Istungi protokoll
|
|
- Anneli Kuusik
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Tallinna Linnavolikogu 14. juuni 2012 määruse nr 14 Tallinna noorsootöö arengukava LISA TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA
2 TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 2 Sisukord 1. Sissejuhatus Kasutatavad mõisted Visioon ehk tulevikuplaan Ülesanne Strateegilised seosed Hetkeolukord Olulisemad tegevussuunad, strateegilised eesmärgid, meetmed, indikaatorid TEGEVUSSUUND 1: MITTEFORMAALNE ÕPE Koostöö linna tasandil Noorsootöö toetamine Täiskasvanud noortele suunatud tegevused Noorsootööd soodustav linnaruum Õpilasmalev TEGEVUSSUUND 2: NOORTE OSALUS- JA KUULUMISKOGEMUS Noorte kuulumis- ja osaluskogemus Noortealgatuste ja -ühenduste toetamine TEGEVUSSUUND 3: NOORTE TEAVITAMIS- JA NÕUSTAMISTEGEVUS Noortele suunatud info kättesaadavus Nõustamisteenused Töötutele ja mitteõppivatele noortele mõeldud tegevus TEGEVUSSUUND 4: NOORSOOTÖÖ KESKKOND Noortekeskuste võrgustik Noorsootöötajate töötingimused Noorsootöö uued väljundid Kvaliteedijuhtimine noorsootöös Võimalikud riskid arengukava elluviimisel Tallinna noorsootöö arengukava tegevuskava ja finantsplaan Arengukava ajakohastamine Kasutatud materjalid LISA aasta tegevused Tallinna noorsootöös... 27
3 1. Sissejuhatus Tallinna noorsootöö arengukava (edaspidi arengukava) koostamise eesmärk on määrata kindlaks linna noorsootöö olulisemad tegevussuunad. Põhieesmärk on luua noortele mitmekülgsed ja kvaliteetsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks, toetada noorte arenemist isiksuse ja kodanikuna ning anda noorsootöö tegijatele selged eesmärgid ja tegevussuunad. Arengukavas seatud eesmärkide kohaselt arendatakse edasi mitmesuguseid teenuseid ning võimalusi, et Tallinna noored saaksid sisukalt vaba aega veeta, osaleda kogukonna elus, ning mitteformaalses õppes väljaspool tasemeõpet, kodu ja tööd. Arengukavas määratakse konkreetsed teadmistepõhised suunad ja väljundid noorsootöö teenuste kavandamisel, elluviimisel ja uuendamisel. Seeläbi pakutakse linna noortele võimalusi mitmekülgseks osalemiseks ja vabatahtlikuks tegevuseks kogukonnas, toetatakse noorte aktiivsust ning isiksuslikku arengut. Arengukavaga tähtsustatakse koostöövõrgustiku head toimimist ning noorsootöö ühtlase kvaliteedi määramist ja juhtimist linnas. Samuti täpsustatakse noorsootöötajate, noortejuhtide, noorteühenduste, noorsootööühingute, vabatahtlike ning rahvusvaheliste partnerite kui olulise ressursi rolli linna noorsootöös ning kirjeldatakse koostööd teiste eluvaldkondade võimaluste kasutamisel noorsootöös. Arengukava terviklik elluviimine on seotud nii majanduslike kui sotsiaalsete arengutega ühiskonnas ning sõltuvuses riigi ja linna võimalustest aastal korraldati Eesti Noorsootöö Keskuse juhtimisel Tallinnas (samal ajal veel 18 Eesti kohalikus omavalitsuses) noorsootöö kvaliteedi hindamine. Hindamise lõpus tehtud parendusettepanekud linna noorsootöö valdkonna edasiarendamiseks linnas on arengukavasse lisatud. Kvaliteedihindamise tõttu viibis lähteülesandest tuleneva arengukava koostamine, mis ei takistanud noorsootöö tegijatel juba läbi räägitud eesmärkidest lähtuvalt aastal tegevusi ellu viia. Seetõttu on arengukava koostatud aastate kohta. Arengukava koosneb sissejuhatusest, kasutatavate mõistete seletusest, visioonist, ülesannetest, strateegilistest seostest, hetkeolukorra kirjeldusest, olukorra koondhinnangust (SWOT-analüüs), arengukava elluviimise ja seire korraldamisest ning sellega seotud riskide maandamisest, tegevuskavast ja arengukava ajakohastamisest. Arengukava lõpus on esitatud töö koostamisel kasutatud materjalid ning eraldi lisana aastal toimunud tegevuste tabel. 2. Kasutatavad mõisted AVATUD NOORSOOTÖÖ MEETOD meetod noorsootöös, mis on avatud noortele seadmata tingimusi tema tõekspidamistele, võimetele, oskustele, teadmistele ja majanduslikele eeldustele; kaasab noori tegevuste algatamisse ja arendamisse; võimaldab noorele suhtlemist ja arendavat tegevust talle sobival kodu- ja koolivälisel ajal seades esikohale noore omaalgatuse arendamise; loob tingimused mitte-formaalseks õppimiseks, eelkõige kogemuslikuks õppimiseks läbi tegevuse ja suhtlemise (noorsootöö strateegia ). ERIVAJADUS/PUUE erivajadustega noor kui puudega noor. Puue on defineeritud järgnevalt: inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või KÕRVALEKALLE, MIS KOOSTOIMES ERINEVATE SUHTUMUSLIKE JA KESKKONDLIKE TAKISTUSTEGA TÕKESTAB ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus). KVALITEET kliendi nõuete ja soovide täitmine või ka ületamine kokkulepitud indikaatorite või karakteristikute määra arvesse võttes (Oakland 2006). KVALITEEDIJUHTIMINE tervikprotsess, mille eesmärgiks on järjepideva tegevusega tagada ja parandada kvaliteeti (kvaliteedi hindamise käsiraamat Kvaliteedijuhtimine noorsootöös, 2011). KVALITEEDIJUHTIMINE noorsootöös protsess, mille käigus hinnatakse teenuste ja/või tegevuste hetketaset kokkulepitud mudelist ehk karakteristikutest, sh kliendi soovid, lähtuvalt, lepitakse kokku parendused, planeeritakse tegevusi ja teenuseid, rakendatakse ja hinnatakse uuesti (kvaliteedi hindamise käsiraamat Kvaliteedijuhtimine noorsootöös, 2011). Eesti noorsootöös on välja töötatud kohaliku omavalitsuse noorsootöö hindamise mudel, noorsootööasutuste hindamise erinevad mudelid, noorteprojektide hindamise mudel ning info- ja karjääriteenuste hindamise mudel.
4 TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 4 MOBIILNE NOORSOOTÖÖ mõistet kasutatakse üldmõistena kirjeldamaks noorsootööd, mida tehakse väljapool noortekeskusi, kuid samadel põhimõtetel tänaval, kaubanduskeskustes ja muudes noorte endi kogunemiskohtades ning mille sisu on noori pakutavatest teenustest ja nende esmane nõustamine, aga ka teenuste tutvustamine ja pakkumine kohapeal; noorte kaasamine, nende elus osalemine ja nende arengu toetamine; olukordade väljaselgitamine ja võrgustikutöö soodustamine. NOOR 7 kuni 26-aastane füüsiline isik (noorsootöö seadus). NOORSOOTÖÖ Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda (noorsootöö seadus). NOORSOOTÖÖASUTUS ministeeriumi hallatav riigiasutus, valla või linna ametiasutus, valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, eraõiguslik juriidiline isik või eraõigusliku juriidilise isiku ettevõte, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine (noorsootöö seadus). NOORSOOTÖÖTAJA mitteformaalset õpikeskkonda loov ja noori vaba aja arendavates tegevustes juhendav ning toetav isik, kes vastab noorsootöötaja kutsenõuetele. NOORTE OSALUS noorte inimeste aktiivne või passiivne sekkumine ühiskonna protsessidesse, nende mõju ühiskonnas vastuvõetavatele otsustele. Aktiivne osalus noored ise teevad ja pakuvad otsuseid, passiivne osalus osaletakse ühiskonna poolt pakutavates tegevustes (noorsootöö strateegia ). NOORTE PROJEKTLAAGER äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva (noorsootöö seadus). NOORTEPROGRAMM noorsootöö valdkonna tegevuskava, millele on lisatud maksumuse prognoos ning mis kestab kauem kui üks aasta (noorsootöö seadus). NOORTEPROJEKT noorsootöö valdkonna tegevuskava, millele on lisatud eelarve ning mis kestab kuni üks aasta (noorsootöö seadus). Siinses dokumendis kasutatakse termini noorteprojekt kõrval sama tähendusega terminit noorsooprojekt. NOORTEÜHENDUS dokumendis mõistetakse noorteühenduse all noortekooslust, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine, noorte vaba aja sisustamine või muu noorte ühistegevus, olenemata selle juriidilisest vormist. Noorteühendused võivad olla mittetulundusühingud, seltsingud kui ka mitteformaalsed noorterühmad. PARKUURIMINE treeningu- ja liikumisviis, mida on võimalik harrastada nii looduses kui ka linnas. Keskendutakse kiiresti ja tõhusalt takistuste ületamisele. VIRTUAALNE NOORSOOTÖÖ käesoleva dokumendi raames on virtuaalne noorsootöö Internetis tehtav noorsootöö, mis toimib kõigi valdkonna oluliste põhimõtete alusel ning mille käigus kohtutakse noortega virtuaalses ruumis nende vabal ajal, noortega suheldakse, toetatakse probleemide korral, jagatakse infot, esmast nõustamist ja kaasatakse noorsootöö arendavasse tegevusse virtuaalruumis. SWOT-ANALÜÜS meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade algustähtedest (strengths tugevused, weaknesses nõrkused, opportunities võimalused, threats ohud ). 3. Visioon ehk tulevikuplaan aastal on Tallinn laste- ja noortesõbralikum linn, mis pakub lastele ja noortele arengut toetavat mitmekülgset keskkonda. Linna noorsootöö kasvatab kuulumis- ja osaluskogemuse ning vabatahtliku töö väärtustamise kaudu aktiivseid kodanikke, tuginedes sellistele põhimõtetele nagu hoolivus, sallivus, empaatilisus ja märkamine.
5 TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 5 4. Ülesanne Noorsootöö ülesandeks Tallinnas on toetada noorte arenemist isiksusena ja kodanikuna ning luua noortele mitmekülgsed ja arendavad võimalused ühiskonnaelus osalemiseks. Arengukava püstitab noorsootöö tegijatele selged eesmärgid koos loominguvabadusega. 5. Strateegilised seosed ÕIGUSRAAMISTIK Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse ülesanne ja pädevus on noorsootöö korraldamine. Noorsootöö seadus sätestab noorsootöö korraldamise õiguslikud alused. Noorsootöö seaduse kohaselt on noor 7 kuni 26-aastane füüsiline isik. Noorsootöö seadus sätestab noorsootöö eesmärgid ja vähima, mida kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) peab võimaluste piires noorsootöö valdkonnas tegema. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus reguleerib huvitegevust koolis, kooli ruumide ja vahendite kasutamist õppekavaväliseks tegevuseks, samuti sätestatakse hariduse alusväärtused ja õpilasesinduse mõiste. Huvikooli seadus huvikoolis võib korraldada noorsootööd noorsootöö seaduse tähenduses. Huvikool on haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas lähtuvalt noorsootöö põhieesmärkidest. Lisaks reguleerivad noorsootöö valdkonda mh ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon, ÜRO lapse õiguste konventsioon, Eesti Vabariigi lastekaitse seadus, perekonnaseadus ja isikuandmete kaitse seadus. Noorsootöö ühte valdkonda erinoorsootööd reguleerivad muu hulgas alaealise mõjutusvahendite seadus, sotsiaalhoolekande seadus ja karistusseadustik. EUROOPA LIIDU RAAMISTIK Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik on liikmesriikidele antud Euroopa Liidu soovitatavad suunised noortevaldkonnas. Lähiaastate rõhuasetus on enamate ja võrdsemate õppimis- ja töötamisvõimaluste pakkumisel kõikidele noortele ning kodanikuaktiivsuse, sotsiaalse kaasatuse ja solidaarsuse edendamisel. Olulisel kohal on pakkuda vähemate võimalustega noortele, sh puuetega noortele, võrdseid osalusvõimalusi. RIIKLIK STRATEEGILINE RAAMISTIK Noorsootöö strateegias on antud noorsootöö riiklike suundade, väärtuste, eesmärkide kirjeldus. Strateegia jagab noorsootöö kümnesse valdkonda: erinoorsootöö, noorte huviharidus ja huvitegevus, noorte teavitamine, noorte nõustamine, noorsoo-uuringud, noorsootööalane koolitus, noorte tervistav ja arendav puhkus, noorte töökasvatus, rahvusvaheline noorsootöö, noorte osalus. Riiklikud suunad näevad ette noorte vajadusest ja huvidest lähtuvat paindlikku noorsootöö korraldust, mille alaeesmärgid on järgmised: - tõsta noorsootöö kvaliteeti ja noorsootöötajate asjatundlikkust, - suurendada noorte kaasatust noorsootöösse ja noorsootöö teenuste kättesaadavust noortele, - arendada noorsootöö struktuure ühtseks võrgustikuks, - kasutada rohkem noorsootöö võimalusi erinevate eluvaldkondade arendamisel. Täiskasvanuhariduse arengukavas aastateks on pandud rõhk noorte täiskasvanute karjääriteenustele ja tööturule sisenemisele. Inimressursi arendamise rakenduskava (tõukefondide raha kasutamine noorsootöös) ja eelkõige programm Noorsootöö kvaliteedi arendamine, millel on kaks suunda: noorsootööalaste koolituste korraldamine ja noorsootöötajate kutse väärtustamine ning noorsootöö riikliku kvaliteedisüsteemi väljatöötamine. TALLINNA STRATEEGILINE RAAMISTIK Strateegia Tallinn 2030 üks teemasid on Tallinna noorsootöö arengusuundade elluviimine. Olulisemate tegevussuundadena arendatakse välja noorte osalust toetavad toimivad osalusvormid, mis toetavad noorte osalust, edendatakse vabatahtlikku tööd, luuakse noorsootöötajatele ja noorsootöö valdkonnas tegutsevatele pedagoogide täiendkoolitus- ja tunnustamissüsteem,
6 TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 6 arendatakse info- ja nõustamisteenuseid (sh psühholoogiline ja karjäärinõustamine, tugiisikuteenus, erivajadusega noortele suunatud tegevus), tutvustatakse ja kasutatakse uusi noorsootöö meetodeid, antakse välja sellekohast metoodilist materjali, arendatakse noorte saavutuste tunnustamise süsteemi, luuakse seiresüsteem noorte vaba aja veetmise huvide ja eelistuste kohta. Tallinna arengukava Tallinna arengukava kolm peaeesmärki on turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane ehk haritud, võimekas ja avatud Tallinn. Tallinna arengukava alaeesmärk on noorte vajadustest lähtuv, paindlik, koostööaldis ja hästi toimiv noortekeskuste võrgustik linnas. Eesmärgi elluviimiseks ette nähtud meetmed on järgmised: - noortekeskuste võrgustiku väljaarendamine ja selle kaudu noortele tegevusvõimaluste pakkumine; - noorte teavitamine ja nõustamine; - noorsootöötajate motivatsiooni ja professionaalse arengu edendamine; - noorte osaluse toetamine. Tallinna huvihariduse võrgu arengukava katab huvitegevuse arengusuundumused Tallinnas. Huvihariduse arengu eesmärgid on järgmised: - Huvihariduse pakkumise võimalused on paindlikud ja mitmekesised, erinevate huvidega lastel on huvitegevuseks võrdselt võimalusi. - Huvitegevus ja huviharidus on õppijale hästi kättesaadav. Huviharidust on võimalik omandada kodu lähedal või õppijale hästi sobivas Tallinna piirkonnas. - Huvihariduses on tegevad kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajad. - Erinevate huvidega õpilastel on võimalik omandada kutsevalikut suunavat huviharidust. - Munitsipaalhuvikoolides ja üldhariduskoolides toimub huvitegevus heas korras ruumides, mis on varustatud vajalike vahenditega vastava valdkonna huvihariduse kujundamiseks. - Huvihariduse korraldus on selgete reeglitega, järgib õigus- ja sotsiaalses keskkonnas toimuvaid muutusi. Süütegude ennetamise programm Tallinnas käsitleb muu hulgas ka alaealiste kuritegevuse ennetamist. Süütegude ennetamiseks on kavandatud järgmine tegevus: - Rakendada meetmeid koolikohustuse mittetäitmise, koolikiusamise ning teiste koolikeskkonnas esinevate õpilaste vaimset ja füüsilist tervist mõjutavate probleemide vältimiseks. - Tõsta erinoorsootöö spetsialistide pädevust koolituste kaudu. - Toetada noorte toimetulekut, et ennetada nende probleemkäitumist ja kujundada nendes seaduskuulekaid hoiakuid. - Korraldada alaealiste komisjonide tegevust ja analüüsida nende tööd. - Korraldada alkoholi ja narkootikumide kahjulikku mõju käsitlevaid ja selgitavaid tegevusi. - Tagada avalikes kohtades, noorteüritustel ja spordirajatistes järelvalve alkoholi tarbimise üle. - Luua tugigrupid tingimisi karistatud alaealistele. 6. Hetkeolukord Tallinnas on noorsootöö jagunenud mitme linna eri ameti ja linnaosa valitsuse (edaspidi LOV) vahel. Tallinna Haridusamet (edaspidi haridusamet või HA) on linna hariduspoliitika, sh huvihariduse valdkonna kujundajana teinud noorte vaba aja sisustamisel olulist tööd juba enne vastavate noorsootöö institutsioonide loomist. Haridusamet koordineerib linna erinoorsootööd ning toetab huvitegevusega seonduvaid projekte. Tallinna Spordi- ja Noorsooamet (edaspidi spordi- ja noorsooamet või TSNA) on Tallinnas noortepoliitika ja noorsootöö eest hea seisev institutsioon. TSNA on oma tegevuses juhindunud noorsootöö arengusuundadest aastateks , mille põhieesmärgid olid järgmised. 1. Noorte vajadused, huvid, positiivne ja terviklik areng. See on võetud lähtealuseks kõigis Tallinna noorsootöö valdkondades. 2. Tallinna noored osalema linna- ja ühiskonnaelus laiemalt, noored on kaasatud, informeeritud, nõustatud aja- ja asjakohaselt.
7 TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 7 3. Koostöövõrgustik on välja kujunenud, linna noorsootöö korraldamise süsteem on selgete vastutuse, õiguste piiridega ja ressursside jaotamise põhimõtetega. 4. Tallinna linnas väärtustatakse kvaliteetsest noorsootööd. Tallinna linn toetab spordi- ja noorsooameti kaudu Sihtasutust Õpilasmalev (edaspidi õpilasmalev või ÕM), noortelaagreid, noorsooprojekte ja -programme, linna noorteühenduste tegutsemist ja Sihtasutust Teaduskeskus Ahhaa. Samuti toetatakse linna 4 19-aastaste laste ja noorte sporditegevust. Spordi- ja noorsooamet koordineerib linnas järgmisi noorsootöö valdkondi nagu info noorte kohta ja noortele, noortevaldkonna uuringud, noorte tervistav ja arendav puhkus, noorsootöö täienduskoolitus, noorte osalus ning oma haldusalas rahvusvaheline noorsootöö ja noorte töökasvatus. TSNA jagas aastal 92 noorsooprojektile kokku , mis moodustab 42% taotletud kogusummast, keskmine toetus ühele projektile oli 1097, taotlejaid oli 88 organisatsiooni aasta noorsooprojektide jagunemist prioriteetide kaupa on näidatud joonisel 1. Joonistel 1 4 on esitatud TSNA andmed. JOONIS 1: NOORSOOPROJEKTID PRIORITEETIDE KAUPA 2011 (%) 48% 8% 4% 18% 8% 14% Noorsootöö arendustegevus Rahvusvaheline noorsootöö Noorte omaalgatus Laste- ja noortesõbralik linn Erinevate sihtrühmade kaasamine Mitteformaalne õpe Noorsooprojektide arv suurenes järjepidevalt aastatel , kuna Tallinna noorsootöö arengusuundade üks keskseid eesmärke oli suurendada noorte osalust ja kaasatust linna- ja ühiskonnaelus laiemalt. Majandussurutise tingimustes ei olnud võimalik projektide rahastamise kõrgeimat taset tagada, mistõttu aastal toetatud noorsooprojektide arv langes võrreldes aastaga 48% ja aastaga 35%, kuid on veidi kasvanud aastal. JOONIS 2: TOETATUD NOORSOOPROJEKTID, ARV Lisaks toetas spordi- ja noorsooamet aastal noortelaagreid ja noorte projektlaagreid kogusummas Laagrites linna toetusel osalenud laste ja noorte arvu näitab joonis 3.
8 TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 8 JOONIS 3: LINNA TOEL LAAGRITES OSALENUD LASTE ARV Õpilasmalevat toetati linnaeelarvest aastal osales õpilasmalevas kokku 900 noort. Noorteühendusi toetati aastal summas , toetust sai 22 noorteühendust (2008. aastal jagati 18 ühendusele kokku 0,5 miljonit krooni ehk ). Tallinnas tegutseb 11 noortekeskust, mille haldamine on jagatud spordi- ja noorsooameti hallatava asutuse Tallinna Noorsootöö Keskuse (edaspidi TAN) ja LOV-ide vahel. TAN osutab teenust seitsme noortekeskuse kaudu viies linnaosas, lisaks noortekeskustele haldab TAN Tallinna noorte infokeskust ning Tallinna ja Harjumaa teabe- ja nõustamiskeskust. Haabersti, Mustamäe ja Pirita LOV-id pakuvad noortekeskuse teenust vaba aja või kultuurikeskuses, mille üksustena noortekeskused tegutsevad. Üle linna koordineerib noortekeskuse teenust spordi- ja noorsooamet. JOONIS 4: NOORTEKESKUSTE KÜLASTUSTE ARV Noortekeskuste külastuste arv on näidatud joonisel 4 (arvestatud on kõiki Tallinna noortekeskusi). Noortekeskuste ruumide pindala aastal oli Tallinnas kokku 3579 m 2. Tallinna noorte infokeskus oli aastal avatud 977 tundi, kodulehte külastati korral, 33 infoüritustest võttis osa ligi noort ning koolides viidi läbi 159 infotundi erinevatel teemadel. Infotundides osales 3390 noort. Välja anti viis erinevat trükist, mille kogutiraaž oli eksemplari. Trükistest olulisimaks oli Suvekalender, mida jagati läbi koolide (eesti keeles ja vene keeles eksemplari). Tallinna ja Harjumaa teabe- ja nõustamiskeskuses sai aastal karjäärinõustamist 7974 noort ning karjäärinfot vahendati 1780 noorele. Lisaks korraldati karjääripäevi, seminare, karjääriinfo loenguid, millest võttis osa 3335 noort. Lisaks spordi- ja noorsooametile ning haridusametile on linnas noorsootööga osaliselt seotud ka Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi sotsiaal- ja tervishoiuamet või TSTA), seda erivajadusega noorte puhul. UNICEF Eesti Tallinna linnale antud laste- ja noortesõbraliku linna tiitli tõttu tehakse koostööd enamiku linna asutuste vahel. Piirkondlikku noorsootööd rahastavad ja korraldavad linnaosade valitsused. Piirkondlik noorsootöö lähtub noorte vajadustest, piirkondlikest eripäradest ning linna noorsootöö üldistest
9 TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 9 eesmärkidest. Seepärast on piirkondliku noorsootöö arengul oluline roll võrgustikutööl: laste ja noortega töötavate inimeste regulaarne kokkusaamine (politsei, noorsootöötajad, koolide esindajad, lastekaitsetöötajad jt) ja juhtumikorraldustöö tegemine, infovahetuse ja koostöö edendamine. Kõigis linnaosade valitsustes on loodud erinoorsootöö spetsialisti ametikoht, mis viies linnaosas kuulub noorsootööd korraldavasse osakonda või sektorisse, kolmes linnaosas on seotud lastekaitse struktuuridega. Piirkondlik noorsootöö hõlmab ka erinoorsootööd, sealhulgas: a) mitmesugust ennetustegevust ja alaealiste komisjonide töö korraldamist, b) piirkondliku noorteosaluse toetamist, piirkondlike noortealgatuste, c) -projektide, -sündmuste toetamist ning korraldamist, d) koostööd eri asutustega, sh õpilasmalevaga ja Tallinna Noorsootöö Keskusega. Tallinnas oli seisuga noori vanuses 7 26 kokku (võrdluseks seisuga oli noort). Märkimata jätta ei saa ka noorsootöö sihtrühma vanusevahemiku suurt ulatust, mis hõlmab 7 kuni 26 aastaseid noori. Tinglikult võib selles sihtrühmas eristada kolme vanuserühma: Tabel 1. Noorsootöö sihtrühma vanuseline jaotus seisuga vanuserühmade kaupa (Statistikaamet) KOKKU Tallinn Tallinn ja Harjumaa SWOT ANALÜÜS VALDKONNA TUGEVUSED Tallinna linnaosades on toimiv alaealiste komisjonide süsteem; Noortele on koolides ning info- ja karjäärikeskustes kättesaadavad tasuta nõustamisteenused; Tallinnas on olemas toimiv huvitegevuse ja noortekeskuste võrgustik, mis suudab pakkuda mitmekülgset tasuta tegevust; Piisav vabatahtliku töö ja praktikabaaside olemasolu erinevate linnalaagrite, keskuste ja ühingute näol; Vabasektor on kaasatud pealinna noorsootöösse (peamiselt noorsooprojektide, noortelaagrite, noorteühenduste kaudu): koolitamine, toetused, nõustamine, ühised tegevused; Noorsootöö arendamises osalevad erivajadustega noorte esindajad, sh noortenõukogu liikmetena, TAN-i koostööpartneritena jm. Tallinna noorsootöö selgrooks on koolitatud laagrijuhid ja -kasvatajad, kutselised noorsootöötajad noortekeskustes; Õpilasmalev on edukalt ja tulemuslikult töötav organisatsioon, millel on kindel rahastamine; Tallinn on aktiivselt kaasatud rahvusvahelistesse koostööprojektidesse, on olemas usaldusväärsed koostööpartnerid, osaletakse rahvusvaheliste võrgustike töös; Majanduslanguse ja eelarvete kärpimise tingimustes on noortele endiselt suudetud pakkuda mitmekülgset tegevust; Koostööpartnereid on juurde tulnud: koostöö suuremate linnade vahel noorsootöö arendamiseks (Tartu ja Pärnu), koostöö erasektoriga (AS SEB Pank, Forum Cinemas AS, AS Solaris Keskus, AS Viru Keskus, AS EMT, AS Postimees), suunatud koostöö vabasektoriga (noortenädalatel, tähtpäevadel), hea koostöö eri linnaasutuste vahel; Kvaliteediarenduse valdkonnas on ellu viidud noortekeskuste kvaliteedi hindamise esmaprojekt ning on olemas valmisolek mudelit edasi arendada ja rakendada, samuti on tehtud noortekeskuste külastajate rahuloluuuring ja noorsootöötajate arvamusuuring; Linnal on hea ülevaade noorsootöös toimuvast, on tehtud uuringud, millest leiab teavet nii noorte aktiivsuse motivatsiooni, infootsimise harjumuste, identiteedi, ootuste kui ka rahulolu kohta;
10 TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 10 Kasutusele on võetud mitmeid uudseid noorsootöö meetodeid, sh mobiilse noorsootöö mudelite erinevad esmaprojektid, Ranna noortekeskus, noortenädalad. VALDKONNA NÕRKUSED Töövormide ja koostöömudelite piiratus alaealiste komisjonide toimimisvõimaluste ja tugiisiku teenuse hulgas; Koostöö probleemid: võrgustikud on piirkonniti erinevad ja eri tasemel, motivatsioon ja tahe koostööd teha kohati madal, tagasihoidlikkus või hirm uute koostööprojektide algatamisel ja uute partnerite kaasamisel; Noorteühenduste ja noorsootööd tegevate organisatsioonide liikmetel ja töötajatel ei ole ülevaadet linnas tegutsevate valdkonnaga tegelevate komisjonide ja kogude tööst. Linnal ei ole head ülevaadet noorsootööd tegevate noorteühenduste tegevusest; Probleemiks on info liikumine: pakutavate võimaluste kohta on väga palju infot, mis asub eri kohtades. Seetõttu ei jõua vajalik info kõigini ja seda ei saadetagi kõigile asjaosalistele. Erivajadustega noortel ei ole teavet neile vajaliku ligipääsu kohta noortesündmustele või pole info erivajadusega noortele sobilikul moel esitatud; Karjäärinõustamise järele on suurem vajadus kui hetkel võimalusi, peale selle on noorte teadlikkus töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest kehval tasemel; Koostööraskused noorteorganisatsioonide vahel. Sageli tegutsetakse sarnaste eesmärkide nimel ühel ja samal ajal ning eesmärkide saavutamiseks ei tehta piisavalt koostööd; 82% puuetega noortest on piiranud enda liikumisi ja suhtlusringkonda või loobunud vaba aja tegevustest ( Sotsiaalministeeriumi puuetega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuring 2006 ). Enamikul, 2/3 juhtudel on kõige olulisem takistus rahapuudus, ülejäänud kolmandikul vaba aja tegevusele ligipääsetavuse puudumine; Kutsekooli noored on noorsootöö sihtrühmana vähe märgatud; Kasutusel olev taristu ei loo soodsaid tingimusi erivajadustega noorte kaasamiseks; Linnal ei jätku piisavalt toetusi noorte omaalgatustele, noorsooprojektide toetuste maht on vähenenud rohkem kui kolmandiku võrra, kokku on noorsootöös kasutatavaid ressursse vähendatud majanduskriisi aastatel ( ) 30 40%, mis on seadnud mitmete heade algatuste teokssaamise löögi alla; Noortekeskused on vähe uuendusmeelsed, keerulises majandusolukorras tuleks tunduvalt rohkem tähelepanu pöörata koostööle ja kaasata tegevuse toetamisse erasektor; Suur kaadri voolavus noortekeskustes, vähe pikaajalise kogemusega töötajaid, kes valdkonda arendaksid; Puudub noorsootöötajat motiveeriv erialane tulevikuväljavaade Koostöö noorteorganisatsioonidega on ebastabiilne ja lühiajaline ning pikaajalisi kindlaid partnereid on raske leida; Sidusvaldkondade, kogukonna ja võrgustiku vähene teadlikkus noorsootööst, millega kaasneb noorsootöö madal maine. Vähene teadlikkus noorsootööst lastevanemate hulgas. Noorsootöö mainekujunduses kasutatakse vähe tõenduspõhiseid argumente. Erinoorsootöö ja noortekeskuste juhtimise skeem on korrastamata ja omavahel kooskõlastamata. Erinoorsootöö juhitakse toimub mitmekordses alluvuses Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK), haridusameti, linnaosade valitsuste ja vähemal määral ka spordi- ja noorsooameti kaudu, samal ajal kui kõigi ülejäänud noorsootöö valdkondade otseseks koordineerijaks on spordi- ja noorsooamet. Selge juhtimisskeemi puudumine nii erinoorsootöös kui ka kahene süsteem noortekeskuste hulgas on kujunemas arengut takistavaks. Koolide huvijuhid ei tunne ennast linna noorsootöö osana. Noorsootöö juhtimise tase linnaosade valitsustes on ebaühtlane, teadlikkus linna noorsootöö üldistest arengusuundadest ja nendega haakumine on eri linnaosade valitsustes sageli isesugune. KESKKONNAST TULENEVAD VÕIMALUSED Koostöö, millesse on kaasatud kõik, kellega noored kokku puutuvad, nagu pere, avalik sektor ja vabasektor; Õigusraamistik noorsootöö korraldamiseks on olemas (noorsootöö seadus, alaealise mõjutusvahendite seadus, huvikooli seadus) ja riikliku noorsootöö strateegia olemasolu annab
11 TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 11 vajalikud arengusuunad; Noorsootöötaja eriala õppekavad Tallinna Pedagoogilises Seminaris, Tartu Ülikooli Narva Kolledžis, lisaks huvijuhi loovtegevuse õpetaja eriala õppekava Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias; Mitmekülgsed täienduskoolitusvõimalused noorsootöötajatele, sh tuleb kasutada tasuta koolitusvõimalusi, mida pakub Euroopa Sotsiaalfond aastani; Aktiivselt arendatakse ja rakendatakse riikliku noorsootöö kvaliteedi mudelit; Noorte vaba ajaga seotud teemad on aktuaalsed, eriti noorte nõustamine, karjääri planeerimine ja tööhõive; Aktiivsed ja motiveeritud kolmanda sektori partnerid; Pealinna huvitegevusel on tugevad traditsioonid; Euroopa liit toetab noorte, sh erivajadustega ja väiksemate võimalustega noorte igakülgset arengut ja liikumist; Laste- ja noortesõbraliku linna tiitel kohustab linna noorte soovidega senisest rohkem arvestama ja noori kogu linna elusse enam kaasama; Majandusraskustes ühiskond tajub paremini vajadust võtta noorsootöös kasutusele uusi meetodeid (nt mobiilse noorsootöö erinevad vormid, virtuaalne noorsootöö, uus suhtumine noorte töökasvatusse jm). KESKKONNAST TULENEVAD OHUD Seadused ei toeta noorsootöö korraldamist KOV-is, vaid lubavad seda võimaluste olemasolul teha, riigi tasandil ei tähtsustata valdkonda; Noorsootöötajate kooliõppekavad ei vasta tänapäeva vajadustele. Seaduses on kindlaks määramata noorsootöötaja mõiste, noorsootöötajate tase ja haridus kogu Eestis on väga erinev. See ei mõju soodustavalt valdkonna mainele tervikuna; Vähene uuendusmeelsus, mille põhjus on noorsootöötajate ettevalmistuses juba õppekavade tasandil; Halveneb noorte füüsiline ja psüühiline tervis; Süvenevad sotsiaalsed probleemid (perekondi mõjutavad majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid, sh töötus) ja riskigrupi noorte arv suureneb Elukalliduse üldine tõus, kriisijärgse taastumise aeglus ja eelarvekasvu pidurdumine valdkonna arendamiseks; Erasektor on vähe kaasatud valdkonna arendamisse; Projektipõhine töö valdkonnas ja sellest tulenevalt ka noorteorganisatsioonide tervikuna püsima jäämine. 7. Olulisemad tegevussuunad, strateegilised eesmärgid, meetmed, indikaatorid TEGEVUSSUUND 1: MITTEFORMAALNE ÕPE EESMÄRK. NOORTELE ON LOODUD IGAKÜLGSED VÕIMALUSED MITTEFORMAALSES ÕPPES OSALEMISEKS JA TAGATUD ON VAJALIKE TEENUSTE KÄTTESAADAVUS KOGU VANUSEGRUPI ULATUSES INDIKAATORID Koostöövõrgustiku arendamisele ja toetamisele suunatud ülelinnaliste koolituste, seminaride arv aastas Suvistes noortelaagrites linna toetusel osalevate noorte arv aastas Õpilasmalevas osalevate noorte arv aastas Noortekeskuste tegevustes vanusrühma 18+ kuuluvate osalejate arv
12 TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA Koostöö linna tasandil Noorsootöö eri tahud on lõimitud erinevatesse linna strateegiadokumentidesse ja tehakse tihedat koostööd linna eri asutuste vahel, sh Tallinna laste- ja noortesõbraliku linna komisjoni töö tõhustamise kaudu (vastutab ja koordineerib TSNA) aastaks on noorsootöö, sh huvitegevuse rahastamine taastatud vähemalt aasta tasemel. Valdkonna tähtsus avaldub Tallinna eelarves, sh on tagatud eelarvevahendid, et korraldada erinoorsootööd. Mitteformaalse õppe süsteemi arendatakse koostöös noorte karjäärinõustamise süsteemi arendamisega Noorsootöö toetamine Tallinna noortele tagatakse mitmekülgsed võimalused mitteformaalses õppes osalemiseks huviringide, noortekeskuste klubide ja stuudiote või vabasektori partnerite tegevuste kaudu, sealhulgas ka võimalus osaleda kooliväliselt noortelaagrites, -vahetustes, -projektides ja õpilasmalevates (TSNA, HA). Pakutav mitteformaalne õpe on heal tasemel ning põhineb noorte vajaduste analüüsimise tulemustel ja noorsootöö prioriteetidel. Kvaliteetne info noortele ja nende vanematele linna pakutavate ja linnas aset leidvate mitteformaalse õppimise võimaluste kohta on kättesaadav (teabe hulk on suur ja kõiki võimalusi ei teata) (TSNA). Noorsootöö tegevuste mitmekesistamine, et vastata erinevate huvidega noorte ootustele ja vajadustele. Tagatakse sotsiaalsete erivajadustega ja puuetega noortele juurdepääs mitmekesisele noorsootöö tegevusele. Planeeritakse toetusi noorsootöö eri vormidele ja meetoditele, toetatakse noorte omaalgatusi ja investeeritakse linnaruumi arendamisse viisil, mis loob kõikide noorte osalemiseks soodsad tingimused (TSNA, TAN, LOV-ide noortekeskused, ÕM jt). Tallinn pöörab noorsootöö arendamisel tähelepanu vähemustele, nagu vähemusrahvused, erivajadusega noored, riskikäitumisega noored, tõrjutud noored (kõik osalised). Noorsootöötajatel on teadmised eri sihtrühmade vajadustest ja oskused sihtrühma noortega tegelemiseks (TSNA). Selleks, et laiendada noorte ja noorsootöötajate silmaringi ja suurendada tolerantsust erinevuste suhtes, korraldatakse senisest enam ühisettevõtmisi, millesse kaasatakse eri sihtrühmad (TSNA, Tallinna noortekeskused) Täiskasvanud noortele suunatud tegevused Täiskasvanud noortele, sh kutsekoolide noortele tagatakse võrdsed võimalused koolinoortega noorsootöös osalemiseks. Tegevuste planeerimisel võetakse arvesse sihtgrupi eripärasid ja vajadusi (TSNA, TAN, LOV-ide noortekeskused, ÕM jt). Sihtgrupile korraldatakse üritusi nii noortekeskustes kui väljaspool tavapäraseid noorteasutusi. Täiskasvanud noori kaasatakse vabatahtlikku töösse, samuti eraldi rühmade ja vastutajatega õpilasmalevate tegevusse. Mitteformaalne õpe täiskasvanud noortele on samal ajal abiks tulevikus töö leidmiseks ja uute oskuste saamiseks, seepärast pakutakse huvitavas vormis erinevate erialadega seotud tegevusi (Tallinna noortekeskused, ÕM). Koostöös kõrgkoolidega pakutakse noortele praktikakohti (spordi- ja noorsooamet) Noorsootööd soodustav linnaruum Tellitakse noorte ja noorsootöö jaoks ohtlike piirkondade turvaanalüüs ning eksperdiarvamus turvalisuse suurendamiseks. Ettepanekute täitmist hakatakse kirja panema noorsootööasutuste igaaastastesse tegevuskavadesse. Tallinna noortele luuakse turvaline keskkond, milles on võimalik tegutseda ka spontaanselt ja organiseerimatult. Seda laadi tegevust toetavad atraktiivne linnaruum, noortekeskuste pakutavad võimalused ja linna spordirajatised ning muude linna asutuste kasutamine noorte vaba aja korraldamisel. On olemas puuetega noortele vajalik info, kuidas on sündmustele ja rajatistele neil võimalik ligi pääseda ning ligipääsu loomisega tegeletakse jätkuvalt. Tallinnasse või koostöös Tallinna lähipiirkonna omavalitsustega luuakse eri ekstreemspordialade harrastamise võimalus (TSNA, partnerid). Lisaks uute rajatiste ehitamisele on oluline väli-skateparkide järjepidev hooldamine. Tallinn korrastab ja arendab olemasolevaid ekstreemsportimise rajatisi. Rajatistel tuleks soodustada kindlal nädalapäeval ja ajavahemikul
13 TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 13 instruktori kaasamist ja spordivahendite üürimise võimaldamist (TSNA) Õpilasmalev Õpilasmalev on koolinoortele atraktiivne ja kvaliteetne vaba aja sisustamise koht, kus noortel on võimalik kasuliku tegevusega teenida korralikku taskuraha, mis on miinimumpalgast 25% suurem. Malev pakub noortele võimalust valida rühmade vahel, mis tegutsevad kõigis 15 maakonnas. Malevlasel on võimalik osaleda ka nn segarühmades, kus on õpilasi eri maakondadest. Senisest enam soodustatakse vene keelt emakeelena kõnelevate noorte ja erivajadustega noorte kaasamist õpilasmalevasse. TEGEVUSSUUND 2: NOORTE OSALUS- JA KUULUMISKOGEMUS EESMÄRK. NOORTE OSALUS- JA KUULUMISKOGEMUS KUJUNDAB AKTIIVSEID KODANIKKE, KES OSKAVAD JA TAHAVAD RÄÄKIDA KAASA OMA LINNA JA RIIGI ELU KUJUNDAMISEL. TALLINN VÄÄRTUSTAB JA TOETAB NOORTEALGATUSI JA VABATAHTLIKKU TÖÖD. INDIKAATORID Noortekeskuste aasta tegevuskavades vabatahtlikku tööd toetava tegevuse arv Toetatud noorte omaalgatuslike projektide arv (Tallinna noortekeskused ja TSNA) Toetatud noorte ettevõtlusprojektide arv (TSNA, ettevõtlusamet) Noorte kuulumis- ja osaluskogemus Igal 13-aastasel ja vanemal noorel peaks olema positiivne kuulumis- ja osalemiskogemus (nt osavõtt laagrist, huviringitegevusest, õpilasesindusest, spordiklubitegevustest, noorteühendusse kuulumisest, noorteprojektis osalemisest, noortekeskuse külastusest vms) ja vabatahtliku töö kogemus, mis annavad hea ettevalmistuse tööeluks ja aitavad kaasa aktiivseks kodanikuks kujunemisel (kõik osalised). Tallinnal on vaja erinoorsootöö- või mobiilse noorsootöö strateegiat, et muuhulgas võimaldada osalemis- ja kuuluvuskogemust ka neile noortele, kes ei ole valmis kaasa rääkima õpilasesinduste või osaluskogude kaudu. Tallinna noored osalevad aktiivselt neid ümbritseva keskkonna asjades kaasa rääkimisel (seda ka hääletamise või kandideerimise kaudu) nt õpilasesinduste valimisel koolis, osaluskogude tegevuses, varivalimistel vms. Koolides ja noorsootöös laiemalt tuleks soodustada atraktiivsete osalusmeetodite kasutamist, sh korraldada mänge ja osalussimulatsioone (HA, TSNA, noorteühendused). Tallinnas töötab noortevolikogu, millel on linnavolikogu nõuandva organina võimalus lisaks kaasarääkimisele ka omalt poolt asju algatada ning mille ettepanekuid võetakse otsuste tegemisel arvesse. Noortevolikogu moodustatakse õpilaste, üliõpilaste ja noorteühenduste esindajatest, noortevolikogu peab olema sõltumatu poliitiliste erakondade tahtest (TSNA). Lisaks noortevolikogule kaalub Tallinn kutsuda linnaosades ellu noortekojad. Noortekoda on linnaosas tegutsev sõltumatu osaluskogu, kus saaksid kokku linnaosa vanem, ametnikud, noortekeskuste esindajad, koolide esindajad ning noorteorganisatsioonide esindajad. Selline koostöövorm võimaldab efektiivselt lahendada just selle linnaosa noorte probleeme ja kiiremini otsida neile lahendusi (LOV-id, TSNA). Tallinn väärtustab ja toetab eri rahvustest noorte lõimumist (kõik osalised) Noortealgatuste ja -ühenduste toetamine Noortealgatus on linnas tervikuna väärtustatud, noortealgatused muudavad linnaruumi tuntavalt laste- ja noortesõbralikumaks ja annavad noortele väärtuslikke kogemusi. Selleks toetatakse linnaeelarvest noorte omaalgatuslikke projekte ja noorteühendusi (TSNA, LOV-id, Tallinna noortekeskused).
14 TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 14 Tallinn soodustab linnas tegutsevate noorteühenduste omavahelist koostööd, et vältida kapseldumist. Linna korraldatavad koostööseminarid muutuvad traditsiooniks, Tallinna linnas luuakse sise- ja välisrahastuse võimalusi tutvustav koondandmekogum, toimuvad infopäevad ja koolitused, kus tutvustatakse rahastuse võimalusi. Samuti viiakse läbi infopäevi projektikirjutamise ja -taotluste ettevalmistamise teemadel (TSNA). Tallinn loob olemasolevate meetmete kõrvale lisaks koolitustoetuse keskse meetme, mis on mõeldud kõikidele noorteühendustele, osaluskogudele ja mis pakub lahendust noorteühenduste ning osaluskogude peamiste arenguvajaduste lahendamiseks ühistel alustel (TSNA). TEGEVUSSUUND 3: NOORTE TEAVITAMIS- JA NÕUSTAMISTEGEVUS EESMÄRK. NOORTELE SUUNATUD INFO- JA NÕUSTAMISTEENUSED ON LIHTSALT KÄTTESAADAVAD, ASJAKOHASED JA KVALITEETSED. INDIKAATORID Noorteinfo kontaktide koguarv * lisandub uus rakendus Karjäärinõustamise kasusaajate koguarv Tööturule sisenemist soodustava tegevuse arv noortekeskustes Noortele suunatud info kättesaadavus Noortele suunatud info, sh karjääriinfo pakkumisel lähtutakse noorte vajadustest, info on lihtsalt leitav ja atraktiivne, aja- ja asjakohane, huvipakkuv ja kättesaadav kõikidele noortele. Infotöötajatel on toimiv infovõrgustik linna karjääri- ja noortekeskuste ning teiste noorteorganisatsioonide, huvikoolide ja vabasektoriga. Noortel on käidavates kohtades võimalik oma tegevuse reklaamimiseks kasutada reklaampinda. Noorte teavitamise ja nõustamise tööpõhimõtteks on noore ja noorsootöötaja suhtlemine, kus mõlemad pooled on nii nõustaja kui ka nõustatava rollis (TAN). Edendatakse ladusat infovahetust noortelt noortele, sest kõige rohkem usaldavad noored teavet, mis levib nende eakaaslaste kaudu. Infotöö korraldamisse tuleks senisest enam kaasata vabatahtlikena noori ning teha koostööd koolilehtedega (TAN). Tallinn vaatab üle ja täiendab noorsootöö kommunikatsioonistrateegiat ja rakendusplaani eesmärgiga linna noorsootöö temaatikat rohkem esile tõsta (TSNA). Tallinn arendab virtuaalset noorsootööd. Info Tallinna linna noorsootööst on koondunud ühte internetikeskkonda (nt kuid lisaks Tallinna noorte infokeskuse kodulehele tuleb aktiivselt olla esindatud seal, kus käivad ka noored. Noorsootöö eesmärkide saavutamisel ja info edastamisel tuleb üha oskuslikumalt ära kasutada olemasolevaid internetiressursse, infot tuleb edastada noorele tema harjumuspärases keskkonnas, sh sotsiaalmeedias (TSNA, TAN, Tallinna noortekeskused) Nõustamisteenused Tallinn pakub noortele tasuta mitmekülgseid nõustamisteenuseid, sh karjääri- ja psühholoogilist nõustamist. Senised Tallinnas noortele pakutavad eri nõustamisteenused tuleb üheselt välja selgitada ja info neist nõustamisteenustest teha kättesaadavaks nii noortele kui ka spetsialistidele. Linna tasandil luuakse toimiv koostöövõrgustik, milles kõik osalised panustavad ühise eesmärgi saavutamisse. Noortega töötavad inimesed peavad olema teadlikud karjäärinõustamise vajalikkusest ja suunama noori karjäärispetsialistide juurde, samuti tuleb riskirühma noortele luua sellekohased programmid (TSNA, HA, TAN). Tallinna noortele tagatakse karjääriinfo kättesaadavus ja kvaliteetne karjäärinõustamine. Selleks vahendatakse karjääriinfot, sh õpetatakse karjäärivalikuks vajaliku info tõhusat kasutamist, parendatakse karjääriinfo kättesaadavust ja suurendatakse teadlikkust karjääriteenustest. Tegevuse
15 TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 15 tulemusena on suurenenud noorte oskus otsida infot, hinnata leitud teavet ja kasutada seda, on suurenenud valmidus kasutada leitud infot karjääriplaneerimisel, valikuvõimaluste mõistmine ja arusaamine karjääriteenustest on paranenud (TAN). Karjäärinõustamise korraldamine, sh aidatakse noorel iseseisvalt teha tööturule efektiivsemaks sisenemiseks teadlikke kutse-, töö- ja haridusalaseid valikuid, luua eeldused, et inimesel on teadmised teadlikust karjääriplaneerimisest, õppimisvõimalustest, tööturu olukorrast ja elukutsetest. Tegevuse tulemusena on noortel suurem valmidus kohaneda muutustega, enese adekvaatsem tundmine, sh isiklike ressursside tundmine, parem arusaamine oma võimalustest ja vajadustest, valmidus teha teadlikke karjääriotsuseid, suutlikkus seada eesmärke ja nende nimel tegutseda (TAN). Koolitused noorsootöö spetsialistidele karjääriteenuste olemuse, nõustamise ja koostöövõrgustike teemal. Tegevuse tulemusena suureneb noortega töötavate spetsialistide teadlikkus karjääriteenuste olemusest ja koostöövõrgustiku kasutamise võimalustest (TAN) Töötutele ja mitteõppivatele noortele mõeldud tegevus Töötutele ja mitteõppivatele noortele tagatakse vajalike teenuste kättesaadavus, seda aktiivse kaasamise, kuuluvustunde võimaldamise ja mobiilse noorsootöö võimaluste parema ärakasutamise kaudu. Selleks tuleb teha ettepanekud, millega arvestatakse õppekavades ja koolitusprogrammides, korraldada toetavaid koolitusi. Töötutele ja mitteõppivatele noortele pakutakse karjääriteenuseid ka Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuse ning nn meistri ja selli rühmade töö väljaarendamise kaudu, et täiendada tööturul nõutud erialade kutseõpet ja selle kaudu kaasata riskirühma noori tööellu. Õpilasmalev pöörab töötutele noortele eri tähelepanu (eelisjärjekorras registreerumine, maksust vabastamine vms). TEGEVUSSUUND 4: NOORSOOTÖÖ KESKKOND EESMÄRK. TALLINNAS ON LÄBIMÕELDULT ASETSEV, LIGIPÄÄSETAV, KAASAEGSETE VAHENDITEGA VARUSTATUD, NOORTE TEGELIKEST VAJADUSTEST LÄHTUVALT TEGUTSEV JA UUENDUSLIKKE NOORSOOTÖÖMEETODEID RAKENDAV NOORTEKESKUSTE VÕRGUSTIK. NOORTEKESKUSTES TÖÖTAVAD NOORSOOTÖÖTAJAD ON VÄÄRIKALT TASUSTATUD OMA ALA TÕELISED PROFESSIONAALID. INDIKAATORID Tallinna noorsootöötajate üldine rahulolu töö- ja palgatingimustega on suur (mõõdetakse rahuloluuuringuga) 60% 70% Mobiilse noorsootöö kontaktide arv aastas Noorte üldine rahulolu noorsootöö teenustega on suur (mõõdetakse rahulolu-uuringutega) 90% 93% 4.1. Noortekeskuste võrgustik Noortekeskuste võrgustiku arendamisel arvestatakse põhimõttega, mille kohaselt peaks elaniku kohta olema asumis kaks strateegiliselt valitud ja sobival kohal asuvat või mobiilset noortekeskust, kusjuures on lähtutud piirkonna eripärast. Noortekeskused asuvad linnaruumis hästi leitaval ja ligipääsetaval kohal, sh on tagatud juurdepääs erivajadustega noortele. Kõik uued noortekeskused rajatakse universaalse disaini põhimõtete kohaselt (universaalne disain on siinkohal kombinatsiooni noortekeskuse põhipaketist ja -tegevusest ja eri sihtrühmade vajadustega arvestamisest) (TSNA). Noortekeskustel on oma kindel tegevusspetsiifika, toimides paindlikult ja piirkonna noorte vajadustest lähtuvalt. Senisest enam kaasatakse vabatahtlikke noortekeskuse tegevusse. Samuti on oluline lisada vajalikud oskused noorsootöötajate ettevalmistusse ja kaasata vastava valdkonna professionaale noortekeskuste tegevusse (TSNA, Tallinna noortekeskused). Vaatamata oma eripärale pakuvad kõik Tallinna noortekeskused kvaliteetset põhipaketti, mille hulgas tähtsustatakse senisest enam vabatahtliku töö ja kohaliku kogukonna rolli. Vabatahtlikkust ei väärtustata piisavalt ei noorte ega ühiskond tervikuna. On vaja saavutada muutus arusaamades,
16 TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 16 et vabatahtlikkus ei seisne ainult töös välismaal, vaid oma panus on võimalik anda ka kohapeal (Tallinna noortekeskused). Noortekeskuste juhtimisskeem on ühene, arusaadav ja toimiv (TSNA) Noorsootöötajate töötingimused Noorsootöötajate töö väärtustamiseks ja kvaliteetse noorsootöö tagamiseks linnas tuleb spetsialistidele tagada tööd väärtustav tasu ja sotsiaalsed garantiid ning arenguperspektiiv. Seni kuni riigi tasandil ei ole lahendatud noorsootöötajate sotsiaalsed garantiid, võiks linn oma noorsootöötajatele võrdselt huvikoolide pedagoogidega ja koolide huvijuhtidega ette näha tavapärasest pikema puhkuse (TSNA). Noortekeskustes töötavate noorsootöötajate puhul arvestatakse rahvusvahelist praktikat ning lähtutakse põhimõttest, et noortekeskuses on ühe noorsootöötaja kohta kuni 2000 külastust aastas, mis ühtlasi tagab ka noorsootöö kvaliteedi (TSNA). Tallinn suurima omavalitsusena ja noorsootöötajate tööandjana peab senisest rohkem rääkima kaasa noorsootöötajate ettevalmistuse kvaliteedi ja õppekavade koostamise ja nende muutmise küsimuses. Ühe noortekeskuse kohta peaks linnas olema vähemalt üks erinoorsootöö või mobiilse noorsootöö pädevusega noorsootöötaja, täpne vajadus sõltub piirkonna eripärast (TSNA). Tallinn korraldab noorsootöötajate täienduskoolitusi. Selle kaudu saaksid Tallinna piirkonna noorsootöötajad kokku, et vahetada kogemusi ja infot ning seeläbi suureneks ka omavaheline koostöö. Lisaks tulevikukavas esitatud põhimõtetele rõhutab Tallinn noorsootöötajale vajalike oskustena ja omadustena muu hulgas sallivust ja empaatiat, info analüüsimise oskust, märkamise ja reageerimise oskust, kogukonna- ja võrgustikutöö oskust, kultuuride, sh subkultuuride tundmist, teadmisi lapse ja noore arengupsühholoogiast, kuulamise ja esmatasandi nõustamise oskust ning kriisiolukordades toimetuleku oskust (TSNA) Noorsootöö uued väljundid Lisaks statsionaarsetele noortekeskustele tehakse Tallinnas mobiilset noorsootööd, mis põhineb nii riskirühma noore toetamisel sotsiaalpedagoogilise kontseptsiooni järgi kui ka avatud noorsootöö meetodit kasutaval mudelil, mis keskendub noorte teavitamisele ja kaasamisele noorte kogunemiskohtades (TNK, Tallinna noortekeskused, LOVid). Valmistatakse ette Tallinnas hea ligipääsetavusega ja mitmekülgseid võimalusi pakkuva noorte multimeediakeskuse loomine kas eraldi asutusena või mõne olemasoleva noortekeskuse baasil, mida saaksid kasutada kõik linna noored ja noorteühendused. Kavandatava ülelinnalise noorte multimeediakeskuse eeskujuks on näiteks Helsingis tegutsevad Gloria Kulttuuriareena ning Allianssi, kuid kontseptsiooni poolest sobiks eeskuju võtta ka Rootsis tegutsevatest IDEA majadest (TSNA, TAN). Tallinn arendab välja mobiilse noorsootöö rakendused, sh võtab kasutusele noortebussi ja moodustab selle juurde kuuluva ülelinnalise meeskonna, keda oleks võimalik kasutada mobiilseks noorsootööks. Noortebuss kui noortekeskus ratastel suudab paindlikult reageerida muutuvatele oludele, olles samal ajal oluliseks teadlikkuse tõstmise vahendiks noorsootöö võimalustest. Lisaks noortekeskuse bussi töö alustamisele kaalub Tallinn tõhusamat koostööd kaubanduskeskustega, et haarata senisest rohkem mitteaktiivsete noorte tähelepanu. Info peab olema seal, kus käivad noored (TNK, kõik noortekeskused). Tallinn leiab võimalused, et alustada noorte aktiivsuse inkubaatori tööd (ideaalis koos eespool nimetatud meedia- ja kultuurikeskusega), mis tegutseks ühise katuse alla koondunud noorte aktiivsuse inkubaatorina, noorteühenduste tegutsemise ja kohtumise paigana, nõustamiskeskuse ning noorsootööga seotud raamatukoguna jms, olles avatud kõikidele noortele, noortejuhtidele, noorsootöötajatele. Samuti saavad linnas tegutsevad noorteorganisatsioonid tasuta kasutada ruume ja tehnikat ning korraldada üritusi. Seal võiksid kohtuda paljud noorteorganisatsioonid, nii areneb ka nende omavaheline suhtlemine ja koostöö (TSNA, TAN) Kvaliteedijuhtimine noorsootöös Noortekeskuste töö kvaliteedi mõõtmiseks rakendatakse regulaarselt linnas ühtset kvaliteedimudelit (TSNA). Tallinn osales riiklikus KOV-i noorsootöö kvaliteedihindamise mudelis 2011 ja võimaluse
NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA
NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemLisa 10 noortevaldkonna programm
Lisa 10 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Haridus- ja Teadusministeeriumi 2016 2019 de kinnitamine Noortevaldkonna programm 2016-2019 Sisukord 1. Tulemusvaldkond: haridus... 2 2. Programmi
RohkemSISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LIKES
SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LÕIKES I lisa II lisa I Riigi II Riigi tulud, millega ei e Linnavolikogu Kantselei 180,0-43,0 18,9-5,0 150,9 139,4 sh tegevustulud 180,0-43,0 137,0 139,4 riigist
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
Rohkem73190-Eesti Noorsootöö Keskus-KAAS.cdr
NOORTEVALDKONNA ARENGUKAVA 2014-2020 Väljaandja: Eesti Noorsootöö Keskus Kõik õigused kaitstud Väljaandmist toetas: Haridus-ja Teadusministeerium Teostaja: Mprint NOORTEVALDKONNA ARENGUKAVA 2014-2020 SISUKORD
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemVIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor
VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemMicrosoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks
Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste
RohkemMicrosoft Word - Indikaatorid_tabel_
1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemRahvuskaaslaste programm rakendusplaan
Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemMicrosoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL
RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemTallinna Muhu Lasteaia arengukava
Tallinna Muhu Lasteaia arengukava 2014-2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Olukorra kirjeldus...3 3. Visioon, missioon ja väärtused...4 4. Sisehindamise kokkuvõte...5 5. Prioriteetsed arenguvaldkonnad
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
Rohkem(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)
Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
RohkemMicrosoft Word - Island.docx
Islandi õppevisiidi kokkuvõte Eesti ANK delegatsioon (8 esindajat) külastas 16-20. novembril 2015 Islandi noorteklubide ja noortekeskuste katusühendust Samfes. Samfes tähistab detsembris oma 30. sünnipäeva.
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemVeebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti
Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvutikasutajatest kasutab ka ti;! 40% Eesti kodudest on vähemalt
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemMaakogu ja maavalitsuse moodustamise alused,
REGIONAALHALDUSE REFORMI KONTSEPTSIOON Projekt Sissejuhatus Regionaalhalduse reformi eesmärk on kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine, regionaalse arengu tõhustamine maakonnas ja demokraatia suurenemine,
RohkemMicrosoft Word - Muud JUHENDID
KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemSotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise
Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord muutmine
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemPowerpointi kasutamine
RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemEESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemMicrosoft Word - osaluse bookletviimane.docx
/ENLi Osalusbooklet Heiki Viisimaa Roger Tibar osalusprogrammi juht juhatuse esimees heiki@enl.ee roger@enl.ee 58355559 53066939 /NOORTEVOLIKOGUD Noortevolikogu on omavalitsuse juures noorte arvamust esindav
RohkemRKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa
RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemVäljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivu
Väljaandja: Haridus- ja teadusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.06.2016 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 25.06.2016,
RohkemNoorte arv ning võimaluste arv huvihariduses ja huvitegevuses seisuga Omavalitsus Noorte arv aastased aastased aastase
Noorte arv ning võimaluste arv huvihariduses ja huvitegevuses seisuga 01.07.2017 Omavalitsus Noorte arv 7.-12.aastased 13.-19.aastased 20.-26. aastased 7.-26. aastasta sed KOKKU Huvihariduses ja huvitegevustes
RohkemIda-Viru maakonna arengustrateegia strateegiakontseptsioon Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ni
Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ strateegiakontseptsioon 20.06.2018 Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ning kogutud sisendi (fookusgrupid, intervjuud, statistilised
RohkemÜhinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd
Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemEELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus
EELNÕU 21.06.2013 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 punkt
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
Rohkem