MergedFile

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "MergedFile"

Väljavõte

1 Kert Toost SMARTEN LOGISTIKAKESKUSE 3. ETAPI EHITUSE TÖÖDE ORGANISEERIMINE LÕPUTÖÖ Ehitusinstituut Hoonete ehituse eriala Tallinn 2018

2 Mina, Kert Toost, tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor Kert Toost.. Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev Üliõpilase kood Õpperühm HE-82 Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele. Juhendajad Aivars Alt Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev Konsultandid. Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev Kaitsmisele lubatud..20.a. Ehitusinstituudi direktor Instituudi nimetus Martti Kiisa.. Nimi ja allkiri

3 Ehitusinstituut LÕPUTÖÖ ÜLESANNE Lõpetaja: Kert Toost Üliõpilase kood: Õpperühm: HE-82 Eriala: Hoonete ehitus Lõputöö teema: Ehitustööde organiseerimine Lähteandmed töö koostamiseks: Nordecon Betoon OÜ koostatud ja tellitud ehitusjoonised. Töö sisu, ülesehitus ja lahendamisele kuuluvate küsimuste loetelu: Leida objekti valmimiseks kuluv aeg, objekti maksumus ja parimad võimalikud lahendused tööde teostamiseks. Seletuskirja ning graafilise materjali sisu ja maht: Seletuskirjas on kirjeldatud hoone andmeid, arhitektuurseid-, konstruktiivseid- ja tehnosüsteemide lahendusi. Lisaks on kirjeldatud tööde tegemist ja objekti maksumust ning ohutusnõudeid. Koostatud on kaks tehnoloogiakaarti Maht koku 71 lk. Graafilises osas on objekti plaan, koondkalendergraafik, terasfermide monteerimise tehnoloogiakaart, 1. korruse põranda betoneerimise tehnoloogiakaart. Maht kokku 4 lk. Lõputöö konsultandid: Konsultandi nimi Valdkond Allkiri Kuupäev Lõputöö juhendaja: Lõpetaja: Kinnitaja: Aivars Alt (nimi) (allkiri) (kuupäev) Kert Toost (nimi) (allkiri) (kuupäev) Martti Kiisa ehitusinstituudi direktor (allkiri) (kuupäev) Lõputöö ülesanne antud: Lõputöö esitamise tähtaeg:

4 SISUKORD SISSEJUHATUS LÄHTEANDMED JA EHITUSTINGIMUSED Krundi kirjeldus Ajutiste ühenduste rajamine Kasutatavad algmaterjalid ARHITEKTUURNE OSA Arhitektuurne lahendus Konstruktiivelemendid Sise- ja välisviimistlus Tehnilised süsteemid Hoone tehnilised näitajad MAJANDUSOSA KOONDKALENDERPLAAN Ehitustööde lühikirjeldus EHITUSPLATSI ÜLDPLAAN Pinnasevesi ja pinnas Ajutised ehitised Tõstemehhanismid Ajutised ühendused Ajutise veevajaduse määramine Elektrienergia vajaduse määramine Jäätmekäitlus Objekti valve

5 5.9. Tulekustutid ja esmaabi KALKULATSIOON EHITUSE ORGANISEERIMISE KULUDE MÄÄRAMISEKS TÕSTEMEHHANISMID EHITUSE LÄBIVIIMISEKS Karkassi monteerimine Eritööde teostamine TEHNOLOOGILISED KAARDID Katusekarkassi monteerimine Korruse põranda betoneerimine TÖÖVÕTUMEETOD TÖÖ- JA TULEOHUTUSE NING KESKKONNAKAITSE TAGAMISE PLAAN Ohtlikud tööd Tööohutuse tagamise üldised nõuded Tööohutuse tagamine tööliikide lõikes Tuleohutuse tagamine Keskkonnakaitse tagamine KOKKUVÕTE SUMMARY VIIDATUD ALLIKAD LISAD Lisa 1. Eelarve- ja mahutabel Lisa 2. Fermide kontrollmõõtmise raport GRAAFILINE OSA

6 SISSEJUHATUS Lõputöös on kirjeldatud Smarten logistikakeskuse viimase ehk kolmanda etapi ehitustöid. Lõputöö teema on valitud just selle objekti tööde organiseerimise kohta, kuna see on objekt, millel lõputöö autor ise töötab ja mille tegemistel igapäevaselt osaleb. Lõputöö teema on valitud antud objekti tööde organiseerimise kohta, sest käesoleva töö autor ise töötab ja osaleb objekti tegemistel igapäevaselt. Lõputöös on kirjeldatud hoone arhitektuurset ja konstruktiivset lahendust ning tehnosüsteeme. Lisaks on koostatud objekti detailne eelarve, kalendergraafik, objekti plaan ning kahe erineva töötsükli tehnoloogilised kaardid. Tehnoloogilised kaardid on koostatud terasfermide montaaži ning betoonpõranda ehitamise kohta. Lõputöö eesmärgiks on leida kui kaua aega kulub objekti kõikide tööde lõpetamiseni, tööde maksumus ja tegemiseks vajalikud ressursid. Samuti leitakse antud töös hoone ühe ruutmeetri maksumus ning võrreldakse seda turul pakutavate samalaadsete hoonete hindadega. 6

7 1. LÄHTEANDMED JA EHITUSTINGIMUSED 1.1. Krundi kirjeldus Ehitusobjekt asub Rae vallas Lehmja külas aadressil Rukki tee 1. Antud objekt on juurdeehituseks juba samal aadressil asuvale Smarten Logistikakeskuse kahele etapile. Kolmas etapp ühendatakse valmis oleva esimese ja teise etapiga. Objekt piirneb kahest küljest põllumaaga, kolmandast küljest Rukki teega ja neljandast küljest valmisoleva hoone osaga. Maapind krundil on suurte kõrguste vahega, ühtlaselt langev, ilma kõrgtaimestikuta. Rukki tee poolsel külje kõrgeim punkt on absoluutkõrgusega 46,57 m ning krundi vastaskülje absoluutkõrgus on absoluutkõrgusega 41,43 m. Seega on kõrguste vahe objektil 5,14 m. Krundi madalama piiriga paralleelselt jookseb ka kuivenduskraav, kuhu juhitakse ka antud krundil kogunev vesi. Masinate sissepääs objektile toimub Rukki teelt, jalakäijana on võimalik objektile siseneda ka olemas oleva hoone hoovist. [1] 1.2. Ajutiste ühenduste rajamine Kuna olemasolev hoone osa on igapäevases kasutuses, siis on võimalus saada sealt elektri- ja veeühendus objektile. Elekterienergia saamiseks ühendatakse ajutine elektrikilp teises ehitusetapis rajatud kilbiruumi. Ajutine elektrikilp paigutatakse teise ja kolmanda etapi piirile. Vee saamiseks ühendatakse teises ehitusetapis asuva WC veetorudele ajutine veetoru, mis paigaldatakse samuti teise ja kolmanda etapi ühenduse piirile. [2] 1.3. Kasutatavad algmaterjalid Lõputöö autor on ise antud objekti meeskonnas ning igapäevaselt objektil töötav. Seega on autori käsutuses kogu projektdokumentatsioon. Projekt on koostatud tervele hoonele, mida ehitatakse kolmes etapis, seega on võimalik kasutada ka esimese ja teise etapi jooniseid. 7

8 H.R. Team Projekt OÜ poolt on olemas koostatud asendiplaan, kus on joonestatud kogu hoone kõik kolm etappi, koos kõrgusmärkidega ja olemas olevate trassidega, samuti RTG Arhitektid OÜ poolt joonestatud arhitektuursed joonised ja Nordecon Betoon OÜ valmistatud konstruktiivsed joonised. Kõikide jooniste tellija on Nordecon Betoon OÜ. [1], [2], [3] 8

9 2. ARHITEKTUURNE OSA 2.1. Arhitektuurne lahendus Ehitatav hoone on risküliku kujuline laohoone. Ühest küljest piirneb hoone olemas oleva laohoonega. Kogu laohoone on projekteeritud ehitamiseks kolmes etapis ja käesolevas lõputöös on käsitletud viimane etapp. Kolmanda etapi pikkuseks on 89,0 m ja laiuseks 115, 4 m. Hoone katus asetseb kahes tasapinnas. Kõrgema osa kõrgus on 13, 2 m ja madalama osa kõrgus on 10,8 m. Olemas oleva ja rajatava etapi vahel on betoonkivist tuletõkkesein. Hoone Rukki tee poolsel küljel ja vastasküljel paiknevad tõstanduksed kauba laadimiseks. Hoone esimesele korrusele rajatakse kõrgladu ja vahelae alla laadimisala kauba laadimiseks autodele. Esimesele korrusele rajatakse trepikoda, mille kaudu tagatakse pääs teisele korrusele. Teisele korrusele rajatakse peenladu, millele rajatakse kõrglao poolsesse seina kaks ava kauba liigutamiseks korruste vahel. Rajatav kolmas etapp ühendatakse olemas oleva hoonega liugväravate abil. Kõik hoone tehnoruumid on rajatud teise etappi ning kolmanda etapi süsteemid ühendatakse rajatud tehnoruumi. [2] 2.2. Konstruktiivelemendid Vundamendid Hoone kandekonstruktsioonid on planeeritud 78-le kannvundamendile ning kahele lintvundamendile. Hoone perimeetris asuvate vundamendikannude alumine kõrgusmärk on -2,450 m. Hoones sees asuvate vundamendikannude alumine kõrgusmärk on -1,000 m. Vundamendi kanne on kaheksat eri tüüpi. Kõik vundamendikannud on ruudu kujulised, küljepikkustega vahemikus mm. Kõik kannud on paksusega 500 mm. Kaitsekiht armatuurile vundamendi alumisel küljel on 50 mm, mujal 40 mm. Lintvundamendid on planeeritud trepikoja seina ja jäikusseina alla. Lintvundamentide alumine kõrgusmärk on -1,000 m. Lintvundamentide laius on 800 mm ning paksus 500 mm. 9

10 Vundamendid rajatakse 200 mm killustikalusele, mille minimaalne survetugevus on 60 MPa. [3] Kandekonstruktsioonid Hoone kandekonstruktsioonideks on raudbetoonist postid, talad ning õõnespaneelid. Raudbetoonposte on hoones 87 tükki. 78 posti on planeeritud rajatud vundamendikannudele ning üheksa posti paigutatakse teises etapis vundamendikannudele. Postid on pikkustega 10,381 m kuni 14,050 m. Postid on ristlõigetega 400x400 mm ning 450x450 mm. Postid paigaldatakse vundamendis asuvatele ankrugruppidele ning enne pinnase tagasitäidet ankrupoldid monolitiseeritakse. Raudbetoontalasid on hoones kokku 35 tükki. Kuus neist on ühepoolse astmega lõugtalad, 21 tükki on kahepoolse astmega lõugtalad ning 8 tükki on ristküliku kujulise ristlõikega talad. Talad toetuvad postikingadele. Talad on kõrgusega 760 mm kuni 910 mm ning laiusega 320 mm kuni 1005 mm. Lõugtaladele toetuvad õõnespaneelid. Õõnespaneele on hoones kokku 168 tükki, nendest moodustub hoonele kahe korruseline osa, mille teise korruse pindalaks on 2035 ruutmeetrit. Õõnespaneelidest 160 tükki on standardse laiusega 1200 mm ning kaheksa tükki on lõigatud ja on laiusega 490 mm. Kõik lõigatud paneelid asuvad ühel teljel. Kõikide paneelide paksuseks on 400 mm ning paneelid on tehases eelpingestatud. Peale paigaldamist paneelide ja talade vahed ning paneelide omavahelised vahed armeeritakse ning monolitiseeritakse betooniga C25/30. [3] Piirdekonstruktsioonid Hoone piirdekonstruktsiooniks kolmes küljes on sandwich paneel paksusega 120 mm. Neljandast küljest piirneb ehitatav hoone teise etapi betoonkivist seinaga, mille paksus on 240 mm. Paneelid toetuvad raudbetoonist soklipaneelidele, millede ülemise ääre kõrgus on 1,0 m põranda pinnast. Kogu sandwich paneelist seina pinna sisemine külg on valget tooni. Välimisel küljel on kasutatud kahte erinevat tooni- punane ja hall. Paneelid on seina osas kinnitatud raudbetoon postile. Parapeti osas on paneelid kinnitatud terasest parapeti pikenduste külge (Joonis 1). 10

11 Joonis 1. Terasest parapeti pikendus [3] Piirdekonstruktsioonides on kokku 35 ukseava. 22 neist on tõstanduksed, kaheksa käiguust ning viis tuletõkke lükandväravat, mis paigaldatakse olemas oleva ja rajatava etapi vahele. Välisseintes on kokku 16 akent. 15 akent on teljel A (Joonis 2) ja üks aken teljel 26 (Joonis 3). [2] Joonis 2. Hoone vaade teljel A [2] 11

12 Joonis 3. Hoone vaade teljel 26 [2] Katusekonstruktsioonid Katuse fermide paigalduse kohta on koostatud tehnoloogiakaart, kus on kirjeldatud tehtavaid töid ja kasutatud masinaid (Joonis 3, graafiline osa). Katusekonstruktsiooni kannavad raudbetoon postidele toetuvad terasest peafermid, mille sildeks hoone lao osas on mm. Peafermidele toetuvad abifermid, mis koosnevad kahest poolest, ühendatakse omavahel poltliitega. Abifermide silde pikkuseks on mm. Peafermi kõrgus on 2000 mm ning abifermi madalam ots on 2020 mm ja kõrgem ots ehk kogu fermi keskosa on 2330 mm. Peenlao osas on peafermid pikkusega mm ning kõrgusega 950 mm. Abifermid on pikkusega 7996 mm kuni 8750 mm. Abifermi madalama otsa kõrgus on 735 mm ning kõrgema otsa kõrgus on 815 mm. Hoone perimeetris on fermid omavahel ühendatud terasest sidemete ja taladega. Fermidele toetub kandev profiilplekk, mis on põhimahus paksusega 0,8 mm. Kõige paksem plekk on paksusega 1,0 mm. Profiilpleki paani pikkus on vahemikus 5590 mm kuni mm. Plekipaanide omavahelise ülekatte pikkuseks on 625 mm. Plekipaanid ühendatakse omavahel kruvidega sammuga 500 mm ning igas lainepõhjas kinnitatakse profiilplekk abifermi. Profiilplekile paigaldatakse katuse soojustus. Esimene soojustuse kiht on 50 mm mineraalvillaplaat survetugevusega 30 kpa. Villaplaadi peale paigaldatakse aurutõkke kile, mille ühendused kinnitatakse teibiga. Kile peale paigaldatakse EPS 60 paksusega 110 mm. EPS-i peale paigaldatakse 40 mm paksune mineraalvilla plaat survetugevusega 50 kpa. Soojustuse kihi peale paigaldatakse 1,2 mm paksune PVC kate, mis kinnitatakse tüüblitega profiilplekki. Omavahelised ülekatted sulatatakse kokku. Katuse konstruktsioonis on kokku kakskümmend neli suitsuärastus luuki, mis toetuvad fermide vahele paigaldatud siutsuluugi raamidele. Parapetiks on sandwich paneel, millele tehakse PVC kattega ülespööre kogu paneeli ulatuses. Parapett kaetakse fassaadi värvi katteplekiga. [2] 12

13 Põrandakonstruktsioon Kogu hoone põrand rajatakse betoonist C25/30, mis armeeritakse kiududega HE 75/50. Kiude lisatakse objektil juurde 35 kg iga kuupmeetri betooni kohta. Hoone teisel korrusel armeeritakse õõnespaneelide ja talade ühenduskohad 1200 mm laiuselt armatuurvõrguga, mille läbimõõt on 6 mm ning võrgusilma suuruseks 150 mm. Betoonikihi paksus teise korruse põrandal on 100 mm. Esimese korruse põranda kohta on koostatud tehnoloogia kaart, kus on kirjeldatud tööde teostamise viisi, kasutatavaid masinaid ning materjale.(joonis 4, graafiline osa). Esimese korruse põrandal armeeritakse kõik raudbetoon posti ümbrused kolme kõrvuti asetseva 12 mm läbimõõduga armatuurvardaga, millede omavaheline kaugus on 100 mm. Ukse avadesse paigaldatakse betooni sisse terasvinkel mõõtudega 50x50x5 mm, mis paikneb kogu ukseava ulatuses. Betoonikihi paksus esimesel korrusel on 140 mm. [3] 2.3. Sise- ja välisviimistlus Siseviimistlus Välispiireteks seina osas on seest valge sandwich paneel, mis on tehases viimistletud ja kohapeal eraldi ei viimistleta. Samuti on kõik terasdetailid hoones sees valget värvi. Terasdetailide minimaalne värvikihi paksus on 120 mikronit. Tõstandväravad on seest viimistletud seinaga sama värvitooniga. Käiguuksed on viimistletud seest halli värviga. Samuti on kõikide hoones asuvate akende sisepinnad viimistletud seina värvitooniga. Akna ja seina vaheline vuuk kaetakse seinaga sama tooni plekiga. Samuti kaetakse valge plekiga kõik ukse ümbrused. Raudbetoon konstruktsioone ei viimistleta. Raudbetoonist postide tõsteaasade lõigatud otsad kaetakse posti värvi krohviga. Olemas olev teise ja kolmanda etapi vaheline ja teljele D laotavad betoonkivikivi seinad kaetakse suure lao poolt tolmutõkkega. Tolmutõke kantakse peale kahes kihis. Trepikoja sein kaetakse mõlemalt poolt tumehalli värvitooniga S8500-N. Teisel korrusel asuva peenlao poolsed kiviseinad kaetakse samuti tumehalli värviga. Värv kantakse peale kahes kihis. 13

14 Katuse konstruktsioone kandvad abi- ja peafermid on valget tooni, värvikihi minimaalne paksus on 120 mikronit. Kandevprofiilpleki sisemine külg on samuti valget tooni. Kõikidele metall detailidele kantakse värvikiht peale tehases. [2] Välisviimistlus Hoone välispiireteks seina osas on väljas halli ja punast tooni sandwich paneelid. Värvid paigaldatakse sarnaselt esimesele ja teisele etapile. Paneelide ühendusvuugid kaetakse vastava paneeli tooni katteplekiga. Tõstandväravad, aknad ja käiguuksed on väljast kaetud halli tooni värviga. Akna ja seina vahelised vuugid ning uste ümbruses asuvad vuugid kaetakse ukse tooni katteplekiga. Fassaadile paigaldatakse halli värvi käiguredelid pääsuks katusele. Redelid paigaldatakse hoone esisele ja tagumisele küljele. Samuti paigaldatakse käiguredel madalama- ja kõrgema osa katuste vahele. Kaks redelit mis tagavad maapinnalt pääsu katusele varustatakse turvapiiretega. Rajatava kolmanda etapi kõigile kolmele küljele, iga käiguukse juurde, paigaldatakse metallist trepp. Trepi detailid viimistletakse kuumtsingiga. Tõstandväravate ette paigaldatakse laadimismajad, mis on fassaadi pinnast väljas 1 m. [2] 2.4. Tehnilised süsteemid Küttesüsteem Kolmanda etapi küttesüsteem ühendatakse esimese ja teise etapi süsteemiga. Teise etapi ehituses on jäetud gaasi torud teise ja kolmanda etapi vahelise kiviseina taha, mis tuleb teise etapi poolel ühendada. Kolmanda etapi kütteallikateks on sarnaselt teisele etapile kaheksa gaasipuhurit, millest kuus paigaldatakse kõrglao lakke ja on võimsusega 35 kw ning kaks paigaldatakse laadimisalasse õõnespaneelidest vahelae alla ja on võimsusega 22 kw. Kõrglao osas paigaldatakse sooja õhu alla suunamiseks 120 tiivikut, mida saab reguleerida kolmele kiirusele. Laadimisalasse tiivikuid ei paigaldata. Teisel korrusel asuvat peenladu köetakse õhkküttega. Õhkkütte torustik ühendatakse teises etapis asuva katlaruumiga. Peenlattu paigaldatakse lae alla neli õhkkütteagregaati igaüks võimsusega 5,63 kw. [4] 14

15 Ventilatsioonisüsteem Ventilatsioonisüsteem paigaldatakse ainult teisel korrusel asuvasse peenlattu. Teise etapi ventilatsiooniruumi paigaldatakse kolmanda etapi jaoks eraldi ventilatsiooni seade. Teist etappi ehitades jäeti sinna selle jaoks vajaminev ruum. Torud viiakse läbi seina, ventilatsiooniruum asub kohe teist ja kolmandat etappi ühendava seina taga, teisel korrusel. Ventilatsiooniseadme õhu võtmine ja väljavise on planeeritud katusele. Kolmandasse etappi toob sissepuhkeõhu toru läbimõõduga 500 mm. Edasi jaotatakse õhk mööda väiksema läbimõõduga torusid. Kõige väiksema läbimõõduga sissepuhke toru on 200 mm. Kokku paigaldatakse teisele korrusele kaheksa sissepuhet. Teise ja kolmanda etapi vahelist seina läbiv toru tuleb varustada tuldtõkestava klapiga. [4] Veevarustus ja kanalisatsioon Kolmandasse etappi on planeeritud perspektiivsed kontoriruumid ja kaks WC-d. Selle tarvis paigaldatakse põranda alla veetoru läbimõõduga 32 mm, mis ühendatakse teise etapi veevarustusega. Toru paigaldatakse 0,5 m sügavusele pinnasesse. Toru ots jäetakse põrandast välja. Kanalisatsiooni torustiku jaoks paigaldatakse kolmandasse etappi minipumpla. Pumplasse sisse tuleb kanalisatsiooni toru läbimõõduga 110 mm. Pumplast väljub kanalisatsiooni toru läbimõõduga 50 mm. Kanalisatsiooni torustik ühendatakse samuti teise etapi süsteemiga. Sajuvee kokku kogumiseks hoone esisel ja hoone tagusel platsil paigaldatakse pinnasesse sajuvee kanalisatsiooni torustik läbimõõduga 200 mm ning restkaevud, mis koguvad platsidelt vee kokku. Katuselt tuleva sajuvee kokku kogumiseks paigaldatakse katusesse kaevud, hoonesse sisse, lae alla sajuvee kanalisatsiooni torud läbimõõduga 110 mm ja allaviigu torud raudbetoon postidele, samuti läbimõõduga 110 mm. Sadevesi juhitakse hoone keskel pinnases asuvasse magistraaltorusse läbimõõduga 315 mm. Magistraaltoru juhib sajuvee hoone taguse platsi alt välja hoone taga asuvasse kraavi. Pinnasevee kokku kogumiseks paigaldatakse hoone esise platsi alla kaks drenaažitoru, läbimõõduga 110 mm, mis asetsevad piki hoonet kogu hoone pikkuses ning ühendatakse teises etapis paigaldatud kaevudega. Drenaažitorude kogutud vesi suunatakse samuti hoone taga asuvasse kraavi. [5] 15

16 Tulekustutussüsteem Hoonesse paigaldatakse sprinkler tulekustutussüsteem. Kogu hoone lagi varustatakse sprinkleritega. Kõrglao magistraaltorud läbimõõduga 150 mm ühendatakse teise etapi torustikuga. Kokku paigaldatakse kõrglattu kolm magistraaltoru. Magistraaltorude vahele ühendatakse sprinklerikiired, torude läbimõõt on 65 mm. Laadimisalasse paigaldatakse kaks peatrassi läbimõõduga 100 mm ning nende vahele sprinklerikiired läbimõõduga 32 mm. Teise korruse peenlattu paigaldatakse samuti kaks 100 mm peatrassi ning nende vahele 32 mm sprinklerikiired. Kõrglattu paigaldatakse 27 tuletõrje kappi. Kapid varustatakse veega 50 mm toru abil ühendatuna teise etapi süsteemiga. Teises etapis on põrandast välja toodud vajalikud ühendusotsad. [6] 2.5. Hoone tehnilised näitajad Hoone tehnilised näitajad on toodud tabelis (Tabel 1). Tabel 1 Hoone tehnilised näitajad [2] Krundi täisehituse koefitsient 52,3% Ehitusalune pind m 2 Suletud netopind m 2 Suletud brutopind m 2 Hoone kubatuur m 3 Korruselisus 2 16

17 3. MAJANDUSOSA Kirjeldatava objekti detailne eelarve koos ühikhindadega on toodud lõputöö lisas (Lisa 1). Eelarve on koostatud Nordecon Betoon OÜ ja Eventus Ehitus OÜ koostöös, kasutades ettevõtete siseseid ühikhindade andmebaase. Ehitustööde koondeelarve pearühmade tasandil on välja toodud tabelis (Tabel 2). Lisaks on tabelis märgitud kui suure osa protsentuaalselt moodustab iga pearühm kogu eelarvest. Kogu hoone maksumus ilma käibemaksu ja kasumita on eurot. Hoone ühe ruutmeetri maksumus on 293,9 eurot ilma käibemaksuta. Portaali kv.ee sarnaste hoonete hindade põhjal on tegemist keskmise ruutmeetri hinnaga hetkel turul. Tabel 2 Rühma nr Ehitustööde koondeelarve Rühma nimetus Summa Osakaalu % eelarvest 1 Välisrajatised ,94 21,5 2 Alused ja vundamendid ,3 12,9 3 Kandetarindid ,01 24,8 4 Fassaadielemendid ja katused ,12 9,0 Ruumielemendid ja 5 pinnakatted ,84 3,3 6 Sisustus, inventar, seadmed 67488,632 1,8 7 Tehnosüsteemid ,43 21,0 8 Ehitusplatsi korralduskulud ,9 9 Ehitusplatsi üldkulud ,51 3,8 17

18 4. KOONDKALENDERPLAAN 4.1. Ehitustööde lühikirjeldus Kalenderplaan Detailne koondkalenderplaan on koostatud lõputöö graafilises osas (Joonis 2, graafiline osa). Tööde tegemist alustatakse oktoobris aastal Hoone peab olema kolimisvalmis 30 juuni aastal Lõplik tähtaeg, mil ehitaja peab lõpetama oma tegevuse objektil on 31 juuli Selleks ajaks peab olema olemas ka hoone kasutusluba Ettevalmistustööd Enne tööde alustamist paigaldatakse objektile peatöövõtja objektikontor. Objekt piiratakse Rukki tee poolt ning olemas oleva ja toimiva laohoone esise platsi poolt piirdeaiaga. Paigaldatakse ajutine elektrikilp ja ajutine veeühendus. Elekter ja vesi saadakse olemas olevast hoonest Mullatööd Mullatööde teostamisel alustatakse kogu krundi alalt kasvupinnase eemaldamisega. Kasvupinnase eemaldamine loetakse lõppenuks kui on jõutud moreeni kihini. Seda peab kinnitama geoloog. Kuna hoone tagumise külje poolsel alal tuleb tagasitäidet teha ligi 4 m ja hoone esise platsi alal moreeni kiht kõrgemal vajaminevast, siis teisaldatakse osa tagasitäitest ühest krundi äärest teise. Tagasitäidet tuleb teha maksimaalselt 0,5 m kihtidena, igat kihti tihendades. Tagasitäite laiali lükkamist tehakse 3D buldooseriga, millel on võimalik saha kõrgust hoida masinasse sisestatud absoluutkõrgusel, andurite abil. Selle masinaga töötamisel ei ole vaja eraldi inimest nivelliiriga kõrguse mõõtmiseks. Olles jõudnud vajamineva kõrguseni, märgib geodeet maha vundamendi kannude asukohad, milledele rajatakse killustikalused ning hoone seinale kõrgusmärgi, mis vastab olemas oleva hoone põranda kõrgusele. Eemaldatud kasvupinnas ladustatakse kõrval olevale krundile ning seda kasutatakse hiljem ehitatava etapi krundil tekkinud nõlvade ehitamiseks, mis tekivad kuna hoone on madalamal kui hoone ees 18

19 olev Rukki tee, kuid samas kõrgemal kui hoone taga asuv põld. Nõlvade kaldenurgad moodustatakse vastavalt teises etapis ehitatud nõlvadele Vundamendid Hoone raudbetoon postide alla rajatakse kannvundamendid ja seinte alla lintvundamendid. Vundamendid rajatakse õigele kõrgusele rajatud killustikalustele. Vundamentide täpsed asukohad märgib geodeet killustikalustele. Vundamentide kõrgus on 0,5 m ja armeeritakse kahes kihis. Armeerimistöödega alustatakse juba enne killustikaluste valmimist, et peale alusta valmimist aega kokku hoida. Peale armeerimist paigaldatakse raketis, mis on täpselt vajamineva kõrgusega. Peale raketise paigaldamist paigaldatakse ankrupoldid, millede täpse asukoha määrab samuti geodeet ning mis seotakse puit prusside abil raketisega, vältimaks ankrugruppide paigast liikumist betoneerimise ajal. Vundamendid betoneeritakse kolmes valukorras, mil igal valukorral betoneeritakse 26 vundamendi kannu ning esimese kahe valukorra ajal ka kummalgi korral üks lintvundament. Betoneerimine toimub PUMI-ga ehk betoonisegu autoga, mis on varustatud betoonipumbaga. Vundamentide raketise võib eemaldada kui on saavutatud vähemalt 5 MPa survetugevus. Koormamiseks peab vundament saavutama 70% projektijärgsest survetugevusest ehk C25/30 betooni korral 21 MPa. Survetugevus arvutatakse Sadgroveni valemi järgi, mõõtes betooni temperatuuri. [3] Montaažitööd Esimesena monteeritakse raudbetoon postid. Montaaž toimub valdavalt ratastelt. Seejärel paigaldatakse raudbetoonist talad, montaaž toimub ratastelt. Peale talade paigaldamist saab nendele toetuvad õõnespaneelid paigaldada. Peale kõikide postide paigaldamist, kinnitatakse nende külge soklipaneelid ning rajatakse hoonesse uus sissesõit üle soklipaneeli, tulevase ukse asukohast. Kuna hoonesse rajatavad kivimüürid tuleb rajada puhasvuuk seintena, siis alustatakse suurema mahuga müüritöödega hoone ilmastiku kindlaks saades. Varem tuleb valmis teha vaid esimese korruse trepikoja sein kuhu peale toetuvad õõnespaneelid. Metallfermid, jäikussidemed ja talad paigaldatakse peale raudbetoon elementide paigaldamist. Selleks tuleb metall elemendid eelnevalt hoone sisemisele alale ladustada. 19

20 Betoonitööd Betoonitöödeks on vundamentide rajamine, õõnespaneelide monolitiseerimine, kivimüüri betoneerimine ning esimese ja teise korruse põranda betoneerimine. Samuti monolitiseeritakse jootebetooniga raudbetoonpostide ankrugrupid ning ülemise ja alumise soklipaneeli ühendustasku. Vundamentide, õõnespaneelide monolitiseerimise ja kivimüüri betoneerimise jaoks kasutatakse PUMI, ankrupoldid ja ühendustaskud monolitiseeritakse kohapeal valmistatud jootebetooniga. PUMI-ga betoneerimine toimub eelpool loetletud järjekorras. Põranda betoneerimiseks kasutatakse spetsiaalset betoneerimis dumperit. Teise korruse pealevalu tehakse betooni pumbaga Katusetööd Katusetöödega alustatakse kui kandvatele fermidele on paigaldatud vähemalt pool kandvast profiilplekist. Profiilplekile tõstetakse vajaminev materjal ligikaudselt õigesse kohta, et oleks võimalikult vähe käsitsi materjali teisaldamist. Kuna katusetööd toimuvad talvisel ajal, siis tuleb arvestada ka katuse puhastamisega lumest. Profiilpleki pind soojustusmaterjali paigaldamise ajal peab olema lumest puhas. Esmalt paigaldatakse mineraalvilla plaat tugevusega 30 kpa, seejärel aurutõkke kile, mille jätkukohad teibitakse spetsiaalse teibiga. Aurutõkkele paigaldatakse EPS ning selle peale mineraalvilla plaat tugevusega 50 kpa. Soojustuskihi peale paigaldatakse PVC kate, mis kinnitatakse tüüblitega katuse konstruktsiooni külge. Ühenduskohtades sulatatakse ülekatted kokku. Parapeti osas tehakse PVC katte ülespööre kogu parapeti ulatuses ning parapett kaetakse katteplekiga. [2] Eritööd Hoone väliste trasside paigaldus toimub paralleelselt mulla ja montaažitöödega. Samuti paigaldatakse välisvalgustuse toite-kaablid. Hoone siseste vee, kanalisatsiooni, kütte, ventilatsiooni, tuletõrjevee, nõrk- ja tugevvoolu ning automaatika töödega alustatakse kui hoone on ilmastiku eest kaitstud. Esmalt paigaldatakse küttesüsteem, mis aitab talvisel ajal hoone temperatuuri tõsta. Kõik süsteemid ühendatakse olemasoleva etapi süsteemidega. 20

21 Viimistlustööd Siseviimistlustöödeks on kivimüüritise katmine tolmutõkkega, värviga ja raudbetoonpostide tõsteaasade asukohtade pahteldamine. Kõiki siseviimistlus töid teostatakse peale betoonpõranda valmimist. Välisfasaad on tehases värvitud sandwich paneel ja monteeritav soklipaneel ning neid pindu rohkem ei viimistleta Objekti üleandmine Objekti üleandmine toimub peale kõikide tööde lõppemist. Tööde lõppedes vaatavad tellija ja omanikujärelevalve teostatud tööd üle ning puuduste mitte esinemise korral koostatakse üleandmisevastuvõtmise aktid. Samuti antakse tellijale üle kogu täitedokumentatsioon. 21

22 5. EHITUSPLATSI ÜLDPLAAN 5.1. Pinnasevesi ja pinnas Krundil paikneva pinnasevee kogumiseks on krundi tagumisele piirile rajatud kuivenduskraav. Samuti paiknevad pinnases vanad kuivendustorud. Ehitust segav pinnase- ja sadevesi juhitakse krundile rajatava ajutise kraavi abil toimivasse kuivenduskraavi. Hiljem kogub vee kokku paigaldatav drenaažitorustik. Krundilt eemaldatav kasvupinnas ladustatakse esialgu kõrval krundile, mis kuulub samale tellijale ning mille kasutamine kooskõlastatakse tellijaga. Kasvupinnase eemaldatakse ligikaudu 4500 m 3, millest 10 15% kasutatakse nõlvadele haljastuse rajamiseks. Üle jääv kasvupinnas utiliseeritakse. [1] [7] 5.2. Ajutised ehitised Objektil paiknevad ajutised ehitised ja seadmed ning liikumine platsil on toodud ehitusplatsi plaanil (Joonis 1, graafiline osa). Peatöövõtja olmesoojakud paigaldatakse olemas oleva laohoone esisele asfalt platsile. Kokku on kaks soojakut, milles on kokku neli eraldi ruumi- kolm kabinetti ning nõupidamise ruum. Töövõtjate soojakud, mida on kokku kolm tükki, paigaldatakse hoone esise asfaltplatsi alale. Lisaks paigaldatakse ka üks sanitaarsoojak. Enne soojakute paigaldamist rajatakse platsile tulevase asfalt platsi alune killustikukiht. Samale platsile, soojakute kõrvale rajatakse valveala tehnika hoidmiseks, materjali ladustamiseks lahtine laoplats ja tööliste autode parkimisala. Peatöövõtja autode parkimine toimub olemas oleval asfalt platsil. Samuti paigaldatakse soojakute kõrvale konteinerid tööriistade hoidmiseks. Peatöövõtja ja töövõtjate soojakute vahelisele alale paigaldatakse WC. Objekt piiratakse piirdeaiaga kolmest küljest. Olemas oleva laohoone poolselt küljelt, Rukki tee poolselt küljelt ning hoonest loodesse jäävast küljest. 22

23 Sissesõit objektile toimub Rukki tee poolselt küljelt. Sissesõiduks rajatakse ajutine tee killustikust, mis hiljem kasutatakse platside ehitamiseks. Samuti tagatakse sissesõit hoone sisesele alale. Selleks ehitatakse ajutine tee rajatava trepikoja kohast hoone keskele. Teine värav rajatakse hoone taha, olemasoleva ja rajatava etapi vahele, mis tagab võimaluse sõita ümber rajatava hoone Tõstemehhanismid Objektile ei paigaldata püsivat kraanat. Kogu montaaž käib autokraanadega. Sellest tulenevalt on kogu hoone alune ala etappide kaupa kraana töötsoon Ajutised ühendused Ajutine veeühendus rajatakse olemas olevast laohoonest. Toimivast veetorust tehakse olemas olevas WC-s hargnemine, paigaldatakse vahele veemõõtja ning ajutine kraan tuuakse teise ja kolmanda etapi vahelise seina välisküljele. Sealt edasi toimub hargnemine, kus saadakse vesi sanitaarsoojakule ja ehitustöödeks. Ajutine elektriühendus rajatakse olemas olevast laohoonest. Toimivast kilbiruumist, mis asub teises etapis, tuuakse ühenduskaabel ajutisse kilpi, mis paigaldatakse teise etapi lõppu, seina äärde. Sinna ühendatakse jaotuskilbid, millest üks paigaldatakse hoone keskele, üks soojakute lähedusse ning kolmas hiljem teisele korrusele. Ajutise kanalisatsiooni lahendamiseks paigaldatakse pinnasesse ajutine kogumismahuti, mis täitumisel tühjendatakse. Interneti ühenduse rajamiseks paigaldatakse peatöövõtja soojakusse interneti ruuter, mis tagab interneti ITP-le ja valvesüsteemile Ajutise veevajaduse määramine Objekti ehitustöödeks võetakse vesi olemas olevast hoonest. Kuna olemasoleva laohoone esisel ja tagusel platsil asub kokku neli tuletõrje hüdranti, milledest lähim asub rajatavast hoonest 58 m kaugusel, ei ole vaja veevajadust arvutades arvestada kustutustöödeks vajamineva veega. Kokku leitakse üldine vee vajadus (Qüld) mis on summa majandusvee (Qmaj) ja tootmisvee (Qt) vajadusest. Tootmisvee vajadus Qt [l/s] leitakse valemiga (1) [7, p. 65]: 23

24 Q t = 1,2 Q k k , (1) kus 1,2 tegur, hindamaks arvestamata veekulu; k1 tarbimise ebaühtlustegur, tootmises 1,6; Qk tootmise keskmine veevajadus vahetuses l; 8 tundide arv vahetuses, 3600 sekundit tunnis. Q t = 1, , Majandusvee vajadus Qmaj leitakse valemiga (2) [7, p. 65]: Q maj = = 0,07 l/s N 3600 (n 1 k 2 8,2 + n 2 k 3 ), (2) kus N suurim tööliste arv vahetuses; 44; n1 veetarbimisnorm ühe töötaja kohta vahetuses (kanalisatsiooni olemasolul l); k2 veetarbimise ebaühtlustegur, 2,7; n2 veekulu ühe dušivõtu korra kohta, 30 l; k3 tegur, mis arvestab dušivõtjate ja töötajate suurima arvu suhet vahetuses, 0,3. Q maj = 44 2,7 ( ,3) = 0,19 l/s ,2 Toru läbimõõt D [mm] leitakse valemiga (3) [8, p. 79]: 24

25 D = 4Q üld 1000, (3) π V kus V vee liikumiskiirus torudes, 1,5 m/s. 4 0, D = = 14,85 mm 3,14 1,5 Toru läbimõõduks valitakse 16 mm Elektrienergia vajaduse määramine Ehitusplatsi valgustavate valgustite arv leitakse valemiga (4) [7, p. 75]: kus E -pinna valgustugevus 2 lx; n = m -valgusallika erivõimsus 0,4 W/m2 *lx; S -valgustatava pinna suurus m2 ; P1 -valgusallika võimsus 500 W. n = m E S P 1, (4) 0, = 16 tk. Kogu ehitatava hoone ala valgustavad kaheksa 500 W prožektorit, millest neli paigaldatakse olemasoleva hoone külge ja neli ajutistele postidele hoone 26 teljele, neli hoone esise platsi alale ja 4 hoone tagumise platsi alale. Ehitusplatsi kogu elektrienergia vajadus leitakse valgustite võimsuse ja tehnoloogiliste vajaduste võimsuste summana. Tehnoloogilise vajaduste võimsused on toodud tabelis (Tabel 3). 25

26 Tabel 3 Tehnoloogiliste vajaduste võimsused [21] Nimetus Kogus, tk Võimsus, kw Võimsus kokku, kw Kontorisoojak Tööliste soojak Keevitus aparaat 1 3,7 3,7 WC 1 0,5 0,5 Segumasin 1 0,7 0,7 Käsitööriistad 1 brigaad 5 5 Kokku 47,9 Objekti üldvalgustuse ja töökohtade ajutiste valgustite võimsused on toodud tabelis (Tabel 4). Tabel 4 Valgustite võimsused [21] Nimetus Kogus, tk Võimsus, kw Võimsus kokku, kw Üldvalgustid 16 0,5 8 Töökoha valgustid 4 0,5 2 Kokku 10 Objekti arvutuslik elektrikoormus Parv leitakse valemiga (5) [7, p. 73]: P arv = α [ k 1 P t cosφ + k 3 P s v + P v v ], (5) kus α võrgukadusid arvestav tegur, 1,1; Pt võimsus tehnoloogilisteks vajadusteks; Ps-v töökoha valgustite võimsus; Pv-v välisvalgustusseadmete võimsus; cosφ võimsustegur, 0,5; k1, k3 nõudlustegurid, k1 = 0,15, k3 = 0,8 0,15 47,9 P arv = α [ + 0, ] = 26,37 kw 0,5 Peakaitsme koormusvool I leitakse valemiga (6) [9, p. 38]: 26

27 I = P arv ,73 U cosφ (6) kus U võrgupinge, 380 V; cosφ keskmine võimsustegur, 0,8. I = , ,8 = 50,14 A Antud arvutusi arvesse võttes valitakse objekti peakilbiks voolumõõtjaga 63 A elektrikilp Jäätmekäitlus Jäätmete sorteerimiseks ja käitlemiseks paigaldatakse objektile kolm erinevat prügikonteinerit. Ehitusprahi jaoks paigaldatakse objektile üks 15 m 3 ehitusjäätmete konteiner. Objekti alguses paigaldatakse konteiner Rukki tee äärsele alale, peale montaažitööde algust teisaldatakse konteiner hoone sisesele alale. Segaolmejäätmete jaoks paigaldatakse objektile üks 0,66 m 3 konteiner. Konteiner paigaldatakse objekti WC kõrvale ja see jääb sinna kuni objekti lõpuni. Sellel kohal on tagatud hea ligipääs konteineri tühjendamiseks. Ohtlike jäätmete jaoks paigaldatakse üks 0,24 m 3 konteiner. Konteiner paigaldatakse segaolmejäätmete konteineri kõrvale ning jääb ka sinna kuni objekti lõpuni. Kõikide konteinerite täitumist jälgib peatöövõtja ning konteinerite täitumisel tellitakse tühjendus Objekti valve Kontorisoojakute valveks paigaldatakse soojakutesse liikumisandurid ning signalisatsioon. Samuti asub peatöövõtja soojakus juhtimispult, millelt on võimalus alarm aktiveerida või deaktiveerida. Objekti Rukki tee ääres asuva kahe valgustiposti külge paigaldatakse kolm kaamerat, millest kaks on suunaga objekti poole ning üks sissesõidu poole suunatud. Kaamerate salvesti asub samuti peatöövõtja soojakus. Hiljem, kui hoone seinad ja katus on valmis ehitatud, tõstetakse üks kaameratest ning paigaldatakse ka üks lisakaamera hoonesse sisse. Kokku on lõpuks objektil neli kaamerat. Samuti paigaldatakse valvealale andurid, mis aktiveeritud valve korral liikumise peale häire otse teenusepakkujale suunab ning käivitab objektil alarmi. Valveala valve alla panemine ning valvest maha võtmine käib kontorisoojakus asuvast kontrollerist. 27

28 Kõikide objektil toimuvate häirete korral teavitab süsteem ka peatöövõtja registreeritud isikuid ning neil on võimalus vaadata ka kaamerate pilti reaalajas ja tagant järgi Tulekustutid ja esmaabi Objektile paigaldatakse kaks alalist tulekustutit, milledest üks asub peatöövõtja soojaku välisseinal ning teine rajatava hoone sisesel alal, teise etapi seina läheduses, kus ei jää ette liikuvatele masinatele. Lisaks peavad töövõtjad, kes teostavad tuletöid hoidma tuletöö tegemise ajal enda läheduses kahte vähemalt 6 kg tulekustutit. Peatöövõtja soojaku seinale paigaldatakse esmaabivahendite karp, milles on olemas kõik vajalik esmase abi andmiseks. Samuti paigaldatakse samasugune karp ka hoone sisesele alale, tulekustuti kõrvale. Esmaabi karpide tühjenemist kontrollitakse pidevalt ning tühjenedes täidetakse või paigaldatakse uus komplekt. Samadesse kohtadesse paigaldatakse ka hädaolukorras käitumise juhendid, mis on nii eesti kui ka vene keeles. 28

29 6. KALKULATSIOON EHITUSE ORGANISEERIMISE KULUDE MÄÄRAMISEKS Tõstukite, töölavade ja tõstevahendite maksumus on kajastatud objekti detailses eelarves (Lisa 1). Ehituse organiseerimisega seotud kulude leidmisel on võetud arvesse teise etapi ehituse organiseerimise mahte ja kulusid, teenusepakkujatelt saadud personaalseid pakkumisi ning peatöövõtja välja kujunenud hindasid. Kõik organiseerimisega seotud kulud on välja toodud tabelis (Tabel 5). Tabel 5 Ehituse organiseerimisega seotud kulud [21] Kulu Maht Ühik Aeg Ühik Ühikhind, eur Hind kokku, eur Piirdeaed 400 jm 10 kuu 1, Kontorisoojakud 2 tk 10 kuu Sanitaarsoojak 1 tk 10 kuu WC 1 tk 10 kuu Elektrienergia 10 MWh 10 kuu Vee tarve 5 m3 10 kuu Valve 1 objekt 10 kuu Kütmine 1 objekt 2 kuu Trepptornid paigalduse ja demontaažiga 2 tk 2 kuu Üld hoolduskulud 1 objekt 10 kuu Veetõrje 1 objekt 2 kuu Kindlustus 1 objekt 10 kuu Reklaam 1 objekt 10 kuu Transport 1 objekt 10 kuu ITP palk 1 objekt 10 kuu Kokku Osakaal kogu eelarvest % 4,3 29

30 7. TÕSTEMEHHANISMID EHITUSE LÄBIVIIMISEKS 7.1. Karkassi monteerimine Kuna hoone on piisavalt suur ja kogu karkassi monteerimine ei toimu järjest, siis on otstarbekas kasutada erinevaid autokraanasid raudbetoon ja teras elementide monteerimiseks. Töö kiiruse tagamiseks on eesmärgiks ühest kraana positsioonist paigaldada võimalikult palju elemente. Kraanad on valitud selle järgi, et saaks tõsta minimaalselt väikese kraanaga elemente, kuna kraana tõstejõu suurenedes suurenevad ka kraanade hinnad. Üheks võimalikuks tõstevahendiks raudbetoonpostide monteerimiseks on autokraana Liebherr LTM , mille maksimaalseks tõstejõuks on 95 tonni. Kraana tõstegraafik on näidatud joonisel (joonis 4). Kõige raskema posti kaal on 7,5 tonni ning kraana suudab tõsta seda kraana keskpunktist 24 meetri kauguselt. See on piisav monteerimaks ühest positsioonist vähemalt neli posti. Sama kraanat kasutatakse ka raudbetoontalade monteerimiseks. Kraana hinnaks on 70 eurot/tund. [10] Teiseks võimaluseks on karkassi monteerimisel kasutada tõstukautot Volvo FH12 8 4, mille noole maksimaalne ulatus on pikendusega 42 m ja ilma pikenduseta 24 m ning maksimaalseks tõstejõuks on 16 tonni. Ilma noole pikenduseta kraana tõstegraafik on toodud joonisel (joonis 5). Selle tõstuki puuduseks on see, et suudab kõige raskemat raudbetoonposti tõsta vaid 8 m kaugusele. Tõstukauto tunni hind on 60 eurot. [11] Kuna eesmärk on paigaldada ühest positsioonist võimalikult palju elemente ja sel viisil aega kokku hoida, siis teostatakse töid Liebherr autokraanaga. Volvo tõstukautoga on võimalik paigaldada ühest positsioonist maksimaalselt kaks karkassi posti. 30

31 Joonis 4. Liebherr LTM tõstegraafik [10] 31

32 Joonis 5. Tõstukauto Volvo FH tõstegraafik [11] Õõnespaneelide monteerimiseks kasutatakse sama kraanat, mille tõstegraafik on eelnevalt toodud joonisel (joonis 1). Valdavas enamuses on kasutatud ühesuguse raskusega õõnespaneele, mille raskuseks on 5455 kg, mis on ühtlasi ka raskeim paneel. Lisaks tuleb arvestada traaversi kaaluga, milleks on 400 kilogrammi. Kokku on 5855 kilogrammi ning kraana saab monteerida ühest positsioonist ühe rivi õõnespaneele vahemikus A kuni D telg, alustades telje A poolt. Metallferme monteeritakse tsoonide kaupa, kus ühest positsioonist tuleb paigaldada nii peafermid kui ka abifermid. Raskeim peaferm kaalub 2030 kilogrammi ning see tuleb tõsta ligikaudu 13 meetri kõrgusele. Kraana valitakse nende tõstetingimuste järgi. Tõstetingimused on kujutatud fermide 32

33 montaaži tehnoloogiakaardil (joonis3, graafiline osa). Fermide monteerimiseks on üheks võimalikuks tõstevahendiks autokraana Liebherr LTM , mille noole maksimaalseks pikkuseks on 50 meetrit ja maksimaalseks tõstejõuks on 70 tonni. Selle kraanaga saab ühest positsioonist paigaldada kuni 30 m kaugusele ja 13 m kõrgusele metall talad, sidemed, ühe peafermi ja sellele toetuvad abifermid. Kraana tõstegraafik on toodud järgneval joonisel (Joonis 6). [12] Joonis 6. Liebherr LTM tõstegraafik [12] Teiseks võimalikuks tõstevahendiks on tõstukauto Volvo FH12 8 4, mille tõstegraafik on toodud eespool joonisel (Joonis 2). See auto suudab tõsta vajaliku raskuse 13 m kõrgusele 14 m kauguselt. Kuna tõstukauto suudab tõsta poole võrra väiksemale kaugusele, valitakse tõstevahendiks kraanaauto Liebherr LTM , kuna seda peab paigaldama vähematesse positsioonidesse ja võimaldab aega kokku hoida. [11] Fermide suunamiseks ja kinnitamiseks postidele kasutatakse kahte diiselkorvtõstukit Haulotte HA20PX, mille tõstekõrgus on 18,65 meetrit (Joonis 7). Kuna iga posti juurde ei ole võimalik sõita, 33

34 peab tõstuk seisma kaugemal ning tõstekõrguse järgi tõstukit valides on sellega arvestatud. Kõrgem tõstuk oleks ebaotstarbekas. Fermi mõlemad otsad tuleb paigaldada üheaegselt, seetõttu on vaja ka kahte tõstukit, mõlemas tööline, kes ferme kinnitab. Samuti teostatakse samadelt tõstukitelt hiljem fermide värviparandused. [13] Joonis 7. Diiseltõstuk Haulotte HA20PX tõstegraafik [13] Soklipaneelide monteerimiseks kasutatakse kahte erinevat tõstevahendit. Alumiste soklipaneelide suurim kaal on 7,70 tonni. Alumiste soklipaneelide monteerimiseks kasutatakse Liebherr LTM kraanat, mille tõstegraafik on teelpool toodud joonisel (Joonis 2). Soklipaneelide montaaž toimub ratastelt ning ühest positsioonist paigaldatakse kõik auto lastiks olevad neli soklipaneeli. Ülemised soklipaneelid on kergemad. Raskeima soklipaneeli kaal on 3,30 tonni. Ülemiste soklipaneelide monteerimiseks kasutatakse pööratavat teleskooplaadurit Manitou MRT-X 2150 Privilege Plus, mille maksimaalseks tõstejõuks on 4999 kilogrammi. Teleskooplaaduri tõstegraafik on toodud joonisel (Joonis 8). Selle tõstuki eeliseks kraana ees on see, et soklipaneelide tarne toimumise ajal ei ole võimalik kohe ülemisi ja alumisi paneele korraga paigaldada ning ülemised soklipaneelid tuleb ladustada objektile, siis selle tõstukiga on neid võimalik ka transportida. [12], [14] 34

35 Joonis 8. Manitou MRT-X 2150 Privilege Plus tõstegraafik [14] Sandwich paneelide monteerimisel kasutatakse samuti teleskooplaadurit Manitou MRT-X 2150 Privilege Plus, mille tõstegraafik on toodud joonisel (Joonis 5). Teleskooplaadurit kasutatakse paneelide tõstmiseks, lisaks on vaja diiselkäärtõstukit, millelt on võimalik paneele kinnitada. Paneelide kinnitamiseks kasutatakse diiselkäärtõstukit Haulotte H15SXL (Foto 1), tõstekõrgusega 13 meetrit. [15] 7.2. Eritööde teostamine Lae alla paigaldavate kaablite, torude ja seadmete monteerimiseks kasutatakse diiselkäärtõstukeid. Diiselkäärtõstuk on eritööde teostamiseks ainuke võimalik lahendus, kuna tõstukile peab mahtuma korraga kaks töölist ja materjal. Lae aluste tööde tegemise hetkel ei ole põrand veel betoneeritud ning kõrgus maapinnalt lae alla on ligikaudu 13 meetrit. Torustiku ja kaablite paigaldamisel on vaja liikuda 35

36 tõstukil ning nendeks töödeks kasutatakse diiselkäärtõstukeid Haulotte H15SXL (Foto 1), mille tõstekõrgus on 13 meetrit ning platvormi maksimaalne pikkus on 8,3 meetrit. Tõstuk on isesõitev ning seda on lihtne liigutada. Eritööde tegemiseks on see tõstuk mugavaim ning kiireim variant. Tõstukit kasutades peavad töölised olema kinnitatud turvarakmetega ning turvaköiega, mis tagab mugava liikumise platvormil. [15] Foto 1. Diiselkäärtõstuk Haulotte H15SXL [15] Teise korruse laes paiknevate torude ja kaablite paigaldamiseks kasutatakse akukäärtõstukeid Haulotte Compact 8, tõstekõrgusega 6,2 meetrit (Foto 2). [16] 36

37 Foto 2. Akukäärtõstuk Haulotte Compact 8 [16] Akukäärtõstukid tõstetakse paigaldatud ja monolitiseeritud õõnespaneelidele. Maksimaalne tõstukite arv korraga paneelide peal on kolm tükki. Kuna vahelagi on mõeldud koormamiseks peale teise korruse põranda betoneerimist, siis on projekteerija nõue, et ühel paneelil tohib olla maksimaalselt üks tõstuk korraga Tõstemasinate maksumus Tõstemehhanismide maksumused iga tehtava töö liigi kohta on välja toodud objekti detailses eelarves (Lisa 1). Kogu tööde tegemiseks vajalike tõstukite maksumus moodustab 1,9% kogu objekti eelarvest. 37

38 8. TEHNOLOOGILISED KAARDID 8.1. Katusekarkassi monteerimine Lähteandmed Tehnoloogia kaardi joonis on toodud lõputöö graafilises osas (Joonis 3, graafiline osa), kus on välja toodud kõik vajalikud sõlmed, monteerimise plaan, tarnegraafikud ning kraana tõstegraafik. Katusekarkassi moodustavad peafermid, abifermid, sidemed, talad ja katuseraamid. Parapeti pikendused paigaldatakse tehases fermide külge. Kokku tuleb katusekarkassi monteerimisel paigaldada ,6 kilogrammi teraselemente. Lähteandmeteks on Nordecon Betoon OÜ poolt projekteeritud Smarten Logistikakeskuse katusekarkassi plaan ja elementide koostejoonised. Ajakulu leidmiseks on kasutatud ettevõtte siseseid andmebaase ning montaažitöid teostava ettevõtte ajanorme. [3] Mahtude tabelid Kõikide detailide kohta on andmed välja toodud eraldi tabelites. Tabelites on märgitud elemendi tähis, elementide arv, materjal, elemendi pikkus, üksiku elemendi kaal ning kogu ühte sorti elementide kaal kokku. Abifermide andmed on välja toodud tabelis (Tabel 7). 38

39 Tabel 7 Koostu pos. number Arv Abifermide andmed [3] Materjal Pikkus (mm) Kogu koostu kaal (kg) Koostude kaal kokku (kg) AF S355J2H ,5 3102,2 AF1-2 1 S355J2H AF1-3 8 S355J2H ,9 1998,9 AF1-4 9 S355J2H ,2 2206,7 AF1-5 1 S355J2H ,6 206,6 AF1-6 1 S355J2H ,2 213,2 AF1-7 6 S355J2H ,4 1274,4 AF1-8 1 S355J2H ,5 212,5 AF1-9 6 S355J2H AF S355J2H ,5 217,5 AF2-1 6 S355J2H ,9 2717,4 AF2-2 1 S355J2H ,7 499,7 AF2-3 6 S355J2H ,1 2700,6 AF2-4 5 S355J2H ,7 2628,3 AF2-5 1 S355J2H ,6 510,6 AF2-7 3 S355J2H ,6 1537,7 AF2-8 2 S355J2H ,6 1025,1 AF S355J2H , AF S355J2H , AF S355J2H ,9 5639,4 AF S355J2H ,9 2659,7 AF S355J2H ,3 566,3 AF S355J2H ,5 571,5 AF S355J2H ,9 502,9 60 S355J2H , ,1 AF S355J2H ,4 532,4 AF S355J2H ,7 538,7 KOKKU: ,4 Katuseraamide andmed on välja toodud järgnevas tabelis (Tabel 8). 39

40 Tabel 8 Koostu pos. Number Katuseraamide andmed [3] Arv,(tk) Materjal Pikkus, (mm) Kogu koostu kaal, (kg) Koostude kaal kokku, (kg) KR S355J2H ,3 KR1-2 2 S355J2H ,3 396,6 KR1-3 4 S355J2H ,3 793,2 KR1-4 1 S355J2H ,9 223,9 KR1-5 1 S355J2H ,9 223,9 KOKKU: ,9 Järgnevas tabelis on välja toodud peafermide andmed (Tabel 9). Tabel 9 Koostu pos. Number Peafermide andmed [3] Arv,(tk) Materjal Pikkus, (mm) Kogu koostu kaal, (kg) Koostude kaal kokku, (kg) PF1-1 1 S355J2H ,6 667,6 PF1-2 1 S355J2H ,7 410,7 PF1-3 6 S355J2H ,3 PF1-4 1 S355J2H ,6 484,6 PF1-5 6 S355J2H ,1 2574,8 PF1-6 1 S355J2H ,8 560,8 PF2-1 3 S355J2H ,1 PF2-2 1 S355J2H PF2-3 1 S355J2H ,2 1445,2 PF2-5 3 S355J2H ,9 4241,7 PF2-6 2 S355J2H ,9 PF2-7 9 S355J2H , ,6 PF2-8 1 S355J2H ,6 1443,6 KOKKU: ,9 Katusekarkassi sidemete andmed on välja toodud järgnevates tabelites (Tabel 10, Tabel 11). 40

41 Tabel 10 Koostu pos. Number Katusekarkassi sidemete andmed [3] Arv, (tk) Materjal Pikkus, (mm) Kogu koostu kaal, (kg) Koostude kaal kokku, (kg) S1-1 2 S355J2H ,8 441,5 S1-2 1 S355J2H ,5 108,5 S1-5 1 S355J2H ,8 190,8 S S355J2H ,5 1033,1 S1-7 1 S355J2H S1-8 1 S355J2H ,3 76,3 S1-9 1 S355J2H ,3 68,3 S S355J2H ,3 1186,7 S S355J2H ,1 99,1 S S355J2H ,4 89,4 S S355J2H ,4 84,4 S S355J2H ,3 99,3 S S355J2H ,8 189,6 S S355J2H S S355J2H ,3 176,7 S S355J2H ,9 161,9 S S355J2H ,2 158,4 S S355J2H ,8 108,8 S S355J2H ,6 108,6 S S355J2H ,9 403,8 S S355J2H ,8 104,8 S S355J2H S S355J2H ,5 104,5 S S355J2H ,2 212,3 S S355J2H ,7 214,7 S S355J2H ,8 592,8 S S355J2H ,1 804,5 S S355J2H ,2 98,2 S S355J2H ,9 197,8 S S355J2H ,6 1315,5 S2-8 1 S355J2H ,7 109,7 S2-9 6 S355J2H ,8 604,6 Kokku ,6 41

42 Tabel 11 Koostu pos. Number Katusekarkassi sidemete andmed [3] Arv, (tk) Materjal Pikkus, (mm) Kogu koostu kaal, (kg) Koostude kaal kokku, (kg) S S355J2H ,2 109,2 S S355J2H ,5 1397,6 S S355J2H ,6 116,6 S S355J2H S S355J2H ,3 122,3 S S355J2H ,2 690,9 S S355J2H ,2 691,5 S S355J2H ,4 110,4 S S355J2H ,9 575,6 S S355J2H ,1 71,1 S S355J2H ,3 361,3 S S355J2H ,5 72,5 S S355J2H ,7 430,1 S S355J2H ,4 71,4 S S355J2H ,1 72,1 S S355J2H ,2 1177,3 S S355J2H ,8 64,8 S S355J2H S S355J2H ,9 67,9 S S355J2H ,7 776,7 S S355J2H ,3 114,3 S S355J2H ,4 191,4 S S355J2H ,3 104,3 S S355J2H ,8 777,2 S S355J2H ,3 67,3 S S355J2H ,6 177,6 KOKKU: ,4 Terastalade andmed on välja toodud järgnevas tabelis (Tabel 12). 42

43 Tabel 12 Koostu pos. Number Arv, (tk) Terastalade andmed [3] Materjal Pikkus, (mm) Kogu koostu kaal, (kg) Koostude kaal kokku, (kg) T2-1 1 S355JR ,3 303,3 T2-2 3 S355JR ,4 925,3 T2-3 3 S355JR ,5 928,6 T2-4 1 S355JR ,9 340,9 T2-5 1 S355JR ,5 340,5 T2-8 2 S355JR ,6 615,1 T2-9 2 S355JR ,8 615,6 T S355JR ,6 307,6 T S355JR ,8 307,8 T S355JR ,7 307,7 Kokku , Eeldused katusekarkassi monteerimiseks Enne katusekarkassi monteerimist peavad olema monteeritud, paika rihitud ja monolitiseeritud raudbetoonist postid, millele fermid toetuvad ja kinnituvad. Postid peavad olema paigaldatud nii, et postide tipud oleksid lubatud hälbe piirides. Selle kinnituseks on geodeedi poolt tehtud teostusjoonis, kus on näidatud postide tippude asukohad. Samuti peavad olema varem paigaldatud vahelae õõnespaneelid, kuna paigaldatud fermide alal ei saa kraanaga õõnespaneele paigaldada Tööde kirjeldus ja ajaline planeerimine Karkassi monteerimine toimub otse autokastist, ilma vaheladustamiseta. Ainult abifermide detailid tõstetakse teleskooplaaduriga maha, et need tasasel pinnasel kokku monteerida. Monteerimine toimub poltliidetega. Montaaži teostaja saadab tootjale ja tarnijale tarnegraafiku, kus on märgitud mis kuupäevaks ja kellaajaks soovib teatud karkassi elemente objektile. Fermide paigaldust alustatakse telgede N ja 26 nurgast ning esmalt paigaldatakse teljel 26 asuvad talad. Edasi liigutakse piki peatelge telje D suunas. Esimese osana paigaldatakse suure lao osa karkass, peale seda peenlao karkass, mis jääb telgede A ja D vahemikku. Kraana tõsteraadius on 30 m ning kraana paigutatakse esimesena paigaldatava tala keskkohast tõsteraadiuse kaugusele. Esmalt 43

44 tuleb paigaldada peaferm, mis on piki numbritega tähistatud telgede suunda. Peaferm toetub raudbetoon postidele ning kinnitatakse kahest otsast korraga. Kummaski fermi otsas on fermi talas neli auku, mis paigaldatakse postist välja ulatuvatele ankrupoltidele ning kinnitatakse M20 seibi ja mutriga. Hoone kõige äärmisele, 26 teljele paigaldatakse terasest talad samuti postidele ning kinnitatakse seibi ja mutriga. Kui talad ja peaferm on paigaldatud, paigaldatakse nende peale risti abiferm, mis koosneb kahest kohapeal kokku monteeritavast fermi elemendist. Peafermi pinnalt ulatuvad välja samuti ankrupoldid, milledele paigaldatakse abifermide toeplaadid ning kinnitatakse M20 seibide ja mutritega. Kui kõik fermid talad ja sidemed on ühest kraana positsiooni paigaldatud paigutatakse kraana uude positsiooni. Lisaks paigaldatakse hoone fermide vahele kokku 28 suitsuluugi raami, milledest igaüks kinnitatakse kaheteistkümne kruviga fermide külge. Ühest positsioonist paigaldatakse ainult peafermide vahelised abifermid. Kogu hoone fermid, talad ja sidemed paigaldatakse viieteistkümnest kraana positsioonist. Kogu tööde ajaliseks perioodiks on kokku 7 tööpäeva. Seega on monteerimisel kokku seitse haardeala. Esimesel päeval paigaldatakse katusekarkassi kolmest kraana positsioonist. Kolmandas positsioonis paigaldatakse pooled võimalikest elementidest ning kraana jäetakse samasse positsiooni. Teisel päeval paigaldatakse samuti kolmest positsioonist. Kolmandal päeval ka kolmest positsioonist. Neljandal päeval toimub töö neljast kraana postistioonist ning viiendal, kuuendal ja seitsmendal päeval toimub monteerimine ühest positsioonist. Viimasel kolmel päeval toimub montaaž madalama osa fermidele ning ühest positsioonist saab paigaldada rohkem elemente. Kokku on katusekarkassi monteerijate brigaadis 5 töömeest. Kaks töömeest on korvtõstukites ja suunavad ning kinnitavad fermid postidele. Üks töölistest on kraanajuht. Kaks töölist töötavad maapinnal ja aitavad tõstetroppe kinnitada ning tõstavad teleskooplaaduriga maha abifermide detaile ja monteerivad ka abiferme kokku. Tööliste ja vajalike masinate vajadus on välja toodud tabelina (Tabel 13). 44

45 Tabel 13 Tööjõu ja masinate vajadus monteerimisel Töö liik Tööliste arv Masinate vajadus Masinate arv Abifermide monteerimine 2 Teleskooplaadur 1 Fermide tõstmine 1 Kraana 1 Fermide kinnitamine 2 Korvtõstuk Masinate valik ja kirjeldus Kõik fermid tõstetakse paika autokraanaga Liebherr , mille maksimaalseks tõstejõuks on 70 tonni ning noole maksimaalne pikkus on 50 meetrit. Kraana tõstegraafik on toodud joonisel (Joonis 2). Kraana tööraadius on 30 meetrit ning kokku tuleb kogu hoone lõikes kraana paigutada 15 erinevasse positsiooni. [12] Fermide monteerimiseks ja ettevedamiseks kasutatakse teleskooplaadurit Manitou MRT-X 2150 Privilege Plus, mille tõstegraafik on toodud joonisel (Joonis 5). Teleskooplaaduriga tõstetakse abifermid kraana töötsooni, kus ka kahest fermi osast koosnevad abifermid kokku monteeritakse. Fermide suunamiseks ja kinnitamiseks kasutatakse kahte korvtõstukit Haulotte HA20PX, mille tõstegraafik on toodud joonisel (Joonis 3). Kummagi korvtõstuki korvis on töömees, kes fermi, tala või sideme otsa suunab posti või fermi pinnalt välja ulatuva ankrupoldi peale ning kinnitab elemendi seibi ja mutriga Töövahendite vajadus Fermide monteerimiseks on vaja järgnevaid töövahendeid: mutrivõti 4 tükki; akutoitel mutrikeeraja 3 tükki; linttropid 2 tonni 4 tükki; köis 15 meetrine Kvaliteedinõuded Enne fermide monteerimist teostatakse pisteliselt 5-7 fermi mõõtmete kontroll. Kriitilise tähtsusega on fermide pikkused ja peafermide toetumistaldade aukudevahe. Kontrolli teostab fermide tellija, kelleks lõputöö objekti puhul on peatöövõtja. Iga mõõdetud fermi kohta koostatakse kontrolli raport, 45

46 mille näide on toodud ka lõputöö lisas (Lisa 2). Fermi mõõtmete tolerants on välja toodud tootejoonisel, mis lähtub standardist EVS-EN 1090, mis viitab EN-ISO le. Viidatud standardist saab näha, et peafermide puhul võib joonmõõtmete erinevus olla ± 24 mm. [17] Lisaks tehakse objektil koos omaniku järelevalve pistelist kontrolli detailide värvipaksusele. Värvipaksust mõõdetakse elektroonilise värvipaksuse mõõtja abil. Värvipaksuse mõõtmise kohta objektil eraldi akti ei koostata. Põhiosas peab katusekarkassi detailide värvipaksus olema 120 mikronit, parapeti pikenduste värvipaksus peab olema vähemalt 160 mikronit. 20 protsendi ulatuses mõõdetud kohtadest võib värvipaksus olla 20 protsenti alla lubatud piiri. Kui detailil on värvipaksus lubatust õhem rohkem kui 20 protsendil kohtadest, fikseeritakse detaili tähis ja paigalduse asukoht ning teostatakse hilisem värvimine kohapeal. Kui detaili mitte paigaldamine ei sega edasist tööd jäetakse detail paigaldamata ning saadetakse tehasesse värvimisse. Kõik tarnimise ja tõstetöödega tekkinud värvikahjustused parandatakse värvi parandusskeemi järgi, mis näeb ette, et paranduste kohas peab värvipaksus olema vähemalt 160 mikronit. Peale peafermide paigaldamist mõõdetakse uuesti perimeetri postide ühel joonel paiknemist, saamaks teada, kas fermid on liigutanud ka poste paigast. Võimalus korrigeerimiseks on lõigata fermi toel olevad augud suuremaks ning keevitada hiljem peale uus seib, mis kataks lõigatud augu Tööohutusnõuded montaažitöödel Teraskarkassi monteerimise tööohutus nõuded on kirjeldatud peatükkis Korruse põranda betoneerimine Lähteandmed Põranda betoneerimise tehnoloogilise kaardi seletuskirja toetab graafilises osas olev joonis (Joonis 4, graafiline osa). Joonisel on näidatud betoneerimise suunda ja haardealad, tööde tegemise ajagraafik ning betoonpõranda kõik võimalikud sõlmed. Põranda pindalaks on m 2 ja paksuseks 140 mm ning betooni kulu põrandale on 1450,12 m 3. Lähteandmeteks on Nordecon Betoon OÜ poolt koostatud ja Primekss Põrandad OÜ poolt kontrollitud töö nr. P Smarten Logistikakeskuse betoonpõranda joonised. 46

47 Tööjõu vajaduse ja ajakulu leidmiseks on konsulteeritud betoonitöid teostava ettevõttega Primekss Põrandad OÜ. [3] Betooni vajadus Betooni vajadus haardealade kaupa on toodud tabelis (Tabel 14). Tabel 14 Betooni vajadus haardealade kaupa [3] Haardeala 1 Haardeala 2 Haardeala 3 Haardeala 4 Kokku Pindala, m² Betooni vajadus, m³ 392,42 392,42 332,64 332, ,12 Betoonimiksri intervall, min Igasse betoonimikserisse on laetud 7 m 3 C25/30 betooni, millele objektil lisatakse 25 kg kiudu iga kuupmeetri betooni kohta ning 35 kg mahukahanemist vähendavat ainet iga kuupmeetri betooni kohta. [18] Eeldused põranda betoneerimiseks Enne põranda betoneerimist peavad olema paigaldatud ja survetestiga kontrollitud kõik torud, mis paigaldatakse hoone sisesesse pinnasesse. Pinnas peab olema profileeritud õigele kõrgusele, milleks on -140 mm objekti null kõrgusest. Hoone põrandaalusele pinnasele tuleb teostada kolm plaatkoormus testi, mille asukohad lepitakse kokku omaniku järelevalve ja betoonitööde tööde juhiga. Plaatkoormus testi teise mooduli tulemuse miinimum väärtus võib olla 100 MPa ning esmase ja teisese mooduli suhe võib maksimaalselt olla 2,2. Katse teostatakse 300 mm diameetriga plaadi abil. Samuti tuleb kõik haardealad lisaks kontrollida Inspector seadmega, teise mooduli minimaalne väärtus võib samuti olla minimaalselt 100 MPa. Lisaks kandevõime kontrollile teostab geodeet iga haardeala kohta pinnase kõrguse teostusmõõdistuse. Maksimaalne lubatud kõrguse erinevus on 10 mm. Enne betoneerimise alustamist peavad olema kinni kõik hoone avad. Betooni kivinemise ajal ei tohi tekkida hoones tuuletõmbust, mis betooni liiga kiiresti kuivataks ning seeläbi pragusid betooni tekitaks. 47

48 Enne betoneerimist tuleb hoonesse sisse paigaldada õhu temperatuuri ning õhuniiskust mõõtev seade. Selle seadme tulemid enne igat betoneerimist märgitakse ehituspäevikusse. Samuti tuleb mõõta ka enne igat valu betoneeritava ala pinnatemperatuuri ning see samuti lisada ehituspäevikusse teiste andmete juurde. [18] Tööde ja masinate kirjeldus Enne betoneerimist kontrollib lisaks betooni tööde juht üle aluspinna ja kinnitab, et see on sobilik betoneerimiseks. Enne esimese haardeala betoneerimist paigaldatakse uste avadesse raketis, milleks on 50x200 mm puitpruss. Kuna 100 mm põrandast jääb tõstandustest välja poole, siis ehitatakse haardealade kaupa uste alla ajutised varjualused, mis võimaldavad uksi 1 meetri kõrguselt lahti hoida ja kaitsevad betoonpinda võimaliku vihma eest. Varjualused paigaldatakse kahe haardeala kaupa, kuna teise haardeala betoneerimine hakkab pihta varem, kui lõpetatakse esimese haardeala betooni lihvimine. Lisaks paigaldatakse vastava haardeala vuugiraud. Vuugirauad kinnitatakse pinnasesse armatuurvardast ankrupulkade abil ning ühendatakse omavahel ja ankrupulkadega keevisa abil. Vuugirauad paigaldatakse õigele kõrguse laser nivelliiri abil nii, et vuugiraua pealispinna kõrgus oleks võrdne objekti nulli kõrgusega. Vuugiraudadest jäetakse paigaldamata 6 meetrine ala haardeala betoneerimise lõpust, kus toimub betoonidumperi täitmine betoonimikserist. Lisaks paigaldatakse postide ümbrusesse armatuurvardad ning vuugiraua äärde armatuurvõrk, mis asetatakse armatuurikanduritele, mis hoiavad võrku pinnasest 30 mm kõrgusel. Kõikidesse betoonpostide ja põrandast läbiviikude ümbrustesse ning seina äärtesse paigaldatakse elastne tihend ning kõik betoonpostid kaetakse kilega kaitsmaks betoonipritsmete eest. Järgmise haardeala ettevalmistustööd teostatakse samal ajal eelneva haardeala betoneerimistöödega. Hoone esisele alale seatakse sisse laoplats ja lisandite lisamise koht. Hoone esine plats valitakse selle tõttu, et sinna on kõige lühem maa paigaldada veeühendust. Kõik betooni mikserid, mis platsile sõidavad, liiguvad esmalt sellesse alasse. Seal lisatakse kõikidesse mikseritesse 25 kg kiudu iga betooni kuupmeetri kohta, kokku igasse mikserisse 175 kg ning 35 kg mahukahanemist vähendavat ainet iga kuupmeetri kohta, kokku 245 kg igasse betoonimikserisse. Samuti lisatakse betooni plastifikaatorit, mille kogus arvutatakse koonuse vajumi tulemuse põhjal. Kõiki lisandeid lisatakse betoonimikserisse masina abil, mis puhub survega lisandid mikserisse ühtlaselt laiali. Kõik lisatud ainete kogused kirjutatakse elektroonselt ülesse ning betoneerimis firma enda loodud süsteemi abil on võimalik lisatud koguseid näha ka segamiskohast eemal viibides. 48

49 Hoones sees on betoneerimiseks kokku kolm masinat. Esimene masin on betooni dumper (Foto 3), mis võtab betoonimikserilt korraga maksimaalselt 4 m 3 betooni ning viib selle vajalikku kohta. Foto 3. Betooni dumper Primekss Põrandad OÜ tehtud katsetuse järgi hoiab dumperiga valades kokku ligikaudu 5 tundi kui võrrelda valamist otse betoonimikseri rennist. Dumper on väiksem, sellega on lihtsam manööverdada ning objektil on sellega võimalik kiiremini liikuda. Teiseks masinaks hoones sees on betoonpinna silumis masin (Foto 4). See masin on seadistatud hoones asuva laseri kõrguse järgi ning masina peal olevate andurite järgi on võimalik hoida silumislatil koguaeg sama kõrgust. Lisaks silumisele vibreerib masin läbi ka paigaldatava betooni. 49

50 Foto 4. Betoonpinna silumis masin Kolmas masin mida betoneerimisel kasutatakse on pinnakõvendi lisamise masin (Foto 5). Pinnakõvendi lisatakse kohe peale betooni silumist silumismasinaga. Lisaks on hoones vajadusel ka teleskooplaadur, millega täidetakse pinnakõvendi lisamise masinat ning transporditakse muid materjale. 50

51 Foto 5. Betooni pinnakõvendi lisamise masin Töödega liigutakse igas haardealas vastavalt joonisel (Joonis 4 graafiline osa) näidatud suunas. Lisaks on seina ja haardealade äärte silumiseks vajalikud ka kaks töömeest, kes silumislatiga siluvad kohad, kuhu masinaga ei ole võimalik pääseda. Vajadusel lisavad ka betooni kohtadesse, kus seda on liiga vähe. Enne betooniga dumperi täitmiskohta jõudmist paigaldatakse puuduolev vuugiraua osa ning betoon paigaldatakse teiselt poolt vuugirauda. Enne haardeala betoneerimise lõpetamist alustatakse juba betooni pinna lihvimisega. Pinnad lihvitakse betooni kopteritega. Lihvimist alustatakse betoneerimise algusalast ligikaudu 6 tundi peale betoneerimise algust. Pinda lihvitakse esmalt lihvimisplaadiga, mis täidab tekkinud konarused ja augud betooniseguga ning lõplik pind lihvitakse lihvimislabadega. Peale lihvimist betooni pind kaetakse kangaga (Foto 6), kangas kastetakse märjaks ning kaetakse kilega, mis ei lase veel aurustuda. 51

52 Foto 6. Betoonpinna katmise kangas Sellisel viisil teostatakse töid kõigis neljas haardealas Brigaadide kirjeldus Ettevalmistus tööde brigaadi kuulub 4 töömeest, kes paigaldavad raketised, elastsed tihendid, vuugirauad ning armatuuri. Töö toimub haardealade kaupa ja samaaegselt eelneva haardeala betoneerimisega. Betoneerimistööde brigaadi kuulub 7 töömeest. Kaks töömeest lisavad betooni lisaaineid, kolm töömeest juhivad betoneerimiseks vajalikke masinaid ja kaks meest aitavad siluda ning vajadusel betooni masina ette lisada. Lihvimis-ja katmistööde brigaadi kuulub 3 töömeest. Kaks töömeest lihvivad suurte iseliikuvate betooni kopteritega ning üks töömees lihvib väikse kopteriga seina ääri ja läbiviikude ning postide ümbrusi. Peale lihvimist katavad ja kastavad samad töömehed ka betoonpinna. 52

53 Lisaks on kõikide brigaadide peale üks tööde juht, kes koordineerib töid platsil ja suhtleb peatöövõtjaga tööde planeerimise ja võimalike probleemide osas Kvaliteedinõuded Kvaliteetse betoonpõranda saavutamiseks kontrollivad peatöövõtja ja omaniku järelevalve all betoonitööde teostaja tehtud töid enne betoneerimist. Kontrollitakse, et kõik sarrusvardad ja armatuurvõrgud oleks paigaldatud vastavalt joonistele. Peatöövõtja peab tagama hoonesse sobivad tingimused betoneerimiseks. Temperatuur ei tohi betoneerimise ajal olla alla +5 o C ja hoones ei tohi olla tuuletõmbust. Ideaalne õhuniiskuse tase on 70%. Enne betoneerimist kontrollitakse aluspinna kõrgust ja kandevõimet. Betoonpõranda paksus ei tohi erineda rohkem kui 10 mm etteantud kõrgusest, milleks on 140 mm. Kandevõime kontroll teostatakse plaatkoormus katsetega ja Inspectoriga mõõtes. Kummagi seadmega mõõtes ei tohi aluspinna kandevõime olla alla 100 MPa ning esmase ja teisese mooduli suhe võib maksimaalselt olla 2,2. Betoneerimise ajal ja minimaalselt 1 nädal peale betoneerimist ei tohi hoonele lähemal kui 75 meetrit tekitada vibratsiooni vältimaks pragude tekkimist. Laiemad kui 0,3 mm praod täidetakse parandusseguga betoonitöid teostanud ettevõtte poolt. Betooni pinna tasasus peab vastama kõrgeimale klassile ehk A0. A0 klass tähendab, et põranda tasasus võib 2000 mm peale erineda 4 mm. Tasasust mõõdetakse vastava seadmega, mida tuleb mööda betoonpinda lohistada 10% jooksvates meetrites betoonpõranda pindalast m 2 põranda puhul tuleb seadet lohistada piki ja risti betoonpõrandat kokku vähemalt 1035,8 meetrit. Betoonpinna koormamine on lubatud alles siis kui betoon on saavutanud vähemalt 70% oma tugevusest. Tugevust mõõdetakse betooni temperatuuri ja Sadgroveni valemi abil. [18] Tööohutuse tagamine Tööohutuse nõuded betoonitöödel on välja toodud peatükis

54 9. TÖÖVÕTUMEETOD Ehitustööde teostamiseks kasutatakse peatöövõtumeetodit. Peatöövõtja poolt on objektil ainult ITP, kelle hulka kuuluvad projektijuht, objektijuht ja objektiinsener. Kõik objektil teostatavad tööd, tehakse alltöövõtuna. Sellist lahendust kasutatakse, kuna ettevõttel puuduvad endal üldehituse valdkonna töölised ning suuremalt osalt tegeletaksegi ainult peatöövõtuga. Enne tööde alustamist objektil, peetakse objekti alustav koosolek, kus on kohal objektimeeskond, projekteerija esindaja, peatöövõtja valdkonna juht, eelarvestuse osakonna esindaja ning tellija. Koosoleku kohta koostatakse protokoll. Töövõtjad valitakse hangete abil. Enamustel juhtudel osutub valituks kõige odavama pakkumise teinud ettevõte. Mõne töövõtja puhul võib peatöövõtjal olla väga hea või väga halb varasem kogemus, mis võib aidata valida töövõtjat. Hanke võitja kooskõlastatakse ka omaniku järelevalvega ja enne tööde alustamist peetakse alustuskoosolek, kus on kohal kõik osapooled, et leppida kokku vajalikud protseduurid tööde alustamiseks ning teostatud tööde kontrollimiseks. Koosolekute kohta koostatakse protokollid. Jooksva ülevaate andmiseks ning probleemide lahendamiseks toimub iganädalaselt tellija koosolek. Tellija koosolekul tehakse ülevaade hetke olukorrast objektil ning vajadusel arutatakse võimalust muudatuste läbiviimiseks. Kõikide koosolekute kohta koostatakse protokoll. Kõikide kaetud tööde kohta koostab alltöövõtja kaetud tööde akti, kus on märgitud materjalid, mida töö tegemiseks kasutati, vastavate materjalide sertifikaadid ning samuti on lisana kaasas pildid, mis antud akti tõendavad. Samuti toimub ülevaatus objekti meeskonna ja omaniku järelevalve poolt, kes annavad loa töödega edasi minemiseks, kui kõik on korrektselt tehtud. Vastupidisel juhul tuleb töövõtjal oma tööd parandada. Töövõtjatel on kohustus ehitada vastavalt peatöövõtja poolt neile edastatud projektile. Kui projektis on viga, siis vastutab selle eest peatöövõtja. Kui projekt on korrektne, kuid tööd ei ole teostatud vastavalt projektile ning selles ei ole varasemalt peatöövõtjaga kokku lepitud, vastutab selle eest töövõtja. 54

55 Tellijal on peatöövõtjaga kokku lepitud kaks vahetähtaega ja lõpptähtaeg. Esimeseks vahetähtajaks peab hoonel olema katus vettpidav. Vahetähtaeg on ära märgitud ka tellija lepingus. Tähtaja ületamisel võib tellija rakendada trahvi, mille suurus on ära märgitud peatöövõtu lepingus. Teiseks vahetähtajaks peab olema betoneeritud kogu hoone esimese ja teise korruse põrandad. See vahetähtaeg on samuti trahvitav ning tähtaeg on ära märgitud tellija lepingus. Samad tingimused kehtivad ka lõpptähtajaga. Tellijat esindab tööde vastu võtmises omaniku järelevalve. Samuti kontrollib omaniku järelevalve ka peatöövõtja poolt tellijale esitatavaid akte. 55

56 10. TÖÖ- JA TULEOHUTUSE NING KESKKONNAKAITSE TAGAMISE PLAAN Antud peatükis on välja toodud esmalt tööd, mida liigitatakse ohtlike tööde hulka ja plaan kuidas tagada objektil ohutu töötamine Ohtlikud tööd Ohtlikud tööd (vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses 1 5) Ohtlikuks tööks loetakse eelkõige töö [19]: millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse, kusjuures õnnetusohtu suurendavad kasutatavad töömeetodid või keskkond, kus ehitusplats asub; mille puhul ohustavad töötajate tervist bioloogilised ohutegurid või ohtlikud kemikaalid, sh asbest; ioniseeriva kiirgusega keskkonnas; kõrgepingeliini või trafoalajaama läheduses; millega kaasneb uppumisoht; mida tehakse maa-alustes tingimustes, nt kaevus, tunnelis; vees, mis vajab õhuvarustussüsteemi kasutamist; kessoonis; mis on seotud lõhkeaine kasutamisega; mis on seotud raskete valmisdetailide tõstmise, monteerimise või demonteerimisega; millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht; millega kaasneb nõue kontrollida töötajate tervist Tööohutuse tagamise üldised nõuded Enne töödega alustamist piiratakse objekt ajutise piirdeaiaga, vältimaks kõrvaliste isikute juhuslikku sattumist ehitusobjektile. Tööohutuse tagamiseks tuleb kõigil ehitusobjektil viibijatel järgida objektil 56

57 kehtestatud ohutusnõudeid. Et töölistelt saaks nõuda ohutusnõuete täitmist, paigaldatakse objekti sissepääsudele sildid, millel on näidatud kohustuslikud isikukaitsevahendid ning iga uus objektile tulnud töötaja peab enne tööle asumist saama juhendatud peatöövõtja objektimeeskonna poolt. Samuti peab juhendatav allkirjaga kinnitama, et on ohutusjuhendiga tutvunud, kõigest aru saanud ja kohustub kehtestatud reegleid täitma. Kõikidele töölistele kohustuslikud isikukaitsevahendid, mida tuleb objektil viibides alati kanda on: kiiver, turvajalanõud ja kõrgnähtav riietus. Lisaks tulenevalt töö iseloomust kasutama järgmisi vahendeid [20]: kuulmiskaitse vahendeid; näokaitse vahendeid; tolmumaski; lõikekindaid; turvarakmeid; ohutustrossi; vibratsiooni vähendavaid kindaid Tööohutuse tagamine tööliikide lõikes Pinnasetööde teostamisel tuleb lisaks üldistele isikukaitsevahendite kasutamisele piirata kõik kaevikud, mis on sügavamad kui 1 meeter. Kõik töid teostavad masinad ja mehhanismid peavad olema nõuetele vastavad ning varustatud seda kinnitava kleebisega. Monteerimistööde ajal tuleb tähistada tõstetsoon ning piirata kõrvaliste isikute sattumine kraana tõstetsooni. Tõstetöid võivad teostada ainult vastava koolituse läbinud isikud. Tõstetöid ei tohi teostada üle inimeste. Kõik tõsteseadmed peavad olema terved ning vigastatud seadmed tuleb koheselt kasutusest eemaldada. Korv- ja käärtõstukites peavad töölised kandma turvarakmeid, mis on kinnitatud tõstuki töölava külge. Kõik masinad ja seadmed peavad olema kontrollitud ja vastama nõuetele. Betoonitööde teostamisel peavad betoneerijad kandma kaitseprille vältimaks betooni sattumist silma. Samuti tuleb kõikidel töölistel, kes betooniga kokku puutuvad, kanda kaitsekindaid. Välistada tuleb kõrvaliste isikute sattumine betoneerimismasinate tööpiirkonda, tähistades ala ohutuslindiga. Armeerimistöödel armatuuri lõikamisel ketaslõikuriga peab lõikaja kandma kaitseprille, samuti ei tohi olla ketaslõikurilt eemaldatud kaitse. Armatuuri lõikamisel ketaslõikuriga peab olema vähemalt 57

58 15 meetri raadiuses kaks 6 kg tulekustutit. Käte vigastuste vältimiseks peavad armeerijad kandma kaitsekindaid. Katusetööde teostamisel kukkumisohtlikes piirkondades, kus puuduvad piirded tuleb kasutada turvarakmeid, mis on kontrollitud ja kinnitatud hoone konstruktiivse elemendi külge. Katusetööde teostamisel vähemalt 3 meetri kaugusel katuseservast ei ole turvarakmete kandmine kohustuslik. Müüritöödel kasutatavad tellingud peavad olema paigaldatud vastavalt montaažijuhendile. Töölavad peavad olema puhtad ja nende miinimum laiuseks on 60 cm. Tellingute vastavust nõuetele kinnitab tellingu püstitamise koolituse läbinud isik enda allkirjaga, paigaldades tellingute külge tellingukaardi. Üksikredeli kasutamine töö tegemiseks on keelatud ning tööpukkide ja A-redelite maksimaalne kõrgus võib olla 2 meetrit. Redelid peavad olema terved ning ilma mõlkideta. Elektrikaablid peavad olema terved ning ei tohi olla parandatud. Samuti ei tohi kaablid olla käiguteedel. Kõik kaablid mis on kasutusel välitingimustes, peavad olema vastavalt märgistatud. [20] Tuleohutuse tagamine Tuletöid võib teostada isik, kellel on tuletöö tunnistus. Tuletöödeks loetakse järgmisi töid: gaasi- ja elektrikeevitus; metalli lõikamine ketaslõikuriga; bituumeni ja muu põlevmastiksi keevitamine; lahtise leegi kasutamine. Tuletöö läheduses (kuni 15 m) peab olema vähemalt kaks 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustutit. Bituumeni või mõne muu põlevmaterjali kuumutamisel peab tulekustuteid olema 4. Lisaks saavad kõik töölised juhendamise käigus selgeks objekti evakuatsioonitee ja evakuatsiooni kogunemiskoha. [Nobe juhend] Lõputöö teemaks oleval objektil on tuletöödeks metalldetailide keevitamine ja armatuurvarraste lõikamine ketaslõikuriga. [20] 58

59 10.5. Keskkonnakaitse tagamine Keskkonna kaitsmiseks ladustatakse objektil kõik prügi vastavatesse konteineritesse. Ohtlike jäätmete jaoks paigaldatakse eraldi plastik konteiner, et vältida ohtlike ainete anumate ladustamisel kemikaalide sattumist pinnasesse. Vältimaks üleujutust hoone edela küljel asuval põllul, puhastatakse ja süvendatakse hoone ja põllu vaheline kuivenduskraav, kuhu suundub ka hoone ümber asuv drenaaži torustik. Hoone kütmisel talveperioodil kasutatakse alalisi gaasipuhureid, ajutiste diiselpuhurite asemel. Sellega tekitatakse vähem heitgaase ning hoitakse kokku küttekuludelt. 59

60 KOKKUVÕTE Lõputöös on käsitletud Rae vallas, Lehmja külas, Rukki tee 1 asuva Smarten logistikakeskuse 3. etapi ehitustööde organiseerimist. Lõputöö koostamise aluseks on RTG Arhitektid OÜ poolt koostatud arhitektuurne projekt, H.R. Team Projekt OÜ poolt koostatud asendiplaan ja Nordecon Betoon OÜ poolt koostatud konstruktiivne projekt. Esimeses peatükkis on kirjeldatud lähteandmeid ja ehitustingimusi, kus on välja toodud krundi algne olukord, ajutiste ühenduste rajamine ja kasutatav projektdokumentatsioon. Arhitektuurse osa peatükis on kirjeldatud hoone arhitektuurilisi lahendusi ja parameetreid, konstruktiivseid elemente, hoone siseja välisviimistlust, tehnosüsteeme ning hoone tehnilisi näitajaid. Majandusosas on välja toodud ehitustööde koondeelarve pearühmade tasandil. Lisaks on selle peatüki raames koostatud ka detailne eelarve, koos ajanormide ja tõstevahendite maksumusega, mis on välja toodud lõputöö lisana. Koondkalenderplaani peatükis on kirjeldatud lühidalt ehitustöid, lisaks on koostatud ka graafilises osas koondkalenderplaan koos tööjõu ressursside vajadusega. Eraldi on välja toodud kulud, mis külvad ehitustööde organiseerimisele ning võrreldud saadud summat kogu ehitustööde eelarvega. Ehitustööde organiseerimisele kulub 4,3% kogu eelarvest. Kirjeldatud on vajalikke tõstevahendeid ehitustööde läbiviimiseks. Lõputöö objekti kahe töö kohta on koostatud tehnoloogilised kaardid. Esimene tehnoloogiline kaart on katusekarkassi monteerimise kohta ning teine 1. korruse betoonpõranda ehituse kohta. Lisaks on kirjeldatud tööde teostamiseks kasutatavat peatöövõtu meetodit ja objektil töö- ja keskkonnaohutuse tagamise plaani. Lõputöö ülesandeks olnud tööde maksumuse, kestvuse ja parima lahenduse leidmine sai täidetud. Kogu objekti tööde maksumuseks ilma käibemaksu ja kasumita on eurot, ühe ruutmeetri hinnaks on 293,9 eurot pluss käibemaks Tööd objektil kestavad kokku 203 tööpäeva ja teostatakse vahemikus 2. oktoober 2017 kuni 11. juuli Tipphetkel töötab objektil korraga 44 töölist. Lõputöö koostaja sai väga hea isikliku kogemuse kuna pole enne lõputöö aluseks olevat objekti nii suure hoone ehituse organiseerimisega kokku puutunud. Lisaks on koostatud töö ja autori enda kogemuse põhjal hinnata erinevust ideaalse ja reaalse olukorra vahel. 60

61 SUMMARY The following thesis Organisation of Stage 3 Construction Works at the Smarten Logistics Centre. The final paper describes the final or third stage of construction works at the Smarten Logistics Centre. The organisation of works at this particular site was selected as the topic for the final paper since the author of the final paper works at the site and is involved in its daily activities. The objective is to determine how much time will be required to complete all of the works on the building, the cost of the works, and the need for resources required to carry out the works. The work will also determine the cost per square metre, which will be compared to the prices of similar buildings available on the market. The goal of the final paper to find the cost of works, the duration and the best solution has been fulfilled. The total cost of the works, net of value added tax, is EUR 3,659,439, with the square metre price being EUR VAT. Works on the object will continue for a total of 203 days and will be performed during the period 02 October 2017 thru 11 July At the peak of construction, a total of 44 employees will be working on the site. The author of the final paper enjoyed a very good personal experience, since prior to the object of the final paper the author had not had contact with the construction of such a large building. In addition, on the basis of the work and the author s own experience, it is possible to assess the differences between an ideal and actual situation. The author received confirmation that the precise organisation and planning of works is very important in the case of every construction site. 61

62 VIIDATUD ALLIKAD [1] H.R. Team Projekt OÜ, Asendiplaan santehniliste välisvõrkudega, Tallinn, [2] RTG Arhitektid OÜ, Smarten logistikakeskus 3. etapi arhitektuurne põhiprojekt, Tartu, [3] Nordecon Betoon OÜ, Smarten logistikakeskus 3. etapp konstruktiivne põhiprojekt, Tallinn, [4] TOJALA OÜ, Smarten logistikakeskuse uus laohoone 3. etapp KVJ põhiprojekt, Tallinn, [5] H.R. Team Projekt OÜ, Smarten logistikakeskuse veevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekt 3. ehitusjärjekord, Tallinn, [6] VP Projekt OÜ, Smarten Logistikakeskus tulekustutussüsteem, Tallinn, [7] O. M. j. J.Sutt, Ehitusplatsi korralduse kavandamine, Tallinn: TTÜ Kirjastus, [8] A.Veski, Ehituse organiseerimine, Tallinn: Eesti NSV kõrgema ja kesk-erihariduse ministeerium, [9] S.Käärd, Hoonete elektripaigaldustööd, Tallinn: Tallinna Tehnika Kõrgkool, [10] Strele Logistics, JSC Strele EE, 16 aprill [Võrgumaterjal]. Available: [11] Sintravella transport, OÜ Sintravella, 16 aprill [Võrgumaterjal]. Available: [12] Strele Logistics, JSC Strele EE, 16 aprill [Võrgumaterjal]. Available: [13] Ramirent tooted, Ramirent Baltic AS, 16 aprill [Võrgumaterjal]. Available: 18m [14] Manitou equipment, Intrac Eesti AS, 16 aprill [Võrgumaterjal]. Available: [15] Ramirent tooted, Ramirent Baltic AS, 16 aprill [Võrgumaterjal]. Available: 62

63 [16] Ramirent tooted, Ramirent Baltic AS, 16 aprill [Võrgumaterjal]. Available: [17] EVS-EN 1090 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine, Tallinn: Eesti standardikeskus, [18] P. P. OÜ, Smarten 3 Kick-off meeting minutes, [19] Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses, Riigi teataja, 19 aprill [Võrgumaterjal]. Available: [20] Nordecon Betoon OÜ tööohutuse nõuded, Nordecon Betoon OÜ, [21] Ramirent Baltic AS tooted,

64 LISAD Lisa 1. Eelarve- ja mahutabel Kood Nimetus Ühik Maht Ajanorm, (in/h) Tööliste arv Töö kestvus, (in/h) Tõstukid, töölavad Tõstukite, töölavade maksumus, (eur) Üh.hind kokku, (eur) Maksumus kokku, (eur) 1 PINNASETÖÖD JA VÄLISEHITISED 11 Ettevalmistus ja lammutus , Teljel 18 fassaadipaneelide demontaaz m² 1 551,0 7, ,40 0, Diiselkorvtõstuk Hoone alused pinnasetööd 121 Pinnase väljakaeve ja äravedu m³ ,1 0, , , Tagasitäide m³ ,1 11,36 0, ,74 14 Hoonevälised ehitised 141 Evakuatsioonitrepid väljas, sealhulgas vundamendid läbi asfaldi, teraskonstruktsioonide tarne ja paigaldus objektil. kmpl 6, , ,63 33, Redelid katusele tk 3,0 5,3 2 8 Akukorvtõstuk , ,12 15 Välisvõrgud 151 Välised vee ja kanalisatsiooni torustikud koos kaevudega jm 1 093,4 0, , , Välisvalgustid kaablitega kmpl 11,0 37, Akukorvtõstuk , ,74 16 Kaeved maa-alal 161 Killustikaluste ehitus asfaltplatside alla m³ 4 178,5 20, ,61 0, Maa-ala pinnakatted 171 Haljastus m² 1 507,2 0, , , Asfaltplatside ehitus ja äärekivide paigaldamine m² 7 466,1 14,53 0, ,63 18 Väikeehitised maa-alal 181 Piirdeaia rajamine ja värava paiagaldus jm 384,5 2 ALUSED JA VUNDAMENDID 0, , , ,44 64

65 22 Vundamendid 221 Vundamentide killustikalused m³ 140,9 0, , , Vundamenditaldmike ehitus, raketisetööd, armeerimine, poldigruppide paigaldus, betoneerimine, järelhooldus. m³ 218,5 4, , , Soojustatud, 3-kihiliste soklipaneelide tootmine, tarne objektile ja paigaldus m² 627,8 Kraanaauto 70t; Teleskooplaadur , ,36 0, Aluspõrandad 231 Liiv-ja killustikalused m³ 2 033,7 0, , , Betoonpõrand, betoonitööd, vuukide vormistamine, armeerimine, profiilide paigaldus, töötlemine pinnakõvendiga, vuukide täitmine, järelhooldus m² ,8 26, ,87 3 KANDETARINDID 31 Metalltarindid 312 Katuse kandva profiilpleki tarne ja paigaldus objektil. m² ,0 32 Kandvad- ja välisseinad 321 Raudbetoonist elementide (postid) tarne objektile ja paigaldus m³ 183,8 0, Teleskooplaadur , Autokraana , Kraanaauto 95 t ,78 844, , , , Teras konstruktsioonide (katusefermid, abifermid, talad, sidemed, katuseluukide raamid, teraspostid II korrusel) tarne ja paigaldus kg ,6 1, ,32 0, Kraanaauto 95 t Välisseinapaneelide tarne ja paigaldus. Sealhulgas vuukide täitmine, kõik plekitööd. 33 Vahe- ja katuslaed m² 3 673,5 0, Teleskooplaadur; Käärtõstuk , , Raudbetoonist riivide tarne objektile ja paigaldus m³ 130,0 1, Kraanaauto 95 t , , Raudbetoonist õõnespaneelide tarne ja paigaldus objektil, sealhulgas monolitiseerimine, järelhooldus jne. 34 Trepielemendid m² 2 159,8 0, Kraanaauto 95 t , , Lõppvimistletud teraskandjatel, betoonastmete ja -mademetega sisetrepi ehitus sh trepipiirded 4 FASSAADIELEMENDID JA KATUSED kmpl 1, , , ,17 41 Klaasfassaadid, vitriinid ja eriaknad 65

66 411 Suitsuluukide (päevavalgusaknaga) tarne ja paigaldus tk 24,0 42 Aknad 421 VA-akende tarne ja paigaldus, sealhulgas tihendamine tk 15,0 43 Välisuksed ja väravad 431 VU-uste tarne ja paigaldus, sealhulgas tihendamine tk 7,0 432 LMV-01 väravate tarne ja paigaldus, sealhulgas automaatika, tihendamine tk 22,0 48 Katusetarindid 481 Katusekonstruktsioonide ehitus m² ,0 1, , , , , Autokraana , ,50 541, ,20 605, , , ,32 25, ,22 5 RUUMITARINDID JA PINNAKATTED ,07 51 Vaheseinad 511 Müüritised ja jäikusseinad I korrusel. m² 44,3 512 Müüritised ja jäikusseinad II korrusel m² 606,7 52 Siseuksed 2, , , ,45 46, ,30 52 Siseuste tarne ja paigaldus(liistud,tihendamine,automaatika,plekitööd,lukustus,automaatika) tk 8, , , Siseseinte pinnakatted 531 Kiviseinte värvimine m² 568,8 0, Diiselkäärtõstuk 250 5, , Kiviseinte tolmutõke m² 1 976,7 0, Diiselkäärtõstuk 500 2, ,69 6 SISUSTUS, INVENTAR, SEADMED ,45 66 Laadimissillad 661 Laadimismjade- ja sildade (+1,2 m maapinnast) tarne ja paigaldus (sealhulgas laadimistihendid, bumprid jmt analoogselt II etapis teostatule) tk 8, , ,45 7 TEHNOSÜSTEEMID 71 Veevarustus ja kanalisatsioon , Hoone sisene veevarustus ja kanalisatsioon sh pumpla kmpl 1, , , Diiselkäärtõstuk Küte 721 Hoone kütteseadmed kmpl 1, Diiselkäärtõstuk , ,42 73 Ventilatsioon 731 Ventilatsioonisüsteem 2. korrusel kmpl 1, Akukäärtõstuk , ,00 66

67 74 Tuletõrjevarustus 741 Sprinkleri ja tuletõrjevee torustikud ja tulekustutid m² ,0 0, Tugevvoolupaigaldis 751 Tugevvoolupaigaldis analoogselt II etapis teostatule m ,0 0, Nõrkvoolupaigaldis ja automaatika 761 Nõrkvoolupaigaldis analoogselt II etapis teostatule m , ,1 2 Diiselkäärtõstuk 2 tk; Akukäärtõstuk Diiselkäärtõstuk 2 tk; Akukäärtõstuk 2 tk 9600 Diiselkäärtõstuk 2 tk; Akukäärtõstuk 1 tk , , , , , ,02 8 EHITUSPLATSI KORRALDUSKULUD ,00 81 Platsikulud 811 Soojakud tk 2, , , Ajutine WC kuivkäimla tk 1,0 500,00 500, Sanitaarsoojak tk 1, , , Teed ja laod obj 1, , , Veetõrje obj 1, , , Reklaamtahvlid obj 1, , , Ajutised piirded jm 400,0 15, , Ajutine veeühendus obj 1,0 465,00 465, Ajutised elektriseadmed obj 1, , , Ajutine valgustus obj 1, , , Tööohutusmeetmed (ajutised piirded..) kuu 10,0 50,00 500, soojakute transport reis 10,0 120, , muu transport reis 5,0 120,00 600,00 82 Ajutised tehnosüsteemid 821 Elektrikulu kuu 10, , , Vesi ja kanalisatsioon kuu 10,0 165, , Küttekulud kmpl 1, , ,00 9 EHITUSPLATSI ÜLDKULUD 91 ITP palgad kuu 10, , ,00 92 Töömaa kontor kuu 10,0 250, ,00 93 Side ja infosüsteemid kuu 10,0 130, ,00 94 Valve kuu 10,0 900, ,00 95 Lõpukoristus obj 1, , ,00 96 Ehitusprahi utiliseerimine kuu 10,0 600, ,00 97 Kindlustused ja garantiid obj 1, , ,20 KOKKU Km 20% ,20 67

68 Kokku koos Km-ga

69 Lisa 2. Fermide kontrollmõõtmise raport 69

70 GRAAFILINE OSA Joonis 1. Ehitusplatsi plaan Joonis 2. Koondkalendergraafik Joonis 3. Terasfermide monteerimise tehnoloogiakaart Joonis 4. korruse põranda betoneerimise tehnoloogiakaart 70

71 EHITUSPLATSI PLAAN 1 Ehitatav hoone Ehitusplatsi kontor Olemasolev hoone Materialide laoplats Alltöövõtjate soojakud P WC Parkla Esmaabivahendid Tulekustuti Objekti piir Objekti piir PK OJK PK Ajutine elektrikilp Ohtlike jäätmete konteiner Prügi konteiner Ajutine veeühendus Ajutine elektrikaabel Evakuatsioonitee De160 L= Tuletõrje hüdrant Masinate liikumine objektil Ajutine reovee kogumismahuti Ajutine valgustus 500W P OJK PK WC P

72 KOONDKALENDERGRAAFIK

73 26 TERASFERMIDE MONTEERIMISE TEHNOLOOGIAKAART ELEMENTIDE MONTEERIMISE JÄRJEKORD JA SUUND Auto jrk. ELEMENTIDE TARNEGRAAFIK HAARDEALADE KAUPA Monteerimise lõpp 18 18* 18' 19 19' 20 20' 21 21' S1-6 S1-6 S1-6 S1-6 S1-6 S1-6 S1-9 S1-10 S1-10 S1-10 S1-10 AF1-5 S1-13 AF1-8 AF1-7 S1-10 AF1-9 AF1-7 AF1-9 AF1-7 S1-10 AF1-9 PF1-5 PF1-2 PF1-5 AF1-1 AF1-1 AF1-1 AF1-1 AF1-1 AF1-1 AF1-1 AF1-1 KR1-2 PF1-3 PF1-4 KR1-2 PF1-3 AF1-4 AF1-4 AF1-4 HAARDEALA 9 AF1-4 T2-3 T2-2 T2-3 T2-1 S2-24 S2-18 S2-35 S2-17 S2-23 S2-16 S2-16 S2-23 S2-17 S2-17 S2-23 AF2-11 AF2-10 AF2-11 AF2-17 PF2-3 PF2-5 S2-8 AF2-3 S2-30 S2-34 KR1-1 S2-7 AF2-1 PF2-1 PF2-7 KR1-1 KR1-1 S2-7 AF2-3 S2-34 S2-34 KR1-1 HAARDEALA 5 S2-7 AF2-1 S2-7 S2-34 AF2-3 S2-7 PF2-5 PF2-5 PF2-8 S2-7 AF2-1 AF2-3 AF2-1 AF2-3 AF2-1 AF2-3 AF2-1 S2-34 S2-34 S2-34 KR1-1 S2-34 PF2-7 PF2-7 KR1-1 KR1-1 HAARDEALA 4 S2-7 S2-7 S2-34 KR1-1 S2-34 HAARDEALA 6 S2-7 S2-7 S2-7 S2-34 Sõlm B S2-7 S2-34 KR1-1 PF2-6 KR1-1 AF2-8 AF2-5 AF2-2 S2-42 S2-41 S2-39 S2-28 S2-9 S2-28 S2-9 S2-9 T2-9 T2-8 T2-9 T2-13 Kraana positsioon Monteerimise suund Kraana tõsteraadius Sissepääs hoone alale igal PÄEVAL TARNITAKSE OBJEKTILE ÜHE HAARDEALA ELEMENDID. ESIMENE AUTO OBJEKTIL KELL TEISE AUTO SAABUMISE VAJADUS VÕIB MUUTUDA. TÄPSUSTATAKSE ENNE KELL auto kell auto kell auto kell auto kell auto kell auto kell auto kell auto kell auto kell auto kell ' 23 S1-6 S1-6 S1-6 S1-10 S1-10 AF1-7 AF1-1 AF1-4 S1-10 PF1-5 PF1-3 HAARDEALA 8 PF1-5 AF1-9 AF1-1 AF1-7 AF1-1 AF1-4 PF1-3 T2-2 S2-16 S2-16 S2-23 S2-17 AF2-10 PF2-1 KR1-1 Sõlm A KR1-1 KR1-1 HAARDEALA 3 KR1-1 PF2-2 KR1-1 AF2-7 S2-28 S2-28 S2-9 S2-9 S1-26 T ' 24 24' 25 25' S1-8 S1-7 S1-6 S1-6 S1-6 S1-6 S1-10 AF1-1 AF1-1 AF1-1 AF1-1 AF1-1 KR1-3 PF1-3 PF1-3 HAARDEALA AF1-6 AF1-1 AF1-4 7 S1-11 S1-10 S1-10 S1-12 AF1-9 AF1-7 S1-10 AF1-9 AF1-10 AF1-2 PF1-5 PF1-5 PF1-6 KR1-4 PF1-1 AF1-4 AF1-4 T2-4 T2-2 T2-3 S2-15 S2-17 S2-23 S2-16 S2-16 S2-23 S2-17 S2-25 S2-14 AF2-10 AF2-11 Sõlm C PF2-1 KR1-1 AF2-14 AF2-4 S2-13 S2-22 S2-19 AF2-12 S2-12 AF2-12 AF2-12 AF2-12 AF2-12 AF2-13 AF2-4 AF2-13 AF2-21 S2-12 S2-19 S2-21 S2-19 S2-21 S2-12 KR1-1 HAARDEALA 2 S2-12 S2-12 S2-19 AF2-22 AF2-12 KR1-1 S2-12 S2-21 AF2-4 AF2-12 S2-12 AF2-13 AF2-12 S2-12 S2-19 S2-21 AF2-12 AF2-12 AF2-12 AF2-12 HAARDEALA 1 KR1-1 AF2-4 AF2-13 AF2-4 AF2-13 S2-12 S2-12 S2-12 S2-19 S2-21 S2-19 PF2-6 KR1-1 S2-12 S2-19 AF2-15 AF2-7 AF2-8 S2-28 S2-28 S2-9 S2-10 S2-32 S2-38 S2-20 T2-5 T2-8 T2-12 Monteerimise algus 1.auto kell auto kell auto kell auto kell auto kell auto kell auto kell auto kell A B C D D1 D2 F F1 F2 H H1 H2 J1 J1 J2 L L1 L2 N KRAANA TÕSTEGRAAFIK Sõlm A Lõige 1-1 Sõlm B Sõlm C Märkused: 1. Peaferm 2. Abiferm 3. R/B post 4. 4 polti M16 8*M16x70 ISO *M20x50 ISO *M20x70 ISO *M20x65 ISO 4014 Peafermi kõrgus Abifermi toetuspunkt Lõputöö Raudbetoon post Koostas Juhendas: Kert Toost Aivars Alt Joonise nimetus Terasfermide monteerimise tehnoloogiakaart Joonise nr 3 Töö nr 1 Õpperühm: HE-82 TALLINN Skaala Leht: 3 Lehti: 4

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Jooniste nimekiri Joonise nr A1624_EP_AR-0-01 A1624_EP_AR-4-01 A1624_EP_AR-4-02 A1624_EP_AR-4-03 A1624_EP_AR-4-04 A1624_EP_AR-5-01 A1624_EP_AR-5-02 A1

Jooniste nimekiri Joonise nr A1624_EP_AR-0-01 A1624_EP_AR-4-01 A1624_EP_AR-4-02 A1624_EP_AR-4-03 A1624_EP_AR-4-04 A1624_EP_AR-5-01 A1624_EP_AR-5-02 A1 Jooniste nimekiri Joonise nr 6_EP_R-0-0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-7-0 6_EP_R-7-0 Joonise

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Rainer Reinberk LAOHOONE EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMINE LÕPUTÖÖ Tallinn 2016

Rainer Reinberk LAOHOONE EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMINE LÕPUTÖÖ Tallinn 2016 Rainer Reinberk LAOHOONE EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMINE LÕPUTÖÖ Tallinn 2016 Rainer Reinberk LAOHOONE EHITUSTÖÖDE ORGANISEERIMINE LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Hoonete ehituse eriala Tallinn 2016 Mina, Rainer

Rohkem

DELTA kihtplastikuga kaetud kasvuhoone 2,2 м 2,5 м 2,2 м Tehniline leht lk. 2-5 Paigaldusjuhend lk ET

DELTA kihtplastikuga kaetud kasvuhoone 2,2 м 2,5 м 2,2 м Tehniline leht lk. 2-5 Paigaldusjuhend lk ET DELTA kihtplastikuga kaetud kasvuhoone 2,2 м 2,5 м 2,2 м Tehniline leht lk. 2-5 Paigaldusjuhend lk. 6-20 ET TEHNILINE LEHT/KASVUHOONE «DELTA»! Kasvuhoone paigaldamisel ja kasutamisel pidage rangelt kinni

Rohkem

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m Esitatud.. a. 1 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide tmisel ehitise kasutamise otstarbe tmisel ehitise osalisel kasutamisel ehitise osalisel lammutamisel

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim]

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim] PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ARHITEKTUURSED TEHNILISED LAHENDUSED Andrus Taliaru ANMERI OÜ tel51 35 565 e-mail: anmeri@anmeri.ee Me jueitahasellistvälimustmajale? PROJEKTEERIMINE JA TEHNILINE KONSULTANT

Rohkem

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc 10 Vundamentide tugevdamine. 1. Vundamentide tugevdamise põhjused 2. Tugevdamisega seotud uuringud 3. Tugevdusmeetodid 3.1 Vundamendi süvendamine 3.2 Talla laiendamine 3.3 Koormuse ülekanne vaiadele 3.4

Rohkem

Kellele: Ettevõte: Telefon/GSM: E-post: Hinnapakkumine Majakomplekt: Maja 1 Koostatud 01/01/2014, kehtiv 60 päeva. Käesolev hinnapakkumine on

Kellele: Ettevõte: Telefon/GSM: E-post: Hinnapakkumine Majakomplekt: Maja 1 Koostatud 01/01/2014, kehtiv 60 päeva. Käesolev hinnapakkumine on Kellele: Ettevõte: Telefon/GSM: E-post: Hinnapakkumine 2014-001 Majakomplekt: Maja 1 Koostatud 01/01/2014, kehtiv 60 päeva. Käesolev hinnapakkumine on koostatud kliendi poolt 01.01.2014 saadetud arhitektuursete

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Tõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava

Tõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tavalise või madala lävepakuga. Soovitav on ukse tellimise ajal käiguukse vajadus ning ning lävepaku

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Microsoft Word - Suure thermori pass2.doc

Microsoft Word - Suure thermori pass2.doc PAIGALDAMINE KASUTAMINE HOOLDUS SUUREMAHULISED 500-3000 L VEEBOILERID Need on sukel-ja keraamilise küttekehaga elektrilised veesoojendid. Võimalikud on variandid kus täiendavalt küttekehale on ka kesküttesüsteemiga

Rohkem

AE_3

AE_3 EELPROJEKT ASUKOHASKEEM AS-4-0 Joonis AS-0 R00 Ol. olev. tuletõrjevee hüdrant Ol. olev. tuletõrjevee hüdrant TINGMÄRGID REKONSTRUEERITAV HOONE R00 B. Musta A. Altküla R. Varul 30.0.03 MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

KM Kodumaja presentatsioon Ver 6 (4)

KM Kodumaja presentatsioon Ver 6 (4) Me ehitame tulevikku Kodumaja www.kodumaja.ee 2017 1 Mida tähendab Kodumaja? Kodumaja kaubamärgi nimetus - ettevõtete grupp, kes tegutsevad Kodumaja kaubamärgi all sageli kasutatakse mõistet Kodumaja ka

Rohkem

KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M "KERTTU" 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31

KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M KERTTU 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31 KAARKASVUHOONE POLÜKARBONAADIGA 3X4M "KERTTU" 2,1m 3,0m min 4m Tehniline pass lk 2-9 Koostejuhend lk 10-31 TEHNILINE PASS/KASVUHOONE KERTTU! Kasvuhoone KERTTU kokkupanekul ja kasutamisel tuleb rangelt

Rohkem

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

Gyproc [Compatibility Mode]

Gyproc [Compatibility Mode] Gyproc Ardo Aolaid Saint-Gobain Ehitustooted AS 1 1. Roller Coating tehnoloogia 2. Gyproc 4 PRO 3. GypSteel teraskarkassid 4. AquaBead nurgakaitse 5. Gyproc tuuletõkked ja fassaadilahendused 6. Joonised

Rohkem

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE 6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC

Rohkem

Kodumajatehase AS

Kodumajatehase AS Me ehitame tulevikku Kodumaja www.kodumaja.ee 2015 1 Mida tähendab Kodumaja? Kodumaja kaubamärgi nimetus - ettevõtete grupp, kes tegutsevad Kodumaja kaubamärgi all sageli kasutatakse mõistet Kodumaja ka

Rohkem

Microsoft Word - Lisa_7_4_modelleerimisulatus_KVJ_VKSpr_mudeli_andmesisu_veebr_2015

Microsoft Word - Lisa_7_4_modelleerimisulatus_KVJ_VKSpr_mudeli_andmesisu_veebr_2015 Avade ruumivaruobjektid Õige asukoht. Mõõdud, projekteerimisala, abs. kõrgus. Läbiviigud Õige asukoht ja toode. Torude materjal ja mõõdud, abs. kõrgus. Tarkvara välised nn "enda poolt modelleeritud 3D-objektid"

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

MÄEKÜNKA TEE 8

MÄEKÜNKA TEE 8 , PAIDE MUUSIKA- JA TEATRIMAJA, Pärnu 3, Paide 1 RUUMI NUMBER PLAANIL 2 RUUMI NIMETUS PLAANIL 3 RUUMI PINDALA, ÜHTLASI RUUMI PÕRANDAKATTE JA LAE VIIMISTLUSE MAHT M² tes 4 RUUMI LAE VIIMISTLUS, MATERJAL

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Microsoft Word - Platin mahuti paigaldusjuhend.doc

Microsoft Word - Platin mahuti paigaldusjuhend.doc Mahuti PLATIN paigaldusjuhend Puhastid OÜ www.puhastid.ee +37253225822 1. Üldinformatsioon 1.1 Turvalisus Kogu töö käigus tuleb järgida BGV C22 kooskõlas olevaid asjakohaseid õnnetusjuhtumite vältimise

Rohkem

Ekspertiis ja Projekt OÜ MTR NR EEP003111, EEO003329, EPE000948, EEK Muinsuskaitse tegevusluba nr. EMU Töö nr: 15014P Tellija: OÜ Kauss Ar

Ekspertiis ja Projekt OÜ MTR NR EEP003111, EEO003329, EPE000948, EEK Muinsuskaitse tegevusluba nr. EMU Töö nr: 15014P Tellija: OÜ Kauss Ar Ekspertiis ja Projekt OÜ MTR NR EEP003111, EEO003329, EPE000948, EEK001088 Muinsuskaitse tegevusluba nr. EMU000042 Töö nr: 15014P Tellija: OÜ Kauss Arhitektuur Registrikood 11052342 Niine 11, Tallinna

Rohkem

4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12

4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12 4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, 200...89 STORACELL SK 120-5ZB, SK 160-5ZB, SK 200-5ZB...90 STORACELL SK 300-5ZB,

Rohkem

KORIKS-FIIBER Hinnakiri 2016 E-post: Tel:

KORIKS-FIIBER Hinnakiri 2016 E-post: Tel: KORIKS-FIIBER Hinnakiri 2016 E-post: info@koriks.ee Tel: +372 659 6442 www.koriks.ee KLAASPLASTIST KÜMBLUSTÜNNID Klaasplastist kümblustünnid on hügieenilised ning neid on väga lihtne puhastada ja hooldada.

Rohkem

(Microsoft Word - A1_2014_01_E_seletuskiri_ P\365ltsamaa Konsum.doc)

(Microsoft Word - A1_2014_01_E_seletuskiri_ P\365ltsamaa Konsum.doc) 1 Tellija: Põltsamaa Majandusühistu, äriregistri kood 10136344 Projekteeritava hoone asukoht: lähiaadress Kesk tn 5 (kinnistu nr 2083535/20835) Katastriüksused: 61701:006:0021 J. Kuperjanovi tn 2A; 61701:006:0240

Rohkem

laoriiulida1.ai

laoriiulida1.ai LAORIIULID LAORIIULID KAUBAALUSTE RIIULID , arhiiviriiulid - Lk.3 Liikuvad arhiiviriiulid - Lk.5 Laiad laoriiulid - Lk.11 Kaubaaluste riiulid - Lk.13 Drive-in riiulid - Lk.14 Konsool- ehk harudega riiulid

Rohkem

Majandus- ja taristuministri 19. juuni a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste

Majandus- ja taristuministri 19. juuni a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste Majandus- ja taristuministri 19. juuni 2015. a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord Lisa 7 Esitatud.. a. 1 KASUTUSTEATIS

Rohkem

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

Terrassilaud.Viimistletud terrassilaud. Tellimine, Transport, Ladustamine, Paigaldus, Hooldus JUHEND Tellimine Puuliigi valik

Terrassilaud.Viimistletud terrassilaud. Tellimine, Transport, Ladustamine, Paigaldus, Hooldus JUHEND Tellimine Puuliigi valik 29.01.2018 1. Tellimine.... 2 1.1. Puuliigi valik... 2 1.2. Viimistletud terrassilauad. Erinevad võimalikud töötlused... 2 2. Transport ja ladustamine.... 3 2.1. Transport.... 3 2.2. Ladustamine.... 3

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

untitled

untitled et Raketise eksperdid. Kaarraketis Framax Xlife Raamraketis Framax Xlife Informatsioon kasutajale Instruktsioon paigaldamiseks ja kasutamiseks 9727-0-01 Sissejuhatus tus Sissejuha- by Doka Industrie GmbH,

Rohkem

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings Hoonete õhuleke ja selle mõõtmine Click to edit Master title style Endrik Arumägi Targo Kalamees Teadmistepõhine ehitus 26.04.2018 Piirdetarindite õhulekked Iseloomustavad suurused õhuvahetuvuskordsus

Rohkem

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei DUŠINURK MILDA PAIGALDUSJUHEND 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

28 29

28 29 28 29 CARGO TIPPER KÕRGE VÕIMEKUS MADAL RASKUSKESE Iga BJT haagis on konstrueeritud ühte eesmärki silmas pidades - pakkuda teile parimat. Haagised on valmistatud vastavalt klientide tagasisidele, lähtudes

Rohkem

Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN Suitsu ja kuumust eemaldavate v

Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN Suitsu ja kuumust eemaldavate v Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN 12101-2 Suitsu ja kuumust eemaldavate ventilatsioonisüsteemide ehk suitsueemaldusluukide eesmärk

Rohkem

Väljaandja: Majandus- ja taristuminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehti

Väljaandja: Majandus- ja taristuminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehti Väljaandja: Majandus- ja taristuminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 10.10.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2015 Avaldamismärge: RT I, 07.10.2014,

Rohkem

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1 Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides 1 Välialaküte PAIGALDATAV ALA ERIVÕIMSUS (W/m2) PARKLAD 300 SÕIDUTEED 300 KÕNNITEED 300 VÄLISTREPID (ISOLEERITUD) 300 LAADIMISPLATVORMID

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Slide 1

Slide 1 PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria

Rohkem

TERASTORUD JA ELLIPSIKUJULISED TERASTORUD HelCor PipeArch

TERASTORUD JA ELLIPSIKUJULISED TERASTORUD HelCor PipeArch TERASTORUD JA ELLIPSIKUJULISED TERASTORUD HelCor PipeArch HelCor TERASTORUD HelCor PA torud on sobilikud kasutamaks kõikide tee klasside ja raudtee (kuni V=200km/h) rajatistena, vastavalt Euroopa standardile

Rohkem

TOOTEKATALOOG MAIN OFFICE IN TALINN, ESTONIA Liivalao 11, Tallinn Müügijuht E-post: i

TOOTEKATALOOG   MAIN OFFICE IN TALINN, ESTONIA Liivalao 11, Tallinn Müügijuht E-post: i TOOTEKATALOOG MAIN OFFICE IN TALINN, ESTONIA paneelid ja ehitustarvikud TOOTEKATALOOGI SISUKORD Poltherma Seina sandwich paneel PUR / PIR ThermaStyle PRO seina sandwich paneel ThermaDeck PRO katuse sandwich

Rohkem

Tehniline tooteinformatsioon looduslik soojustus tervislik elu AKTIIVVILT absorbeerib õhus leiduvaid kahjulikke aineid, nt formaldehüüdi 100% lambavil

Tehniline tooteinformatsioon looduslik soojustus tervislik elu AKTIIVVILT absorbeerib õhus leiduvaid kahjulikke aineid, nt formaldehüüdi 100% lambavil AKTIIVVILT absorbeerib õhus leiduvaid kahjulikke aineid, nt formaldehüüdi 100% lambavillast soojustusvill rullis tihedalt nõeltöödeldud lambavillavilt 55 kg/m³ heli summutav Ripplagede soojustamine. Ripplagede

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

Itella Estonia OÜ Uuendatud EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed

Itella Estonia OÜ Uuendatud EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed Itella Estonia OÜ Uuendatud 05.06.2019 EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed kaalud ja mõõdud Min. kaal 100 g Maks. kaal 35 kg

Rohkem

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne

Microsoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine

Rohkem

Microsoft Word - Raudhobu eestikeelne tootekataloog.doc

Microsoft Word - Raudhobu eestikeelne tootekataloog.doc RAUDHOBU Produktinformation Tootekataloog 2008 Utgåva 1 Nr. 2 2008 1 IH 2055 Std. 5,5 Hj. Art. Nr. 968 74 35-5,5 hj võimsusega Honda 4 takti mootor. Juhtimine käepidemelt käepidemel gaas ja pidur. Edasi

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

BIO MOBITEK SOOJA TOOTMISLAHENDUSED BIO SOOJUS TEHNOLOOGIA BMT PowerCont KW

BIO MOBITEK SOOJA TOOTMISLAHENDUSED BIO SOOJUS TEHNOLOOGIA BMT PowerCont KW BIO MOBITEK SOOJA TOOTMISLAHENDUSED BIO SOOJUS TEHNOLOOGIA BMT PowerCont 150 999 KW www.biomobitek.com BMT PowerCont SÜSTEEMI KOMPONENDID Korsten Suitsugaaside imur Katel BMT Power seeria 150 999 kw Kütuseladu

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

MAHUTITE HINNAKIRI 2STORE TRANSPORDIMAHUTID (mahutitel on ADR luba ja CE sertifikaat) 01-FUEL 01-FUEL12 02-POWER 2STORE 420L HDPE mahuti diiselkütuste

MAHUTITE HINNAKIRI 2STORE TRANSPORDIMAHUTID (mahutitel on ADR luba ja CE sertifikaat) 01-FUEL 01-FUEL12 02-POWER 2STORE 420L HDPE mahuti diiselkütuste 2STORE TRANSPORDIMAHUTID (mahutitel on ADR luba ja CE sertifikaat) 01-FUEL 01-FUEL12 02-POWER 2STORE 420L HDPE mahuti diiselkütustele ja õlidele mis on mõeldud masinatele ja agregaatidele millel on oma

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc)

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc) Kinnitan:.. J.Nikitin Kooli direktor 06.02.2018.a HANKIJA: SILLAMÄE KANNUKA KOOL Ремонт противопожарных дверей в здании школы Sillamäe Kannuka Kool,Geologia tn 13. HANKEDOKUMENDID EHITUSTÖÖD 1 SISUKORD

Rohkem

EFEXON LIUGUKSED 2015 €URO.xls

EFEXON LIUGUKSED 2015 €URO.xls Aleco (profiili laius 35mm) Dekoratiiv klaas (13.70 FIANDRA MATT) Deco klaas (0230 deco, vt.kataloogist mõõte!) Deco kujundklaas (Deco16, Deco39) Melamiinpaneel LUX grupp 400600 601800 AS,BG,SG,BW AS,BG,SG,BW

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018 OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes

Rohkem

Slide 1

Slide 1 KOV-dele suunatud meetmed Lauri Suu 15.04.2016 Rekonstrueerimise toetus Struktuurivahenditest perioodiks 2014-2020 planeeritud 102 mln Taotleja - enne 1993 ehitatud elamus moodustatud korteriühistu (vähemalt

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

Ecophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on

Ecophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on Ecophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on vajalik. Sobib kuiva keskkonda. Kasutuskoha näited:

Rohkem

EHITUSPROJEKTI TULEOHUTUSOSA Juhend Aprill 2018

EHITUSPROJEKTI TULEOHUTUSOSA Juhend Aprill 2018 EHITUSPROJEKTI TULEOHUTUSOSA Juhend Aprill 2018 SISSEJUHATUS Ehitusseadustiku 13 lg 3 alusel on majandus-ja taristuminister kehtestanud nõuded ehitusprojektile. Ehitusprojekti koostamisel tuleb täita majandus-

Rohkem

(9) Dmitri Tiško, Marko Ründva Finnlog OÜ Keemia 4, Tallinn Tellija: Finnlog OÜ Tellimus: Kontaktisik: Raigo Salong PROJ

(9) Dmitri Tiško, Marko Ründva Finnlog OÜ Keemia 4, Tallinn Tellija: Finnlog OÜ Tellimus: Kontaktisik: Raigo Salong PROJ 154166-1 1(9) Dmitri Tiško, Marko Ründva 8.1.2016 Finnlog OÜ Keemia 4, Tallinn Tellija: Finnlog OÜ Tellimus: 27.11.2015 Kontaktisik: Raigo Salong PROJEKTEERITUD PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDE AKUSTILINE HINNANG

Rohkem

RIISIKA 8 REKONSTRUEERIMISPROJEKT

RIISIKA 8 REKONSTRUEERIMISPROJEKT Krundi sisepääs Ol. olev tuletõrje veevõtu koht Riisika 9, Rae vald, Patika küla Ol. olev tuletõrje veevõtu koht Riisika 9, Rae vald, Patika küla Ol. olev tuletõrje veevõtu koht Riisika, Rae vald, Patika

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

EVS_812_8_2011_et.pdf

EVS_812_8_2011_et.pdf EESTI STANDARD EHITISTE TULEOHUTUS Osa 8: Kõrghoonete tuleohutus Fire safety constructions Part 8 Fire safety high-rise buildings EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard: on koostatud esmakordselt,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca

Rohkem

C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID

C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID TÕHUSAKS JA ÜHTLASEKS VILJA KUIVATAMISEKS Mepu kõrgtehnoloogilised, pideva vooluga, sooja õhuga kuivatid kuivatavad vilja õrnalt,

Rohkem

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse  MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

7. AESPA ERAMU VENTILATSIOONI SELETUSKIRI 1.1 Üldosa Objekt, ehitusmaht Käesoleva projektiga on antud Aespa küla, Kohila vallas asuva eramu vent

7. AESPA ERAMU VENTILATSIOONI SELETUSKIRI 1.1 Üldosa Objekt, ehitusmaht Käesoleva projektiga on antud Aespa küla, Kohila vallas asuva eramu vent 7. AESPA ERAMU VENTILATSIOONI SELETUSKIRI 1.1 Üldosa 1.1.1 Objekt, ehitusmaht Käesoleva projektiga on antud Aespa küla, Kohila vallas asuva eramu ventilatsioonisüsteemide lahendus põhiprojekti mahus. 1.1.2

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus

Tartu Kutsehariduskeskus Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja Puiduosakond Kaidar Kenk STAŽEERIMINE ETTEVÕTTES PVH EHITUS ARUANNE Juhendaja Reio Treier Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus... 4 I peatükk... 6 SILS- tehnoloogia tutvustus...

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

ins_selftec_est_1104_CC.cdr

ins_selftec_est_1104_CC.cdr E ELEKTRA SelfTec külmumisvastane süsteem ELEKTRA isereguleeruvad küttekaablid: kaablitel on Poola Elektriinseneride Ühingu B-ohutuskategooria märgistus kaablid toodetakse vastavalt ISO 9001 kvaliteedikinnituse

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

VRB 2, VRB 3

VRB 2, VRB 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 6) VR - tee ventiil, sise- ja väliskeere 3-tee ventiil, sise- ja väliskeere Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehaaniline snepperühendus täiturmootoriga

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Seletuskiri 1. Detailplaneeringu lähtematerjalid. Detailplaneeringu lähtematerjalideks on: 1) Haapsalu Linnavalitsuse korraldus 27.01.2016 nr 52 detailplaneeringu algatamise kohta. 2) Lähteseisukohad koos

Rohkem

Microsoft Word - HOTSEC kasutusjuhend v1.900.docx

Microsoft Word - HOTSEC kasutusjuhend v1.900.docx HOTSEC Tarkvara kasutusjuhend v. 1.9 1 Sisukord Käivitamine:... 3 Programmi kasutamine... 4 Kasutajate lisamine ja eemaldamine:... 6 Jooksev logi:... 9 Häired:... 9 2 HOTSEC põhioperatsioonide kirjeldus

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

HWU_AccountingAdvanced_October2006_EST

HWU_AccountingAdvanced_October2006_EST 10. Kulude periodiseerimine Simulatsioone (vt pt 5) kasutatakse ka juhul, kui soovitakse mõnd saadud ostuarvet pikemas perioodis kulusse kanda (nt rendiarve terve aasta kohta). Selleks tuleb koostada erinevad

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad koos AMV(E) 335, AMV(E) 435 ja AMV(E) 438 SU täiturmootoritega.

Rohkem