Sillamäe soojuselektrijaama keskkonnamõjude hindamine

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Sillamäe soojuselektrijaama keskkonnamõjude hindamine"

Väljavõte

1 EASTMAN SPECIALTIES OÜ UUS-TEHASE 8 KOHTLA-JÄRVE KÄITISE LÄHTEOLUKORRA ARUANNE OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn Töö nr 2349/15 Katrin Juhanson Keskkonnaspetsialist Juhan Ruut Keskkonnaosakonna juhtivekspert Tartu 2015

2

3 SISUKORD SISUKORD... 3 SISSEJUHATUS KÄITISE ASUKOHA JA TEGEVUSE KIRJELDUS KÄITISE ASUKOHT KÄITISE TEGEVUS ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜSIMINE ETAPPIDE KAUPA ETAPP 1: KÄITISES KASUTATAVAD, TOODETAVAD VÕI KESKKONDA VIIDAVAD OHTLIKUD AINED ETAPP 2: OHTLIKE AINETE PINNASE JA PÕHJAVEE SAASTAMISE VÕIME MÄÄRAMINE ETAPP 3: OHTLIKE AINETE PINNASE JA PÕHJAVEE SAASTAMISE TEGELIKU VÕIMALUSE VÄLJASELGITAMINE Käitise tegevuskohale eriomase saasteriski hindamine ETAPP 4: KÄITISE TEGEVUSKOHA AJALUGU ETAPP 5: KESKKONNATINGIMUSED TEGEVUSKOHAS Asukoha iseloomustus Asukoha geoloogiline ehitus ja veekihtide iseloomustus Piirkonna põhjavee seisund ja selle seire Varasemast tegevusest põhjustatud reostus ETAPP 6: TEGEVUSKOHA KONTSEPTUAALNE MUDEL ETAPP 7: UURINGUD KÄITISE TEGEVUSKOHAL Pinnase ja Põhjavee analüüsid ETAPP 8: LÄHTEOLUKORRA ARUANNE Ained, mida kajastada lähteolukorra aruandes Pinnase lähteolukord. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse lõpetamisel Põhjavee Lähteolukord. Võrdlus lähteolukorraga käitise tegevuse lõpetamisel KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD LISA 1 EASTMAN SPECIALTIES AS HOONETE JA RAJATISTE PAIKNEMINE KÄITISE TERRITOORIUMIL LISA 2 TEHNOLOOGILISTE PROTSESSIDE PÕHIMÕTTELINE SKEEM JA LÜHIKIRJELDUS ETTEVÕTTE TEHNOLOOGILINE PÕHIMÕTTELINE SKEEM BENSOEHAPPE TOORMISPROTSESSI LÜHIKIRJELDUS BENSOEHAPPE ESTRIE (BENZOFLEX ) TOOTMISPROTSESSI LÜHIKIRJELDUS NAATRIUM- JA KAALIUMBENSOAATIDE TOOTMISE LÜHIKIRJELDUS LISA 3 PINNASEPROOVIDE VÕTMISE METOODIKA EHITUS-LAMMUTUSTÖÖDE KÄIGUS. PROOVIVÕTU DOKUMENTEERIMINE... 44

4

5 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 5 SISSEJUHATUS Käesolev lähteolukorra aruanne on koostatud Eastman Specialties OÜ (registrikood ) tellimusel. Ettevõtte lähteolukorra analüüsi kohustus tuleneb tööstusheite seaduse 57, mille kohaselt peavad kompleksloa kohuslased käitised, kelle tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega, koostama lähteolukorra aruande. Lähteolukorra aruanne on dokument, milles esitatakse andmed pinnase ja põhjavee asjakohaste ohtlike ainetega saastatuse kohta käitise tegevuskohas. Aruanne sisaldab andmeid pinnase ja põhjavee kohta, mis võimaldavad kindlaks määrata nende saastumise ja kvantitatiivselt võrrelda aruande koostamise ajal olnud olukorda olukorraga tegevuse täielikul lõpetamisel. Ettevõttele on väljastatud keskkonnakompleksluba nr KKL/ Ettevõte tegeleb bensoehappe ja selle derivaatide tootmisega. Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri a määrusele nr 40 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria ja ohtliku ettevõtte määramise kord, on Eastman Specialties OÜ klassifitseeritud ohtlikuks ettevõtteks (ohtlik kemikaal tolueen, maksimaalne üheaegselt hoitav kogus 3320 t). Aruande koostamisel on kasutatud Keskkonnaameti juhendmaterjali Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal (versioon ), ettevõttelt saadud infot ning andmeid kasutatavate kemikaalide, nende hoiustamise/ohtlike jäätmete ning jäätmekäitlusprotsesside kohta. Ainete (keskkonna)ohtlikkuse määramisel on aluseks võetud Euroopa Liidu ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise määrus (1272/2008, lüh CLP määrus). Lisaks on kasutatud erinevates avalikes andmebaasides (Maa-amet, KLIS, EELIS) esitatud informatsiooni ning eelnevalt Sillamäe linna tööstuspiirkonna territooriumil ja selle lähiümbruses koostatud aruandeid. Enne lähteolukorra aruande koostamist käisid OÜ Hendrikson & Ko eksperdid ka Eastman Specialties OÜ tootmistegevuse ja territooriumiga tutvumas. Objektikülastus toimus a. Lähteolukorra aruande on koostanud OÜ Hendrikson & Ko keskkonnaosakonna spetsialist Katrin Juhanson ja juhtivekspert Juhan Ruut (litsents KMH 0070, kehtiv kuni a). VERSIOON TÖÖ NR 2349/15

6 6 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 1. KÄITISE ASUKOHA JA TEGEVUSE KIRJELDUS 1.1. KÄITISE ASUKOHT Eastman Specialties AS tööstusterritoorium paikneb Kohtla-Järve linna Järve linnaosast lääne-loode suunas, ligikaudu 1,5 km kaugusel põhilistest elamurajoonidest ning ca 2 km põhjasuunas asuvast Saka külast (vt Kaart 1). Kaart 1. Eastman Specialties AS käitise asukoht Kohtla-Järvel Ida-Virumaal (Maa-ameti GIS rakendus 2015). Ettevõtte paikneb 25,8 ha suurusel territooriumil aadressil Uus-Tehase 8 (katastriüksuse tunnused 32210:001:0004 ja 32210:001:0005, vt kaart 2), Kohtla- Järve linna Järve linnaosa tööstuspiirkonnas. Siia on koondunud mitmed keemiatööstuse jt valdkondade ettevõtteid (nt väetiste ja lämmastikühendite tootja Nitrofert AS, regionaalne reoveepuhasti OÜ Järve Biopuhastus, metalli töötlemisega tegelev Remeksi Keskus AS, jt). Käitisest ca 2 km raadiusesse jäävad ka VGK Energia OÜ Põhja Soojuselektrijaam ja VKG Oil AS-i põhjapoolne osa, sh edelasuunda jäävad poolkoksimäed. Ühe kilomeetri kaugusel põhjasuunal kulgeb Tallinn-Narva maantee. Piirnevate maa-alade sihtotstarbeks maa-ameti kaardirakenduse andmetel on peamiselt tootmismaa. Käitise tegevuskoha ajalugu ning keskkonnatingimusi on detailsemalt kirjeldatud peatükkides 2.4 ja 2.5. TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON

7 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 7 Maatulundusmaa Tootmismaad AS Remeksi Keskus Nitrofert AS Tootmismaad Tootmismaa Transpordimaa OÜ Järve Biopuhastus Jäätmehoidla Kaart 2. Eastman Specialties AS käitise paiknemine (Maa-ameti GIS rakendus 2015) KÄITISE TEGEVUS Käitis toodab bensoehapet, bensoehappe soolasid (naatrium- ja kaaliumbensoaati) ning bensoehappe estreid (benzofleksid). Käitises ülesseatud tootmisvõimsus: Bensoehape (sulamina) - maksimaalselt t/a, sellest helvestena maksimaalselt t/a; Naatriumbensoaat t/a; Kaaliumbensoaat 600 t/a; Bensoehappe estrid- maksimaalselt t/a. Bensoehappe tootmine toimub pideva vedelfaasilise katalüütilise reaktsioonina kõrgetel temperatuuridel. Bensoehappe tooraineks on tolueen ja suruõhk. Bensoehapet toodetakse sulamina - projektvõimsus on tonni/aastas. VERSIOON TÖÖ NR 2349/15

8 8 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE Toodetud bensoehappe sulami (pooltoode) baasil valmistatakse puhast bensoehapet (helbeline bensoehape) koguses kuni t/a. Ülejäänud bensoehappe sulamist kulub ~ t/a (85%) benzoflekside ja t/a (10%) bensoaatide valmistamiseks. Bensoehappe estrite tootmine toimub perioodilise protsessina segajaga varustatud reaktorites, lähtekomponentideks on bensoehappe sulam ja glükool (dipropüleenglükool, dietüleenglükool või trietüleenglükool), mis reageerivad hermeetilises reaktoris lämmastiku keskkonnas katalüsaatori ja soojuse toimel. Naatrium- ja kaalumbensonaadi valmistamine toimub perioodilise protsessina reaktorites. Tooraineks kasutatakse bensoehappe sulamit, vett ning sõltuvalt toodangust kas naatriumhüdroksiidi või kaaliumhüdroksiidi. Ettevõtte hoonete ja rajatiste paiknemine Uus-Tehase 8 territooriumil on LISAS 1. Tootmisprotsesside põhimõtteline skeem ja lühikirjeldus on detailsemalt toodud LISAS 2. TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON

9 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 9 2. ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜSIMINE ETAPPIDE KAUPA Järgnevalt analüüsitakse etappide kaupa ettevõttes kasutatavaid ja keskkonda viidavaid ohtlikke aineid ja nende koguseid ning määratakse kindlaks, kas käitise tegevus võib põhjustada pinnase ja põhjavee reostust, et teha kindlaks lähteolukorra aruande koostamise vajadus ETAPP 1: KÄITISES KASUTATAVAD, TOODETAVAD VÕI KESKKONDA VIIDAVAD OHTLIKUD AINED Ettevõttes kasutatavate ohtlike ainete ülevaade on toodud Tabelis 1, mis on koostatud Eastman Specialties AS kompleksloa tabelis 9 Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted või kemikaalid sisalduva informatsiooni põhjal. Tabelis on toodud ohtlike ainete loetelu (sh segudes sisalduvad ohtlikud ained), kasutusvaldkond (protsess), kogus, klassifikatsioon (vastavalt Euroopa Kemikaaliagentuuri /ECHA/ andmebaasidele) ning säilitamisviis. Võrreldes keskkonnakompleksloas toodud loeteluga on välja jäetud vee eelpuhastuses kasutatav karbamiid, trietüleenglükool ehk 2,2-(etüleendioksü)- dietanool, dipropüleenglükool need ained ei ole klassifitseeritud ECHA järgi ohtlikuks. Tabel 1. Väljavõte ettevõtte kompleksloa tabelist - ülevaade ettevõttes kasutatavatest ohtlikest ainetest, nende klassifikatsioon, kogus ja säilitamine Ohtlik aine Sisal -dus kemi - kaalides, % CAS nr Ohukategooria H-lause Kasutamine Kogus t või m 3 /a Maks. üheaegselt hoitav kogus t või m 3 Säilitamisviis Ammoniaak Flam. Gas 2 Skin Corr. 1B Acute Tox. 3 Aquatic Acute 1 H221 H314 H331 H400 bensoehappe tootmine 0.8 t/a 0,8 süsteemis Bensoehape (pooltootena, nn sulam ) Skin Irrit. 2 Eye Dam. 1 STOT RE 1 H315 H318 H372 (sissehingamisel) bensoehappe tootmine t/a 135 Mahutid E- 316/1-5, süsteemis Koobaltatsetaat tetrahüdraat Skin Sens. 1 Resp. Sens. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1 H317 H334 H400 H410 H341 H360 H350 bensoehappe tootmine t/a 0,1 paberkotid VERSIOON TÖÖ NR 2349/15

10 10 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE Tolueen (Metüülbenseen) 99, Flam. Liq. 2 Asp. Tox. 1 Skin Irrit. 2 STOT SE 3 Repr. 2 STOT RE 2 H225 H304 H315 H336 H361 H373 bensoehappe tootmine t/a 3320 mahutis, süsteemis Väävelhape Skin Corr. 1A H314 bensoehappe tootmine 30 t/a 3 Konteiner Segu NALCO TriACT 1820: (biotsiid kondensaatvee töötlemiseks) 6 t/a 0,8 Paak 2- Dietüülaminoetanool Flam. Liq. 3 Acute Tox. 4 Acute Tox. 4 Skin Corr. 1B Acute Tox. 4 H226 H302 H312 H314 H332 bensoehappe ja estrite tootmine kuni 0,6 t/a Morfoliin Flam. Liq. 3 Acute Tox. 4 Acute Tox. 4 Skin Corr. 1B Acute Tox. 4 H226 H302 H312 H314 H332 bensoehappe ja estrite tootmine kuni 1,8 t/a - - Tsükloheksüülamiin Flam. Liq. 3 Acute Tox. 4 Acute Tox. 4 Skin Corr. 1B Repr. 2 H226 H302 H312 H314 H361f bensoehappe ja estrite tootmine kuni 1,8 t/a Diislikütus Carc. 2 H351 bensoehappe ja soolade tootmine 7 t/a 0,6 paak Dietüleenglükool Acute Tox. 4 H302 bensoehappe estrite tootmine 7959 t/a 80 mahutid Naatriumkarbonaat 99, Eye Irrit. 2 H319 bensoehappe estrite tootmine 690 t/a 20 mahuti Soojuskandja Downtherm G: t/a 8,0 Soojusvahetuse süsteemis 1,2,3,4-tetrahüdro (1-fenüületüül)- naftaleen Difenüüleeter Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1 Eye Irrit. 2A Aquatic Chronic 2 H400 H410 H319 H411 bensoehappe estrite tootmine bensoehappe estrite tootmine kuni 15,54 t/a kuni 10,53 t/a - - Maagaas: m 3 /a - gaasitorustik ja katlad Metaan 93, Flam. Gas 1 H220 Etaan 3, Flam. Gas 1 H220 bensoehappe estrite tootmine bensoehappe estrite tootmine TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON

11 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 11 Vesinikperoksiid (>60% vesilahus) Ox. Liq. 1 Acute Tox. 4 Skin Corr. 1A Acute Tox. 4 H271 H302 H314 H332 bensoehappe estrite tootmine,, eelpuhastus t/a 3,4 konteinerid Fosforhape (H3PO4) Skin Corr. 1B H314 eelpuhastus 37 t/a 2 konteinerid Vesinikkloriid (soolhape %) Met. Corr. 1 Skin Corr. 1B STOT Single Exp 3 (hingamisteede ärritus) H290 H314 H335 eelpuhastus 20 t/a 2 konteiner Segu NALCO (biotsiid) 2 t/a 0,8 paak C8-10 polüglükosiid 5-10 C10-16 polüglükosiid Eye Dam. 1 Eye Dam. 1 H318 H318 Jahutusvee töötlus Jahutusvee töötlus kuni 0,2 t/a kuni 0,12 t/a - - Segu NALCO 3D Trasar 3DT187: 10 t/a 5 Paak Fosforhape (H3PO4) Skin Corr. 1B H314 Jahutusvee töötlus kuni 1 t/a Metanool (Metüülalkohol) Flam. Liq. 2 Acute Tox. 3 Acute Tox. 3 Acute Tox. 3 STOT SE 1 H225 H301 H311 H331 H370 Jahutusvee töötlus kuni 0,1 t/a - - Didetsüüldimetüülammooniumkloriid (NALCO 8515 Plus) Acute Tox. 3 Skin Corr. 1B Aquatic Chronic 2 H301 H314 H410 Jahutusvee töötlus 8 t/a 4 Paak Kaaliumhüdroksiid Acute Tox. 4 Skin Corr. 1A H302 H314 K-bensoaadi tootmine, bensoehappe estrite tootmine 384 t/a 100 mahutid, süsteemis Naatriumhüdroksiid Skin Corr. 1A H314 Na-bensoaadi tootmine, bensoehappe tootmine 6607 t/a 300 mahutis, süsteemis Ka ettevõtte valmistoodanguks on ohtlikud ained bensoehape, naatriumbensoaat. Bensoehappe estritel põhinevad plastifikaatorid Benzoflex sisaldavad % oksüdipropüülbensoaati (see aine on klassifitseeritud 3. kategooria keskkonnaohtlikuks aineks). Kaaliumbensoaat ei ole klassifitseeritud ohtlikuks. Ülevaade ohtlike toodete ja toodetes sisalduvate ohtlike ainete klassifikatsioonist, kogustest ja säilitamisest on toodud Tabelis 2. Lisaks tekib tootmisprotsesside ja käitise tegevuse tulemusena ka erinevaid ohtlikuks liigitatud jäätmeid. Nt ohtlikke aineid sisaldavad erinevad vee eeltöötluse ja reovee kohtpuhastuse setted, reaktsioonijäägid, filtrikoogid ja kasutatud adsorbendid. Hoonete ja seadmete hooldamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed VERSIOON TÖÖ NR 2349/15

12 12 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE värvi- või lakijäägid, hüdraulikaõlid, asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid, ohtlike osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri ja elektroonikajäätmed, jne vt Tabel 3. TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON

13 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 13 Tabel 2. Väljavõte ettevõtte kompleksloa tabelist 10- ülevaade ettevõttes toodetud ohtlikest ainetest, nende klassifikatsioon, kogus ja säilitamine Ohtlik aine Sisaldus tootes, % CAS nr Ohukategooria H-lause Kogus t või m 3 /a Maks. üheaegselt hoitav kogus t või m 3 Säilitamisviis Bensoehape (helvestena) ~ Skin Irrit. 2 Eye Dam. 1 STOT RE 1 H315 H318 H372 (sissehingamisel) t/a 800 t Kottides valmistoodangu laos Naatriumbensoaat ~ Eye Irrit. 2 H t/a 600 t Kottides valmistoodangu laos Oksüdipropüüldibensoaat (plastifikaatorite Benzofleks B9-88 jt koostises) Aquatic Chronic 3 H412 kuni t/a t Mahutid E-945, 947, 960, 962, 970, 980 Tabel 3. Käitise tegevuse tulemusena tekkivad ohtlikud jäätmed ning nendes sisalduvad ohtlikud ained JÄÄTMELIIK KOODINUMBER t/a Jäätmetes sisalduda võivad keskkonnaohtlikud ained Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed * 60 Mineraalõli (naftasüsivesinikud) Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid (nn kuubijääk) * 3720 Tabelis 1 ja 2 loetletud ained Muud filtrikoogid, kasutatud absorbendid * 100 Tabelis 1 ja 2 loetletud ained Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastuse setted * 50 Tabelis 1 loetletud ained, mida kasutatakse reovee töötlemisel Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed * 1 Orgaaniliste lahustite jäägid Muud hüdraulikaõlid * 35 Mineraalõli (naftasüsivesinikud) Ohtlike ainetega saastunud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sh nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus * 10 Tabelis 1 ja 2 loetletud ained, mineraalõli (naftasüsivesinikud) Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega kuni * 0.01 Tabelis 1 ja 2 loetletud ained Õli sisaldavad jäätmed * 30 Mineraalõli (naftasüsivesinikud) Muid ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed * 1 Tabelis 1 ja 2 loetletud ained VERSIOON TÖÖ NR 2349/15

14 14 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas * 5 Tabelis 1 ja 2 loetletud ained, mineraalõli (naftasüsivesinikud) Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid * 1 Asbest (lammutustöödel) Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid * 19 Asbest (lammutustöödel) Muud ohtlikke aineid sisaldavad tööstusreovee puhastussetted * 40 Tabelis 1 ja 2 loetletud ained Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed * 0.25 Elavhõbe Koodinumbritega , ja nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid * 0.2 Raskmetallid Ohtlikke osi1 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektrija elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega ja * 2 Raskmetallid Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid * 20 Tabelis 1 ja 2 loetletud ained Muud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid * 3 Mineraalõli (naftasüsivesinikud) Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh laborikemikaalisegud * 0.15 Tabelis 1 ja 2 loetletud ained Pliiakud * 1 Pliiühendid, väävelhape 2.2. ETAPP 2: OHTLIKE AINETE PINNASE JA PÕHJAVEE SAASTAMISE VÕIME MÄÄRAMINE Etapis 2 määratakse eelnevas etapis väljaselgitatud ainete pinnase ja põhjavee potentsiaalne reostamise võime. Esmalt hinnatakse, kas eelmises etapis loetletud ainete seas on järgmiste õigusaktidega veekeskkonnale ohtlikuks määratud aineid: Veekeskkonnale ohtlike ainete ja ainerühmade nimistud 1 ja 2 ning prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja nende ainete rühmade nimekirjad (kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 32, avaldatud RT I 2010, 51, 318); Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases (kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 38, avaldatud RT I 2010, 57, 373); Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused (kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 39, avaldatud RT I 2010, 57, 374). Reostamise võime määramisel lähtutakse ainete toksilisuse, liikuvuse, biolagundatavuse ning teiste karakteristikute kaudu. Alljärgnevalt on toodud käitises kasutatavate ohtlike ainete pinnase ja põhjavee saastamise võime (arvesse on võetud aine käitumist keskkonnas ning antud hinnang võimaliku reostuse tekkimise TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON

15 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 15 kohta). Tuginetud on informatsioonile, mis pärineb Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) klassifitseerimise ja märgistamise andmebaasist 1. Lähtuvalt eelmises peatükis analüüsitule võib Eastman Specialties AS-i tootmisprotsessis kasutatavatest ohtlikest kemikaalidest antud etapis välja tuua järgmised potentsiaalsed ained, mis keskkonda sattudes võivad põhjustada pinnase ja põhjavee reostust: bensoehape ja bensoaadid (ei kuulu keskkonnaohtlike kemikaalide hulka, kuid kirjanduse andmetel suurtes kogustes keskkonda sattununa võivad põhjustada nii pinnase kui põhjavee reostust); Oksüdipropüüldibensoaat sarnaste ühendite omaduste põhjal poolestusaeg vees 62,5-250 h, pinnases h 2, st kuni 23 päeva, püsiv reostus võib tekkida pikaajalise lekke tulemusena; tolueen (kehtestatud piirväärtus pinnases, põhjavees ja ka pinnavees); dietüleenglükool jt glükoolid (ei kuulu keskkonnaohtlike kemikaalide hulka, kuid kirjanduse andmetel suurtes kogustes keskkonda sattununa võivad põhjustada nii pinnase kui põhjavee reostust, samas on lagunemine suhteliselt kiire; Hollandis loetakse oluliseks reostuseks dietüleenglükooli sisaldus pinnases üle 270 mg/kg ja põhjavees üle 13 mg/l 3 ); naftasüsivesinikud - kütused, mineraalõlid (kehtestatud piirväärtus pinnases, põhjavees ja ka pinnavees naftasüsivesinikud C10...C40); koobalti ühendid (kehtestatud piirväärtused pinnases ja põhjavees); kuubijäägis võib sisalduda kuni 0,3 % mangaani ja 0,03 % koobaltit, vase kroomi, nikli ja tsingi sisaldused on vähemalt 10 korda väiksemad; jäätmetes sisalduda võivad muud raskemetallid: plii ja elavhõbe. Tähelepanu tuleb pöörata ka veetöötluse ja soojusülekande süsteemidele: Veetöötluses kasutatavad biotsiidid jm ained: didetsüüldimetüülammooniumkloriid veekeskkonnas lagunemisaeg pikk, kuid pinnases lagunemise poolestusaeg ~1 päev; samas sõltub biolagunevuse kiirus pinnases aine kontsentratsioonist ja mikrobioloogilise populatsiooni liigilisusest ja hulgast 4 ; dietüülaminoetanool ei ole veeorganismidele mürgine ja on biolagunev, kuid pinnases hästi liikuv 5, mistõttu suuremate lekete korral võib eeldada jõudmist põhjavette; tsükloheksüülamiin pinnasele või vette sattununa võib teatud määral auruda, õhus laguneb kiiresti; pinnases biolagunemine suhteliselt aeglane, hea liikuvuse tõttu võib jõuda põhjavette 6 ; 1 ECHA C&L Inventory Database VERSIOON TÖÖ NR 2349/15

16 16 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE morfoliin hea lenduvusega, mistõttu võib enne pinnasesse imbumist aurustuda; biolagunemine suhteliselt aeglane, pinnase orgaanilise osaga ei seondu 7 ; suuremate lekete korral ei saa välistada jõudmist põhjavette. Soojusülekandesüsteemid: 1,2,3,4-tetrahüdro (1-fenüületüül)-naftaleen suuremate lekete korral võib tekitada reostuse: pinnases liikuv, mistõttu võib sattuda põhjavette; ei bioakumuleeru, kuid on väga mürgine veeorganismidele ja pikaajalise mõjuga 8 ; Difenüüleeter - vees lahustub vähe, samuti vähese liikuvusega pinnases; ei ole kergesti biolagunev, kuid püsivus vähene ja bioakumuleerumise potentsiaal madal 9. Veetöötluses kasutatavad alküüpolüglükosiidid lagunevad keskkonnas, sh pinnases ja vee-sette süsteemis hästi 10. Happed, leelised, ammoniaak, vesinikperoksiid, metanool jm võivad keskkonda sattununa võib tekitada lühiajalist kahjulikku mõju taimestikule jt organismidele, muuta mulla või veekeskkonna ph-d, kuid need ained reageerivad keskkonnakomponentidega ja tekivad ained, mida ei loeta pinnase või põhjavee saastet tekitavaks ETAPP 3: OHTLIKE AINETE PINNASE JA PÕHJAVEE SAASTAMISE TEGELIKU VÕIMALUSE VÄLJASELGITAMINE Etapis 3 analüüsitakse ohtlike ainete tegelikku pinnase ja põhjavee reostamise võimalust ja tõenäosust. Ohtliku aine pinnase ja põhjavee saastamise tegelik võimalus sõltub eelkõige käitlustingimustest, sh sellest, kui hästi on rakendatud erinevaid meetmeid, et takistada selle aine sattumist keskkonda. Antud peatükk analüüsib, millised eelmises peatükis väljatoodud ohtlike ainete käitlemine võib põhjustada keskkonnareostust KÄITISE TEGEVUSKOHALE ERIOMASE SAASTERISKI HINDAMINE Käesoleva lähteolukorra aruande koostamise raames külastasid Hendrikson & Ko eksperdid Eastman Specialties AS-i territooriumi ja tootmiskompleksi, mille eesmärgiks oli teostada detailne objekti ülevaatus, et hinnata ettevõttes kasutusel olevat tehnoloogiat, kemikaalide käitlemist, nende ohjamismehhanisme Transcal%20SA.pdf TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON

17 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 17 (meetmeid, mis takistavad ohtlike kemikaalide sattumist keskkonda pinnasesse ja põhjavette) ning rakendatud kaitsemeetmete piisavust. Ettevõttes on juurutatud ja sertifitseeritud kvaliteedi juhtimise süsteem ISO 9001:2008. Ettevõttes ei ole sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteem, kuid ettevõte toetab aktiivselt korporatsiooni üldist strateegiat Connecting science and sustainability, mis on suunatud ökoloogilise ja sotsiaalse vastutuse tõstmisele koos protsessi ohutuse tagamisega. Strateegia aluseks on ülemaailmne keemiatööstuste algatus Responsible Care Management. Eastman Specialties OÜ on ühinenud selle strateegiaga Eestis, st on ühinenud Eesti Keemiatööstuse Liidu algatusega Hoolime ja Vastutame (EKTLi H&V) programmiga. Tulenevalt Eastman Specialties AS käitises üheaegselt käideldavate ohtlike kemikaalide kogusest, on tegemist ohtliku ettevõttega. Õnnetusjuhtumite vältimiseks ja nendest tuleneda võivate mõjude vähendamiseks inimese tervisele, ümbritsevale keskkonnale ja varale, on ettevõttes koostatud riskianalüüs ja kindlaksmääratud protseduurid, mis on vastavuses Eesti Vabariigi seadusandluse ja korporatsiooni põhimõtetega. Kõik töötajad läbivad keskkonnaohutuse alase koolituse ning töötajate teadlikkust protseduuride kohta kontrollitakse enne nende iseseisvale tööle lubamist. Ettevõttes esineda võivate õnnetuste vältimise ja mõju vähendamisega seotud tegevused toimuvad pidevalt. Iga aasta viiakse käitises läbi seadmete ja kommunikatsioonide ülevaatus ning vastavalt vajaduselt teostatakse jooksvaid remonditöid. Käitises on ohtlike aineid sisaldavate kemikaalide ja jäätmete käitlemisel rakendatud rida üldiseid meetmeid, mis välistavad pinnase ja põhjavee reostuse tekke normaalse töörežiimi korral ning minimeerivad avariiliste juhtumite tekke: käitise seadmete ja tehnoloogia projekteerimisel on arvestatud parima võimaliku tehnika juhendmaterjalidest tulenevate nõuetega (PVT-le vastavus on täpsemalt lahtikirjutatud kompleksloas); töötajate arv ettevõttes on piisav töökvaliteetseks teostamiseks; ettevõtte juhtkond ja personal omab piisavalt töökogemust kasutatava tehnoloogia osas; tootmisprotsessid on projekteeritud ja varustatud automaatklappide ning sensoritega ja ühendatud arvutijuhtimissüsteemiga DeltaV, mis tagab tehnoloogiliste protsesside parameetrite jälgimise ja paindliku juhtimise reaalajas; toimub ohtlike vedelkemikaale käitlevate seadmete regulaarne kontroll; võimalusel kasutatakse kinniseid tootmisseadmeid (reaktorid, kompaktorid jms); tehnoloogilistes protsessides korduvkasutatakse protsessilahuseid see tagab, et reageerimata jäänud komponendid taaskasutatakse; tegevused toimuvad peamiselt kinnistes hoonetes, kus on betoneeritud põrandad; VERSIOON TÖÖ NR 2349/15

18 18 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE vedelkemikaalid ja vedeljäätmed, millel ei ole statsionaarseid mahuteid, hoitakse väikesemahulises taaras, mis asuvad kinnises laos või hoitakse asfalteeritud platsidel; alad, kus toimub ohtlike ainete ja jäätmete käitlemine, sh vedu, on kõvakattega (jäätmekogumiskohtade asukohad on näidatud LISAS 1 oleval käitise territooriumi plaanil: asukoht nr 29 mitteohtlike jäätmete hoiustamine asukohad nr 19, 30, 32, 34, 36 ohtlike jäätmete liigiti kogumise kohad.; vedelkemikaalide hoiustamiseks on erinevad maapealsed silinder- ja vertikaalmahutid, mis pinnase ja põhjavee kaitseks on paigaldatud lekkekindlasse pinnasekaitse vanni ; võimalikud kogunenud lekked (mahutitest ja mahutite alla kogunenud sadevesi) kogutakse betoonvannist torustiku abil kogumiskaevudesse, millest hiljem on võimalik saastunud vesi välja pumbata ning edasisele käitlemisele suunata; kogumiskaevud ei ole ühendatud käitise kanalisatsiooniga; ettevõtete tegevuses tekkinud jäätmeid hoitakse konteinerites või suletud mahutites, tekitatud ohtlikud jäätmed antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele; käitis ei juhi oma heitvett veekogusse ja/või pinnasesse - kõik reoveed juhitakse praegu kanalisatsioonisüsteemi ja sealt edasi Järve Biopuhastuse OÜ-sse; toimub reovee eeltöötlemine enne puhastusseadmetesse laskmist; käitise kanalisatsioonisüsteem on renoveeritud aastatel , 2002, 2005 ja 2011; teostatud vaatlustel oli käitise territoorium korras ja puhas. Tootmisruumide põrandad olid betoneeritud ning heas seisukorras ETAPP 4: KÄITISE TEGEVUSKOHA AJALUGU Kohtla-Järve linna Järve linnaosa on ajalooliselt põlevkivitöötlemise piirkond, praegune Uus-Tehase 8 käitise alale rajati Kohtla-Järve Põlevkivitöötlemise Kombinaadi tootmisüksused pärast II Maalilmasõda 1940ndatel aastatel aastal rajati uudsel kõrgefektiivsel meetodil põhinev bensoehappe tootmise tehas aastal ehitati uus bensoehappe tootmise tsehh. Pärast Eesti taasiseseisvumist kuulus käitis RAS Kiviter koosseisu a omandas USA firma Velsicol 80 % ettevõttest, aastaks oli ettevõtte täielikult erastatud aastal käivitati bensoehappe estrite tootmine. TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON

19 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE aastal toimus Euroopa Komisjoni otsuse põhjal omanike vahetus (et vältida senise omanikfirma monopoolset seisundit vedela ja tahke bensoehappe ning naatriumbensoaadi tootmisel Euroopas) ETAPP 5: KESKKONNATINGIMUSED TEGEVUSKOHAS Lähtearuande koostamise juhendis on väljatoodud, et antud peatükis tuleb kirjeldada tegevuskoha keskkonnatingimusi, mille põhjal on võimalik määrata, kuhu võivad käitises kasutatavad asjakohase ohtlikud ained keskkonnas kanduda ja kust neid otsida ASUKOHA ISELOOMUSTUS Eastman Specialties AS tööstusterritoorium paikneb Kohtla-Järve linna Järve linnaosast lääne-loode suunas. Ettevõtte tegevuse mõjupiirkonnas puuduvad looduskaitselised ja miljööväärtuslikud objektid ning lähiümbruses on tööstuspiirkond, kuhu on koondunud palju keemia- ja tööstusettevõtteid. Oluliseks tehnogeenseks objektiks tööstuspiirkonna käitiste läheduses on nn poolkoksimäed, kuhu hakati põlevkiviõli tootmisjääke ladestama aastal, millele aastal lisandus ka esimese (nn vana) jõujaama tuhk. Alates 50-aastate algusest on poolkoksiprügilasse ladestatud fuusse, hiljem veeti sinna ka muid jäätmeid, sh ka happegudrooni ja väävlit sisaldavad setteid. Enne sulgemistöid küündis mägede kõrgus kuni 172 meetrini üle merepinna. 11 Poolkoksimäed jagunevad erinevateks üksusteks. Uus-Tehase teele kõige lähemal paikneb VKG AS Põhja Soojuselektrijaama tuhaladestu (rohelisega piiritletud ala Joonisel 1), mille pindala koos settetiikidega on ligikaudu 71,6 ha. Tuhaladestut ümbritsevad piirdekraavid drenaažvee kogumiseks, kust vajadusel suunatakse liigne veekogus regionaalsetesse puhastusseadmetesse. Elektrijaamas on tuha hüdroärastussüsteem. Enne rekonstrueerimist ei olnud tuhaladestu vettpidav. Osa vett imbus nõlvadest välja ja vesi liikus ka vertikaalsetes pragudes. Poolkoksimägedega koosmõjus on tekkinud lähedalasuvale tööstusmaastikule ulatuslik põhjavee reostus. Rekonstrueerimistööde käigus rajati tuha- ja poolkoksimägede perimeetrile maa-alune tõkkesein, mille maksimaalseks sügavuseks on lubjakivi pealispind. Tõkkesein takistab nii nõrgvee sattumist keskkonda kui ka väljaspool ladestut kujuneva pinna- ja põhjavee valgumist ladestusse. Seina ja ladestu vahele rajati 2-3 m sügavune dreen, mis võimaldab koguda ladestutes tekkivat nõrgvett. Ladestute katte-konstruktsioonidel kujunev pindmine äravool kogutakse kokku kraaviga, millega vesi juhitakse ühtlustusmahutisse ja seejärel tulenevalt reostusastmest, kas juhitakse keskkonda või suunatakse Kohtla-Järve regionaalsesse reoveepuhastisse. 11 VKG Energia Põhja Soojuselektrijaama tuhaväljaku vastavusse viimise eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Maves, Tallinn VERSIOON TÖÖ NR 2349/15

20 20 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE Eastman Specialties tootmisterritoorium, nagu ka muu tööstuspiirkond ja sellel paiknevad ettevõtted, paikneb endisel sooalal. Ida pool on maapind ca 10 m kõrgem ja pinnavesi Kohtla-Järve Järve linnaosast valgub tööstuspiirkonna territooriumile. Normaalse sademehulga puhul juhitakse sadevesi torude ja lahtiste kraavide kaudu Kohtla jõkke. Joonis 1 Kohtla-Järve Järve linnaosa tööstusala poolkoksimäed: roheline ala VKG Põhja Soojuselektrijaama tuhaladestu; sinine ala vana poolkoksi ladestusala, mille sulgemistööd lõppesid a alguseks; punane ala uus poolkoksi prügila, mis rajatati vana ladestu lamedale osale, toimib alates aastast. Viirutatud tumekollane ala Eastman Specialties AS territoorium. [Allikas: Maves 2010 ja Maa-ameti kaardirakendus] august a sadas Kohtla-Järvel 2 päeva lausvihma, mis põhjustas linnas üleujutuse. Sademeveekanalisatsioon ei suutnud suure veehulgaga toime tulla, mistõttu ujutati üle ka tuhamägede vaheline tööstuspiirkond, üleujutus jõudis ka Eastman Specialties AS territooriumile. Üleujutuse tõttu algatati Ida-Virumaa piirkonna liigvee ärajuhtimise projekt, mille eesmärgiks oli eesvoolude puhastamine-korrastamine ja drenaažisüsteemide kordategemine. Selle projekti käigus rekonstrueeriti muuhulgas aastal Kohtla- Järve linnas asuvad ummistunud ja täis kasvanud liigvee ärajuhtimise kraavid, mis algavad Tehase tänava ja Järveküla tee ristilt, kulgevad piki Järveküla teed ja suunduvad Järveküla tee, Uus-Tehase tänava ja Kivi tee ristmiku piirkonnas Kivi tee kraavi (viimane rekonstrueeriti täies mahus). Nende kraavide valgalasse jäävad TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON

21 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 21 Kohtla-Järve linna edelaosa, suur osa ettevõtete AS VKG Grupp, OÜ Järve Biopuhastus puhastusseadmete, AS Nitrofert ja Eastman Specialties AS territooriumidest. VERSIOON TÖÖ NR 2349/15

22 22 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE Uus-Tehase 8 käitisele rajati aastal sademevete ärajuhtimise süsteem, mis on mõeldud sadevete ja põhjavee väljaviimiseks üleujutuste ja tugevate sadude korral. Antud objekti ehituslik eesmärk oli ennetada üleujutusi tehase territooriumi. Kogumiskraav läbib tehase territooriumi ning on ühendatud Ontika peakraaviga ASUKOHA GEOLOOGILINE EHITUS JA VEEKIHTIDE ISELOOMUSTUS Geoloogilise iseloomu järgi asub käitise territoorium lubjakiviplatool. Pinnareljeef on tasane, väikese kaldega lääne suunas. Kvaternaari katteladestu (0,2-1,0 m) koosneb moreenist, keskmisest liivsavist ja väheraskest saviliivast. Kogu territoorium on kaetud 0,2 0,4 m paksuse mullakihiga. Pinnase külmumispiir asub 1 m sügavusel. [ 12 ] Ordoviitsiumi savikad lubjakivikihid (O2uh) kogupaksusega ca 10 m. Kihi põhjaveetase kõigub olenevalt aastaajast ligikaudu 3 m sügavusel maapinnast. Põhjavee tase langeb lõuna suunas. Selle kihi põhjavett piirkonnas ei kasutata. Ordoviitsiumi karbonaatsed kivimid (O2ls-O1vl) kogupaksusega ca 20 m. Karbonaatkivimitega on seotud Lasnamäe-Kunda veekiht, mida piirkonna veevarustuses ei kasutata. Põhjavee tase langeb lääne suunas. Ordoviitsiumi veekihtide põhjavesi on tööstuspiirkonnas reostunud orgaaniliste ohtlike ainetega. Teada on ka varasem tolueeni reostus käitise territooriumil uue tolueeni mahutipargi juures (likvideeriti mahutipargi rajamise käigus). Glaukoniitliivakivi, dolomiit, savi ja argilliit (O1lt-O1pk) kogupaksusega ca 5 m. See kiht moodustab koos O1vl dolomiidiga suhtelise veepideme Lasnamäe-Kunda ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihtide vahel. Ordoviitsiumi-Kambriumi liivakivid (O1pk-Cm1ts) kogupaksusega ca 20 m, moodustades samanimelise veekihi. Vaadeldaval alal langeb põhjavee peegel lääne ja loode suunas. Veekiht on reostuse eest keskmiselt kaitstud, kuid ülalasuv veepide on vaid suhteline (veepideme veepidavust vähendavad rikked, vanad puuraugud, kaevanduste mõju). Reostusohu tõttu veekihti tööstuspiirkonnas ei kasutata. Kambriumi sinisavi (Cm1lk-Cm1ln) kogupaksusega ligikaudu 100 m. Sinisavide all m sügavusel maapinnast asub Kambrium-Vendi veekompleks. Veekihti kasutatakse Kohtla-Järve veevarustuses, lähim veehaare on (Eastman Specialties AS suhtes) paikneb AS Nitrofert territooriumil. Veekiht on pindmise reostuse eest kaitstud, seda võib reostada ainult mittekorras olevate kaevude kaudu. 12 Eastman Specialties AS keskkonnamõjude hindamine seoses keskkonnakompleksloa muutmise taotlusega. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi Kirde-Eest osakond. KMH aruanne, Jõhvi TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON

23 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 23 Eastman Specialties AS-il puuduvad oma veehaarded. Põhjavett (olmevesi, sh joogivesi, tehnoloogiline vesi lahuste valmistamiseks ja pesuvesi) ja järvevett (tehnoloogiline jahutusvesi, Konsu järvest) ostetakse VKG Energia OÜ käest vastava lepingu alusel. Lähimaks pinnaveekoguks on ettevõtte põhja- ja loodeservast ligikaudu 700 m kaugusel asuv Varbe peakraav, milline suubub Kohtla jõkke (tootmisterritooriumist 4,7 km kaugusel). Tiike arvestamata on lähimaks suuremaks veekoguks Soome laht (4 km kaugusel) PIIRKONNA PÕHJAVEE SEISUND JA SELLE SEIRE Järve linnaosa põhjavesi on olnud pikka aega tööstusliku reostuse surve all. Peamiseks surveteguriks on VKG tööstusjäätmete prügila, millele ladestatakse põlevkiviõli tootmisel tekkivat poolkoksi ja soojuselektrijaamade tuhka. Varasemalt ladestati seal ka teisi põlevkivitööstuse ja keemiatööstuse ohtlikke jäätmeid. Nüüd on mägede vana, kasutusest väljas olev osa kaetud vettpidava bentoniitmatiga, mille peal on kiht tihendatud poolkoksi, millele on külvatud heintaimi. Poolkoksiprügila lähiümbruses on maapinnale lähim põhjaveekiht (Lasnamäe-Kunda veekiht) reostunud. Üle põhjavee piirarvude on enamasti naftasaaduste, fenoolide ja benseeni sisaldus, joogivee piirsisaldused on ajuti ületatud arseeni ning polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse osas. Tulenevalt põhjavee voolu suunast ulatub reostus poolkoksi-mägedest m kaugusele lääne ja põhja suunas, ordoviitsiumi veekihis on reostus levinud ligikaudu 900 hektaril (vt Joonis 2). 13 Poolkoksimägede ja tuhamägede piirkonnas rajati ülemiste põhjaveekihtide seireks aastal 22 vaatluspuuraugust koosnev seirevõrk. Nüüdseks on enamik puurauke erinevatel põhjustel suletud ja tamponeeritud. Riiklike seireandmete alusel on Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum keemiliselt halvas seisundis. Lähima riikliku seirepuurkaevu nr (jääb Kohtla-Järvest läände) 2 viimase aasta tulemused (esimene tulemus a, teine a kohta): naftasaadused 0,085 ja < 0,17 mg/l, 1-aluselised fenoolid 0,0034 ja 0,0026 mg/l, benseen 0,5 μg/l (2013. a proovi ei võetud), summaarsed polü-aromaatsed süsivesinikud 6,3 ja 2 μg/l, sulfaadid 80,2 ja 48,6 mg/l. Võrreldes aastaga on läviväärtust ületavate saasteainete sisaldusega vaatluskaevude protsent põhjaveekogumis vähenenud Viru Keemia Grupi uue poolkoksi prügila eelprojekti keskkonnamõju hindamine. AS Maves töö nr 4077, Tallinn Riikliku keskkonnaseire programmi aruanne, allprogramm: Põhjaveekogumite seire. III osa: Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekogumite grupp. Aeg: Teostaja: OÜ Eesti Geoloogiakeskus VERSIOON TÖÖ NR 2349/15

24 24 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE Tingmärgid keskveevarustuse kaevud katastrinumbriga üksiktarbija kaevud katastrinumbriga pinnaveeproovivõtu punkt koodiga reovee pumpla koodiga reostunud kraav vee voolusuund tööstusterritooriumi heitvee kraav ladu reostunud veega tammi varing muda liikumissuund põlengu ala fuussi järv muda settetiik erinevate jäätmete ladestuskoht reostunud põhjaveega ala reovee puhasti selitusvee bassein tuhamägi poolkoksimägi veekatastrisse kuuluv vooluveekogu Joonis 2 Lilla punktiirjoonega - poolkoksimägede põhjustatud põhjavee reostuse ulatus. Viirutatud tumekollasega on Eastman Specialties AS territoorium. [Allikas: VKG uue poolkoksi prügila eelprojekti KMH. Maves 2005] TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON

25 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE VARASEMAST TEGEVUSEST PÕHJUSTATUD REOSTUS Uue tolueeni mahutipargi rajamise käigus (objekt nr 26 Joonisel 3) tuvastati pinnasest tolueeni järv, mis oli tekkinud tehase tegevusest Nõukogude perioodil. Tolueeni võimalik reostus on ka praeguse laohoone nr 29 juures see on endine bensoehappe tootmise eksperimentaaltsehh, kus endiste töötajate andmetel tolueeni pinnasele sattus. Muud olulist pinnase reostust põhjustatuna Eastman Specialties AS poolt ei ole tuvastatud. Siinkohal on teada üksikud väiksemahulised avariijuhtumid, nt aastast, kus alltöövõtja süül purunes õlipüüdja ja õli valgus pinnasesse. Saastunud pinnas eemaldati ja saadeti utiliseerimisele firmasse Eco Pro. Sarnaselt on toimitud ka teiste avariiliste leketega. Suuremahulisi lekkeid ei ole toimunud. Joonis 3. Potentsiaalselt tolueeniga reostunud alad VERSIOON TÖÖ NR 2349/15

26 26 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 2.6. ETAPP 6: TEGEVUSKOHA KONTSEPTUAALNE MUDEL Kontseptuaalse tegevuskoha mudel on lähteolukorra aruande koostamise etappides 3-5 saadud teabe esitlusviis, milles sisalduvad nii olemasolevad saastetasemed kui ka võimalikud tulevased saasteallikad. Mudelid viivad kokku erinevad teabeosad, et paremini mõista olemasolevaid riske keskkonnale ja inimeste tervisele. Kui tegevuskoha kontseptuaalses mudelis kasutatakse olemasolevat teavet, siis tuleb hinnata nende andmete usaldusväärsust, täpsust ja sobivust. Joonisel 3 ja 4 on näidatud seirepuurkaevude asukohad (rajatud a RAS Kiviter erastamise käigus keskkonnaseisundi kontrolliks). Puurkaevude andmed on esitatud Tabelis 4. PA-1 asub väljapool aktiivses kasutuses olevat tootmis-territooriumi. Arvestades põhjavee ülemiste kihtide eeldatavat liikumist lääne suunal, asub PA 4 tolueeni mahutipargist avastatud reostuskoldest allavoolu. PA 3 on puuritud ilmselt ordoviitsium-kambriumi veekihti ja jääb tegutsevast tootmiskompleksist lääne suunale. Tabel 4. Põhjavee seirepuurkaevude asukohad Seirekaevu nr. x Koordinaadid Sügavus, m Veetase, m ( ) PA ,54 2,49 PA ,9 11,75 PA > 25 1,24 PA ,8 1,07 PA ,05 1,4 y teostatud põhjavee analüüsid ei viidanud põhjavee tolueenireostusele, kuid kõikide puurkaevude veest leiti diklorometaani 1,4...2,5 μg/l (selle aine jaoks ei ole kehtestatud piirväärtust põhjavees, 1,2-dikloroetaanil on piirarv 5 μg/l). Samas Eastman Specialties OÜ ei kasuta tootmistegevuses diklorometaani ning teadaolevalt ei ole seda ka varasemalt kasutatud. CH2Cl2 leiti a riikliku keskkonnaseire programmi tulemuste põhjal ka Purtse jõest, kuid selle päritolu ei ole teada. PA 1 veest leiti benseeni 0,13 μg/l (künnisarv 0,2 μg/l, piirarv 5 μg/l), muude orgaaniliste ainete sisaldus jäi alla määramispiiri (ülevaade analüüsitulemustest ptk 2.7). PA 2 vee ph oluliselt kõrgem tase kui teistes puurkaevudes võib viidata TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON

27 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE ETAPP 7: UURINGUD KÄITISE TEGEVUSKOHAL Lähteolukorra aruande koostamise juhendis viidatakse, et kui etappides 1-6 on kogutud piisavalt teavet iseloomustamaks tegevuskohta ning lähteolukorra seisundis on võimalik asjakohaste ohtlike ainetega pinnase ja põhjavee saastatuse taset kvantitatiivselt määrata, saab siirduda etappi 8, st koostada lähteolukorra aruanne PINNASE JA PÕHJAVEE ANALÜÜSID a maikuus tehti pinnase ja põhjavee analüüsid (proovivõtu asukohad on toodud joonisel 4). Pinnaseproovide tulemused on Tabelis 5, põhjaveel Tabelis 6. Nr 4 Nr 5 Nr 2 Nr 3 Nr 1 Joonis 4 EKUK teostatud pinnase ja põhjavee analüüside proovivõtukohad. Tabel 5. EKUK teostatud pinnaseproovide analüüsid VERSIOON TÖÖ NR 2349/15

28 28 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE Proovivõtuaeg: Kaeve 1 Kaeve 2 Kaeve 3 Kaeve 4 Kaeve 5 Näitaja Ühik 1; B95 2; B98 3; B99 4; B96 5; B97 ph ph ühik 8,2 8,7 8,4 8,4 8,1 Benseen mg/kg KA <0,04 <0,04 <0,04 <0,04 <0,04 Tolueen mg/kg KA <0,05 <0,05 <0,05 <0,05 <0,05 Etüülbenseen mg/kg KA <0,05 <0,05 <0,05 <0,05 <0,05 Ksüleenid mg/kg KA <0,07 <0,07 <0,07 <0,07 <0,07 Vastavalt Keskkonnaministri a määruses nr 38 Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases kehtestatule, ei ületanud pinnaseproovide analüüside tulemused ohtlike ainete sisalduse osas pinnases lubatud piirväärtusi. Kõikides asukohtades oli aromaatsete süsivesinike sisaldus alla määramispiiri. Tabel 6. EKUK teostatud põhjavee proovide analüüsid Proovivõtuaeg: PA 1 PA 2 PA 3 PA 4 PA 5 Näitaja Ühik P051; 294 P069; 292 P068; 289 P043; 295 P067; 298 Leelisus mgekv/l 10,27 0,76 6,18 9,22 5,79 Naatrium (Na+) mg/l Kaalium (K+) mg/l 7, ,7 Diklorometaan µg/l 2,3 2,5 1,7 1,5 1,4 Triklorometaan (kloroform) µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 1,2-dikloroetaan µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Tetraklorometaan (süsiniktetrakloriid) µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Benseen µg/l 0,13 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Trikloroeteen (trikloroetüleen) µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Bromodiklorometaan µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Tolueen µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Dibromoklorometaan µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON

29 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 29 Proovivõtuaeg: PA 1 PA 2 PA 3 PA 4 PA 5 Näitaja Ühik P051; 294 P069; 292 P068; 289 P043; 295 P067; 298 Tetrakloroeteen (tetrakloroetüleen) µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Etüülbenseen µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Tribromometaan (bromoform) µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Trihalometaanide summa (4 ühendit) µg/l <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 Ksüleenide summa µg/l <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 <0,1 Elektrijuhtimine (proovivõtul) µs/cm ph (proovivõtul) ph ühik 6,7 9, ,1 Veetemperatuur (proovivõtul) C Põhjaveetase m 2,49 11,75 1,24 1,07 1,4 Vastavalt Keskkonnaministri a määruses nr 39 Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused kehtestatule, ei ületanud põhjavee analüüside tulemused ohtlike ainete sisalduse osas põhjavees lubatud piirväärtusi. Kõikide puurkaevude veest leiti diklorometaani 1,4...2,5 μg/l (selle aine jaoks ei ole kehtestatud piirväärtust põhjavees, 1,2-dikloroetaanil on piirarv 5 μg/l). Samas Eastman Specialties OÜ ei kasuta tootmistegevuses diklorometaani ning teadaolevalt ei ole seda ka varasemalt kasutatud. PA 1 veest leiti benseeni 0,13 μg/l (künnisarv 0,2 μg/l, piirarv 5 μg/l), muude orgaaniliste ainete sisaldus jäi alla määramispiiri. PA 2 vee ph oli oluliselt kõrgem kui teistes puurkaevudes, samas jäid leelis-metallide kontsentratsioonid madalamaks kui teistes puurkaevudes (st reostust leelistega ei ole põhjust eeldada) ning ka elektrijuhtivus ja leeliselisus olid PA 2 veel oluliselt madalamad. VERSIOON TÖÖ NR 2349/15

30 30 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 2.8. ETAPP 8: LÄHTEOLUKORRA ARUANNE Lähteolukorra aruande koostamise juhendis viidatakse, et 8. etapiks on etappides 1-7 kogutud teabe koondamine lähteolukorra aruandeks ehk ülevaateks pinnase ja põhjavee saastusest. Aruanne peab kirjeldama tegevusi, mis käitise sulgemise korral võimaldavad teha kvantitatiivse võrdluse AINED, MIDA KAJASTADA LÄHTEOLUKORRA ARUANDES Ettevõtte praeguse tegevusega seotud ained, mida oleks põhjust kontrollida kui käitise tegevusest lähtuda võiva reostuse indikaatoraineid lähteolukorra aruande seireprogrammis: tolueen; naftasüsivesinikud C1o-C40; koobalt. Seireprogrammist on välja jäetud bensoehape, bensoaadid ja dietüleenglükool ja mangaan. Nimetatud orgaanilistel ainetel puuduvad piirväärtused pinnases ja põhjavees, seetõttu ei ole laborites ka akrediteeritud analüüsimeetodeid nende ainete kontrollimiseks. Mangaani puhul on küll meetodid olemas, kuid ei ole kehtestatud piirväärtuseid, mistõttu lähtuvalt lähteolukorra aruande koostamise eesmärgist ei ole piirväärtusteta ainete lülitamine seireprogrammi põhjendatud. Pinnase ja põhjavee seisundit võivad mõjutada ka veetöötluse ja soojusülekande süsteemides kasutavad ained, sh biotsiidid, kuid nende ühendite kontsentratsiooni on põhjust kontrollida ainult siis, kui toimub suuremamastaabiline leke vastava ainete mahutitest või tehnoloogilistest seadmetest. Seejuures ei tule kontrollida mitte kõiki allpool loetletud aineid vaid lekke põhjustanud süsteemis kasutusel olnud ainete osas reostuse likvideerimise järgselt. Ka nendele ainetele ei ole kehtestatud piirväärtusi pinnases ja põhjavees ja eeldatavalt puuduvad akrediteeritud analüüsimeetodid (st lekke kõrvaldamist kontrollida muude näitajate alusel, nt organoleptiliselt - pinnase värvuse muutuste ja lõhna järgi): Veetöötluses kasutatavad biotsiidid jm ained: didetsüüldimetüülammooniumkloriid ; dietüülaminoetanool; tsükloheksüülamiin; morfoliin; Soojusülekandesüsteemid: 1,2,3,4-tetrahüdro (1-fenüületüül)-naftaleen ; difenüüleeter. TÖÖ NR 2349/15 VERSIOON

31 EASTMAN SPECIALTIES LÄHTEOLUKORRA ARUANNE 31 Käitises või selle naabruses toiminud varasematest tegevustest tingitud reostuse indikaatoraineteks on: tolueen; metüleenkloriid; benseen; naftasüsivesinikud C1o-C40. Siit järeldub, et ainukeseks aineks, mis võimaldab ettevõtte tegevusest tingitud reostust hinnata, ilma et piirkonna jääkreostus segama hakkaks, on koobalt PINNASE LÄHTEOLUKORD. VÕRDLUS LÄHTEOLUKORRAGA KÄITISE TEGEVUSE LÕPETAMISEL. Kogu senise tootmisala pinnase võib lugeda potentsiaalselt saastunuks, olemuselt on tegemist jääkreostusega. Pinnase seisundit täpsustatakse alal ehitus- või lammutustööde käigus potentsiaalsed saastavad objektid likvideeritakse, reostunud pinnasekiht eemaldatakse ja määratakse saastatuse tase alles jäävas kihis. Vanade tootmishoonete ja kommunikatsioonide piirkonnas ehitus-lammutustööde, sh kaevetööde tegemisel tuleb veenduda, et kaevetööde mõjutsooni ei jää keskkonnareostust põhjustada võivaid objekte (nt vanad mahutid, drenaažid, jms) ja tuleb kontrollida väljakaevatava pinnase saastatust C10-C40 süsivesinikega, aromaatsete süsivesinikega ja metüleenkloriidiga. Proovide võtmine ehitus-lammutustööde käigus Pinnase saastatuse lähteolukord tuleb kindlaks teha järgmiste tööde käigus: vanade hoonete-rajatiste lammutamisel; uute hoonete ja rajatiste ehitamisel, kui lähteolukorda ei ole eelnevalt samas asukohas toimunud lammutustööde käigus kindlaks tehtud; torutrasside jms kaevistes (sõltumata nende rajamise eesmärgist). Ülevaade proovivõtu metoodikast ja selle dokumenteerimisest on toodud Lisas 3. Proovivõtukohad määratakse kindlaks organoleptiliselt. Õli ehk nafta-süsivesinikega reostuse indikaatoriteks on pinnase tumenemine, naftasaaduste lõhn ja ka õlise kihiga vee olemasolu territooriumil. Täiendavalt saab kasutada kohapeal tehtavaid abistavaid katseid 15 : Kiletest tükike pinnast pannakse tumedasse veenõusse. Kui pinnases on naftasaadusi, moodustub veepinnale iseloomulik kile. Kile olemasolu ja paksuse järgi saab hinnata reostuse astet. Kui pinnases peaks olema kergesti lenduvaid saasteaineid, eralduvad need mullidena. 15 Proovivõtt reo- ja heitveest, sademeveest ning saastunud pinnasest. LIFE-ENV/EE/ (Viru-Peipsi CAMP) Viru and Peipsi CatchmentAreaManagementPlan. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Info- ja Tehnokeskus, Tallinn VERSIOON TÖÖ NR 2349/15

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 16.07.2010 Avaldamismärge: RTL 2010, 2, 22 Põhjaveekogumite moodustamise kord

Rohkem

EELNÕU

EELNÕU 2006. a. määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid lisa 1 Loa registreerimisnumber Loa taotluse registreerimisnumber KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Keskkonnalubade

Rohkem

Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald

Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald Ülevaade joogi- ja suplusvee kaudu levivatest riskidest põlevkivisektori piirkonnas Knut Tamm, Jelena Tomasova, Leena Albreht, Kristina Aidla-Bauvald Antud töö on valminud projekti Põlevkivisektori tervisemõjude

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

KONTROLLI ARUANNE nr KKL number Käitaja nimi Käitise tegevuskoha aadress L.KKL.VA OÜ Linnu Talu Telefon/e-post Kohapealne ülev

KONTROLLI ARUANNE nr KKL number Käitaja nimi Käitise tegevuskoha aadress L.KKL.VA OÜ Linnu Talu Telefon/e-post Kohapealne ülev KONTROLLI ARUANNE nr 1038558 KKL number Käitaja nimi Käitise tegevuskoha aadress L.KKL.VA-181998 OÜ Linnu Talu Telefon/e-post 501 7500 Kohapealne ülevaatus etteteatamisega Kontrolli kokku leppimise aeg

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, lo

ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, lo ÕHUSAASTELUBA Keskkonnaministri 27.12.2016. a määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vorm" lisa Loa kehtivusaeg Loa number

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade

Rohkem

soeluuring_210x297+3.indd

soeluuring_210x297+3.indd ARUANNE VEEKESKKONNALE OHTLIKE AINETE SÕELUURINGU TULEMUSTEST EESTIS Baltic Actions for Reduction of Pollution of the Baltic Sea from Priority Hazardous Substances Project LIFE07 ENV/EE/000122 BaltActHaz

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 1

Keskkonnaministri määruse lisa 1 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 1 ÕHUSAASTELOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Microsoft Word - GL Tekst.docx

Microsoft Word - GL Tekst.docx Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse Halinga vald Pärnumaa Töö nr GL15048 Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse suletud prügilate seire Tellija: Halinga vald Töövõtja: Reaalprojekt OÜ Osakonna juhataja: P.

Rohkem

TPÜ ÖKOLOOGIA INSTITUUT

TPÜ ÖKOLOOGIA INSTITUUT AS ESFIL TEHNO lähteolukorra aruanne 2016 Sisukord 1. SISSEJUHATUS... 3 2. KÄITISE TEGEVUSKOHA AJALUGU... 3 3. KESKKONNATINGIMUSED TEGEVUSKOHAS... 3 4. MAASTIK JA LOODUSKAITSELISED OBJEKTID... 7 5. AS

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Arvestuse pidamine ettevõttes kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorum 14.02.2019 Kemikaaliseadus ohtlike kemikaalide arvestus 9. Ohtliku kemikaali üle arvestuse pidamise

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Objekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :23-15:30 Aadress Asukoha täp

Objekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :23-15:30 Aadress Asukoha täp Käitise kontrolli aruanne Nr. 1083638 Kontrolli läbiviimise aeg 30.10.2018 11:23-15:30 Aadress Asukoha täpsustus Eesti, Ida-Viru maakond, Sillamäe linn Kompleksloa number KKL/321724 Käitaja nimi Aktsiaselts

Rohkem

Alus: Keskkonnaministri 20. jaanuari 2006.a määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid" Tabel 1. Keskkon

Alus: Keskkonnaministri 20. jaanuari 2006.a määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid Tabel 1. Keskkon Alus: Keskkonnaministri 20. jaanuari 2006.a määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid" Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Loa registreerimisnumber Loa taotluse

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 3

Keskkonnaministri määruse lisa 3 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 3 ÕHUSAASTELUBA Loa kehtivusaeg [ ] tähtajatu,

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) Keskkonnaministri 12.11.2013. a määrus nr 66 Välisõhu saasteloa ja erisaasteloa taotluse ja loa vormid, loataotluse sisule esitatavad nõuded" Lisa 3 VÄLISÕHU SAASTELUBA (ERISAASTELUBA) Loa taotluse registreerimisnumber

Rohkem

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon Pädev Pädevuskatsete programm 2019 Koostas: Urmas Muinasmaa Kinnitas: Margus Kört versioon 1 25.03.2019 www.klab.ee Pädevuskatsete programm 2019 1 (6) 1. SISSEJUHATUS Katselaborite tehnilise kompetentsi hindamise

Rohkem

Saastetasud

Saastetasud Jäätmete prügilasse ladestamise saastetasud Harri Moora Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn EL jäätmekäitluse põhineb JÄÄTMEHIERARHIAL 1. Jäätmetekke vältimine 2. Korduskasutus 3. Jäätmete ringlussevõtt

Rohkem

Jääkreostusobjektide inventariseerimine Purtse, Erra ja Kohtla jõgede ning fenoolisoo reostusuuringute aruanne Tallinn 2015

Jääkreostusobjektide inventariseerimine Purtse, Erra ja Kohtla jõgede ning fenoolisoo reostusuuringute aruanne Tallinn 2015 Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015. Purtse, Erra ja Kohtla jõgede ning fenoolisoo reostusuuringute aruanne Tallinn 2015 Töö nimetus: Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014-2015. Purtse,

Rohkem

Microsoft Word - settedlaadsete_jaatmete_nimistu.doc

Microsoft Word - settedlaadsete_jaatmete_nimistu.doc Settelaadsete jäätmete nimistu (Nimistusse kuuluvatel jäätmetel määratakse keskmine kuivainesisaldus, mis kantakse tabelisse 1) Kood 02 PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES, VESIVILJELUSES, METSANDUSES, JAHINDUSES

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Microsoft Word - Tsoneerimine 2005.doc

Microsoft Word - Tsoneerimine 2005.doc Õhukvaliteedi hindamine Eestis kehtestatud tsoonides Tallinn 2005 Lepingu nr: K-13-2-2005/28 Tööde algus: 01.01.2005 Tööde lõpp: 31.12.2005 Enn Otsa Juhatuse esimees Margus Kört Juhatuse liige Erik Teinemaa

Rohkem

Microsoft Word - Platin mahuti paigaldusjuhend.doc

Microsoft Word - Platin mahuti paigaldusjuhend.doc Mahuti PLATIN paigaldusjuhend Puhastid OÜ www.puhastid.ee +37253225822 1. Üldinformatsioon 1.1 Turvalisus Kogu töö käigus tuleb järgida BGV C22 kooskõlas olevaid asjakohaseid õnnetusjuhtumite vältimise

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Animäe farm 2013.xls

Animäe farm 2013.xls Eeltöö käitise korrapäraseks kontrolliks Lisa 2 osa a Eeltöö käitise korrapäraseks kontrollimiseks Eeltöö tulemused Märkused ja selgitused 1. Käitise andmed KKL/300663 Osaühing Saimre, põhitegevus piimakarjakasvatus.

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

OHUTUSKAART Toote nimetus: TEKNOSTAIN AQUA Lehekülg: 1/9 Muudetud: Trükkimise aeg: Markeering: 4922 SDS-ID: EE-ET/ JAGU: AINE

OHUTUSKAART Toote nimetus: TEKNOSTAIN AQUA Lehekülg: 1/9 Muudetud: Trükkimise aeg: Markeering: 4922 SDS-ID: EE-ET/ JAGU: AINE 1/9 1. JAGU: AINE/SEGU NING ÄRIÜHINGU/ETTEVÕTJA IDENTIFITSEERIMINE 1.1. Tootetähis 1.2. Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata Kasutamine: 1.3. Andmed

Rohkem

H.Moora ettekanne

H.Moora ettekanne Segaolmejäätmete koostis sortimisuuringu tulemused Jäätmepäev 7. oktoober 2008 Harri Moora Säästva Eesti Instituut Segaolmejäätmete sortimisuuring Eesmärgiks analüüsida Eesti erinevates piirkondades ja

Rohkem

Microsoft Word - Lentagran MSDS 45 WP (EST) Versie 6 EU+ES

Microsoft Word - Lentagran MSDS 45 WP (EST) Versie 6 EU+ES Lehekülg: 1/7 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1 Toote tähis Toote nimetus Toimeaine: Formulatsiooni tüüp Lentagran 45 WP Püridaat WP (märguv pulber) 1.2 Aine või segu asjaomased

Rohkem

Marja 4d, Tallinn, Eesti. Tel: , e-post Tellija: Lüganuse vallavalitsus AS Maves töö nr Roodu aiandusühistu territo

Marja 4d, Tallinn, Eesti. Tel: , e-post Tellija: Lüganuse vallavalitsus AS Maves töö nr Roodu aiandusühistu territo Marja 4d, 10617 Tallinn, Eesti. Tel: 6567300, e-post maves@online.ee Tellija: Lüganuse vallavalitsus AS Maves töö nr 17017 Roodu aiandusühistu territooriumil põhjavee tõusust põhjustatud keskkonnaohtlikkuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/ 1179, juuli 2016, - millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2016/  1179, juuli  2016,  -  millega  muudetakse  tehnika  ja  teaduse  arenguga  kohandamise  eesmärgil  Euroopa L 195/11 KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/1179, 19. juuli 2016, millega muudetakse tehnika teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete segude

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

I etapp

I etapp Töö tellija: Keskkonnaministeerium Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp 18.08.2014 Töö on koostatud tellimiskirja 5-2.1/14/5434-2 alusel Töö koostaja: OÜ Hartal Projekt Rohu 12 93811 Kuressaare

Rohkem

1

1 OHUTUSKAART 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1 Tootetähis Tootenimi C30B5 Bituumenemulsioon 1.2 Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist

Rohkem

Esitlusslaidide põhi

Esitlusslaidide põhi Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine Marit Ristal Keskkonnaministeerium / projektide büroo peaspetsialist 23.03.2018 1. Veesüsteemide rajamise nõuded Puurkaev on veehaarde, põhjaveeseire ja soojussüsteemi

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Keskkonnaministri …

Keskkonnaministri … Keskkonnaministri 11.07.2012 määruse nr 25 Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus

Rohkem

Keemia koolieksami näidistöö

Keemia koolieksami näidistöö PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI KEEMIA KOOLIEKSAM Keemia koolieksami läbiviimise eesmärgiks on kontrollida gümnaasiumilõpetaja keemiaalaste teadmiste ja oskuste taset kehtiva ainekava ulatuses järgmistes valdkondades:

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Vastavuses eeskirjaga (EK) Nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, Euroopa Komisjoni eeskirja (EU) 2015/830 täiendustega - Eesti Väljaandmiskuupäev/ :

Vastavuses eeskirjaga (EK) Nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, Euroopa Komisjoni eeskirja (EU) 2015/830 täiendustega - Eesti Väljaandmiskuupäev/ : Vastavuses eeskirjaga (EK) Nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, Euroopa Komisjoni eeskirja (EU) 2015/830 täiendustega Eesti Väljaandmis/ 19072017 Eelmise väljaande 22042016 Läbivaatamise 1.1 Tootetähis Toote

Rohkem

Sicherheitsdatenblatt (et-EE)

Sicherheitsdatenblatt (et-EE) Lk: 1 -st 8 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1 Tootetähis Toote kaubanduslik nimetus: 1.2 Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

Ohutuskaart

Ohutuskaart Kuupäev: 14.8.2013 Eelmine kuupäev: 19.7.2010 1/9 1. AINE/SEGU NING ÄRIÜHINGU/ETTEVÕTJA IDENTIFITSEERIMINE 1.1 Kemikaali identifitseerimine 1.1.1 Toote nimetus TEMAFLOOR 25 CLEAR 1.1.2 Toote kood 005 5750

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Objekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :00-11:05 Aadress Asukoha täp

Objekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :00-11:05 Aadress Asukoha täp Käitise kontrolli aruanne Nr. 1072238 Kontrolli läbiviimise aeg 11.05.2017 10:00-11:05 Aadress Asukoha täpsustus Eesti, Valga maakond, Hummuli vald, Hummuli alevik Kompleksloa number Käitaja nimi Käitise

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

1.1 Tootetähis Vastab määrusele (EÜ) nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, mida muudeti määrusega (EL) nr 2015/830 - Eesti 1. JAGU. Aine/segu ning äriühingu/

1.1 Tootetähis Vastab määrusele (EÜ) nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, mida muudeti määrusega (EL) nr 2015/830 - Eesti 1. JAGU. Aine/segu ning äriühingu/ 1.1 Tootetähis Vastab määrusele (EÜ) nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, mida muudeti määrusega (EL) nr 2015/830 - Eesti 1. JAGU. Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine Toote nimetus Toote kood

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Jälgimisnimekirja ainete uuring Tallinn (12)

Jälgimisnimekirja ainete uuring Tallinn (12) Jälgimisnimekirja ainete uuring Tallinn 2016 1 (12) Töö nimetus: Projekt Jälgimisnimekirja ainete uuringu korraldamine Töö autorid: Mailis Laht Greta Nurk Katri Vooro Töö tellija: Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium

Rohkem

Microsoft Word - Juhend

Microsoft Word - Juhend PRÜGILASSE JÄÄTMETE VASTUVÕTMISE KRITEERIUMID JA KORD Juhised jäätmete prügilakõlblikkuse hindamiseks SISUKORD 1 Eessõna... 4 2 Õiguslik taust... 5 3 Jäätmete liigitamine... 6 3.1 Ohtlike jäätmete määratlemise

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Tallinn

Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Tallinn Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Tallinn 2018 1 Töö nimetus: Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Töö autor: Tiit Kakum Töö tellija: Tallinna Keskkonnaamet Töö teostaja: Eesti Keskkonnauuringute

Rohkem

Vastab EÜ regulatsioonile nr 1907/2006 (REACH), Lisa II - Eesti KEMIKAALI OHUTUSKAART 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1

Vastab EÜ regulatsioonile nr 1907/2006 (REACH), Lisa II - Eesti KEMIKAALI OHUTUSKAART 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1 Vastab EÜ regulatsioonile nr 1907/2006 (REACH), Lisa II Eesti KEMIKAALI OHUTUSKAART 1. JAGU Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1 Tootetähis Toote nimetus 1.2 Aine või segu asjaomased

Rohkem

1.1 Tootetähis Vastab määrusele (EÜ) nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, mida muudeti määrusega (EL) nr 2015/830 - Eesti 1. JAGU. Aine/segu ning äriühingu/

1.1 Tootetähis Vastab määrusele (EÜ) nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, mida muudeti määrusega (EL) nr 2015/830 - Eesti 1. JAGU. Aine/segu ning äriühingu/ 1.1 Tootetähis Vastab määrusele (EÜ) nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, mida muudeti määrusega (EL) nr 2015/830 - Eesti 1. JAGU. Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine Toote nimetus Toote kood

Rohkem

Safety Data Sheets

Safety Data Sheets OHUTUSKAART Lehekülg 1 / 5 1. AINE/VALMISTISE NING ÄRIÜHINGU/ETTEVÕTJA IDENTIFITSEERIMINE 1.1 Aine või valmistise identifitseerimine 1.1.1 TOOTE KAUBANDUSLIK NIMETUS 1.1.2 Toote kood NL-42010 A 1.2 Aine/valmistise

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

TOOTE OHUTUSKAART vastavalt 1907/2006/EÜ, Artikkel 31 Thermal Pad (L37-3) 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Tootetäh

TOOTE OHUTUSKAART vastavalt 1907/2006/EÜ, Artikkel 31 Thermal Pad (L37-3) 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Tootetäh TOOTE OHUTUSKAART vastavalt 197/26/EÜ, Artikkel 31 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Tootetähis Toote nimetus 1.2. Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad

Rohkem

Makett 209

Makett 209 Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja

Rohkem

Ohutuskaart Kooskõlas direktiiviga 1907/2006/EÜ (REACH) ja 453/2010/EÜ AT - Elektro sprei 2500, JAGU: AINE/SEGU NING ÄRIÜHINGU/ETTEVÕTJA IDENTI

Ohutuskaart Kooskõlas direktiiviga 1907/2006/EÜ (REACH) ja 453/2010/EÜ AT - Elektro sprei 2500, JAGU: AINE/SEGU NING ÄRIÜHINGU/ETTEVÕTJA IDENTI 1 JAGU: AINE/SEGU NING ÄRIÜHINGU/ETTEVÕTJA IDENTIFITSEERIMINE 1.1 1.2 Tootetähis: Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata : Sobivad kasutused: Puhastusvahend

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Objekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :00-15:00 Aadress Eesti, Harj

Objekti kontrollimise protokoll Nr Käitise kontrolli aruanne Nr Kontrolli läbiviimise aeg :00-15:00 Aadress Eesti, Harj Käitise kontrolli aruanne Nr. 1088665 Kontrolli läbiviimise aeg 18.06.2019 11:00-15:00 Aadress Eesti, Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn, 103 Asukoha täpsustus Kompleksloa number

Rohkem

Column1 Andmed KONTROLLI ARUANDE nr Kompleksloa number L-KKL-PÕ Käitaja nimi Haameri talu Käitise nimi Haameri talu seafarm Käitise teg

Column1 Andmed KONTROLLI ARUANDE nr Kompleksloa number L-KKL-PÕ Käitaja nimi Haameri talu Käitise nimi Haameri talu seafarm Käitise teg Column1 Andmed KONTROLLI ARUANDE nr 1062586 Kompleksloa number L-KKL-PÕ-190559 Käitaja nimi Haameri talu Käitise nimi Haameri talu seafarm Käitise tegevuskoha aadress Viluste küla, Veriora vald, Põlva

Rohkem

Vastavuses eeskirjaga (EK) Nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, Euroopa Komisjoni eeskirja (EU) 2015/830 täiendustega - Eesti Väljaandmiskuupäev/ : 4/16/201

Vastavuses eeskirjaga (EK) Nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, Euroopa Komisjoni eeskirja (EU) 2015/830 täiendustega - Eesti Väljaandmiskuupäev/ : 4/16/201 Vastavuses eeskirjaga (EK) Nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, Euroopa Komisjoni eeskirja (EU) 2015/830 täiendustega - Eesti Väljaandmis/ 4/16/2019 Eelmise väljaande 3/29/2017 Läbivaatamise KEMIKAALI OHUTUSKAART

Rohkem

Vastavuses eeskirjaga (EK) Nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, Euroopa Komisjoni eeskirja (EU) 2015/830 täiendustega - Eesti KEMIKAALI OHUTUSKAART TEKNOSOL

Vastavuses eeskirjaga (EK) Nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, Euroopa Komisjoni eeskirja (EU) 2015/830 täiendustega - Eesti KEMIKAALI OHUTUSKAART TEKNOSOL Vastavuses eeskirjaga (EK) Nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, Euroopa Komisjoni eeskirja (EU) 2015/830 täiendustega - Eesti KEMIKAALI OHUTUSKAART TEKNOSOLV 9502 1. JAGU. Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Jäätmete liigiti kogumine KOVides. aastal Keskkonnaamet Reet Siilaberg.9. Tartu Sissejuhatus Käimas on Riigi jäätmekava rakendamine Riigi jäätmekava eesmärkideks on jäätmetekke vähendamine, ringlussevõtu

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Ohutuskaart vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 Toote Kaubanduslik Nimetus: bellavit Aine nr: SUB väljaandmise kuupäev: Variant:

Ohutuskaart vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 Toote Kaubanduslik Nimetus: bellavit Aine nr: SUB väljaandmise kuupäev: Variant: 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Tootetähis bellavit 1.2. Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata Aine/valmistise kasutamine

Rohkem

QUICK 5% EC Ohutuskaart vastavuses määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) koos selle muudatusega määrusega (EL) 2015/830 Väljaandmiskuupäev: V

QUICK 5% EC Ohutuskaart vastavuses määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) koos selle muudatusega määrusega (EL) 2015/830 Väljaandmiskuupäev: V Väljaandmiskuupäev: 2017-03-24 Versioon: 1.0/EE 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Tootetähis Kaubanduslik nimetus : Nimetus : Kvisalofop-p-etüül 5% EC Tootekood : SHA

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSLITSENTS Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi registreerimisnumber 0363 Litsentsi omaja Ärinimi või nimi aktsiaselts EcoPro Ärire

OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSLITSENTS Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi registreerimisnumber 0363 Litsentsi omaja Ärinimi või nimi aktsiaselts EcoPro Ärire OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSLITSENTS Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi registreerimisnumber 0363 Litsentsi omaja Ärinimi või nimi aktsiaselts EcoPro Äriregistrikood/isikukood 14062186 Põhitegevusala (EMTAK)

Rohkem

Vastavuses eeskirjaga (EK) Nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, Euroopa Komisjoni eeskirja (EU) 2015/830 täiendustega - Eesti Väljaandmiskuupäev/ : 11/1/201

Vastavuses eeskirjaga (EK) Nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, Euroopa Komisjoni eeskirja (EU) 2015/830 täiendustega - Eesti Väljaandmiskuupäev/ : 11/1/201 Vastavuses eeskirjaga (EK) Nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, Euroopa Komisjoni eeskirja (EU) 2015/830 täiendustega Eesti Väljaandmis/ 11/1/2017 Eelmise väljaande 7/19/2016 Läbivaatamise 1.1 Tootetähis Toote

Rohkem

Vastavuses eeskirjaga (EK) Nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, Euroopa Komisjoni eeskirja (EU) 2015/830 täiendustega - Eesti KEMIKAALI OHUTUSKAART NORDICA

Vastavuses eeskirjaga (EK) Nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, Euroopa Komisjoni eeskirja (EU) 2015/830 täiendustega - Eesti KEMIKAALI OHUTUSKAART NORDICA Vastavuses eeskirjaga (EK) Nr 1907/2006 (REACH), Lisa II, Euroopa Komisjoni eeskirja (EU) 2015/830 täiendustega Eesti KEMIKAALI OHUTUSKAART NORDICA EKO 333003 Kõik variandid 1. JAGU. Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

Column1 Andmed KONTROLLI ARUANDE nr Kompleksloa number KKL/ Käitaja nimi aktsiaselts Adavere Agro Käitise nimi aktsiaselts Adavere Agro

Column1 Andmed KONTROLLI ARUANDE nr Kompleksloa number KKL/ Käitaja nimi aktsiaselts Adavere Agro Käitise nimi aktsiaselts Adavere Agro Column1 Andmed KONTROLLI ARUANDE nr 1063311 Kompleksloa number KKL/318681 Käitaja nimi aktsiaselts Adavere Agro Käitise nimi aktsiaselts Adavere Agro Käitise tegevuskoha aadress Adavere alevik, Põltsamaa

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RTL 2004, 108, 1724 Põletusseadmetest

Rohkem

Sademete keemia aruanne

Sademete keemia aruanne Riikliku keskkonnaseire alamprogramm Sademete keemia uuringud Tallinn 2004 Lepingu nr: Raamleping 1-5/250 Lisa 3 raamlepingule M-13-1-2003/104 Tööde algus: 01.01.2003 Tööde lõpp: 31.12.2003 Enn Otsa Juhatuse

Rohkem