Andmete sisestamine kalanduse infosüsteemi

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Andmete sisestamine kalanduse infosüsteemi"

Väljavõte

1 Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut EESTI KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE JA ANALÜÜS, TEADUSVAATLEJATE PAIGUTAMINE EESTI LIPU ALL SÕITVATELE KALALAEVADELE NING TEADUSSOOVITUSTE KOOSTAMINE KALAVARUDE HALDAMISEKS AASTAL Töövõtulepingu nr 4-4/17/ a. vahearuanne Tartu 2019 Uuringut toetas Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF)

2 Sisukord Sisukord Lühiülevaade Läänemere rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide varust... 3 Räim... 3 Kilu... 4 Tursk... 6 Lest... 7 Lõhe ja meriforell Lühiülevaade teiste kalaliikide varust Angerjas Rannikumere kalad Kalavarude seisund ning seda mõjutavad tegurid Viidatud kirjandus

3 1. Lühiülevaade Läänemere rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide varust Räim Räim, kilu, tursk, lõhe ja meriforell on rahvusvaheliselt reguleeritud kalaliigid, millele Rahvusvaheline Mereuurimisnõukogu (ICES) annab püügipiirkondade lõikes varu iga-aastasi hinnanguid ja haldamissoovitusi. Arvestades seda, et ICES avaldab oma püügisoovituse alles , on allpool esitatud esialgsed prognoosiarvud vaid ICES Läänemere Kalandustöörühma ekspertarvamus, mida ei ole lubatud ICES ametliku soovitusena avalikustada. Räimevaru hinnatakse eraldi Liivi lahe räime (alampiirkond 28.1), Läänemere keskosa räime (alampiirkonnad , 29&32), Botnia mere ja Botnia lahe räime (alampiirkonad 30 ning 31). Eestil on püügikvoodid kahest esimesest varuühikust. Eesti kalurite räimesaagid a on toodud tabelis 1. Liivi lahe räime kudekarja biomass suurenes aa. algul kiiresti, kahekordistudes aastaks aa. keskmise tasemega võrreldes a SSB küll pisut alanes, kuid tänu ja a arvukatele põlvkondadele suurenes taas ja ületas a pikaajalist keskmist 28 % võrra, tõustes tonnini a vähenes SSB tonnini, kuid suurenes järgnevatel aastatel taas moodustades a lõpuks t e. 29% enam pikaajalisest keskmisest a püüdsid Eesti kalurid Liivi kahest t ja Läti kalurid t räime. Liivi lahe räime majandamisel on olnud probleemiks liiga kõrge kalastussuremus, mille põhjusi tuleb otsida nii räime kehamasside dünaamikast kui ka ilmselt teatud osa saagi registreerimata jätmisest varasematel aastatel. ICES Läänemere kalandustöörühma (WGBFAS) Läänemere paljuaastasel majandamisplaanil (EU MAP) põhineva lühiprognoosi kohaselt peaks Liivi lahe räime räime saak a jääma vahemikku kuni t (vastavalt MSY kalastussuremuse vahemikule F = 0,24-0,38). WGBFAS soovitab, et kalastussuremus ei tohiks aastal ületada taset FMSY = 0,32 mis eeldaks Eesti ja Läti summaarset Liivi lahe räime saaki mitte üle t. (ICES soovitus aastaks oli t). Kuna ICES töörühma soovitus käsitleb vaid Liivi lahe laheräime, siis tuleks räime lubatava väljapüügi (TAC) suuruseks Liivi lahes soovitusest lahutada Liivi lahe räime avames püütav osa ning liita Liivi lahes keskmiselt püütav avamereräime kogus. Sellest tulenevalt võib prognoosida TAC suuruseks Liivi lahes a t ( t 314 t t = t). Läänemere keskosa räimevaru kudekarja biomass vähenes aastatest kuni a ca 3 korda, mille põhjuseks on vähemalt osaliselt olnud keskmiste kehamasside alanemine. Edasine SSB trend on olnud aeglane tõus a moodustas SSB t, mis on 3% madalam pikaajalisest keskmisest aastast tänaseni on tekkinud vaid viis põlvkonda, mille arvukus 1-aastastena küündis oluliselt üle pikaajalise keskmise, viimati ja a põlvkonnad. ICES Läänemere kalandustöörühma (WGBFAS) Läänemere paljuaastasel majandamisplaanil (EU MAP) põhineva lühiprognoosi kohaselt peaks aasta Läänemere keskosa räime saak jääma vahemikku t (vastavalt MSY kalastussuremuse vahemikule F = 0,16 3

4 - 0,28). WGBFAS soovitab, et kalastussuremus aastal ei tohiks ületada ületada taset FMSY = 0,22, mis eeldaks saaki mitte üle t. (2019. aastaks soovitas ICES saaki mitte üle t, TAC2019 = t). ICES töörühma soovitus on varuühiku kohta, millest tuleks lahutada see avamereräime osa, mis traditsiooniliselt püütakse Liivi lahes ning liita avamerest püütav laheräim. Sellest tulenevalt võib oodata räime lubatava väljapüügi suuruseks (TAC) alampiirkondades 25-29& t. Kilu Kilu käsitletakse Läänemere ühtse varuna. Kilu iseloomustab arvukuse ja biomassi suur muutlikkus. Samaaegselt tursa arvukuse langusega aa. teisel poolel hakkasid kilu arvukus ja üldbiomass kiiresti suurenema a oli kilu kudekarja biomass rekordilised 1,9 miljonit tonni. Seejärel alanes kilu SSB kuni a aastast on SSB olnud vahemikus 0,7-1,3 miljonit tonni a lõpuks oli kilu SSB tasemel 1,1 miljonit t e. 20% enam paljuaastasest keskmisest. Kudekarja biomassi kahanemise aastate rekordtasemest on tinginud vähearvukate põlvkondade teke 2004., 2007., 2009., ja a, samuti ka kõrge kalastussuremus. Praegune kiluvaru toetub suurel määral a väga arvukale põlvkonnale, samal ajal kui aa. põlvkonnad on arvukuselt alla keskmise a põlvkond on siiski taas arvukaks kujunenud. Viimaste aastate akustilised uuringud näitavad, et varu vähenemine on toimunud peamiselt Läänemere lõunaosas ja varu on olulisel määral ümber paiknenud mere põhjaossa. Seega võib kiluvaru seisundit Eesti majandusvööndis endiselt lugeda suhteliselt heaks. Samas tuleb silmas pidada, et vaatamata kiluvaru suhteliselt kõrgele arvukusele Eesti vetes sõltuvad püügiperspektiivid ikkagi varu üldisest olukorrast Läänemeres. ICES Läänemere kalandustöörühma (WGBFAS) Läänemere paljuaastasel majandamisplaanil (EU MAP) põhineva lühiprognoosi kohaselt peaks kilu saak a jääma vahemikku t (vastavalt MSY kalastussuremuse vahemikule F = 0,19-0,27). WGBFAS soovitab, et kilu kalastussuremus ei tohiks aastal ületada taset FMSY = 0,26, mis eeldaks saaki mitte üle t. (2019. aastaks soovitas ICES saaki mitte üle t; TAC2019 = t). Eesti kalurite kilusaagid on toodud tabelis 2. 4

5 Tabel 1. Eesti kalurite räimesaagid Räime saagid Läänemeres (t) Aasta Rannikumeres avamere püük Harrastus Kutseline Eesti vetes välisvetes , , , , , ,4 8448, , ,8 8746, ,8 1469, , , , ,5 656, , , ,7 8982, , , , , , , , , ,3 8320, ,7 325, , ,9 5999,8 6001, ,9 386, , , ,2 6996,7 6997, , , , ,5 6464, , , , , , , , , , , , , , ,6 9236,7 9240, , , , ,6 8597,3 8599, , ,1 7088, , , , ,5 7087,8 7090, , , ,4 7535,6 7538, , , , ,4 9290,7 9293, , , , ,1 8864,5 8866, , , , ,1 8370,0 8372, ,3 665, , , ,1 8064,5 8066, ,7 410, , ,1 5

6 Tabel 2. Eesti kalurite kilusaagid Kilu saagid Läänemeres (t) Aasta Rannikumeres avamere püük Harrastus Kutseline Eesti vetes välisvetes , , , ,5 2, , ,4 1, ,9 1814, , , ,5 5, ,1 1432, , ,1 0, ,6 28, , , , ,1 24, , , , ,1 67,7 67, ,3 3758, , , ,1 29,1 29, , , ,1 0, , , , ,2 0, , , ,2 0,1 0, , , , ,1 0,2 0, , , , ,6 0, , , , ,1 0, , , , ,2 1,2 1, , , , ,1 0,6 0, , , , ,1 0,2 0, , , , ,2 0,3 0, , , , ,04 0,1 0, , , , ,1 0,6 0, , , ,3 Tursk Alljärgneva teksti koostamisel on kasutatud ICES a soovituste mustandit. Läänemere idaosa tursapopulatsiooni püük tuleks a alamrajoonides lõpetada ja tursa sattumist kaaspüüki minimeerida. Läänemere idaosa tursasaagid, täiend 2 aastaste kalade näol, kalandussuremus ja kudekarja biomass on väikseimad olemasolevas aegreas. Kuna kalandussuremus on vähenenud, siis on tursapopulatsiooni vähenemine põhjustatud ka looduslikest tingimustest. Hapnikutingimused Läänemere põhjakihtides Soome keskkonnainstituudi (SYKE) andmetel on halvenenud a talvel võrreldes a talvega ( FI/Palvelut/Tutkimusalus_Aranda/Suomenlahden_happitilanne_on_poikkeuksel(49296), ). Naumann ja Nausch (2018) andmetel olid a novembris hapnikutingimused Läänemere põhjakihis omakorda halvemad, kui a veebruaris. Vastavalt ICES a soovituste mustandile halvendab halb hüdroloogiline olukord nii tursa kudemistingimusi, toitumistingimusi kui ka noorjärkude ellujäämist. Räime ja kilu kui tursa 6

7 oluliste saakobjektide põhimass paikneb põhjapool tursa praegust põhimassi levikut. Vähenenud on tursa keskmine pikkus, tüsedus, pikkus, mille juures 50 % kaladest on suguküpsed, suurenenud on looduslik suremus. Kõrge on parasiitidega nakatumine, mis on seotud hallhülge kõrge arvukusega. Alljärgnevas tabelis on Eesti kalurite tursasaagid. Tabel 3. Eesti kalurite tursasaagid Tursa püük Läänemeres (t) Rannikumeres Aasta avamere püük Eesti Harrastuspüük Kutseline Välisvetes vetes ,6 0,6 17,2 1155,4 1172,6 1173, ,0 10,0 1060,0 1070,0 1070, ,5 0,5 71,7 987,6 1059,3 1059, ,0 1,0 2,0 511,1 513,2 514, ,5 2,5 8,7 743,7 752,3 754, ,6 0,6 0,2 36,4 36,6 37, ,1 1,1 11,7 546,8 558,5 559, ,1 2,1 1276,9 1276,9 1278, ,3 1,5 1,8 587,1 587,1 588, ,1 0,6 0,7 701,8 701,8 702, ,2 0,8 1,0 945,0 945,0 946, ,5 2,4 2,9 970,1 970,1 973, ,8 3,9 4,7 816,8 816,8 821, ,9 3,7 4,6 792,4 792,4 797, ,6 3,5 4,1 1176,3 1176,3 1180, ,6 3,4 4,0 685,6 685,6 689, ,6 5,3 5,8 243,4 243,4 249, ,9 7,0 7,9 158,1 158,1 166, ,2 3,9 5,1 178,7 178,7 183, ,5 1,87 3,37 0,06 0,06 3, ,43 0,75 1,18 0,116 0,116 1, ,30 0,98 1, ,28 Lest Vastavalt Soome keskkonnainstituudi (SYKE) andmetele hüdroloogilise situatsiooni halvenemise kohta a talvel Läänemere põhjakihtides ( FI/Palvelut/Tutkimusalus_Aranda/Suomenlahden_happitilanne_on_poikkeuksel(49296) ) on süvikukudulesta kudemistingimused halvenenud. Süvikukudulesta kudealad tõmbuvad a koomale ja süvikukudulesta arvukus Eesti vetes väheneb, samuti järelkasv. See mõjub negatiivselt lesta üldisele arvukusele Eesti vetes, eriti püügiperioodil, mis vastab peamiselt lesta toitumismigratsiooni perioodile. Tähelepanu väärib asjaolu, et lesta töönduslik suremus näitab tõusutrendi nii alamrajoonides 28, 29 kui ka 32. Sealjuures alamrajoonis 28 on aastail lesta tööndusliku suremuse mediaani tõus vanuserühmadel 3-13 statistiliselt usaldatav (p=0,044), alamrajoonis 29 on vastava näitaja tõus peaaegu statistiliselt usaldatav (p=0,051) ja alamrajoonis 32 on tööndusliku suremuse tõus eelmistest alamrajoonidest tugevaim statistilise usaldatavuse tasemega 0,017. Alljätgnevas tabelis on Eesti kalurite lestasaagid. 7

8 Tabel 4. Lestasaagid Lesta püük Läänemeres (t) Aasta Rannikumeres avamere püük Harrastuspüük Kutseline Eesti vetes Välisvetes ,1 284,1 37,0 12,0 49,0 333, ,4 252,4 92,2 10,0 102,2 354, ,9 395,9 11,6 7,4 19,0 414, ,4 357,4 56,4 5,7 62,1 419, ,1 449,1 33,0 0,2 33,2 482, ,6 469,6 44,9 0,2 45,1 514, ,8 405,8 36,6 0,0 36,6 442, ,8 383,8 0,0 0,0 0,0 383, ,8 403,0 444,8 0,0 0,0 0,0 444, ,9 327,5 370,5 24,5 24,5 394, ,8 315,8 358,6 19,0 19,0 377, ,1 276,5 316,6 7,6 7,6 324, ,4 287,6 336,0 0,1 0,1 336, ,8 269,8 316,6 15,3 15,3 331, ,0 244,9 295,9 35,2 35,2 331, , , ,5 250,0 292,5 33,9 33,9 326, ,1 204,1 248,2 108,9 108,9 357, ,0 198,4 247,4 41,0 41,0 288, ,0 200,6 241, , ,73 186,53 221, , ,94 169,09 212, ,03 Lõhe ja meriforell Eestis toimub lõhe sigimine suuremal või vähemal määral Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma ning Pärnu jões. Eesti vetes on lõhesaak suurim Soome lahe rannikumeres ja see sõltub esmajoones populatsioonide looduslikust sigimisest ning vähemal määral Põlula Kalakasvatuskeskuse poolt selle piirkonna jõgedesse asustatud laskujate hulgast. Liivi lahe, Väinamere ja Lääne-Eesti saarte lääneranniku lõhesaagid on suhteliselt väikesed. Alates aastast on Läänemeres triivvõrgupüük keelatud. Eesti lõhesaagid on tabelis 5. Euroopa Liidu lõhe püügikvoot on aastal Soome lahes 1026 isendit ja Läänemere avaosas 1919 isendit ning aastal Soome lahes 995 ja Läänemere avaosas 1919 isendit. Rahvusvaheline Mereuurimisnõukogu (ICES) soovitab Soome lahes püüda ainult Soome lahte suubuvatesse jõgedesse asustatud lõhet ja keelata igasugune loodusliku lõhe püük nii rannikumeres kui ka jõgedes, kus lõhe looduslikult sigib. Lõhe ja meriforelli looduslikku sigimist meie jõgedes pärsib peamiselt sobilike sigimise ja kasvualade vähesus jõgede tõkestatuse tõttu. Nimelt on praegu erinevate paisude ja muude 8

9 tõkestusrajatistega takistatud kaladele ligipääs enamikule ajaloolistele koelmualadele ja noorjärkude kasvualadele. Juurdepääs potentsiaalsetele koelmutele on viimastel aastatel siiski paranenud. Näiteks alates aastast on kõik Valgejõe ajaloolised koelmud lõhele ja meriforellile ligipääsetavad a avati Vasalemma jões Vanaveski pais ja Pärnu jõel Sindi pais. Heaks näiteks on veel Loobu jõele rajatud Joaveski kalapääs, Pirita jõele rajatud Vaskjala ja Kose veskijärve kalapääs ning Purtse jõele rajatud Sillaoru kalapääs. Tabel 5. Lõhesaagid Aasta Kutseline püük Lõhe püük (t) Harrastuspüük Meres Jões ,6 6, ,9 4, ,3 0, ,3 4, ,8 7, ,7 9, ,7 7, ,3 14, ,1 22, ,3 15, ,1 5,1 17, ,1 3,6 10, ,2 2,6 7, ,2 1,6 0,5 2,1 10, ,6 1,0 0,5 1,5 8, ,5 2,4 0,8 3,2 9, ,2 2,1 1,3 3,5 9, ,4 2,5 1,3 3,8 9, ,8 2,4 0,9 3,3 7, ,8 2,5 0,9 3,4 7, ,3 2,4 1,1 3,4 8, ,8 1,9 0,2 2,1 8, ,2 2,5 0,3 2,9 8, ,6 3,4 0,2 3,6 9, ,8 3,9 2,0 5,9 12, ,9 3,1 1,57 4,7 13, Meriforelli püütakse põhiliselt rannikumerest. Nagu lõhe puhul, nii on ka meriforelli jaoks tähtsaim püügipiirkond Soome laht. Palju meriforelli tuleb Eesti vetesse Soome lahe põhja- ja idakaldalt, kus asustamismaht on suur (2018. aastal isendit). Praegu on Eesti päritoluga loodusliku forelli püügivaru Soome lahes üle keskmise, arvestades asustustihedust jõgedes ja mereelu iga, jääb varu samale tasemele aastal ja seda eelkõige a põlvkonna arvel (Tabel 6) aastal oli põuase suve tõttu forelli asustustihedused madalamad ja see mõjutab varu 2021 aastal. Liivi lahes sõltub varu sealsete väikeste ja vähese tootlikkusega forellijõgede ja -ojade laskujate hulgast. Saak on madal, viimasel 15 aastal ühe tonni ligidal. Kalade rändetee avati 2018 aastal 9

10 Pärnu jões (Sindi paisul) ning sellega on loodud eeldused piirkonna varu märkimisväärsele suurenemisele. Tabel 6. Meriforelli saagid Meriforelli püük (t) Aasta Harrastuspüük Kutseline püük Meres Jões ,0 6, ,5 15, ,7 10, ,1 8, ,8 9, ,3 13, ,7 12, ,1 4,7 15, ,4 2,7 9, ,0 3,0 10, ,3 2,3 0,0 2,3 12, ,7 2,7 0,0 2,7 15, ,2 3,2 0,1 3,3 20, ,9 2,8 0,1 2,8 14, ,9 3,6 0,1 3,7 17, ,2 3,9 0,2 4,1 16, ,4 4,2 0,4 4,6 18, ,3 4,1 0,2 4,3 21, ,7 4,2 0,1 4,3 19, ,6 4,9 0,1 5,0 19, ,1 6,4 1,1 7,5 23, ,9 7,3 0,6 7,9 27, ,3 6,4 0,5 6,9 24, ,3 6, , Lühiülevaade teiste kalaliikide varust Angerjas Angerjavaru on halvas seisus nii Läänemeres kui Euroopas tervikuna. Läänemerre jõudvate klaasangerjate arvukus on endiselt väga väike. Klaasangerja taastootmisindeks vastas aastal vaid 2,1 protsendile Põhjamere ja 10,1 protsendile teiste Euroopa piirkondade keskmisest tasemest võrreldes perioodiga Paigaangerja (yellow eel) taastootmisindeks on sama võrdlusperioodi suhtes 29 protsenti. (ICES WGEEL REPORT 2018). Angerjapopulatsiooni ei mõjuta siiski ainult kalapüük. Angerjavarude languse taga arvatakse olevat ka jõgede reostus ja rändetõkete rajamine (tammid jms.), kalaparasiitide ulatuslikum levik ja keskkonnamuutused, mis on mõjutanud angerja kudeala ja rändetingimusi. Teadusuuringud on ka näidanud (Hansson jt. 2017), et angerja suremus kormoranide tõttu võib Läänemeres olla samas suurusjärgus angerja tööndusliku püügiga. Lisainformatsiooni samal teemal on ka teistel autoritel, nagu Lundström jt. (2010) ja Östman jt. (2013). Sarnased on andmed ka mõnedest Rootsi järvedest, kus kormoranide söödud angerjakogus isegi ületas angerjasaaki (Ovegård, 2017). 10

11 Pärnu laht oli aastal ainus Eesti suurem mereala, kus töönduslik angerjasaak võrreldes eelneva aastaga kasvas aastal langes angerjasaak aga kõigis Eesti mereosades. Enamusel aladel, kus tehakse angerjaseiret ei ole juba palju aastaid ühtegi angerjat tabatud. Vaid Vilsandi seirealal on kolmel viimasel aastal püütud mõned angerjad. Võib kindlalt prognoosida, et ka lähiaastatel jääb angerjavaru ning -saak Eestis ja mujal Läänemeres väga tagasihoidlikuks. Tabel 7. Angerja saagid (t) Angerja püük (t) Kutseline püük Harrastuspüük Aasta Teised Teised Läänemeri Võrtsjärv Läänemeri Võrtsjärv siseveed siseveed ,7 34,1 53,8 53, ,3 40,3 58,6 58, ,2 21,8 0,2 44,2 44, ,3 37,4 0,2 65,9 65, ,7 38,8 1,4 66,9 66, ,1 37,6 2,3 67,0 67, ,3 20,4 2,0 49,7 49, ,8 26,4 3,4 48,6 48, ,6 20,1 3,5 39,2 39, ,9 17,6 2,5 29,0 0,5 0,6 0,6 1,7 30, ,0 19,9 3,5 32,4 0,2 0,4 0,4 1,0 33, ,1 21,4 2,6 30,1 0,2 0,3 0,5 1,0 31, ,1 20,0 4,5 29,6 0,2 0,5 0,4 1,1 30, ,3 12,9 3,5 20,7 0,1 0,7 0,6 1,4 22, ,5 9,7 4,6 17,7 0,1 0,6 0,4 1,1 18, ,2 10,8 2,6 15,6 0,1 0,4 0,5 1,0 16, ,9 12,2 3,0 17,1 0,0 0,3 0,3 0,6 17, ,7 12,5 3,0 17,1 0,0 0,2 0,4 0,6 17, ,1 13,3 2,3 16,7 0,0 0,2 0,4 0,5 17, ,8 12,3 1,4 14,5 0,0 0,3 0,5 0,7 15, ,8 13,0 1,4 15,2 0,0 0,1 0,5 0,6 15, ,7 13,8 1,2 15,7 0,0 0,2 0,5 0,7 16, ,5 16,7 1,1 18,3 0,0 0,2 0,4 0,6 18,9 Rannikumere kalad Soome lahe rannakalanduses püütakse arvukamalt räime, lesta, ahvenat, meritinti ja merisiiga. Teiste rannamere piirkondadega võrreldes on märksa olulisemad püügikalad ka meriforell ning lõhe. Ahvena saagikus Käsmu seirepüükides, mis on olnud alla andmerea ( ) keskmist alates aastast, langes aastal andmerea madalaima tulemuseni. Ahvenavaru on Soome lahes hetkel väga napp. Lesta saagikus Käsmu seirepüükides oli aastal andmerea keskmisest ligi kolm ja pool korda madalam, kuid Muuga lahe katsepüükides toimus a lesta arvukuse statistiliselt oluline tõus võrreldes a-ga. Varu täiend uute lestapõlvkondade näol on viimastel aastatel olnud siiski väga väike, seega lestavaru kiiret paranemist Soome lahes oodata ei ole. Endiselt on langustrendis ka Soome lahe lesta tööndussaagid: aasta lestasaak oli perioodi madalaim. Merisiia saagikus Käsmu lahe seirepüükides oli aastal samuti uurimisperioodi ( ) keskmisest 11

12 madalam. Soome lahe töönduslik siiasaak oli võrreldes aasta saagiga kõrgem, kuid jäi alla andmerea keskmist. Soome lahe siiavarud põhinevad peamiselt Soome vetes kudevatel populatsioonidel, milliseid turgutatakse suures mahus kalakasvatuste abil. Seega sõltuvad siiasaagid Eesti vetes ka edaspidi oluliselt sellest, mis toimub Soome poolel. Soome siiad on tavalised ka Lääne-Eesti saarte rannavetes. Vaid Ruhnu saare ümbruses on tänaseks säilinud veel tugev Eesti mereskudeva siia populatsioon. Meritindi tööndussaak oli aastal ligikaudu kolm ja pool korda väiksem Soome lahe vaadeldud perioodi ( ) keskmisest. Ka viimaste aastate kevadised seirepüügid näitavad peamisel püügialal Narva lahes madalat meritindi arvukust. Väinamere piirkonna töönduslikes kalasaakides on võrreldes teiste merealadega olulisemal kohal mageveeliigid aasta saagis domineeris ahven, järgnesid räim, haug, säinas, nurg ja särg. Väinamere ahvenavaru langes madalseisu 90ndate aastate teises pooles ning erinevalt Liivi lahest on varu hakanud taastuma alles viimastel aastatel. Saagid on oluliselt suurenenud viimasel kuuel aastal a ahvenasaak oli võimsaim alates ahvenavaru kriisist üheksakümnendatel. Alates aastast on suurenenud mõrdade osa ahvena väljapüügis, sest käiku on läinud ka need mõrrad, milliseid vahepealsetel kalavaestel aastatel püügile ei viidud. Kahjuks ei ole püügivõimsust, mille määrab lubatud püüniste piirarv, varude suurusega kooskõlla viidud ja juhul kui keskkonnatingimused ei soodusta tugevate põlvkondade teket võib ahvenavaru Väinameres taas kiiresse langusesse sattuda. Töönduslik haugisaak, mis oli Väinameres alates aastast kerges langustrendis, a suurenes, ületades tublisti vaadeldud perioodi ( ) keskmist. Särje saagikus Väinamere piires erineb olulisel määral. Matsalu lahe piirkonnas on särje saagikus kõrge, Hiiumaa rannikul on särje arvukus aga madal. Suur erinevus särjevarude seisus on seletatav olukorraga koelmutel. Hiiumaa piirkonnas on vähe särjele sobivaid koelmuid ja neist tähtsaimal Käina lahes pesitsevad kormoranid. Lesta saagikus seirepüükides on püsinud madal nagu ka lesta ametlik saak Väinameres. Väinamere kohasaak on neljal viimasel aastal vähenenud ning aasta saak jäi vaadeldud perioodi ( ) keskmisest saagist ligi kolm korda väiksemaks. Kohasaagi languse põhjuseks on ilmselt kudeaegse püügikeelu kehtestamine, kuna Matsalu lahe seirepüükides oli noort koha rekordiliselt palju. Vimmasaagi trend on tõusev alates aastast aasta saak oli viimase kaheteistkümne aasta kõrgeim. Seirepüügid on näidanud mitme tugeva säinapõlvkonna teket, kes on hakanud jõudma töönduslikku pikkusesse. Viimasel kuuel aastal on töönduslik säinasaak järjest suurenenud. Väinamere kalanduse üheks alustalaks on olnud tuulehaug, kes on piirkonnas vaid lühikesel ajaperioodil, milleks on kevadsuvine kudemisaeg. Väinamerre tuleb kudema ka räim, kelle saak on kolmel viimasel aastal kasvanud. Üldiselt on Väinamere kalavaru seisukord tervikuna rahuldav. Liivi laht on Eesti rannakalanduse jaoks kõige olulisem piirkond siin on suurim arv kalureid ja saadakse suurimaid saake. Katse- ja töönduspüükide analüüsi põhjal ei ole Pärnu lahe kohavaru olukord endiselt kiita. Kohavaru ekspluateeritakse üliintensiivselt, mida näitab ka see, et isegi suhteliselt tugevate põlvkondade isendid püsivad töönduspüügi saagis arvukana vaid ühe aasta. Tugevaks ohu märgiks on saakide baseerumine vaid ühel (!) põlvkonnal. Samas, seoses alammõõdu tõstmise ja kudeaegse püügikeeluga on alustatud kohavaru senisest mõistlikuma haldamisega. Ahvenavaru võib hinnata jätkusuutlikuks, ent samuti teeb muret varu intensiivne kasutamine. Pärnu lahes on nimetatud liikide sigimise õnnestumine siiski suurem kui mujal rannikumeres ja olukorra parandamiseks tuleks tõhustada kontrolli püügipiirangute (eriti alamõõdulise kala püügi) üle. Viimastel aastatel toimunud muutused meritindi kudekarja vanuselises struktuuris viitavad ülepüügile, mis koos ebasoodsate kudemistingimustega on viinud varu ebastabiilsesse seisundisse. Püügisurve alandamine ja juveniilide kaaspüügi vähendamine räime töönduslikes traalpüükides võiksid kaasa tuua varu kosumise. Vimmavaru 12

13 sõltub suuresti olukorrast kudejõgedel, milleks suures osas on Liivi lahte suunduvad Läti Vabariigi jõed, aga ka Pärnu jõgi. Vimmavaru seis on hetkel küllaltki hea, kuid vimmasaagid ei pruugi liikuda varuga samas suunas, kuna turusituatsioon ei ole viimastel aastatel olnud soodne. Kihnu kalanduses on räime kõrval teiseks töönduslikult tähtsaks kalaliigiks ahven aasta töönduslik ahvenavaru koosneb peamiselt nõrgemast aasta põlvkonnast ning vanemate ammenduvate põlvkondade kaladest a põlvkond on a seirepüükide järgi hinnates samuti nõrk. Seetõttu on Kihnu vetes oodata ja aastal senisest napimat ahvenasaaki. Edasine sõltub sellest kui arvukad on uued põlvkonnad, samuti piirkonna püügikoormusest. Lootust ahvenavarude stabiliseerumiseks annab vanemate ahvenate arvukuse suurenemine populatsioonis, mis on püügisurve vähenemise indikaatoriks.tuulisematel suvedel esineb Kihnu seirepüükides arvukalt räime. Kihnu vetes on viimastel aastatel seirepüügis järjest suurenenud ümarmudila saagikus. Ümarmudila arvukuse kiire kasv Kihnu vetes võib olla seotud suuremate röövkalade madala arvukusega, kes pole võimelised ümarmudila populatsiooni alla suruma. Samas võib suurenenud ümarmudila arvukus vähendada traditsiooniks kujunenud lubatud silmasuurusest väiksemate nakkevõrkude kasutamist, sest neisse takerduvad ümarmudilad suurendavad oluliselt töömahtu. Kalavaru Saaremaa lõunarannikul Liivi lahes on viimastel aastatel püsinud küllaltki stabiilsel tasemel. Ahvenavaru Liivi lahes on piirkonniti vähenenud, kuid Liivi lahe kogusaak, kui Pärnu laht välja jätta, oli kõrgem kui keskmine. Ahven on kudealade suhtes vähem nõudlik kui mitmed teised töönduslikult olulised mageveeliigid (säinas, haug, särg jt.). Nimetatud liikidele on kudealadena väga olulised merega seotud lõukad nagu Mullutu laht, Suurlaht, Linnulaht, Vägara laht, Laidevahe laht, Oessaare laht, Poka laht, Aenga laht, Põldealune laht jt. Tõenäoliselt on ökoloogilised tingimused mõnedel kudealadel muutunud osadele liikidele paljunemiseks ebasoodsamaks. Võimalikke limiteerivaid faktoreid võib olla mitmeid, nagu marja, vastsete või noorkalade ellujäämus kiskluse või toidukonkurentsi tõttu, vastsetele vajaliku toidu puudumine jne. Viimased andmed näitavad siiski positiivseid trende mitmete mageveeliikide arvukuses ja saakides nagu haug, säinas, särg jt., millele on ilmselt kaasaaidanud osade kudealade taastamine. Saaremaa lääneranniku rannaäärsetes vetes domineerib ihtüoloogiliste seirepüükide saagis ülekaalukalt lest. Teised olulisemad liigid on ahven ja särg, mõnel aastal on ka räime arvukus kõrge. Rannakalandusele olulistest liikidest on avamerelises piirkonnas hetkel rahuldavas seisus vaid lestavaru, kuid ka see on languses. Avamerega piirneval läänerannikul langes töönduslik lestasaak aastal aastaterea madalaimaks. Endiselt on kesises seisus ahvenavaru, kuigi viimastel aastatel on tekkinud ka tugevamaid põlvkondi. Ka teiste rannakaluritele oluliste liikide (haug, siig, säinas jt.) varud on endiselt madalseisus, kuigi neist viimane on näidanud viimastel aastatel paranemise märke. Rannakalanduse tulususe tõusu kalavarude olulise suurenemise läbi ei ole lähiaastatel oodata. Samas on mõnede liikide, nagu tuulehaug ja meriforell saagid paranenud. Ilmselt tuleks selles piirkonnas ka edaspidi pöörata eelkõige tähelepanu mageveekalade koelmutel toimuvale, kuna arvestatavaid ahvena-, haugija säinapõlvkondi moodustub väga harva. Merisiia saagikus oli kõrge vaid aastatel , edasi on saagikus püsinud stabiilselt madalana. Selle liigi jaoks on ilmselt üheks olulisemaks probleemiks sigimiseks sobilike alade vähesus: ajalooliste kudealade täiskasvamine (s.t. marja arenguks sobilike alade vähenemine). Ka selles piirkonnas domineerivad suvistes püükides Soome päritolu siiad. 13

14 Tabel 8. Rannakalanduse ametlik saak Läänemerest tonnides. Alates aastast on kutselisele püügile lisatud ka harrastuspüügi kalakogused (kalastuskaartide alusel) Kalaliik Rannikumere saagid (t) Ahven Angerjas Emakala Haug Jõesilm Kilu Koha Latikas Lest Luts Lõhe Meriforell Merisiig Meritint Räim Säinas Särg,nurg, roosärg Tursk Tuulehaug Vimb Muud Kalaliik Rannikumere saagid (t) Ahven Angerjas Emakala Haug Hõbekoger Jõesilm Kiisk Kilu Koha Latikas Lest Linask Luts Lõhe Meriforell Merisiig Meritint Nurg Roosärg Räim Säinas Särg Tursk Tuulehaug Vimb

15 Ümarmudil Muud Kalaliik Rannikumere saagid (t) Ahven 1592,5 1548,0 1427,0 1309,9 1160,9 Angerjas 1,1 0,8 0,8 0,7 0,5 Emakala 0,2 0,8 0,1 0,3 0,5 Haug 72,3 59,8 54,7 72,1 73,8 Hõbekoger 99,9 84,4 71,7 75,6 77,6 Jõesilm 0,3 0,2 0,1 0,1 0,1 Kiisk 35,6 24,6 37,6 42,6 48,8 Kilu 0,6 0,3 0,5 0,3 0,8 Koha 174,5 83,8 107,5 56,6 66,9 Latikas 13,2 8,7 7,0 8,0 10,1 Lest 248,2 247,4 241,6 221,3 212,0 Linask 8,2 5,4 3,8 2,8 5,1 Luts 5,0 5,2 4,0 3,3 2,3 Lõhe 7,7 9,0 10,7 12,0 11,4 Meriforell 19,6 22,7 27,2 23,3 22,6 Merisiig 30,9 24,3 22,1 22,4 22,3 Meritint 229,0 347,5 358,5 172,1 284,3 Nurg 31,5 31,1 30,4 32,6 37,5 Roosärg 3,3 2,5 2,7 1,8 2,2 Räim 7538,1 9293,1 8866,6 8374,1 8066,6 Säinas 15,3 20,7 33,1 41,7 55,3 Särg 98,2 101, ,1 90,0 98,4 Tursk 7,9 5,1 3,4 1,2 1,3 Tuulehaug 44,3 116,7 71,1 179,1 78,0 Vimb 86,5 95,3 76,2 90,8 100,7 Ümarmudil 20,4 32,3 92,0 141,8 121,1 Muud 1,1 3,4 1,5 1,6 2, , , , , ,1 15

16 3. Kalavarude seisund ning seda mõjutavad tegurid Varu seisund ja kasutamise tase peamiste kalaliikide kaupa Eesti majandusvööndis on toodud tabelis 9. Olulisemad tegurid, mis mõjutavad kalade põlvkondade arvukust on esiteks kudekarja arvukus, teiseks abiootilised tingimused sigimisperioodil (temperatuur, soolsus, jõgede suurvee tase ja vältus ning lesta ja tursa puhul soolsus ning hapnikutingimused). Erinevate liikide puhul mängivad need kaks tegurit erinevat rolli. Kui keskkonnatingimused pole soodsad, siis vahel ei aita ka suurearvuline kudekari. Näiteks ahvena puhul võib tormiliselt arenev kevad ja varajane kõrge veetemperatuur esile kutsuda enamiku emaste kudemise. Kui aga talv tagasi tuleb ning veetemperatuur taas kõvasti langeb, võib enamik koetud marjast hukkuda. Kui marja arenemistingimused on head, siis on järgmine kriitiline hetk periood, mil vastkoorunud noorkalad asuvad otsima zooplanktoni, oma esimest toitu. Halvad toitumistingimused võivad samuti viia väga nõrga põlvkonna moodustumiseni. Jahedad suved, kui ahvenamaimud jt. kalad kasvavad aeglaselt ja ei jõua saavutada talve üleelamiseks vajalikku kriitilist pikkust (ahvenal ~ 5 cm) võivad samuti põhjustada nõrkade põlvkondade teket. Ilmastikutingimused (tuul, jääolud) mõjutavad kalasaakide suurust ka otseselt püügi teostamise võimaluste kaudu. 16

17 Tabel 9. Varu seisund ja kasutamise tase peamiste kalaliikide kaupa Eesti majandusvööndis. Varu kasutamise Liik Piirkond tase (A - Arvukus kalastussuremus (1 - kõrge, 2 - madal või puudub, mõõdukas, 3 - B - mõõdukas, C - madal, 4 - kõrge kurnatud kalastussuremus; D - andmed ebapiisavad või pole uuritud) Märkused Räim Liivi laht 1 B F<F MSY, F PA 28, 29, 32 (ilma Liivi laheta) 2, vähenev C F MSY < F < F PA Kilu Läänemere põhjaosas arvukus endiselt 28, 29, 32 2 B kõrge F MSY < F < F PA Tursk 28, 29, 32 3 D Soovitus lähtub biomassi indeksist Lõhe Looduslik sigimine Soome lahe piirkonnas vaid Eesti jõgedes. ICES märgib probleemina röövpüüki kudejõgedes, vajadust minimeerida loodusliku lõhe püüki ja vajadust rakendada spetsiaalseid meetmeid Eesti jõgedes lõhe loodusliku 32 Looduslik - 3 B sigimise tagamiseks 28, 29 Looduslik - 4 D (arvatavasti A- B) Meriforell 28, 29, 32 1 C Merisiig 28, 29, 32 3 C Lest 28, 29 2 B Lest 32 3 B Kammeljas 28, 29, 32 3 D (arvatavasti B) Vähearvukas Angerjas 28, 29, 32 4 B 2 Koha Pärnu laht (juveniilid), C Eestis koeb vaid Pärnu jões (Sindi pais avati 2018 a. ning eeldused arvukuse tõusuks on loodud) Sigib paljudes Eesti jõgedes, ent jõgede taastootmise potentsiaal on reeglina väike Eesti rannikumeres elab vähemalt 4 siiavormi (liiki), populatsioonide arvukus väga väike (parem on olukord Ruhnu vetes kudeva siia puhul), osa lokaalpopulatsioone hääbunud, püügis on põhiliselt Soome vetest pärit siiad. Katsetraalimise andmetel on arvukus aastate vahemikus alamrajoonis 28 ja 29 vähenenud a. oktoobri - detsembri ja hilisemad ookeanivee tugevamad ja keskmised sissevoolud Põhjamerest ei toonud kaasa lesta reproduktsioonitingimuste olulist paranemist. Arvukus VPA alusel toitumisperioodil, mis langeb kokku püügiperioodiga, langev a. oktoobri - detsembri ja hilisemad ookeanivee tugevamad ja keskmised sissevoolud Põhjamerest ei toonud kaasa lesta reproduktsioonitingimuste olulist paranemist. Klaasangerjate kandumine Euroopasse on paljukordselt vähenenud, saagid kõikjal langenud. Püügis mittesuguküpsed isendid, mis ei ole majanduslikult ega bioloogiliselt 17

18 Liik Piirkond Arvukus (1 - kõrge, 2 - mõõdukas, 3 - madal, 4 - kurnatud 3 (suguküpsed) Varu kasutamise tase (A - kalastussuremus madal või puudub, B - mõõdukas, C - kõrge kalastussuremus; D - andmed ebapiisavad või pole uuritud) 28, 29, 32 3 B Haug 28, 29, 32 3 B-C Ahven 32 4 B Ahven Pärnu laht 2 C Ahven 28, 29, 2-3 C Ahven Väinameri 2 C Märkused otstarbekas, olukord loodetavasti paranemas. Arvukus varieeruv erinevates mereosades sõltuvalt keskkonnatingimustest Arvukus vähenenud peamiselt looduslikel põhjustel, tugevaid põlvkondi pole moodustunud pikka aega. Pärnu lahes tekib tugevaid ahvenapõlvkondi kõige sagedamini. Hetkel on varu nõrgemate põlvkondade tõttu vähenemas. Varieeruva arvukusega lokaalpopulatsioonid sõltuvalt piirkonna looduslikest tingimustest ja püügisurvest. Olukord viimastel aastatel tugevate põlvkondade tekke tõttu oluliselt parem kui kuus aastat tagasi. Meritint 28, 29, 32 3 C Varu vähenenud ja ebastabiilses seisundis. Tuulehaug 28, 29, 32 2 D (arvatavasti A) Eesti vetes vaid sigimisperioodil, varu suurust pole võimalik hinnata. Vimb 28, 29, 32 2 B Varu viimastel aastatel paranenud Säinas 28, 29, 32 3 B On tekkinud arvukamaid põlvkondi, kuid kuna aeglasekasvuline kala, siis saakidesse jõudnud väike osa. Särg 28, 29, B Arvukus viimastel aastatel mitmel pool oluliselt vähenenud, osalt ilmselt kormoranide kõrge arvukuse tõttu. Särg Väinameri 1--3 B Matsalu lahe piirkonnas arvukus kõrge, aga vähenev. Hiiumaa lõunarannikul 4, kuna peamisel koelmul Käina lahes pesitsevad kormoranid. Nurg 28, 29, 32 kohati 1 D (arvatavasti A) Roosärg 28, 29, 32 2 D (arvatavasti A) Piiratud levik (madalad taimestikurikkad merelahed) Linask 28, 29, 32 2 D (arvatavasti A) Piiratud levik (madalad taimestikurikkad merelahed) Latikas 28, 29, 32 3 D (arvatavasti B) Arvukus viimasel aastakümnel mõnevõrra suurenenud Koger 28, 29, 32 4 D (arvatavasti B) Piiratud levik (madalad taimestikurikkad merelahed), arvukus vähenenud (konkurents hõbekogrega?) Hõbekoger 28, 29, 32 kohati 1 D (arvatavasti B) Arvukuse ja leviku kasv rannikumeres pidurdunud Kiisk 28, 29, D (arvatavasti A) 18

19 Liik Piirkond Arvukus (1 - kõrge, 2 - mõõdukas, 3 - madal, 4 - kurnatud Varu kasutamise tase (A - kalastussuremus madal või puudub, B - mõõdukas, C - kõrge kalastussuremus; D - andmed ebapiisavad või pole uuritud) Märkused Varu suuruse hindamiseks puuduvad meetodid (puuduvad luustunud struktuurid, mis võimaldavad vanust määrata) Jõesilm 28, 29, 32 2 D (arvatavasti C-B) Karpkala 28, 29, 32 3 D (arvatavasti B) Vikerforell 28, 29, 32 3 D (arvatavasti C) Rääbis 32 3 D Esineb vaid Soome lahe idaosas Arvukus viimastel aastatel mitmel pool oluliselt vähenenud, osalt ilmselt Luts 28, 29, 32 4 D kormoranide tõttu Emakala 28, 29, 32 3 D (arvatavasti A) Teib 28, 29, 32 3 D (arvatavasti B) Arvukus viimastel aastatel mitmel pool oluliselt vähenenud, osalt ilmselt kormoranide ja ümarmudila kõrge arvukuse tõttu 19

20 Viidatud kirjandus Hansson, S., Bergström, U., Bonsdorff, E., Härkönen, T., Jepsen, N., Kautsky, L., Lundström, K., Lunneryd, S.-G., Ovegård, M., Salmi, J., Sendek, D., Vetemaa, M Competition for the fish fish extraction from the Baltic Sea by humans, aquatic mammals, and birds. ICES Journal of Marine Science, fsx207 ICES Report of the Joint EIFAAC/UCES/GFCM Working Group on Eels (WGEEL). 8/WGEEL/wgeel_2018.pdf Lundström K, Hjerne O, Lunneryd SG, Karlsson O Understanding the diet composition of marine mammals: grey seals (Halichoerus grypus) in the Baltic Sea. ICES J Mar Sci. 67: Ovegård, M The interactions between cormorants and wild fish populations. Diss. (summary) Uppsala: Sveriges lantbruksuniv, Acta Universitatis agriculturae Sueciae, ; 2017:12. ISBN , eisbn Naumann, M & Nausch, G Suboxic and anoxic regions in the Baltic Sea deep waters Östman, Ö, Boström, M.K., Bergström, U., Andersson, J., Lunneryd S.-G Estimating Competition between wildlife and humans a case of cormorants and coastal fisheries in the Baltic Sea. PLoS ONE 8(12): e

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Ohtlike ainete sisaldus kalades Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:

Rohkem

Merepõhjaelustik ja kalastik mõjupiirkonnas ning võimalikud mõjud neile

Merepõhjaelustik ja kalastik mõjupiirkonnas ning võimalikud mõjud neile Merepõhjaelustik ja kalastik mõjupiirkonnas ning võimalikud mõjud neile A. Järvik 1.1 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jääva merepõhjataimestiku ja - loomastiku elupaikade iseloomustus. Paljassaare poolsaare

Rohkem

Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegia

Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegia Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegia 2015-2025 Kinnitatud MTÜ Hiiukala üldkoosoleku otsusega 20. jaanuaril 2016 SISUKORD 1. Sissejuhatus... 4 1.1. Strateegia lühikokkuvõte... 4 2. Hetkeolukorra analüüs...

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond strateegia avaseminaril 30

MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond strateegia avaseminaril 30 September 2011 Nr: 33 Elektrooniline kuukiri Projektitaotluste IV voor 2011nda aasta neljanda vooru projektitaotlused tuleb esitada hindamiseks Võrtsjärve Kalanduspiirkond MTÜ-le hiljemalt 31.10.2011 Taotlusi

Rohkem

Microsoft Word - KJmagtöö.doc

Microsoft Word - KJmagtöö.doc TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT ZOOLOOGIA OSAKOND HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL Kristiina Jürgens LESTA TOITUMINE NING ARVUKUS JA KASVUPARAMEETRID SEOSES SÖÖDAVA

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

suojeluvihko_EST.indd

suojeluvihko_EST.indd LÄÄNEMERE KAITSE Mida saan teha mina? BALTIC SEA COMMUNICATION NETWORK OF FINLAND Läänemere olukord on kehv Ulatuslikud sinivetikate õitsengud, adru vohamine kallastel ning limaga kattunud kalavõrgud on

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

1

1 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 Keskkonnaamet 2015 SISUKORD 1. ÜLDANDMED... 5 1.1. Ala iseloomustus... 5 1.2. Maakasutus... 8 1.3. Huvigrupid... 9 1.4. Kaitsekord... 10 1.5. Uuritus...

Rohkem

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ojaveer 2018 Biosfääri päev

Microsoft PowerPoint - Ojaveer 2018 Biosfääri päev Minevikust tulevikku: Läänemere kliimamuutused, võõrliigid ja kalandus Henn Ojaveer Biosfääripäev, Kuressaare, 27. märts 2018 Juttu tuleb: Hüdrokliimast Võõrliikidest Läänemere põhilistest töönduskaladest

Rohkem

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d

Matemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 14.5.2014 COM(2014) 265 final 2014/0138 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega keelatakse triivvõrgupüük, muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 850/98,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013 Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala

Rohkem

Microsoft Word - OceanLim_Notes05a.doc

Microsoft Word - OceanLim_Notes05a.doc 5a. Magevee juurdevool ja veevahetus ääremeredes 5.1. Aurumine ja sademed, magevee voog atmosfäärist Läänemeres on sademed ja aurumine ligikaudu tasakaalus. Läbi viidud täpsemad arvutused, arvestades ka

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle väärtuste kaardistamine Toimumise aeg: 05.06.2018 Toimumise

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

EXECUTIVE SUMMARY

EXECUTIVE SUMMARY LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA KALANDUS PÕHJAMERE GARNEELI SEKTOR KOKKUVÕTE Dokument on koostatud Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni taotlusel.

Rohkem

Programme rules for the 2nd call

Programme rules for the 2nd call Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

R4BP 3 Print out

R4BP 3 Print out Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, uuringu eest tasumiseks kasutati perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne MARMONI projekti tegevused ja oodatud tulemused Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut MARMONI põhisõnum General Objective of the project: The project aims at developing concepts for assessment of conservation

Rohkem

rapidworkflow_69484_1_et.doc

rapidworkflow_69484_1_et.doc EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 15357/10 (OR. en) PRESSE 287 PR CO 30 PRESSITEADE Nõukogu 3042. istung Põllumajandus ja kalandus Luxembourg, 26. oktoober 2010 Eesistujad Sabine Laruelle Belgia väikeste ja keskmise

Rohkem

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.

Rohkem

MEREPRÜGI Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pak

MEREPRÜGI Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pak Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pakkematerjalid. Suurem osa sellest on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Non-pharmacological treatment

Non-pharmacological treatment Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

TTÜ meresüsteemide instituut Veesamba mikroprügi pilootseire Eesti merealal 2016 Aruanne Leping nr. 4-2/16/32 Projekti algus Projekti lõpp

TTÜ meresüsteemide instituut Veesamba mikroprügi pilootseire Eesti merealal 2016 Aruanne Leping nr. 4-2/16/32 Projekti algus Projekti lõpp Veesamba mikroprügi pilootseire Eesti merealal 2016 Aruanne Leping nr. 4-2/16/32 Projekti algus 30.03.2016 Projekti lõpp 31.03.2017 Koostanud: Kati Lind Inga Lips Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine ( Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab

Rohkem

humana_A5_EST_2+2.indd

humana_A5_EST_2+2.indd ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku

Rohkem

C-63_90 ja C-67_90

C-63_90 ja C-67_90 EUROOPA KOHTU OTSUS 13. oktoober 1992 * Kalandus Määrus püügikvootide jaotamise kohta liikmesriikide vahel Hispaania ja Portugali ühinemisakt [ ] Liidetud kohtuasjades C-63/90 ja C-67/90, Portugali Vabariik,

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.

Rohkem

Makett 209

Makett 209 Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus

Riigile kuuluvate äriühingute aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 29 jätkuvalt tegutsevas äriühingus Riigile kuuluvate äriühingute 018. aasta lühikokkuvõte Sissejuhatus 018. aasta lõpu seisuga kuulus riigile osalus 9 jätkuvalt tegutsevas äriühingus, sealhulgas oli riik ainuomanik 5 äriühingus ning enamusosalus

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut Direktor Administratsioon Teadusnõukogu Direktor: prof. Toomas Saat Töötajaid: 132 Peamaja: Mäealuse 14, Tallinn Merebioloogia Georg Martin, PhD Töötajaid: 41 Merebioloogia

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

KUTSESTANDARD Rannakalur I /1 Rannakalur II /3 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU Kutsekval

KUTSESTANDARD Rannakalur I /1 Rannakalur II /3 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU Kutsekval KUTSESTANDARD Rannakalur I 11-12062006-02/1 Rannakalur II 11-12062006-01/3 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletakse

Rohkem

KUTSESTANDARD Rannakalur I /3s EKR tase 3 Rannakalur II /5s EKR tase 4 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJAND

KUTSESTANDARD Rannakalur I /3s EKR tase 3 Rannakalur II /5s EKR tase 4 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJAND KUTSESTANDARD Rannakalur I 11-17112011-7.8/3s EKR tase 3 Rannakalur II 11-17112011-7.9/5s EKR tase 4 RANNAKALUR I, II TOIDUAINETÖÖSTUSE JA PÕLLUMAJANDUSE KUTSENÕUKOGU EESSÕNA Eesti kutsekvalifikatsiooni

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

HÜDROGRAAFIA SINISE MAJANDUSE TUGISAMMAS ( HÜDROGRAAFIAPÄEV 21. JU

HÜDROGRAAFIA SINISE MAJANDUSE TUGISAMMAS (  HÜDROGRAAFIAPÄEV 21. JU (http://www.iho.int/srv1/index.php?option=com_content&view=article&id=380&itemid=296) HÜDROGRAAFIAPÄEV 21. JUUNI 2013 Iga aasta 21. juunil tähistab Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon (IHO) ülemaailmset

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

TÄHE 106, TARTU. Tel Registreerimisnumber MTR EH,EJ,EK,EO,EP MATER MK,MU,MO,MP Muinsuskaitseameti tegevu

TÄHE 106, TARTU. Tel Registreerimisnumber MTR EH,EJ,EK,EO,EP MATER MK,MU,MO,MP Muinsuskaitseameti tegevu TÄHE 06, 503 TARTU. Tel. 7303735 Registreerimisnumber 0696600 MTR EH,EJ,EK,EO,EP 0696600-000 MATER MK,MU,MO,MP 009-00 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 58/200 Töö nr: IB39/203 Koostaja: Inseneribüroo Urmas

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

Kilu ja räime ümberarvutuskoefitsent aruanne mai 2019

Kilu ja räime ümberarvutuskoefitsent aruanne mai 2019 Kala eluskaalu ümberarvutustegurite leidmine Eestis püütud kilule (Sprattus sprattus balticus) ja räimele (Clupea harengus membras) Vurts OÜ Loreida Timberg Mai 219 Sisukord Sissejuhatus... 2 Materjalid

Rohkem

Creating presentations with this template...

Creating presentations with this template... EfTEN Kinnisvarafond AS portfelli hindamise kokkuvõte 2014 juuni HINDAMISTULEMUSE LÜHIKOKKUVÕTE Hindamisprotsessi tulemusel leitud EfTEN Kinnisvarafond portfelli (va hindamishetkel arendusfaasis olevad

Rohkem

Microsoft Word - Eesti-turism2015

Microsoft Word - Eesti-turism2015 EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

PowerPoint-præsentation

PowerPoint-præsentation Columbus Eesti SaaS pilvepõhised lahendused ärikliendile Arne Kaasik Toomas Riismaa 30.04.2014 1 Millest juttu tuleb Miks me äritarkvaralahenduse pilve paneme kust raha tuleb? Mida Columbus on teinud ja

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem