 8 and unknown source of livelihood 23

24 5.2 TALLINNA ELANIKKOND ELATUSALLIKA JÄRGI, 1959, 1970, 1979, POPULATION OF TALLINN BY SOURCE OF LIVELIHOOD, 1959, 1970, 1979, 1989 Rea nr Kogu % Kogu % Kogu % Elatusallikas, rahvas- kogu- rahvas- kogu- rahvas- kogusugu tik arvust tik arvust tik arvust Total Share Total Share Total Share popu- in total popu- in total popu- in total Row lation number, lation number, lation number, No. % % % Kogu elanikkond 1 Kokku töötavad isikud isikliku abimajapidamisega tegelevad isikud stipendiaadid pensionärid ja teised riigi ülalpidamisel olevad isikud ülalpeetavad neist õpilased isikud, kellel on muu elatusallikas või kelle elatusallikas on teadmata Mehed töötavad isikud isikliku abimajapidamisega tegelevad isikud stipendiaadid pensionärid ja teised riigi ülalpidamisel olevad isikud ülalpeetavad neist õpilased isikud, kellel on muu elatusallikas või kelle elatusallikas on teadmata Naised töötavad isikud isikliku abimajapidamisega tegelevad isikud stipendiaadid pensionärid ja teised riigi ülalpidamisel olevad isikud ülalpeetavad neist õpilased isikud, kellel on muu elatusallikas või kelle elatusallikas on teadmata

25 5.2 Järg 5.2 Cont. Juurdekasv, vähenemine (-) Rea , % (inimest) nr. Kogu % a a a rahvas- kogu- suhtes suhtes suhtes Source of livelihood, tik arvust sex Total Share In 1989, % Increase, decrease (-) popu- in total in relation to (persons) lation number, Row % No. Total population Total 1 of whom: working persons 2 persons working in individual subsidiary household grant-aided scholars 4 pensioners and other persons of state maintenance dependants of whom pupils 7 persons with other 8 and unknown source of livelihood Males 1 of whom: working persons 2 persons working in individual subsidiary household grant-aided scholars 4 pensioners and other persons of state maintenance dependants of whom pupils 7 persons with other 8 and unknown source of livelihood Females 1 of whom: working persons 2 persons working in individual subsidiary household grant-aided scholars 4 pensioners and other persons of state maintenance dependants of whom pupils 7 persons with other 8 and unknown source of livelihood 25