SÜG-Press 565

Väljavõte

1 6. märts Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - Number 565 KOLMAPÄEVAST LAUPÄEVANI K Algklasside tüdrukutepäev rekordid Juhtkonna koosolek Ainekomisjoni esimeeste koosolek N Põhikooli mälumängu III voor R Matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoor 4.-6.kl Inglise keele olümpiaad Tartus XXII üleriigiline vokaalansamblite konkurss Jõgeval L / 12

2 aastaste maleturniir Bioloogia olümpiaadi lõppvoor gümnaasiumile XXII üleriigiline vokaalansamblite konkurss Jõgeval MK Sisekergejõustik D- kl Kuressaare SH P Bioloogia olümpiaadi lõppvoor gümnaasiumile E PK Klassivanemate koosolek G Klassivanemate koosolek Direktsiooni koosolek T Erasmus+ projekt ( ) Õpilasesinduse koosolek K Füüsika olümpiaadi lõppvoor Õigekirja- ja kirjatehnikavõistlused algklassidele Võõrkeelte ainekomisjoni koosolek N Erasmus+ projekt ( ) Füüsika olümpiaadi lõppvoor Känguru võistlus Väärikate Ülikool Ö-Ülikool R Emakeeleolümpiaadi lõppvoor MK Võrkpall kl T, P spordihoones L Emakeeleolümpiaadi lõppvoor PEDAGOOGILISED KÕNELUSED K Rita Ilves. Miniteatripäevade künnisel N Direktsiooni info R Liina Truu. Taas Tartust E Viljar Aro T Mari Ausmees. Üleriigilisest vokaalansamblite konkursist K Ljuba Paju. Teeme lauamänge 2 / 12

3 N Direktsiooni info R Reet Lulla, Liis Ojasaar. Inglise keele lõppvoorust TÄNU TEGIJALE! Diana Õun, Triin Vallsalu, Arne Loorpuu suurepäraselt õnnestunud EV 100 nädala korraldamise eest. Grete Milpak, Stella Stepanov, Roosmarii Sarapuu, Liisa Õunpuu, Uku Pokk, Uku Pärtel Rand, Eliis Raaper, Gertrud Leiten, Karl Lember, Alo Benno imelise Talveballi läbiviimise eest. Tõnis Antonov, Martin Vesberg, Artur Fredrik Alpstal, Carlos Liiv, Sirje Kreisman, õpilasesindus ja kõik osalejad toreda video Sada ilusat eestikeelset sõna valmimise eest. Emakeele ja ajaloo ainekomisjon, kõik esinejad ja nende juhendajad ladusalt kulgenud EV 100 aktuste korraldamise eest. Merle Prii, Indrek Peil, Irena Sink, kõik asjaga seotud õpetajad ja õpilased toreda luulekogumiku 100 luuletust Eestile valmimise eest. Aado Haandi, Mia Rand, Sirje Kreisman, Indrek Peil ja kõik abituriendid aktsioon 100. lend, 100 soovi 100 saarlasel. Triin Vallsalu ja kõik tantsinud õpetajad väljakutse "Eesti tantsib" balletitantsu eest. Marliin Haamer ja kogu söökla personal maitsva ja isamaaliselt meeleoluka menüü eest. Iivi Jakobson ja Meeli Ool toreda raamatunäituse koostamise eest. Katrin Rosin, Margit Mägi, Marika Mets, Viire Pors, Irena Sink, Marina Mäetalu, Kersti Truverk, Kaie Raud sisespordinädala kahe vooru läbiviimise eest. ÕNNITLEME! Iiv Aavik 12.b ja Roosmarii Sarapuu 10.b Talveballi kuningas ja kuninganna. Karmen-Kelsi Kruut 9.b maakonna naiste minijalgpalli meistrivõistluste 3. koht Lümanda Sauruste koosseisus. Mari Tiitson 12.b Saaremaa meistrivõistlustel õhkrelvadest laskmises 60 lasku õhkpüssist 3. koht. KAS INIMENE ON OMA HARJUMUSTE ORI? Noormees kosis naise, kes oli väga hea kokk. Mees sõi ja kiitis, aga pani varsti tähele, et enne 3 / 12

4 ahju panemist lõikab naine alati liha küljest ära 10-sentimeetrise tüki. Mees küsis ja sai teada, et nii tegi seda juba abikaasa ema. Ema aga ütles, et tema tegi seda oma ema eeskujul. Päriti siis vanaemalt, kes vastas: Mul olid kodus väga väikesed ahi ja pann, kuhu kogu liha ei mahtunud ja nii pidin alati tüki küljest lõikama. Kuskilt nad tulevad need meie harjumused enamasti ikka lapsepõlvest ning pikaajalise ja sageli teadvustamata harjutamise tulemusena. Sest nii on ikka olnud või nii on ikka tehtud need on meie kõnekäänud... Alguses oleme meie need, kes oma harjumusi kujundavad, kuid hiljem kujundavad harjumused meid. Sean Covey lahkab oma raamatus Väga efektiivse teismelise 7 harjumust seda teemat ülipõhjalikult. Harjumused on ju meie korduvtegevused, mis toimuvad automaatselt. On väga hea, kui need on head e kui oleme harjunud hommikuti ujuma ja õhtul suusatama või kõike planeerima või olema tolerantsed teiste suhtes. Samas on väga halb, kui oleme harjunud kõiges negatiivset nägema või end alaväärsena tundma või kõiges teisi süüdistama. Osad harjumused on ka neutraalsed või lihtsalt isikupärased vannis laulmine või magustoidu järel taas soolase söömine või lehe lugemine tagant ettepoole või liha küljest tüki lõikamine enne ahju panemist. Harjumused teevadki meid selleks, kes me oleme head teevad paremaks ja halvad kehvemaks ning neutraalsed huvitavaks. Võta endale üks pooltund ja revideeri oma harjumusi. Leia paar-kolm sellist, millest tahaksid lahti saada ei viitsi kodutöid teha, ei viitsi hommikul õigel ajal tõusta, süüdistan kõiges teisi... Mõtle ja tee plaan muutusteks ning katsu uut moodi elada kaks-kolm kuud. Vean kihla, et oled endaga ülimalt rahul. Aga kas ikka suudad, kui oled ori? Enese muutmiseks ja uue mina tärkamiseks päikest soovides Viljar Aro, koolijuht LINGVISTIKAOLÜMPIAADI EELVOORU TULEMUSED 10. veebruaril toimus lingvistikaolümpiaadi eelvoor, kust piirkondlikult võtsid osa vaid meie kooli õpilased. Pingerida pannakse paika üle-eestiliselt ning selle tulemusena oodatakse aprilli lõpus Tartusse Annemai Seppa 11.AB ja Karl Viiki 12.C klassist. Klassiti jagunesid tulemused järgmiselt: 8.klass 1. Voldemar Kirss 2. Ekke Jaak Valge 3. Martin Vesberg 4 / 12

5 9.klass 1. Kalev Kaasik 2. Vootele Mets 10. klass 1. Iris Kirs 11. klass 1. Annemai Sepp 2. Katrin Kurvits 12. klass 1. Karl Viik 2. Emilia Rozenkron 3. Brita Laht Aitäh osavõtjatele ja õnne võitjatele! Merle Prii TUNNI KUTSUNGID kuni 8. märtsini nö NAISTE-ERI 1. George Baker Roosiaia kuninganna, laulab Anne Veski. Roosiaia kuninganna autoriks on tuntud Hollandi hitimeister George Baker, pärisnimega Johannes (Hans) Bouwens. 2. John Lennon ( ) Lady Madonna, laulab Jaak Joala ( ) 3. Ludvig van Beethoven Für Elise aasta kevadel armub Beethoven oma 18-aastasesse õpilasse, mõisniku tütresse Theresesse. Aasta hiljem saadab ta vanale sõbrale Franz Gerhard Wegelerile kirja, kus palub saata abiellumiseks vajaliku ristimistunnistuse. Kuid Therese polnud abieluga nõus, põhjuseks 40-aastase helilooja vanus, kurtus ja ebakindel materiaalne seisund. Kuigi Beethoveni jaoks oleks abielu pealiskaudse loomusega kergemeelse naisega kujunenud pigem õnnetuks, põhjustas Therese eitav vastus Beethovenile kannatusi. Samale naisele on Beethoven lisaks antud teosele pühandanud ka ühe oma klaverisonaatidest. 4. Tüdruk Ipanemast. Esitab Lenna Kuurma. 5. Ka-ka-ka-Kati, esitab Saaremaa Ühisgümnaasiumi poistekoor Kratid. Tore rahavalik lauluke, mida laulab kokutaja Endel Pärn Boni laul (Ilma naisteta on kurb maailm Kalmani operetist Silva ). Kuulsaks on saanud endel Pärna ( ) lause: Laulja ei ole ma kunagi olnud, aga kahe noodiga olen kogu pere ära toitnud. 7. Valentina Klaara Kotter ( ) oli eesti laulja. 8. Arvo Pärt Für Alina (Aliinale). Just klaveripalast Aliinale sai aastal alguse tintinnabuli-muusika. See on lühim ja lihtsaim selles stiilis teos. Pärdi keskuse maja Laulasmaal kannab nime Aliina nimi, mis Pärdi muusika kontekstis tähistab sümbolina uusi algusi. 5 / 12

6 TUNNI KUTSUNGID alates 9. märtsist TEATRIKUU NB! Muusika plaadilt EESTI TEATRI LAULUD (Tallinna Linnateater) 1. KOOLI HÜMN 2. Juhan Simm Ajakirjanike laul Laulavad Indrek Ojari, Andero Ermel ja Mart Toome. Laul laulumängust Kosjasõit (libretto A.Kitzberg). Esietendus 1915.a. Vanemuises. 3. Boris Kõrver Kerjuse laul. Laulab Mart Toome. Laul operetist Ainult unistus. Esietendus a. Vanemuises. Kerjuse rollis legendaarne Helend Peep. 4. Valter Ojakäär Nuhkide laul. Laulab Indrek Ojari jt. Laul ooperist Kuningal on külm (Tammasaare näidendi järgi). Esietendus 1967.a. Vanemuises. 5. Mareti ja Miina kuplee. Laulavad Argo Aadli ja Mart Toome. Näidendist Maret ja Miina ehk Kosjakased. Näidendi autor Lydia Koidula. Esietendus 1970.a. Vanemuises. 6. Raimond Valgre (sõnad Debora Vaarandi) Ta keerutab, lennutab... Laulab Argo Aadli. Algversioon laulust Saaremaa valss (1949). Dokumentaalnäidendist Valge tee kutse, mis esietendus 1985.a. Noorsooteatris. Peaosas Sulev Luik. 7. Tõnis Mägi Romanss. Laulab Hele Kõre. Laul lavastusest Kolm õde (näidendi autor A.Tšehhov). Esietendus a. Draamateatris. 8. Margo Kõlar Üksildus. Laulavad Hele Kõre, Evelin Pang, Andero Ermel, Mart Toome ja Indrek Ojari. Laul vabaõhulavastusest Musketärid kakskümmend aastat hiljem (A. Dumas romaani järgi). Esietendus 2001.a. Tallinna Linnateatris. Mari Ausmees, muusikaõpetaja EV 100 nädal Saaremaa Ühisgümnaasiumis veebruarini oli koolimaja täis erinevaid ettevõtmisi, mis kõik olid seotud Eesti Vabariigi sajanda juubeli tähistamisega. Põnev ja pidulik nädal oli. Sellel nädalal said õpilased end proovile panna erinevates sajaga seotud väljakutsetes. Esmaspäeval oli vaja suurest nööbihunnikust võimalikult kiiresti välja lugeda 100 sinist, musta või valget nööpi, kolmapäeval võisteldi 100 sekundi äraarvamises, neljapäeval oli vaja kaalule panna 100 g komme. Kommidega oli seotud ka üks õpetaja Arne Loorpuu poolt korraldatud ettevõtmine. Nimelt oli kõikidel soovijatel võimalus ära arvata, mitu sini-must-valget kommi on kausis. Kõige parema tulemuse pakkus 12.b klassi õpilane Helina Magus, kes kõik need kommid sai endale. Väljakutsetes olid kõige aktiivsemad 7.b, 6.b, 11.c, 10.b, 10.c ja 12.c klasside õpilased. Kiitus ka nendele algklasside õpilastele, kes jõudsid väljakutsetele! Esmaspäeval toimusid kogunemised põhikoolile ja gümnaasiumile ning külalisteks olid Kaitseliidu Saaremaa Maleva esindajad. Kogunemised olid harivad ja üles ehitatud huvitavalt, humoorikalt ning praktilisi näpunäiteid jagades. Sama päeva õhtul olid huvilised oodatud füüsika 6 / 12

7 kabinetti vaatama filmi Nimed marmortahvlil. Teisipäeval kujunes äärmiselt põnevaks võistluseks sinise, musta või valge pusle kokkupanemine. Võistlusel said osaleda gümnaasiumi õpilased. Pealtnäha lihtne ülesanne kujunes päris raskeks. Aega selleks oli ainult 10 minutit ja igas võistkonnas võis olla 3 liiget. Võitjana väljus 10.b klassi 1. võistkond, kes suutis selle ajaga kokku panna 41 tükki. Teist kohta jagasid 11.c ja 10.b 2. võistkond, kellel õnnestus kokku panna 39 tükki. Teisipäeval oli ka EV 100 viktoriin. Neljapäeval oli taaskord aulas kogunemine gümnaasiumi noortele. Külla oli tulnud Riigikogu liige Enn Eesmaa. Õhtul aga toimus teist aastat korraldatav Talveball, mis seekord oli pühendatud EV 100 tähistamisele. Balli korraldajateks olid 10. klassid. Õhtu oli väga suurejooneline. Erinevad esinejad-üllatajad pakkusid meeldivaid elamusi, kaasa sai lüüa vahvates mängudes-võistlustes ja õnneloosis, uhkes fotonurgas said kõik soovijad end jäädvustada. Pilku püüdis ka kaunilt kaetud suupistete laud. Loomulikult ei puudunud peolt tantsimine ning võimsa punkti õhtule pani kooli staadionilt lastud ilutulestik. Peol valiti ka kuningas ja kuninganna Iiv Aavik 12.b klassist ja Roosmarii Sarapuu 10.b klassist. Aitäh kümnendikele, eriti suur tänu aga teile, Grete Milpak, Stella Stepanov, Roosmarii Sarapuu, Liisa Õunpuu, Uku Pokk, Uku Pärtel Rand, Eliis Raaper, Gertrud Leiten, Karl Lember, Alo Benno! Reedel oli koolimaja aktusteks valmis. Aktused olid väga pidulikud, peeti kõnesid, esinesid kooli taidlejad. Aktuste külalisteks olid Urmas Lehtsalu, Mehis Tulk ja Urve Tiidus. Gümnaasiumi aktusel astusid üles ka meie kooli õpetajad, kes võtsid vastu kümnendike poolt esitatud väljakutse tantsida Eesti tantsib aktsiooni raames balletti. Aktusteks oli valmis saanud video 7 / 12

8 100 kaunist sõna Eesti Vabariik 100, lisaks videole ilmus sel nädalal ka luuletuste kogumik SÜG-i õpilaste 100 luuletust meie kalli kodumaa sajandaks sünnipäevaks lend jagas kesklinnas inimestele kaardikesi erinevate ilusate soovidega, mida oli kokku täpselt 100. Laupäeval osales õpilasesindus Kuressaare kesklinnas EV100 tähistamisel. Diana Õun, huvijuht MÄLUMÄNGUDE LAINEL Viimane kuu oli täis erinevaid põnevaid mälumänge. Jaanuari lõpus oli koolis spordimälumäng Bumerang. Mälumängus osales kokku 9 võistkonda klassidest. Esikolmiku moodustasid 11.c, 12.c ja 10.c klassi võistlejad. Põhikooli klassidest oli parim 9.a klassi võistkond, kes üldjärjestuses oli neljas. 11.c klass võitis ka veebruaris toimunud maakondliku Bumerangi mälumängu ja neid ootab ees osalemine piirkondlikus voorus. Võistkonda kuuluvad Mihkel Lõuk, Jass Saarkoppel ja Karl Hendrik Tamkivi. 1.veebruaril said teist korda kokku põhikooli mälumängurid. Pärast teist vooru moodustavad esikolmiku 29 punktiga 8.a klass ning 28 punktiga jagavad teist-kolmandat kohta 9.a ja 9.b klass. Mälumängu kolmas voor on 8. märtsil. Tahaks väga loota, et selles voorus osaleb ka 7.a klassi võistkond, kes ei ole sel aastal veel mälumängust osa võtnud. 15. veebruaril said õpetajatel oma teadmised proovile panna õpetajate mälumängus. Traditsiooniliselt korraldab selle mälumängu õpilasesindus. Seekord viisid mängu läbi Paul-Mark Pihl ja Martin Vesberg. Kokku oli 20 küsimust erinevatest valdkondadest. Mängust võttis osa 18 õpetajat, kes jagati enne võistlustulle asumist nelja võistkonda. Põneva ja tasavägise mängu võitis võistkond Kolmas, kuhu kuulusid Sirje Kreisman, Marju Roberts, Mart Mölder ja Merle Prii. Õpetajate mälumängul osalesid veel Diana Õun, Anu Ausmees, Liis Ojasaar, Mari Ausmees, Henrik Pihl, Anne Teigamägi, Indrek Peil, Ljuba Paju, Anni Väli, Irena Sink, Marek Schapel, Merike Kuldsaar, Kersti Truverk ja Reet Lulla. EV 100 nädalal, 20. veebruaril oli põhikoolil ja gümnaasiumil võimalus oma teadmisi kontrollida Eesti viktoriinil. Viktoriinil oli kokku kummalegi vanuseastmele 40 küsimust ning maksimaalne punktitulemus 100 punkti. Põhikool oli väljas 6 ja gümnaasium 7 võistkonnaga. Vastata tuli küsimustele, mis puudutasid Eestimaa ajalugu, poliitikat, loodust, kultuuri, linnu, erinevaid objekte ja inimesi. Põhikooli võidukasse võistkonda kuulusid Astrid Rei ja Carl- Juhan Meri 8.a klassist ning nende punktisumma oli 83,5. Teise koha viis endaga kaasa 7.b võistkond ning kolmas koht kuulus 8.b klassi võistlejatele. Gümnaasiumis said võidurõõmu tunda Mihkel Lõuk, Karl Hendrik Tamkivi ja Petrik Saks 11.c klassist, kes kogusid mängu lõpuks 84 punkti. Teise koha sai 12.c klassi 1. võistkond ja kolmandaks õnnestus tulla 12.a klassil. Palju õnne võitjatele, suured tänusõnad korraldajatele ning kohtumiseni uutes mälumängudes! 8 / 12

9 Diana Õun, huvijuht ALGKLASSIDE POISTEPÄEV Algklasside lastel algas kolmas trimester poistele mõeldud päevaga. Poisid said tulla kooli just selle riietusega, mis neile meeldis, ja kaasa võtta need mänguasjad, millega kodus meeleldi mängitakse. Päeva oodatuim osa oli rekordite püstitamine kooli aulas. Osales 94 poissi. Iga poiss proovis ühel valitud alal rekordit püstitada. Kohtunikeks olid algklasside õpetajad. Kõik osalejad olid väga vaprad ja täis võistlusindu. Iga rekordiomanik sai auhinnaks uhke tunnistuse. Päeva lõpus ootas kõiki algklasside poisse ees magus üllatus, mille olid küpsetanud sööklatädid. SÜG-i algklasside rekordiomanikud a. on: Mart Pääsukene 4.a hoidis kõige kauem raamatut pea peal (22,17 min) Tomi Henry Lind 2.d riietus kõige kiiremini talveriietesse (15,82 sek) Eron Laak 4.b keeras kõige kiiremini kruvid laua sisse (1.56,71 min) Illimar Kirss 4.b lahendas kõige kiiremini ja õigesti sudokusid (12 min) Aleksander Väin 4.a tegi 30 sekundi jooksul kõige rohkem kätekõverdusi (50 korda) Oskar Püüa 2.a hoidis kõige kauem õhupalli joogikõrrega õhus (9,97 sek) Robert Kivi 4.a pidas kõige kauem vastu hüppenööriga hüppamisel (15,52 sek) Lars Ingmar Virveste 3.b osalejatest kõige pikem poiss (1,62 m) 9 / 12

10 Kert Käsper 3.b tegi topsidest kõige kiiremini valmis püramiidi, lõhkus selle maha ja pani topsid tagasi algasendisse (1.04,95 min) Gert Silenok 2.a hoidis kõige kauem raamatut sirgetel kätel (7,56 min) Sten Erik Mägi 4.b istus kõige kauem seljaga vastu seina (jalad täisnurga alla ja käed ees) 2.32,77 min Kristofer Saar 1.b kirjutas kõige rohkem Eesti linnanimesid 1 minuti jooksul (10 nime) Steven Anto 4.a teritas pliiatsit kõige kiiremini märgini (1.08 min) Karl Peeter Kilumets 4.a põrgatas kõige rohkem korvpalliga (245 korda) Rando Rand 4.a pani kõige kiiremini kokku pusle (24.01,46 min) Tomek Vasemägi 4.b keerutas kõige kauem hularõngast ümber käe (1.55,26 min) Algklasside õpetajad KODUTÜTARDE LÄÄNEMAA LAAGER Neljapäeval, 1.märtsil sättisime meie, SÜG-i rühm ja Aste kodutütarde rühm, ennast teele Läänemaale kodutütarde ja noorkotkaste laagrisse. Meie eesmärgiks oli vaid veeta ühiselt toredat aega koos teiste Läänemaa rühmadega. 10 / 12

11 Hommikul tuli vaheaja kohta varakult tõusta, kuid kõik olid väga vaprad ja autosõidu lõbusamaks tegemiseks kuulati muusikat või jutustati niisama. Laagri asupaika jõudes panime oma kotid paika ja hakkasime koheselt tutvumismänge mängima, alguses oli see keeruline, kuna kellelegi ei jäänud eriti nimed meelde. Mul oli selle mängu juures pisikesest Miast kahju, kuna tema nimi oli kerge ja teda saadeti tihti ringi keskele nimesid arvama. Hiljem me sõime kõhud täis, õppisime mõned metsa kohta käivad põhitõed ja läksime õue. Kuna ilmataat oli meid õnnistanud kauni lumevaibaga, saime muidugi ka kelgutama minna. Oh seda kelgutamist, see oli nii-nii vahva, nimelt me tegime ju kelgud ise. Võtsime suured prügikotid ja pehmenduseks panime natuke lund ka sisse. See oli midagi uut ja toredat! Väljas olles me harjutasime nii hanereas kui kahes rivis kõndimist, mis oli kõige keerukam just metsas, maanteel oli see aga käkitegu. Metsas kõndimine oli üsna väsitav ja ega meid rohkem piinama hakatudki ja suudusime tagasi laagri asupaika, kuid enne oli meil võimalus ka mõõta tavalises kõnnis, mitu sammu me 100 meetri kohta teeme. See tulemus tuli kõigil muidugi erinev, sest kõik kõnnivad erineva kiiruse ja erineva sammuvahega. Siseruumidesse jõudes me saime jälle süüa, toreda koka Halja maitsvaid toite. Pärast seda sai pisut puhata. Hiljem aga tabas meid suur Kahooti laine ehk tegime mitu erinevat Kahooti läbi, mis oli veel ka tegelikult võistlus, kuna enne õue minekut oli meid ju tiimidesse jagatud. Võistluse üks osa oli ka pantomiim, mis oli küll lõbus, kuid ka keeruline. Kõige toredam oli hiljem näha suurelt edetabelilt, mis võistkond on kõrgeima skooriga ja siis näha esikohal enda tiimi. Sel hetkel oli väga uhke tunne. Muidugi sai õhtul veel kaarte mängitud ja mul oli hea meel, kui ka teistest rühmadest otsustati meiega ühineda, aga selles suhtes pidi ikka tõdema, et poisid on julgemad. Laagrist väljaspool tegevuseks oli meil põgenemistoa külastamine, mis oli minu jaoks kohutavalt põnev. Huvitav oli näha teiste ootusärevust, mis oli kohandatud pigem hirmuga, eriti veel ühel neiul. Vaatamata ärevusele ja hirmule suutsime etteantud ajaga õuduste toast põgeneda. Laagrisse naastes olid pisemad juba ära vajunud, kuid me ei lasknud end sellest häirida. Võtsime enda magamisasjad kottidest välja ja tegime aseme valmis juhuks, kui peaks uni tulema. Kuid und ei tulnud veel niipea. Naersime veel, et uni on ikka nõrkadele ja mängisime taaskord kaarte. Unetuid oli päris mitu, kuid eks meil kõigil see uni tulemata jäänud ja pugesime ka põhku. Hommikul olid mitmedki veel väsinud ja krimpsus, kuna öösel on natukene külm olnud, siis aga meenutati,et kodutütar ei virise ega hädalda, vaid hakati liigutama, mille tulemusel hakkas jälle soe. Sõime jälle maitsva hommikusöögi ja pakkisime asjad. Varsti oli aeg meil selleaastase laagriga hüvasti jätta ja veeta veel toredat aega, nüüd juba olles koos vaid saarlased. Me läksime Haapsalu linnusesse, kus said nii kui ka suured nautida mänguväljaku väikesed lõbusid. Mängud mängitud ning läksimegi ujuma. Kuid ega me seal väga kaua ei olnud, kuna ei soovinud väga hilja peale jääda. 11 / 12

12 Pärast mitmetunnist auto- ja laevasõitu jõudsid kõik ilusti oma kodudesse. Laager oli väga vahva, üks parimatest, mis meil olnud on. Ma loodan, et midagi sarnast tuleb ka veel. Kuuldavasti jäid kõik laagriga väga rahule, tänan selle eest meie toredaid juhendajaid Merle Priid ja Merle Kivi! Hanna Saaretalu, 9.B 12 / 12