8 Täiskasvanuhariduse programm docx

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "8 Täiskasvanuhariduse programm docx"

Väljavõte

1 Lisa 8 Täiskasvanuhariduse programm Sisukord 1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi meetmed ja tegevused Meede 1: Haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomine formaalharidusse ja eelduste loomine nende õppes püsimiseks ja tasemehariduse omandamiseks Meede 2: Mitteformaalsele koolitusele ligipääsu suurendamine ja koolituse kvaliteedi tõstmine Meede 3: Kutsesüsteemi arendamine ning elukestva õppe visiooni ellu viivate koostöövormide loomine ja toetamine täiskasvanuhariduses Programmi elluviimist toetavad ja võimaldavad poliitikainstrumendid Programmi tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Programmi juhtimiskorraldus Rahastamiskava Tegevuskava (23)

2 Tulemusvaldkond haridus 1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus Täiskasvanuhariduse programmi ellukutsumisega soovitakse parandada Eesti täiskasvanud elanikkonna võimalusi osaleda kvaliteetses, paindlike ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavas elukestvas õppes aastal on koolitustes eelistatud sihtgrupid keskhariduseta inimesed, erialase väljaõppeta inimesed ning vananenud oskustega inimesed. Programm aitab otseselt kaasa Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (edaspidi EÕS) I eesmärgi Muutunud õpikäsitus saavutamisele, aga panustab ka III eesmärgi Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus ja V eesmärgi Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv saavutamisele, II eesmärgi Pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid ning IV eesmärgi Digipööre elukestvas õppes elluviimisele. Programm panustab Eesti konkurentsivõime kava Eesti 2020 ja Elukestva õppe strateegia ühistesse eesmärkidesse vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu, suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra ja vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu. Eestis on täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr tõusnud, kuid tõsine probleem on jätkuvalt kutse- ja erialase kvalifikatsioonita täiskasvanute suur osakaal (28,5% aastal 2016, mis arvudes väljendatuna teeb hinnanguliselt kokku u inimest) ning asjaolu, et jätkuvalt suur on nende inimeste hulk, kelle õpingud katkevad keskhariduse tasemeni jõudmata (2016. a andmetel oli kõigist aastastest keskhariduseta 79,9 tuhat inimest ja nende osakaal on suurem nooremates vanuserühmades vanuses on kokku üle 40 tuhande inimese, kes on omandanud vaid põhihariduse või vähem). Madala haridustasemega täiskasvanud on väga ebasoodsas seisundis nii tööturul kui ka elukestvas õppes osalemises aasta statistika näitas, et tööealiste (25-64) põhiharidusega inimeste tööhõive määr oli 61,4% (2013. a 57,2%) ja põhihariduseta inimestel oli vastav näitaja vaid 27,2% (2013. a 39,9%). Koolis või koolitustel käis aastastest põhiharidusega inimestest vaid 4,9% (2016. a). Haridustaseme paranemine ja paremad oskused aitavad tõsta sihtgrupi konkurentsivõimet tööturul ning vähendada tööjõupuudust/suurendada hõivatute hulka. Viimane on seda olulisem, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) tööjõuvajaduse prognoosi 1 järgi väheneb iga aastaga tööturule sisenevate noorte arv ning tervikuna on tööturule sisenevate inimeste arv väiksem kui tööturult väljuvate inimeste arv. Programmi meetmed ja tegevused toovad madalama haridustaseme ja oskustega täiskasvanuid tasemeõppesse ja täienduskoolitusse ning toetavad nende võtmepädevuste arengut. Toetatakse võrgustikutööd ja sihtgruppide teavitamist, et leida üles haridustee katkestanud täiskasvanud ning tuua nad võimalusel tagasi tasemeharidust omandama, luues samas eeldused ka nende õppes püsimiseks. Erialase hariduseta inimeste osakaalu vähendamiseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) valitsemisala koolitustegevuste rahastamiseks aastal planeeritud ELi vahendeid koos kaasfinantseerimisega 37,7 mln eurot. Otseselt IKT valdkonnas on Vabariigi Valitsus koos kaasfinantseerimisega eraldanud 8,5 mln eurot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digitaalse kirjaoskuse arendamise tegevusse. Puuduliku kvalifikatsiooniga või vananenud oskustega inimeste olukorra leevendamiseks kavandatakse kvaliteetset ja asjakohast täiendus- ja ümberõpet. Erialaoskuste kõrval muutuvad tööturul toimetulekuks üha olulisemaks võtmepädevused, millest käesoleva programmi raames peetakse olulisimaks täiskasvanute digipädevuste, sotsiaalsete oskuste ja ettevõtlikkuse, õppimisoskuse ning riigikeele ja võõrkeelte oskuse arendamist. Täiskasvanute digipädevuste arendamist ja nõustamisteenuseid (karjäärinõustamine) planeeritakse ministeeriumide ja sotsiaalpartnerite vahelises koostöös. Eestis on määratletud majanduse kasvuvaldkonnad, mis tulevad esmajärjekorras kindlustada kvalifitseeritud töötajatega. Kuigi põhirõhk on kõrgema kvalifikatsiooniga inimeste arvu tõstmisel, pakub täiskasvanuhariduse programm koolitusi ka nende valdkondade madalama haridustasemega töötajatele. Alates aastast arvestatakse mitteformaalse koolituse pakkumisel tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi OSKA raportite ettepanekutega (23)

3 Kaasaegse õpikäsituse rakendamiseks mitteformaalses õppes toetatakse väljundipõhise õppe ja hindamise rakendamist täienduskoolituses ning arendatakse edasi kvaliteedi tagamise põhimõtteid. Parandatakse infovahetust ja koostööd täiskasvanuhariduse võrgustikes. Sarnane arusaam õpikäsitusest võimaldab teha senisest tõhusamat koostööd ning loob vajaliku fooni vähem motiveeritud täiskasvanute õppesse toomiseks ja õppes püsimiseks. Täienduskoolituse süsteemseks arenguks kvaliteedi ja läbipaistvuse suunas võetakse vastu ning rakendatakse ellu uus täiskasvanute koolituse seadus. Tehakse koostööd teiste Haridus- ja Teadusministeeriumi programmide raames juurutamaks täiskasvanuhariduses muutunud õpikäsitust, toetatakse varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (edaspidi VÕTA) süsteemi arendamist kõigis haridussektorites ning tegevusi, mis kindlustavad koolitajate võimekuse tulla toime keerulise ja vähemotiveeritud sihtgrupiga. Sihtrühmade hoiakute muutmiseks ning enesetäiendamise valmiduse tõstmiseks suurendatakse koolituse paindlikkust, tõstetakse kvaliteeti ning tõhustatakse teavitamist. 2. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk on motiveerida täiskasvanuid õppima ning luua kvaliteetsed ja paindlikud ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused. Programm aitab kaasa järgmiste Eesti elukestva õppe strateegia 2020 mõõdikute saavutamisele: Indikaator Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaal (%) 2 Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr (%) 3 3. Programmi meetmed ja tegevused sihttase 29,1 29,4 28,9 28,5 28, , ,6 11,6 12,4 15,7 17, Meede 1: Haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomine formaalharidusse ja eelduste loomine nende õppes püsimiseks ja tasemehariduse omandamiseks Meetme eesmärk: Tasemeõppe paindlikkuse suurendamise (sh VÕTA rakendamise) ja toetavate tegevuste tulemusena on tõusnud tasemeõppes õppivate täiskasvanute arv. 2 Eesti Statistikaameti andmed 3 Eurostati andmed. Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab küsitlusele eelnenud nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust aastaste hulgas. Elukestvas õppes osalemise hulka loetakse nii osalemine tasemeõppes kui ka koolitustel a. näitajad on 0,1-0,2 protsendipunkti võrra korrigeeritud, kuna 2016.a. otsustati andmete võrreldavuse huvides kasutada edaspidi Eurostati andmeid. 3 (23)

4 Meetme sihtgrupp: Õppiv ja mitteõppiv täiskasvanud elanikkond (sh keskhariduseta täiskasvanud ca 65,1 tuhat inimest; sh põhihariduseta täiskasvanud - 6,4 tuhat inimest 4 ), koolitusasutused ja koolitusasutuste personal, elukestva õppe korraldusega seotud osapooled. Indikaator Mittestatsionaarses üldharidusõppes õppijate arv* Õppetöö katkestajate määr mittestatsionaarses üldharidusõppes (% kõikidest õppijatest) 25+ õppijaid kutseharidusõppes (% kõikidest õppijatest) sihttase ,9 31,7 35, ,3 29,2 31,9 35,1 36, hoida taset * 2009/10 õppeaastal oli mittestatsionaarses õppes õppijate arv 7831, mis seejärel hakkas aga aasta-aastalt langema, jõudes aastaks 5075 õppijani. Eesmärk on peatada õppijate arvu langus. Tegevus 1.1: Täiskasvanute üldharidusõppe sisu, mahu ja korralduse vastavusse viimine sihtgrupi vajadustega Võttes arvesse, et madalama haridustasemega inimestel on nõrgem motivatsioon õppida ning et kooli tagasipöördumist mõjutavad väärtushinnangud, tuleb mittestatsionaarne üldharidusõpe oluliselt paindlikumaks muuta. See aitaks vähendada ka suurt väljalangevust. Kuigi põhikooli ja gümnaasiumiseadus lubab üldhariduskoolis varasemate õpi- ja töökogemuse arvestamist (VÕTA), pole täpsem protseduurireeglistik kokku lepitud ning protsessi ei saa pidada osapoolte jaoks läbipaistvaks ning tõhusaks. Võttes arvesse välisriikide kogemusi madalama haridustasemega täiskasvanute tasemekoolitusse tagasitoomisel, leitakse erinevate osapoolte koostöös lahendused õppekorralduse parendamiseks ning õppes osalemise soodustamiseks. Täiskasvanute gümnaasiume ei käsitleta seejuures klassikaliste gümnaasiumidena, vaid pigem nn teise võimaluse koolidena, kus lisaks tasemekoolitusele pakutakse ka mitteformaalset õpet ning võimalusi elukestva õppe võtmeoskuste parandamiseks. Täiskasvanutele suunatud põhi- ja üldkeskhariduse õpikäsituse kaasajastamiseks: hoida taset - analüüsitakse mittestatsionaarse üldhariduse õppekavade sisu, mahu ja lõpetamise tingimuste vastavust sihtgrupi vajadustele ning ühiskonna ootustele; - koostatakse ülevaade välisriikide headest praktikatest; - töötatakse välja kontseptsioon õppekorralduse paindlikumaks muutmiseks; - muudetakse vajadusel õppekavu; - töötatakse välja VÕTA põhimõtted ning rakendatakse VÕTAt. Tulemus: Õppetöö paindlik korraldus tagab mittestatsionaarses üldharidusõppes õppijate arvu stabiilsuse ja vähendab väljalangevust. 4 Allikas: Eesti Statistikaamet, tööjõu-uuring 2015, koolitusasutused ja koolitusasutuste personal, elukestva õppe korraldusega seotud osapooled. 5 EHIS andebaasi andmed. 4 (23)

5 Tegevus 1.2: Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine põhi- ja üldkeskharidusõppesse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel käivitatakse tegevuste pakett põhi- ja keskhariduseta inimeste tagasitoomiseks tasemeõppesse. Tegevused kavandatakse kolmel tasandil: - koostöö kogukonna osapooltega (mittestatsionaarset üldharidust pakkuvad õppeasutused, täienduskoolituskeskused, KOVi esindajad, tööandjad, Töötukassa, Rajaleidja keskused jt) kes aitaksid sihtgruppi leida ning õppesse suunata; - kooli tegevused sihtgrupi leidmiseks, koolitamiseks ning väljalangevuse vähendamiseks; õppijatele pakutakse nende vajadustest lähtuvalt: paindlikke täiendavaid õppimisvõimalusi (sh õpioskuste arendamine, tasanduskursused, keeleõpe, sotsiaalsed oskused, sh ajaplaneerimine jmt) õpivalmiduse suurendamiseks ning õpingute lõpetamiseks; toetavaid teenuseid (nt lapsehoid, individuaalne juhendamine). - inimeste teavitus haridustaseme tõstmise ja õppimise vajalikkusest ning võimalustest. Tegevuse kaudu ei kaeta tavapäraseid koolituskulusid. Kindlasti on vaja lahendada küsimused, kuidas õppeasutused saaksid senisest oluliselt paremini infot sihtgrupi leidmiseks ning kuidas tagada jätkusuutlik koostöö erinevate osapoolte vahel, et infoliikumine toimiks ka edaspidi. Selleks on vajalik tugev koostöö koolide, kohalike omavalitsuste, noorsootööasutuste, vabahariduslike koolituskeskuste, sotsiaaltöötajate, Töötukassa konsultantide jt vahel. Tulemus: Pidurdub õppijate arvu langus täiskasvanute gümnaasiumides, meetme kaudu pakutud tegevuste tulemusel on kuni a põhi- või keskhariduse lõpetanud vähemalt 1500 inimest. Tegevus 1.3: Üldharidusõppes õppimiseks täiskasvanutele toetussüsteemi kontseptsiooni väljatöötamine Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR tõi uuringuraportis Põhi- ja keskhariduseta täiskasvanute tasemeharidusse tagasitoomise toetamine 6 välja asjaolu, et põhi- või keskhariduseta täiskasvanutel on atraktiivsem jääda töötuks, kui minna uuesti õppima. Tagasipöördumine on eriti keeruline madalama sissetulekuga inimestel, sest üldhariduskoolides puuduvad õppetoetused. Riiklik toetussüsteem täiskasvanute gümnaasiumites ja kutsekoolides on erinev kutsehariduse toetamine on lähemal kõrgharidusele, täiskasvanute gümnaasiume nähakse pigem sarnasena tavalistele üldhariduskoolidele ning toetusskeemid puuduvad. CENTARI hinnangul on täiskasvanute peamised takistused tasemekoolituses õppimisel rahalised, mistõttu tuleks leida võimalusi raskemas olukorras gruppide toetamiseks. Tulemus: Välja on töötatud toetuste kontseptsioon, mis vähendaks õppes osalemise takistusi, suurendaks ligipääsu põhi- ja keskharidusele ning vähendaks katkestamist. Tegevus 1.4: Kontseptsiooni väljatöötamine täiskasvanute tagasitoomiseks kutseharidusse Viidatud CENTARi uuring tõi välja kitsaskoha, et kutsekeskharidusõpe pole täiskasvanute jaoks piisavalt paindlik ning kui lühemates kutseõppeliikides on täiskasvanud õppijate osakaal aasta-aastalt järjest kasvanud, ei ole kasv kutsekeskharidusõppes märkimisväärne. 2013/2014 õppeaastal õppis 25+ õppijatest ainult 2,6% kutsekeskharidusõppes. Kutseõppeasutustes on täiskasvanute tasemeõpe korraldatud väga erinevalt ning ka täiskasvanud õppijate osakaal on väga erinev. Kutseõppeasutuse seadus eristab statsionaarse ja mittestatsionaarse õppe vorme, kuid ei reguleeri koolides praktiseeritavat tsükliõpet või sessioonõpet ning õppekorraldusest puudub ühtne ülevaade. Tegevuse raames analüüsitakse koolide valmisolekut ja praktikaid tasemekoolituse pakkumisel täiskasvanutele ning koostatakse kontseptsioon ligipääsu suurendamiseks. Selle põhjal kavandatakse edasised tegevused kutsehariduse või täiskasvanuhariduse programmi. 6 Link uuringu raportile: 5 (23)

6 Tulemus: Välja on töötatud kontseptsioon, kuidas parandada kutseõppeasutuste valmisolekut täiskasvanute tagasitoomiseks kvaliteetsesse kutseharidusse. Lähtuvalt sellest kavandatakse programmi jätkutegevused. Tegevus 1.5: Õppelaenu võimaldamine osakoormusega õppijatele kõrghariduses (täidetud, jõustus ) Võimalus õppelaenu võtta vähendab sundvalikuid, õppijad saavad valida jõukohasema õppevormi, mis on eeldus katkestamiste vähenemiseks ja annab täiskasvanud õppijatele parema ligipääsu kõrgharidusele. Tulemus: Paraneb täiskasvanud õppijate võimekus oma kõrgharidusõpinguid finantseerida. Tegevus 1.6: VÕTA süsteemi arendamine Euroopa Nõukogu soovitus 20. detsembrist 2012 mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamise kohta 2012/C 398/01 kohustab liikmesriike kehtestama hiljemalt aastaks meetmed, mis võimaldavad isikutel hinnata ja tunnustada mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud teadmisi, oskusi ja pädevusi ning omandada selle alusel täielik või osaline kvalifikatsioon. Mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud kompetentside tunnustamisel on oluline roll tööalase konkurentsivõime edendamisel, samuti motivatsiooni suurendamisel elukestvaks õppeks. Soovitus rõhutab vajadust kasutada VÕTAt just sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras või madala kvalifikatsiooniga inimeste hulgas. Tegevused kavandatakse kolmes osas: - VÕTA kontseptsiooni loomine ja VÕTA eesmärgipärane ja kvaliteetne rakendamine üldhariduses. Luuakse üldharidusele sobiv VÕTA kontseptsioon, mis lähtub VÕTA kvaliteedipõhimõtetest ning -kokkulepetest. Kontseptsiooni rakendumiseks luuakse seadusandlikud alused, arendatakse VÕTA kvaliteedi tagamise mehhanisme. Mitte- ja informaalse õppe käigus omandatud pädevuste tunnustamiseks kaasatakse sidusrühmi ning korraldatakse nende asjakohane teavitamine. - VÕTA metoodilise materjali arendamine ja VÕTA nõustajate ja hindajate koolitamine. Arendatakse ning kaasajastatakse hindamis- ja tunnustusprotsessis osalejate pädevust, tehes kättesaadavaks kaasajastatud hindamise ja nõustamise juhendmaterjalid ning asjakohased koolitused. Selleks arendatakse edasi usaldusväärseid hindamismeetodeid ja -vahendeid (sh Noortepassi ja Europassi dokumendid õpiväljundite dokumenteerimiseks, kompetentside enesehindamise veebikeskkond, nõustamise- ja hindamisjuhendid) üksikisikutele, koolitajatele, VÕTA-hindajatele ning nõustajatele. VÕTA rakendumiseks on vajalik hindamis- ja nõustamistegevuste koordineerimine formaalhariduse, täiskasvanukoolituse, kutse andjate, noorsootöötajate jt asjakohaste sidusrühmade vahel. Selleks toetatakse ning arendatakse täiskasvanute VÕTA tunnustamise ja hindamisega seotud spetsialistide võrgustikku (ühtne e- inforuum, seminarid, koolitused). - Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) arendamine VÕTA hindamise statistika koondamiseks. VÕTA alase teabe koondamiseks ning analüüsimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks arendatakse EHIS-es edasi VÕTA moodulit üldhariduse jaoks. Tulemus: Varasemate õpingute ja töökogemuse kaudu omandatud pädevusi on võimalik üldhariduses hinnata ja tunnustada. On loodud eeldused kvaliteetseks ja läbipaistvaks VÕTA hindamiseks. VÕTA nõustajad ja hindajad on pädevad ning hinnatud partnerid õppijatele ja õppeasutustele. On olemas terviklik ülevaade VÕTA sooritustest üldhariduses. Tegevus 1.7: Teadlikkuse tõstmine elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest Eesmärk on luua potentsiaalsete õppijate, tööandjate ja laiema avalikkuse seas positiivne kuvand elukestvast õppest nii formaal-, mitteformaal kui ka iseseisvast õppest. Levitades elukestva õppe ideed laiemale sihtrühmale, suureneb inimeste valmisolek ja motivatsioon elukestvas õppes osaleda või seda toetada. Kasutatakse erinevaid meetodeid ja lähenemisviise teavitusüritused, teavitus meedia kaudu, sh suunitletud kampaaniad, täiskasvanuhariduse osapoolte tunnustamine, edulugude jagamine jpm. Osalt viiakse tegevused ellu täiskasvanud õppija nädala kaudu, osalt Euroopa Sotsiaalfondi toel läbi viidavate tegevuste kaudu. 6 (23)

7 Tulemus: Teavituse ja kampaaniate tulemusena on tõusnud osapoolte teadlikkus elukestvast õppest Meede 2: Mitteformaalsele koolitusele ligipääsu suurendamine ja koolituse kvaliteedi tõstmine Meetme eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele mitteformaalsele õppele. Meetme sihtgrupp: Õppiv ja mitteõppiv täiskasvanud elanikkond (sh madala haridustasemega täiskasvanud, ca inimest 7 ), koolitusasutused ja koolitusasutuste personal, elukestva õppe korraldusega seotud osapooled. Indikaator aastaste madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr (%) 8 sihttase 4,0 3,2 4,0 4,9 6,9 6 6,3 6,5 6,5 6,5 Tegevus 2.1: Täiendus- ja ümberõppe pakkumine kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks Täiskasvanute ligipääsu suurendamiseks kvaliteetsele ja täiskasvanute koolituse seaduses kehtestatud nõuetele vastavale mitteformaalsele õppele toetatakse: - Tööalast täienduskoolitust ja ümberõpet. Tööturu olukorrast, tööjõuvajaduse prognoosist ja piirkondlikest vajadusest lähtuv tööalane täienduskoolitus võimaldab kiirelt reageerida tööturul toimuvatele muutustele, olles tasemeõppega võrreldes paindlikum ning kiirem. Tööalaste täienduskoolituste sisu toetab kutsestandardites kirjeldatud kompetentside arendamist, teave koolitusvajaduse kohta saadakse huvipoolte koostöös ning OSKA süsteemist. Kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides toimuvad tööalased täienduskursused on suunatud täiskasvanud tööealisele elanikkonnale, eelkõige madalama haridustaseme ja konkurentsivõimega (sh aegunud kvalifikatsiooniga või ilma kvalifikatsioonita koolikohustuseta täiskasvanud) või muul viisil ebasoodsas olukorras sihtrühmadele Tööalane koolitus toimub väljundipõhiste õppekavade alusel ja tunnistus väljastatakse ainult nendele, kes saavutavad õpiväljundid. Vajadusel toetatakse ka kutseeksamite kas osalist või täielikku sooritamist. - Täienduskursuste pakkumist võtmepädevuste arendamiseks ja õpivalmiduse suurendamiseks. Koolituste eesmärk on kujundada täiskasvanutes positiivne õpihoiak, arendada õpioskusi ning võtmepädevusi tasemeõppes ja täienduskoolitustel toimetulekuks. Võtmepädevused on vajalikud ka väärikaks eneseteostuseks ühiskonnas, töö- ja pereelus. Tegevuse raames prioriteetsed võtmepädevused on digipädevused, õppimisoskus, sotsiaalsed oskused ja ettevõtlikkus, riigikeele- ja võõrkeelteoskus 9. Võtmepädevuste koolituste abil suureneb õppijate valmisolek iseseisvalt õppida, osaleda elukestvas õppes. - Digipädevuste arendamist. Pakutakse koolitusi digioskuste uuendamiseks eesmärgiga toetada digilahenduste laiemat kasutuselevõttu kõigis majandussektorites ning tõsta arvutikasutuse/ikt kasutuse efektiivsust töökeskkonnas. Nii tööalastel kui ka võtmepädevuste koolitustel lõimitakse digioskuste arendamine erialaoskuste tõstmisega. Tegevusse panustab ka Majandusja Kommunikatsiooniministeerium. 7 Allikas: Eesti Statistikaamet, tööjõu-uuring Eesti Statistikaameti andmed. Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab küsitlusele eelnenud nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust aastaste hulgas. Madala haridustaseme all mõistetakse põhiharidusega või sellest madalama haridusega inimesi (ISCED 0-2). 9 õppimisoskuste, sotsiaalsete oskuste ja ettevõtlikkuse ning riigikeele- ja võõrkeelteoskuse koolitustel osalejate osakaal täpsustatakse koos partneriga tegevuse elluviimise käigus. 7 (23)

8 - Riigikeelt mittevaldavate täiskasvanute täienduskoolitust kombineerituna riigikeeleõppega. Täiskasvanute oskuste uuring PIAAC tõdes, et riigikeelt keskmiselt või halvasti oskavate täiskasvanute olukord tööturul on ebakindlam ja töötasu väiksem kui muus mõttes sarnastel eesti kodukeelega või väga hea eesti keele oskusega täiskasvanutel ning seega vajab erialaoskuste kõrval täiendamist ka riigikeeleoskus. Samuti tuleks arendada venekeelse elanikkonna üldisi infotöötlusoskusi, sh probleemilahendusoskust tehnoloogiarikkas keskkonnas, mis on kehvem kui eesti kodukeelega täiskasvanutel. Tulemus: Vähemalt täiskasvanut on parandanud oma tööalaste kompetentside ja/ või võtmepädevuste taset, nendest vähemalt majanduse kasvuvaldkondades töötavat või tööle asuvat lõpetajat, digipädevuste arendamise koolituse lõpetajat ning täienduskoolituse lõpetajat, kelle emakeel ei ole eesti keel. Tegevus 2.2: Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi tõstmine, paindlikkuse ja usaldusväärsuse suurendamine. Täienduskoolituse kvaliteedi tõstmiseks ja usaldusväärsuse suurendamiseks toetatakse: - Ühtsete nõuete kehtestamist täienduskoolitusele aastal võeti vastu uus täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS) ja kinnitati täienduskoolituse standard. Eesmärk oli kehtestada ühtsed nõuded täienduskoolitusasutuste tegevuse avalikustamisele, õppekavadele ja koolituse läbimise kohta väljastatavatele dokumentidele aastal jõustus seaduse rakendussäte, mis nägi ette, et kõik täienduskoolituse asutused peavad sõnastama ja avalikustama kvaliteedi tagamise alused. Alates aasta märtsist peavad kõik täienduskoolituse asutused regulaarselt esitama Eesti Hariduse Infosüsteemi info oma tegevusnäitajate kohta. Täienduskoolituse asutuste tegevuse avalikustamine nende kodulehekülgedel ning tegevusnäitajate esitamine EHISesse võimaldab nii õppijal kui koolituse tellijal hinnata koolitaja ja koolituse sobilikkust. Samuti loob see aluse kvaliteediarendamise jätkutegevuste planeerimiseks (vt järgmist tegevust). - Täienduskoolituse kvaliteedi tagamise põhimõtete edasiarendamist ja koolituse paindlikkuse suurendamist. Eesmärk on nüüdisaegse õpikäsituse ellurakendamine täiskasvanute koolituses, täienduskoolitusasutusi toetatakse kvaliteedi arendamisel. Kvaliteetne täienduskoolitus on õppijakeskne kohandatud täiskasvanud õppijate õpivajadustele, motiveeriv, asjakohane, paindlikult korraldatud (sh e-õppe kasutamise kaudu) ning toimub sobivas õpikeskkonnas. Tegevuse käigus analüüsitakse kvaliteedimärgi/ kvaliteedikokkuleppe rakendatavust täienduskoolituses ja konsulteeritakse erinevate osapooltega võimalike lahendusteede ja kvaliteedikriteeriumide üle. - Väljundipõhise õppe ja hindamise rakendamist täienduskoolituses. Toetatakse koolitusasutusi väljundipõhiste õppekavade koostamisel, kasutamisel ning väljundipõhise hindamise rakendamisel. Väljundipõhise õppekava alusel on nii potentsiaalsel õppijal kui ka teistel koolituse tulemustest huvitatud osapooltel tööandjatel, teistel õppeasutustel võimalik saada täpsemat informatsiooni, mida koolitusega saavutatakse ning milliseid oskusi, teadmisi, väärtusi arendatakse. ESFi programmi Täiskasvanute täienduskoolitus ja arendustegevused raames töötati välja väljundipõhise õppekava koostamise juhendmaterjal ning õppekava koostamise e-vorm, mida levitatakse ja tutvustatakse erinevatele täienduskoolitusasutustele. Täiendavalt koostatakse juhendmaterjal väljundipõhise hindamise rakendamiseks, mis arvestaks täienduskoolituse eripära ning pööraks tähelepanu kujundava hindamise kasutamisvõimalustele. Samuti jälgitakse, et Haridus- ja Teadusministeeriumi ESF meetmetest rahastatavatel koolitustel rakendatakse väljundipõhise õppe ja hindamise põhimõtteid. - Täienduskoolituse pakkumise läbipaistvamaks muutmist. Täiskasvanutel on teadlike otsuste tegemiseks vaja adekvaatset informatsiooni täienduskoolituse õppekava, koolitajate, õppekorralduse jmt kohta. Et suurendada asjakohase informatsiooni kättesaadavust, kohustatakse TäKS-iga täienduskoolitusasutusi looma ja pidama veebilehekülge. Luuakse võimalus täienduskoolitusasutuste ning koolituste andmete koondamiseks EHIS-es, et saada senisest täpsem ülevaade valdkonnast ning tõhustada ressursside planeerimist ja valdkonna juhtimist. EHIS-e põhimäärus uuendatakse ja andmete koondamist alustatakse aastal. 8 (23)

9 - Andmed täienduskoolituse kohta koondatakse kesksesse portaali, kus on kasutajasõbralikult kättesaadav info tööturu vajaduste ning erinevate õppimisvõimaluste kohta. Portaali kontseptsioon valmib aastal. Tulemus: õppekava e-vorm on kättesaadav ja seda kasutatakse, koostatud on väljundipõhise hindamise juhendmaterjal, täienduskoolituse õppekavad on väljundipõhised ning kättesaadavad täienduskoolitusasutuste veebilehekülgedel. Kokku on lepitud kvaliteedimärgi/ kvaliteedikokkuleppe kontseptsioonis. Tegevus 2.3: Täiskasvanute koolitajate pädevuse tõstmine Eesmärk on tõsta täiskasvanute koolitajate ja koolituse korraldajate professionaalsust, tagamaks koolituste kvaliteet, vastavus täiskasvanud õppijate vajadustele ning valmisolek tööks uute sihtrühmadega eelkõige vähem motiveeritud õppijatega. Koolitajate pädevuse tõstmiseks: Korraldatakse koolitusi ja seminare. Need on mõeldud täiskasvanute koolitajatele, kellel on käesoleva programmi raames täiskasvanute koolitamiseks vaja täiendada teadmisi ja oskusi sihtrühma leidmisel ja õppimise juurde toomisel, õppijate eripära arvestavate õppekavade koostamisel, madala haridusega õppijate õpioskuste arendamisel ja nende õpitulemuste hindamisel. Koolitused arvestavad täiskasvanute koolitaja ja kutseõpetaja kutsestandarditega. Tegevuste raames suureneb koolitajate valmisolek ja kompetents uue sihtrühmaga (madala haridustaseme ja vähem motiveeritud täiskasvanutega) toimetulekuks õppeprotsessis. Lisaks sellele on vaja parendada koolitajate teadlikkust olemasolevast digitaalsest õppevarast ja koostoimelisest tarkvaralahendusest (digitaalse õppevara portaalist), mis luuakse Õppevara programmi raames tasemeõppe jaoks. Loodavat õppevara saavad kasutada ka teised koolitusasutused, sh mitteformaalset koolitust pakkuvad asutused era- ja kolmandast sektorist. Seega saavad täiskasvanute koolitajad kasutada avalikult kättesaadavat õppevara. Tulemus: Tagatud on programmi raames korraldatavate koolituste kõrge kvaliteet, täiskasvanute koolitajad kasutavad digitaalset õppevara senisest enam Tegevus 2.4: Täiskasvanute koolitaja kutsenõuete kaasaegsena hoidmine ja kutse populariseerimine Tegevuse eesmärk on suurendada tunnustatud kvalifikatsiooniga koolitajate hulka ning parandada seega täiskasvanute koolituse kvaliteeti. Tagatakse, et täiskasvanute koolitaja kutsestandard on pidevalt asjakohane ja nüüdisaegne, selleks kaasatakse valdkonna eksperte ning tehakse koostööd erinevate institutsioonidega (sh erialaliitudega). Täiskasvanute koolitaja kutse populariseerimiseks kutsutakse ellu erinevaid teavitustegevusi, mis on suunatud nii potentsiaalsetele kutse taotlejatele (nt täiskasvanute koolitajatele kutseõppeasutustes, kõrgkoolides; vabaturul) kui ka tööandjatele ja erinevatele asutustele, teadvustamaks kutset kui üht kriteeriumi koolituse kvaliteedi hindamisel ja tagamisel. Tulemus: Täiskasvanute koolitaja kutsestandard on vastavalt vajadusele kaasajastatud ning kutset väärtustavad nii taotlejad kui ka tööandjad. Tegevus 2.5: Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine Eestis Tegevuse eesmärk on aastatel ette valmistada ja läbi viia täiskasvanute oskuste uuring. PIAAC on OECD uuring, mis ainsana reaalselt mõõdab täiskasvanute oskusi, tehes seda üle 10 aasta. Teist sellist uuringut, mis läheneks neile teemadele terviklikult, ei ole. Palju nii EL kui OECD rahvusvahelist statistikat ja ülevaateid tehakse PIAACi andmetel. Kümne aastase vahega kordusmõõtmine aitab teha järeldusi ellu viidud poliitikamuudatuste kohta. Tänaseks on uuringu I tsüklis osalenud/ osalemas ligi 40 riiki. Eestis koguti andmed üle a täiskasvanu kohta. Kordus-uuringu andmekogumine on kavandatud samas mahus Sellele eelneb mõõtvahendite väljatöötamises osalemine, vahendite tõlkimine, adapteerimine, tehniline testimine ja pilootuuringu läbiviimine. Uuringu esmased tulemused avaldatakse Eelmisel korral mõõdeti PIAACiga funktsionaalset lugemisoskust, matemaatiliselt kirjaoskust ja probleemilahendusoskust tehnoloogiarikkas keskkonnas. Uues voorus on kavas uurida ka nn 9 (23)

10 mittekognitiivseid oskusi: suhtlemisvalmidust, avatust, järjepidevust-sihikindlust jms. PIAAC kajastab väga komplekselt hariduse, koolituse, oskuste taseme, oskuste kasutamise ja tööturunäitajate seoseid. Tulemus: Valminud on rahvusvaheliselt võrreldav täiskasvanute oskuste andmebaas ning PIAAC uuringu esmane aruanne, mis annab esmase hinnangu viimase kümnendi elukestva õppe poliitikatele ja võimaldab kavandada prioriteetseid suundi tulevikuks. 10 (23)

11 3.3. Meede 3: Kutsesüsteemi arendamine ning elukestva õppe visiooni ellu viivate koostöövormide loomine ja toetamine täiskasvanuhariduses Meetme eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini seostatud ning toimivad koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest. Meetme sihtrühmad: Õppiv ja mitteõppiv täiskasvanud elanikkond, koolitusasutused ja koolitusasutuste personal, elukestva õppe korraldusega seotud osapooled, kutsesüsteemi osapooled. Indikaator Täiskasvanuhariduse ja kutsesüsteemi osapoolte rahulolu elukestva õppe, sh täiskasvanuhariduse süsteemi ja kutsesüsteemi toimimisega 10 Tegevus 3.1: Kvalifikatsiooniraamistiku rakendamine ja teavitamine sihttase metoodika väljatöötamine kasvab kasvab kasvab Arengud ja algatused ELi tasandil esitavad liikmesriikidele väljakutseid kvalifikatsioonisüsteemi ja selle osiste arendamisel. Eestis kehtib 8-astmeline Euroopa kvalifikatsiooni-raamistikule (edaspidi EQF) vastav hariduslikke ja kutsekvalifikatsioone ühendav kvalifikatsiooniraamistik. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu soovitusel on kõikides liikmesriikides loodud EQF-i rakendamise koordinatsioonikeskus (National Coordination Point, edaspidi NCP), mille tegevuse eesmärk on toetada ja koordineerida riikliku kvalifikatsioonisüsteemi ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku omavahelist sidusust. EQF rakendamise koordinatsioonikeskused on kohustatud esitama Euroopa Komisjonile korrapäraselt aruandeid Eesti riikliku kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) rakendamise ja selle koostoime kohta EQFiga. Ühtlasi on koordinatsioonikeskus Euroopa Komisjonile ja muudele asjaomastele asutustele EQF-i alal esmaseks kontaktiks. Alates aastast täidab Eestis EQF-i rakendamise koordinatsioonikeskuse rolli SA Kutsekoda. Koostöös HTM-iga ajakohastatakse järjepidevalt Eesti kvalifikatsiooniraamistiku aruannet ning arendatakse EQF portaali Eesti andmestikku (sh nii kutseregistris kui EHIS-es). Tutvustatakse ning teavitatakse sihtrühmi ning sotsiaalpartnereid Eesti ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku rakendamisega seonduvast. Osaletakse rahvusvahelises Euroopa NCP-de võrgustiku töös. Arendatakse edasi Europassi dokumentide paketti ning veebikeskkonda ja tutvustatakse ning nõustatakse Europassi kasutusvõimalusi. Tulemus: Eesti kvalifikatsiooniraamistik on rakendunud ja kooskõlas EQF-iga. 10 Keskselt, regulaarselt läbiviidav uuring, mis on aluseks EÕS-i vastava näitaja mõõtmiseks. 11 (23)

12 Tegevus 3.2: Kutsesüsteemi arendamine Kutsesüsteem ehk kutsekvalifikatsioonisüsteem hõlmab nii kutsestandardeid, kutseregistrit kui ka kutsete tunnustamist. Ajakohased kutsestandardid on kutsesüsteemi oluline osa, kuna võimaldavad inimestel võrrelda oma kompetentsust kutsealal nõutavaga ning on aluseks nii formaalhariduse kui ka täiendusõppe õppekavade koostamisel. Kutsesüsteemi arendamisel lähtutakse põhimõttest, et see peab olema kvaliteetne, suhestatud Euroopa riikide vastavate süsteemidega ning riiklikult tunnustatud kvalifikatsioonid peavad olema võrreldavad teiste riikide vastavate kvalifikatsioonidega. Kutsesüsteemi rakendamisel tagatakse kutsenõukogude tegevus ning nendevaheline koostöö, arendatakse kutse andmise kvaliteeti ning kindlustatakse järelevalve kutse andmise tegevuste üle, hallatakse ja arendatakse kutseregistrit sh korraldatakse kutsetunnistuste väljaandmist ja töötatakse välja kutsetunnistuste lisad, koostatakse ning kaasajastatakse ühtse metoodika alusel kutsestandardeid, tutvustatakse kutsesüsteemi asjast huvitatud osapooltele ning koolitatakse neid. Kutsestandardite uuendamise käigus uuendatakse pidevalt standardites digipädevuste kirjeldusi a. jätkatakse erialaste keelenõuete kirjeldamist kutsestandardites ning alustatakse kutsestandardite täiendamist tuleviku digioskustega aasta jooksul täiendatakse erialaste digioskustega valdkondlikku võtmestandardit. Tulemus: Kutsesüsteem on kooskõlas haridussüsteemi ja tööturu ootustega. Tegevus 3.3: Kutseeksamite arendamine Õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseõppeasutustes kutseeksamiga, mis on alates 1. septembrist a kutseõppeasutustesse õppima asunuile kooli lõpetamiseks kohustuslikud. Kutseseaduse kohaselt on kutseeksam kutsekomisjoni kinnitatud põhimõtete, metoodika ja hindamiskriteeriumite alusel toimuv protsess isiku kompetentsuse kutsestandardile vastavuse hindamiseks a 1. märtsist kehtima hakanud Kutseseaduse kohaselt jagunevad kutseeksami kulud eksami väljatöötamise ja arendamise ning kutsekomisjoni tööga seotud kuludeks ning kutseeksami läbiviimisega seotud kuludeks. 1. jaanuarist a hakkavad kehtima haridus- ja teadusministri kehtestatud ülemmäärad kutseeksami väljatöötamisele ja arendamisele ning läbiviimisele. Kutseeksami väljatöötamise ja arendamise eest on vastutav vastav kutsekomisjon, eksamit viivad läbi kas konkursiga valitud kutse andjad või kutseõppeasutused, kes on taotlenud kutse andja õigused. Tulemus: Õpingud kutseõppeasutustes lõpevad töömaailmaga koostöös välja töötatud asjakohaste, töömaailma poolt hinnatud kutseeksamitega. Tegevus 3.4: Täiskasvanuhariduse osapoolte koostöö arendamine Tegevuse käigus viib Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon (ETKA) Andras ellu projekte täiskasvanuhariduse Euroopa tegevuskava (lühidalt AGENDA) rakendamiseks Eestis. ETKA Andras on määratud täiskasvanuhariduse AGENDA riiklikuks koordinaatoriks. Tegemist on Euroopa Komisjoni algatusega, mida rahastatakse projektipõhiselt. AGENDA elluviimise prioriteetsed teemad võivad Euroopa Komisjoni initsiatiivil muutuda ning vastavalt võib muutuda ka Eesti projektide temaatika. Projektidega soodustatakse infovahetust, erinevate osapoolte koostööd, samuti rahvusvaheliste kogemuste tutvustamist erinevatele sihtrühmadele. Tulemus: Tihenenud koostöö, toimunud arutelud, seminarid KOV ja MK tasandil, tugev ja laienenud võrgustik kohalikul tasandil. Tegevus 3.5: Vabahariduslike koolituskeskuste võrgustiku koordineerimine ja arendamine Eestis pakuvad täiskasvanutele vabahariduslikku koolitust valdavalt kolmanda sektori või erasektori organisatsioonid. Vabahariduslike koolituskeskuste suurimaks katuseorganisatsiooniks on Eesti Vabaharidusliit (VHL), mis vahendab informatsiooni koolituskeskustele, koondab koolituskeskustelt tagasisidet ja infot, sh ülevaate võrgustiku arenguvajadusest ning vahendab infot HTM-ile. Samuti arendab VHL võrgustiku liikmeid ning liikmete vahelist koostööd. Tegevusega tagatakse vabahariduslike koolituskeskuste informeeritus, võrgustiku toimimine ning koolituskeskuste valmisolek ja suutlikkus käesoleva programmi elluviimisesse panustada (sh pakkuda võtmepädevuste alaseid koolitusi, kaasata uusi sihtgruppe). Tegevuse käigus korraldab VHL seminare, teabepäevi, koolitusi, osaleb projektides ning on vabahariduse eestkõneleja Eestis ja rahvusvaheliselt. Tulemus: Võrgustikutöö tulemusena on vabahariduslikud koolituskeskused informeeritud, aktiivsed koostöös ja suutlikud programmi elluviimisesse panustama. 12 (23)

13 Tegevus 3.6: Rahvusvahelise koostöö ja infovahetuse arendamine täiskasvanuhariduses EPALE platvormi kaudu Tegemist on Euroopa Komisjoni algatusega, suurendamaks täiskasvanuhariduse osapoolte koostööd, poliitikate ja heade kogemuste vahetamist, mis toetab innovatsiooni ja kvaliteedi arengut täiskasvanuhariduses. Tegevust rahastab Euroopa Komisjon projektipõhiselt Erasmus+ programmi eelarvest, tegevusi viib ellu SA Kutsekoda, mis on määratud EPALE Eesti kontaktpunktiks. Tegevuse eesmärk on toetada Eesti täiskasvanuhariduse kogukonna rahvusvahelist infovahetust ja koostööd Euroopa täiskasvanuhariduse platvormi (eplatform for Adult Learning in Europe - EPALE) kaudu ning tagada platvormi kasutatavus ja Eesti täiskasvanuharidust puudutava info ajakohasus. EPALE platvormi Eesti lehekülje arendab välja ning hoiab käigus ja ajakohasena SA Kutsekoda, kes teavitab täiskasvanute koolitajate kogukonda ja huvipooli laiemalt EPALEst ja innustab seda kasutama. Tulemus: EPALE Eesti lehekülg on käivitatud, EPALE sisalduv informatsioon on ajakohastatud. Toimub rahvusvaheline infovahetus, SA Kutsekoda on teavitanud koolitajaid ja avalikkust. Tegevus 3.7: Täiendusõppe rahastamispõhimõtete väljatöötamine Töötatakse välja ja rakendatakse täiendus- ja ümberõppe kättesaadavust soodustavad, õppija, riigi ning tööandja kolmepoolsel panustamisel põhinevad täiendus- ja ümberõppe rahastamispõhimõtted, mis oleksid väljumisstrateegiaks rahastamisperioodile. Selleks kaardistatakse senised täiskasvanuõppe otsesed ja kaudsed toetusskeemid ning analüüsitakse nende mõju ja tõhusust õppes osalemise soodustamisele. Rahastamispõhimõtete kontseptsiooni kujundamisel arutatakse sotsiaalpartneritega (tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid) ja teiste osapooltega (sh kohalikud omavalitsused) läbi erinevate osapoolte võimalikud viisid panustada täiskasvanute elukestvas õppes osalemisesse. Kontseptsiooni väljatöötamisel võetakse arvesse rahvusvahelist kogemust ning teiste riikide häid praktikaid. Tulemus: Täiendusõppe rahastamispõhimõtted on mitmekesistatud, arvestavad Eesti vajadusi ja võimalusi ning kindlustavad täiendusõppe süsteemi toimimise pärast tõukefondide lõppemist. 4. Programmi elluviimist toetavad ja võimaldavad poliitikainstrumendid EÕS-i Koolivõrgu programm: Täiskasvanutele kvaliteetse ja valikuterohke põhi- ja keskhariduse võimaluste loomiseks igas maakonnas viiakse ellu koolivõrguprogrammi tegevused, mis riigigümnaasiumi võrgu loomisel arvestavad ka vajadusega soodustada täiskasvanute gümnaasiumide tegevust. Täiskasvanute gümnaasiumite ruumivajadust arvestatakse riigigümnaasiumivõrgu kujundamisel. Riik võtab kokkuleppel kohaliku omavalitsusega üle täiskasvanute gümnaasiumide pidamise juhul, kui see on õppe kättesaadavuse tagamiseks vajalik ning sellega kaasneb õppe kvaliteedi tõus ning efektiivne ressursikasutus. EÕS-i Digipöörde programm ning programmi Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid: Digipöörde programmi ning programmi Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid meetmed on suunatud ka mittestatsionaarset õpet pakkuvatele üldhariduskoolidele ja kutsekoolidele, programmide rakendamine aitab kaasa õppe paindlikumaks ning asjakohasemaks muutmisele ning õppe kvaliteedi tõusule. Programmi Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid raames kaetakse täiskasvanute gümnaasiumide ja kutsekoolide tasemekoolituse õpetajate põhiline koolitusvajadus ning tagatakse täiskasvanute gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpetajate koolitus digipädevuste tõstmiseks. Digipöörde programmist tagatakse koolide digitaristu kaasajastamine. EÕS-i Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm: Programmi raames loodav regulaarne ja süsteemne tööjõuvajaduse seire, prognoosi ja tagasisidestamise süsteem ehk oskuste arenemise programm OSKA analüüsib prioriteetsena kasvuvaldkondade tööjõu- ja tööjõu oskuste vajadust. OSKA on osa kutsesüsteemist ning on seotud käesolevas programmis sisalduvate kutsesüsteemi arendamise tegevustega. 13 (23)

14 EÕS-i Kutseharidusprogramm ja Kõrgharidusprogramm: Kasvuvaldkondade spetsialistide ettevalmistamine tasemekoolituses toimub kõrg- ja kutsehariduse programmides ettenähtud tegevuste raames. Ühtekuuluvusfondide rakenduskava meetmes Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutada olev tegevus Digitaalse kirjaoskuse suurendamine : Nimetatud tegevuse raames planeerib MKM IKT valdkonna kõrgemate spetsialistide väljaõpet ja täienduskoolituse pilootprojekte ning kavandab tegevusi elanikkonnale, kes ei ole arvuti- ja internetikasutajad. MKM lähtub nende projektide valikul majanduse kasvuvaldkondadest ning Infoühiskonna Arengukava prioriteetidest. Ravikindlustuse seaduse muutmise käigus kaotati alates 1. juulist 2015 ära vanuseline ülempiir, kui kaua kaetakse ravikindlustust mittestatsionaarses õppes põhihariduse või üldkeskhariduse omandajatele, mille eesmärk on vähendada õpingute katkestamist ning soodustada õppesse pöördumist. 14 (23)

15 5. Programmi tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Horisontaalne teema Regionaalne areng Infoühiskonna edendamine Keskkonna- ja kliimapoliitika Võrdsete võimaluste tagamine Ühtne riigivalitsemine 6. Programmi juhtimiskorraldus Mõju Positiivne mõju. Tegevused toetavad elukestvas õppes osalemist ja täiskasvanute kompetentside paranemist kõigis maakondades. Koolitused hõlmavad kogu Eestit, neisse on kaasatud erinevates piirkondades paiknevad koolitusasutused, rõhk on piirkondlikul koostööl ning koolitusvajaduste ja prioriteetide määramisel arvestatakse oluliselt kohaliku tööturu vajadustega. Tegevuste planeerimisel arvestatakse regionaalseid eripärasid ja koolitusi pakutakse ning teavitustegevusi korraldatakse üle Eesti. Positiivne mõju. Tegevused toetavad infoühiskonna edenemist kahes võtmes. Esiteks parandatakse täiskasvanute infotehnoloogilisi oskusi, seega suureneb täiskasvanute hulk, kes suudavad oma töös edukalt kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi vahendeid. Teiseks, tegevuste elluviimisel ja infovahetuse korraldamisel võimalikult palju infotehnoloogilisi lahendusi kasutades tekib laiem toetav mõju. Neutraalne mõju. Tegevustega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliimapoliitika eesmärkideile. Positiivne mõju. Olulist tähelepanu pööratakse neile täiskasvanud õppijatele, kellele täna ei ole õppimisvõimalused kättesaadavad. Tasuta õppimisvõimaluste ja tugitegevuste toel jõuavad õppimise juurde ka need täiskasvanud, kes erinevatel põhjustel seni on olnud elukestvast õppest eemal. Seega aidatakse kaasa võrdsuse põhimõtete tagamisele täiskasvanuõppes ja luuakse eeldused madalama haridustasemega inimeste konkurentsivõime parandamiseks. Paranenud haridustase toetab edukat toimetulekut tööturul. Pigem positiivne mõju. Tegevuste kaudu edendatakse koostööd nii kohalike omavalitsuste sees kui ka erinevate omavalitsuste vahel. Programmi tegevused toetavad ka riigi- ja KOV. tasandi koostöö tugevnemist. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra st kooskõlas riigieelarvestrateegia perioodiga, mis tagab kooskõla riigi eelarvestrateegiaga ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi kinnitab haridusja teadusminister viivitamatult peale riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programmi rakendamist juhib HTM-i täiskasvanuhariduse osakond. Programmide omavahelise kooskõla parandamiseks võib moodustada tegevuste elluviimist koordineerivaid kogusid. Programmi tegevuste elluviimiseks sõlmib HTM tegevuste elluviijatega lepingud. Tõukefondide vahenditest rahastatavate tegevuste elluviimiseks kinnitatakse programmi juurde detailsemad tingimused vastavalt perioodi struktuuritoetuse seadusele. Programmis seatud mõõdikute seiramise ja saavutamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Programmi täitmise kohta antakse aru igal aastal. Aastaaruande koostab HTM koos programmi täiendamise eelnõuga ning esitab selle teadmiseks täiskasvanuhariduse nõukogule (koosseisu kuuluvad asjassepuutuvate ministeeriumite esindajad, tööandjate ja töövõtjate organisatsioonide esindajad ning koolitusasutuste katusorganisatsioonid või esindajad). Programm avalikustatakse HTM-i kodulehel. 15 (23)

16 7. Rahastamiskava (summad kululae piires) Meede Tegevus Tulud/kulud Haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomine formaalharidusse ja eelduste loomine nende õppes püsimiseks ja tasemehariduse omandamiseks 9.2. Mitteformaalsele koolitusele ligipääsu suurendamine ja koolituse kvaliteedi tõstmine 9.3. Kutsesüsteemi arendamine ning elukestva õppe visiooni ellu viivate koostöövormide loomine ja toetamine täiskasvanuhariduses Täiskasvanute üldharidusõppe sisu, mahu ja korralduse vastavusse viimine sihtgrupi vajadustega K Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine põhi- ja üldkeskharidusõppesse K Kontseptsiooni väljatöötamine täiskasvanute tagasitoomiseks kutseharidusse K Õppelaenu võimaldamine osakoormusega õppijatele kõrghariduses (täidetud) K VÕTA süsteemi arendamine K Teadlikkuse tõstmine elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest K KOKKU Täiendus- ja ümberõppe pakkumine kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks K Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi tõstmine, paindlikkuse ja usaldusväärsuse suurendamine K Täiskasvanute koolitajate pädevuse tõstmine K Täiskasvanute koolitaja kutsenõuete kaasaegsena hoidmine ja kutse populariseerimine K Rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC läbiviimine K KOKKU Kvalifikatsiooniraamistiku rakendamine ja teavitamine K Kutsesüsteemi arendamine K Kutseeksamite arendamine K (23)

17 Täiskasvanuhariduse osapoolte koostöö arendamine K Vabahariduslike koolituskeskuste võrgustiku koordineerimine ja arendamine K Rahvusvahelise koostöö ja infovahetuse arendamine täiskasvanuhariduses EPALE platvormi kaudu K Täiendusõppe rahastamispõhimõtete väljatöötamine K KOKKU KOKKU KULUD KOKKU TULUD (23)

18 8. Tegevuskava Meetme nr Tegevus ja lõpptulemus Vastutaja/ elluviija 1. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv: haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomine formaalharidusse ja eelduste loomine nende õppes püsimiseks ja tasemehariduse omandamiseks 1.1. Täiskasvanute üldharidusõppe sisu, mahu ja korralduse vastavusse viimine sihtgrupi vajadustega Õppetöö paindlik korraldus toetab mittestatsionaarses üldharidusõppes õppijate arvu kasvu ning väljalangevuse vähenemist Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine põhija üldkeskharidusõppesse - Pidurdub õppijate arvu langus täiskasvanute gümnaasiumis, meetme kaudu pakutud tegevuste tulemusel on põhi- või keskhariduse lõpetanud vähemalt 1500 inimest (tegevuses osaleb 2000 inimest). 1.3 Üldharidusõppes õppimiseks täiskasvanutele toetussüsteemi kontseptsiooni väljatöötamine - Välja on töötatud kontseptsioon, kuidas ellu kutsuda toetussüsteem, mis vähendaks õppes osalemise barjääre, suurendaks ligipääsu põhi- ja keskhariduse omandamisele ning vähendaks katkestamist. HTM HTM HTM Tulemus või väljund ja tähtaeg või elluviimise periood Õppekorralduse ja õppekavade sisu ja Õppeasutustes pakutav õpe on paindlik ning õppijakeskne. Õppeasutused mahu analüüs, väliskogemuse oskavad pakkuda erineva õpi- ja töökogemuse taustaga inimestele kaardistus, kontseptsioon sobilikke võimalusi edukaks õppes osalemiseks. Väheneb väljalangevus. õppekorralduse paindlikumaks 2018: Üldharidusprogrammis kavandatud õppekavade uuendamise muutmisest ning VÕTAst. tegevuste käigus vaadeldakse gümnaasiumi õppekava sisuasjakohasust Vajalikud õigusaktid on muudetud mittestatsionaarse õppe õppijatele (täiskasvanute sihtgrupile) ning vajadusel kavandatakse muudatused. Avatud taotlusvoorude kaudu viiakse perioodil ESFist ellu projektid, mis suunatud põhi- või keskhariduseta täiskasvanute õppesse tagasitoomiseks ning väljalangevuse vähendamiseks mittestatsionaarses õppes. Esimesed projektid toimuvad 2016.a. augustist 2018.a. augustini. 2018: kavandatakse ja käivitatakse jätkuprojektid perioodiks Tegevustes osaleb vähemalt 1500 täiskasvanut 2018: Kaardistatakse tegevuse 1.2 raames toimunud projektide head kogemused ning töötanud lahendused. Kontseptsioon on välja töötatud, jätkutegevused kajastatakse programmi uuendamisel Kontseptsioonist lähtuvad tegevused kestavad 18 (23)

Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl

Taotleja Projekti TEST täiskasvanud II voor taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

KA kord

KA kord KINNITATUD Toiduainetööstuse ja Põllumajanduse Kutsenõukogu 13.11.2017 otsusega nr 8 MTÜ EESTI LEIVALIIT KUTSE ANDMISE KORD Pagari ja kondiitri kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord)

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx)

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx) Euroopa Kutsehariuduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi MÕISTED ja terminid Mõiste/termin inglise keels Assessment of learning outcomes* Competence** Competent institution* ametlik tõlge ja definitsioon/selgitus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Faktileht-1.indd

Faktileht-1.indd eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse k

KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse k KINNITATUD Teeninduse Kutsenõukogu 05.06.2019 otsusega nr 19 EESTI HOTELLIDE JA RESTORANIDE LIIDU KUTSE ANDMISE KORD Toitlustus-ja majutusteeninduse kutseala kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi

Rohkem

Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok

Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (12.03.2019) Tallinn 19.03.2019 nr 26-6/19-0137/2283 Algus: 14.30 Lõpp: 16.10 Juhatas: Helena Lepp Protokollis: Alar Teras ja Helena Kõrge Võtsid osa: Puudusid:

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Lisa 7 EÕS õppe- ja karjäärinõustamise programmi eelnõu lõplik.docx

Lisa 7 EÕS õppe- ja karjäärinõustamise programmi eelnõu lõplik.docx Õppe- ja karjäärinõustamise programm 01.04.2014-31.12.2019 Sisukord 1. Reguleerimisala... 2 2. Tulemusvaldkond: Haridus... 2 3. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus... 2 4. Programmi eesmärk ja mõõdikud:...

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Lisa 10 noortevaldkonna programm

Lisa 10 noortevaldkonna programm Lisa 10 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Haridus- ja Teadusministeeriumi 2016 2019 de kinnitamine Noortevaldkonna programm 2016-2019 Sisukord 1. Tulemusvaldkond: haridus... 2 2. Programmi

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

TAT ÕKPAT (lisa)

TAT ÕKPAT (lisa) LISA KINNITATUD Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a. käskkirja nr 308 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine elluviimiseks

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa

RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK

RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Triin Roosalum ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Triin Roosalum ppt [Compatibility Mode] Triin Roosalu Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Tallinna Ülikool Täiskasvanute tee tasemeõppesse ja kuidas seda siluda: kogemused Euroopast Täiskasvanuhariduse teabepäev Tallinnas 15.11.11

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

Õppija motivatsiooni ja vastutustunde mõjutamine andragoogilise lähenemise abil: koolitus mittestatsionaarse õppevormiga õppeasutuse õpetajale Koolitu

Õppija motivatsiooni ja vastutustunde mõjutamine andragoogilise lähenemise abil: koolitus mittestatsionaarse õppevormiga õppeasutuse õpetajale Koolitu Õppija motivatsiooni ja vastutustunde mõjutamine andragoogilise lähenemise abil: koolitus mittestatsionaarse õppevormiga õppeasutuse õpetajale Koolituse kood: AMI2016/ÕMV Õppekavarühm: õpetamine ja koolitamine

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K

KINNITATUD Tallinna Saksa Gümnaasiumi a Direktori käskkirjaga nr 1-2/6 TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUM TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI SISEHINDAMISE K I SISEHINDAMISE KORD Kord kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 78 lõike 3 alusel. 1. Üldsätted 1.1 Koolis sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Lisa 1 - toetuse andmise tingimused

Lisa 1 - toetuse andmise tingimused Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades elluviimiseks Kõrghariduse

Rohkem