Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafia Merejää paksuse

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafia Merejää paksuse"

Väljavõte

1 Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafia Merejää paksuse muutlikkus Eesti rannikul Kristjan Mahla Juhendaja: prof. Jaak Jaagus Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: /allkiri, kuupäev/ /allkiri, kuupäev/ Tartu 2015

2 Sisukord Sissejuhatus Jää mõõtmise metoodika Andmed Tulemused Temperatuuri muutused Merejää paksuse sesoonne varieeruvus Jää paksuse aastatevaheline varieeruvus Trendianalüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Summary

3 Sissejuhatus Läänemere regiooni kliimat mõjutavad mitmed tegurid, alustades piirkonna paiknemisest suurel geograafilisel laiuskraadil. See tagab ala suhteliselt madala temperatuuri, päiksekiirguse suure sesoonse kõikumise ning aastaaegade vaheldumise. Suurt mõju avaldab ka hoovuste liikumine ning erinevate õhumasside vaheldumine. Nende tegurite koosmõjul on võimalik täheldada muutusi talvel tekkivas merejääs (Sooäär ja Jaagus, 2007). Merejää dünaamika ning intensiivsus mängivad tähtsat rolli Eesti ja lähisümbruskonna ilmastikule talvisel perioodil, mõjutades nii kohalikku elusloodust, majandust kui ka inimtegevust (Jevrejeva et al., 2003). Merejää on üheks põhiteguriks reguleerimaks temperatuurikõikumisi talvisel ajal mandri ja ranniku vahel, mis mõjutab erinevate piirkondade toimetulekut ning iseärasusi vastavalt mere lähedusele ning merejää olemasolule ja paksusele (Omstedt et al., 2001). Pehmema talve puhul on merejää tekkimine vähene. Sellest tingitult soojendab meri enda kohal olevat õhku ning hoiab rannikualade talvist temperatuuri kõrgemana võrreldes mandri siseosaga. Vastupidiselt, külma talve puhul on jää tekkimine suhteliselt varane, mille tulemusel ei ole merel võimalik õhku soojendada ning temperatuurivahe ranniku ja mandriga väheneb tunduvalt. Paksu jääkihi tekkimisega kestab selle sulamine sedavõrd kauem, et kevade tulek rannikuvööndis hilineb võrreldes ülejäänud piirkonnaga (Sooäär ja Jaagus, 2007). Merejää hoiab merevee alumisi kihte liigse külmumise eest, mis oleks paljudele liikidele surmavaks ökosüsteemi muutuseks. Nii võimaldab merejää erinevatel vetikatel üle elada talvise perioodi ning suve saabudes, jää sulades, jätkata oma elutegevusega. Häirivaks faktoriks on tugeva lainetuse mõjul rannaalade kulumine ehk abrasioon. Merejää aga kaitseb randa tugevate tormide vastu (Weather Underground, 2015). Enamus torme tekib just külmema poolaasta jooksul oktoobrist märtsini. Selle tõttu on merejää olemasolu tähtis osa rannikualade kaitseks tormide laastavale tegevusele (Orviku et al., 2003). Illustreerivaks juhtumiks võib välja tuua aasta tormi, mis laastas Eesti läänekaldaid. Hävitustöö suuruse üheks põhjuseks oli kaitsva merejää puudumine (Tõnisson et al., 2008). Merejää enda mõju abrasioonile on väike. Selle kuhjumine randa tekib tugevate tormidega, kuid siis on jääst tekkiv vall ranna kaitseks uute tormide eest (Lepy, 2012). Merejää pidev ja massiline sattumine rannaäärest rannikule võib endaga kaasa tuua kohaliku ranniku iseloomu 3

4 muutusi. Kõrge meretase, pikaajaline ühest suunast puhuv tuul ning paksu merejää koosmõju võivad pärast jää sulamist katta ranniku ebahariliku kivide kihiga (Orviku et al., 2011). Inimeste tegevusele, kes elavad piirkonnas, kus hooajaline merejää tekkimine on tavapärane, on merejää mõju kas positiivne või negatiivne. Mõju oleneb sellest, milline on vastava piirkonna või rahvuse ajalooline, kultuuriline ja tööstuslik areng. Soomlased harrastavad palju erinevaid hobisid ja vabaaja tegevusi, mis hõlmavad endast merejääd ning suhtuvad merejäässe positiivsemalt kui lätlased, kelle jaoks on merejää pigem ohtlik ning takistav tegur merel kaubandusega tegelemiseks (Lepy, 2012). Eestis avaldab merejää peamist mõju inimtegevusele aina suureneva merekaubanduse kaudu ja sellest tuleneva aastaringse vajadusega mereteed vabana hoida. Ainus viis selle tagamiseks on kallite jäälõhkujate kasutamine (Sooäär ja Jaagus, 2007). Samaaegselt mängivad jääteed Eestis, eriti saartel, olulist rolli võimaldades suuremahulist inimeste ja kaupade liiklust saarte ja mandri vahel, mis säästab aega ning parandab majanduslikke võimalusi (Mardiste, 1999). Teadmised merejää olude kohta paljude aastakümnete jooksul ja võimalikud merejää muutused tulevikus seoses kliima muutumisega aitavad oluliselt parandada laevaliikluse korraldamist ja jäälõhkujate töö planeerimist, et hoida merekaubandus optimaalsel kujul käigus talveperioodil. Merejää olud mõjutavad ka sadamate võimalusi laevu vastu võtta ning liiklust organiseerida (Lepy, 2012). Eelnevalt on põhjalikult uuritud atmosfääri tsirkulatsiooni mõju merejää tingimustele ning nende seotust anomaaliate tekkele (Omstedt ja Chen, 2001; Vinje, 2001; Koslovski ja Glaser, 1999). Samuti on uuritud merejää mõju lumikatte kestvusele (Tooming ja Keevallik, 2001). Merejää esmast tekkimist ning lõplikku sulamist ning nende seoseid atmosfääri tsirkulatsiooniga Eestis on lähemalt uurinud J. Jaagus. Ta toob esile tugeva põhjusliku seose, kuidas muutus Põhja-Euroopa atmosfääri tsirkulatsioonis, on tõstnud talve keskmist temperatuuri (jaanuar märts) ning kiirendanud merejää täielikku sulamist (Jaagus, 2006). R. Vahter on andnud ülevaate Tallinna ja Muuga lahe jääoludest ning neid mõjutavatest teguritest vastavalt erinevate talvede omadustele, eelkõige negatiivsete temperatuuride summale (Vahter, 1994). Palju on sellesse valdkonda panustanud S. Jevrejeva, kes uuris Eesti merejää kestvuse ning temperatuuri vahelisi seoseid vahemikus Sellest selgus, et üldine kestvus on vähenenud 5 10 päeva (Jevrejeva, 2000). Käesoleva töö peamisteks eesmärkideks on analüüsida merejää paksuse ajalis-ruumilist muutlikkust Eestis ning kindlaks teha pikaajalisi trende merejää paksuses Eesti rannikumerel. Võib eeldada, et talvede soojenedes on jää paksus vähenenud. 4

5 1. Materjal ja metoodika 1.1 Jää mõõtmise metoodika Regulaarseid jäämõõtmisi on Eesti hüdrometeoroloogiasüsteemi rannikujaamades teostatud alates II maailmasõja järgsetest aastatest. Jää paksuse mõõtmisi on läbi viidud talve algul ja lõpus kuus korda kuus, kuna sel perioodil muutub jää paksus kiiresti. Talve keskpaiku, kui on tekkinud tugev kiht jääd, viiakse mõõtmisi läbi kolm korda kuus. Tavaliselt mõõdetakse jääd dekaadi või viispäevaku viimasel päeval. Kohapeal moodustunud kinnisjää piires valib vaatluste läbiviija või jaama ülem piirkonna, kus hakatakse mõõtmisi teostama. Koha valimisel peab arvestama, et kaldale ei tekiks kinnisjää ladestumist ega rüsijääd. Soovitatavalt oleks mere sügavus mõõtekohas mitte madalam kui 5m ning puuduksid tugevad voolud ning siseveekogude mõjud, mis segaksid jää tekkimist. Iga mõõtmisega tehakse jäässe kaks auku, mis peale tulemuste saamist taaskord jääga kaetakse ning märgistatakse, et vältida samade kohtade kasutamist, mis võivad tulemusi moonutada (Hüdrometeoroloogilise..., 1949). Aukude ettevalmistamiseks jää paksuse mõõtmisel kasutatakse jäätuuri ehk erilist kangi, mille metallotsaga raiutakse merejää lahti, ja raudvõrku ehk jääkahva, mille eesmärgiks on lahtiste jäätükkide eemaldamine veepinnalt, võrgu tavaline läbimõõt on cm. Lisaks kasutatakse löökpuuri, mis võetakse kasutusele, kui tahetakse ette valmistada suuremamõõdulist jääauku või juhul kui jäätuuri kasutamine osutub liiga raskeks. Tegemist on terastoruga, mille pikkus on 1m või natuke rohkem, alumine toru ots on varustatud kümne ellipsi kujulise hambaga, mis hõlbustavad jäässe puurimist. Toru raiutakse jäässe haamri abil, mille järel toru pööratakse manuaalselt käepidemega ning tõstetakse ta august välja, et eemaldada toru sisse kogunud jää. Seda protseduuri jätkatakse, kuni on jõutud läbida terve jääkiht (Hüdrometeoroloogilise..., 1949). Mõõtmisi teostatakse põikliistuga mõõtelati või sätitava mõõtelati abil. Põikliistuga mõõtelatiks on 200 cm pikkune puulatt, mille alumise otsa külge on kinnitatud põikliist ning mõlemad lati otsad on pealistatud 1 mm paksuse vintsrauaga. Hõlpsamaks kasutamiseks on lati ülemisse otsa puuritud ava, millesse asetsetakse nöörist silmus. Esiküljel on sen- 5

6 timeetrilised jaotused kogu lati pikkuses, kus nullpunk asub põiklatiga ühel joonel. Jaotised on numbriliselt tähistatud iga 10 cm tagant, nullist ülespoole 180 ja allapoole 20. Sätitava lati pikkuseks on 115 cm. Lati alumisel otsal pöörleb poldil raudliist, mis on omakorda ühenduses tõmbevardaga. Tõmbevarras asetseb piki mõõtelatti, läbides talle kinnitatud klambreid. Jääauku laskmisel peab pöörlev raudliist asetuma piki latti ning jääkihi lõpuni jõudes liigub ta risti mõõtelatiga. Sentimeetriskaala on paigutatud nii, et nullpunkt asetseb raudliistu ülemisel serval, kui too asetseb latiga risti (Hüdrometeoroloogilise..., 1949). Ennem jääpaksuse määramist teostatakse esmajoones lumikatte kõrguse mõõtmine. Pärast selle lõpetamist puhastatakse raudlabidaga 1 m suurune ala lumest ning raiutakse tuuraga ümmargune auk. Auk raiutakse koonusekujuline, samaaegselt tema külgi silendades. Kui tegemist on paksema kui 50 cm jääkihiga, suurendatakse augu suurust. Pärast viimase jääkihi murdmist ja veepinnani jõudmist eemaldatakse kõik lahtised jäätükid võrguga. Augu valmides võtab vaatleja põikliistuga mõõtelati ning hoides seda püstloodis lastakse see vette ning alustatakse aeglaselt ülestõstmist, kuni on tunda, et põikliist on puudutamas jää alumist pinda. Õige asendi saavutades lastakse lati varrel asetsev liist alla libiseda augu ääreni ning loetakse latilt tulemust kuni 1 cm täpsusega. Seda teostatakse vähemalt neli korda, augu keskkohast neljas suunas. Esimese augu juures mõõtmiste lõpetamisel kaetakse ja märgistatakse see ära ning liigutakse 30 m eemale uue mõõtmise teostamiseks. Juhul kui kahe koha mõõtetulemused erinevad teineteisest suurel määral, võib eeldada, et ühe ala valik oli ebaõnnestunud ning tehakse ka kolmas mõõtmine (Hüdrometeoroloogilise..., 1949). 1.2 Andmed Andmed pärinevad Eesti Riikliku Ilmateenistuse andmefondist. Kasutatud on rannikul paiknevate meteoroloogiajaamade mõõtmistulemusi perioodil Kasutatud on vaid nelja jaama andmeid: Pärnu, Narva-Jõesuu, Rohuküla ja Heltermaa (joonis 1). Mõõtmised algasid igas piirkonnas novembris ja lõppesid aprillis. Iga kuu on jaotatud kolmeks osaks ehk mõõtmiste keskmine on võetud iga kümne päeva (dekaadi) põhjal. Kasutatud andmete vahemik on jaotatud kaheks, et oleks võimalik võrrelda omavahel varasemaid ja hilisemaid mõõtmistulemusi. 6

7 Andmetes on väga palju mõõtmisi, mis on märgitud nulliga. See on tingitud asjaolust, et teatud perioodidel on talved olnud pehmed ning merejääd ei ole piisavalt moodustunud, et seda oleks võimalik mõõta. Mõõtmisi viidi läbi m kaugusel rannast, olenevalt piirkonnast ning võimalikest jääoludest. Jää paksust on võimalik mõõta, kui see on juba umbes 10 cm paks. Väiksemaid merejää paksuse väärtusi pole olnud võimalik registreerida. Teises uurimuse perioodis on kasutatud ajavahemikku kuni 1990, kuna järgnevate aastate jooksul ei ole kõigis jaamades mõõtmisi regulaarselt teostatud. Ainult Pärnus on jätkusuutlikult mõõtmised toimunud kuni tänapäevani. Viimaste aastate mõõtmised on teostatud laevade pealt. Iga aasta kohta on leitud maksimaalne ja keskmine jää paksus. Joonis.1 Mõõtmiskohtade paiknemine. Merejää paksuse sesoonse varieeruvuse esile toomisel on kasutatud kõigi nelja piirkonna andmeid vahemikus Viimaste andmete aastaks on valitud 1990, et kõikides jaamades oleks võimalikult palju mõõtmistulemusi esindatud. Kasutatud on iga kuu dekaadide aritmeetilist keskmist, mis iseloomustab mõõdetud jääpaksuste tulemusi. Teisena on välja toodud iga kuu dekaadide mediaani väärtused, mis iseloomustavad kõikide tulemuste keskmist, mis hõlmab endas ka aastaid, kui olude sunnil ei olnud võimalik jäämõõtmisi läbi 7

8 viia või merejääd ei tekkinudki. Eraldi on tabelitena välja toodud mõlema perioodi dekaadide standardhälbed. Trendianalüüsid on läbi viidud kasutades Mann-Kendalli testi. See on mitteparameetriline meetod, mis ei nõua andmete normaaljaotust. Kui testi statistiku Z absoluutväärtus on vähemalt 1,96, siis loeti trend statistiliselt oluliseks p<0,05 tasemel. Trendi tõusukordaja Q ehk keskmine muutus ühe aasta kohta arvutati Sen i meetodil. Antud töös kasutati muutuse kirjeldamiseks muutu, mis saadi korrutades tõusukordaja aegrea aastate arvuga. Erinevate jaamade kohta läbiviidud trendianalüüsid kasutasid erineva pikkusega jää paksuse aegridu: Pärnus kuni aastani 2013, Narva-Jõesuus ja Heltermaal kuni 1996 ja Rohukülas kuni aastani Temperatuuri andmed pärinevad ilmateenistuse meteoroloogiajaamade andmebaasist ning on kasutatud kolme jaama andmeid: Pärnu, Narva ja Virtsu. Kuna Virtsu asetseb Heltermaa ja Rohuküla mõõtmiskohtade ligiduses ning nende ruumiline kaugus ei ole väga suur teineteisest, kasutati Virtsu temperatuuri andmeid mõlema jaama iseloomustamiseks. Kasutati külma poolaasta temperatuuri, mis on leitud kuue kuu (novembrist aprillini) keskmisena. 8

9 Tulemused 2.1 Temperatuuri muutused Õhutemperatuur talvel loob eeldused merejää tekkeks. Seetõttu on alguses uuritud pikaajalisi muutusi külma poolaasta temperatuurides. Keskmine õhutemperatuur perioodil on püsinud negatiivsena mõõtmiste vahemikus (joonis 2). On esinenud ka üksikuid soojemaid aastaid, 1949, 1961 ja Need kajastuvad koheselt ka kõigi piirkondade jääkihi paksuste mõõtmistulemustes, kus toimub järsk langus. Kuid alates aastast on toimunud muutus ning keskmine temperatuur on tõusnud püsivamalt üle nullpiiri, mis on tugevalt takistanud jääkatte tekkimist, arenemist ning kestma jäämist. Enam ei esine ka suuremaid miinuste perioode, mida võis näha varasematel aastatel Peamisteks põhjusteks nende muutuste tekkimiseks võib pidada globaalset soojenemist (Johannessen ja Bergström, 2004) ja inimtegevuse kasvavat mõju ilmastiku oludele ning sellega kaasnevate ilmastiku muutuste tekkimist (Boucher et al., 2004) Virtsu keskmine temperatuur N-A Pärnu keskmine temperatuur N-A Narva keskmine temperatuur N-A Joonis 2. Külma poolaasta (novembrist aprillini) keskmise õhutemperatuuri aegread. 9

10 2.2 Merejää paksuse sesoonne varieeruvus Jää paksuse dünaamikast täpsema ülevaate saamiseks on esitatud kaks graafikut. Ühes on näha jäämõõtmiste tulemuste aritmeetilisi keskmisi neljas jaamas, aastatel (joonis 3) ning teises vahemikus (joonis 4). Mõlemal joonisel on iga kuu jaotatud kolmeks dekaadiks N1 N2 N3 D1 D2 D3 J1 J2 J3 V1 V2 V3 M1 M2 M3 A1 A2 A3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu Joonis 3. Merejää paksuse keskmine sesoonne dünaamika novembrist aprillini. N - november, D - detsember. J jaanuar, V - veebruar, M - märts, A - aprill. 1 - esimene dekaad (kümme päeva), 2 teine dekaad, 3 - kolmas dekaad N1 N2 N3 D1 D2 D3 J1 J2 J3 V1 V2 V3 M1 M2 M3 A1 A2 A3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu Joonis 4. Merejää paksuse keskmine sesoonne dünaamika novembrist aprillini. N - november, D - detsember. J jaanuar, V - veebruar, M - märts, A - aprill. 1 - esimene dekaad (kümme päeva), 2 teine dekaad, 3 - kolmas dekaad. 10

11 Kahe graafiku võrdlemisel on selgelt näha muutusi, mis on ajaga esile kerkinud. Jää tekkimise keskmine algus on nihkunud novembrist kaugemale kuu lõppu ning Heltermaal veelgi enam detsembri keskele. Erandiks on siin Narva-Jõesuu, kus jää tekkimise protsess on püsinud enam-vähem samaväärsena detsembri keskpaigus. Kõikides piirkondades on toimunud muutus keskmise jääpaksuse suhtes, eriti drastiliselt on vähenenud jääpaksuse näitajad kahe perioodi vahel Narva-Jõesuus, kus uuemad jää paksused on vähenenud poole võrra: 40 cm pealt 20 cm peale. Heltermaa keskmine jääpaksus on kahanenud 10 cm ning Pärnu ja Rohuküla 5 cm võrra. Maksimaalne jääkihi paksus jääb mõlemal juhul märtsikuusse, kuid erinevuseks on siin see, et teisel perioodil on maksimum märtsi esimesel dekaadil, varasemate andmete põhjal aga teisel dekaadil, välja arvatud Pärnu, kus on ka teisel perioodil püsinud maksimaalne jääkiht märtsikuu teisel dekaadil. Sellest tingitult on jää sulamise algus nihkunud varasemaks. Suur muutus on toimunud ka jääkihi täielikus sulamises, mis on liikunud aprilli lõpust aprilli algusesse. Kõigi nende muutuste tõttu on talve tulek hilisemaks lükkunud ning kevade saabumine varasem. Terve aegrea jooksul on esinenud aastaid, kus ei ole üldse moodustunud jääkihti, erandiks on siinkohal Pärnu, kus vaatamata soojematele aastatele on alati talvel moodustunud jääkate. Rohuküla on olnud täielikult jäävaba ühel aastal, Heltermaa ning Narva-Jõesuu on kõige arvukamate jäävabade aastatega, kummalgi neli korda. Heltermaal aastatel 1953, 1975, 1989, 1990 ja Narva-Jõesuul 1961, 1974, 1989 ja Tihedamini on olukordi, kus jää küll moodustub, kuid seda väga õhukesel määral ning lühiajaliselt. Nende olukordade poolest on kõige tihedamini esile kerkinud Narva-Jõesuu. Mediaani kasutades on välja toodud nelja piirkonna mõõtmistulemused samadel perioodidel (joonis 5) ja (joonis 6). Mediaani kasutades on joonistesse paremini kaasa haaratud need tulemused, kus ei olnud tekkinud piisavalt merejääd, et neid mõõtmistulemustesse kirja oleks saanud panna. 11

12 N1 N2 N3 D1 D2 D3 J1 J2 J3 V1 V2 V3 M1 M2 M3 A1 A2 A3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu Joonis 5. Merejää paksuse sesoonse dünaamika mediaanid novembrist aprillini. N november, D detsember. J jaanuar, V veebruar, M märts, A aprill. 1 esimene dekaad (kümme päeva), 2 teine dekaad, 3 kolmas dekaad N1 N2 N3 D1 D2 D3 J1 J2 J3 V1 V2 V3 M1 M2 M3 A1 A2 A3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu Joonis 6. Merejää paksuse sesoonse dünaamika mediaanid novembrist aprillini. N november, D detsember. J jaanuar, V veebruar, M märts, A aprill. 1 esimene dekaad (kümme päeva), 2 teine dekaad, 3 kolmas dekaad. 12

13 Mediaani graafikute võrdlemisel tulevad kahe perioodi vahelised erinevused väga selgelt välja. Tugevalt on muutunud jää tekkimise alguse ajad, kus Rohukülas on see lükkunud detsembri algusest detsembri lõppu. Heltermaal on varasemalt jääkihi tekkimine alguse saanud detsembri keskel, kuid tänapäeval on see liikunud terve kuu võrra kaugemale jaanuari keskele. Kõige hilisemaks jäätekke kohaks on Narva-Jõesuu, kus see algab alles veebruari alguses. Samuti on mõõtmiskohtades kiiremini saabunud aeg, kui kogu jää on ära sulanud. Selle tulemusel on muutunud lühemaks aeg, kus jää merd katab., vähendades kaitsetoimet talviste tormide eest ning tuues kaasa kohaliku ilmastiku muutusi. Ainsaks erandiks on mediaani kasutades Pärnu, kus jää tekkimise algus ja lõplik sulamine on püsinud samal tasemel. Kõigis mõõtmiskohtades on vähenenud keskmise jääpaksuse väärtused. Heltermaal, Pärnus ja Rohukülas on jääpaksus vähenenud 5 cm võrra, Narva-Jõesuul on vähenemine kõige suurem, ligikaudu 15 cm. Muutus on toimunud ka maksimaalse jääpaksuse saavutamise ajas. See on kõigis mõõtmiskohtades liikunud ühe dekaadi võrra varasemaks. 13

14 2.3 Jää paksuse aastatevaheline varieeruvus Esimesel perioodil (tabel 1) on näha, kuidas Rohuküla, Heltermaa ja Narva-Jõesuu novembri esimesed kaks dekaadi on möödunud väga sarnaselt terves aegreas, Pärnus on tekkinud väike standardhälve, mis viitab mõnele üksikule aastale, kus jää formeerumine on toimunud varem. Iseäralik on talve lõpp aprilli viimasel dekaadil, kus standardhälve on arvestatav, see viitab taaskord mõnele aastale, kus lõplik jääsulamine on olnud hilisem kui tavaliselt. Talve keskel on standardhälve erinevused üpriski suured, seda on esile toonud aastad, kus täielikult puudus või esines minimaalsel määral merejääd. Kuid nagu eelnevate graafikute põhjal võis näha, oli sellel perioodil keskmine jääpaksus suurem, mille tõttu on standardhälve suur N1 N2 N3 D1 D2 D3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu J1 J2 J3 V1 V2 V3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu M1 M2 M3 A1 A2 A3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu Tabel 1. Jääpaksuse standardhälve N november, D detsember. J jaanuar, V veebruar, M märts, A aprill. 1 esimene dekaad (kümme päeva), 2 teine dekaad, 3 kolmas dekaad. Teise perioodi tabelit (tabel 2) vaadates on näha, et sarnaselt esimesele (tabel 1) on talve algus möödunud väga ühtlaselt kõigis piirkondades. Kahe tabeli vahel on silmapaistvalt kaks erinevust. Esiteks on hilisemal ajaperioodil talve lõpp palju ühtlasem kui varasemate aastate oma, mis viitab kiiremale jääkatte kadumisele. Erandiks on siin Pärnu, mis eelnevate graafikute põhjal on ajaperioodidel läbinud kõige väiksemad muutused. Märkimisväärne on siin terve tabeli vältel kehtivad madalamad standardhälve väärtused. See näitab, et maksimaalse 14

15 jääpaksuse näidud on võrreldes varasemaga palju väiksemad ning tihedamalt on esindatud puuduva või väga õhukese jääkattega aastad N1 N2 N3 D1 D2 D3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu J1 J2 J3 V1 V2 V3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu M1 M2 M3 A1 A2 A3 Rohuküla Heltermaa Narva-Jõesuu Pärnu Tabel 2. Jääpaksuse standardhälve N november, D detsember. J jaanuar, V veebruar, M märts, A aprill. 1 esimene dekaad (kümme päeva), 2 teine dekaad, 3 kolmas dekaad. 2.4 Trendianalüüs Trendide väljaselgitamiseks on kasutusse võetud Mann-Kendalli test. Kuna jaamade mõõtmistulemuste hulk on olnud erinev, ei olnud võimalik analüüsi läbi viia kõigile võrdsel ajalisel skaalal. Rohuküla analüüs (tabel 3) on tehtud vahemikus ning vajalikud mõõtmistulemused olid olemas detsembri kolmandast kuni veebruari teise dekaadini. Statistiliselt olulist muutust sellel perioodil ei esinenud, kuid selgelt on välja loetav jääkihi vähenemise tendents kõigis dekaadides. Kõige rohkem on jää paksuse vähenemist toimunud veebruari alguses ning märtsi alguses. Maksimaalne jääpaksus on ajavahemikus vähenenud üle 10 cm. 15

16 Rohuküla D3 J1 J2 J3 V1 V2 Z Q Muut V3 M1 M2 M3 A1 Max Z Q Muut Tabel 3. Mann-Kendalli test statistikud ja muudud trendi järgi Rohuküla keskmiste jääpaksuste ja maksimaalse jääpaksuse kohta perioodil Z testi statistik, Q muutus ühes aastas, Muut ajavahemiku kogu muutus. D detsember, J jaanuar, V veebruar, 1 esimene dekaad, 2 teine dekaad, 3 kolmas dekaad. Heltermaa mõõtmistulemusi on olnud rohkem võrreldes Rohukülaga, seetõttu on analüüs tehtud perioodiks (tabel 4) jaanuari teisest dekaadist kuni märtsi kolmanda dekaadini. Analüüsist selgus kõigis mõõtmisdekaadides oluline statistiline trend jää paksuse vähenemisele. Statistiliste trendide olulisuse rohkus viitab tugevatele muutustele Heltermaa jääoludes. Kõige suuremad muutused on toimunud veebruari esimese ja teise dekaadi jooksul ning terve märtsi ulatuses. Maksimaalne jääpaksus on kahanenud üle 20 cm. Heltermaa J2 J3 V1 V2 V3 Z Q Muut M1 M2 M3 Max Z Q Muut Tabel 4. Mann-Kendalli test statistikud ja muudud trendi järgi Heltermaa keskmiste jääpaksuste ja maksimaalse jääpaksuse kohta perioodil Z testi statistik,, Q muutus ühes aastas, Muut ajavahemiku kogu muutus. D detsember, J jaanuar, V veebruar, 1 esimene dekaad, 2 teine dekaad, 3 kolmas dekaad. Statistiliselt olulised trendid p<0,05 tasemel on jämedas kirjas. Narva-Jõesuu kohta on analüüs tehtud samuti vahemikus Siin piirkonnas on kõige vähem vajalikke mõõtmistulemusi, sest meri jäätub hilja. Seetõttu on trendianalüüsi tehtud ainult veebruari esimesest dekaadist kuni märtsi teise dekaadini (tabel 5). Narva- 16

17 Jõesuul ilmnes samuti olulisi trende, kõige tugevamalt märtsi keskel. Selle tulemusel on antud piirkonnas jää lõpliku sulamise aeg saabunud veelgi varem. Külma poolaasta soojenemine on kaasa toonud tugeva jääkihi vähenemise ning maksimaalse jääpaksuse vähenemise üle 27 cm. Narva-Jõesuu V1 V2 V3 M1 M2 Max Z Q Muut Tabel 5. Mann-Kendalli test statistikud ja muudud trendi järgi Narva-Jõesuu keskmiste jääpaksuste ja maksimaalse jääpaksuse kohta perioodil Z testi statistik,, Q muutus ühes aastas,muut ajavahemiku kogu muutus. D detsember, J jaanuar, V veebruar, 1 esimene dekaad, 2 teine dekaad, 3 kolmas dekaad. Statistiliselt olulised trendid p<0,05 tasemel on jämedas kirjas. Kõige pikema perioodi kohta sai trendianalüüsi teostada Pärnu andmetel, kuna seal on püsivalt mõõtmistulemusi tehtud kuni tänapäevani. Analüüs (tabel 6) on tehtud vahemikus detsembri kolmandas dekaadist kuni märtsi kolmanda dekaadini. Analüüs ühtegi olulist statistilist trendi välja ei toonud, kuid jällegi on selgelt näha jääpaksuse vähenemise tendents. Kõige intensiivsemad muutused on toimunud jaanuari keskel ning märtsi alguses. Maksimaalne jääpaksus on vähenenud üle 9 cm. Võrreldes teiste piirkondadega on Pärnus toimunud kõige väiksemahulisemad muutused. Pärnu D3 J1 J2 J3 V1 V2 Z Q Muut V3 M1 M2 M3 Max Max Z Q Muut Tabel 5. Mann-Kendalli test statistikud ja muudud trendi järgi Narva-Jõesuu keskmiste jääpaksuste ja maksimaalse jääpaksuse kohta perioodil Z testi statistik,, Q muutus ühes aastas, Muut ajavahemiku kogu muutus. D detsember, J jaanuar, V veebruar, 1 esimene dekaad, 2 teine dekaad, 3 kolmas dekaad. 17

18 3. Kokkuvõte Merejää mängib olulist rolli nii Eesti ja lähiümbruskonna ilmastikule, majandusele kui ka inimtegevusele. Sellepärast on oluline jälgida, milliseid muutusi on kaasa toonud globaalse soojenemisega kaasnenud temperatuuri tõus merejää tekkimisele ja dünaamikale. Selle töö peamiseks eesmärgiks oli uurida merejää sesoonset ja aastatevahelist muutlikkust ning pikaajalisi trende Eesti rannikujaamade andmetel. Alates aastast on külma poolaasta keskmine temperatuur tõusnud püsivalt üle null piiri, mis tugevalt takistab jääkatte tekkimist. Merejää sesoonsete erinevuste väljaselgitamiseks kasutati merejää keskmisi väärtusi ning mediaani dekaadide kaupa kahel erineval perioodil: ja Mõlemad graafikud viitasid merejää hilisemale tekkimisele teisel perioodil. Aritmeetilisi keskmisi kasutades on esimesed merejää paksuse mõõtmised nihkunud dekaadi võrra kaugemale kõigis jaamades välja arvatud Narva-Jõesuul, kus see on püsinud stabiilsena. Mediaani vaadates on aga need nihkumised olnud veelgi suuremad. Kõige ekstreemsemal juhtumil on Heltermaal jäätekke algus lükkunud edasi kahe dekaadi võrra jaanuari keskelt veebruari algusesse. Erinevuseks võib siin välja tuua Pärnu piirkonna stabiilsuse. Selle erinevuse põhjuseks on mediaani sisse arvestatud null-mõõtmistulemused, mis on aritmeetiliste keskmiste arvutamisega võrreldes suurema olulisusega. Muutunud on ka jää täieliku sulamise aeg, mis on liikunud Narva-Jõesuul kahe dekaadi ning Heltermaal ning Rohukülas ühe dekaadi võrra varasemaks. Mann-Kendalli testi kasutades oli võimalik välja selgitada järjepidev tendents jääkihi vähenemisele kõikides mõõtmisjaamades. Kõige tugevamalt on see toimunud Narva-Jõesuul ning Heltermaal, kus esinesid statistiliselt olulised trendid. Kõige vähem on see mõjutanud Pärnu piirkonda, kus endiselt on tekkimas igaaastane jääkiht, kuid teistes piirkondades võib see juba lähitulevikus olla aina harvem. Lõpetuseks sooviksin tänada töö juhendajat prof. Jaak Jaagust minu abistamisel lõputöö tegemisel. 18

19 Kasutatud kirjandus Boucher, O., Myhre, G., Myhre, A., Direct human influence of irrigation on atmospheric water vapour and climate. Climate Dynamics, 6-7: Hüdrometeoroloogilise teenistuse peavalitsus, Jää vaatlused mere vaatluspostidel. Leningrad: Hüdrometeoroloogiline Kirjastus. Jaagus, J., Trends in sea ice condition in the Baltic Sea near the Estonian coast during the period 1949/ /2004 and their relationships to large-scale atmospheric circulation. Boreal Enviroment Research, 11: Jevrejeva, S., Long-term variability of sea ice and air temperature conditions along the Estonian coast. Geophysica, 36: Jevrejeva, S., Moore, C., J., Grinsted, A., Influence of the Arctic Oscillation and El Niño-Southern Oscillation (ENSO) on ice conditions in the Baltic Sea: The wavelet approach. Journal of Geophyical Research, 108. Johannessen, M. O., Bengtsson, L., Arctic climate change: observed and modelled temperature and sea-ice variability. Tellus A, 56: Koslovski, G., Glaser, R., Variations in reconstructed ice winter severity In the western Baltic from , and theid implications for the North Atlantic oscillation. Climate Change, 41: Lepy, E., Baltic Sea ice and environmental and societal implications from the comparative analysis of the Bay of Bothnia and the Gulf of Riga. Fennia International Journal of Geography, 190: Mardiste, H., Ice conditions in the Väinameri and their influence on the traffic between West-Estonian islands and the mainland. Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis, 84: Omstedt, A., Chen, D., Influence of atmospheric circulation on the maximum ice extent in the Baltic Sea. Journal of Geophysicaö Research, 106:

20 Orviku, K., Jaagus, J., Kont, A., Ratas, U., Rivis, R., 2003, Increasing activity of coastal processes associated with climate change in Estonia. Journal of Costal Research, 19: Orviku, K., Jaagus, J., Tõnisson, H., Sea ice shaping the shores. Journal of Costal Research, 64: Sooäär, J., Jaagus, J., Long-term changes in the sea ice regime in the Baltic sea near the Estonian coast. Proc. Estonian Acad. Sci., 13: Tooming, H., Keevallik, S., Relationships among the ice extent on the Baltic Sea, the snow cover in surrounding areas, and the temperature, In Proc. Third Study Conference on BALTEX International BALTEX Secretariat, 20: Tõnisson, H., Orviku, K., Jaagus, J., Suusaar, Ü., Kont, A., Rivis, R., Coastal damages on Saaremaa Island, Estonia, caused by the extreme storm and flooding on January 9. Journal of Costal Research, 24: Vahter, R., Tallinna ja Muuga lahe jääolud. Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 26: Vinje, T., Anomalies and Trends of Sea-Ice Extent and Atmospheric Circulation in the Nordic Seas during the Period J. Climate, 14: Weather Underground, Arctic Sea Ice Decline, ( ) 20

21 The variability of sea ice thickness on Estonian coast Kristjan Mahla Summary The dynamics and regimes of sea ice play an important role in Estonia s climate, wildlife, economy and human activites. The main goals of this paper are to analyse the time-spacial variability and find long-term trends in the thickness of Estonia s costal sea ice. Sea ice thickness data was gathered from Eesti Riiklik Ilmateenistus databases from 1948 to The data has been taken from four observation stations: Pärnu, Narva-Jõesuu, Heltermaa and Rohuküla. Observations started in November and ended in April. Every month is divided into three decades. The timeframe has been divided into two periods, and , to compare the before and after results. Observation data was used to calculate the arithmetical mean of sea ice thickness by decade, to see how the formation and melting of sea ice has changed during the two periods. Secondly the median of each month s decades was used. This incorporated the observations that were marked as zero. Standard deviation is brought out separately in tables for more detailed analysis. Trend analysis was done by Mann-Kendell test. The temperature data was taken from The National Meteorology Institute weatherstation databases in Pärnu, Narva and Virtsu. Since 1989 the mean temperature in winter has continually risen over the freezing point, which has severely hindered the forming of sea ice. The arhitmetical mean graphs clearly show that sea ice has started to form a decade later then previously with the exeption of Narva-Jõesuu which has stayed stable. Median graphs show an even greater change with the highest values in Heltermaa where the formation of ice has moved 2 decades. Here the exeption is Pärnu, were everyting has remained stable. This is due to the additional factor of the zero value observations. There has also been a change in the total melting point of sea ice. The ice in Narva-Jõesuu has completely melted two decades sooner then before and in Heltermaa and Rohuküla a decade earlier. Mann-Kendals test analysis showed a clear tendency of ice thickness shrinking in all observation points. The most severe cases were found in Narva-Jõesuu and Heltermaa, were statisti- 21

22 cally important trends were noted. Least effected was Pärnu, were every year ice is still formig, but for the other locations it may soon be a rare occasion. 22

23 Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Mina, Kristjan Mahla (autori nimi) 1. annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose Merejää paksuse muutlikkus Eesti rannikul (lõputöö pealkiri) mille juhendaja on Jaak Jaagus, (juhendaja nimi) 1.1. reprodutseerimiseks säilitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace-is lisamise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 1.2. üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tartu Ülikooli veebikeskkonna kaudu, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace i kaudu kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni. 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile. 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Tartus,

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx

Microsoft PowerPoint - loeng2.pptx Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute

Rohkem

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013 Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafias (12 EAP) Kuumalained

Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafias (12 EAP) Kuumalained Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö loodusgeograafias (12 EAP) Kuumalained Eestis aastatel 1951-2017 Triin-Merilyn Õispuu Juhendaja:

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

efo09v2pke.dvi

efo09v2pke.dvi Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Õhutemperatuuri järskude muutuste statistiline ja sünoptiline analüüs külmal poolaastal

Õhutemperatuuri järskude muutuste statistiline ja sünoptiline analüüs külmal poolaastal Tartu Ülikool Bioloogia-geograafiateaduskond Geograafia Instituut Õhutemperatuuri järskude muutuste statistiline ja sünoptiline analüüs külmal poolaastal ajavahemikul 1951-2006 Magistritöö Taimi Paljak

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist

Rohkem

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.

Rohkem

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine ( Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab

Rohkem

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017

Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on

Rohkem

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings Hoonete õhuleke ja selle mõõtmine Click to edit Master title style Endrik Arumägi Targo Kalamees Teadmistepõhine ehitus 26.04.2018 Piirdetarindite õhulekked Iseloomustavad suurused õhuvahetuvuskordsus

Rohkem

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa

M (12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsa 190687-M01-11242 1(12)+lisa Mario Narbekov, Dmitri Tiško, Ingrid Leemet 14.06.2019 Liiklus- ja raudteemüra mõõtmised Vaksali 3 ja 11, Hurda 38, Tammsaare 8, Tartu Tellija: Tartu Linnavalitsus Tellimus:

Rohkem

Microsoft Word - OceanLim_Notes05a.doc

Microsoft Word - OceanLim_Notes05a.doc 5a. Magevee juurdevool ja veevahetus ääremeredes 5.1. Aurumine ja sademed, magevee voog atmosfäärist Läänemeres on sademed ja aurumine ligikaudu tasakaalus. Läbi viidud täpsemad arvutused, arvestades ka

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

VL1_praks2_2009s

VL1_praks2_2009s Biomeetria praks 2 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik (see, mida 1. praktikumiski analüüsisite), 2. nimetage Sheet3 ümber

Rohkem

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi

EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 This document is a preview generated by EVS Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materi EESTI STANDARD EVS-EN 1790:1999 Teemärgistusmaterjalid. Kasutusvalmid teekattemärgised Road marking materials - Preformed road markings EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

HD 13/12-4 ST Ruumisäästlikud, statsionaarsed kõrgsurvepesurid Kärcherilt, millel on kuni 6 varustuspunkti, mida saab vastavalt vajadusele individuaal

HD 13/12-4 ST Ruumisäästlikud, statsionaarsed kõrgsurvepesurid Kärcherilt, millel on kuni 6 varustuspunkti, mida saab vastavalt vajadusele individuaal Ruumisäästlikud, statsionaarsed kõrgsurvepesurid Kärcherilt, millel on kuni 6 varustuspunkti, mida saab vastavalt vajadusele individuaalselt konfigureerida, ning mis on äärmiselt kulumiskindlad. 1 2 3

Rohkem

ins_selftec_est_1104_CC.cdr

ins_selftec_est_1104_CC.cdr E ELEKTRA SelfTec külmumisvastane süsteem ELEKTRA isereguleeruvad küttekaablid: kaablitel on Poola Elektriinseneride Ühingu B-ohutuskategooria märgistus kaablid toodetakse vastavalt ISO 9001 kvaliteedikinnituse

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

Microsoft Word - RVLi juhend.doc

Microsoft Word - RVLi juhend.doc KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi

Rohkem

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 (Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA

Rohkem

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

DVD_8_Klasteranalüüs

DVD_8_Klasteranalüüs Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Microsoft Word - XTOP026.doc

Microsoft Word - XTOP026.doc XTOP026 Enne seadme kasutamist lugege kasutusjuhend hoolikalt läbi ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. MOOTORRATTA TÕSTUK Kasutusjuhend OLULINE! EST LUGEGE NEED JUHISED

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raineo ehituselemendid

Microsoft PowerPoint - Raineo ehituselemendid Pipelife Tartu 2016 1 You don t see us, but we are always present... 2 1 Pipelife Group Locations worldwide Region Central Eastern Europe Region US Region West & North Plant Sales Office Headquarters 3

Rohkem

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist

EESTI STANDARD EVS-EN :2000 This document is a preview generated by EVS Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist EESTI STANDARD EVS-EN 10223-4:2000 Terastraat ja traattooted piirete valmistamiseks. Osa 4: Terastraadist keevitatud võrkpiire Steel wire and wire products for fences - Part 4: Steel wire welded mesh fencing

Rohkem

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus

Kehtiv alates Vormi TSD lisa 3 Applicable from Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Cus Kehtiv alates 01.01.2018 Vormi TSD lisa 3 Applicable from 01.01.2018 Annex 3 of Form 3 Unofficial translation Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Customs Board MITTERESIDENDIST JURIIDILISE ISIKU PÜSIVAST

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti

Rohkem

ULTRA GRIP ICE ARCTIC Kirjeldus UltraGrip Ice Arctic toimib suurepäraselt äärmuslikes jää- ja lumeoludes. Leidke oma lähim UltraGrip Ice Arcticu edasi

ULTRA GRIP ICE ARCTIC Kirjeldus UltraGrip Ice Arctic toimib suurepäraselt äärmuslikes jää- ja lumeoludes. Leidke oma lähim UltraGrip Ice Arcticu edasi ULTRA GRIP ICE ARCTIC Kirjeldus UltraGrip Ice Arctic toimib suurepäraselt äärmuslikes jää- ja lumeoludes. Leidke oma lähim UltraGrip Ice Arcticu edasimüüja siit. Esmaklassiline juhitavus ja haarduvus jääl

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika

Rohkem

Microsoft Word - Praks1.doc

Microsoft Word - Praks1.doc Segamudelid 1. praktikum Mida vähem andmeid, seda parem? (Üldistatud vähimruutude meetod ja heteroskedastilised andmed) Segamudelite praktikumides kasutame R-tarkvara. Kahel aastal on teostatud ühe füüsikalise

Rohkem

Orbiidile! hooaja info

Orbiidile! hooaja info Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1 Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides 1 Välialaküte PAIGALDATAV ALA ERIVÕIMSUS (W/m2) PARKLAD 300 SÕIDUTEED 300 KÕNNITEED 300 VÄLISTREPID (ISOLEERITUD) 300 LAADIMISPLATVORMID

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Microsoft Word - Bakalaureusetöö_Velt_print.docx

Microsoft Word - Bakalaureusetöö_Velt_print.docx Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Keskkonnatehnoloogia õppekava Annika Velt NCEP-CFSR JÄRELANALÜÜSIMUDELI KIIRGUSPARAMEETRITE VALIDEERIMINE TÕRAVERE MÕÕTMISANDMETEGA

Rohkem

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu

KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

efo03v2pkl.dvi

efo03v2pkl.dvi Eesti koolinoorte 50. füüsikaolümpiaad 1. veebruar 2003. a. Piirkondlik voor Põhikooli ülesannete lahendused NB! Käesoleval lahendustelehel on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik. Kõik alternatiivsed

Rohkem