OHUD SOOME LAHELE MEREPRÜGI JA OHTLIKUD JÄÄTMED
|
|
- Mare Salu
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 OHUD SOOME LAHELE MEREPRÜGI JA OHTLIKUD JÄÄTMED
2 HEA LUGEJA! Sinu käes on teabematerjal, mis on pühendatud ohtudele Läänemeres ja selle tundlikumale osale Soome lahele. Inimese tegevus kahjustab Soome lahe seisundit. Maismaalt tulevate kahjulike ainete ja prügi hulk hakkas tõusma pärast Teist maailmasõda, kui arenes kiiresti tööstus ja põllumajandus. Kasvavates ühiskondades suurenev energiavajadus peegeldub meretranspordi hulkade suurenemises, mis toob kaasa probleemid võõrliikidega ja õlireostuse ohu. Mere reostumine on peamiselt moodsa ühiskonna tulem, milles plastiktoodete tööstusel ja ühekordselt kasutatavate toodetel on märkimisväärne roll. Kõikidele nendele teguritele on ühtne see, et need on probleemideks alles tagantjärele. Selle tõttu hilineb ka nende tekitatud kahjude likvideerimine. Võti paremasse tulevikku seisneb keskkonnateadlikkuse kiires kasvus, mis tähendab Soome lahe jaoks ainult head. Soome laht ühendab kolme riiki, mille kallastel asub palju suuri ja väikseid linnu ning asulaid, kus elab mitu miljonit inimest. Bukletis kirjutatakse mitte ainult ohtudest, vaid ka sellest, mida igaüks meist võib teha Soome lahe kaitseks ning kuidas tuleks oma igapäevategevustes keskkonnaga arvestada. Kuigi ühe inimese teod võivad tunduda tänapäeva maailmas tühised, algab kõik siiski üksikutest tegudest. Hoia Soome lahte! Hoia Läänemerd! Hoia meie loodust! 2
3 SISUKORD Mereprügi 5 Ohtlikud ained 17 3
4 4
5 MEREPRÜGI Merepraht ja eriti plastprügi on üks levinumaid keskkonnaprobleeme. Suurem osa Soome lahes olevast prahist on plast. Prügi põhjustab keskkonnale esteetilist kahju ja probleeme mereloomadele ja kaladele. Mikroskoopiliselt väikesed plastijäägid liiguvad läbi toiduvõrgustiku. Kui senised tarbimisharjumused ei muutu, siis mereprügi probleem süveneb. 5
6 MEREPRÜGI Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pakkematerjalid. Suurem osa sellest on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Plastprügi merre jõudmisel transpordivad hoovused selle ookeanilistesse pööristesse. Toimi järgnevalt: Palu oma kohalikul poepidajal vahetada puuviljade plastkotid biolagunevate vastu. Kasuta tekstiilist poekotti. Ära võta ühekordse kohvitopsiga kaasa plastkaant. Lase taasringlusse kogu plast mida ostad ja kasutad. Soome Keskkonnainstituut 6
7 Ookeanidesse jõuab väga suurel hulgal plastprügi Ookeanides esinevad mereprügi kogumid on pindalalt suuremad kui Soome NOR PACI TH PATC FIC H H INDI SOUT ATCH NP OCEA AN TLAN HA PATC TIC PACI TH C PATC FI H SOU H NOR TLA HA N PATC TIC PACI TH PATC FIC Kogum, mille pidala ületab Soomet kahekordselt. NORT PRÜGI KOGUM H Globaalne plasti tootmine Plasti tarbimine Euroopas Mt Muu (nt koduelektroonika ja mööbel) 1 Mt = kg 200 Mt 100 Mt Põllumajandus 4,2 % Elektroonika 5,8 % 49 Mt 39,9 % 8,9 % Autotööstus 19,7 % Pakenditööstus Ehitussektor 7 Allikas: PlasticsEurope Allikas: Plastics Europe PEMRG (2011) 21,5 %
8 MEREPRÜGI Kui midagi ei võeta ette, siis on aastaks 2025 ookeanides 1 kilogramm plasti 3 kilogrammi kala kohta. Mereorganismid võivad mereprügisse takerduda ja neelatud prügi võib ummistada nende seedeelundkonda. Samuti võib plastprügi sisaldada ohtlikke aineid. 8 Soome Keskkonnainstituut
9 Plastprügi jõuab mereloomadesse Plastprügi satub merelindude ja mereimetajate seedekulglasse kas tahtmatult või toiduotsingul. Loomade seest leitud esemed PLASTPRÜGI KANDUB ÜHEST ORGANISMIST TEISE Kõige sagedasemad surma põhjused: Suuremad plastesemed lagunevad väiksemateks tükkideks kuni mõõtmeteni, mida on võimelised tarbima väikesemõõtmelised planktilised organismid. 1. Plastesemed ummistavad seedekulgla. Loomad nälgivad surnuks või lämbuvad. 2. Loomad takerduvad prügisse, kaotavad seetõttu võime lennata või ujuda ning nälgivad surnuks või langevad saagiks. 3. Terav plastprügi vigastab seedekulglat. TAKERDUMINE Globaalselt põhjustab plastprügi igal aastal merelinnu ja mereimetaja surma. KUMMITUSVÕRGUD Hüljatud või merre visatud kalapüügivahendid võivad veel aastaid mereelustikku kahjustada. 9 Allikas: SYKE
10 MEREPRÜGI Randades olev plastprügi häirib inimesi peamiselt esteetiliselt, kuid meres muutub see loomadele tõeliseks probleemiks. Plastprügi laguneb väga aeglaselt ning see laguneb väiksemaks ja veelgi kahjulikumaks mikroplastikuks. Toimi järgnevalt: Ära jäta oma prügi rannale. Ära jäta oma prügi juba täis prügikasti kõrvale. Väga sageli kannab tuul või kannavad linnud prügi merre. 10 Soome Keskkonnainstituut
11 Helsingi rannad on prügistatud Rannaprügi uuring Prügi hulk 100 m pikkusel rannaribal aastal prügieset HELSINGI 160 prügieset KOTKA...millest 90 % on plastik...millest 80 % on plastik TALLINN 40 prügieset...millest 65 % in plastik Enim esinevad rannaprügi liigid Soome lahe piirkonnas ( ) 1. Vahtplast (pakkimiseks ja soojustamiseks) 2. Plastkotid 3. Pudeli korgid ja kaaned 4. Toidukarbid, kommipaberid 5. Klaaskiu fragmendid Allikas: Syke 2016 AJALEHT 6 nädalat PLAST- KOTT Kui palju aega kulub prügi lagunemiseks meres? PLASTMADRATS ALUMIINIUMPURK PLAST- PUDEL Allikas: SYKE, Plastic Oceans Foundation aastat 11
12 MEREPRÜGI Soomes kasutatakse igal aastal 300 miljonit plastkotti. Kas oled kunagi mõelnud, et kui jätad plastist koti mujale kui prügikasti, siis võib see sageli jõuda merre? Tuul kannab prügi suurte vahemaade taha. Prügi kannavad merre ka jõed, kraavid ja sademevee äravoolud. Reoveepuhastusjaamades ei eemaldata puhastusprotsessi käigus kogu prügi. Toimi järgnevalt: Veendu, et sinu prügi jõuab ikka prügikasti. Ära viska prügi tualetipotti. Soome Keskkonnainstituut 12
13 Kõige sagedamini pärineb mereprügi maismaalt TUUL MAJAPIDAMISED INIMESTE POOLT ÄRA VISATUD PRÜGI MERETRANSPORT SADEMEVEE ÄRAVOOL KALAPÜÜK Mereprügi allikad: Prügistamine üldiselt; täis prügikastid Prügi kanalisatsioonist Kaotatud kalapüügivahendid Prügi meretranspordist Rannaprügi 80 % MEREPRÜGIST PÄRINEB MAISMAALT JA 20 % MERELT 13 Allikas: SYKE
14 MEREPRÜGI Tänapäeva ühiskonnas leidub plastikut kõikjal meie ümber. Mikroplastik satub merre tööstustest, majapidamistest, transpordist ja inimeste igapäevastest toimingutest. Mikroplastik sisaldab ohtlikke aineid: neid, mis on erinevate plastide sees kui ka neid, mis adsorbeeruvadplastosakestele keskkonnast. 14 Soome Keskkonnainstituut
15 Mikroplastiku allikad ja levikuteed merre Teadlikult toodetud mikroplastik Erinevatest toodetest pärit mikroplastik Plastpelletid Mikroplastik kosmeetika- ja hügieenitoodetes Transport Tekstiil Plastesemed Juhuslik kadu (transport) ja töötlemiskadu Tolm autorehvidest ja teedemärgistuselt Riidekiud Lagunemine tükkideks REOVEEPUHASTUSJAAMAD VOOLUVEED REOVEESETE MERI Peter J. Kershaw järgi (UNEP2016) 15
16 16
17 OHTLIKUD AINED Kahjulike ainetega reostumine on Soome lahes endiselt probleemiks, kuid olukord ei ole viimasel ajal enam halvenenud. Kuigi paljude tuntud ohtlike ainete tootmine ja kasutamine on nüüdseks keelatud, on need keskkonnas püsivad ja võivad sattuda inimese organismi peamiselt kala tarbimise kaudu. Ravimite kahjulikku mõju keskkonnale on hakatud alles viimasel ajal mõistma, kuigi neid on kasutatud aastakümneid. 17
18 OHTLIKUD AINED Reoveepuhastusjaamades ei ole võimalik reoveest eemaldada kõiki kemikaale ja ravimijääke. Reoveepuhastid on disainitud eemaldama reoveest toitaineid ja orgaanilist ainet, mitte aga ohtlikke aineid nagu ravimijäägid ja mikroplastik. Toimi järgnevalt: Ära viska tualetipotti kemikaale, ravimeid või muud prügi. Vii kasutamata ravimid apteeki ning ohtlikud kemikaalid selleks ettenähtud ohtlike jäätmete kogumispunkti. 18 Soome Keskkonnainstituut
19 Mida eemaldatakse reoveest reoveepuhastusjaamades? MAJAPIDAMISED REOVEEPUHASTUSJAAM Ärastataksetoitained ja orgaaniline materjal, aga mitte kõik kahjulikud ained. REOVEESETE Reoveesettest valmistatud pinnast kasutatakse haljastuses ja prügilate katmisel. HAIGLAD HAJUS ÄRAVOOL Reoveepuhasti ärastamise määr: (jõuab reoveesettesse) TÖÖSTUS PRÜGILAD Ibuprofeen (valuvaigisti) HAJUS ÄRAVOOL (PFAS)* Karbamasepiin (epilepsia ravim) Fosfor(toitaine) Lämmastik (toitaine) Mikroplastik * riided, tuletõrje kustutusvaht % 10 % 6 % 95 % % 99 % Allikas:SYKE, Soome vee-ettevõtjate liit 19
20 OHTLIKUD AINED Paljud Soome lahe vees esinevad kemikaalid pärinevad meie igapäeva elus kasutatavatest esemetest. Näiteks vabanevad riiete pesemisel erinevad tulekindlad materjalid, mikroplastik ja perfluoroalküül ühendid. Toimi järgnevalt: Kasuta ökomärgisega tooteid. Ökomärgis tagab, et antud toote valmistamisel ei ole kasutatud ohtlikke kemikaale. Eelista uute riiete ostmisele taaskasutust. Juhul, kui siiski ostad uusi riideid, eelista neid, mis on toodetud Euroopa Liidus. 20 Soome Keskkonnainstituut
21 Soome lahe veest võib leida tuhandeid kemikaale Ained, mis pärinevad meie igapäevaelust: puhastusvahendid, ravimid, elektroonika ja tekstiil. elektroonika mööbel praepannid vetthülgavad riided Tulekindlad materjalid (PBDE) Ibuprofeen valuvaigisti ühendid (PFAS) vaha tekstiil palstesemed tulekustutusvahud põrandavaha Ravimid Diclofenac valuvaigisti Karbamasepiin epilepsia ravim Allikas: SYKE 21
22 OHTLIKUD AINED Keskkonnas olevad toksiinid avaldavad mõju aastakümneid. Euroopa Liidus on registreeritud üle kasutuses oleva kemikaali. Uusi, mille mõju keskkonnale me veel ei tea, lisandub üha juurde. Kasutusest eemaldamine või kasutamise piiramine on oluliseks meetmeks ohtlike ainete keskkonda sattumise vähendamisel. Toimi järgnevalt: Tee endale selgeks, milliseid kemikaale sa oma igapäevaelus kasutad. Kasuta vaid neid tooteid millel on keskkonnasertifikaat 22 Soome Keskkonnainstituut
23 Ohtlike ainete eluiga Klassikaliste keskkonnamürkide, nagu putukamürgi DDT, sisaldusväheneb tasapisi, kuid pidevalt lisandub keskkonda uusi kahjulikke ühendeid. AVALIKKUSE HUVI AINE AVASTAMINE Protsessid, mis hoiavad ohtlikke aineid kontrolli all AINE MUUTUB PROBLEEMIKS HUVI SUURENEMINE AINE KONTROLLIMISE MEETMED AINE KASUTAMINE KONTROLLI ALL HUVI KAHANEMINE DIKLOFENAK (põletikuvastane ravim) Ravim, mis kuulub Euroopa Liidu jälgimisnimekirja PERFLUOROALKÜÜL ÜHENDID (PFAS) Hakati kasutama1950ndatel, Kasutuse piiramine 2000ndatel TBT (kattumisvastased värvid laevakeredel ja sadamates) Keelustati Soomes 2003 DDT (Pestitsiid ehk putukamürk) Keelustati Soomes1975 DDT kasutamine TÄYSTUHO 100 Turule jõudmine DDT mõju merikotka populatsioonile Seeoli DDT kaubanduslik nimi Soomes Kotkaste arvukus väheneb Kotkad DDT keelustatakse jäävad üha Soomes haruldasemaks Kotka populatsioonid taastuvad Kotka populatsioonide kiire kasv Allikas: Wikipedia, HELCOM *) Põhjus: DDT mõjul õhenes kotka munade koor 23
24 OHTLIKUD AINED Ravimeid on pidevalt merre lastud ning need mõjutavad mereorganisme. Ravimid jõuavad merre, sest reoveepuhastusjaamad ei ole disainitud kõikide ohtlike ainete eemaldamiseks reoveest. Toimi järgnevalt: Vii kasutamata ravimid apteeki. Ära viska kasutamata ravimeid tualetipotti või prügikasti. Osaliselt läbivad ravimid reoveepuhasti ning kujutavad ohtu mereorganismidele.. Soome Keskkonnainstituut 24
25 Soome vetesse jõuab igal aastal tuhandeid kilogramme ravimijääke Tänapäevased reovee puhastamise meetodid ei võimalda kogu ravimijääkide täielikku eemaldamist. Kõik, mis jääb puhastatud vette, voolab merre. Soomes aastal kasutatud ravimid Ravimite kogus, mis jõudis aastal merre DIKLOFENAK valuvaigisti, ravisalv 11,6 mg /g KG (15 g elaniku kohta) 845 KG KARBAMASEPIIN epilepsia ravim, tablett 200 mg TABLETTI (3 tabletti elaniku kohta) 1 90 KG IBUPROFEEN valuvaigisti, tablett 400 mg TABLETTI (54 tabletti elaniku kohta) 1 30 KG PARATSETAMOOL valuvaigisti, tablett 1 g TABLETTI (35 tabletti elaniku kohta) 630 KG 25 Allikas: SYKE, Soome Vee-ettevõtjate Liit
26 OHTLIKUD AINED Millist kala sa viimati sõid? Ohtlikud ained akumuleeruvad kaladesse. Mitte kõik sünteetilised ained ei too kaasa kala tarbimise piiranguid ega mõjuta kalu negatiivselt. Sellele vaatamata kanduvad kõik ained toiduahelas ülespoole, jõudes lõpuks inimeseni. Toimi järgnevalt: Ära söö merest püütud lõhet, suuremõõdulist räime või haugi sagedamini kui 1-2 korda kuus. Soome Keskkonnainstituut 26
27 Soome lahe kalad omastavad oma toidus t leegiaeglustina kasutatavaid ühendeid, ravimijääke ja klassikalisi keskkonnamürke. PFAS* KAADMIUM DIOKSIIN PBDE** ELAVHÕBE TSINK ** leegiaeglustid JÄRGMISED LÜLID TOIDUAHELAS: röövkalad kalad, hülged ja inimene. Keskkonnamürkide kogus Soome lahe kalades Kas maksimaalne inimtarbimiseks lubatud tase on ületatud? INIMTARBIMISEKS LUBATUD MAKSIMAALNE TASE LÕHE AHVEN RÄIM Elavhõbeda sisaldus 0,5 mg / kg OK kuid teised suured röövkalad on problemaatilised OK...kuid sageli on probleemiks järvedes OK Dioksiini sisaldus 6,5 ng / kg ÜLETAB OK ÜLETAB Allikas: SYKE, Evira 27
28 OHTLIKUD AINED Viimastel kümnenditel on ohtlikud ained ladestunud setetesse. Klassikalised keskkonnamürgid ladestuvad järk-järgult sügavamale settesse. Merepõhja süvendustööde käigus võivad settesse ladestunud mürgid vabaneda uuesti vette ja sealt edasi jõuda toiduahelasse. 28 Soome Keskkonnainstituut
29 Setted: ohtlike ainete hoidlad Uued ained põhjustavad uusi probleeme RAVI MID LEEGIAEGLUSTINA KASUTATAVAD ÜHENDID PERFLUOROALKÜÜL ÜHENDID MIKROPLASTIK Ohtlikud ained, mis on sattunud merre, ladestuvad lõpuks setetes ELAVHÕBE Suurimad koormused 1960ndatel TBT-VÄRVID Suurimad koormused 1990ndate teises pooles DIOKSIIN Suurimad koormused 1970ndatel Allikas: SYKE 29
30 OHTLIKUD AINED Ohtlikud ained ladestuvad aeglaselt setetesse, kus need ei mõjuta enam mereorganisme. Ohtlike ainete kasutamise reguleerimine kahandab nende ainete sattumist merre. Samal ajal võetakse kasutusse üha uusi sünteetilisi aineid. Meil puuduvad teadmised nende uute ainete või nende laguroduktide ja teiste ainetega koostoime mõjude kohta. 30 Soome Keskkonnainstituut
31 Setteproovid peegeldavad ajalugu TRIBÜTÜÜLTINA Kattumisvastased värvid laevadel ja sadamates Arvestamise algus DIO KSIIN Puitmassi pleegitamine, tööstuslik klorofenoolide teke, põletamisprotsessid ELAV HÕBE Kivisöe põletamine, kloorleeliste ja puidu töötlemise tööstus 0 cm SÜGAVUS SETTEPINNALT KEELUSTATUD cm Muutused pleegitamise protsessis cm Praegune koormus peamiselt atmosfäärist sadenemisega Tarbimise kasv Puitmassi pleegitamise suurenemine Muutused 1935 tööstuslikes protsessides 1920 VÄHE Aine hulk proovis PALJU VÄHE Aine hulk proovis PALJU VÄHE Aine hulk proovis PALJU Mõõdetud 2017 Loviisa lähedal Mõõdetud 1998 Soome lahe avaosas Mõõdetud 2009 Soome lahe avaosas 31 Allikas: SYKE, Hallikainen jt (2008) Isosaari jt (2002), Vallius (2014)
32 ISBN
MEREPRÜGI Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pak
Ookeanidesse jõuab väga Globaalne plasti tootmine kahekordistub iga 10 aastaga. Globaalselt toodetud plastist moodustavad ühe kolmandiku pakkematerjalid. Suurem osa sellest on mõeldud ühekordseks kasutamiseks.
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemOhtlike ainete sisaldus kalades
Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:
Rohkemsuojeluvihko_EST.indd
LÄÄNEMERE KAITSE Mida saan teha mina? BALTIC SEA COMMUNICATION NETWORK OF FINLAND Läänemere olukord on kehv Ulatuslikud sinivetikate õitsengud, adru vohamine kallastel ning limaga kattunud kalavõrgud on
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemMicrosoft PowerPoint - KESTA seminar 2013
Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemSEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017
SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )
Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte
RohkemMicrosoft PowerPoint - Vork.ppt
AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290
RohkemMare Kiisk Tartu Raatuse kool IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas: Mare Kiisk, Tartu Raatuse kooli klassiõpetaja, 2018 VOSK Võt
IGAPÄEVAELU TARKUSTE OTSIMISMÄNG 3. klassile Mängu koostas:, i klassiõpetaja, 2018 VOSK Võta Oma Seade Kaasa (nutiseadmete kasutamine), rühmades 2 3 liiget Eesmärgid Võimalus õppesisu abil lõimida inimeseõpetust,
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemRessursitõhusus – mida see ettevõttele annab
RINGMAJANDUS JA EESTI RESSURSSIDE KASUTUS Kaupo Heinma Keskkonnakorralduse ja välissuhete üksuse asekantsler Keskkonnakorralduse ja välissuhete üksus Keskkonnatehnoloogia Maavarade kaitse ja kasutamine
Rohkem5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V
ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.
RohkemPowerPoint Presentation
Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemPowerPoint Presentation
LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)
Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: teave kasutajale Betaserc 8 mg tabletid Betaserc 16 mg tabletid Betaserc 24 mg tabletid Beetahistiindivesinikkloriid Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile
RohkemSlaid 1
Jäätmete liigiti kogumine KOVides. aastal Keskkonnaamet Reet Siilaberg.9. Tartu Sissejuhatus Käimas on Riigi jäätmekava rakendamine Riigi jäätmekava eesmärkideks on jäätmetekke vähendamine, ringlussevõtu
RohkemDocHdl1OnLIBRISPRtmpTarget
PRÜGIRETK Selles loos seiklevad Silvia, Leo ja viirpapagoi Viiron. Nad aitavad meil tundma õppida prügi ja Läänemere salapärast maailma. Tule kaasa! Nii võid Sinagi aidata meie randu puhtamaks teha. Silvia
RohkemTAI_meta_99x148_EST.indd
METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on
RohkemMINIPESUMASIN KASUTUSJUHEND XPM25 Täname teid selle toote ostmise eest. Villaste riiete väänamine on rangelt keelatud. Palun lugege juhendit hoolikalt
MINIPESUMASIN KASUTUSJUHEND XPM25 Täname teid selle toote ostmise eest. Villaste riiete väänamine on rangelt keelatud. Palun lugege juhendit hoolikalt enne seadme kasutamist ja hoidke see juhend alles.
RohkemFolie 1
Mäletsejalised: pole probleem. Küsimus on pigem selles, kas ratsioonis on suure proteiinisisaldusega söötasid (nagu sojakook) üldse vaja kasutada. Lindude söötmine on keerulisem kui sigade söötmine. Lindude
RohkemPowerPointi esitlus
Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee
Rohkem(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)
TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg
RohkemBIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017
BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist
RohkemSlide 1
Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel
RohkemTTÜ meresüsteemide instituut Veesamba mikroprügi pilootseire Eesti merealal 2016 Aruanne Leping nr. 4-2/16/32 Projekti algus Projekti lõpp
Veesamba mikroprügi pilootseire Eesti merealal 2016 Aruanne Leping nr. 4-2/16/32 Projekti algus 30.03.2016 Projekti lõpp 31.03.2017 Koostanud: Kati Lind Inga Lips Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...
RohkemKuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad
Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt
RohkemSeptik
Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul
RohkemKeskkonnaministri määruse lisa 1
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 1 ÕHUSAASTELOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemMicrosoft PowerPoint - veinikaaritamine
Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemKeskkonnaministri määruse lisa 3
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 3 ÕHUSAASTELUBA Loa kehtivusaeg [ ] tähtajatu,
RohkemA Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade
Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi
RohkemÕppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid
Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemMicrosoft Word - settedlaadsete_jaatmete_nimistu.doc
Settelaadsete jäätmete nimistu (Nimistusse kuuluvatel jäätmetel määratakse keskmine kuivainesisaldus, mis kantakse tabelisse 1) Kood 02 PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES, VESIVILJELUSES, METSANDUSES, JAHINDUSES
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 14.5.2014 COM(2014) 265 final 2014/0138 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega keelatakse triivvõrgupüük, muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 850/98,
RohkemSaastetasud
Jäätmete prügilasse ladestamise saastetasud Harri Moora Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn EL jäätmekäitluse põhineb JÄÄTMEHIERARHIAL 1. Jäätmetekke vältimine 2. Korduskasutus 3. Jäätmete ringlussevõtt
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemMicrosoft PowerPoint - TKM. Vastavusdeklaratsioon2.pptx
Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed. Vastavusdeklaratsioon. Külli Suurvarik Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist 625 6570 Ettekandes tuleb juttu Toiduga kokkupuutuvate materjalide nõuete raamistikust
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemH.Moora ettekanne
Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja
RohkemNo Slide Title
MAASTIKE TALITUS Maastike üldkursus ja tüploogia Kaija Käärt Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. Maastike talitus
RohkemProject meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
RohkemMicrosoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode]
Triin Marandi Tartu Forseliuse Gümnaasium EHK METABOLISM organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum erinevad orgaanilised ained väliskeskkonnast sünteesivad ise kehaomased
RohkemARUANNE
VAHEARUANNE Mikroplastiku allikad ja levikuteed Eesti rannikumerre, potentsiaalne mõju pelaagilistele ja bentilistele organismidele Leping 4-/8/30, 23.03.208 208 aasta I etapp Projekti läbiviiv organisatsioon:
Rohkemsisukord Õhusaaste käsiraamat: Autorid...5 Peatükk 1 1. Atmosfääri koostis, ehitus ja olulisus Atmosfääri koostis, vertikaalne ehitus ja seg
sisukord Õhusaaste käsiraamat: Autorid...5 Peatükk 1 1. Atmosfääri koostis, ehitus ja olulisus... 9 1.1. Atmosfääri koostis, vertikaalne ehitus ja segunemine...9 1.2. Atmosfääri olulisus elukeskkonna määramisel...13
RohkemKasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise
Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...
RohkemOhtlike kemikaalide kasutamine töökohal
Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)
02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemMis on tubakas EST 99x210 sept2012
Mis on tubakas? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemMatemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d
Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemPowerPoint Presentation
Biogaasi tootmise ressurss Saaremaa loomafarmide ja toiduainetööstuse biolagunevate jäätmete baasil Peep Pitk, Tallinna Tehnikaülikool peep,pitk@ttu,ee + 372 55604106 Kes ja kust? TTÜ Keemiainstituudi
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam
1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse
RohkemMicrosoft Word - Document in Unnamed
Pakendi infoleht: informatsioon kasutajale Duphalac 667 mg/ml suukaudne lahus Lactulosum Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Võtke seda ravimit alati täpselt
RohkemHarku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt
Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna
RohkemTeema
Veopakendi standardiseerimine ja keskkond 26.10.2018 Hannes Falten Teemad Veopakend ja veopakendi standardiseerimine Eestis ja meie lähimate kaubanduspartnerite juures Miks seda vaja on? Kuidas me seda
RohkemJäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.
Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
Rohkem(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8
(Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4
RohkemSlide 1
Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast
RohkemProgramme rules for the 2nd call
Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote
RohkemMicrosoft PowerPoint - Difraktsioon
Laineotika Difraktsioon Füüsika Antsla GümnaasiumG 11 klass Eelmine tund 1) Mille alusel liigitatakse laineid ristilaineteks ja pikilaineteks? 2) Nimeta laineid iseloomustavaid suuruseid. Tunnis: Uurime,
RohkemPowerPoint Presentation
Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit
RohkemItella Estonia OÜ Uuendatud EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed
Itella Estonia OÜ Uuendatud 05.06.2019 EXPRESS BUSINESS DAY BALTICS PAKKIDE JA ALUSTE TRANSPORT Express Business Day Baltics paki lubatud maksimaalsed kaalud ja mõõdud Min. kaal 100 g Maks. kaal 35 kg
RohkemMajandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud
Rohkem(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)
PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemMicrosoft Word - GL Tekst.docx
Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse Halinga vald Pärnumaa Töö nr GL15048 Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse suletud prügilate seire Tellija: Halinga vald Töövõtja: Reaalprojekt OÜ Osakonna juhataja: P.
RohkemMicrosoft PowerPoint - Raineo ehituselemendid
Pipelife Tartu 2016 1 You don t see us, but we are always present... 2 1 Pipelife Group Locations worldwide Region Central Eastern Europe Region US Region West & North Plant Sales Office Headquarters 3
RohkemMaterjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös.
Materjaliõpetuse ja keemia lõimimine õppetöös. Moonika Ints, Jelena Vill Tallinna Tööstushariduskeskus Õpiväljund Tunneb tekstiilkiudude liike, omadusi ja struktuuritüüpe ning tekstiilmaterjalide tootmisprotsessi.
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
Rohkemtallinn arvudes 2003.indd
15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest
RohkemVäljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete
RohkemTervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp
Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
RohkemA5 kahjukindlustus
Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema
RohkemSuira käitlemine
Teabepäeva korraldamist toetab Euroopa Liit Eesti mesindusprogrammi 2017-2019 kaudu Suira käitlemine Tarmo Teetlok Tallinn 14.11.2017 Mis on suir? Suir on mesilaste poolt ümbertöötatud õietolm. Suira valmistamiseks
RohkemMicrosoft Word - OceanLim_Notes05a.doc
5a. Magevee juurdevool ja veevahetus ääremeredes 5.1. Aurumine ja sademed, magevee voog atmosfäärist Läänemeres on sademed ja aurumine ligikaudu tasakaalus. Läbi viidud täpsemad arvutused, arvestades ka
RohkemÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, lo
ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vorm" lisa Loa kehtivusaeg Loa number
RohkemPage 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek
Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil
RohkemI Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Kons
I Generaatori mõiste (Java) 1. Variantide läbivaatamine Generaator (ehk generaator-klass) on klass, milles leidub (vähemalt) isendimeetod next(). Konstruktorile antakse andmed, mis iseloomustavad mingit
Rohkem