Pataljoniülemad_soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimise osasx

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Pataljoniülemad_soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimise osasx"

Väljavõte

1 Pataljoniülem major Maidu Allikas Kuperjanovi jalaväepataljon Teie kuupäev nr [Seosviit] Õiguskantsler nr 7-7/091764/ Pataljoniülem major Gunnar Havi Logistikapataljon Baasiülem kaptenmajor Jüri Saska Mereväebaas Pataljoniülem major Antti Viljaste Pioneeripataljon Pataljoniülem major Veikko Kannel Staabi- ja sidepataljon Pataljoniülem major Toomas Väli Vahipataljon Pataljoniülem major Janno Märk Viru jalaväepataljon Pataljoniülem major Mati Tikerpuu Õhutõrjepataljon Pataljoniülem kapten Vahur Kütt Suurtükiväepataljon Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimise osas Lugupeetud ülemad Alustasin omaalgatusliku menetluse uurimaks, milliseid andmeid küsivad väeüksused ajateenijatelt ning kuidas neid andmeid kasutatakse ja säilitatakse.

2 2 Olles tutvunud teabe nõudmiste vastuste, Õiguskantsleri Kantseleis toimunud ümarlaual saadud informatsiooni ning asjakohase õigusliku regulatsiooniga, asun seisukohale, et väeüksuste praktika ajateenijate isikuandmete töötlemisel on mõnes osas õigusvastane. Soovitan teil ajateenijate isikuandmete töötlemisel lähtuda käesolevas kirjas toodud soovitustest. Asjaolud ja menetluse käik Vahipataljon teabe nõudmise vastuses nr 0.1-2/ selgitas Põhja Kaitseringkonna ülem, et Vahipataljonis täidavad kõik ajateenijad ankeedi ning lisaks täidetakse teenistuse jooksul jooksvalt ajateenijate teenistuslehte. Kaitseringkonna ülem lisas, et uute ajateenijate saabumisel tuleb Kaitseväe Peastaabile kutsealuste kohta edastada järgmine teave: 1) arv; 2) rahvus; 3) riigikeele oskus; 4) haridustase; 5) kohtulik karistatus; 6) juhilubade olemasolu ja 7) teenistuskõlblikkuse aste. 2. Kaitseringkonna ülem märkis, et Vahipataljonis kasutatava ankeedi puhul küsitakse ajateenijalt täiendavalt järgmist informatsiooni: 1) religioosne kuuluvus ülema hinnangul soovivad nad kohelda ajateenijaid vastavalt nende usulisele kuuluvusele ning kaitsta nende usulisi veendumusi. Ülem lisas, et usulise veendumuse avaldamine ei ole kohustuslik, kuid osad ajateenijad peavad sellega arvestamist tähtsaks. 2) vanemate töökoht ülema hinnangul on see teave vajalik erandlikel juhtudel, kui kusagilt mujalt ei ole võimalik lähedastega kontakti saada; 3) probleemid alkohoolsete või narkootiliste ainetega ülema hinnangul peavad nad vastavat informatsiooni koguma, sest siis on kompanii ülematel võimalik ajateenijaid paremini jälgida ning vajadusel ravile suunata. Logistikapataljon teabe nõudmise vastuses nr LogP-0.5-3/ selgitas Logistikapataljoni ülem, et ajateenistusse saabumisel täidavad ajateenijad tervise deklaratsiooni ja tervisekontrolli ankeedi. Küsitud info on vajalik selleks, et hinnata ajateenijate tegevteenistusest osavõtmiseks vajalikku terviseseisundit ning saada informatsiooni nii vaktsineerimiste kui ka regulaarselt tarvitatavate ravimite ning muu taolise kohta (nt kas kantakse prille). Kirde Kaitseringkond teabe nõudmise vastuses nr KK-3.13/ kirjutas Kirde Kaitseringkonna 1 ülem, et ajateenistusse saabumisel täidab ajateenija ankeedi, milles mh küsitakse andmeid tema vanemate, harrastuste ning probleemide kohta. Ülem selgitas, et andmed vanemate kohta on vajalikud juhtudeks, kui ajateenijaga on probleeme või kui temaga midagi juhtub. Teave harrastuste kohta võimaldavat aga ülema hinnangul planeerida ajateenijate vaba aega nende huvisid arvestades. Informatsiooni võimalike probleemide kohta küsitakse aga ülema sõnutsi 1 Kuigi teabe nõudmise vastuses ei ole seda sõnaselgelt öeldud, järeldan, et Kirde Kaitseringkonna ülema teabe nõudmise vastuses sisalduv informatsioon käib nii Viru jalaväepataljoni, Suurtükiväepataljoni, Õhutõrjepataljoni kui ka Pioneeripataljoni kohta, sest vastavad väeüksused kuuluvad kaitseministri määruse nr 42 "Kirde Kaitseringkonna põhimäärus" 12 lg 1 punktide 2 5 järgi Kirde Kaitseringkonna rahuaja koosseisu.

3 3 selleks, et ennetada võimalikke raskusi ajateenistuse käigus ning võimalusel ajateenijat probleemide lahendamisel toetada. Mereväebaas teabe nõudmise vastuses nr MB-11-6/ selgitas Mereväebaasi ülem, et mereväes kasutatakse ajateenijate isikuandmete kogumiseks ankeeti, mille iga ajateenija teenistusse asumisel täidab. Ajateenijate käest küsitakse ülema sõnutsi nende keeleoskuse kohta eesmärgiga vähese või puuduliku riigikeele oskusega ajateenijaid aidata. Lisaks eelnevale palutakse ülema sõnutsi ajateenijatel ankeedis välja tuua: 1) eelnev merealane töökogemus ning autojuhilubade olemasolu, samuti ajateenijate endi eelistused ajateenistuse jätkamise valdkonna osas (et paremini planeerida ajateenija edasist teenistust); 2) huvialad ja harrastused ning saavutused erinevatel spordialadel (andmed võimaldavad komplekteerida erinevaid spordivõistkondi); 3) võimalikud probleemid alkoholi või narkootiliste ainetega, politsei või finantsasutustega (seda infot omades on ülema sõnutsi võimalik vajadusel valmis olla ja ajateenijate tekkinud muredega tegeleda kas siis kaplani, rühma juhtkonna, usaldusisiku või muu tugisüsteemi abil). Lisaks on ülema sõnul jäetud ajateenijale ankeedis ka võimalus loetleda probleemid, mis võivad teenistusse astumisel muret tekitada. Staabi- ja sidepataljon teabe nõudmise vastuses nr /6275 selgitas Staabi- ja sidepataljoni ülem, et erinevalt kaadrikaitseväelaste teenistuslehtedel kajastatust küsitakse ajateenijate käest: 1) rahvust (aitab arvestada kultuurilise eripäraga ning võimaldab aruande esitamist Kaitseväe Peastaabile); 2) tegelikku elukohta (linnaloa väljastamisel ning selle kestuse määramisel arvestatakse ajateenija tegeliku elukohaga, samuti olevat ülema sõnul tegeliku elukoha teadmine vajalik olukorras, kus ajateenija puudub omavoliliselt teenistusest); 3) telefoninumbrit (ülema sõnul on telefoninumbri teadmine vajalik selleks, et ajateenija oleks kättesaadav mh õppuste käigus (nt juhul, kui ajateenija eksib ära orienteerumisõppel)); 4) e-posti aadressi (alternatiiv isiku kättesaamiseks ning peale reservi arvamist vajadusel pataljoni informatsiooni edastamiseks); 5) info ID kaardi olemasolu kohta (ajateenijatele on ülema sõnutsi ette nähtud tasuta ühistranspordi kasutamine Tallinna linnas ning ID kaardi olemasolu kohta saadetakse andmed Transpordiametile); 6) andmeid juhilubade kohta (info vajalik väljaõppe planeerimiseks); 7) infot perekonna kohta (lähedaste kontaktandmed on vajalikud erakorraliste juhtumite puhul); 8) andmeid keeleoskuse kohta (keeleoskust arvestatakse ajateenijate tubadesse jaotamisel selliselt, et vene keelt kõnelevatel ajateenijatel oleks võimalik eesti keelt kõnelevate ajateenijatega tuba jagades riigikeelt õppida); 9) infot IT alaste teadmiste kohta (oluline info väljaõppe planeerimisel); 10) infot eelnevate spordiharrastuste ning saavutuste kohta (võimalusel lubatakse ajateenijatel oma spordialaga ka ajateenistuse jooksul tegeleda); 11) andmeid võimalike probleemide kohta 2 ; 12) infot vaba aja sisustamise kohta (võimalusel arvestatakse vaba aja sisustamisel ajateenijate soovidega); 13) muu informatsioon 3. 2 Pataljoniülem selgitas teabe nõudmise vastuses, et: "Vastavalt "Kaitseväe sisemäärustiku" punktile 36 on ülem kohustatud tundma võimalikult hästi alluvate igapäevaelu ja teenistust, toetama alluvaid nende teenistuses ja püüdlustes, ergutama neid saavutama paremaid tulemusi ja neid õiglaselt hindama ning alluvate kasvatamisel jälgima, et alluvad oskaksid oma eraelu, sõbralikke ja isiklikke suhteid eraldada teenistuslikest. Probleemid eraelus võivad mõjutada teenistust ning probleemide korral ajateenija saab pöörduda murega oma rühmaülema/vanema või kompaniiülema poole. Antud välja täitmine on vabatahtlik ning selle täitmist ei nõuta. Praktikas on olnud vajalik pataljoni juristiga konsulteerimine kohtutäiturite või laenulepingutest tulenevate probleemide lahendamiseks, lubatud erandkorras linnaloale isiklikust elust tulenevaid probleeme lahendama, panka, kohtutäituri juurde, pensioniametisse, hooldaja invaliidist vanemale vms juhtumid." 3 Ülem selgitas, et: "Töökogemusi küsitakse, et rakendada ajateenijat teenistuses vastavalt tema oskustele ning kogemustele. Varasemad kokkupuuted Eesti Kaitseväe/Kaitseliiduga võivad näidata isiku motiveeritust ning kuivõrd

4 4 1. Jalaväebrigaad teabe nõudmise vastuses nr 1JVBr-1.2-1/ märkis 1. Jalaväebrigaadi ülem, et 1.Jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljonis täidavad ajateenijad teenistusse saabumisel küsitluslehe. Ülema hinnangul seisnevad peamised erinevused kaadrikaitseväelaste teenistuslehtedele märgitu ja ajateenijate käest küsitu vahel selles, et ajateenijate käest küsitakse nende harrastusi, tervist, karistusi ja varalisi kohustusi puudutavat informatsiooni. Ülema hinnangul on nimetatud küsimuste eesmärk anda ülemale teavet alluva teenistusele eelneva perioodi kohta ja ennetada võimalikke probleeme teenistuses. Kaitseministeerium pöördusin teabe nõudmisega nr 7-7/091764/ kaitseministri poole saamaks mh teada, kas väeüksustel on ligipääs kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikule registrile (register). 9. Kaitseminister vastas teabe nõudmise vastusega nr /317 ning selgitas, et registrile on ligipääs kaitseringkondadel ja Kaitseväe Peastaabil. Minister lisas, et väeüksuste personaliarvestusega tegeleb kaitseringkonna staap ning väeüksustel eraldi ligipääs registrile puudub. Minister selgitas ka, et registri digitaalsetele andmetele juurdepääsu andmisel lähtutakse teenistuslikust vajadusest pöördusin kaitseministri poole lisateabe nõudmisega nr 7-7/091764/ ning palusin mh hinnata, kas väeüksustel oleks vaja teada ajateenistuse läbiviimiseks registris sisalduvaid andmeid ning kui on, siis milliseid andmeid. Samuti palusin selgitada, millised väeüksused on taotlenud registrile ligipääsu ning palusin hinnata mõnede loetletud 4 andmete vajalikkust ajateenistuse läbiviimiseks. Lisaks palusin ministril hinnata seda, kas on põhjendatud see, et erinevad väeüksused küsivad ajateenijatelt erinevaid andmeid. 11. Kaitseminister vastas teabe nõudmise vastusega nr /317 ning selgitas, et ajateenistuse läbiviimiseks on vajalik teada ajateenija isikuandmeid, mis hõlmavad inimese kontaktandmeid, antropomeetrilisi andmeid ja andmeid hariduskäigu ning dokumentide kohta. Nimetatud andmed edastatakse ministri sõnutsi väeüksustele registrist. Minister lisas, et registrile ligipääsu on taotlenud üksnes Staabi- ja sidepataljon. Minister lisas: "Loetletud andmeid registris ei kajastata, mistõttu on väeüksused pidanud vajalikuks koguda väljaõppe läbiviimiseks olulise tähtsusega täiendavaid andmeid. Ajateenijatelt saadud isikuandmed (töökogemus, hobid jm) kasutatakse vajadusel nende teenistuse korraldamisel, erialaväljaõppe andmisel, huvigruppidesse kaasamisel jne. Nt Mereväebaasis saab suunata mereharidust ja meresõidukogemust omavad ajateenijad teenistuse jätkamiseks Miinilaevade Divisjoni või võimalusel muule nende erialale vastavale ametikohale. Samuti ei ole registris kajastatud andmeid ajateenija lähedaste kohta (elukaaslane, vanemad), mis on aga vajalik teave juhul, kui peaks tekkima vajaduse nendega kiirelt kontakteerumiseks. Küsimused sõltuvuste ja finantskohustuste ja muude tsiviilelus tekkinud ta kaitseväe süsteemi tunda võiks. Kui ajateenija avaldab soovi peale ajateenistuskohustuse täitmist astuda tegevteenistusse, arvestatakse seda erialakursustele saatmisel. Juhul kui ajateenistuse jooksul soov muutunud ei ole, saadetakse võimalusel ajateenija kursustele, mis tegevteenistuses olles kasuks tulevad." 4 Loetletud andmed olid järgmised: 1). ema, isa, abikaasa või elukaaslase elu- ja töökoht ning ametikoht; 2). ajateenija rahvus; 3). religioosne kuuluvus; 4). andmed tätoveeringute ja armide kohta; 5). kuulumine erinevatesse organisatsioonidesse (religioossetesse, poliitilistesse või kultuurilistesse); 6). eelnev töökogemus; 7). kuuluvus äriühingu juhatusse; 8). andmed sõltuvuste kohta (hasartmängud jmt); 9). andmed finantskohustuste kohta (pangalaen, võlg tuttavatele, korteriüür, maksmata trahvid jmt).

5 5 probleemide kohta annab väeüksusele võimaluse vajadusel valmis olla ja aidata ajateenijatel tekkinud muredega tegeleda. Seda kaplani, rühma juhtkonna, usaldusisiku või muu tugisüsteemi abil." 12. Minister lisas veel, et ankeete on püütud ühtlustada ja informatsiooni kogumist optimeerida, kuid mõneti erinevate andmete küsimine tuleneb väeüksuste väljaõppe spetsiifikast ning vajadusest leida ametikohtadele kõige sobivamad ajateenijad. Ümarlaud Õiguskantsleri Kantseleis toimus Õiguskantsleri Kantseleis ümarlaud, millel osalesid Kaitseministeeriumi, Põhja Kaitseringkonna, Kaitseressursside Ameti ja Andmekaitse Inspektsiooni esindajad. Järgnevalt annan ülevaate asutuste esindajate seisukohtadest. Kaitseministeeriumi seisukoht 14. Kaitseministeeriumi esindaja selgitas, et lisaks registriandmetele on väeüksustel kindlasti vaja teada ka lähedaste kontaktandmeid, sest võib tekkida vajadus lähedastega ühendust võtta. Lisaks nägi ministeeriumi esindaja vajadust küsida ajateenijatelt ka andmeid nende varasema töökogemuse kohta, kuna see võimaldab määrata ajateenija kõige sobivamale ametikohale. 15. Ministeeriumi esindaja nentis veel, et registrisse kantavad andmed isiku religioosse kuuluvuse kohta on vajalikud ennekõike selleks, et Kaitseressursside Amet saaks selle märkida identifitseerimisplaadile. Samas märkis ministeeriumi esindaja, et väeüksustel on ajateenijate religioosset kuuluvust vaja teada selleks, et tagada religioonialaste vajaduste rahuldamine ajateenistuse käigus. Seetõttu pidas ministeeriumi esindaja vajalikuks ajateenijate religioosse kuuluvuse täpsustamist väeüksusesse jõudmisel. Põhja Kaitseringkonna seisukoht 16. Põhja Kaitseringkonna esindaja selgitas, et rahvuse küsimine toimub vähemalt Põhja Kaitseringkonnas üksnes statistilistel eesmärkidel ning esindajale teadaolevalt Kaitseväe Peastaap nimetatud andmete esitamist järjepidevalt nõudnud ei ole. Kaitseringkonna esindaja selgitas, et ajateenistuse korraldamise seisukohalt on vajalik küsida ajateenijate lähedaste kontaktandmeid, nende varasemat töökogemust ning andmeid usuliste veendumuste kohta. Samuti on kaitseringkonna esindaja hinnangul tarvilik teada ajateenijate pangakonto numbrit ning sportlikke harrastusi ja saavutusi (selleks, et komplekteerida spordivõistkondi ning tagada ajateenijatele võimalus harrastatud spordialaga tegelemise jätkamine). Lisaks leidis kaitseringkonna esindaja, et ajateenistuse korralduse seisukohalt on lisaks eelnevale vajalik teada ka ajateenijate haridustaset ja keeleoskust. Samuti pidas kaitseringkonna esindaja vajalikuks andmeid selle kohta, kas ajateenijal on soov ajateenistuse ajal sooritada kõrgkooli sisseastumiseksameid ning nendeks valmistuda. Viimase teadmist pidas kaitseringkonna esindaja väeüksuse jaoks oluliseks infoks, kuna väeüksusel peab olema võimalus valida ajateenijate seast teotahtelisemaid ning võimekamaid isikuid ning neid kaadrikaitseväelasteks värvata. Soov kõrgharidust omandada on kaitseringkonna esindaja hinnangul üks indikaator sellest, et vastav ajateenija võiks olla sobiv kaadrikaitseväelase kandidaat.

6 6 Kaitseressursside Ameti seisukoht 17. Kaitseressursside Ameti (KRA) esindaja selgitas, et ühelgi väeüksusel ega isikul, kellel on teadmisvajadus, ei ole takistust registrile ligipääsuks. Ka väeüksustele on KRA esindaja sõnutsi selgitatud, et teenistusliku vajaduse korral ei ole takistust registriandmetele ligipääsuks. Eelduseks on vormikohase taotluse esitamine ja vastava koolituse läbimine enne juurdepääsuloa väljastamist. Samas selgitas KRA esindaja, et väeüksustele ei võimaldata ligipääsu kutsealuste, vaid üksnes ajateenijate andmetele ning sedagi teenistuslike vajaduste ulatuses. KRA esindaja lisas, et kuna kutsealuste väeüksustesse saabumise ning registris kutsealuse ajateenija staatusesse muutumisel võib tekkida teatav ajaline viivitus, võib juhtuda, et väeüksused ei saa saabujate registriandmetele ligipääsu samal päeval. KRA esindaja lisas ka, et tema hinnangul ei ole samal päeval registriandmetele ligipääs ka vajalik, kuna väeüksustesse saabuvate kutsealustega on alati kaasas KRA esindaja, kes annab väeüksusele üle iga kutsealuse kohta käiva informatsiooni, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) kutsealuse nimi; 2) isikukood; 3) elukohaandmed; 4) kontaktandmed (e-post, telefon) 5) tervisekaardid. Andmekaitse Inspektsiooni seisukoht 18. Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) esindaja rõhutas, et kehtib põhimõte, mille kohaselt on keelatud ühtesid ja samasid andmeid eraldi andmekogudesse koguda. AKI esindaja hinnangul ei ole põhjendatud see, et väeüksused koguvad andmeid, mis registris juba sisalduvad. AKI esindaja asus seisukohale, et ei ole põhjendatud see, et ajateenijatelt küsitakse nt vanemate töökohta, kuna neid andmeid ei ole väeüksusel ajateenistuse korraldamiseks vajalik teada. AKI esindaja hinnangul piisaks sellest, kui ajateenijad märgivad võimalusel töökoha kontaktid, kuna töökoha kaudu informatsiooni edastamine ei ole lubatud. AKI esindaja selgitas, et ka vabatahtlikult kogutavate andmete puhul tuleb selgitada iga küsimuse puhul eraldi, kellele nimetatud andmed kättesaadavaks tehakse, mida kogutavate andmetega tehakse, kus hoitakse ning millal hävitatakse. AKI esindaja lisas, et vabatahtlikult antud andmete puhul võib inimene andmete kogumise loa igal ajal tagasi võtta ning sellisel juhul tuleb andmed kohases korras hävitada. Samuti selgitas AKI esindaja, et ka vabatahtlikult andmete kogumiseks peab väeüksusel olema teenistuslik vajadus vastavate andmete järele, st isegi vabatahtlikult ei tohi koguda andmeid, mida väeüksus ajateenistuse läbiviimise korraldamiseks ei kasuta. 19. Lisaks eelnevale nõustusid kõik ümarlaual osalenud asutuste esindajad käsitlusega, mille kohaselt võib isikuandmete kaitse seaduse (IKS) regulatsiooni ja mõtet silmas pidades väeüksus ajateenijate kohta koguda üksnes selliseid andmeid, mille kogumine on ajateenistuse korraldamise seisukohalt vajalik. Ühisele arusaamale jõuti ka selles, et andmete kogumine pelgalt statistilistel eesmärkidel ei ole põhjendatud ja selliste andmete kogumine tuleb lõpetada. Samuti pidasid ümarlaual osalejad võimalikuks kaitseväeülese ankeedi koostamist vajaminevate andmete kogumiseks. Ümarlaual osalejad nõustusid ka sellega, et usuliste tõekspidamiste avaldamine saab ja peab olema vabatahtlik st ajateenija võib nimetatud andmete avaldamisest keelduda. Õiguskantsleri seisukoht 20. Kõnealusel juhul tuleb leida vastus küsimusele, milliseid andmeid on väeüksustel vajalik oma ülesannete täitmiseks ajateenijatelt küsida. Analüüsi eesmärgiks ei ole välja tuua erinevate väeüksuste praktika kitsaskohti, vaid pigem aidata kaasa ajateenijate isikuandmete töötlemise õiguspärasuse tagamisele kaitseväe üleselt.

7 7 21. Annan kõigepealt ülevaate isikuandmete töötlemise õiguslikust regulatsioonist (I) ning seejärel analüüsin, milliseid andmeid võiks väeüksusel ajateenistuse korraldamiseks minu hinnangul vaja minna (II). I 22. Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) tagab igale inimesele õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS 26) ning enesemääramisele (PS 19). Viimase üheks osaks on ka nn informatsioonilise enesemääramise õigus. Mainitud põhiõigused peavad tagama, et isik saaks võimalikult palju ise otsustada, kas ja millises ulatuses enda kohta käivaid andmeid levitada ning see omakorda seab olulised piirid ka riigi tegevusele isikuandmete töötlejana. 23. Riik ei tohi isiku kohta käivaid andmeid koguda, kasutada ning levitada rohkem kui möödapääsmatult vajalik seaduses sätestatud õiguspärase eesmärgi saavutamiseks. Lisaks tuleneb PS -st 11, et põhiõigusi ei tohi piirata ebaproportsionaalselt. See tähendab, et riigi poolt tarvitatav meede (näiteks antud juhul isikuandmete töötlemine) peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, inimest võimalikult vähe koormav ning saavutatav hüve peab üles kaaluma riivatava põhiõiguse. Nendest põhimõtetest peab lähtuma ka ajateenija isikuandmete töötlemisel. 24. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) 4 lg 1 järgi on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Pole kahtlust, et isikuandmete ankeedis, millele ajateenija märgib mh ka oma nime, sisalduv informatsioon on konkreetse ajateenijaga üheselt seostatav ning seetõttu käsitletav isikuandmetena. Seega tuleb pidada kõiki andmeid, mida ajateenija isikuandmete ankeeti märgib, isikuandmeteks. 25. Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming mh isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine, juurdepääsu võimaldamine, päringute teostamine, väljavõtete tegemine, kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine või mitu eeltoodud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest (IKS 5). Juhul, kui ajateenija märgib ankeeti teavet enda haridustaseme, harrastuste jmt kohta ning edastab ankeedid väeüksusele, tegeleb väeüksus isikuandmete töötlemisega. 26. IKS -s 6 sätestatakse isikuandmete töötlemise põhimõtted, millest kõnealusel juhul võib olulisimateks pidada: seaduslikkuse põhimõtet (isikuandmeid võib koguda ausal ja seaduslikul teel (p 1)); eesmärgipärasuse põhimõtet (isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning isikuandmeid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkide saavutamisega kooskõlas (p 2)) ja minimaalsuse põhimõtet (isikuandmeid ei tohi koguda rohkem, kui see ei ole vältimatult vajalik teatud ülesannete täitmiseks (p 3)). 27. Üldreeglina võib isikuandmeid töödelda üksnes isiku nõusolekul (IKS 10 lg 1). Vastava nõusolekuga seonduvat reguleerib IKS 12. IKS 12 lg 1 järgi kehtib andmesubjekti tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda (edaspidi nõusolek), üksnes juhul, kui see tugineb andmesubjekti vabal tahtel. Teaduskirjanduses 5 ning ka isikuandmete kaitse seaduse eelnõu seletuskirjas 6 rõhutatakse mitte üksnes nõusoleku vabatahtlikkust (millest tulenevalt on ilmselge, et mingit sundi nõusoleku andmiseks olla ei tohi), vaid ühtlasi ka seda, et nõusoleku andmine peab olema teadlik. Seega peab ajateenija nõusoleku andma vabatahtlikult ning ta peab olema teadlik sellest, et ta annab loa oma isikuandmete töötlemiseks. 5 vt nt Tikk, E., Nõmper, A. Informatsioon ja õigus. Juura. Tallinn, 2007, lk 97 jj. 6 Kättesaadav aadressilt:

8 8 28. Ülemad on mitmete andmete kogumise vajaduse selgitamisel märkinud (nt andmed harrastuste, hobide või sportlike saavutuste kohta), et nende avaldamine on vabatahtlik (ehk toimub üksnes ajateenija nõusoleku alusel). Samas ei leia mitte ühestki ankeedist kirjalikult ei otsest ega kaudset viidet selle kohta, et teatud andmete avaldamine on vabatahtlik ega ka selgitusi selle kohta, millisel eesmärgil andmeid kogutakse, kellele nimetatud andmeid edastatakse, kus säilitatakse jmt. Seetõttu võib vähemalt teatud määral kahelda selles, et ajateenijad nimetatud andmete avaldamisel on oma nõusoleku teadlikult andnud või sellisel kujul nõusoleku alusel andmete kogumisel on järgitud IKS 12 lõikest 1 tulenevaid nõudeid. 29. Ei piisa pelgalt sellest, et ajateenija ankeeti sirvides jõuab arusaamisele, et teatud hulgast ankeedis küsitud andmete avaldamisest võib ta osaliselt või täielikult keelduda või seada tingimusi vastavate andmete töötlemiseks (vt lisaks IKS 12 lg 1). Seadusandja tahet silmas pidades ei saa isikuandmete töötlemise nõusolekuna käsitleda aga seda, et ajateenija vastavad andmed avaldab. Näiteks ei saa lugeda ajateenija nõusolekuks seda, et ta on vastavasse ankeedi lahtrisse märkinud enda hobid, harrastused jmt ja seda isegi juhul, kui vastava küsimuse ees on sõnaselgelt kirjas, et sellele vastamine on vabatahtlik. 30. Selleks, et oleks täidetud IKS 12 lõikes 1 sätestatud tingimused nõusolekule, peab nõusolekus olema selgelt määratletud: a) andmed, mille töötlemiseks luba antakse; b) andmete töötlemise eesmärk; c) isikud, kellele andmete edastamine on lubatud; d) kolmandatele isikutele edastamise tingimused; e) andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Lisaks peab enne andmesubjektilt isikuandmete töötlemiseks nõusoleku küsimist isikuandmete töötleja andmesubjektile teatavaks tegema isikuandmete töötleja või tema esindaja nime ning isikuandmete töötleja aadressi ja muud kontaktandmed (IKS 12 lg 2). Delikaatsete isikuandmete 7 töötlemiseks nõusoleku võtmisel tuleb ajateenijale lisaks eelnevale veel selgitada, et kogutavad andmed on delikaatsed isikuandmed, mille kaitstuse tase on kõrgem (IKS 12 lg 4). Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu 1026 SE seletuskirjas (seletuskiri) märgitakse järgmist: "[E]elkõige tuleb andmesubjektile teatavaks teha töötlemise eesmärk ja tingimused, isikuandmete töötleja andmed ning selgitada andmesubjekti seadusest (eelkõige eelnõu 3. peatükk) tulenevaid õigusi seoses tema isikuandmete töötlemisega. 8 " 31. Nõustun AKI esindajaga selles, et isikuandmete töötlemise nõusoleku võtmisel peab väeüksus iga küsimuse puhul eraldi selgitama IKS 12 lõikes 1 nõutut. Teisisõnu peab väeüksus nt juhul, kui ta küsib ajateenija harrastusi selgitama mh milline on nende andmete kogumise eesmärk, kellele neid edastatakse jne ning kui väeüksus küsib samas ankeedis veel nt ajateenija spordisaavutusi, peab ta uuesti selgitama, millise eesmärgiga, kellele edastamine on lubatud jne. Samas ei ole minu hinnangul päris välistatud see, et juhul, kui küsitavate andmete töötlemise eesmärk, isikute ring, kellele nende edastamine on lubatud jmt tingimused on samad, võib väeüksus ajateenijale selgitusi jagada ka kõikide sarnastele tingimustele vastavatele andmetele ühiselt. Samas peab väeüksus aga kindlasti selgitama piisavalt seda, milliste andmete kohta ta parasjagu selgitusi jagab. Kui aga andmed ei vasta sarnastele tingimustele (nt edastatakse andmed harrastuste kohta kaplanile, aga andmed spordisaavutuste kohta spordiinstruktorile), tuleb andmete 7 IKS 4 lg 2 punktide 1 8 järgi on delikaatsed isikuandmed: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; 3) andmed terviseseisundi või puude kohta; 4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; 5) biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed); 6) andmed seksuaalelu kohta; 7) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta; 8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. 8 Kättesaadav Internetis:

9 9 kogumist selgitada ajateenijale harrastuste kui ka spordisaavutuste kohta eraldi tagamaks seda, et ajateenija siiski üheselt aru saaks, milliste andmete kohta selgitustööd tehti ning saaks selle alusel langetada teadliku otsuse nõusoleku andmise või mitteandmise kohta. 32. IKS 12 lg 1 järgi võib nõusolek andmete töötlemiseks olla osaline või tingimuslik. 9 Nii näiteks võib ajateenija anda nõusoleku koguda andmeid tema harrastuste või hobide kohta, kuid keelduda nõusoleku andmisest tema spordisaavutuste kohta käiva informatsiooni töötlemisest. Samuti võib ajateenija seada nõusolekuga tingimusi nt sellele, kellele vastavad andmed edastatakse keeldudes nt lubamast oma andmete edastamist väeüksuse kaplanile vmt. 33. Ajateenijalt nõusoleku võtmisel tuleb silmas pidada, et nõusolek peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, v.a juhul kui selle tagamine ei ole võimalik (IKS 12 lg 2). Eelnõus sedastatakse, et: "Nõusoleku kohta ei ole kehtestatud mingeid konkreetseid vorminõudeid ja igal üksikjuhtumil on isikuandmete töötlejal õigus otsustada sobiva vormi valiku üle. Vorm peaks olema selline, et see võimaldaks tuvastada, et nõusolek on selge ja teadlik." Siinkohal tuleb ka tähele panna, et vaikimisi nõusolekut tahteavalduseks ei loeta (IKS 12 lg 1). Seadusandja tahte kohaselt tähendab viimane seda, et välistatud on olukord, kus nt andmesubjekti teavitatakse nt kirjaga IKS 12 lõike 1 kohaselt, kuid selgitatakse ka, et kui andmesubjekt ei ole nõus enda andmete töötlemisega, peab ta sellest töötlejale teada andma 10. Nimelt on seadusandja tahte kohaselt keelatud olukord, kus andmesubjekt peab teostama mingi täiendava toimingu (nt teada andma, et ta ei ole nõus enda andmete töötlemisega) takistamaks enda isikuandmete töötlemist Nõusoleku kohta vajab veel märkimist, et IKS 12 lg 7 kohaselt võib mh ajateenija igal ajal oma nõusoleku tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu (IKS 12 lg 7). Seega võib ajateenija igal ajal teatada, et soovib enda nõusoleku alusel töödeldavate andmete töötlemise lõpetamist. Nõusoleku tagasivõtmine ei pea olema täielik isikuandmete töötlemise lubamisest keeldumine, vaid võib samuti olla tingimuslik või osaline. Näiteks võib ajateenija piirata seda, millisel eesmärgil andmeid töödeldakse, kellele edastatakse vmt või loobuda teatud andmete töötlemise lubamisest sootuks. Tagasiulatuva jõu puudumine nõusoleku tagasivõtmise puhul tähendab seda, et enne nõusoleku tagasivõtmist toimunud isikuandmete töötlemine ei muutu nõusoleku tagasivõtmise puhul õigusvastaseks Siinjuures tuleb tähele panna, et vaidluse korral selle üle, kas nõusolek andmete töötlemiseks on antud või mitte, eeldatakse, et nõusolekut ei ole antud ning selle olemasolu tõendamiskohustus lasub töötlejal (IKS 12 lg 8). Teisisõnu peab vaidluse korral olema väeüksus võimeline tõendama, et ajateenija andis nõusoleku ning nõusolek vastab IKS 12 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Seetõttu on igati mõistlik, et väeüksus võtab ajateenijatelt nõusoleku kirjalikul kujul vaatamata sellele, et kindlaid vorminõudeid nõusolekule ette nähtud ei ole. 9 Seletuskirjas sedastatakse, et: "Lisaks on 12 lõikes 1 välja toodud, et andmesubjekti nõusolek tema isikuandmete töötlemiseks võib olla osaline ja tingimuslik. See tähendab, et andmesubjekt võib näiteks anda nõusoleku oma andmete töötlemiseks üksnes ühel eesmärgil mitmest või lubada andmeid üle anda vaid teatud isikutele või nende kategooriatele (osaline nõusolek). Samuti võib andmesubjekt anda nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks näiteks ajalise piiranguga või tingimusel, et andmeid ei anta üle kolmandatele isikutele vms (tingimuslik nõusolek)." Kättesaadav: 10 Vt lisaks seletuskirja. Kättesaadav: 11 Samas. 12 Seletuskirjas märgitakse, et: ""[ ] andmesubjektil on täielik voli oma nõusoleku üle. Üldjuhul kehtib nõusolek andmesubjekti eluajal ning 30 aastat pärast tema surma [ ], kuid andmesubjektil on õigus oma nõusoleku kehtivust piirata ning nõusolek igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmine ei muuda juba toimunud isikuandmete töötlemist õigusvastaseks, sellel puudub tagasiulatuv jõud [ ]."

10 Samas tuleb tähele panna, et isegi juhul, kui andmesubjekt annab nõusoleku isikuandmete töötlemiseks, tuleneb IKS 10 lõikest 2, et haldusorgan võib isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks. See seab haldusorganitele (mh ka väeüksustele) isikuandmete töötlemisel piirangud. Haldusorganil on IKS 10 lg 2 kohaselt õigus isikuandmeid töödelda üksnes oma ülesannete täitmiseks vajalikes piirides. Seletuskirjas märgitakse IKS 10 kohta järgmist: "Samuti on lõikes 2 säilitatud nõue, et haldusorganid ei või suvalistel põhjustel küsida isikute nõusolekut nende andmete töötlemiseks ja töödelda andmeid lihtsalt huvi pärast, vaid isikuandmete töötlemine haldusorgani poolt peab alati olema vajalik temale pandud ülesannete täitmiseks (ulatuslikum töötlemine oleks õigusvastane) [ ]." Seega võib ka väeüksus koguda ajateenijate isikuandmeid üksnes mahus, mis on vajalik väeüksuse ülesannete täitmiseks ning seda isegi juhul, kui ajateenija on andnud nõusoleku andmete töötlemiseks. 37. Samas nähakse IKS 14 lõikes 1 ette juhud, millistel ei ole vaja andmesubjekti nõusolekut isikuandmete töötlemiseks. Üheks erisuseks on nt see, kui isikuandmete töötlemine toimub seaduse alusel (p 1). Teisisõnu võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda juhul, kui see tuleneb õigustloovast aktist (töötlemisel on selge õiguslik alus). 38. Eelneva kokkuvõtteks võib leida, et väeüksus võib ajateenija isikuandmeid töödelda (kas siis nõusoleku alusel või õigustloovast aktist tulenevalt) üksnes seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ning ülesannete täitmiseks vajalikus mahus. II 39. Küsimusele, milliseid andmeid on väeüksustel vajalik ajateenistuse läbiviimiseks ajateenijate kohta teada, võib vastust otsida erineval viisil. Üheks võimaluseks oleks analüüsida kõiki neid andmeid, mida väeüksused praegusel hetkel koguvad ning hinnata, kas nende kogumiseks on õiguslik alus või nõusoleku alusel kogumiseks teenistuslik vajadus. 40. Teine võimalus tõstatatud küsimusele vastata on analüüsida neid andmeid, millede kogumist on väeüksuste ülemad või asutuste esindajad põhjendanud. Palusin kõikidel väeüksustel põhjendada ankeetides selliste andmete küsimist, mida kaadrikaitseväelaste teenistuslehtedele ei märgita. Seetõttu on minu hinnangul asjakohane lähtuda eeldusest, mille kohaselt analüüsimist väärivad üksnes andmed, mille kogumise vajalikkust on väeüksused või asutuse esindajad põhjendanud ning lugeda kõikide teiste andmete kogumine üldjuhul mittevajalikuks Ajateenijatelt küsitavate andmete hulk ja koosseis erinevad väeüksuseti mõneti. Siiski näitas ankeetide analüüs seda, et üsna arvestatavas osas ühtivad ankeetides küsitud andmed registris sisalduvate andmetega. Näiteks küsitakse mõnedes ankeetides andmeid juhilubade, hariduskäigu, usuliste veendumuste jmt kohta, mille kohta tegelikult registris on andmed juba olemas. 42. Nõustun AKI esindaja seisukohaga selles, et andmeid, mis riigil juba olemas on, ei tohi uuesti enam inimese käest küsida. Avaliku teabe seaduse 43 3 lg 2 järgi on keelatud ühtede ja samade andmete kogumiseks luua eraldi andmekogusid. Nimetatud sättes väljendub üldine andmekogude reformi eesmärk, mille kohaselt tuleb vältida isikuandmete topeltkogumist. Samast 13 See iseenesest ei tähenda, et mistahes muude andmete, mille kogumise vajadust väeüksused või asutuste esindajad põhjendanud ei ole, on igal juhul õigusvastane, vaid kõikide andmete kogumise õiguspärasust peab eraldi hindama ja põhjendama.

11 11 põhimõttest tuleks minu hinnangul lähtuda ka ajateenijate isikuandmete kogumisel. Seega tuleb minu hinnangul pidada õigusvastaseks seda olukorda, kus registris sisalduvaid andmeid kogutakse väeüksusesse saabunud ajateenijatelt uuesti. Andmete topeltkogumise vältimiseks peaksid väeüksused vajaduse korral taotlema ligipääsu registrile ning KRA esindaja seisukohti silmas pidades suure tõenäosusega ligipääs vajalikele andmetele ka tagatakse. 43. Järgnevalt analüüsin neid andmeid, millede küsimist väeüksused ja/või asutuste esindajad oluliseks pidasid, tuues kõigepealt välja küsitavad andmed ning analüüsides nende küsimise õiguspärasust. Nimi, isikukood ja kontaktandmed 44. Tuleb tähele panna, et registrisse kogutavate andmete hulgas leidub ka selliseid andmeid, millede taasküsimata ei ole väeüksusel võimalik mh aru saada, kelle kohta nende poolt ankeetides kogutud andmed käivad. Selliste andmete hulka tuleb kahtlemata lugeda Vabariigi Valitsuse määruses nr 249 "Kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riikliku registri pidamise põhimäärus" (põhimäärus) 12 lg 1 punktides 1, 2, 8 ja 9 loetletud isikuandmed Isikukoodi ja nime küsimine ankeedis on ilmselgelt vajalik. Elukoha andmete ning sideandmete üle küsimine võib olla vajalik selleks, et need võivad olla muutunud ning kahtlemata on väeüksusel tarvis teada nii ajateenija tegelikku elukohta kui ka täpseid sideandmeid 15. Ka ülemad on elukoha andmete ning sideandmete ankeetide abil täpsustamise vajadust selgitanud ning minu hinnangul on nende andmete täpsustamine põhjendatud. Andmed perekonna ja lähedaste kohta 46. Samas on kaheldav, kas väeüksustel on tarvis ajateenija kohta koguda andmeid tema perekonnaseisu ja laste arvu kohta. Leian, et kuna nimetatud andmed on registris kajastatud, ei ole väeüksustel vajadust neid üle küsida. Kuna väeüksusel ei ole seadusest tulenevat alust nimetatud andmete küsimiseks ning ülemad ei ole ka ise põhjendanud nende andmete üle küsimise vajadust, leian, et ajateenijate perekonnaseisu ja laste arvu kohta ei ole väeüksusel vajadust andmeid ankeediga üle küsida. 47. Ankeetides küsitakse ka andmeid ajateenijate lähedaste ja perekonna 16 kontaktandmete, töökoha, ametikoha ning mõningatel juhtudel ka eriala kohta. Nii ülemad kui asutuste esindajad selgitasid, et perekonna kontaktandmete teadmine on vajalik selleks, et nendega ühendust võtta juhul, kui ajateenijaga väljaõppe käigus midagi juhtub või olukorras, kus ajateenija on omavoliliselt väeüksusest või teenistuskohast lahkunud või ei ole saabunud puhkuselt või linnaloalt õigeaegselt. 48. Nõustun ülemate ja asutuste esindajate seisukohtadega selles, et perekonna ja/või lähedaste kontaktandmete (telefoninumbrid, e-posti, elukoha) küsimine on põhjendatud ning väeüksuse jaoks vajalik teave. 14 Põhimääruse 12 lg 1 järgi kantakse registrisse järgmised andmed: 1) isikukood; 2) nimed (eesnimed ja perekonnanimed; kui on teada, siis ka isanimi); 3) sugu; 4) sünniaeg; 5) kodakondsuse andmed; 6) andmed perekonnaseisu kohta; 7) laste arv; 8) elukoha andmed; 9) sideandmed. 15 Ajateenija sideandmetena tuleks mõista nii telefoninumbreid kui ka e-posti aadressi. 16 Valdavalt ema ja isa vastavad andmed.

12 Küsitav on see, kas väeüksustel on ajateenistuse läbiviimiseks vajalik teada vanemate või lähedaste töökohta. Ülemad on nimetatud andmete küsimist põhjendanud sarnaselt muude kontaktandmete küsimise vajadusega. Nimelt on ülemad leidnud, et töökohta on vajalik teada selleks, et perekonna või lähedastega kontakti saada juhul, kui see muudmoodi ei ole võimalik. Nõustun AKI esindaja seisukohaga selles, et põhjendatuks võib lugeda seda, kui ajateenija käest küsitakse perekonna või lähedaste töökoha kontaktandmed, kuid töökoha kohta andmete küsimist mina vajalikuks ei pea. Kuidagi ei saa ka leida, et väeüksusel on vajalik informatsiooni perekonna või lähedaste ametikoha või eriala kohta. Minu hinnangul ei ole väeüksustel selliste andmete järele vajadust ning nende andmete küsimine tuleb lõpetada. Seega piisab minu hinnangul üksnes sellest kui ajateenija annab oma lähedaste või perekonna kohta vabatahtlikult kontaktandmed (pean silmas peamiselt telefoninumbrit). Kontakti astumise seisukohalt võib olla ka oluline see, et ajateenija märgib lisaks kontaktandmetele ka selle, kelle kontaktandmed (ema, isa, sõber vmt) ta edastas. 50. Kuna õigustloovatest aktidest ei tule väeüksusele alust perekonna või lähedaste kontaktandmete küsimiseks, tuleb vastavad andmed koguda vabatahtlikkuse alusel. Hariduskäik ja töökogemus 51. Ankeetides küsitakse ajateenijatelt andmeid ka nende hariduskäigu, töökogemuse ja keeleoskuse kohta. Põhimääruse 12 lg 2 p 1, 11 ja 13 kohaselt märgitakse registrisse andmed omandatud või omandatava haridustaseme 17 (mh sõjalise hariduse) ning töökoha kohta. Kuna andmed haridustaseme jmt kohta saadakse põhimääruse 15 p 2 kohaselt andmete ristkasutuse alusel riiklikust registrist "Eesti Hariduse Infosüsteem," on vähetõenäoline, et registris sisalduvad andmed ei ole paikapidavad või on vananenud. Seetõttu ei ole minu hinnangul vajalik, et väeüksused küsiksid ankeetides ajateenijate haridustaseme kohta. 52. Registrisse märgitakse ka andmed ajateenija töökoha kohta. Siiski leidsid nii ülemad kui ka asutuste esindajad, et vajalikud ei ole üksnes andmed töökoha, vaid töökogemuse kohta üldiselt. Ülemate sõnutsi võimaldab ajateenija varasema töökogemuse teadmine paremini talle sobivamat ametikohta valida. Nõustun asutuste esindajate ning ülemate seisukohtadega, et töökogemuse teadmine on ajateenistuse läbiviimise seisukohalt oluline ning registris sisalduvad andmed üksnes töökoha kohta ei pruugi olla parimale ametikohale määramise otsustamisel piisavad. Seega on minu hinnangul põhjendatud, et ajateenijate käest küsitakse ankeetides ka varasemat töökogemust. Kuna aga õiguslikku alust nimetatud andmete küsimiseks ei ole, saab selliste andmete küsimine toimuda üksnes vabatahtlikkuse alusel. Keeleoskus ja rahvus 53. Ülemad on rahvuse küsimist põhjendanud sellega, et Kaitseväe Peastaap tahab nimetatud andmeid teada. Tuleb samas tähele panna, et mitte kõik väeüksused ei küsi ajateenijate rahvust. Ka kaitseringkonna esindaja selgitas ümarlaual, et temale teadaolevalt ei nõua Kaitseväe Peastaap väeüksustelt rahvusliku koosseisu kohta andmeid. Kuna väeüksuste praktika on rahvuse küsimisel erinev ning ebaselge on see, kas ja millisel õiguslikul alusel Kaitseväe Peastaap väeüksustelt selliste andmete esitamist nõuab, tuleb leida, et rahvuse küsimine ei ole asjakohane. Ka 17 Põhimääruse 12 punktide 1 10 järgi märgitakse registrisse järgmised andmed hariduse kohta: 1) omandatud ja omandatav haridustase; 2) õppeasutuse liik; 3) õppeasutuse nimi; 4) õpingute algus ja lõpp; 5) andmed eriala omandamise kohta; 6) andmed õppeasutuse akrediteeringu kohta; 7) õppekava kood; 8) õppekava nimetus; 9) andmed kooli lõpetamise/katkestamise kohta;10) õppevorm.

13 13 õigustloovatest aktidest ei tulene väeüksusele alust nimetatud informatsiooni küsimiseks ning teenistuslikku vajaduse puudumise tõttu tuleb selle küsimine lõpetada. 54. Andmetest rahvuse kohta olulisemaks pidasid asutuste esindajad informatsiooni keeleoskuse kohta. Nimelt selgitasid asutuste esindajad, et ühte allüksusesse ei ole väljaõppe eesmärkide paremaks saavutamiseks mõistlik paigutada liiga palju selliseid ajateenijaid, kellel on eesti keelest arusaamisel raskusi. Seetõttu leidsid asutuste esindajad ning ülemad, et andmed keeleoskuse kohta on olulised ning aitavad väeüksusel väljaõppe paremaks planeerimiseks ajateenijaid allüksustesse paigutada. Nõustun ülemate ning asutuste esindajate seisukohtadega ning leian, et väljaõppe seisukohalt on ülemal oluline teada, kas ning kuivõrd ajateenija mh käskudest, ohutuseeskirjadest jmt aru saab. Väljaõpet läbiviival kaitseväelasel peab olema väljaõppe ettevalmistamisel ning läbiviimisel informatsioon selle kohta, millistele ajateenijatele valmistab eesti keelest aru saamine mõningaid raskusi ning kuna keeleoskuse kohta registris informatsioon puudub, on põhjendatud see, et väeüksus küsib seda ankeetidega. Kuna õigustloovatest aktidest ei tulene väeüksusele alust vastavate andmete küsimiseks, tuleb keeleoskuse kohta andmeid küsida vabatahtlikkuse alusel. 55. Siinkohal tahaksin lisada, et kuna ajateenijate keeleoskuse kohta andmete teadmine on väeüksuses väljaõppe planeerimisel, ettevalmistamisel ning läbiviimisel olulise tähtsusega ning pidades silmas, et vastavaid andmeid kogutakse mh ka kaadrikaitseväelaste kohta (küll mitte riigikeele oskuse kohta), võiks minu hinnangul kaaluda keeleoskuse kohta käivate andmete märkimise vajadust ka registrisse (vajadusel lisaks riigikeelele ka võõrkeeled) või luua õiguslikud alused vastavate andmete ajateenijatelt (sarnaselt kaadrikaitseväelastele 18 ) küsimiseks. Andmed ajateenijate rahaliste kohustuste kohta 56. Väeüksuste ülemad on pidanud vajalikuks küsida andmeid ajateenijate laenude, liisingute jmt kohta. Ülemate hinnangul on vastavat teavet tarvis teada võimalike probleemide ennetamiseks ning vajadusel nende kõrvaldamiseks. Nimetatud informatsiooni küsimise vajadust on ülemad selgitanud ka kontrollkäikude raames peetud suulistel vestlustel asudes seisukohale, et vajadusel võib väeüksuse kaplan või jurist ajateenijaid tekkinud probleemide osas aidata. Ka kaitseringkonna esindaja pidas vastava informatsiooni küsimist vajalikuks. Otsustamaks selle üle, kas nimetatud andmete küsimine väeüksuste poolt on õiguspärane, tuleb kõigepealt hinnata, kas väeüksustel on sellise informatsiooni kogumiseks õiguslik alus. Kaitseväealastest õigustloovatest aktidest selliste andmete küsimiseks õiguslikku alust ei tulene. Nimetatud andmeid ei kanta ka registrisse ega märgita kaadrikaitseväelaste teenistuslehtedele. Järgmisena tuleb hinnata, kas väeüksusel on selliste andmete küsimiseks teenistuslik vajadus. 57. Väeüksuste ülemad on näinud teenistuslikku vajadust peaasjalikult ajateenijate nõustamise ning igakülgse abistamise korraldamiseks. Teisisõnu on väeüksuste ülemad asunud seisukohale, et nimetatud andmeid on vajalik teada selleks, et väeüksus saaks ühelt poolt vältida võimalike probleemide tekkimist ning teisalt abistada ajateenijat tekkinud probleemide lahendamisel. 58. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse 18 lg 4 järgi peatub õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal mh ajateenistuses viibimise ajaks vastava tõendatud taotluse saamise hetkest. Nimetatud taotluse esitamiseks vajab ajateenija tõendit selle kohta, et ta on asunud ajateenistusse. Kõnesoleva tõendi annab ajateenijale väeüksus. Minule 18 Kaitseministri määruse nr 35 "Kaitseväelase teenistuslehe vorm ja pidamise kord" 7 lg 1 p 11 järgi märgitakse kaadrikaitseväelase teenistuslehele ka andmed tema keeleoskuse kohta. Sama määruse 16 punktide 1 4 järgi märgitakse keeleoskust tõendavate andmetena teenistuslehele: 1) võõrkeel; 2) testi nimetus; 3) testi tulemus ja 4) testi sooritamise kuupäev.

14 14 teadaolevalt on väeüksused valdavalt sisse seadnud praktika, mille kohaselt väljastatakse vastav tõend kõikidele õppelaenu võtnud ajateenijatele ning selgitatakse neile ka vastava taotluse esitamise korda ning vajadust. Pean sellist praktikat mõistlikuks ning ajateenijate õiguste tagamise seisukohalt vajalikuks, kuna ajateenijad ei pruugi teada, et neil on võimalus (kuid mitte kohustus) vastava taotluse esitamiseks. Seega on minu hinnangul asjakohane küsida ajateenijate käest informatsiooni selle kohta, kas nad on võtnud õppelaenu selleks, et väeüksus saaks väljastada vastavad tõendid. Kuna nende andmete küsimiseks aga ei ole õiguslikku alust, tuleb nimetud andmeid küsida vabatahtlikkuse alusel. 59. Tuleb aga tähele panna, et väeüksused ei küsi ajateenijatelt andmeid üksnes õppelaenu kohta, vaid valdavas osas on küsimus sõnastatud selliselt, et ajateenijad peavad 19 loetlema kõik enda pangalaenud või muud rahalised kohustused. Näiteks on mõnedes ankeetides palutud loetleda ka isiklikud võlad, millede all mõistetakse peaasjalikult maksmata korteriüüri, trahve või võlgu tuttavatele. Selliste andmete küsimiseks ei ole minu hinnangul väeüksusel teenistuslikku vajadust ning seda eelkõige seetõttu, et väeüksustel puuduvad õigustloovatest aktidest tulenevad võimalused aidata ajateenijat, kellel on korteriüür, eluasemelaen, trahv vmt maksmata. 60. Seetõttu ei ole minu hinnangul põhjendatud vastavate andmete küsimine kõikidelt ajateenijatelt. Samas ei välista ma võimalust, et väeüksus annab juriidilist nõu makseraskustesse sattunud ajateenijale juhul, kui ajateenija vastava probleemiga väeüksuse poole pöördub. Juhul kui väeüksus peab vajalikuks ajateenijaid aktiivselt nõustada, piisab minu hinnangul üksnes ajateenijate vastava võimaluse olemasolust teavitamisest. 61. Eelnevast tulenevalt ei ole minu hinnangul asjakohase nõustamise tagamiseks vajalik küsida andmeid kõikide ajateenijate käest nende rahaliste kohustuste kohta, vaid piisab sellest, kui väeüksus annab ajateenijatele teada, et probleemide korral on ajateenijatel võimalus pöörduda oma ülema, väeüksuse juristi vmt poole abi saamiseks. Probleemid alkoholi või narkootikumidega 62. Väeüksuste ülemad on nimetatud andmete küsimist peamiselt põhjendanud vajadusega teenistust mõjutavaid asjaolusid teada ning võimalusel neid ennetada. Nõustun ülematega selles, et probleemid alkohoolsete, narkootiliste või psühhotroopsete ainete (liig)tarvitamisega võivad oluliselt mõjutada ajateenija käitumist teenistuses ning asjakohase sekkumiseta kaasa tuua ettenägematuid tagajärgi. Samas tuleb tähele panna, et Vabariigi Valitsuse määruse nr 282 "Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste terviseuuringud" lisa 1 "Kaitseväekohustuslaste ja kaitseväelaste tervise kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise kriteeriumid" (kriteeriumid) ptk V järgi on mh kaitseväekohustuslane ajutiselt (1 2 aastat) tegevteenistuseks mittekõlbulik juhul, kui tal on ajutised (mööduvad) psüühikahäired psühhoaktiivsetest ainetest, kuid sõltuvus puudub. Kriteeriumite ptk V järgi on mh kaitseväekohustuslane tegevteenistuseks mittekõlbulik juhul, kui tal esineb emotsionaalsuse, kognitiivsete võimete, käitumise ning isiksuse püsiv muutus psühhoaktiivsete ainete tarvitamise tõttu ning tal on sõltuvus narkootilistest ainetest. Seega ei tohiks teenistusse sattuda ajateenijaid, kes on narkootilistest ainetest sõltuvad. 63. Mõistan ülemate muret seoses ajateenijatega, kelle käitumist teenistuse käigus võivad mõjutada erinevad sõltuvused (ainetest või tegevustest 20 ). Ajateenijat, kelle käitumine võõrutusnähtudest tingituna hälbib tavapärasest käitumisest on väljaõppetsüklis keeruline 19 Mitte üheski ankeedis ei ole viidet selle kohta, et vastavad andmeid kogutakse vabatahtlikkuse alusel. 20 Ühe näitena on ülemad kontrollkäikudel selgitanud, et mõnedel ajateenijatel on tavapärasest suurem vajadus igapäevaselt arvutit kasutada (nt mängimiseks, suhtlusportaalides suhtlemiseks vmt).

15 15 eesmärgipäraselt kaasata ning teatud juhtudel võib sellisele ajateenijale õpetamine tavapäraselt väljaõppega paratamatult kaasnevate ohtude realiseerumise riske olulisel määral suurendada. 64. Samal ajal tuleb aga meeles pidada, et sõltuvushäiretest tingitud tavapärase käitumismustri mõningane kõverdumine on ennekõike meditsiiniline probleem ning väljaõpet läbiviivatel kaadrikaitseväelastel, kellel puudub vajalik meditsiinialane ettevalmistus, ei ole teabega, et ühel või teisel ajateenijal on teatud sõltuvus, ajateenija abistamiseks suurt midagi teha. Teisisõnu ei ole informatsiooniga selle kohta, et ajateenija varasemalt nt alkoholi (kuri)tarvitanud on või et ajateenija alkoholi tarbimist vmt enda puhul problemaatiliseks peab, ülemal ametialaselt midagi teha, kuna tema pädevusse ei kuulu selle teabe alusel mõjusate meetmete kasutusele võtmine probleemi lahendamiseks. Samuti ei saa ülemalt ka nõuda, et ta lahendaks küsimusi, millede lahendamiseks puudub tal vajalik ettevalmistus. Seetõttu on minu hinnangul ebaõiglane nt rühmaülemalt nõuda, et ta lahendaks sõltuvushäirega ajateenija võimalikud distsipliiniprobleemid, vaid tõenäoliselt vajab selline olukord lisaks ka meditsiinilist sekkumist (nt psühholoogi poolt), kuna vajalikku õpet mittesaanu pingutused võivad küll teatud piirini võidelda tagajärgede, kuid mitte põhjusega. 65. Eelnevast tulenevalt asun seisukohale, et ajateenijatelt ankeetides küsida, kas neil on probleeme alkoholi, narkootikumide või psühhotroopsete ainetega, ei ole õigustatud juhul, kui see teave satub väljaõpet läbiviivate kaitseväelaste kätte. Mööndes, et väljaõpet läbiviivale kaitseväelasele võib kõnealune informatsioon teatud juhtudel õppe läbiviimise ohutuse tagamiseks olla näiliselt vajalik, kuid silmas pidades seda, et sõltuvushäire on ennekõike meditsiiniline probleem, mille peaksid lahendama meditsiinilisi eriteadmisi omavad inimesed, asun siiski seisukohale, et kaadrikaitseväelastel vastavat informatsiooni teenistuse korraldamiseks vajalik teada ei ole. 66. Kuna sõltuvuse näol on tegemist rangelt meditsiinilise probleemiga, tuleb seda lahendada meditsiinitöötajate poolt. Selleks, et meditsiinitöötajad saaksid tõhusalt ning õigeaegselt võimalikke probleeme ennetada, võib olla vajalik, et väeüksuse meditsiinitöötaja küsib ajateenijatelt vastavaid andmeid. 67. Teen ettepaneku lõpetada ajateenijatelt ankeetides senisel kujul informatsiooni küsimine nende võimalike sõltuvuste kohta. Samas möönan, et meditsiinitöötajatel võib olla vastavate andmete järele teenistuslik vajadus. Andmed harrastuste, hobide, sportlike saavutuste jmt kohta 68. On tervitatav, et ülemad on pidanud vajalikuks võimaluste piires ajateenijate teenistuseelsete hobide, harrastuste ja spordialadega tegelemise jätkamise võimaldamist teenistuse käigus. Ajateenijate vaba aja sisustamisel nende soovidega võimaluste piires arvestamine on kahtlemata üks moodus, mille kaudu vähendada nende uude keskkonda sisseelamisega kaasneda võivat ebamugavust ning teatud juhul ka stressi. Pean vajalikuks, et väeüksused võimaluste piires arvestaksid vabaajaürituste, vahendite jmt organiseerimisel ka ajateenijate soovidega ning minu hinnangul on hobide, harrastuste, sporditegemise eelistuste jmt küsimine vajalik. 69. Vähemtähtsaks ei pea ma ka seda, et ajateenijatelt küsitakse nende sportlike saavutuste taset, mis võimaldab väeüksustel komplekteerida erinevateks võistlusteks spordimeeskondi. Kuna hea sportliku taseme hoidmine ning teatud spordialadel (korvpall, jalgpall, võrkpall) meeskondliku ühtsustunde ning kokkumängu harjutamise seisukohalt on mõistlik ning igati eesmärgipärane, et väeüksus saab juba varakult teada, millised on võimalikud kandidaadid vastavasse meeskonda

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10

Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10 Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Siseminister härra Hanno Pevkur Siseministeerium Teie nr 2-3/41-3 Meie nr 6-2/141070/ Märgukiri

Siseminister härra Hanno Pevkur Siseministeerium Teie nr 2-3/41-3 Meie nr 6-2/141070/ Märgukiri Siseminister härra Hanno Pevkur Siseministeerium info@siseministeerium.ee Teie 15.10.2014 nr 2-3/41-3 Meie 05.03.2015 nr 6-2/141070/1501002 Märgukiri Isikut tõendavate dokumentide andmekogu põhimääruse

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p

Siseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud

Rohkem

Kirjaplank

Kirjaplank VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.

Kinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Microsoft Word - Kliendiandmete töötlemise põhimõtted

Microsoft Word - Kliendiandmete töötlemise põhimõtted Kliendiandmete töötlemise kord Kehtiv alates 25.05.2018. a 1. Mõisted Klient on füüsiline isik, kes kasutab, on kasutanud või plaanib kasutada Panga poolt osutatavaid teenuseid. Kliendiandmed on kõik Pangale

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Arvamused Eesti Kaitseväest enne ja pärast ajateenistust UURINGUARUANNE

Arvamused Eesti Kaitseväest enne ja pärast ajateenistust UURINGUARUANNE Arvamused Eesti Kaitseväest enne ja pärast ajateenistust UURINGUARUANNE 2012 www.icds.ee UURINGU TAUST... iii UURINGUTULEMUSTE ÜLDKOKKUVÕTE... 6 UURINGUTULEMUSED TEEMADE KAUPA... 12 1 Suhtumine ajateenistusse....

Rohkem

TEENUSE OSUTAMISE LEPING /kuupäev digikonteineris/ Kooli nimi, Registrikood (edaspidi Asutus), mida esindab amet Eesnimi Perekonnanimi, ja Hariduse In

TEENUSE OSUTAMISE LEPING /kuupäev digikonteineris/ Kooli nimi, Registrikood (edaspidi Asutus), mida esindab amet Eesnimi Perekonnanimi, ja Hariduse In TEENUSE OSUTAMISE LEPING /kuupäev digikonteineris/ Kooli nimi, Registrikood (edaspidi Asutus), mida esindab amet Eesnimi Perekonnanimi, ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, registrikood 90005872 (edaspidi

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

struktuuriüksus

struktuuriüksus Haigla Tähis THA/46 Viide KHA/2 Versioon 1 TEAVIK Klienditeeninduse standard lisa 8 SA VILJANDI HAIGLA ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE PÕHIMÕTTED SISSEJUHATUS Sihtasutus Viljandi Haigla (registrikood 90004585,

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Kontrollkaik_Kiili_Vallavalitussex

Kontrollkaik_Kiili_Vallavalitussex Hr Tarmo Vaik vallavanem Kiili Vallavalitsus info@kiilivald.ee Teie 30.09.2009 nr 3.3-4/1953-1 Õiguskantsler 7.12.2009 nr 7-8/091506/0907196 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks Lugupeetud

Rohkem

A5 kahjukindlustus

A5 kahjukindlustus Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis

Rohkem

1 (7) Isikuandmete puutumatust käsitlev teadaanne - Stora Enso tarnija ja osaniku register 1 Eesmärk Käesoleva isikuandmete puutumatust käsitleva tead

1 (7) Isikuandmete puutumatust käsitlev teadaanne - Stora Enso tarnija ja osaniku register 1 Eesmärk Käesoleva isikuandmete puutumatust käsitleva tead 1 (7) Isikuandmete puutumatust käsitlev teadaanne - Stora Enso tarnija ja osaniku register 1 Eesmärk Käesoleva isikuandmete puutumatust käsitleva teadaande eesmärk on anda isikutele, kes suhtlevad Stora

Rohkem

Microsoft Word - KodS-i menetlused EN lisa 2.rtf

Microsoft Word - KodS-i menetlused EN lisa 2.rtf aotleja foto 4 x 5 cm Siseministri 18.12.2015 määrus nr 74 Siseministri18.12.2015. aasta määruse n1-1/74 odakondsuse seaduses sätestatud menetlustes esitatavate odakondsuse seaduses sätestatud menetlustes

Rohkem

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis

Bit AS_seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta_laenutushüvitis Ilmar Härg Bit AS ilmar@avita.ee Teie 25.03.2010 nr [Seosviit] Õiguskantsler 17.01.2011 nr 6-2/100747/1007632 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra Härg Pöördusite minu poole avaldusega,

Rohkem

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf

Microsoft Word - RM_ _17lisa2.rtf Maksu- ja Tolliamet Maksukohustuslane Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet_soovitus hea halduse tagamiseks

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet_soovitus hea halduse tagamiseks Monica Rand Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet munitsipaalpolitsei@tallinnlv.ee Teie kuupäev nr [Seosviit] Õiguskantsler 2.12.2011 nr 7-5/110776/1105937, 7-5/110777/1105937 Soovitus hea halduse tagamiseks

Rohkem

Kol-ltn_Rasmus_Lippur_KVPS

Kol-ltn_Rasmus_Lippur_KVPS 19.10.2011 1 Riigikaitse Kol-ltn Rasmus Lippur Sõda Sõda on maailmale vajalik (Martin Luther) Parim sõda on pidamata sõda (Sun Zi) Sõda on jõu kasutamine, et sundida vastast alluma meie soovile (Carl von

Rohkem

Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus_soovitus

Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus_soovitus Hr Ilor Teeväli juhataja Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskus ivv@ivv.ee Teie 6.02.2012 nr [Seosviit] Õiguskantsler 12.03.2012 nr 7-4/111625/1201169 Soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava tagamiseks

Rohkem

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)

(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc) Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

Rohkem

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

JM_ _m46lisa

JM_ _m46lisa Justiitsministri 30.12.2014 määrus nr 46 Vabadusekaotuse tunnistuse vormi kehtestamine Lisa VABADUSEKAOTUSE TUNNISTUS( 1 ) Viidatud nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK artiklis 4 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

BIGBANK ASi KLIENDIANDMETE TÖÖTLEMISE PÕHIMÕTTED 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolevad Bigbank ASi (edaspidi Pank) Kliendiandmete Töötlemise Põhimõtted (edaspi

BIGBANK ASi KLIENDIANDMETE TÖÖTLEMISE PÕHIMÕTTED 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolevad Bigbank ASi (edaspidi Pank) Kliendiandmete Töötlemise Põhimõtted (edaspi BIGBANK ASi KLIENDIANDMETE TÖÖTLEMISE PÕHIMÕTTED 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolevad Bigbank ASi (edaspidi Pank) Kliendiandmete Töötlemise Põhimõtted (edaspidi Põhimõtted) sätestavad tingimused ja korra, kuidas

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

SG kodukord

SG kodukord Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Euroopa Andmekaitseinspektor — Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta — COM/2014/10353

Euroopa Andmekaitseinspektor — Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta — COM/2014/10353 28.5.2014 ET Euroopa Liidu Teataja C 163 A/1 V (Teated) HALDUSMENETLUSED EUROOPA KOMISJON Euroopa Andmekaitseinspektor Teade Euroopa andmekaitseinspektori asetäitja vaba ametikoha kohta COM/2014/10353

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc

Microsoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc Tallinna Linnavalitsuse sõnumisaatja kasutusjuhend asutuse juhatajale Sisukord 1. Süsteemi sisenemine...2 2. Parooli lisamine ja vahetamine...2 3. Ametnike lisamine ametiasutuse juurde...2 4. Saatjanimede

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika

Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd

Töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK indd TÖÖKOHA KAOTUS Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK-20161 Helista meile numbril 777 1211 IFI TÖÖKOHA KAOTUSE KINDLUSTUSE TINGIMUSED TTK - 20161 1 Ifi töökoha kaotuse kindlustuse tingimused TTK

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Sotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte

Sotsiaalministeerium: kontrollkäigu kokkuvõte Kokkuvõte kontrollkäigust Sotsiaalministeeriumi Õiguskantsleri nõunikud teostasid õiguskantsleri seaduse 33 ja 34 lõike 1 alusel 04.04.2007 kontrollkäigu Sotsiaalministeeriumi. Kontrollkäigu raames kontrolliti

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Esitlusslaidide kujundusest

Esitlusslaidide kujundusest ADS-iga liidestumine Andre Kaptein Maa-ameti aadressiandmete osakonna vanemspetsialist 22.11.2017 Aadressiandmete süsteemi (ADS) kasutamise kohustus tuleneb seadustest Ruumiandmete seadus 59 lg 1 - ADS-i

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2007 Avaldamismärge: RT I 2002, 8, 44 Riigisaladusele

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika kohta pärast aastat 9.2.2012 Euroopa Liidu Teataja C 35/1 I (Resolutsioonid, soovitused ja arvamused) ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb õigusaktide ettepanekuid ühise

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode] Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä

10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada

Rohkem

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter

Õppekorralduseeskirja lisa nr 9 Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitter Õppetoetuste, mitteriikike stipendiumite ning mitteriiklike toetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord I Õppetoetused 1. Üldsätted 1.1. Kord põhineb õppetoetuste ja õppelaenuseadusel

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163 FREMP 202 COMIX 456 CODEC 1279 MÄRKUS Saatja: Saaja:

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc

Microsoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV

EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Kontrollkäik SA-sse Hiiu Ravikeskus (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid etteteatamata SA-d Hiiu Ravikeskus. SA Hiiu Ravikeskus (edaspi

Kontrollkäik SA-sse Hiiu Ravikeskus (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid etteteatamata SA-d Hiiu Ravikeskus. SA Hiiu Ravikeskus (edaspi Kontrollkäik SA-sse Hiiu Ravikeskus (1) Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 31.01.2014 etteteatamata SA-d Hiiu Ravikeskus. SA Hiiu Ravikeskus (edaspidi ka Ravikeskus) osutab õendusabiteenust ja hooldusteenust.

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0011 (COD) 6834/15 DATAPROTECT 27 JAI 157 MI 145 DRS 19

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0011 (COD) 6834/15 DATAPROTECT 27 JAI 157 MI 145 DRS 19 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0011 (COD) 6834/15 DATAPROTECT 27 JAI 157 MI 145 DRS 19 DAPIX 31 FREMP 46 COMIX 103 CODEC 296 MÄRKUS Saatja:

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc

Microsoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad

Rohkem

c_ et pdf

c_ et pdf 7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C

Rohkem

KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1

KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1 KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1 Sisukord E-TÖÖTUKASSASSE SISSE LOGIMINE JA MINU KOOLITUSED AVALEHT... 2 UUE KOOLITUSE LISAMINE... 5 MÄÄRAMATA TOIMUMISAJAGA KOOLITUSED... 9 REGISTREERIMISTEATE

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem