Magistritöö

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Magistritöö"

Väljavõte

1 TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Eva Pära ARVUTIKELMUSED JA NENDEGA SEONDUVAD VARAVASTASED SÜÜTEOD EESTI AKTUAALSES KOHTUPRAKTIKAS Magistritöö Juhendaja: õppeülesannete täitja mag. iur. Sten Lind Tallinn 2013

2 SISUKORD SISSEJUHATUS ARVUTIKURITEGEVUS Arvutikuriteod Eesti riiklik küberjulgeoleku strateegia (mai 2008) ARVUTIKELMUS JA SELLE MÕISTE KARISTUSSEADUSTIKUS Arvutikelmus ja selle koosseisu kujunemine Arvutikelmuse eristamine sarnastest arvutikuritegudest ARVUTIKELMUSED EESTI KOHTUPRAKTIKAS Arvutikelmuse sisustamine senises kohtupraktikas Pangakontol oleva raha õiguslikku staatust käsitlevad lahendid Internetipangaga seotud juhtumid Pangakaartidega seotud juhtumid Mobiiltelefonidega ja SIM-kaartidega seotud juhtumid Kütusekaartide ja tankimisega seotud juhtumid Krediitkaartidega seotud juhtumid Muud juhtumid Arvutikelmuse seotus rahapesuga Arvutikuritegu kui sõltuvuskuritegu Alama astme kohtu praktika võrdlus Riigikohtu praktikaga KOKKUVÕTE COMPUTER FRAUD AND RELATED PROPERTY OFFENCE IN ESTONIAN ACTUAL COURT CASES Résumé KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU Kasutatud kirjandus Kasutatud normatiivmaterjalid Kasutatud kohtupraktika

3 SISSEJUHATUS Eestlastest kasutab internetti uuringute kohaselt keskeltläbi kolmandik, seejuures on arvuti hinnanguliselt 40 protsendil peredest. Meil on e-valitsus ja korraldame e-valimisi. Realiseerima on hakatud e-eesti ideed, mille alusel käivituks rahvuslik infoühiskonna sihtprogramm. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegeleb interneti püsiühenduse projektiga, mille kohaselt kaetakse kogu riik internetiga. 1 Uute kõrgtehnoloogiliste saavutuste kasutamine meie igapäevategevuses on tekitanud uue potentsiaali kelmustele. Suur osa informatsioonist telefonikõnede, lendude andmete ja internetikeskkonnas sooritatud ostude kohta on säilitatud digitaalsel kujul ja arvutivõrgud tagavad viljaka keskkonna arvutikelmuste tekkeks ning paljastavad tarbijad ja firmad ohtlikele finantsriskidele. Arvutikelmus hõlmab ükskõik millist arvutiga manipuleerimise tehnikat varalise kasu eesmärgil. 2 Arvutikuritegevusega (sh ka arvutikelmustega) seonduv on käesoleval ajal väga aktuaalne. Sellist seisukohta kinnitab ka Eesti kuritegevuse statistika. Kui varavastaste süütegude arv nii üldiselt ja ka konkreetsete süütegude lõikes on enamasti olnud stabiilne või vähenenud, siis tõusutendentsi on näidanud just nimelt arvuti vahenduselt toime pandavad varavastased süüteod. Arvutikuritegudest on Justiitsministeeriumi andmetel näiteks aastal enim pandud toime arvutikelmusi, suurenenud on ka arvutisüsteemide ebaseaduslik kasutamine ehk kõnekeeles võõrasse arvutisse häkkimine. Üheks küberkuritegevuse kasvu põhjuseks võib pidada interneti laialdast levikut ja veebivõimaluste aktiivset kasutamist. 3 Arvutikelmuste kasvu näitavad ilmekalt alljärgnevad andmed. Kui aastal 2003 registreeriti 19 arvutikelmuse juhtumit (see moodustas üldse varavastastest süütegudest 0,044%) ja aastal 2007 oli neid 128 (0,464%), siis 2008 aastal registreeriti juba 367 arvutikelmust (1,299%). Seega kui 2003 aastal pandi üks arvutikelmus toime keskmiselt 19 päeva jooksul, siis aastal 2008 registreeriti 1 A. Kukrus. Küberkuritegevuse tõkestamine infoühiskonnas. Arvutivõrgus: aprillil G. Stamatellos. Computer Ethics. Jones & Bartlett Publishers, 2007, p Eesti Vabariigi Siseministeerium. Turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 täitmise tegevusaruanne aasta kohta. Arvutivõrgus: asta%20kohta%20.pdf, 23. aprillil

4 neid keskmiselt juba 1 päevas. 4 Aastal 2009 registreeriti 470 arvutikelmust, aastal 2010 oli neid 381 ja aastal 2011 kasvas arvutikelmuste arv 512-ni aastal kasvas võrreldes aastaga kõige enam arvutikelmuste arv (+131) aastal suurenes põhiliselt interneti teel toime pandavate arvutikelmuste osakaal ning see trend on jätkunud ka aasta esimesel poolaastal aastal registreeriti aga 456 arvutikelmust. Teiste arvutikuritegude kohalt tasuks veel välja tuua, et kui aastal 2003 registreeriti 3 KarS -s 178 sätestatud kuritegu (lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine), siis aastal 2008 oli nende arv 52 ja aastal 2010 juba 76. Kui KarS 206 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid (arvutiandmetesse sekkumine) registreeriti aastal 2 juhtumit, siis aastal oli neid juba 9 ja aastal 14. Statistikast nähtuvalt on populaarseks kuriteoks arvutisüsteemi ebaseaduslik kasutamine (KarS 217). Selliseid kuritegusid pandi aastal toime 10, aastal 22 ja aastal juba Eeltoodud kuritegevuse statistika näitab ilmekalt, et arvutikuritegevus on aasta-aastalt suurenenud ja seetõttu tuleb ka sellele temaatikale suuremat tähelepanu pöörata. Kuna arvutikuritegude sagenemine ja selle vastane võitlus on probleemiks paljudes riikides üle kogu maailma, siis siinkohal on oluline mainida, et ka Euroopa Liit on pidanud oluliseks arvutikuritegevusega seonduvat käsitleda ning on astunud küberkuritegevuse vastases võitluses jõulisi samme edasi. Näiteks alustas 11. jaanuaril 2013 tööd küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus, mille eesmärk on kaitsta Euroopa kodanikke ja ettevõtteid küberkuritegevuse eest. Keskus asub Hollandis Haagis Euroopa Politseiameti (Europol) juures. Küberkuritegevuse vastase võitluse keskus aitab Euroopa Liidul tõhusamalt võidelda küberkuritegevusega ning kaitsta vaba, avatud ja turvalist internetti. Küberkurjategijad on nutikad ja kiired ning kasutavad uut tehnoloogiat kriminaalsetel eesmärkidel. Küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus aitab meil olla neist osavamad ja kiiremad, et kuritegevust ära hoida ja selle vastu võidelda. 7 Keskusel peaks olema neli põhiülesannet: toimida küberkuritegevuse Euroopa teabekeskusena; Euroopa 4 T. Reinthal. Küberkuritegevuse kohtupraktika Eestis, Arvutivõrgus: aprillil Justiitsministeerium, kriminaalpoliitika osakond. Kuritegevus Eestis aastal. Arvutivõrgus: aprillil Justiitsministeerium, kriminaalpoliitika osakond. Registreeritud kuriteod Eestis Arvutivõrgus: aprillil Euroopa Komisjon. Pressiteade. 11. jaanuaril alustab tööd küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus. Arvutivõrgus: aprillil

5 küberkuritegevuse alaste eksperditeadmiste koondamine toetamaks liikmesriike suutlikkuse suurendamisel; abi liikmesriikidele küberkuritegude uurimisel; Euroopa küberkuritegude uurijate esindamine õiguskaitseorganite ja kohtuorganite tasandil. 8 Lisaks eelnevale on Euroopa Liidul olemas ka küberkuritegevuse vastane tegevuskava. Selle raames on välja töötatud strateegiad, mille raames pannakse paika Euroopa Liidu ühine lähenemisviis digitaalvõrkude turbe, internetikuritegevuse tõkestamise ja tarbijakaitse küsimustes. 9 Arvutikuritegevusega (sh arvutikelmused) võitlemine on ka tänapäeva Eesti üks suurimatest prioriteetidest, mida kinnitab asjaolu, et Eesti Vabariigi Riigikogu kiitis heaks kriminaalpoliitika arengusuunad aastani Nimetatud dokumendis tuuakse välja, et küberkuritegevuse vastane võitlus peab keskenduma alaealiste seksuaalse kuritarvitamise vastasele võitlusele, suurte arvutikelmuste tõkestamisele ning arvutiviiruste ja häkkimise leviku tõkestamisele. Küberkuritegevuse ennetamisel tuleb koostöös erasektoriga tegeleda haavatavate sihtrühmade (näiteks alaealised, eakad) teadlikkuse tõstmisega. Küberkuritegevuse paremaks piiramiseks tuleb tagada piisava hulga IT-spetsialistide olemasolu õiguskaitseasutustes. 10 Käesolevas töös on kaks keskset küsimust: 1) Mis on arvutikelmus Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktide järgi? 2) Kuidas sisustavad kohtud neid õigusaktides antud arvutikelmuse tunnuseid? Et töö kesksetele küsimustele vastust leida, siis on käesolevas töös vajalik käsitleda ka alljärgnevaid küsimusi: kas Eesti seadusandlus on kooskõlas Euroopa Nõukogu poolt kehtestatud arvutikelmuse mõiste ja olemusega; millised on arvutikelmuse võimalikud toimepaneku vormid; millisel juhul tuleks kuritegu kvalifitseerida arvutikelmusena, millal arvutikelmustega seotud varavastaste süütegudena (kelmus, vargus, omastamine ja muud arvutikuriteod); kas Eesti kohtute praktika on arvutikelmuste kvalifitseerimise osas ühtne; kas ja kuidas on alama astme kohtute praktika arvutikelmuste osas kooskõlas Riigikohtu 8 Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Võitlus kuritegevusega digiajastul: küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse loomine. Arvutivõrgus: aprillil Euroopa Komisjon. Küberkuritegevuse vastane ELi tegevuskava - 12/02/2013. Arvutivõrgus: aprillil Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 heakskiitmine. RT III 2010, 26, 51. 5

6 juhtnööride ja praktikaga. Käesoleva töö raames on oluline puudutada küberkuritegevusega seonduvat ka põhjusel, et arvutikelmuse mõiste sisustamiseks on vaja määratleda, mis üldse on arvutikuritegu. Käesolev töö on jaotatud kolmeks peatükiks. Töö esimeses peatükis on kirjutatud arvutikuritegevusest (sh Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioonist ja Eesti riiklikust küberjulgeoleku strateegiast) ning karistusseadustikus (edaspidi KarS) sätestatud arvutikuritegudest. Teine peatükk käsitleb arvutikelmuse mõistet, arvutikelmuse koosseisu kujunemist ning seda, kuidas eristada arvutikelmust teistest sarnastest arvutikuritegudest. Töö kolmas osa hõlmab arvutikelmuse sisustamist meie kohtupraktikas, alama astme ja riigikohtu praktikat ning viimasena nende kahe omavahelist analüüsi. Töö kolmas osa põhineb Eesti kohtute praktikal. Käesolevas töös on kasutatud kombineeritud meetodit kohtupraktika empiirilist analüüsi koos teoreetilises kirjanduses toodud käsitlusega. Töö peamisteks allikateks on Euroopa Nõukogu koostatud materjalid, kus on sätestatud arvutikelmuse mõiste, mille analoog on Eestis kasutusele võetud arvutikelmuse mõiste. Lisaks sellele on osad töö dokumendid kättesaadavad arvutivõrgus, kuna Eestis on arvutikelmus alles viimasel ajal populaarsust kogunud kuriteotüüp. Kõige olulisema tähtsusega on aga Eesti erineva astme kohtute kohtulahendid ning erinevad artiklid arvutikelmuste ja arvutikuritegevuse kohta. Teoreetilised seisukohad põhinevad peamiselt karistusseadustiku kommenteeritud väljaandel ja J. Sootaki õpikul: Varavastased süüteod. 6

7 1. ARVUTIKURITEGEVUS 1.1 Arvutikuriteod Viimaste aastakümnete jooksul on olnud maailmas elektrooniliste seadmete revolutsioon. Tehnoloogiad nagu mobiiltelefonid, piiparid, kodu-, süle- ja tahvelarvutid, internet ning veebileheküljed on lisanud kuritegevusele teise dimensiooni. Nimetatud dimensioon hõlmab endas võimalust sooritada teatud kuritegusid kauge maa tagant. Varavastased süüteod ei eelda enam seda, et kurjategija ja kannatanu kohtuvad näost näkku. Tänu tehnoloogia arengule võivad kurjategijad tänapäeval sooritada varavastaseid kuritegusid mugavalt iseenda kodus olles inimeste vastu, kes elavad kasvõi teisel pool maakera. Interneti kasutamine illegaalsetel eesmärkidel ei tunnista sarnaselt paljude teiste kuriteoliikidega riigipiire ning selle läbi saadav tulu on võrreldav narkokaubandusega. Küberkurjategijad, ebaseadusliku sisuga serverid või veebileheküljed võivad ühel ajahetkel kuuluda küberruumi ühe jurisdiktsiooni alla ning järgmisel hetkel kolida juba üle järgmisesse ja nii edasi. See muudab küberkuritegevuse vastase võitluse eriti keeruliseks. Olukorras, kus on vajalik reaalajas toimuvate rünnete tõrjumine või kuritegude tõkestamine, omab kiire infovahetus ning kindlaksmääratud kontaktisikute võrgustik eriti suurt rolli. Rahvusvaheline koostöö on vajalik, et identifitseerida teistest riikidest pärit ründed ja kurjategijad ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed. Lisaks sellele on edu võtmeks koostöö õiguskaitseasutuste ning erasektori vahel. 11 Arvestades arvutikuritegevuse jõudsat kasvu ja selle kuriteoliigi spetsiifikat, siis aastal mõisteti, et arvutitega seotud kuriteod vajavad erilist regulatsiooni. Sellest ajendatuna kohtusid 26 riigi esindajad ning aasta 8. novembril võeti vastu Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioon (Council of Europe Convention on Cybercrime). Tegemist on esimese rahvusvahelise lepinguga, mille objekt on interneti ja teiste arvutivõrkude vastu või abil sooritatud kuriteod. Konventsiooni eesmärk oli võtta vastu Euroopa Liidu tasandil asjakohane seadusandlus ja edendada rahvusvahelist koostööd arvutitega seotud kuritegevuse 11 Eesti Vabariigi Siseministeerium. Küberkuritegevuse vastane võitlus. Arvutivõrgus: aprillil

8 takistamiseks. Arvutikuritegevusvastase konventsiooni ratifitseerimise seaduse võttis Riigikogu vastu 12. veebruaril 2003 (RT II 2003, 9, 32). Konventsiooni ratifitseerinud riigid on kohustatud viima riigisisese õiguse vastavusse konventsiooniga. Õigusalane koostöö kriminaalasjades kuulub Euroopa Liidu (edaspidi EL) III samba ehk justiits- ja siseküsimuste alase koostöö valdkonda. III samba raames võib Euroopa Liit võtta vastu soovitusi, resolutsioone, ühisseisukohti, ühismeetmeid, raamotsuseid, konventsioone jms. Euroopa Liit avaldas konventsioonile otsest toetust Euroopa Liidu Nõukogu ühispositsiooni vastuvõtmise teel 27. mail Ühispositsiooni artikli 1 kohaselt toetavad Euroopa Liidu liikmesriigid konventsiooni eelnõu ning tagavad jurisdiktsiooni kehtestamise konventsioonis nimetatud rikkumiste üle. Arvutikuritegevusvastase konventsiooni preambula kohaselt on ühiskonna kaitseks küberkuritegevuse vastu esmatähtis ellu viia ühtset kriminaalpoliitikat, võttes vastu asjakohased õigusaktid ja edendades rahvusvahelist koostööd muul viisil. 12 Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni areng oli läbimurre rahvusvahelisel tasandil tehtavate juurdluste osas arvutikeskkonnas. Peale selle, et küberkuritegevuse konventsioon on seotud karistusõigusega, kohustab antud konventsioon osapooli kasutama erinevaid meetmeid arvutialastes juurdlustes. Need meetmed asuvad konventsiooni artiklites Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsioon käsitleb nelja liiki arvutikuritegevusega seotud rikkumisi: 1) arvutiandmete ja -süsteemide konfidentsiaalsuse, puutumatuse ja kättesaadavuse vastu toimepandud süüteod; 2) arvutisüüteod; 3) lapspornoga seotud süüteod; 4) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumisega seotud süüteod. 14 Esimese liigi alla (artiklid 2-6) on koondatud loata arvutisüsteemi või selle osasse sisenemine (nn häkkerlus), ebaseaduslik pealtkuulamine, arvutiandmete loata omastamine ja nendega manipuleerimine (nn Trooja hobuse tüüpi viiruste saatmine arvutisse), arvutisüsteemi 12 A. Kukrus (viide 1). 13 Council of Europe. Cyberterrorism the Use of the Internet for Terrorist Purposes. Council of Europe Publishing, 2007, p Council of Europe. Convention on Cybercrime. Budapest, 23.XI Arvutivõrgus: aprillil

9 toimimise tõsine takistamine, seadmete kuritarvitamine, s.t eelkõige küberkuritegude toimepanemiseks kavandatud ja kohandatud seadmete, k.a arvutiprogrammide (sh viirused) ja paroolide kättesaadavaks tegemine (s.o müük, kasutamiseks hankimine jms). Viimati nimetatud rikkumise (sätestatud artiklis 6) sanktsioneerimise eesmärk on häkkerite relvituks tegemine. Arvutisüüteod (artiklid 7-8) on arvutite abil tehtavad võltsingud (digitaalsete dokumentide võltsimine) ja pettused (kuulub majanduskuritegude valdkonda, sest peab olema sooritatud ärieesmärgil). Arvutikelmuse teel pannakse toime kõige rohkem pangapettusi ja rahapesukuritegusid. Lapspornoga seotud süütegude alla (artikkel 9) kuuluvad lapspornograafia valmistamine selle levitamiseks arvutisüsteemi kaudu, lapsporno pakkumine või kättesaadavaks tegemine arvutisüsteemi kaudu, lapsporno edastamine või muul viisil levitamine arvutisüsteemi kaudu, lapsporno hankimine endale või teisele isikule arvutisüsteemi kaudu ning lapsporno valdamine arvutisüsteemis või andmekandjal. Artikli 10 kahes esimeses lõikes on sätestatud konventsiooniosaliste kohustus kriminaliseerida tahtlikud arvutisüsteemi abil toimepandud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumised juhul, kui need pandi toime ärieesmärgil. 15 Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni käsitlemine on käesolevas töös oluline ka põhjusel, et just nimetatud konventsiooni artikkel 8 on pühendatud arvutikelmusele ja sealt pärineb arvutikelmuse mõiste Euroopa Liidu õiguses. Antud konventsiooni artikkel 8 sätestab järgmist: konventsiooniosaline võtab seadusandlikke ja muid meetmeid, et oma seaduses määratleda kuriteona teisele isikule varalise kahju tekitamine, kui selle eesmärk on kelmuse teel või muul ebaausal viisil ilma õigusliku aluseta saada endale või teisele isikule majanduslikku kasu ning kui tegu pannakse toime tahtlikult ja ilma õigusliku aluseta: a) arvutiandmete sisestamise, muutmise või sulustamise teel või b) arvutisüsteemi toimimisse sekkumise teel. 16 Kuna arvutikuritegude toimepanemiste arv aasta-aastalt sageneb, arvutikuritegudes kasutatavad skeemid muutuvad aina keerulisemaks ja nimekirja lisandub uusi võimalusi arvutikuritegude toimepanemiseks, siis on tähtis astuda selle vastu võitlemiseks konkreetseid samme. Et inimestele arvutikuritegevuse eest kaitset pakkuda, on oluline, et iga riik võtaks vastu seadused, mille alusel on võimalik küberkurjategijaid vastutusele võtta. Samuti on 15 A. Kukrus (viide 1). 16 Arvutikuritegevusvastane konventsioon. RT II , 9, 32. 9

10 oluline arvutikuritegude piisavalt karm sanktsioneerimine, mis aitaks vältida arvutikuritegevuse edasist kiiret levikut. Eesti karistusseadustikust võib leida kolmteist erinevat arvutiga seostatavat kuritegu. Nendeks on sõnumisaladuse rikkumine (KarS 156), lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine (KarS 178), arvutiandmetesse sekkumine (KarS 206), terminalseadmete identifitseerimisvahendi ebaseaduslik kõrvaldamine ja muutmine (KarS ) arvutisüsteemi toimimise takistamine (KarS 207), nuhkvara, pahavara ja arvutiviiruse levitamine (KarS 208), arvutikelmus (KarS 213), arvutikuriteo ettevalmistamine (KarS ), arvutisüsteemi ebaseaduslik kasutamine (KarS 217), ebaseaduslikult kõrvaldatud ja muudetud identifitseerimisvahendiga terminalseadme kasutamine (KarS ), ebaseaduslikult reprodutseeritud arvutiprogrammi valdamine (KarS ), terrorikuritegu (KarS 237) ja kaitsekoodide üleandmine (KarS 284). Karmim arvutikuritegudega seonduv sanktsioon on sätestatud KarS -s 237, mis sätestab terrorikuriteo, sealhulgas ka arvutiterrorikuriteo eest võimalikuks maksimumkaristuseks eluaegse vangistuse. Kõikide nende kuritegude ühiseks jooneks on kuritegude toimepanemine arvutisüsteemi vahendusel. 1.2 Eesti riiklik küberjulgeoleku strateegia (mai 2008) Kuigi Eestis on selgelt ja üheselt teadvustatud infosüsteemide kaitse vajadust arenevas infoühiskonnas, pole selleks võetud meetmed olnud alati piisavad. Terve riigi küberjulgeoleku tagamine nõuab kogu ühiskonna kaasamist. Peame teadvustama, et infosüsteemide kasutusega kaasnevate riskide ja infotehnoloogia laialdase kasutamise tasakaalustamine on väljakutse mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas aastal oli 51% Eesti leibkondadest varustatud kiiret interneti-ühendust võimaldava lairiba püsiühendusega. Kuna igas leibkonnas on mitu arvutikasutajat, on reaalne kodukasutajate suhtarv ligikaudu 70% kogu elanikkonnast. 18 Kuna enamik meist puutuvad kas vabal ajal või oma töös kokku arvutitega, siis võivad arvutikuriteod mõjutada paljusid meist, kuna internetikeskkonnas varitsevad ohud, millest ei olda tihtilugu vähese 17 E. Pära. Arvutikelmused ja nendega seonduvad varavastased süüteod aktuaalses kohtupraktikas. Bakalaureusetöö. Tallinn, 2010, lk Uuring Avalike e-teenuste kasutamine. TNS Emor, oktoober Arvutivõrgus: aprillil

11 informeerituse tõttu teadlikud. Seega on küberjulgeoleku strateegia oluline mitte ainult riigile, vaid meile kõigile. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata tavakodanikele suunatud teavitustööle, et nad oleksid teadlikud, millised ohud neid küberruumis varitsevad ja kuidas end nende eest paremini kaitsta. Arvutikuritegusid on tihtilugu väga raske tuvastada, sest arvuti taga on varjatud isik, kes võib oma tegevuse jälgi oskuslikult peita ja sellist isikut on raske tuvastada. Kuna Eesti koges laiaulatuslikke küberrünnakuid aasta kevadel, siis peale seda hakkas Eesti Vabariigi Valitsus koostama oma küberjulgeoleku strateegiat, mis valmis aasta mais. Muuhulgas defineerib antud strateegia nii riikliku tähtsusega küberkuritegevuse vastu võitlemise eesmärke kui ka tähtsustab koostööd erasektoriga. 19 Küberkaitse julgeoleku strateegia 20 mõte on iseenesest hea - inimesi tuleks tõesti küberruumis valitsevate ohtude eest teavitada, kuid kahjuks ei ole selles vallas laiahaardelist teavitustööd läbi viidud. Teavitustöö võiks olla suunatud just vanuritele, alaealistele või siis algajatele arvutikasutajatele, kuna nemad on isikud, kes ei oska end tavaliselt internetis peituvate ohtude eest kaitsta. Teavitustöö võiks olla laiaulatuslikum ja intensiivsem ning sellekohaseid artikleid ning kajastusi võiks aktiivsemalt massimeedias kajastada, kuna võib eeldada, et enamik meist küberkaitse strateegiat lugema ei satu ja iseseisvalt küberruumis valitsevate ohtude kohta informatsiooni ei otsi. Inimesi tuleks teavitada sellest, et ei tasu oma isiklikke andmeid, krediitkaardi andmeid või pangakoode Internetis ühelgi leheküljel avalikult levitada. Lisaks sellele tuleks hoiatada, et tundmatult aadressilt tulnud kirjade avamine ja nendele vastamine võib olla seotud peidetud riskidega. Eriti tähtsaks peab autor alaealiste teavitamist, kuna viimasel ajal on meedia kajastanud väga palju juhtumeid, kus noored on saatnud endast arvuti teel kompromiteerivaid pilte või raha tundmatule isikule teisel pool arvutit, kes on siis pilte kuritarvitanud või rahaga lihtsalt kadunud ja hiljem tuleb välja, et tegu oli lihtsa pettusega. 21 Teavitustöö olulisust peaks tõestama ka järgnev fakt: umbes 85% arvutikelmustest ei teatata, kuna tuntakse piinlikkust, kardetakse avalikkuse halvustamist või vale isiku süüdistamist ja teatakse, et üleüldse on kellegi süüd raske tõestada Council of Europe. Cyberterrorism the Use of the Internet for Terrorist Purposes. (viide 20), p Küberjulgeoleku strateegia komisjon. Küberjulgeoleku strateegia Kaitseministeerium, Arvutivõrgus: aprillil E. Pära (viide 17), lk R. J. McMahon. Partial Handbook for Private Investigators. CRC Press, 2001, lk

12 Eesti on kindlasti õigel teel küberkaitse tähtsuse teadvustamisega, kuid kahjuks üksnes sellest veel ei piisa, sest teoorias on küberkaitse strateegia hea, kuid nüüd tuleb seda rakendada ka praktikas: inimeste teadlikkust tuleb hakata tõstma läbi avalike kampaaniate ning teavitustöö. Lisaks sellele pakub töö autor välja, et võiks olla üks kindel aadress, kuhu arvutikuritegude (sh ka arvutikelmuste) ohvriks langenud isikud saaksid oma murest anonüümselt kirjutada, eeldusel, et neil on olemas kindlad tõendid, et oma seisukohti tõestada. Dokumentaalseteks tõenditeks kirjade näol võiksid olla näiteks petturliku oksjoni puhul ostule eelnev ning järgnev kirjavahetus müüjaga ning pangaülekande tõestus, et tellitud asja eest maksti, kuid pakk ei ole kunagi kohale jõudnud, mida saaks kindlaks teha läbi postiasutuste. Kuna eelnevalt sai juba mainitud, et paljud arvutikuritegude ohvriks langenud isikud tunnevad häbi või kardavad asjaolude avalikuks tulemist, siis võiks olla koht, kuhu oma murest anonüümselt kirjutata ja loomulikult peaks piisavate tõendite olemasolul asja uurima politsei. 23 Eelneva idee sai teksti autor arvutialasest õiguskirjandusest: Internetikelmuste kaebuste keskus, mis on FBI üks allüksustest, teatab, et oksjonitega seotud kelmused on nüüd arvutikelmustest esikohal. Eelmine aasta logis antud internetileheküljele 7193 kasutajat, kes teatasid oma arvutikelmuse ohvriks sattumisest ning nendest alla kümne protsendi esitasid kaebuse ka politseisse. Põhjus, miks see protsent nii väike on, seisneb selles, et ohvrid tunnevad tavaliselt end häbistatult ja nad ei tea, kuhu edasi pöörduda. 24 Siinkohal ei saa jätta mainimata, et 21. märtsil 2013 kiitis Eesti Vabariigi Valitsus heaks ka Küberjulgeoleku strateegia koostamise ettepaneku. Strateegia koostamise eesmärk on leppida kokku ja luua tingimused selleks, et kasutada infotehnoloogiast tulenevaid võimalusi tõhusalt ja turvaliselt. Koostatava strateegia eesmärgid peavad järgima põhimõtted, mille alusel: Strateegia sätestab infotehnoloogiaga seotud riskide tundmise, haldamise ning maandamise üldised riiklikud eesmärgid ning viisid ja vahendid nende eesmärkide saavutamiseks. Strateegia kohaselt peab ühiskond aktsepteerima infotehnoloogiaga seotud riskide olemasolu, olema nendest teadlik ning haldama ja maandama neid teadmuspõhiselt. 23 E. Pära (viide 17), lk W. Koletar. Fraud Exposed. John Wiley and Sons, 2003, lk

13 Strateegia seab üheks eesmärgiks Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise, efektiivse riigivalitsemise ja majandusliku arengu stimuleerimise just infotehnoloogiliste riskide parema tundmise kaudu. Tehnoloogia ja selle rakendamisega seotud riskide uurimine võimaldab riske tunda ja täpsemalt hallata ning vältida teadmiste puudumisest või eelarvamustest tingitud hirmu uute tehnoloogiate rakendamise ees. Selleks on aga hädavajalik kogu ühiskonna IKT alaste teadmiste tõstmine ning vastava hariduse ja teadustöö koordineeritud arendamine Lühikokkuvõte. Küberjulgeoleku strateegia koostamise ettepanek Vabariigi Valitsusele. Arvutivõrgus: kkuvote.pdf, 23. aprillil

14 2. ARVUTIKELMUS JA SELLE MÕISTE KARISTUSSEADUSTIKUS 2.1 Arvutikelmus ja selle koosseisu kujunemine Kelmus on üks olulisemaid varavastaste süütegude liike, mis on suunatud vara vastu kitsamas mõttes (KarS 13. Ptk 2. J). Võrreldes varasema, kriminaalkoodeksijärgse karistusõigusega ei ole seadusandja kehtivas õiguses piirdunud üksnes kelmuse üldkoosseisu (KarS 209) nimetamisega, vaid on selle kõrvale konstrueerinud veel mitu kelmuse eriliiki ( 210 soodustuskelmus, 211 investeerimiskelmus, 212 kindlustuskelmus ja 213 arvutikelmus), mis on kelmuse üldkoosseisu suhtes erinormid ega moodusta seetõttu esimesega kogumit. Kelmuste toimepanemiseks loovad soodsa pinnase ka moodsa majandustegevuse mitmekesisus ja kõikvõimalikud nüüdisaegsed tehnoloogiad ja lahendused (nt interneti-pank), mis ühelt poolt on määratud lihtsustama inimeste igapäevaelu, kuid teiselt poolt moodustavad ka täiesti unikaalse keskkonna kuritegevuseks. Et aru saada, miks meie karistusseadustikus eraldi arvutikelmuse koosseisu vaja läheb, siis selleks tuleb kõigepealt käsitleda kelmuse koosseisu. Kelmuse põhikoosseisu (KarS 209) puhul viiakse isik pettuse teel eksitusse (luuakse reaalsetest asjaoludest ebaõige pilt), mille tulemusena isik loovutab vara vabatahtlikult. KarS 209 annab kelmuse põhikoosseisu järgmises sõnastuses: varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. 26 KarS-s sätestatud kelmuse ja kelmuse alaliikide puhul on oluline teise isiku eksitusse viimine. Pettus tähendab teise isiku kujutluse ehk intellektuaalse arusaama mõjutamist, millega kutsutakse esile esimus, toetatakse olemasoleva eksimuse edasikestmist või tugevdatakse seda. Pettuslik tegu ehk petmistoiming ehk petmine on tõele mittevastava asjaolu esitamine. 27 Tsiviilõigus määratleb pettust kui isiku eksimusse viimist või eksimuses hoidmist temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel (TsÜS 94 I). 28 Kelmuse koosseisuelementideks loetakse ka varakäsutust ja varalist kahju 29, mida seaduses otsesõnu 26 Karistusseadustik. RT I, , J. Sootak. Varavastsed süüteod. Juura, 2003, lk Tsiviilseadustiku üldosa seadus. RT I, , RKKKo , nr , p 6. 14

15 kirjas ei ole. See tähendab karistatavate tegude ringi kitsendamist seaduse kirjatähest tulenevaga võrreldes, nii et nullum crimen sine lege põhimõtet rikutud ei ole. Seega koosneb kelmuse objektiivne koosseis neljast elemendist. Need on: petmine, eksimus, varakäsutus, varaline kasu (kannatanu varalise kahju arvelt) 30. Need neli elementi peavad olema põhjuslikus seoses. Petmine peab seega kannatanu eksitusse viima, eksimus peab olema kannatanu poolt oma varakäsutuse põhjuseks, mistõttu süüdlane saab varalist kasu kannatanu varalise kahju arvelt. 31 Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. 32 Arvutikelmus sarnaneb kelmusega selle poolest, et nagu kelmusegi puhul, siis on ka arvutikelmuse koosseisuga kaitstav õigushüve vara. 33 Arvutikelmuse näol on koosseisutüübilt tegu materiaalse kuriteokoosseisuga andmetöötlusprotsessi sekkumisega (tegu) peab süüdlane olema saanud varalist kasu (tagajärg). 34 Arvutikelmuse objektiivne koosseis on varalise kasu saamine lubamatu sekkumise teel andmetöötlusprotsessi. Koosseis annab nimetatud sekkumise vormide mitteammendava loetelu. 35 Andmetöötlusprotsessi sekkumiseks ei ole vaja, et andmetöötlusprotsess oleks juba toimunud. Ka andmetöötlusprotsessi lubamatul käivitamisel on andmetöötlusprotsessi sekkutud. Ei ole oluline, mil viisil andmetöötlusprotsessi sekkutakse, nõutav on, et sekkumise tagajärjel saab sekkuja varalist kasu. 36 Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. 37 Siinkohal tuleks täpsustuseks mainida, et arvutiandmed tähendavad käesolevas paragrahvis igasugust faktide, teabe või mõistete esitust infosüsteemi töötlemiseks sobivas vormis. Käesoleva paragrahvi mõistes ei hõlma andmed arvutiprogramme. Programm tähendab käesolevas paragrahvis süntaktilist üksust, mis vastab mingi programmikeele reeglitele ning koosneb teatava automatiseeritud andmetöötlusfunktsiooni täitmiseks vajalikest deklaratsioonidest ja lausetest või käskudest 38, mille kohaselt arvutisüsteem teostab 30 RKKKo , nr , p K. Aas, N. Aas, M. Hirvoja, K. Siitam. Karistusõigus. Eriosa. Sisekaitse Akadeemia kirjastus, 2002, lk Karistusseadustik. Komm vln 209 komm Karistusseadustik. Komm vln 209 komm Karistusseadustik. Komm vln 213 komm Karistusseadustik. Komm vln 213 komm Karistusseadustik. Komm vln 213 komm Karistusseadustik. Komm vln 213 komm Official Journal L 069, 16/03/2005 P Arvutivõrgus: mail

16 automaatset andmetöötlust. 39 Muutmine tähendab, et olemasolevad andmed või programm asendatakse teiste andmete või programmiga. Kustutamine tähendab, et olemasolevad andmed või programm kõrvaldatakse arvutisüsteemist. Rikkumine tähendab, et andmetesse või programmi tehakse muudatus, mis teeb võimatuks andmete või programmi kasutamise nende esialgseks otstarbeks või raskendab seda. Sulustamine tähendab, et andmed ja programmid säilivad arvutisüsteemis, kuid arvutisüsteemi kasutaja ei saa neid kasutada, kuna juurdepääs nendeni on takistatud. Muutmine, kustutamine, rikkumine või sulustamine on lõpule viidud sõltumata sellest, et tehtud muudatust on informatsiooni valdamisel võimalik väga kiiresti kõrvaldada ja algset situatsiooni taastada. Andmete või programmi arvutisüsteemi sisestamine tähendab nende arvutisüsteemi kandmist andmetöötlusprotsessiks või säilitamiseks. 40 Eeltoodust nähtub, et nii kelmuse kui ka arvutikelmuse koosseis eeldab konkreetse varalise kahju tekkimist. Erinevalt kelmuse koosseisust, arvutikelmuse koosseis petmistoimingut ja sellega inimese eksitusse viimist ei nõua. Tingimuseks on ainult pettusetaoliste manipulatsioonide tegemine arvutil. 41 Arvutikelmuse erinormi järele on vajadus just seetõttu, et arvutikelmuse puhul on raske leida isikut (see võib ka puududa), kelles luuakse ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest, mis on vajalik kelmuse üldkoosseisu kui suhtesüüteo puhul. 42 Antud asjaolu viitab ilmselt ka sellele, miks ei ole arvutikelmuse koosseisu iseloomulikuks tunnuseks petmistoiming, olgugi, et koosseis sisaldab mõistet -kelmus nimelt on eestikeelses õiguskirjanduses lisaks järeldusele, et arvutikelmuse puhul on raske määratleda petetud isik, jõutud dogmaatiliselt õigele järeldusele, et petta ei saa ka süüteo toimepanemiseks kasutatavad vahendit. 43 Riigikohtu kriminaalkolleegium puutus esmakordselt juba aastal kriminaalkoodeksi kehtimise ajal kokku kelmuse ja arvutikelmuse piiritlemise probleemidega. Riigikohtu lahendist nr nähtub, et Tartu Linnakohus mõistis M. Leego ja E. Leego muuhulgas süüdi kelmuses selles, et E. Leego võttis Tartu linnas telefoni ja modemi teel Telehansa teenust ning AS Tapila identifitseerimistunnust ja paroole kasutades ühendust AS-ga 39 Karistusseadustik. Komm vln 206 komm Karistusseadustik. Komm vln 206 komm Prof. dr. E. Samson. Kriminaalõiguse eriosa 2. osa. Abimaterjal kohtunike ja prokuröride järelkoolituse karistusõiguse õppegrupile, 2000, lk 27. Arvutivõrgus: aprillil Karistusseadustik. Komm vln 213 komm J. Sootak (viide 27), lk

17 Hansapank ning andis korralduse kanda AS Tapila arveldusarvelt AS Voineki ja K. Ummeri arvetele kokku ,35 krooni, millest M. Leego ja E. Leego võtsid suurema osa sularahana välja. Tartu Ringkonnakohus jättis Tartu Linnakohtu otsuse selles osas muutmata. Kassatsioonkaebuses vaidlustasid süüdistatavad karistuse kelmuse täideviimise eest ja palusid süüdistatavad kelmuses õigeks mõista põhjusel, et süüdistatavate tegu vastavat hoopis arvutikelmuse koosseisule. Probleem seisnes selles, et kuna kriminaalkoodeksit täiendati arvutikelmuse sättega ( 268) alles 12. märtsil 1997 st. pärast süüdimõistetule inkrimineeritud kelmuse toimepanemist, siis kassatsioonkaebuses leiti, et süüdistatav tuleks kelmuses õigeks mõista, kuna tema tegu ei vastavat enam nn. puhta kelmuse faktilisele koosseisule, vaid arvutikelmusele, mille mõiste aga süüdimõistva otsuse tegemise hetkel kriminaalkoodeksist puudus. Kassatsioonkaebuses väideti, et eeltoodust tulenevalt ei olnud Eestis enne 12. märtsi a põhimõtteliselt võimalik arvutit kasutades panna toime kelmust - so KrK -s 143 ettenähtud kuritegu. Riigikohus aga leidis, et kassatsioonikaebusel puudub alus, kuna ei saa põhjendatuks lugeda väidet, et enne 12. märtsi 1997 ei olnud põhimõtteliselt võimalik Eestis arvutit kasutades toime panna kelmust. Kriminaalkoodeksi eriosa täiendamine uute paragrahvidega ei pruugi mitte alati tähendada selliste tegude esmakordset kriminaliseerimist, mis varem ei olnud üldse kriminaalõiguslikult relevantsed. Seadusandja võib lülitada kriminaalkoodeksisse uusi paragrahve ka olemasolevaid paragrahve osadeks jagades, eesmärgiga diferentseerida kriminaalvastutust. Siinkohal oleks kohatu väita, et kuna eelnevalt oli kriminaalkoodeksis sätestatud vaid kelmus, siis arvuti vahendusel toime pandud kelmus ei ole karistatav hariliku kelmuse paragrahvi järgi. Antud hetkel ei ole oluline, et arvutikelmust paragrahv lisati alles hiljem kriminaalkoodeksisse. Arvutikelmuse kui kuriteo diferentseerumine kriminaalkoodeksi eriosa iseseisvasse paragrahvi ei välista kriminaalvastutust diferentseerumise eelselt arvuti vahendusel toimepandud kelmuse eest. Lisaks eelnevale pidas Riigikohus oluliseks rõhutada, et nimetatud kriminaalasja kontekstis ei seisnenud kohtuotsustega tõsikindlalt tuvastatu kohaselt süüaluste poolne kelmus mitte üksnes ebaseaduslikes arvutimanipulatsioonides. Ebaseaduslik arvutikorraldus raha ülekandmiseks teatud arveldusarvetele oli kohtuotsustega tuvastatu kohaselt vaid üks lüli süüdimõistetute kelmuslikus käitumises. Lisaks sellele hõlmas kõnealune kuritegelik käitumine ka väära identiteedi all arvete avamist pangas, samuti ebaseaduslike arvutimanipulatsioonide tulemina arvetele kantud sularaha väljavõtmist RKKKo , nr , p 1. 17

18 Eeltoodud kohtuotsusest nähtub, et Riigikohtu hinnangul võis arvutikelmuse koosseisule vastav tegu enne arvutikelmuse koosseisu kehtestamist vastata kelmuse koosseisule ehk arvutikelmuse koosseisu kehtestamine ei tähenda seda, et sellele vastavad teod ei oleks enne olnud karistatavad. Siinkohal tuleb mainida, et nimetatud Riigikohtu otsus on tegelikult lakooniline ja üsnagi rünnatav, kuna Riigikohus ei näidanud ära, kuidas kelmuse koosseis täideti. Käesoleval juhul võis tõesti M. Leego ja E. Leego tegu olla käsitatav kelmusena põhjusel, et nad võtsid kannatanu identifitseerimistunnust ja paroole kasutades ühendust ASga Hansapank ja andsid korralduse kanda kannatanu arveldusarvelt kolmandate isikute arvetele raha. Nimetatud rahaülekanded tegi teisel pool telefonitoru inimene ehk praegusel juhul on meil olemas konkreetne isik, keda M. Leego ja E. Leego petsid. Kui nad oleksid aga sisestanud kannatanu identifitseerimistunnuse ja paroolid näiteks internetipanka ja oleksid sealt kolmandate isikute pangakontodele ülekandeid teinud, siis ei oleks võimalik nende tegu kelmusena käsitleda, kuna puudub isik, keda eksitatakse. Arvutit ei ole võimalik eksitada. Eeldatavasti ajendas just arvutikelmuste sagenemine, selleliigilise kelmuse spetsiifika ning suurem ohtlikkus Eesti seadusandjat arvutikelmuse spetsiifiliseks, rangemat kriminaalvastutust ettenägevaks regulatsiooniks kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK) 268. Nagu nähtub ka eespooltoodud Riigikohtu lahendist, siis arvutikelmus kriminaliseeriti Eestis alles 12. märtsil Enne arvutikelmuse mõiste defineerimist kriminaalkoodeksis rakendusid arvutite vahendusel toime pandud kuritegude puhul tavalised varavastased koosseisud nagu kelmus või vargus. KrK 268 kohaselt loeti arvutikelmuseks võõra vara, varalise eelise või muu kasu saamise eest arvutiprogrammide või andmete sisestamise, vahetamise, kustutamise või blokeerimise või muul viisil andmetöötlusprotsessi sekkumise teel, mis mõjutab andmete töötlemise tulemust ja põhjustab teise isiku omandile otsest varalist või muud kahju. Kriminaalkoodeksi kohaselt karistati arvutikelmuse toimepanijat rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega ühest kuni kuue aastani. 45 Enne nägi arvutikelmuse objektiivne koosseis KarS -s 213 välja järgmine: varalise kasu saamise eest arvutiprogrammide või andmete ebaseadusliku sisestamise, vahetamise, kustutamise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, kui sellega on mõjutatud andmete töötlemise tulemust, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega, 46 kuid seda muudeti eelnõuga 166 SE 45 Andmekogude seadus. RT I 1997, 28, Karistusseadustik. RT I 2001, 61,

19 I. Eelnõu seletuskirja kohaselt oli karistusseadustiku muutmise seaduse eesmärk viia Eesti karistusseadustiku arvutikelmuse koosseis Euroopa Nõukogu arvutikuritegevusvastase konventsioonis (edaspidi konventsioon) oleva arvutikelmuse mõiste ja koosseisuga vastavusse. Samuti oli eesmärgiks täpsustada arvutisüsteemi vastu suunatud rünnetega seotud kuriteokoosseise ning korrigeerida kuritegude eest mõistetavaid karistusi. 47 Enne puudus KarS-s sätestatud arvutikuritegude puhul juriidilise isiku vastutus nii konventsioonis kui ka raamotsuses sätestatud kuritegude toimepanemise eest, lisaks ka konventsioonis sätestatud kohustus kriminaliseerida arvutikuritegude ettevalmistamine. Eelnõuga nähti ka ette rangemad sanktsioonid arvutikuritegude toimepanemise eest, kuna tegemist on raskesti avastatavate kuritegudega ning nende arv vaid kasvab. 48 Kuna praegu on arvutikelmuse sõnastus KarS -s 213 järgmine: arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. Lisaks eeldab subjektiivne koosseis varalise kasu saamise eesmärki, 49 siis sellest tulenevalt näeme, et peale tehti arvutikelmuse paragrahvi sõnastuses järgnevad muudatused nimelt eemaldati lause fraas:...kui sellega on mõjutatud andmete töötlemise tulemust. Samuti on lisatud säte selle kohta, et kui arvutikelmuse toimepanija on juriidiline isik, siis on ka teda võimalik arvutikelmuse toimepanemise eest vastutusele võtta ning teda karistatakse rahalise karistusega. Esimest muudatust saab põhjendada järgmiselt: andmetöötlusprotsessi sekkumiseks ei ole vaja, et andmetöötlusprotsess oleks juba toimunud. Ka andmetöötlusprotsessi lubamatul käivitamisel on andmetöötlusprotsessi sekkutud. Ei ole oluline, mis viisil andmetöötlusprotsessi sekkutakse, nõutav on, et sekkumise tagajärjel saab sekkuja varalist kasu. 50 Sõnastuse lihtsustamiseks ja mõttekordusest hoidumiseks eemaldati ebavajalik lause, kuna karistusseadustikus toodud arvutikelmuse ( 213) sisu ja mõtet see tegelikult ei muutnud. Seega saab öelda, et kuivõrd esmapilgul võib tunduda, et tegu oli üksnes kosmeetilise muudatusega, siis tegelikult langes üks tõendamist vajav asjaolu (et andmete töötlemise tulemust oleks muudetud) ära. Juriidilise isiku vastutuse lisamine oli aga igati vajalik ja 47 H. Loot. Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Arvutivõrgus: mail ibid. 49 Karistusseadustik. RT I, , Karistusseadustik. Komm vln 213 komm

20 mõistlik, kuna ka nemad võivad arvutikelmusi toime panna ning peavad selle eest vastutama samamoodi nagu füüsilised isikud. Kui võrrelda Euroopa Liidu tasandil eksisteerivat arvutikelmuse mõistet Eesti karistusseadustikus oleva arvutikelmuse mõistega, siis märkame, et KarS -s 213 on päris sarnane konventsioonis oleva arvutikelmuse käsitlusega. Eesti KarS-s puudub otsesõnu varalise kahju tekitamine kellelegi, kuid on välja toodud arvutikelmuse toimepanija varalise kasu saamine. Ometigi on tegu põhimõtteliselt kokkulangeva mõttega, kuna sisuliselt kuulub kelmuse objektiivsesse koosseisu ka varalise kasu saamise pöördkülg varalise kahju tekkimine kannatanul. Teine nn kirjutamata koosseisutunnus on kannatanu varakäsutus, mis seob eksimust ning varalise kahju tekkimist. Subjektiivsest küljest on kelmus tahtlik kuritegu. 51 Viimati muudeti siis karistusseadustiku arvutikelmuse sätet ( 213) selliselt, et lisati juurde juriidilise isiku vastutus ning eemaldati arvutikelmuse olemusest tulenev mõttekordus. Kui võrrelda konventsioonis olevat arvutikelmuse koosseisu karistusseadustikus toodud arvutikelmuse koosseisuga, siis erinevad koosseisude sõnastused selle poolest, et karistusseadustikus ei ole KarS -s 213 otsesõnu sätestatud subjektiivse koosseisu elementi ehk tahtluse olemasolu. Nimetatu on aga seletatav sellega, et karistusseadustiku üldosas ehk 15 lg-s 1 märgitakse, et kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui käesolev seadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest. 52 Seetõttu puudub vajadus, et arvutikelmuse koosseisus oleks tahtlus eraldi välja toodud. 2.2 Arvutikelmuse eristamine sarnastest arvutikuritegudest Peale kelmuse põhikoosseisu leidub veel teisigi koosseise, mille puhul võib tekkida piiritlemisprobleeme. Sellest tulenevalt on siinkohal oluline lühidalt peatuda ka teistel arvutikuritegudel, milliste koosseisud võivad esmapilgul arvutikelmuse koosseisuga sarnased tunduda. Esmapilgul võiks tekkida probleem arvutikelmuse (KarS 213) ja arvutiandmetesse sekkumise (KarS 206) piiritlemisega. Arvutiandmetesse sekkumise objektiivne koosseis on arvutisüsteemis olevate andmete või programmi ebaseaduslik muutmine, kustutamine, rikkumine või sulustamine; samuti arvutisüsteemi andmete või programmi ebaseaduslik 51 J. Sootak (viide 27), lk Karistusseadustik (viide 49). 20

21 sisestamine. Tagajärg ei ole lg 1 koosseisutunnus ning teo lõpuleviimiseks ei ole isegi vajalik, et arvutisüsteemi töö saaks reaalselt häiritud. 53 Lg 2 ehk raskendava koosseisu moodustab kuritegu elutähtsa valdkonna arvutisüsteemi vastu või kui sellega on tekitatud oluline kahju. 54 Arvutiandmetesse sekkumise poolt ohustatav õigushüve on arvutisüsteemi omaniku ja õiguspärase valdaja õigus vallata, kasutada ja käsutada arvutisüsteemi. Koosseisutüübilt on tegemist formaalse kuriteokoosseisuga. 55 KarS 206 ja 213 piiritlemisprobleem tekib põhjusel, et tegu on nende kahe koosseisu puhul sama, kuid erinevuse tingib see, et KarS 213 näeb ette ka tagajärje ja on sellisena erinorm KarS 206 suhtes. KarS 206 ja KarS 213 koosseisudega kaitstakse ka erinevaid õigushüvesid. Kui arvutiandmetesse sekkumise koosseisuga kaitstakse arvutisüsteemi omaniku ja õiguspärase valdaja arvutisüsteemiga seotud õiguseid, siis arvutikelmuse koosseisuga kaitstakse aga vara. Samuti on oluline mainida, et arvutiandmetesse sekkumise puhul ei ole oluline mingi tagajärje saabumine ega varalise kasu saamine (piisab sekkumisest), kuid arvutikelmuse puhul on oluline, et andmetöötlusprotsessi sekkumisega peab teo toimepanija saama varalist kasu. Riigikohus käsitles esmakordselt lahendis nr KarS 213 ja 206 piiritlemist. Riigikohus leidis, et kuigi KarS 213 kohaldamine on käesoleval juhul varalise kasu mittesaamise tõttu välistatud, siis tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et süüdistatav sisestas ettevõtte tuvastuskoodid internetipanka ebaseaduslikult. Kuriteona on karistatav ka üksnes andmete ebaseaduslik sisestamine arvutisüsteemi (KarS 206 lg 1). 56 Kuigi arvutisüsteemis olevate andmete või programmi ebaseaduslik muutmine, kustutamine, rikkumine või sulustamine, samuti arvutisüsteemi andmete või programmi ebaseaduslik sisestamine on KarS 206 lg 1 järgi karistatavad kuritegudena, tuleb selle sätte kohaldamisel silmas pidada asjaolu, et samaaegselt sätestab KarS 218 lg 1 samade tegude toimepanemise eest väärteokaristuse. Kuna KarS 206 lg 1 on formaalne delikt ja selle koosseisualternatiivid kattuvad KarS -s 213 loetletud koosseisualternatiividega, võib tõusetuda küsimus veel KarS 213 lg 1 katse ja KarS 206 lg 1 (õigemini küll KarS 218 lg 1) piiritlemise kohta. Abistavaks kriteeriumiks saab siin olla üksnes subjektiivne koosseis ehk kas isikul oli tahtlus varalist kasu saada. Olukorras, kus isikul on andmete ebaseadusliku sisestamise hetkel tahtlus sel teel varalist kasu saada, kuid see tagajärg jääb isiku tahtest sõltumatult saabumata, tuleb isik võtta vastutusele arvutikelmuse katse eest. Kuna andmete ebaseaduslik sisestamine (KarS 206 lg 1) on varalise kasu saamise viisina KarS 213 lg-s 1 nimetatud, kujutab KarS Karistusseadustik. Komm vln 206 komm Karistusseadustik. Komm vln 206 komm Karistusseadustik. Komm vln 206 komm RKKKo , nr , p 9. 21

22 lg 1 endast sisuliselt KarS 206 lg 1 kvalifitseeritud koosseisu. KarS 206 lg 1 tuleb kohaldada juhul, kui puudub nii KarS 213 koosseisupärane tagajärg kui ka tahtlus varalist kasu saada. 57 Järgmisena tuleks tähelepanu pöörata arvutisüsteemi toimimise takistamise koosseisule (KarS 207). Arvutisüsteemi toimimise takistamise objektiivne koosseis on arvutisüsteemi toimimise ebaseaduslik häirimine või takistamine andmete sisestamise, edastamise, kustutamise, rikkumise, muutmise või sulustamise teel. Igasugused füüsiliste mõjutustega põhjustatud takistused, nagu sidekaablite arvutisüsteemide füüsiline rikkumine või hävitamine, 207 alla ei lähe, vaid kvalifitseeritakse 203 järgi. 58 Lg 2 ehk raskendava koosseisu moodustab elutähtsa valdkonna arvutisüsteemi töö või avalike teenuste osutamise takistamine või kui sellega on tekitatud oluline kahju. 59 Arvutisüsteemi toimimise häirimise all mõeldakse siinkohal arvutifunktsioonide täitmise halvendamist, eelkõige arvutisüsteemi poolt ülesannete täitmise aeglustamist. Arvutisüsteemi toimimise takistamiseks loetakse arvutisüsteemi funktsioonide täitmise vähemalt ajutise lakkamise põhjustamist. 60 Andmete edastamine on igasuguste infosüsteemis töötlemiseks sobivas vormis faktide, teabe või mõistete ühest punktist teise edastamine, tavaliselt telekommunikatsiooniühenduses. 61 KarS -ga 207 kaitstavaks õigushüveks on arvutivõrkude ja arvutisüsteemide kasutajate õiguspärane ootus nende võrkude ja süsteemide takistamatuks kasutamiseks. 62 Koosseisutüübilt on tegemist formaalse kuriteokoosseisuga. 63 Eeltoodust nähtub, et taaskord on võimalik KarS 207 koosseisu KarS 213 koosseisust eristada kaitstava õigushüve järgi. Kui arvutisüsteemi toimimise takistamise puhul kaitstakse arvutisüsteemide õiguspäraste kasutajate õiguspärast ootust arvutisüsteemide takistamatuks kasutamiseks, siis arvutikelmuse puhul on kaitstavaks õigushüveks vara. Viimaseks peab käesoleva töö autor veel vajalikuks tähelepanu pöörata arvutisüsteemi ebaseaduslikule kasutamise (KarS 217) koosseisule ja selle eristamisele arvutikelmusest. 57 K. Domaškina. Ebaseaduslik sekkumine arvutiandmetesse ja sel teel varalise kasu saamine. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus Juridica, 2013, nr 2, lk Karistusseadustik. Komm vln 207 komm Karistusseadustik (viide 49). 60 Karistusseadustik. Komm vln 207 komm Karistusseadustik. Komm vln 207 komm RKKKo , nr , p Karistusseadustik. Komm vln 207 komm

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 Vladimir Mukasei süüdistuses KrK

Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 Vladimir Mukasei süüdistuses KrK Väljaandja: Riigikohtu Kriminaalkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT III 2002, 6, 56 RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. jaanuaril

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil L 284/22 Euroopa Liidu Teataja 12.11.2018 DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/1673, 23. oktoober 2018, rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil EUROOPA PARLAMENT JA

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

LISA 1

LISA 1 Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledž Priit Sepp PK090 KÜBERTERRORISMI ENNETAMINE Lõputöö Juhendaja: Anna-Maria Talihärm, MA Kaasjuhendaja: Kalju Leppik, Politsei- ja Piirivalvekolledži lektor

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 5. aprill 2016 (OR. en) 10953/15 DCL 1 GENVAL 27 CYBER 73 SALASTATUSE KATEGOORIA KAOTAMINE Dokument: Kuupäev: 12. jaanu

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 5. aprill 2016 (OR. en) 10953/15 DCL 1 GENVAL 27 CYBER 73 SALASTATUSE KATEGOORIA KAOTAMINE Dokument: Kuupäev: 12. jaanu Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 5. aprill 2016 (OR. en) 10953/15 DCL 1 GENVAL 27 CYBER 73 SALASTATUSE KATEGOORIA KAOTAMINE Dokument: Kuupäev: 12. jaanuar 2016 Uus staatus: Teema: 10953/15 RESTREINT UE /

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

JM_ _m46lisa

JM_ _m46lisa Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Indra Schmidt TAPMINE KVALIFITSEERITUD ASJAOLUDEL Magistritöö Juhendaja: Heino Tõnismägi Tallin

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Indra Schmidt TAPMINE KVALIFITSEERITUD ASJAOLUDEL Magistritöö Juhendaja: Heino Tõnismägi Tallin TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Indra Schmidt TAPMINE KVALIFITSEERITUD ASJAOLUDEL Magistritöö Juhendaja: Heino Tõnismägi Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. TAPMIST RASKENDAVAD

Rohkem

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts,

Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: 2016. aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, 2017 2016. aastal registreeriti Eestis 28 986 kuritegu

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Justiitsministeerium_ _Soovitus

Justiitsministeerium_ _Soovitus Hr Rein Lang minister Justiitsministeerium info@just.ee Teie 27.01.2011 nr 10.1-6/614 Õiguskantsler 03.02.2011 nr 7-4/110147/1100510 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Austatud minister

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Karistusõiguse osakond Mario Truu VÄGISTAMISKOOSSEIS EESTI JA SAKSA KARISTUSSEADUSTIKUS VÕRDLEVÕIGUSLIK KÄSITLUS Magistr

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Karistusõiguse osakond Mario Truu VÄGISTAMISKOOSSEIS EESTI JA SAKSA KARISTUSSEADUSTIKUS VÕRDLEVÕIGUSLIK KÄSITLUS Magistr TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Karistusõiguse osakond Mario Truu VÄGISTAMISKOOSSEIS EESTI JA SAKSA KARISTUSSEADUSTIKUS VÕRDLEVÕIGUSLIK KÄSITLUS Magistritöö Juhendaja mag iur Andres Parmas Tartu 2016 SISUKORD

Rohkem

(Microsoft Word - Bakalaureuset\366\366 - Ede Lemmats.doc)

(Microsoft Word - Bakalaureuset\366\366 - Ede Lemmats.doc) TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL Ede Lemmats MOOTORSÕIDUKI KONFISKEERIMINE KARISTUSSEADUSTIKU -S 424 SÄTESTATUD TEO KORRAL Bakalaureusetöö

Rohkem

EELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus

EELNÕU Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus EELNÕU 21.06.2013 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 1. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 58 punkt

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

EUPL v 1 1-all versions _4_

EUPL v 1 1-all versions _4_ Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh

G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks läh G4S poolt võetavad kohustused 1. G4S juurutab oma hinnastamispõhimõtetes käesolevale dokumendile lisatud hinnastamismaatriksi. Hinnastamismaatriks lähtub järgmistest põhimõtetest. a. Hinnastamismaatriks

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Teenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga

Teenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga Teenuste hinnakiri Kontohalduri nimi: Coop Pank AS Konto nimi: arvelduskonto Kuupäev: 01.04.2019 Käesolevas dokumendis on esitatud tasud maksekontoga seotud peamiste teenuste eest. See aitab teil võrrelda

Rohkem

TEENUSE OSUTAMISE LEPING /kuupäev digikonteineris/ Kooli nimi, Registrikood (edaspidi Asutus), mida esindab amet Eesnimi Perekonnanimi, ja Hariduse In

TEENUSE OSUTAMISE LEPING /kuupäev digikonteineris/ Kooli nimi, Registrikood (edaspidi Asutus), mida esindab amet Eesnimi Perekonnanimi, ja Hariduse In TEENUSE OSUTAMISE LEPING /kuupäev digikonteineris/ Kooli nimi, Registrikood (edaspidi Asutus), mida esindab amet Eesnimi Perekonnanimi, ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, registrikood 90005872 (edaspidi

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL

TARTU ÜLIKOOL TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Mare Nappir KANNATANU OSALEMINE KRIMINAALMENETLUSES Magistritöö Juhendaja: professor Jüri Saar Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Kannatanu

Rohkem

KURITEGEVUS EESTIS 2013 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 18

KURITEGEVUS EESTIS 2013 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 18 KURITEGEVUS EESTIS 2013 KRIMINAALPOLIITIKA UURINGUD 18 Kriminaalpoliitika uuringud 18 KURITEGEVUS EESTIS 2013 Tallinn 2014 Koostajad: Andri Ahven, Urvo Klopets, Kätlin-Chris Kruusmaa, Anu Leps, Jako Salla,

Rohkem

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD KINNISVARA KORRASHOIU HANKE DOKUMENDID JA NENDE KOOSTAMISE JUHEND Procurement documents for property maintenance and their preparing guide EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163 FREMP 202 COMIX 456 CODEC 1279 MÄRKUS Saatja: Saaja:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

c_ et pdf

c_ et pdf 7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C

Rohkem

Microsoft Word - Vayser_otsus_est.doc

Microsoft Word - Vayser_otsus_est.doc EUROPEAN COURT OF HUMAN RIGHTS COUR EUROPEENNE DES DROITS DE L'HOMME VIIES OSAKOND OTSUS VASTUVÕETAVUSE KOHTA Kaebus nr 7157/05 Aleksey Vayser versus Eesti Euroopa Inimõiguste Kohus (viies osakond), olles

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK MTÜ TALLINNA NAISTE KRIISIKODU MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta 01.01.2008 31.12.2008 ETTEVÕTTE NIMI MITTETULUNDUSÜHING TALLINNA NAISTE KRIISIKODU REGISTRI KOOD 80191735 AADRESS Wismari 37 4 Tallinn,

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Microsoft Word - Heastamine_Mag_Karin Täär_ docx

Microsoft Word - Heastamine_Mag_Karin Täär_ docx TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse osakond Karin Täär HANKIJA PÄDEVUS HEASTAMISE MEETMETE KONTROLLIMISEKS Magistritöö Juhendaja Doctor iuris Mari Ann Simovart Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Vahistamiste analüüs

Vahistamiste analüüs Vahistamiste analüüs Urvo Klopets Tallinn 2009 Justiitsministeerium Kriminaalpoliitika osakond 1 Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 208 100 Faks: 6 208 109 e-post: info@just.ee

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

A5 kahjukindlustus

A5 kahjukindlustus Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksu

INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksu INIMKAUBANDUS JA SELLE OHVER Juhendmaterjal spetsialistile 1. Mis on inimkaubandus? Inimkaubanduse ohver on inimene, keda on sunni või pettusega seksuaalselt, tööalaselt või kuritegevuseks ära kasutatud

Rohkem

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc Tallinna Linnavalitsuse sõnumisaatja kasutusjuhend asutuse juhatajale Sisukord 1. Süsteemi sisenemine...2 2. Parooli lisamine ja vahetamine...2 3. Ametnike lisamine ametiasutuse juurde...2 4. Saatjanimede

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem

MAGISTRITÖÖ valmis

MAGISTRITÖÖ valmis TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Ahti Olesk EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS JA LIHTMENETLUSED Magistritöö Juhendaja: Eerik Kergandberg (Ph.D.) Tallinn 2013 Olen koostanud käesoleva magistritöö

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem

Tervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte

Tervise- ja tööministri määruse Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määruse "Töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamise kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse 1. jaanuaril 2018. aastal jõustuva

Rohkem

Riigi esindamine kohtus 2011

Riigi esindamine kohtus 2011 Riigi esindamine kohtus 212. aastal Alar Must Tallinn 213 Justiitshalduspoliitika osakond järelevalve ja õigusteeninduse talitus Väljaandja: Justiitsministeerium Tõnismägi 5a 15191 Tallinn Telefon: 6 28

Rohkem

RIIGI PEAPROKURÖRI ÜLEVAADE RIIGIKOGU PÕHISEADUSKOMISJONILE SEADUSEGA PROKURATUURILE PANDUD ÜLESANNETE TÄITMISE KOHTA AASTAL Sissejuhatus

RIIGI PEAPROKURÖRI ÜLEVAADE RIIGIKOGU PÕHISEADUSKOMISJONILE SEADUSEGA PROKURATUURILE PANDUD ÜLESANNETE TÄITMISE KOHTA AASTAL Sissejuhatus RIIGI PEAPROKURÖRI ÜLEVAADE RIIGIKOGU PÕHISEADUSKOMISJONILE SEADUSEGA PROKURATUURILE PANDUD ÜLESANNETE TÄITMISE KOHTA 2018. AASTAL Sissejuhatus Prokuratuuriseaduse 11 lõike 2 kohaselt esitab riigi peaprokurör

Rohkem

SISEMINISTEERIUM

SISEMINISTEERIUM ESITATUD: 11.07.2019 valitsuskabineti nõupidamisele ESITAJA: siseminister Mart Helme ESITAMISE AEG: kuupäev digiallkirjas TEEMA: Lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava aastateks 2019-2023 1. SISUKOKKUVÕTE

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Hendrik Mühls Viivise ja leppetrahvi mõistliku suuruse hindamise kriteeriumid Magistritöö

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Hendrik Mühls Viivise ja leppetrahvi mõistliku suuruse hindamise kriteeriumid Magistritöö TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Hendrik Mühls Viivise ja leppetrahvi mõistliku suuruse hindamise kriteeriumid Magistritöö Juhendaja: dr iur Mari Ann Simovart Tallinn 2013 SISUKORD

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

juridica_7_2014_sisu.indd

juridica_7_2014_sisu.indd Riigi peaprokuröri ülevaade Riigikogu *1 põhiseaduskomisjonile 1. Sissejuhatus Prokuratuuriseaduse *2 11 lõike 2 järgi esitab riigi peaprokurör iga aasta Riigikogu kevad istung järgul Riigikogu põhiseadus

Rohkem