Microsoft Word - Agraarteadus-yld
|
|
- Marek Salumets
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 TERMOFIILSETE KAMPÜLOBAKTERITE UURINGUD EESTIS Mati Roasto 1 *, Kadrin Meremäe 1, Kristi Praakle-Amin 1, Ari Hörman 3, Terje Elias 1, Merike Lillenberg 1, Andres Elias 1, Toomas Kramarenko 2, Liidia Häkkinen 2, Piret Põltsama 2, Mihkel Mäesaar 2, Priit Elias 1, Marja-Liisa Hänninen 4 1 Eesti Maaülikool, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, Kreutzwaldi 62, Tartu, mati.roasto@emu.ee 2 Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, Kreutzwaldi 30, Tartu 3 Soome Kaitsevägi, PL 919, Helsingi 4 Helsingi Ülikool, loomaarstiteaduskond, toiduhügieeni ja keskkonnatervise osakond, Agnes Sjöbergin katu 2, P.O. Box 66, Helsingi, Soome ABSTRACT. This article summarizes research within Campylobacter spp. in Estonian food chain in 2000 to 2010 in Estonia and Mati Roasto s PhD thesis: Campylobacter spp. in poultry and raw poultry meat products in Estonia with special reference to subtyping and antimicrobial susceptibility. Proportion of Campylobacter positive samples on fresh chicken meat was 11.2% in 2000 to 2010 in Estonia. Analysis of seasonality of Campylobacter positive samples indicated that the seasonal peak of Campylobacter on chicken meat was from June to October. Studies showed high serotype and genotype diversity among Campylobacter isolates from raw retail poultry meat in Estonia. The serotype distribution did not show association with the origin of the sample. The genotyping of the 70 Campylobacter isolates showed KpnI to be more discriminatory, yielding 34 PFGE types compared to 29 obtained by SmaI. PFGE with the enzymes KpnI and SmaI for digestion proved to be discriminatory, repeatable and reproducible. In our study the majority of the isolates sharing a similar PFGE genotype originated from one country. Antimicrobial susceptibility studies of Campylobacter strains resulted in high resistance patterns for several antimicrobials. High MICs of both erythromycin and ciprofloxacin pose a problem and because erythromycin is considered as a first-line choice of treatment for human C. jejuni infections, the resistance has an important public health impact. Multidrug resistance in Estonian broiler chicken isolates was one of the highest reported in latest studies of broiler chicken Campylobacter isolates all over the world. Our findings in 2005 and 2006 suggest that the use of fluoroquinolones may select multiresistant strains since resistance to erythromycin, gentamicin or oxytetracycline was exceptional without simultaneous resistance to fluoroquinolones. Keywords: Campylobacter jejuni, Contamination, Broiler chicken meat, Susceptibility to antimicrobials, Molecular typing Sissejuhatus Campylobacter spp. on paljudes riikides põhiline inimeste bakteriaalsete enteraalsete haigestumiste põhjustaja. Euroopa ja kogu maailma industriaalriikides on inimestel kampülobakteritest põhjustatud haigestumuste arv pidevalt suurenenud ning mitmete kirjandusallikate andmeil ületab kampülobakterite leid soolestiku talitlushäirete puhul sageli patogeensete ešerihhiate, šigellade ja salmonellade leiu. Ameerika Ühendriikides registreeritakse inimestel igal aastal ligikaudu 2.5 miljonit kampülobakterioosi juhtumit ja Euroopa Liidu liikmesriikides üle kahesaja tuhande ametlikult registreeritud/tõestatud haigusjuhtumi (Friedman et al., 2000; Hänninen et al., 2003; Bhaduri ja Cottrell, 2004; Rosenquist et al., 2009; EFSA 2010). Perekond Campylobacter esindajad kuuluvad sugukonda Campylobacteraceae ja tänapäeval on teada 17 kampülobakterite liiki ning 6 alamliiki (Euzeby, 2006). Inimeste maosooletrakti infektsioonidega on kõige rohkem seotud C. jejuni, C. coli, C. lari, C. upsalaensis ja C. hyointestinalis ning ühtekokku 12 kampülobakterite liiki on inimestele patogeensed (Hänninen et al., 2000; Gorkiewicz et al., 2002; Abbott et al., 2005). Enamik termofiilsete kampülobakteritega seonduvatest infektsioonidest on põhjustanud C. jejuni ja C. coli. Kuigi enamasti on tegemist iseenesest mööduva kõhulahtisusega, võivad nad inimestel esile kutsuda ka raske haigestumise, pikaajalise töövõimetuse ja mõnikord võib kampülobakterioos või sellest põhjustatud sekundaarne infektsioon lõppeda inimese surmaga. Patsiendid, keda on tabanud C. jejuni või C. coli infektsioon, võivad haigestuda nii sümptomaatiliselt kui põdeda haigust asümptomaatiliselt. Termofiilsetest kampülbakteritest põhjustatud infektsiooni sümptomid on kõrge palavik, kõhuvalu ja kõhulahtisus, mis on sageli verine. Haigusele iseloomulikke sümptomeid võib täheldada mitme päeva kuni mitme nädala jooksul. Sooletrakti välise infektsioonina või kroonilise järelhaigusena võivad tekkida bakterieemia, artriidid, bursiidid, meningiit, endokardiit, peritoniit, pankreatiit, kuseteede infektsioonid, abort, neonataalne sepsis. Tuhande intestinaalinfektsiooni kohta esineb bakterieemiat pooleteisel korral ja kõrgeim tõenäosus haigestuda on vanematel inimestel. Immuunpuudulikkusega patsientidel võivad esineda püsiv kõhulahtisus ja bakterieemia ning nende ravi võib osutuda väga raskeks. C. jejuni on ka arvatavasti Guillain-Barre sündroomi (GBS) põhjustajaks, mis iseloomustub perifeerse närvisüsteemi paralüütilise kahjustusega ehk osalise halvatusena. Hinnanguliselt umbes ühel kolmandikul Guillain-Barre sündroomiga patsientidel tekivad vastavale haigusele omased sümptomid üks kuni kolm nädalat pärast C. jejuni põhjustatud enteriiti. Kampülobakteritest tingitud haigu-
2 32 M. Roasto, K. Meremäe, K. Praakle-Amin, A. Hörman, T. Elias, M. Lillenberg, jt sed esinevad peamiselt sporaadiliste juhtudena, enamasti suvel ja on põhjustatud eeskätt toiduainete ebapiisavast kuumtöötlemisest. Suuremad haiguspuhangud on alguse saanud haigustekitajatega saastunud joogivee, toorpiima ja linnuliha tarbimisest (Frost et al., 2002; Hänninen ja Kärenlampi 2004; Kuusi et al., 2005). Linnulihal on kõige suurem tähtsus toidupõhise kampülobakterioosi tekkes ja seda on tõestanud mitmed teadusuuringud (Domingues et al., 2002; Schönberg-Norio et al., 2004; Wingstrand et al., 2006; EFSA 2009; Rosenquist et al., 2009). Potentsiaalseteks nakkusallikateks tuleb lugeda ka teisi tooreid ja loomse päritoluga toitusid (Schönberg-Norio et al., 2004; Stafford et al., 2006). Käesolev artikkel annab ülevaate Mati Roasto doktoritööst (Roasto 2008), mille koostamise käigus selgitati kampülobakterite esinemist Eestis kodulindudel ja tooretes linnulihatoodetes; teostati isoleeritud kampülobakterite tüvede sero- ja genotüpiseerimine ning määrati Campylobacter spp. tüvede tundlikkus antibiootikumidele. Täiendavalt antakse ülevaade viimastel aastatel läbi viidud termofiilsete kampülobakterite uuringutest Eestis. Metoodika Uuritav materjal oli põhiliselt nii Eestis toodetud, aga ka Eestisse imporditud toored linnulihatooted. Antibiootikumidele tundlikkuse määramiseks valitud tüved pärinesid linnuliha ja broilerite umbsoole proovidest. Uuringute tegemiseks koguti ja analüüsiti aastatel ühtekokku 1,965 broilerilihaproovi ning 1,302 umbsoolesisaldise-/fekaalproovi. Linnulihaproovid analüüsiti Eesti Maaülikooli toiduhügieeni osakonnas, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis ning Helsingi Ülikooli toiduhügieeni ja keskkonnatervise osakonnas. Broileritelt pärit umbsoolesisaldise ja fekaalproovid analüüsiti Eesti Maaülikooli toiduhügieeni osakonna laboratooriumis. Toore linnuliha proovid asetati vedelikukindlasse steriilsesse kilekotti ning transportimiseks kasutati külmakotti, kus temperatuur oli ligikaudu +7 0 C. Campylobacter spp. avastamiseks kasutati NMKL meetodit (NMKL Method, vol. 119), mis sisaldab eelrikastamist Prestoni puljongis. Proov (25 g) kaaluti, asetati steriilsesse kilekotti ning lisati 250 ml Prestoni rikastamispuljongit (Oxoid, Basingstoke, Hampshire, England). Proove muljuti ja loksutati 60 sekundi jooksul. Uuritav materjal valati steriilsesse Shotti söötmepudelisse, mis suleti õhukindlalt ja inkubeeriti mikroaeroobsetes tingimustes temperatuuril 42 ± C 24 tundi. Rikastussöötmest külvati materjal 10 l aasaga selektiivagarile (CCDA, Charcoal Cefoperazone Deoxycholate Agar, Oxoid). Petri tassid inkubeeriti mikroaeroobselt anaerostaadis, millesse paigutati kampülobakterite optimaalseks kasvuks vajaminevat gaasilist keskkonda tootvad reagentide kotid (CampyGen TM, Oxoid). Inkubeerimine toimus temperatuuril C juures 48 tundi. Kampülobakterite tüüpilised pesad külvati puhaskultuuri saamiseks Brucella agarile ehk antibiootikumivabale Campylobacter söötmele (Oxoid). Tasse inkubeeriti mikroaeroobsetes tingimustes temperatuuril C 24 tundi. Kontrolltüveks oli kõikide analüüsietappide juures C. jejuni ATCC Pärast Brucella agaril inkubeerimist tehti kinnitustestid. Liikuvust määrati faas-kontrast mikroskoobi abil. Brucella agaril kasvavast värskest külvist võeti baktermass, mis segati peptoonpuljongiga (kampülobakterid kaotavad vees kiiresti liikumisvõime) ning mikroskoobiga tehti kindlaks bakterite liikuvus. Kampülobakterid liikusid kiirete pöörlevate liigutustega. Oksüdaastest tehti kommertsiaalsete oksüdaas-tikkudega (Oxoid). Katalaastest viidi läbi 3% H 2 O 2 -ga. Termofiilsed kampülobakterid on oksüdaas- ja katalaaspositiivsed. Täiendavalt tehti värvimine Grami järgi, mis kampülobakterite puhul oli negatiivne. Kampülobakterid olid väikesed S- või V- kujuliselt kõverdunud kepid (sageli meenutavad lendavat kajakat). Kontrolliti kasvu esinemist aeroobsetes tingimustes: veriagarile (Oxoid) kanti CCDA agarilt tüüpilised pesad ning inkubeeriti temperatuuril 37 0 C 24 tundi. Kampülobakterite puhul kasv aeroobsetes tingimustes puudus. Biokeemiline identifitseerimine tehti kampülobakterite tüvede liigilise koosluse määramise eesmärgil. Teostati hipuraat-test ja nalidiksiinhappe tundlikkuse test. Hipuraatide hüdrolüüs: aasatäis kampülobakterite kolooniaid emulgeeriti 0.4 ml naatriumhipuraadi lahuses ning inkubeeriti termostaatkapis üleöö temperatuuril 37 0 C. Lahust segati ning seejärel lisati ettevaatlikult (segunemise vältimiseks) 0.2 ml ninhüdriini lahust ja inkubeeriti vesivannil kümme minutit. Positiivse reaktsiooni korral muutus lahus tumesiniseks ja negatiivse reaktsiooni korral helesiniseks. C. jejuni andis positiivse reaktsiooni ning C. coli ja C. lari negatiivse reaktsiooni. Brucella agaril säilitati külve umbes ühe nädala jooksul temperatuuril +4 0 C mikroaeroobses keskkonnas. Puhaskultuur (vähemalt üks koloonia igast positiivsest proovist) säilitati glütserooli puljongis (15% v/v glütserooli 1%-ses w/v-mahukaal proteoospeptoonis) temperatuuril 70 0 C. Värsked umbsoolesisaldiseproovid võeti tapamajas broilerite algtöötlemise liinilt. Proovimaterjal võeti umbsoolest steriilse 10 μl külviaasaga ja asetati seejärel tuubi, mis sisaldas 10 ml Preston rikastuspuljongit (Oxoid, Basingstoke, UK). Proovidega tuubid asetati külmakasti +4 0 C juurde ja toimetati laborisse nii kiiresti kui võimalik. Analüüsidega alustati proovivõtmisega samal päeval ja esimene etapp oli proovimaterjaliga tuubide asetamine termostaatkappi, kus neid inkubeeriti mikroaeroobsetes tingimustes 42 0 C juures 24 tundi. Fekaalproovide analüüsi järgnevad etapid kattuvad eespool esitatud linnulihaproovide laboratoorsete analüüsidega. Campylobacter jejuni serogruppide määramisel passiivse hemaglutinatsiooni meetodiga (Denka Seiken Co., LTD, Jaapan) koosnes analüüsimine neljast etapist: sensibiliseeritud bakteriaalse antigeeni lahuse valmistamisest, fikseeritud punaliblede ettevalmistamisest, sensibiliseeritud rakkude ettevalmistamisest ja passiivsest hemaglutinatsioonireaktsioonist ehk PHA-testist (passive hemaglutination). Campylobacter jejuni ja Campylobacter coli DNAtüpiseerimine tehti, kasutades pulseeriva välja geelelektroforeesi (PFGE). PFGE analüüsiks kasvatati sü-
3 Termofiilsete kampülobakterite uuringud Eestis gavkülmast võetud kampülobakterite isolaate ühe ööpäeva jooksul Brucella agaril (Oxoid) ning seejärel tehti ümberkülv Brucella agarile ning plaate inkubeeriti ööpäeva jooksul mikroaeroobsetes tingimustes temperatuuril 37 0 C. Endogeense nukleaasi inaktiveerimiseks töödeldi bakterirakud formaldehüüdiga ning DNA valmistati ette varasemalt avaldatud metoodikatele (Maslow et al., 1993; Hänninen et al., 1998) kirjeldatu kohaselt. DNA lõhustati SmaI ja KpnI ensüümidega 20 ühikut proovi kohta (New England Biolabs Inc.). DNA fragmendid eraldati 1%-ses agaroosgeelis, mis asetati 0.5 X TBE puhvrisse (45 mmol Tris, 45 mmol boorhape, 1 mmol EDTA) 200 V juures ning restriktsiooni fragmendid eraldati 19 tunni jooksul pulsatsioonisagedustega 1 30 sekundit ja 1 25 sekundit, vastavalt ensüümile (SmaI ja KpnI). DNA fragmentide eraldamiseks kasutati Gene Navigator aparaati (Pharmacia LKB Biotehnology AB, Uppsala, Sweden). Genotüüpide hindamisel kasutati arvutipõhist tarkvara (BioNumerics, versioon 3.0; Applied Maths, Kortrijk, Belgia) ning visuaalset analüüsi. Omavahel tihedalt seotud genotüüpideks loeti genotüübid, mis erinesid üksteisest 1 3 fragmendi võrra. Tundlikkuse määramiseks antibakteriaalsete ainete suhtes kasutati aastatel 2002 ja 2003 kogutud isolaatide puhul Kirby-Baueri disk-difusiooni meetodit ning epsilomeeter testi (E-test, AB Biodisk, Solna, Sweden) ning hinnati inhibitsioonitsooni ulatust. Aastatel 2005 ja 2006 ja hiljem kogutud tüvede antibiootikumide tundlikkuse määramisel kasutati minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni määramise VetMIC -testi (National Veterinary Institute; Uppsala, Sweden). Minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni määramine toimus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi tööjuhendi alusel (Tööjuhend 4DB-TJ-16, 2005). Antibiootikumidele tundlikkuse määramisel kasutati kontrolltüvena Campylobacter jejuni ATCC Minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIC) määramise töökäik koosnes erinevatest etappidest, millest olulisemad olid sügavkülmutatud tüvede väljakülvid Brucella agarile; baktersuspensioonide valmistamine; baktersuspensioonide külvamised VetMIC mikroplaatidele; baktersuspensioonide puhtuse ja tiheduse kontroll ja MIC arvu määramine. Resistentsuse määramisel, kasutades Kirby-Baueri disk-difusiooni meetodit ja epsilomeeter-testi, kasutati järgnevaid inhibitsiooni tsooni diameetreid (mm) ja MIC tundlikkuse piire: ampitsilliin 13 mm ja MIC 32 μg/ml, tsiprofloksatsiin 26 mm ja MIC 4 μg/ml, erütromütsiin 26 mm ja MIC 32 μg/ml, gentamütsiin 12 mm, nalidiksiinhape 26 mm ja tetratsükliin 31 mm ja MIC 16 μg/ml (CLSI, 2004). Aastatel 2005 ja 2006 kasutati VetMIC testi ja isoleeritud Campylobacter tüvede antibiootikumidele tundlikkuse määramisel kasutati järgnevaid MIC tundlikkuse piire: ampitsilliin 32 μg/ml, enrofloksatsiin 1 μg/ml, erütromütsiin 16 μg/ml, gentamütsiin 8 μg/ml, nalidiksiinhape 32 μg/ml ja oksütetratsükliin 4 μg/ml (Tööjuhend 4DB- TJ-16, 2005). Kampülobakterite levimusnäitajate statistilisel töötlemisel kasutati Hii-ruut testi. Antibiootikumidele tundlikkuse määramise andmed registreeriti, kasutades MS Excel 2003 tarkvara (Microsoft Corporation; Redmond, WA, USA), ja andmete statistiline analüüs tehti tarkvarapaketiga SPSS 13.0 (Statistical Package for Social Sciences 13.0 for Windows, SPSS Inc.; Chicago, IL, USA). Iga katseobjekti (resistentne või multiresistentne Campylobacter isolaat) tarvis määrati resistentsus binaarsel skaalal eraldi kõigi kuue antibiootikumi suhtes. Multiresistentsus defineeriti kui samaaegne resistentsus kolme või enama sõltumatu antibiootikumi suhtes. Uurimaks paarikaupa seoseid üksikute resistentsuste vahel ning seoseid üksikute resistentsuste ja multiresistentsuse vahel, hinnati Spearmani astakkorrelatsionikordajate ning šansside suhete väärtused. Antibiootikumidele resistentsuse tasemete võrdlemisel multiresistentsete ja mitte multiresistentsete tüvede vahel kasutati Mann-Whitney testi. Tulemused ja arutelu Linnulihatoodete saastatus Aastatel 2000 ja 2002 uuriti doktoritöös 279 värsket linnuliha proovi, millest 90 koguti Eesti väikese võimsusega ning 189 suure võimsusega lihakäitlemise ettevõtte toodangust. Eesti suure võimsusega lihakäitlemise ettevõtte toodangu proovid koguti Tartu linna turgudelt. Kõikide antud perioodil kogutud proovide näol oli tegemist jahutatud toodetega, mida säilitati +4 0 C kuni +7 0 C juures. Aastatel 2000 ja 2002 võrreldi suure võimsusega Eesti lihakäitlemisettevõtte ning väikese võimsusega Eesti lihakäitlemisettevõtte linnulihatoodete saastatust termofiilsete kampülobakteritega. Analüüsi tulemused näitasid, et saastumise protsendid olid vastavalt 6.3% ja 35.6% ning seega oli Eesti väikese võimsusega lihakäitlemisettevõtte toodang võrreldes Eesti suure võimsusega lihakäitlemisettevõtte linnulihatoodanguga oluliselt (P < 0.001) rohkem saastunud. Suure võimsusega käitlemisettevõttel olid heade tootmistavade rakendamiseks paremad tingimused ning rakendati efektiivseid kvaliteedi kontrollimise programme. Kõrged kontaminatsiooninäitajad Eesti väikese võimsusega käitlemisettevõtte toodangus olid seotud toodete mitmete ristsaastumisvõimalustega. Ristsaastumise näitena võiks esitada rümpade automaatsete jahutussüsteemide asemel kasutatud ebahügieenilised jahutusveevannid, mis võimaldasid saastunud jahutusvee kaudu mikroobse kontaminatsiooni levikut. Eelneva tõestamiseks võeti uurimise käigus väikese võimsusega käitlemisettevõttest rümpade loputusvee proovid ning laboratoorse analüüsi tulemusena selgus, et kõik proovid (n = 10) olid termofiilsete kampülobakteritega saastunud. Lisaks eeltoodule oli väikese võimsusega käitlemisettevõtetes hügieeniprobleemiks ka manuaalsete protseduuride kasutamine automaatsete süsteemide asemel. Eesti suure võimsusega linnuliha käitlemisettevõtte omanduses olid mitmed linnufarmid ning head hügieenitavad kasutusel nii farmi-, tapamaja- kui tootmise tasandil. Vesijahutuse asemel õhkjahutuse kasutamine tapamajades võimaldab oluliselt alandada jahutatud linnulihatoodete saastumise määra enterobakteritega (Sanches et al., 2002; Rosenquist et al., 2003). Efektiivsete kvaliteedikontrolliprogrammide ning rümpade õhkjahutuse kasutamine või-
4 34 M. Roasto, K. Meremäe, K. Praakle-Amin, A. Hörman, T. Elias, M. Lillenberg, jt maldab oluliselt vähendada kontaminatsiooni kampülobakteritega, mida ilmekalt tõestavad ka antud uurimuse tulemused. Antud perioodil läbi viidud uuringus leiti samuti, et broilerite rümbad ja tiivatükid osutusid oluliselt (P < 0.001) rohkem saastunuks (28% ja 31.3%) kui broilerite rinna- ja kintsutükid (0% ja 0%). Tiivatükkidel on nahapind kurrulisem ja sulefolliikulid suuremad, mis loob bakteritele loputamise järel nahapinnale püsimajäämiseks soodsamad võimalused. Avatud sulefolliikulid, nahakurrud ja -kriimustused võimaldavad kampülobakteritel nahapinnale kinnituda ning püsima jääda ka pärast intensiivset rümpade loputamist (Chantarapanont et al., 2003). Folliikulite sulgumisel jahutamisprotseduuri jooksul on tõenäoline, et folliikulitesse jäävad püsima ka mõned sinna eelnevalt sattunud mikroorganismid. Aastatel 2002 ja 2003 uuriti kokku 630 linnulihaproovi. Eesti päritoluga toodete proove oli 416 (66%) ning importtoodangu proove 214 (34%). Laboratoorseks uurimiseks võeti erinevaid jahutatud ja külmutatud linnulihatooteid: kanarümbad, -tiivad, -hakkliha, rinna- ja kintsutükid ning kalkunikoivad. Eesti päritolu toodetest osutus kampülobakterite suhtes positiivseteks 36 proovi (8.7%) ning importtoodetest 34 (15.9%). Eesti päritoluga tooted olid jahutatud ning välismaise päritoluga tooted külmutatud. Külmutamise protsessis kampülobakterid enamasti hukkuvad, mõned saavad subletaalseid kahjustusi, kuid säilitavad eluvõime. Kampülobakteritele subletaalseid kahjustusi põhjustavad tegurid on madal temperatuur, osmootne stress ning toitainete puudus (Humphrey, 1994). Külmutatud importtoodete kõrgemad saastumise näitajad võrreldes Eesti päritolu jahutatud linnulihatoodetega, on tingitud tõenäoliselt kõrgest algkontaminatsioonist. Mida kõrgem on linnuliha bakteritega algsaastatus, seda tõenäosem on, et külmtöötlemine ei hävita kõiki kampülobaktereid. Eesti jahutatud linnulihatoodete saastumise protsent (9.1%) on madalam kui enamikus arenenud riikides, kus kontaminatsiooni näitajad ulatuvad isegi üle viiekümne protsendi (Dominguez et al., 2002). Toore ja külmutatud linnuliha ostmine jaekaubandusest ning selle tarbimine pärast ebapiisavat kuumtöötlemist on oluline riskifaktor sporaadilise Campylobacter infektsiooni tekkes (erinevuse määr = 2.42; P = 0.042) (Kapperud et al., 1992). Efektiivsete kvaliteedikontrolliprogrammide ning tapamajades rümpade õhkjahutuse rakendamine tingib madalama kampülobakteritega saastumise, mida tõestavad ka antud uurimistöö tulemused. Võrreldes Eesti toodetega olid importtooted rohkem saastunud ning, tuginedes eeltoodud tulemuste analüüsile, võib kinnitada, et kodumaiste linnulihatoodete tarbimine on ohutum, kusjuures tõhustada tuleb importtoodete ja nende tootjate kontrolli. Aastatel 2005 ja 2006 koguti ja analüüsiti kokku 716 Eesti päritolu jahutatud broileriliha proovi. Termofiilsete kampülobakterite suhtes osutus positiivseks 45 proovi (6.3%). Kõige rohkem saastunud proove esines juulist oktoobrini, mil uuriti 386 proovi ja kampülobakterite suhtes osutus positiivseteks neist 37 (9.6%). Ülejäänud kuudel kogutud proovide analüüsimisel selgus, et linnulihaproovide saastumine termofiilsete kampülobakteritega oli väga madal või ei esinenud kampülobaktereid uuritud proovides üldse. Campylobacter spp. esinemise tulemused Eesti broileriliha proovides aastatel on esitatud tabelis 1. Selgub, et ühtekokku 11.2% broilerilihaproovidest olid Campylobacter-positiivsed. Uuringud aastate lõikes näitavad, et suurem linnuliha Campylobacter spp. saastumine esines aastatel 2000 (35.6%), 2003 (28.8%) ja 2004 (29.8%). Edasiselt toimus Campylobacter-positiivsete proovide osakaalu vähenemine 5.9%-lt aastal kuni 2.2%-ni aastal ning mõningane suurenemine aastatel 2008 kuni 2010, kui % proovidest olid Campylobacter-positiivsed. Campylobacter spp. kontaminatsiooni esines kõige rohkem juulist septembrini (joonis 1), kui ühtekokku 24.2% proovidest olid kontamineeritud. Perioodidel aprill kuni juuni ning oktoober kuni detsember leiti kampülobaktereid vastavalt 2.9% ja 9.5% proovidest. Kõige vähem Campylobacter-positiivsed proove esines ajavahemikus jaanuar kuni märts, kui 2.6% proovidest olid kontamineeritud. Aastatel isoleeritud tüvedest 97.7% oli detekteeritud, kui C. jejuni (n = 216), 1.8%, kui C. coli (n = 4), ja 0.5% moodustas C. lari (n = 1). Tabel 1. Campylobacter spp. esinemine broileriliha proovides Eestis Table 1. Occurrence of Campylobacter spp. broiler chicken meat samples in Estonia Aasta/year Positiivsete proovide arv/proovide arv kokku (positiivsete %) The number of positive samples/total number of samples (positive %) jaanuar märts aprill juuni juuli september oktoober detsember Kokku/Total /17 (17.6) 14/23 (60.9) 15/29 (51.7) 0/21 (0) 32/90 (35.6) /87 (0) 2/97 (2.1) 12/124 (9.7) 1/131 (0.8) 15/439 (3.4) /30 (6.7) 13/79 (16.5) 19/34 (55.9) 21/48 (43.8) 55/191 (28.8) /2 (0) 0/6 (0) 71/130 (54.6) 14/147 (9.5) 85/285 (29.8) /85 (2.4) 0/121 (0) 13/140 (9.3) 16/177 (9.0) 31/523 (5.9) /62 (1.6) 5/62 (8.1) 8/66 (12.1) 0/3 (0) 14/193 (7.3) 2007* 0/8 (0) 1/13 (7.7) 0/13 (0) 0/12 (0) 1/46 (2.2) 2008** 0/26(0) 1/26 (3.9) 4/28 (14.3) 0/22 (0) 5/102 (4.9) 2009* 0/4 (0) 0/13 (0) 1/17 (5.9) 2/14 (14.3) 3/48 (6.3) 2010* 0/8 (0) 2/13 (15.4) 1/13 (7.7) 1/14 (7.1) 4/48 (8.3) Kokku/Total 8/305 (2.6) 13/453 (2.9) 144/594 (24.2) 56/589 (9.5) 221/1,965 (11.2) ** Euroopa Liidu võrdlusalusuuringus uuritud värsked broilerilihaproovid/fresh broiler meat samples analysed within European Union baseline study * Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi zoonootiliste haigustekitajate seires uuritud värsked broilerilihaproovid/fresh broiler meat samples analysed within state monitoring program for zoonotic agens in Estonian Veterinary and Food Laboratory
5 Termofiilsete kampülobakterite uuringud Eestis Joonis 1. Linnuliha Campylobacter kontaminatsiooni hooajaline varieeruvus Figure 1. Seasonality of Campylobacter contamination on poultry meat Kampülobakterite sero- ja genotüüpiline jaotumus Eestis jaekaubandusest kogutud toorest linnulihast isoleeritud Campylobacter spp. tüved osutusid sero- ja genotüüpselt jaotuselt mitmekesiseks (tabel 2). 54-st Campylobacter jejuni tüvest identifitseeriti 11 erinevat serotüüpi, millest 9 seondusid eelkõige Eesti toodetest isoleeritud ning 5 importtoodetest isoleeritud tüvedega. Serotüüpilise jaotumuse ja toodete päritolu (müügipunktide) vahel ei esinenud selget seost. Töös kasutatud serospetsiifilise seerumiga (Denka Seiken Co., LTD, Jaapan) osutusid 12 tüve mitte serotüpiseeritavateks ning kolm tüve kuulusid kompleks-serotüüpi. Kõige rohkem tüvesid (54%) kuulus serotüüpidesse O:1,44; O:21 ja O:55, vastavalt 28%, 13% ja 13%. Eesti päritolu toodetest identifitseeriti kaheksa erinevat Campylobacter jejuni serotüüpi, üks kompleksserotüüp ning kolm tüve osutusid mitte serotüpiseeritavateks. Broilerilihast identifitseeriti kõige rohkem Campylobacter jejuni tüvesid, mis kuulusid serotüüpidesse O:1,44 (32%) ning O:21 (19%). Tüved, mis kuulusid serotüüpi O:1,44, isoleeriti Eesti, Taani, Ameerika Ühendriikide, Ungari ja Soome päritoluga linnulihast ning seega on antud serotüübil ulatuslik geograafiline levik. Erinevates riikides tehtud varasemad uuringud (Nielsen et al., 1997; Vierikko et al., 2004; Devane et al., 2005 ja Miller et al., 2005) on samuti tõestanud isoleeritud kampülobakterite tüvede kuulumise serotüüpi O:1,44. Ungari päritolu kalkunilihast isoleeritud Campylobacter jejuni tüved (n = 17) jaotusid kolme erinevasse serotüüpi: O:55 (29%), O:1,44 (18%) ning O:18 (12%). Serotüüpidesse O:2, O:4-kompleks ning O:12, mis eelnevate uuringute alusel on osutunud omaseks nii lindudele kui inimestele, kuulus meie uuringute alusel kokku 13% kampülobakterite isolaatidest. Tabel 2. Eesti jaekaubandusest pärit toorest linnulihast isoleeritud Campylobacter jejuni* (n = 54) serotüüpide ja Campylobacter spp.** PFGE genotüüpide jaotumus Table 2. Distribution of Campylobacter jejuni* serotypes and Campylobacter spp.** (n = 70) PFGE genotypes isolated from raw retail poultry from Estonia Riik/Country Serotüüp (konkreetse serotüübi arvukus)/ Serotype Pulsotüüp/Pulsotype (number of certain serotype) SmaI KpnI Taani/Denmark O:1,44 (4); O:21 (3); O:41 (1) 6, 7, 23 6, 7, 23, 31, 32 Soome/Finland O:1,44 (1) USA O:1,44 (1); MT b (2) 4, 5, 10 4, 5, 22 Ungari/Hungary O:1,44 (3); O:18 (2); O:55 (5); MT b (7) 1, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 20, 35 Eesti/Estonia O:1,44 (6); O:2 (2); O:4-kompleks (2); O:11 (1); O:12 (3); O:21 (4); O:27 (1); O:38 (1); O:55 (2); MT b (3) 18, 19, 20 1, 2, 3, 8, 9, 10, 11, 21, 22, 24, 25, 27, 28, 29 1, 2, 3, 8, 9, 10, 11, 21, 22, 24, 25, 27, 29, 30, 33, 34, 36 *n = 54; **n = 70 a alla joonitud PFGE genotüüpi isoleeriti erinevatest riikidest pärit linnulihast/underlined PFGE type has been detected in poultry originated from more than one country b MT mitte tüpiseeritav/nontypeable
6 36 M. Roasto, K. Meremäe, K. Praakle-Amin, A. Hörman, T. Elias, M. Lillenberg, jt 70 Campylobacter i isolaadi genotüpiseerimine andis 29 SmaI ning 34 KpnI PFGE tüüpi, mis osutas restriktsiooniensüümi KpnI suuremale genotüpiseerimise võimele. Veelgi enam osutas KpnI kasuks fakt, et viie Campylobacter i isolaadi DNA ei lõhustunud üldse SmaI ensüümi kasutades. Üldiselt võib öelda, et erinevate riikide toodangust isoleeritud kampülobakterite tüved ei kattunud genotüüpiliselt koosluselt üksteisega, välja arvatud SmaI PFGE-tüüp 1, millesse kuulusid nii Eesti kui Ungari tüved, ning KpnI PFGE-tüüp 22, millesse kuulusid nii Eesti kui Ameerika Ühendriikide toodangust pärit kampülobakterite tüved. Enamik tüvedest, mis kuulusid samasse PFGE genotüüpi, pärinesid konkreetse riigi toodetest. Makrorestriktsiooni kombinatsioon andis 37 PFGE-tüüpi, millest 33 koosnesid C. jejuni (89%), kaks C. coli (5.5%) ning kaks Campylobacter spp. isolaatidest (5.5%). Uuringutega leiti, et ühte PFGE-tüüpi kuulunud kampülobakterite tüved kuulusid sageli erinevatesse serotüüpidesse ning vastupidi. Kampülobakterite tüvede tundlikkus antibiootikumidele Antud uurimistöös tehti kampülobakterite antibiootikumidele tundlikkuse määramine aastatel 2002 ja 2003 isoleeritud ning aastatel 2005 ja 2006 isoleeritud tüvedega. Mainitud varasemal perioodil (aastatel 2002 ja 2003) isoleeritud kampülobakterite tüvedega (n = 70) tehti antibiootikumide tundlikkuse määramine ampitsilliini, erütromütsiini, gentamütsiini, nalidiksiinhappe, tetratsükliini ning tsiprofloksatsiini suhtes. Resistentsete tüvede protsent ampitsilliinile, erütromütsiinile, nalidiksiinhappele, tetratsükliinile ja tsiprofloksatsiinile oli vastavalt 19.4%, 16.6%, 44.4%, 22.2% ja 44.4%. Linnulihast isoleeritud kampülobakterite tüved olid absoluutselt tundlikud vaid gentamütsiinile. Kahte erinevasse antibiootikumirühma kuuluvate antibiootikumide suhtes esines tüvede üheaegne resistentsus põhiliselt kombinatsioonis nalidiksiinhape/tsiprofloksatsiin ja tetratsükliin (22.2%). Uurimisperioodil 2002 a ja 2003 a ei isoleeritud ühtegi multiresistentset tüve (resistentne vähemalt kolme erinevasse rühma kuuluva antibiootikumi suhtes). Disk-difusiooni ja E-testi tulemused kattusid niivõrd, et kõik tüved, mis osutusid tundlikuks disk-difusiooni testiga, osutusid tundlikeks ka E-testi tulemuste alusel. Aastatel 2005 ja 2006 isoleeritud Campylobacter i tüvede antibiootikumi tundlikkuse määramisel olid tulemused märksa murettekitavamad, sest 36 isolaati (27.5%) osutusid multiresistentseteks ehk olid resistentsed kolme või enama erinevasse rühma kuuluva antibiootikumi suhtes. Ühe või rohkema antibiootikumi suhtes esines resistentsus 104 isolaadil (79.4%). Kakskümmend isolaati (15.3%) osutusid resistentseteks kolme erinevasse rühma kuuluva antibiootikumi suhtes, 13 isolaati (10%) nelja erinevasse rühma kuuluva antibiootikumi suhtes ning kolm isolaati olid resistentsed kõigi testitud antibiootikumide suhtes. Resistentsust antibiootikumidele eraldi hinnates selgus, et kõige rohkem oli resistentseid tüvesid enrofloksatsiini ja nalidiksiinhappe suhtes, kus vastavalt 73.3% ja 75.6% kampülobakterite tüvedest osutus resistentseteks. Järgnesid tetratsükliini (32.1%), erütromütsiini (19.8%), gentamütsiini (19.1%) ning ampitsilliini (7.6%) suhtes resistentseks osutunud tüved. Võrreldes mitte multiresistentsete tüvedega oli multiresistentsete C. jejuni tüvede antibiootikumide suhtes resistentsuse tase nalidiksiinhappe ja enrofloksatsiini korral oluliselt kõrgem (Mann-Whitney test, p = 0.026). Resistentsus teistele antimikroobsetele ühenditele ei olnud multiresistentsete ja mitte multiresistentsete tüvede võrdluses oluliselt erinev (p > 0.05). Seega, aastatel 2005 ja 2006 toimunud uuringud osutasid võimalusele, et fluorokinoloonide kasutamine linnukasvatuses võib esile kutsuda multiresistentsete tüvede tekke. Tabel 3. Broilerilihast ja aastal isoleeritud C. jejuni tüvede (n = 131) antibiootikumidele tundlikkus Table 3. Antimicrobial sensitivity of C. jejuni isolates (n = 131) from broiler chickens collected in 2005 and 2006 in Estonia Antibiootikum/ antimicrobial a Am Ef Em Gm Nal Tc Antibiootikumi kontsentratsioon/ antimicrobial concentraton range (µg/ml) VetMIC TM Camp Tundlikkuse piir/ breakpoint* (µg/ml) Resistentsete tüvede arv/no. of resistant strains (%) 10 (7.6) 96 (73.3) 26 (19.8) 25 (19.1) 99 (75.6) 42 (32.1) a a ntibiootikum/antimicrobial: Am, Ampitsilliin/Ampicillin; Ef, Enrofloksatsiin/Enrofloxacin; Em, Erütromütsiin/Erythromycin; Gm, Gentamütsiin/ Gentamicin; Nal, Nalidiksiinhape/Nalidixic acid; Tc, Oksütetratsükliin/Oxytetracyclin *piirväärtus, alates millest loetakse Campylobacter isolaat resistentseks/breakpoints between susceptible and resistant isolates Kampülobakterite antibiootikumidele resistentsete tüvede tundlikkuse määramise uurimuse tulemused on olulised, sest kemoterapeutikumi valik bakteriaalse infektsiooni korral sõltub diagnoosist ja tekitaja antibiootikumitundlikkusest. Õige kemoterapeutikumi annustamine ja raviskeemist kinnipidamine on mikrobiaalse nakkuse ravi ning polüresistentsete mikroobitüvede tekke vältimise alus. Teadustööde tulemusena on selgunud, et termofiilsetel kampülobakteritel on unikaalne võime muutuda resistentseks kinoloonrühma preparaatide suhtes (Gootz et al., 1991). Uuringute tulemusi aluseks võttes soovitati lindude haiguste profülaktikas mitte kasutada söötades antibiootikume, kusjuures eriti taunitavaks peeti kinoloonrühma antibiootikumide kasutamist.
7 Termofiilsete kampülobakterite uuringud Eestis Profülaktilistel eesmärkidel antibiootikumide kasutamine lindude söödasegudes on Euroopa Liidus keelatud, kuna on leitud, et nende sisaldumine söödasegudes põhjustab bakterite polüresistentsete tüvede teket. Antud uurimuse tulemused osutasid kaudselt faktile, et lindude söödasegudes kasutatakse antibiootikume, mida kinnitab eeskätt aastatel 2005 ja 2006 lindude roojast ja linnulihatoodetest suurel arvul resistentsete tüvede isoleerimine. Riiklikku seiret korraldavatele veterinaarinspektoritele peaksid uurimuse tulemused selgitama loomakasvatusettevõttes antibiootikumide kasutamise põhimõtteid ning olema aluseks antibiootikumide jääkainete määramise proovivõtu plaanide koostamisel. Uurimistöö tulemusena leiti, et tuleb tõhustada veterinaar- ja humaanmeditsiini spetsialistide koostööd rahva tervishoiu parendamisel. Head hügieenitavad peavad leidma rakendamist nii tootmise, jaekaubanduse kui tarbija tasandil, mis võimaldab paljude enteraalsete haiguste ennetamist. Tõrjeprogrammide rakendamisel on vajalik kõikide linnufarmide pidevad uuringud ning lindude tapmise eelselt tuleb välja selgitada linnukarjade tabandumine. Lindlates tuleb rakendada väga rangeid bioohutuse võtteid. Ristsaastumise ja Campylobacter spp. kontaminatsiooni vähendamise või vältimise eesmärgil tuleb kampülobakterite suhtes negatiivsed karjad tappa eraldi positiivsetest ning soovitavalt tapmispäeva esimesel poolel kampülobakterite suhtes negatiivsed ning teisel poolel positiivsed karjad. Kodulindude tapamajades tuleb suuremat tähelepanu pöörata sellele, et tapmisele järgnevad protseduurid minimeeriks soolesisaldise sattumise rümpadele. Üks võimalus oleks nt tapaliinide töökiiruse vähendamine ning kasutatava puhta loputusvee koguse suurendamine. Oluline võimalus kontaminatsiooni vähendamiseks oleks ka intensiivsema ning pikemaajalise rümpade õhkjahutamise kasutamine. Väga oluline on antud uurimistöö informatsiooni edastamine turustamisotstarbelise toidutoorme ja toidu käitlejatele, kes on kohustatud muutma või täiendama tehnoloogilisi skeeme ja leidma teisi lahendusi, et välistada tarbijale potentsiaalselt ohtliku tooraine või toidu turustamist. Kokkuvõte ja järeldused Eesti väikese võimsusega ettevõtte linnuliha toodang oli võrreldes suure võimsusega ettevõtte toodanguga oluliselt (P < 0.001) rohkem kampülobakteritega saastunud. Lindude rümbad ja tiivatükid (vastavalt 28% ja 31.3%) olid rinna- ja kintsutükkidega (0% ja 0%) võrreldes oluliselt sagedamini saastunud. Eesti päritolu jahutatud linnulihatoodete saastumine termofiilsete kampülobakteritega oli 9.1%, kusjuures külmutatud importtoodetel ulatus see näitaja 15.9%-ni. Imporditud linnuliha kõrgem saastumine võis olla tingitud algtootmise kõrgest kontaminatsioonist termofiilsete kampülobakteritega. Võrreldes Tallinnast kogutud proovidega osutusid Tartu turgudel võetud linnulihaproovid termofiilsete kampülobakteritega oluliselt rohkem saastunuteks. Selline erinevus võis olla tingitud proovide laboratooriumisse toimetamise erinevatest transpordiaegadest. Tartust võetud proovid toimetati analüüsimiseks laboratooriumisse praktiliselt kohe pärast proovide võtmist, kuid Tallinnast võetud proovid analüüsiti Helsingi Ülikooli toidu- ja keskkonnahügieeni laboris, mis tähendas mitmete tundide võrra pikemat aega analüüsi alguseni. Hooajaliselt isoleeriti Eestis müüdud toorestelt linnulihatoodetelt termofiilseid kampülobaktereid kõige sagedamini juunist kuni novembrini. Meie termofiilsete kampülobakterite uuringud, mis sellises ulatuses olid Eesti veterinaarmeditsiinis esimesed, peavad jätkuma, et täiendavate uuringutega selgitada välja Campylobacter spp. levimust ja esinemissagedust põllumajandusloomade karjade tasandil. Uuringute jätkumine on vajalik ka edasiste Campylobacter spp. kontaminatsiooni suundumuste väljaselgitamisel. Võttes kokku termofiilsete kampülobakterite uuringud aastast 2000 kuni 2010, võib järeldada, et võrreldes enamike Euroopa Liidu liikmesriikide vastavate näitajatega on Eesti broileriliha Campylobacter spp. saastatus viimastel aastatel olnud märkimisväärselt madal. Sarnaselt Taani, Norra, Rootsi ja Soomega esineb Eesti linnuliha Campylobacter kontaminatsioonimäärades selge hooajaline erinevus ning termofiilsete kampülobakterite esinemise kõrghooajaks võib pidada ajavahemikku juulist kuni septembrini. Kõige enam domineerib Campylobacter spp. tüvede seas C. jejuni. Uuringutest saadud tulemused osutasid toiduainetest isoleeritud kampülobakterite tüvede sero- ja genotüüpilisele mitmekesisusele. Olulist seost serotüüpilise jaotumuse ja proovide päritolu vahel antud uuringutes ei leitud. Seitsmekümne Campylobacter i isolaadi genotüpiseerimine näitas, et restriktsiooniensüüm KpnI on võrreldes SmaI-ga suurema genotüüpide eraldamisvõimega. Nimelt andis restriktsiooniensüüm KpnI meie uuringutes 34 PFGE-tüüpi võrreldes SmaI restriktsiooniensüümi 29 genotüübiga. PFGE analüüs KpnI ja SmaI ensüümidega tõestas head kampülobakterite isolaatide tüpiseerimise ning katsete korratavuse võimet. Selge seos oli genotüüpilise jaotumuse ja proovide päritolu vahel, kuid genotüüpide ja geograafilise piirkonna seotus vajab ulatuslikumaid uuringuid. Antud uurimuse tulemused näitasid toiduainetest isoleeritud kampülobakterite tüvede kõrget resistentsust praktiliselt kõikide uuringus kasutatud antimikroobsete ühendite suhtes. Kõrged minimaalsed inhibeerivad kontsentratsioonid (MIK) makroliidide ja fluorokinoloonide suhtes osutavad tõenäoliselt võimalikele tervishoiualastele probleemidele, tingituna asjaolust, et erütromütsiin ja teatud fluorokinoloonid on inimeste kampülobakteritest põhjustatud infektsioonide ravis esimesi valikpreparaate. Uuringutulemuste eriti murettekitavaks faktiks tuleb aga pidada multiresistentsete kampülobakterite tüvede kõrget arvu, 36 isolaati ehk 27,5% isoleeritud kampülobakterite tüvedest osutus multiresistentseks. Aastatel 2005 ja 2006 toimunud uuringud osutasid selgelt faktile, et fluorokinoloonide kasutamine võib esile kutsuda multiresistentsete tüvede tekke. Campylobacter spp. antibiootikumidele tundlikkuse uuringud peavad jätkuma, et selgitada välja resistentsu-
8 38 M. Roasto, K. Meremäe, K. Praakle-Amin, A. Hörman, T. Elias, M. Lillenberg, jt se suundumusi ning seonduvaid resistentsusmehhanisme ja võimalusi termofiilsete kampülobakterite resistentsuse/multiresistentsuse vähendamiseks Eestis. Ettepanekud Antud uuringutega jõuti järeldusele, et on veel mitmeid valdkondi, mis vajaksid enam tähelepanu. Vajalik on jätkata uuringutega linnufarmide tasandil ning leida teaduslikud põhjendused saastumisastme muutustele erinevatel aastaaegadel ning aastatel. Campylobacter spp. kontrolli programmide loomisel ja rakendamisel tuleks lähtuda Põhjamaade senisest kogemusest. Põhjamaades rakendatavate Campylobacter spp. kontrolli programmide üldine tähelepanu on suunatud bioohutuse tagamisele linnufarmide tasandil, et vältida karjade nakatumist. Teise olulise strateegiana tuleks rakendada lindude logistilist tapmist ehk Campylobacter positiivsed karjad tapetakse kas päeva lõpul või täiesti eraldi päevadel. Positiivsetest karjadest pärit lindude rümbad tuleks kuumtöödelda või rakendada nende töötlemisel vähemalt viienädalast rümpade külmutamist. Inimestel esinevate Campylobacter spp. nakkusjuhtude arvu vähendamiseks või infektsiooni ennetamiseks, samuti Campylobacter infektsiooni suundumuste alaste teadmiste hankimisel tuleks veterinaarmeditsiini spetsialistidel arendada koostööd humaanmeditsiini teadlaste ning klinitsistidega. Patogeenide multiresistentsed tüved peegeldavad pikema perioodi jooksul toimunud antibiootikumide kasutamist, mis antud uuringutes andsid arvukalt multiresistentseid isolaate. Multiresistentsete isolaatide ulatuslik esiletulek on suur risk inimeste tervisele ning limiteerib kampülobakteritest põhjustatud infektsioonide ravimisel antibiootikumteraapia rakendamist. Eestis on toiduloomade tasandil vaja rakendada senisest märksa karmimat antibiootikumide kasutamise poliitikat, seda eriti fluorokinoloonide osas. Jätkata tuleb mikroobide antibiootikumidele tundlikkuse uuringutega, et määrata kampülobakterite resistentsuse tekke tendentse, resistentsuse mehhanisme ning võimalusi toidupatogeenide resistentsuse vähendamiseks Eestis. Rakendada tuleb Campylobacter spp. teaduspõhist riskihindamist, riskiohjamist ja riskikommunikatsiooni ning seda kogu toidutootmise ahela ulatuses. Tänuavaldused Käesolev töö on valminud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni osakonna, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi ja Helsingi Ülikooli toiduhügieeni ja keskkonnatervise laboratooriumides. Uurimistööd on finantseerinud Eesti Teadusfond (grant nr 4,979), Eesti Maaülikool (baasfinantseerimise projekt nr 8-2/T5081VLVL05, EMÜ doktorikool) ja Euroopa Sotsiaalfond Eestis, projekt nr 8-2/T5138VLVL. Kirjandus Abbott, S.L., Waddington, M., Lindquist, D., Ware, J., Cheung, W., Ely, J., Janda, J.M Description of Campylobacter curvus and C. curvus-like strains associated with sporadic episodes of bloody gastroenteritis and Brainerd s diarrhea. Journal of Clinical Microbiology, 43, p Bhaduri, S., Cottrell, B Survival of Cold-Stressed Campylobacter jejuni on Ground Chicken and Chicken Skin during Frozen Storage. Applied and Environmental Microbiology. 70, p Chantarapanont, W., Berrang, M., Frank, J.F Direct microscopic observation and viability determination of Campylobacter jejuni on chicken skin. Journal of Food Protection, 66, p CLSI, Clinical and Laboratory Standards Institute National Committee for Clinical Laboratory Standards: Performance standards for antimicrobial susceptibility testing; fourteenth informational supplement M100-S14, vol. 24, no. 1. CLSI, Wayne, PA. Domingues, C., Gomez, I., Zumalacarregui, J Prevalence of Salmonella and Campylobacter in retail chicken meat in Spain. International Journal of Food Microbiology, 72, p EFSA (European Food Safety Authority) Assessing Health Benefits of Controlling Campylobacter in the Food Chain. EFSA Scientific Colloquium Summary Report. ISBN: EFSA (European Food Safety Authority) Community Summary Report on Trends and Sources of Zoonoses and Zoonotic Agents and Food-Borne Outbreaks in the European Union in Euzeby, J.P Dictionnaire de bacteriologie veterinaire. Friedman, C.R., J. Neimann, H.C. Wegener, Tauxe, R.V Epidemiology of Campylobacter jejuni in the United States and other industrialized nations, In: I. Nachamkin and M.J. Blaser (Eds.) Campylobacter, 2nd ed., ASM Press, Washington, USA, p Frost, J.A., Gillespie, J.A., O Brien, S.J Public Health implications of Campylobacter outbreaks in England and Wales, : epidemiological and microbiological investigations. Epidemiology and Infection, 128, p Gootz, T.D., Martin, B.A Charachterization of highlevel quinalance resistance in Campylobacter jejuni. Antimicrobial Agents and Chemotheraphy, 35, p Gorkiewicz, G., Feierl, G., Zechner, R., Zechner, E.L Transmission of Campylobacter hyointestinalis from pig to human. Journal of Clinical Microbiology, 40, p Hänninen, M.-L., Pajarre, S., Klossner, M.-L., Rautelin, H Typing of human Campylobacter jejuni isolates in Finland by pulsed-field gel electrophoresis. Journal of Clinical Microbiology, 36, p Hänninen, M.-L., Perko-Mäkelä, P., Pitkälä, A., Rautelin, H., A three-year study of Campylobacter jejuni genotypes in humans with domestically acquired infections and in chicken samples from the Helsinki area. Journal of Clinical Microbiology. 38, p Hänninen, M.-L., Haajanen, H., Pummi, T., Wermundsen, K., Katila, M.-L., Sarkkinen, H., Miettinen, I., Rautelin, H Detection and typing of Campylobacter jejuni and Campylobacter coli and analysis of indicator organisms in three waterborne outbreaks in Finland. Applied and Environment Microbiology, 69, p
9 Termofiilsete kampülobakterite uuringud Eestis Hänninen, M-L., Kärenlampi, R Campylobacter in waterborne epidemics in Finland. Water Science and Technology, 4, p Humphrey, T.J Techniques for the isolation of Campylobacter from food and the environment. Report on a WHO. Consultation on epidemiology and control of campylobacteriosis. The Netherlands, p Kapperud, G., Skjerve, E., Bean, N.H., Ostroff, S.M., Lassen, J Risk factors for sporadic Campylobacter infections: results of a case-control study in southeastern Norway. Journal of Clinical Microbiology, 30, p Kuusi, M., Nuorti, J.P., Hänninen, M-L., Koskela, M., Jussila, V., Kela, E., Miettinen, I., Ruutu, P A large outbreak of campylobacteriosis associated with a municipal water supply in Finland. Epidemiology and Infection, 133(4), p Maslow, J. N., A. M. Slutsky, and R. D. Arbeit Application of pulsed-field gel electrophoresis to molecular epidemiology, p In: D. H. Persing, T. F. Smith, F. C. Tenover, and T. J. White (Eds.), Diagnostic molecular microbiology: principles and applications. American Society for Microbiology, Washington, D.C. NMKL Method, vol Campylobacter jejuncoli. Detection in foods, 2nd ed. The Nordic Committee on Food Analysis. Roasto, M. Campylobacter spp. in poultry and raw poultry meat products in Estonia with special reference to subtyping and antimicrobial susceptibility. A thesis for applying for the degree of Doctor of Philosophy in Veterinary Medicine. Tartu ISBN: Rosenquist, H., Nielsen, N.L., Sommer, H.M., Norrung, B., Christensen, B.B Quantitative risk assessment of human campylobacteriosis associated with thermophilic Campylobacter species in chickens. International Journal of Food Microbiology, 83, Rosenquist, H., Boysen, L., Galliano, C., Nordentoft, S., Ethelberg, S., Borck, B Danish strategies to Control Campylobacter in broilers and broiler meat: facts and effects. Epidemiology and Infection, 137, p Sanches, M.X., Fluckey, W.M., Brashears, M.M., McKee, S.R Microbial profile and antibiotic susceptibility of Campylobacter spp. and Salmonella spp. in broilers processed in air-chilled and immersion-chilled environments. Journal of Food Protection, 65, Schönberg-Norio, D., Takkinen, J., Hänninen, M-L., Katila, M.L., Kaukoranta, S.S., Mattila, L., Rautelin, H Swimming and Campylobacter infections. Emerging Infectious Diseases, 10(8), Stafford, R.J., Schluter, P., Kirk, M., Wilson, A., Unicomb, L., Ashbolt, R., Gregory, J., the OzFoodNet Working Group A multi-centre prospective case-control study of campylobacter infection in persons aged 5 years and older in Australia. Epidemiology and Infection Nov., 1 11, epub ahead of print. Tööjuhend 4DB-TJ-16 Campylobacter jejuni/coli tundlikkuse määramine antibakteriaalsete ainete suhtes VetMIC CAMP meetodil. Veterinaar- ja Toidulaboratoorium Wingstrand, A., Neimann, J., Engberg, J., Nielsen, E.M., Gerner-Smidt, P., Wegener, H.C., Molbak, K Fresh chicken as main risk factor for campylobacteriosis, Denmark. Emerging Infectious Diseases, 12(2), p Campylobacter spp. in estonian food chain in Mati Roasto*, Kadrin Meremäe, Kristi Praakle-Amin, Ari Hörman, Terje Elias, Merike Lillenberg, Andres Elias, Toomas Kramarenko, Liidia Häkkinen, Piret Põltsama, Mihkel Mäesaar, Priit Elias, Marja-Liisa Hänninen Summary Nowadays, Campylobacter jejuni and C. coli are the most common registered bacterial causes of human intestinal infections in many developed countries. Several epidemiological studies have shown that handling or eating poultry is an important risk factor for acquisition of campylobacteriosis. Commission Regulation (EC) No 2073/2005 on microbiological criteria for foodstuffs, contains microbiological criteria for specific food/microorganism combinations and the implementing rules to be complied with by food business operators at all stages of the food chain. To date no criteria have been established for Campylobacter spp. in foodstuffs. The objectives of the present study were: 1) To determine Campylobacter spp. in raw retail poultry meat in Estonia in order to provide data for understanding the significance of poultry as a potential source of human Campylobacter infection in Estonia, 2) To serotype and PFGE genotype Campylobacter isolates originating from raw retail poultry meat to understand the distribution and diversity of serotypes and PFGE genotypes in Estonia, 3) To determine the antimicrobial susceptibility of the isolated Campylobacter strains in order to compare it to respective levels in other EU countries and to understand the problem severity in Estonia. In present study it was found: 1) The proportion of Campylobacter spp. positive samples on fresh chicken products was 11.2% from the total of 1965 samples in Estonia. Proportion of Campylobacter positive samples on fresh chicken products of Estonian origin was 9.1% compared to 15.9% obtained from imported frozen raw poultry products in 2002 and Analysis of seasonality of Campylobacter positive samples indicated that the seasonal peak of Campylobacter on chicken meat was from June to October, 2) High serotype and genotype diversity among Campylobacter isolates from raw retail poultry meat in Estonia. The serotype distribution did not show association with the origin of the sample. The genotyping of the 70 Campylobacter isolates showed KpnI to be more discriminatory, yielding 34 PFGE types compared to 29 obtained by SmaI. PFGE with the enzymes KpnI and SmaI for digestion proved to be discriminatory, repeatable and reproducible, 3) High resistance patterns of isolated Campylobacter spp. strains for several antimicrobials. Multidrug resistance in Estonian broiler chicken isolates was one of the highest reported in latest studies of broiler chicken Campylobacter isolates all over the world. Our findings in 2005 and 2006 suggest that the use of fluoroquinolones may select multiresistant strains since resistance to erythromycin, gentamicin or oxytetracycline was exceptional without simultaneous resistance to fluoroquinolones. Finally, this study revealed that there are several areas where further studies are required. More studies to monitor the potential Campylobacter levels and the reasons for changes in contamination levels with time are needed in Estonia. Antimicrobial susceptibility studies need to be continued to find the trends in levels of Campylobacter resistance as well as the mechanisms for resistance and potential to decrease the Campylobacter resistance in Estonia. Research based risk assessment, risk management and risk communication has to be performed in Estonia in relation with Campylobacter spp. entire in food chain, and similar Campylobacter spp. control programs used in the Nordic countries could be applied in Estonia.
PowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemInfektsioonide profülaktika ja ravi siirdatud haigetel
Infektsioonide diagnostika ja ravi ning vältimise võimalused Vivika Adamson Infektsioonikontrolli teenistus sügis2017 Sissejuhatus Siirdamisjärgsed infektsioonid Infektsioonide ajajoon Bakteriaalsed infektsioonid
RohkemEESTI ZOONOOSIDE ARUANNE 2013
ZOONOOSIDE ARUANNE 2013 Veterinaar- ja Toiduamet Juuni 2014 ASUTUSED JA LABORATOORIUMID 2 SISSEJUHATUS 2 LOOMADE ARV EESTIS 3 SALMONELLOOS 4 KAMPÜLOBAKTERIOOS 7 RAVIMRESISTEENTSUSE SEIRE 9 LISTERIOOS 12
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi
EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemSissejuhatus GRADE metoodikasse
Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
RohkemMicrosoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt
Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemA Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade
Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi
RohkemSlide 1
Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm
Rohkem3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded
3. Eesti riigi veterinaarteenistuse struktuur ja ülesanded Arvo Viltrop Arenemislugu Eesti Vabariigi veterinaaria valitsus Praeguse riigiteenistuse eellane: Nõukogude liidu aegne Põllumajandusministeeriumi
RohkemMicrosoft Word - RE_LABMB_7_2.docx
Laboratoorsete uuringute register Kinnitaja: Karel Tomberg Kinnitatud 13.02.2013 Koostaja: Svetlana Rudenko LAB/19-1/1/4 MIKROBIOLOOGILISED UURINGUD Jrk nr Uuringu nimetus Uuringu näidustused Materjal
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist
EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing
Rohkempropofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS
I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
RohkemLäkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientide hulgas ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist
Läkaköha toksiini vastaste IgG tüüpi antikehade tase läkaköhaga patsientidel ning kolme aasta jooksul pärast haiguse põdemist Piia Jõgi 1,2,3, Marje Oona 4, Tanel Kaart 5, Karolin Toompere 4, Tereza Maskina
RohkemMicrosoft PowerPoint IntroRiskAnal.ppt
SISSEJUHATUS RISKIANALÜÜSI VETERINAARSES RAHVATERVISHOIUS Arvo Viltrop EMÜ VLI 1 Kasutatud allikad Woolridge ja Kelly Risk Analysis Course (2000) Vose Consulting Quantitative Risk Assessment for Animal
RohkemEESTI KUNSTIAKADEEMIA
HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: juuli 2017 Jõustunud Eesti standardina: juuli 2017 TOIDUAHELA MIKROBIOLOOGIA Horisontaalmeetod Listeria monocytogenes e ja Listeria spp. tuvastamiseks ja loendamiseks
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemSorb_LC_Est.smu
Meetod baseerub Põhjamaade Toiduanalüüsi Komitee (Nordic Committee of Food Analyses) standardil nr. 124(87) KASUTUSALA: Bensoehappe ja sorbiinhappe määramine, mis on lisatud toiduainetele konservandina.
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemÄge B-viirushepatiit (B16)
Terviseamet Sisukord Nakkushaiguste esinemine ja immunoprofülaktika Eestis 2018. aastal Soolenakkushaigused... 3 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4)... 6 Salmonelloosid (A02)... 6 Šigelloos
RohkemMicrosoft Word - CEN_ISO_TR_15608;2013_et
TEHNILINE ARUANNE Avaldatud eesti keeles: märts 2014 KEEVITAMINE Juhised metalsete materjalide rühmitamiseks Welding Guidelines for a metallic materials grouping system (ISO/TR 15608:2013) EESSÕNA TEHNILISE
RohkemPowerPoint Presentation
LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste
RohkemÄge B-viirushepatiit (B16)
Nakkushaiguste esinemine, immunoprofülaktika ja järelevalve tulemused Eestis 2017. aastal Terviseamet Sisukord Soolenakkushaigused... 3 Kõhutüüfus ja paratüüfused (A01.0; A01.1-A01.4)... 6 Salmonelloosid
RohkemMicrosoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc
Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks
RohkemANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad
ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal
Rohkemtallinn arvudes 2003.indd
15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest
RohkemAkadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12
Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on
RohkemPresent enesejuhtimine lühi
ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon
RohkemSotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis
RohkemMicrosoft Word - EVS-EN 13485
EESTI STANDARD EVS-EN 13485:2005 ÕHU JA TOODETE TEMPERATUURI MÕÕTMISE TERMOMEETRID JAHUTATUD, KÜLMUTATUD, SÜGAVKÜLMUTATUD/KIIR- KÜLMUTATUD TOIDU JA JÄÄTISE TRANSPORDIL, LADUSTAMISEL JA LEVITAMISEL Katsed,
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS Parofor, 140 mg/ml lahus joogivees, piimas või piimaasendajas manustamiseks sigadele ja vatsaseede eelsel perioodil vasikatele 2. KVALITATIIVNE JA
Rohkemjuuni_EA_2005.indd
Escherichia coli soolenakkus Eestis Eesti Arst 2005; 84 (6): 416-420 Juta Varjas, Ants Jõgiste Tervisekaitseinspektsioon soolenakkushaigused, ešerihhioos, Escherichia coli Artiklis on esitatud ülevaade
RohkemPowerPoint Presentation
Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Mesilaspere haigused ja nende ravi Arvi Raie MULTIFACTOR REASONS FOR LOOSES TAPPIOHIN ON MONIA SYITÄ Reinvasion Mehiläishoitaja
Rohkemsisu.indd
Antibiootikumide kasutamine väikelastel Ly Rootslane 1,3, Raul-Allan Kiivet 1,2,3 1 Riigi Ravimiamet, 2 Tartu Ülikooli tervishoiu instituut, 3 Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Tippkeskus antibiootikumid,
RohkemSlide 1
TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse
RohkemKAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“
KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemPowerPoint Presentation
Miks liituda projektiga LIFE Fit for REACH? Karin Viipsi Henkel Balti OÜ (Henkel Makroflex AS) Infopäev ettevõtetele, 09.11.2016 Sisukord Ettevõtte tutvustus Ettevõtte eesmärk projektis Mida on varasemalt
RohkemDr Maire Kuddu - Keda ohustab pea ja kaelapiirkonna vähk
Keda ohustab pea ja kaela piirkonna vähk? Maire Kuddu Põhja-Eesti Regionaalhaigla Onkoloogia-hematoloogia kliinik kiiritusravi keskus 12.10.2015 Pea ja kaela pahaloomulised kasvajad (PKK) Maailmas > 650,000
Rohkem(Tõrked ja töökindlus \(2\))
Elektriseadmete tõrked ja töökindlus Click to edit Master title style 2016 sügis 2 Prof. Tõnu Lehtla VII-403, tel.6203 700 http://www.ttu.ee/energeetikateaduskond/elektrotehnika-instituut/ Kursuse sisu
RohkemTARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND ARSTITEADUSKOND MIKROBIOLOOGIA INSTITUUT Magda Karakai Stafülokokkide metitsilliin-resistentsus enneaeg
TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND ARSTITEADUSKOND MIKROBIOLOOGIA INSTITUUT Magda Karakai Stafülokokkide metitsilliin-resistentsus enneaegsete ja ajaliste vastsündinute emade rinnapiimas Bakalaureusetöö
RohkemSihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri
Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega
RohkemVabariigi Valitsuse 18. detsembri a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrg
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemH.Moora ettekanne
Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Ciprobay HC, kõrvatilgad suspensioonina 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS 1 ml suspensiooni sisaldab 2,3 mg tsiprofloksatsiinvesinikkloriidi
Rohkemrp_ IS_3
Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemFolie 1
Mäletsejalised: pole probleem. Küsimus on pigem selles, kas ratsioonis on suure proteiinisisaldusega söötasid (nagu sojakook) üldse vaja kasutada. Lindude söötmine on keerulisem kui sigade söötmine. Lindude
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemPirsue, INN-Pirlimycin
LISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS Pirsue 5 mg/ml intramammaarne lahus veistele 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Toimeaine: 10 ml süstal sisaldab 50 mg pirlimütsiini
RohkemVäljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete
RohkemSüsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk
Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Klassiskeem (class diagram) Klass (class) atribuut (attribute) meetod (method) Liides (interface) meetod (method) Viidatavus (visibility) avalik
RohkemMicrosoft PowerPoint - veinikaaritamine
Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased
RohkemTervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp
Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,
RohkemTunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor
Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss
RohkemOhtlike kemikaalide kasutamine töökohal
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:
RohkemCML and Fertility Leaflet EE
VILJAKUS, PERE- PLANEERIMINE JA NOOR TÄISKASVANU MILLEGA TULEB ARVESTADA ENNE PEREKONNA LOOMIST? 2 KUI MA OLEN KMLi DIAGNOOSIGA MEES, SIIS KAS PEAKSIN SEOSES LAPSE EOSTAMISEGA MILLEGI PÄRAST MURET TUNDMA?
RohkemMicrosoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)
Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemMicrosoft PowerPoint - Vere bakterioloogilised külvid.ppt [Compatibility Mode]
Vere bakterioloogilised külvid Epp Sepp 7..8 Sepis ja bakterieemia Sepsis kliiniline diagnoos Bakteireemia on laboratoorne diagnoos Transitoorne Invasiivsed protseduurid Vahelduv Endokardiit, abtsess Püsiv
RohkemOhtlike ainete sisaldus kalades
Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:
RohkemPIIMA KOOSTIS
Toiduhügieeni osakonna teadustöö põhiteemad Lihatoodete valmistamine ja hügieen Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut prof. Mati Roasto Toiduhügieeni osakonna juhataja Toidupatogeenide
RohkemRef. Ares(2018) /01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility a
Ref. Ares(2018)152596-10/01/2018 Ш Republic of Estonia Ministry of Economic Affairs and Communications Mr Keir Fitch European Commission DG Mobility and Transport Directorate C - Land B-1049, Brussels
RohkemREQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names /
REQUEST FOR AN ASSIGNMENT OF LEI (fond) LEI KOODI MÄÄRAMISE TAOTLUS (fond) 1. FUND DATA / FONDI ANDMED: Legal Name / Ametlik nimi: Other Fund Names / Fondi teised nimed: Business Register Number / Äriregistri
Rohkemuntitled
2005R2073 ET 01.07.2013 004.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2073/2005, 15. november 2005, toiduainete mikrobioloogiliste
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemMillest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog
Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Ma olen mõttetu Jälle ma ebaõnnestusin! See ülesanne ei tulnud mul hästi välja Küll ma olen vahest saamatu!
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_31000;2010_et_esilehed
EESTI STANDARD EVS-ISO RISKIJUHTIMINE Põhimõtted ja juhised Risk management Principles and guidelines EVS-ISO EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev Eesti standard EVS-ISO Riskijuhtimine. Põhimõtted
RohkemVabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet
Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite
RohkemSöömishäired lastel ja noortel
Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired
RohkemUudiseid k-meride abil bakterite leidmisest [Compatibility Mode]
Uudiseid k-meride abil bakterite leidmisest CLARK: fast and accurate classification of metagenomic and genomic sequences using discriminative k-mers(2015) Rachid Ounit, Steve Wanamaker, Timothy J. Close
RohkemKuidas hoida tervist töökohal?
Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad
RohkemAvatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017
Avatud ja läbipaistev e-riik: Ees6 kui rajaleidja Andrus Kaarelson RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal 10. oktoober 2017 Eesti kui rajaleidja e-riigi rajamisel E-teenused meie elu loomulik
RohkemTrans-generational immune priming in insects: Vitellogenin and honey bees
Putukate vaktsineerimisest rõhuga mesilastel Dalial Freitak Bioloogiliste interaktsioonide Tippkeskus Helsingi Ülikool Haigustekitajad on kõikjal Immunoloogiline mälu põlvkondade vaheline pärandumine
RohkemB120_10 estonian.cdr
Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
Rohkem