Microsoft Word - Rae jalgrattatee KMH eelhinnang ELLE

Väljavõte

1 RAE KÜLA JALG- JA JALGRATTATEEDE PÕHIPROJEKTI KESKKONNAMÕJU EELHINNANG 2017

2 Nimetus Versioon Esitamiseks tellijale Töö nr 17/PA/31 Aeg Tellija Maanteeamet Rae Vallavalitsus Projekteerija Teedeprojekt OÜ Eelhinnangu koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr Aadress: Tõnismägi 3a-15, Tallinn Telefon: E-post: Osalejad Toomas Pallo, MSc (KMH litsents nr 0090) Pille Antons, MSc Silver Lind, MSc Kasutustingimused Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. 2 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

3 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS KAVANDATAV TEGEVUS Tegevuse iseloom ja maht Seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Ressursikasutus Avariiolukorrad KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Asukoha üldiseloomustus Geoloogiline ehitus ja maavarad Pinna- ja põhjavesi Taimestik, loomastik ja looduskaitsealused objektid Kultuuripärand Sotsiaalne keskkond Liikluskorraldus TEGEVUSE EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD Mõju maastikule, pinnasele ja maavaradele Mõju pinnaveele ja põhjaveele Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ning loomadele Mõju kultuuripärandile Mõju välisõhu kvaliteedile ja müratasemele Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale Mõjude omavahelised seosed NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED EELHINNANGU JÄRELDUS KASUTATUD MATERJALID Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3

4 1 SISSEJUHATUS Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud Rae valla Rae küla jalg- ja jalgrattateede põhiprojektide juurde. Koostatava projektiga planeeritava tegevuse eesmärgid on rajada: kõrvalmaantee nr Raeküla tee 0,0-2,0 km lõigu äärde 2,0 km pikkune valgustatud jalg- ja jalgrattatee ning bussipeatused (lõik I, Maanteeameti haldusala); riigitee nr 1106 Assaku sõlme rambist (km 0,0) kuni kõrvalmaantee äärde 0,9 km pikkune valgustatud jalgtee (lõik II, Rae Vallavalitsuse haldusala); riigitee nr 1106 Assaku ja kõrvalmaantee nr Raeküla tee km 1,25 lõigu vahele 1,2 km pikkune valgustatud jalgtee läbi kohaliku Graniidi tee ning 0,4 km pikkune ühendustee kohaliku Kivinuki teeni (lõik III, Rae Vallavalitsuse haldusala). Keskkonnamõju hindamine (KMH) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) mõistes tuleb läbi viia alati, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju. KeHJS 6 lõige 1 loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille kavandamisel on keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik. Jalg- ja jalgrattateede ehitus KeHJS 6 lg 1 kohaselt selline tegevus ei ole. Juhul, kui kavandatav tegevus ei ole välja toodud KeHJS 6 lg 1, kuid kuulub KeHJS 6 lg 2 toodud valdkondade ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti aasta määruse nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu alla, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas toodud tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS 6 lg 2 p 10 kohaselt tuleb nimetatud eelhinnang anda infrastruktuuri ehitamise või kasutamise korral. Määruse nr lg 8 kohaselt tuleb eelhinnang anda järgneva tegevuse korral: tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine. Kuna kavandatavad jalg- ja jalgrattateed ei asetse teepeenral, kuulub tegevus kuulub antud punkti alla ning KMH algatamise kaalumiseks on vajalik keskkonnamõju eelhindamise läbiviimine. Käesoleva eelhinnangu aruande eesmärgiks on anda osapooltele, s.h otsustajatele, piisaval hulgal teavet kavandatava tegevuse võimalikust keskkonnamõjust ning keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkusest. Juhul, kui ei ole välja toodud teisiti, kehtivad eelhinnangus toodud mõju hinnangud ja järeldused nii teelõigule I (otsustajaks Maanteeamet) kui teelõikudele II ja III (otsustajaks Rae Vallavalitsus). Eelhindamise läbi viimisel on arvestatud nii objekte eraldiseisvalt kui ka nende samast iseloomust ja asukohast tulenevat koosmõju, milleks teostati ühine hindamine. Otsustajal võib olla lisaks eelhindamise aruandes toodule siiski täiendavat informatsiooni ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada, mistõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte, kuid mitte tingimata ainust ja esmast abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS 6 ja 6 1 sätetest ning keskkonnaministri määruses nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded toodust. Eelhinnang on koostatud olemasoleva allikamaterjali, s.h projektimaterjali, põhjal. Eelhinnangu koostamise käigus ei teostatud botaanilisi ega teisi ala süvauuringuid, mis väljuvad eelhindamise raamidest. Eelhinnangu koostamisel tugineti jalg- ja jalgrattateede põhiprojektile seisuga september Kavandatavat tegevust on aruandes kirjeldatud ulatuses, mis on vajalik käesoleva eelhinnangu mõistmiseks ja tegevusega kaasnevatest eeldatavatest tagajärgedest ülevaate saamiseks. Täpsem informatsioon on leitav põhiprojektis. 4 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

5 2 KAVANDATAV TEGEVUS 2.1 Tegevuse iseloom ja maht Kavandatava tegevuse eesmärk on valgustatud jalg- ja jalgrattateede rajamine Rae vallas Rae külas. Jalg- ja jalgrattateena mõistetakse jalgrattaga, tasakaaluliikuriga ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud teed või teeosa. Planeeritud teede paiknemine ja ulatus on esitatud joonisel (Joonis 1). Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht ja ulatus Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5

6 Rae küla jalg- ja jalgrattateede põhiprojektiga on kavandatud teede rajamist kokku ca 4,5 km ulatuses alljärgnevalt. Maanteeameti poolt kavandatud teed (joonisel tähistatud punaselt): kõrvalmaantee nr Raeküla tee 0,0-2,0 km lõigu äärde 2,0 km pikkune valgustatud jalg- ja jalgrattatee ning bussipeatused (lõik I). Rae Vallavalituse poolt kavandatud teed (joonisel tähistatud siniselt ja roheliselt): riigitee nr 1106 Assaku km 0,0 kuni kõrvalmaantee äärde 0,9 km pikkune valgustatud jalgtee (lõik II); riigitee nr 1106 Assaku ja kõrvalmaantee nr Raeküla tee km 1,25 lõigu vahele 1,2 km pikkune valgustatud jalgtee läbi kohaliku Graniidi tee ning 0,4 km pikkune ühendustee kohaliku Kivinuki teeni (lõik III). 2.2 Seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Planeeritav tegevus on kooskõlas olulisemate piirkonda käsitlevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Kõrvalmaantee nr (Raeküla tee) äärne jalg- ja jalgrattatee (lõik I) kulgemine on osaliselt ette nähtud Harjumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus Harjumaa kergliiklusteed (2012). Teemaplaneeringu kohaselt on Raeküla tee äärde ette nähtud planeeritav kergliiklustee (II prioriteet), mis tervikuna kulgeb Peetri alevikust kuni Jüri alevikuni ning on ühtlasi ühendatud Tallinna linna, Tartu maantee ja Tallinna ringteega. Teemaplaneeringus kajastatud kergliiklusteede võrk on üle võetud ja ajakohastatud ning täiendatud Harju maakonnaplaneeringus (2016, kehtestamata). Maakonnaplaneeringusse on lisaks Raeküla tee lõigule (lõik I) lisatud ka teised Rae küla projektiga kavandatud teed (lõigud II ja III) (Joonis 2). Maakonnaplaneeringu lahendus näeb kergliiklust olulise liikumisviisina eelkõige toimepiirkondade linnalähivööndis ja ka siirdevööndis ja linnalise asustusega aladel. Projekti alusel planeeritavad jalg- ja jalgrattateed (lõigud I, II, III) on seega tervikuna üks osa maakonnaplaneeringuga määratud kergliiklusteede võrgustikust ning seega otseselt seotud piirkonna strateegiliste planeerimisdokumentide ellu viimisega. 6 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

7 Joonis 2. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringust Lilla punktiiriga on tähistatud olemasolevad ja teemaplaneeringuga kavandatud kergliiklusteed ning sinaka punktiiriga maakonnaplaneeringuga lisandunud teed. Rae valla üldplaneering on kehtestatud 2013 aastal. Kuna üldplaneering pole enam täielikult ajakohane, on algatatud uue Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu koostamine, mille lahendus ei ole käesoleva eelhinnangu koostamise ajaks valminud. Kehtivas üldplaneeringus on kajastatud Raeküla tee äärne kergliiklustee (lõik I) ning Graniidi tee pikendusena, orienteeruvas kavandatava jalgtee asukohas (lõik III), on ette nähtud perspektiivne tänav (Joonis 3). Rae valla üldplaneeringu kohaselt on Tallinn-Tartu maantee äärsed alad ette nähtud tootmis- ja äritegevuse arendamiseks. Raeküla tee äärsed ja Graniidi tee pikenduse äärsed alad on aga ette nähtud olemasolevate elamumaadele ja nende laiendustele. Üldplaneeringus reserveeritud elamumaade kasutuselevõtul kasvaks kavandatava tegevuse alal elanike arv. Planeeritav täiendavate jalgteede rajamine on kooskõlas lähipiirkonna praeguste ja perspektiivsete tegevustega, toetades neid jalg- ja jalgrattateed parandavad piirkonna elanike liikumisvõimalusi, luues ohutud liiklemisteed elamupiirkondade vahel ja lähimate ühistranspordi peatusteni, sidudes elamualad perspektiivselt kogu valda ja maakonda katvate kergliiklusteede võrgustikega ning luues kohalikele elanikele võimalused vabal ajal liikumiseks (tervisesport, jalutamine jms). Kavandatava tegevuse täpne elluviimise aeg pole eksperdile teada ning eksperdil puudub info tegevuse eeldatavas mõjupiirkonnas kavandatava tegevusega samaaegselt läbiviidavate suuremahuliste (tee)ehitustööde kohta. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7

8 Joonis 3. Väljavõte Rae valla kehtivast üldplaneeringust. Punase punktiiriga on tähistatud kergliiklustee, halli katkendjoonega on tähistatud perspektiivne tänav ning kollase värviga on tähistatud olemasolevad ja planeeritavad (viirutus) elamualad. 2.3 Ressursikasutus Igasugune ehitustegevus, niisamuti teede rajamine, on üldjuhul loodusvarade kulukas. Võrdluses maanteede rajamisega on kerg- ja jalgrattateede rajamise ressursikasutus siiski tunduvalt väiksem. Ressursikasutus on määratud tööde mahu ning seadmete kulumääradega. Kuna ressursid on piiratud ning tekitavad ehitajale ja arendajale majanduslikke väljaminekuid, kasutatakse erinevaid materjale, seadmeid jms võimalikult optimaalselt. Ühtlasi peavad ehitamisel kasutatavad materjalid, tehnoloogiad ja kontrollimeetodid olema kooskõlas Eesti õigusruumis kehtivate normide ja juhenditega. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat keskkonda. Teede rajamiseks on vajalikud ehitusmaavarad. Ehitustööde teostamiseks on vajalikud töövahendid ja ehitusmaterjalid. Teede rajamiseks vajalikud ehitustööriistad, masinad ja transpordivahendid tarbivad energiat. Energiana kasutatakse peamiselt vedelkütuseid. Veekasutus ning reovee teke piirkonnas ehitustegevuse käigus eeldatavalt ei suurene. Ehitusprotsessides kasutatav vesi saadakse eeldatavalt transporditavate paakautodega, olmereovee kogumiseks kasutatakse eeldatavalt teisaldatavaid välikäimlaid. Ehitustegevuse lõppemisel piirdub ressursikasutus teede valgustuse tagamiseks vajaliku energiatarbega ning tee korraliseks hoolduseks ja remonditöödeks vajaliku energia- ja materjalikuluga. Kavandatava tegevuse ressursikasutus ei erine mistahes väiksemate teealade rajamisest ning see ei too eeldatavalt kaasa olulist keskkonnamõju. 8 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

9 Kavandatavate töödega kaasneb jäätmeteke seotuna uue tee rajamisega ning tegevusega seotud inimeste (ehitustööliste) olmega. Kavandatava tegevuse tulemusel tekivad ehitus- ja segaolmejäätmed, mis kogutakse liigiti ja antakse üle nõuetekohaseid lube omavatele jäätmekäitlejatele. Kavandatava tegevuse käigus tekib ka pinnasejääke (teealalt eemaldatakse mittesobilik kasvupinnas). Eemaldatud pinnast kasutatakse maastiku korrastamiseks tööde lõpetamisel või veetakse ära. Töötajad Energia (kütused, elektrienergia) Vesi Ehitusmaterjalid Masinad ja töövahendid Jalg- ja jalgrattateede rajamine ja hooldus Müra Saasteainete heide õhku Jäätmed ja reovesi Pinnase tallamine ja ümberpaigutamine Maastiku muutus Avariioht Joonis 4. Tegevuse ressursikasutuse ja tagajärgede (sisend-väljund analüüsi) kokkuvõte 2.4 Avariiolukorrad Kavandatava tegevusega ei kaasne suurõnnetuse ohtu või n.ö tavapärasest kõrgemat avariiolukorra ohtu. Kavandatava tegevusega kaasnev avariiolukorraoht on seotud eelkõige võimalike liiklusõnnetustega ja tööõnnetustega ehitustööde käigus. Tööde läbiviimisel järgitakse nende vältimiseks üldiseid töö- ning keskkonnaohutuse nõudeid. Avariiolukorrast tingitud reostuse/reostusohu tekkimisel (näiteks kütuse või õlide lekkimisel masinatest), tuleb viivitamatult rakendada selle likvideerimismeetmeid. Arvestades projektide eesmärki, milleks on sõiduteest eraldatud jalg- ja jalgrattateede rajamine, siis peale tööde lõpetamist teede kasutuselevõtul liiklusohutus suureneb ehk avariide/õnnetuste esinemise võimalikkus, võrreldes olemasoleva olukorraga eeldatavalt väheneb. Mahasõitudega ristumised on reguleeritud nii, et eesõigus oleks kergliiklejal, kuid riigiteed ületades puudub kergliiklejal sõidukijuhi suhtes eesõigus. Liiklusohutuse tagamiseks on projektiga ette nähtud vastavad liikluskorralduslikud vahendid (liiklusmärgid) ning ohutust suurendab teede valgustatus, mis teeb kergliiklejad nähtavamaks. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9

10 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND 3.1 Asukoha üldiseloomustus Kavandatava tegevuse ala paikneb Harjumaal Rae vallas Rae külas (Joonis 1). Projektialad hõlmavad Assaku teega (riigimaantee ramp nr 1106) ning Raeküla teega (kõrvalmaantee nr 11334) piirnevaid alasid, samuti nende teede vahelist ala eelkõige Graniidi tee (65301:001:3461) ja Dolomiidi tee (65301:002:1262) katastriüksustel. Projektiala lõik I piirneb peamiselt elamumaadega ja maatulundusmaadega (põllumaadega), samuti äri- ja tootmismaadega (Smarten Logistics logistikakeskus). Projektiala lõigud II ja III piirnevad hetkel peamiselt maatulundusmaadega (üldplaneeringuga reserveeritud elamumaadeks), aga ka äri- ja tootmismaadega (Baltic Logistic logistikakeskus). Lõigud on ühenduses piirkonna elamutega. Planeeritavad jalg- ja jalgrattateed on kavandatud valdavalt (lõik I ja II) paralleelselt olemasolevate sõiduteedega. Erandiks on lõik III, millega luuakse ühendus Raeküla tee ja Assaku rambi vahel ning mis kulgeb läbi endise põllumaa. Projekteeritaval alal on olemas järgmised tehnovõrgud: veetorustik, survekanalisatsiooni torustik, sadeveekanalisatsiooni torustik, reovete kanalisatsiooni torustik, sidekanalisatsioon, sidekaablid, valguskaablid, madal- ja keskpingekaablid, madalpingekaablid ja keskpinge õhuliinid. 3.2 Geoloogiline ehitus ja maavarad Kavandatava tegevuse ala paikneb õhukese pinnakattega aluspõhjalise Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu (varem Jõhvi kihistu) savika lubjakivi ja mergli avamusalal 1. Maapinna reljeef on tasane. Pinnakattes esineb kruus, liiv, moreen, savi ja järvelubi. Eesti mullastiku kaardi alusel levivad projektialal õhukesed paepealsed mullad, leostunud mullad, leostunud gleimullad ja idaosas ka soomullad. Alal paiknevatel olemasolevate kommunikatsioonide trassidel on tagasitäitena kasutatud varem välja kaevatud materjali ning varem valdavalt mineraalne materjal on tagasitäitmise käigus segunenud mullaga 2. Pinnakatte paksus alal on teostatud uuringu alusel 0,3-1,5 m. Esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi 3 alusel asuvad projektialad normaalse radooniriski alal. Piirkonnas levivad normaalse looduskiirgusega pinnased, kus lokaalselt võib siiski esineda kõrge või madala radoonisisaldusega pinnaseid. Projektialal puuduvad maavarade levialad ja maardlad. 3.3 Pinna- ja põhjavesi Projektialal ja selle vahetus mõjupiirkonnas puuduvad olulised pinnaveekogud, mida tegevus võiks mõjutada. Samuti puuduvad projektialal muud veekaitselisi kitsendusi põhjustavad ja/või tundlikud 1 Maa-amet, Geoportaali geoloogia rakendus, Reib OÜ, Eesti Geoloogiakeskus, Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

11 objektid (veehaarde sanitaarkaitsealad, karstinähud, maaparanduse reguleeriv võrk vms). Planeeritava jalgteega (lõik III) osaliselt paralleelselt kulgeb nimetu kraav, mis dreenib pinnasevett, kuid milles püsiv aastaringne veevool puudub. Põhjavesi on projektialal nõrgalt kaitstud kuni kaitsmata. Piirkonnas levivad maapinnalt esimestena lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid. Kuna piirkonnas levivad halvasti vett juhtivad pinnased, võib veetase suurte sadude või lume sulamise järel paiguti tõusta maapinnani. Piirkonda dreenivad kraavid. Kavandatava tegevuse alal levib vabapinnaline pinnasevee horisont, mis toitub peamiselt sademetest ja lumesulamisveest. Pinnasevesi oli projektialal läbi viidud uurimistööde ajal (juunis 2017) puuraukudes maapinnast 1,3 1,8 m sügavusel. Uurimistööde aegset pinnaseveeseisu võib seejuures hinnata keskmisest tasemest madalamaks. 3.4 Taimestik, loomastik ja looduskaitsealused objektid Projektialal ja selle vahetus mõjupiirkonnas puuduvad EELISe 4 andmetel kaitsealad, kaitsealused üksikobjektid ja kaitstavate taime- või loomaliikide leiukohad. Piirkonda ei jää ka Natura 2000 võrgustikku arvatud loodus- ega linnualasid, mis tingiksid Natura (eel)hindamise vajaduse. Jalg- ja jalgrattateed (lõigud I, II ja III) ei läbi kõrgendatud loodusliku väärtusega alasid. Piirkonna näol on tegu suhteliselt tihedalt asustatud alaga, kus õuealad vahelduvad lagedate põllumaadega/endiste põllumaadega. Teede rajamiseks ei ole vajalik metsa raadamine. Planeeritud teed ei läbi maakondlikul või kohalikul tasemel määratud rohelise võrgustiku elemente. 3.5 Kultuuripärand Piirkonda ei ole moodustatud ühtegi muinsuskaitseala. Kultuurimälestiste riikliku registri alusel 5 jääb projektiala lähiümbrusesse mitmeid muinsuskaitse alla võetud arheoloogiamälestisi (Error! Reference source not found.). Valdavalt on tegu kultusekividega. Projektialadele lähim kultuurimälestis, asulakoht Pihlakamägi jääb kavandatavast jalgteest (lõik III) ligikaudu 75 m kaugusele. Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise registrisse kantud väliskontuurist. Kavandatav jalgtee mälestise kaitsevööndisse ei ulatu. Lisaks on piirkonnas kaardistatud pärandkultuuriobjekte. Pärandkultuuriobjektide all mõistetakse rahva eelnevate põlvede poolt loodud väärtusi, mis võivad olla nii inimese poolt loodud kui looduslikud. Need objektid ei ole riikliku kaitse all, kuna nad ei oma seniste hinnangute alusel riiklikku kaitset õigustavat ajaloolist, arheoloogilist, arhitektuurset, etnograafilist või kultuuriloolist väärtust. Selleks, et kultuurimärkidele siiski tähelepanu juhtida, on Riigimetsa Majandamise Keskus läbi viinud pärandkultuuri kaardistamise. 4 Keskkonnaagentuur, Kultuurimälestiste riiklik register, 2017 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11

12 Joonis 5. Piirkonna kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid 3.6 Sotsiaalne keskkond Rae küla on kasvava rahvastikuga piirkond, kus a seisuga elas 987 elanikku 6. Arvestades, et aastal 2007 oli elanike arv 438, on viimase kümne aastaga elanike arv piirkonnas enam kui kahekordistunud. Elamuehituse surve nõuab ühtlasi vajalike toetavate infrastruktuuride rajamist. Lähimad elamud jäävad Raeküla tee äärsest jalg- ja jalgrattateest (lõik I) ca 30 m kaugusele (elamud aadressidel Pae tee 1 ja Pae tee 2), teistel vahetult Raeküla teega piirnevatel elamukruntidel (Roosipõõsa tänava, Kivinuki tee ja Künnapu tee kinnistud), asuvad olemasolevad elamud planeeritavast teest vähemalt 40 m kaugusele. Jalg- ja jalgrattatee on projekteeritud Raeküla tee ja elamute õuealade olemasolevate piirdeaedade vahelisele alale. Lõigud II ja III piirnevad valdavalt põllumaadega ja teemaaga, lähimad elamud paiknevad Kivinuki tee ääres (Kivinuki tee 25 ja 26) paarikümne meetri kaugusel planeeritavast jalgteest. Raeküla tee ääres, planeeritava jalg- ja jalgrattatee lõigul (lõik I) paikneb kolm kohalikku ühistranspordipeatust (Talipihlaka, Loopera ja Jaani peatused), mida teenindavad vallasisesed bussiliinid ja maakonnaliinid. Assaku teel asub Assaku bussipeatus. 6 Rae valla veebileht, 12 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

13 3.7 Liikluskorraldus Raeküla tee on V klassi tee, mille keskmine liiklussagedus oli a loendusandmetel lõigus km 0-0, autot ööpäevas (sh 89% sõiduautosid ja 11% raskeliiklust) ja lõigus km 0,91 3, autot ööpäevas (sh 99% sõiduautosid ja 1% raskeliiklust) 7. Lõigul on kehtestatud kiirusepiirang 60 km/h. Teevalgustus puudub. Assaku tee on V klassi tee. Liiklusloendust on teele teostatud viimati a, mil keskmine liiklussagedus oli lõigus km 0,304 1, autot ööpäevas (sh 75% sõiduautosid ja 25% raskeliiklust). Lõigul on osaliselt kehtestatud kiirusepiirang 70 km/h, osaliselt kehtib kiiruspiirang 90 km/h. Tee on valgustatud. Väljaehitatud kõnniteed puuduvad nii Raeküla tee kui Assaku tee ääres ning jalakäijate ohutus ei ole piirkonnas tagatud, seda k.a bussipeatustesse liikumisel. 7 AS Teede tehnokeskus, 2017 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13

14 4 TEGEVUSE EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD 4.1 Mõju maastikule, pinnasele ja maavaradele Mõju pinnasele tuleneb maa hõivamisest rajatavate jalg- ja jalgrattateede alla jääval alal ning võimalikest pinnasetöödest. Pinnast eemaldatakse eelkõige ehitatava tee alla jäävalt alalt. Arvestades planeeritavate teede ulatust ja paiknemist, ei ole tegu olulise negatiivse tagajärjega. Mõju vähendab jalgteede paigutamine suures ulatuses olemasolevate sõiduteede koridori. Ehitustegevuse ega teede kasutamise käigus reovett ega ohtlikke aineid pinnasesse ei juhita. Pinnast võivad aga mõjutada võimalikud avariilised kütuse- või määrdeainete lekked ehitustööde etapis. Tegu on erandolukorraga, mida saab ja tuleb töövõtetega ja keskkonnaohutuse nõuete täitmisega vältida. Ehitustöödega võib ajutiselt kaasneda ka vibratsiooni teke, nt pinnase tihendamisel. Kui kasutatakse töökorras ning nõuetele vastavaid masinaid ja mehhanisme ning töid teostatakse nõuetekohaselt (tööajad), pole ette näha vibratsiooni, mis mõjutaks ümbritsevaid alasid (s.h piirkonnas paiknevaid hooneid). Tegemist on ajutise mõjuga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle lõppemisega. Planeeritava tegevuse asukoht on aktiivselt arenev tiheasustusala ning jalg- ja jalgrattateed koos abirajatistega paigutatakse suhteliselt kitsastesse koridoridesse, mistõttu muutust maastikus võib pidada väheoluliseks. Suurim muutus on jalgtee rajamine eraldi uues koridoris (lõik III) ning sellega kaasnev valgustuse rajamine. Kavandatav tegevus ei ohusta maavarade kasutatavust või maardlate juurdepääsetavust. 4.2 Mõju pinnaveele ja põhjaveele Ehitustööde käigus ega teede kasutuselvõtul ei juhita otseselt saasteaineid pinna- ega põhjavette. Piirkonnas puuduvad pinnaveekogud, millele tee rajamine või selle kasutus ja hooldus võiks negatiivset mõju avaldada. Ohutusnõuetest kinni pidamisel ja pinnase saastumise vältimisel ehitustööde käigus ei ole ette näha ka negatiivset mõju piirkonna põhjaveele. Veekaitselt tundlikud objektid (karstinähud, põhjaveehaarded vm) projektialadel puuduvad. 4.3 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ning loomadele Projektialadel ja nende vahetus mõjupiirkonnas ei esine teadaolevatel andmetel kõrgendatud loodusliku väärtusega alasid ega taime- või loomaliike. Piirkonna näol on tegu suhteliselt tihedalt asustatud alaga, kus keskkond on inimtegevusest juba tugevalt mõjutatud. Suhteliselt kitsaste kergliiklusteede rajamine ja nende kasutamine ei too kaasa esile tõstmist väärivat taimestiku hävimist, levikuteede tõkestamist vm olulist mõju looduskeskkonnale. Planeeritaval tegevusel puudub mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. 14 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

15 4.4 Mõju kultuuripärandile Mõjude vältimiseks kultuurimälestistele peab kavandatava tegevuse käigus pidama kinni kultuurimälestistele ja nende kaitsevöönditele kehtestatud nõuetest. Planeeritav tegevus, s.h ehitusaegne tegevus, ei ulatu projekti kohaselt lähimate kultuurmälestiste kaitsevöönditesse. Samuti ei ole ette näha negatiivset mõju pärandkultuuri objektidele. Tulenevalt muistsete asulakohtade paiknemisest lähipiirkonnas ei ole projektialal (nii lõik I kui lõigud II ja III) täielikult välistatud võimalik seni avastamata arheoloogiliste leidude esinemine pinnases. Kui ehitustöödel (kaeve-/pinnasetöödel) ilmneb kultuuriväärtusega leid või selle kahtlus, tuleb ehitus- ja kaevetööd peatada, leiukoht muutumatul kujul säilitada ning teatada leiust Muinsuskaitseametit ja Rae Vallavalitsust. Muinsuskaitseseaduses sätestatud nõuetest kinni pidamisel puudub tegevusel negatiivne mõju kultuuripärandile. 4.5 Mõju välisõhu kvaliteedile ja müratasemele Mõju välisõhu kvaliteedile ja müratasemele esineb eelkõige jalg- ja jalgrattateede rajamisel ehk ehitustööde etapis. Tegu on lokaalse ja ajutise mõjuga, mis lõppeb tee valmimisega. Välisõhu heidete peamisteks allikateks ehitustööde ajal on erinevate mehhanismide kasutamisel tekkiv tolm ja teised välisõhku eralduvad heitmed (sõidukite ja seadmete heitgaasid) ning nende võimalik levik väljapoole kavandatava tegevuse ala. Tahkete osakeste kontsentratsiooni välisõhus võib suurendada ka liiva ja muu peenfraktsioonilise ehitusmaterjali hoidmine kavandatava tegevuse alal. Lõhna võib tekkida teatud teetööde ajal (bituumen, asfalt). Müra tekitavad nii ehitust teenindavad veokid (materjalide vedu) kui kohapeal töötavad seadmed (pinnase tihendamine jms). Kirjeldatud negatiivsete mõjude ulatust saab/tuleb piirata töökorralduslike ja tehniliste meetmete rakendamisega, nt kõikidele normidele vastavate seadmete kasutamine, tööde vältimine öisel ajal ja puhkepäevadel jms. Tee valmimisel on välisõhu saastetasemele ja mürale pigem kaudne nõrk positiivne mõju. Planeeritavad jalgteed ühendavad bussipeatused paremini elamualadega. Raeküla tee äärsete bussipeatuste lahenduste välja töötamine on osaks projektist (lõik I). Mugavad ja ohutud liikumisteed ühistranspordipeatusteni võivad suurendada ühistranspordi kasutajate osakaalu ehk vähendada autodega sõitjate arvu, mis omakorda vähendab müra ja saasteainete heidet. 4.6 Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale Tegevuse mõju avaldub eelkõige, aga mitte ainult, kohalikule elanikkonnale. Avalduvad mõjud saab jagada ehitusaegseteks ja tee kasutamise aegseteks. Neist esimesed on ajutised ja peamiselt negatiivse iseloomuga ning teised on püsivad ja peamiselt positiivsed mõjud. Ehitusaegseteks häiringuteks on välisõhu saastetaseme ja mürataseme ajutine tõus ehitustsooniga piirnevatel aladel. Nimetatud mõjusid on käsitletud eelnevates alapeatükkides. Täiendavaks ehitusaegseks mõjuks on võimalikud häiringud kohalikus liikluskorralduses kiiruspiirangud ja/või ajutised teeosade sulgemised. Jalg- ja jalgrattateede põhiprojekt näeb ette, et liikluskorraldus teetööde ajal peab olema otstarbekas ning arvestama töö kestvust, iseloomu ja liiklusolusid. Ükski piirang ei tohi olla suurem, kesta kauem ega olla kehtestatud varem või pikemale teelõigule, kui see on vajalik. Teetööde ajal peab olema liikumispuudega, lapsevankriga ja teistele Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15

16 liiklejatele tagatud juurdepääs nende elukohta ja kinnisvarale, samuti üldkasutatavatele paikadele, kui see enne teetöid oli olemas. Kui juurdepääsu ei ole võimalik tagada tee lühiajalisel sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku nimetatud kohtade omanike või valdajatega. Tee ehitamisel tehtavate tööde käigus tuleb kasutada ka tehnoloogiat, mis ei kahjustaks olemasolevaid tehnovõrke, vältimaks häiringuid teenustes elanikele ja majanduslikku kahju teenusepakkujatele. Eelkirjeldatud põhimõtete rakendamisel on kasutusele võetud vajalikud meetmed negatiivse mõju leevendamiseks. Jalg- ja jalgrattateede kasutamisaegsed mõjud on peamiselt positiivsed. Maanteeliiklusest eraldatud jalg- ja jalgrattateede rajamine parandab elanike liikumisvõimalusi ning liiklusohutust piirkonnas. Rajatavad teed seovad omavahel olemasolevad ja perspektiivsed elamualad, külas paiknevad bussipeatused ja olemasoleva/perspektiivse maakondliku kergliiklusteede võrgustiku. Kergliiklusteede rajamine loob alternatiivi ühistranspordi ja auto kasutamisele ning parandab tervisespordiga tegelemise võimalusi. Sõiduteest eraldatud ning valgustatud teede lahendus tõstab oluliselt jalakäijate ja jalgratturite ohutust ja turvatunnet ning vähendab liiklusõnnetuste ohtu. Kergliiklusteede planeerimisel on seega oluline positiivne mõju kohalikule elanikkonnale. Osaliselt muudetakse planeeritava tegevuse käigus teemaaks maatulundusmaad ja elamumaad. Vastav mõju on suhteline, sõltudes maaomanike ootustest oma maa osas. Negatiivseid mõjusid on võimalik vältida läbi vastavate sobivate kokkulepete maaomanikega. 4.7 Mõjude omavahelised seosed Eelnevates peatükkides kirjeldatust selgub, et tegevusega (s.h lõikude I ning lõikude II ja III võimaliku üheaegse rajamise koosmõjust) ei kaasne eeldatavalt ei otsest ega kaudset olulist negatiivset keskkonnamõju. Ehitustöödega kaasnev mõju on ruumiliselt piiritletud tegevuse asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport ja kaudsed mõjud (kütuste tootmine, maavarade kaevandamine). Vastavaid kaudseid mõjusid võib seejuures, tegevuse mahtusid arvestades, lugeda KeHJS mõistes väheolulisteks. Ehitusaegne mõju on ajutine ning lõppeb peale tee valmimist. Ehitustegevuse tagajärgedest pikaajalise mõjuga on vaid maa hõivamine teede alla ja teatav maastikumuutus (uus jalgtee läbi senise põllumaa (lõik III), valgustite postid tee ääres (kõik lõigud)). Tegu on subjektiivselt tajutavate muutustega, sõltudes inimeste personaalsetest eelistustest, maaomanike ootustest oma vara osas jms. Taolisi mõjusid võib antud projektide puhul siiski pidada KeHJS mõistes väheolulisteks ning tasakaalustatuks või ületatuks kaasnevate positiivsete mõjudega (mugavus ja ohutus liiklemisel, paranenud tervisespordi võimalused jms). Jalg- ja jalgrattateede kasutamise otsesed mõjud on pikaajalised (teede eeldatav kasutusaeg), kuid valdavalt positiivsed. Nii Maanteeameti kui Rae Vallavalitsuse vastutusala kavandatud projektide elluviimisel kaasneb positiivne koosmõju elanikele teede seotuna kasutatavusest. Tegevuse otsene mõjuala piirdub Rae külaga ja kohaliku elanikkonnaga. Tegevusega ei kaasne piiriülest mõju. 16 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

17 5 NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED Kavandatava tegevuse ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju, mis tingiks leevendusmeetmete rakendamise. Peamine negatiivne mõju avaldub piirkonna elanikele läbi ehitusaegsete häiringute (muudatused liikluskorralduses, müra ja tolmu levimine) ning maakasutuse kitsenduste (era)maaomanikele. Neid mõjusid on võimalik leevendada planeerimis- ja ehitustegevuse nõuetekohase ja elanikkonnaga arvestava (headest tavadest lähtuva) läbi viimisega. Ehitusprojektis on ette nähtud mitmed negatiivse keskkonnamõju vältimisele suunatud meetmed ehk nõuded tööde elluviimisele. Vastavate näidetena võib välja tuua järgmised: Töövõtja peab vältima saasteainete sattumist pinnasesse ja/või (põhja) vette. Kütused ja õlid peavad olema ladustatud viisil, mis välistab võimalikud lekked. Masinate ja seadmete tankimine ei tohi toimuda veekogule lähemal kui 30 meetrit. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Kogu üleskaevatud pinnas, freesitud materjal ja kivimaterjal tuleb ladustada ja säilitada veekogudest eemal (vähemalt 100 m). Töövõtja ei tohi kõrvaldada rohkem taimkatet, põõsaid ja puid, kui projektis ette nähtud. Töövõtja peab vältima korrektsete ehitusmeetoditega maastiku kahjustumist või tegema seda erandjuhul. Kõik jäätmed tuleb käidelda vastavalt Eestis kehtivatele nõuetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Kõik ehitustööde ajal ajutiselt hõivatud tööpiirkonnad tuleb lepingu lõppedes taastada nende endises seisukorras. Teetööde ajal peab olema liikumispuudega, lapsevankriga ja teistele liiklejatele tagatud juurdepääs nende elukohta ja kinnisvarale, samuti üldkasutatavatele paikadele, kui see enne teetöid oli olemas. Kui juurdepääsu ei ole võimalik tagada tee lühiajalisel sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku nimetatud kohtade omanike või valdajatega. Täiendavate soovituslike võtetena saab välja tuua alljärgnevaid: Häiringute vähendamiseks teavitada elanikke eelnevalt tööde teostamisest, nende teostamise ajavahemikust ja võimalikest kaasnevatest liikluspiirangutest vms (nt kohaliku omavalitsuse teavituskanalite kaudu). Tolmu lendumise vähendamiseks tuleks vältida väga kuiva ilmaga (ja tugeva tuulega) rohkelt tolmu tekitavaid tegevusi või vähendada tolmu lendumist alade kastmisega (asjakohane eelkõige lõik I puhul, mis piirneb elamumaadega). Soovitav on vältida ehitustööde teostamist öösel ja puhkepäevadel. Avariiolukordadest tingitud mõjude vältimiseks peab ehitustööde läbiviimisel järgima üldiseid töö- ning keskkonnaohutuse nõudeid. Lisaks peab tähelepanu pöörama ehituseaegsele liikluskorraldusele, et tagada ohutu liiklemine. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17

18 Kui ehitustöödel (kaeve-/pinnasetöödel) ilmneb kultuuriväärtusega leid või selle kahtlus, tuleb ehitus- ja kaevetööd koheselt peatada, leiukoht muutumatul kujul säilitada ning teatada leiust viivitamatult Muinsuskaitseametit ja Rae Vallavalitsust. Võimalusel taaskasutada pinnasetöödel tekkivat materjali (muld, pinnas) ala hilisemal korrastamisel (teega piirnevate alade haljastamisel). Energia kokkuhoiuks ja öise valgushäiringu vältimiseks piirata teevalgustuse põlemisaega vastavalt väljakujunevatele jalgteede reaalse kasutamise ajaperioodidele. Eeltoodud võtteid on soovitav järgida nii lõigu I (Maanteeameti haldusala) kui lõikude II ja III (Rae Vallavalitsuse haldusala) projektide teostamisel. 18 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

19 6 EELHINNANGU JÄRELDUS Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud Rae valla Rae küla jalg- ja jalgrattateede põhiprojekti juurde, mille koostamise eesmärgiks on rajada: kõrvalmaantee nr Raeküla tee 0,0-2,0 km lõigu äärde 2,0 km pikkune valgustatud jalg- ja jalgrattatee ning bussipeatused (lõik I, Maanteeameti haldusala); riigitee nr 1106 Assaku km 0,0 kuni kõrvalmaantee äärde 0,9 km pikkune valgustatud jalgtee (lõik II, Rae Vallavalitsuse haldusala); riigitee nr 1106 Assaku ja kõrvalmaantee nr Raeküla tee km 1,25 lõigu vahele 1,2 km pikkune valgustatud jalgtee läbi kohaliku Graniidi tee ning 0,4 km pikkune ühendustee kohaliku Kivinuki teeni (lõik III, Rae Vallavalitsuse haldusala). Siintoodud eelhindamise kokkuvõte ja järeldused kohalduvad nii jalg- ja jalgrattateede ehitusprojekti lõigule I (Maanteeameti vastutusala) kui lõikudele II ja III (Rae Vallavalitsuse vastutusala). Kavandatud tegevused ei liigitu Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktide järgi olulise keskkonnamõjuga tegevuseks ning tegevuse keskkonnamõju automaatselt, õigusaktide nõuetest lähtuvalt, hindama ei pea. Tegevus on kooskõlas piirkonna olulisemate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Planeeritavad jalg- ja jalgrattateed on kantud Harju maakonnaplaneering planeeringulahendusse, mis tähendab, et kõrgemal planeerimistasemel on kavandatud objektide mõju juba hinnatud maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilisse hindamise osana. Tegevuse vahetus mõjualas puuduvad looduskaitsealused objektid (s.h Natura alad) ning muud kõrgendatud loodusliku väärtusega või tundlikud alad, mida planeeritav tegevus võiks kahjustada. Samuti jäävad lähimad kultuurimälestised ühes nende kaitsevöönditega väljapoole kavandatava tegevuse vahetut mõjuala. Kavandatava tegevuse piirkonna elanikkonnale kaasnevaid negatiivseid mõjusid (eeskätt ehitusaegsed häiringud ja maakasutuse kitsendused) võib lugeda KeHJS mõistes väheolulisteks ning neid on võimalik leevendada planeerimis- ja ehitustegevuse nõuetekohase ja elanikkonnaga arvestava (headest tavadest lähtuva) läbi viimisega. Planeeritava tegevuse positiivseteks mõjudeks on elanike liikumisvõimaluste ning liiklusohutuse parandamine piirkonnas. Kavandatava tegevuse iseloomust ja mahtudest lähtuvalt ei ole tegevuste elluviimisel ette näha olulise negatiivse keskkonnamõju kaasnemist loodukeskkonnale ega inimese tervisele, heaolule või varale. Eeltoodust tulenevalt ei ole KMH eelhinnangu koostaja hinnangul Rae valla Rae küla jalg- ja jalgrattateede rajamisele vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine ühegi eelhindamises käsitletud teelõigu korral ega ka nende koosmõju arvestades. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19

20 7 KASUTATUD MATERJALID Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seadus jt. Eesti Vabariigi õigusaktid AS Teede Tehnokeskus, Liiklusloenduse tulemused aastal. Eesti Geoloogiakeskus, Eesti radooniriski levilate kaart Eesti Looduse Infosüsteem Euroopa Komisjoni juhend Keskkonnamõju hindamine eelhindamise juhend Harju Maakonnaplaneering (koostamisel) Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering Harjumaa kergliiklusteed (2012) Keskkonnaregistri avalik teenus, Keskkonnaagentuur, Kultuurimälestiste riiklik register, Maa-ameti Geoportaali rakendused, Rae valla üldplaneering (2013) Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ, Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne. Rae küla kergliiklustee Teedeprojekt OÜ Rae küla jalg- ja jalgrattateed. Põhiprojekt. (Seletuskiri ja joonised seisuga september 2017) 20 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ