ELi ühtekuuluvuspoliitika tutvustus Juuni 2014 Ühtekuuluvuspoliitika

Väljavõte

1 ELi ühtekuuluvuspoliitika tutvustus Juuni 2014 Ühtekuuluvuspoliitika

2 Mis on ühtekuuluvuspoliitika? Ühtekuuluvuspoliitika on ELi peamine investeerimispoliitika See on suunatud kõigile Euroopa Liidu piirkondadele linnadele ning toetab töökohtade loomist, manduse konkurentsivõimet, manduskasvu, jätkusuutlikku arengut kodanike elukvaliteedi parandamist. Ühtekuuluvuspoliitikal on suur mõju paljudele valdkondadele Ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa solidaarsuse alustala Need investeeringud aitavad kaasa paljude ELi poliitika eesmärkide täitmisele. Ühtekuuluvuspoliitika aitab kaasa teistele ELi poliitikatele, näiteks haridus-, tööhõive-, energia-, keskkonna-, ühisturu- ning teadus- innovatsioonipoliitikale. Ühtekuuluvuspoliitika üks olulisimaid eesmärke on luua meie kokkulepitud kasvueesmärkide (Euroopa 2020 strateegia ec.europa.eu/eu2020) täitmiseks valik investeerimisraamistik -strateegia. Suurem osa ühtekuuluvuspoliitika rahastusest keskendub vähearenenud Euroopa riikidele piirkondadele, et aidata neil teistele järele jõuda ning vähendada ELis endiselt püsivaid manduslikke, sotsiaalseid territoriaalseid ebavõrdsusi aastaks on EL püstitanud viis selgelt piiritletud eesmärki tööhõive, innovatsiooni, hariduse, sotsiaalse kaasatuse kliima/energeetika alal. Iga liikmesriik on nendel aladel püstitanud riiklikud eesmärgid. Ühtekuuluvuspoliitika tõmbab endaga kaasa ka muid era- riigisektori investeeringuid, mille põhjuseks on lisaks liikmesriikide kaasrahastamisnõudele investorite usalduse kasv. Nende eesmärkide täitmiseks ning kõigi ELi piirkondade mitmekülgse arengu tagamiseks on ühtekuuluvuspoliitikale kuni aastaks määratud 351,8 milrdit eurot peaaegu kolmandik ELi kogueelarvest. Koos liikmesriikide omarahastusega erasektori investeeringutega on kuni aasta ühtekuuluvuspoliitika prognoositav kogumõju 450 milrdit eurot. Üldine rahanduslik mõju ELI KOGUE KOKKU: ,5 % Ühtekuuluvuspoliitik vahendid 351,8

3 Millised on peamised saavutused*? Millised on peamised saavutused*? Töökohtade kasvu ELI KOGUEELARVE, Inimeste sissetulekud ELi vaeseimates piirkondades on kasvanud: nende piirkondade SKT KOKKU: inimese kohta on kasvanud aasta tasemelt 60,5 % ELi keskmisest aasta tasemele 62,7 % ELi keskmisest. Avahemikus 2007 kuni 2012 loodi hinnanguliselt uut töökohta. 32,5 % Ühtekuuluvuspoliitika vahendid 351,8 Investeerimine nnad: uringud, inimestesse Töökohtade kasvu Teadusuuringute uuendustegevuse tugevdamine Inimeste sissetulekud ELi vaeseimates piiron kasvanud: nende piirkondade SKT Toetatud on kondades teadusprojekti. kohta on kasvanud Lairibaühenduse on inimese saanud veel 5 miljonit ELi aasta tasemelt 60,5 % ELi keskmisest aasta kodanikku. 62,7pikaaliste % ELi keskmisest. Loodud on tasemele uut töökohta Avahemikus 2007 kuni 2012 loodi hinnanteadusuuringute alal. guliselt uut töökohta. Keskkonna arendamine Investeerimine inimestesse Teadusuuringute uuendustegevuse tugevdamine Toetatud on teadusprojekti. Lairibaühenduse on saanud veel 5 miljonit ELi kodanikku. Loodud on uut töökohta pikaaliste teadusuuringute alal. Keskkonna arendamine Veevarustussüsteeme on uuendatud, millest Igal aastal osaleb ligikaudu 15 miljonit inisai kasu 3,2 miljonit kodanikku. mest tuhandetes mida Euroopa Linnaelu jätkusuutlikumaks paremaksprojektides, muutsotsiaalfond miseks täiustati projekti. (ESF) ELis kaasrahastab. 2,4 miljonit ESFi tööhõivealgatustes osalet leidsid töökoha kuue kuu jooksul ( ). Transpordi uuendamine Veevarustussüsteeme on uuendatud, millest sai kasu 3,2 miljonit kodanikku. Linnaelu jätkusuutlikumaks paremaks muutmiseks täiustati projekti. Ratud on km teid km raudteid, et luua tõhusettevõtete üleeuroopalinetoetamine transpordivõrgustik (TEN-T) väikest keskmise suurusega ette väikest keskmise suurusega ettevõtet (VKE) said otseinvesteeringuid. võtet (VKE) said otseinvesteeringuid. Toetati alustavat ettevõtet. Toetati alustavat ettevõtet. Väikestes keskmise suurusega ettevõtetes Väikestes keskmise suurusega ettevõtetes Muud ELi poliitikavaldkonnad: loodi töökohta. loodi töökohta. Ratud on km teid km raudteid, et luua tõhus üleeuroopaline transpordivõrgustik (TEN-T). Igal aastal osaleb ligikaudu 15 miljonit inimest tuhandetes projektides, mida Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ELis kaasrahastab. 2,4 miljonit ESFi tööhõivealgatustes osalet leidsid töökoha kuue kuu jooksul ( ). Ettevõtete toetamine Transpordi uuendamine 67,5 % põllumandus, teadusuuringud, välispoliitika jne * Kui ei ole öeldud teisiti, kehtivad andmed 730,2 perioodi kohta. * Kui ei ole öeldud teisiti, kehtivad andmed perioodi kohta.

4 Kuidas see toimib? Rahastamise teostus Ühtekuuluvuspoliitikat teostatakse kolme põhifondi kaudu. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF): eesmärk on tugevdada piirkondade manduslikku sotsiaalset ühtekuuluvust, investeerides kasvu ergutavatesse sektoritesse, et suurendada konkurentsivõimet luua uusi töökohti. ERF rahastab ka piiriülese koostöö projekte. Euroopa Sotsiaalfond (ESF): investeerib inimestesse, keskendudes töö- haridusalaste võimaluste arendamisele. Samuti on selle eesmärk parandada manduslikult sotsiaalselt haavatavaimate inimeste olukorda. Ühtekuuluvusfond: investeerib loodussäästlikku kasvu jätkusuutlikku arengusse ning parandab selliste liikmesriikide seotust, mille SKT inimese kohta on vähem kui 90 % EL-27 keskmisest. Neid fonde ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumandusfondi (EAFRD) Euroopa Merendus Kalandusfondi (EMFF) nimetatakse Euroopa struktuuri- investeerimisfondideks (ESIF) (ec.europa.eu/esif). Õigete eesmärkide seadmine Komisjon koostab koostöös liikmesriikide piirkondadega partnerluslepingud rakenduskavad, milles on kirs investeerimisprioriteedid arendamist vavad valdkonnad. Rakenduskavasid haldavad individuaalseid projekte valivad liikmesriikide korraldusasutused. Fondide kanaliseerimine Mis on uut perioodil? Individuaalseid projekte valivad korraldusasutused. Kui projekti kogumaksumus ületab 50 miljonit eurot, peab see saama komisjoni heakskiidu. Tulemustekesksem lähenemine: selged mõõdetavad eesmärgid ning selgelt määratud vastutus. Komisjon eraldab iga aasta alguses vahendid, et riigid saaksid alustada projektidesse investeerimist. Komisjon maksab igale riigile tõendatud kulud. Programme jälgitakse pidevalt. Jälgimine hõlmab kohapealseid auditeid kontrollkäike, mida korraldavad nii komisjon kui ka liikmesriik. Mõlemad peavad kogu 7-aastase eelarveperioodi vältel aruandeid esitama. Lihtsustamine: ühtne reeglistik kõigile viiele fondile. Tingimused: fondide kanaliseerimisele spetsiifiliste eeltingimuste kehtestamine. Suurem keskendumine linnadele võitlus sotsiaalse kaasamise eest: ERFis on ette nähtud linnade integreeritud projektidesse suunatavate investeeringute alampiir ESFis marginaliseerunud kogukondade toetamiseks mõeldud investeeringute alampiir. Seos mandusreformiga: kui liikmesriik ei täida ELi kehtestatud manduseeskirju, võib komisjon selle liikmesriigi rahastamise peatada.

5 Millised prioriteedid? Millised onon prioriteedid? Perioodiks on määratud 11 kasvu toetavat ühtekuuluvuspoliitika temaatilist eesmärki. Perioodiks on määratud 11 kasvu toetavat ühtekuuluvuspoliitika temaatilist eesmärki. ERFist pärinevad investeeringud on suunatud 11 eesmärgi saavutamisele, kuid eesmärgid 1-4 on ERFist pärinevad investeeringud on suunatud kõigi kõigi 11 eesmärgi saavutamisele, kuid eesmärgid 1-4 on investeerimise suhtes prioriteetsed. investeerimise suhtes prioriteetsed. ESFi prioriteetideks on eesmärgid kuidfond see fond toetab ka eesmärke ESFi prioriteetideks on eesmärgid 8-11,8-11, kuid see toetab ka eesmärke Ühtekuuluvusfond toetab eesmärke Ühtekuuluvusfond toetab eesmärke Teadustegevuse, tehnoloogilise 1. Teadustegevuse, tehnoloogilise innovatsiooni arenguarengu innovatsiooni kommunikatsiooniteh2. Info kommunikatsiooniteh2. Infonoloogia juurdepääsu, kasutatanoloogia juurdepääsu, kasutatavuse kvaliteedi parandamine vuse kvaliteedi parandamine konkurentsivõime 3. VKEde konkurentsivõime paran-paran3. VKEde damine damine CO2-heitega mandusele 4. Vähese CO2-heitega mandusele 4. Vähese ülemineku toetamine ülemineku toetamine kohandumise 5. Kliimamuutustega kohandumise 5. Kliimamuutustega ning riskiennetus ning riskiennetus -juhtimine -juhtimine kvaliteetse 8. Jätkusuutliku kvaliteetse töö- töö8. Jätkusuutliku ning töötate hõive hõive ning töötate liikuvuse toetamine liikuvuse toetamine kaitsmine säilita6. Keskkonna kaitsmine säilita6. Keskkonna mine ning ressursitõhususe mine ning ressursitõhususe soodu-soodustamine stamine kaasatuse 9. Sotsiaalse kaasatuse 9. Sotsiaalse ning vaesuse igasuguse diskrimining vaesuse igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine neerimise vastu võitlemine transpordi 7. Säästliku transpordi 7. Säästliku oluliste võrgutaristute täiustamine oluliste võrgutaristute täiustamine haridusse, 10. Investeerimine haridusse, kooli- kooli10. Investeerimine tusse elukestvasse õppesse tusse elukestvasse õppesse tõhusamaks 11. Haldusjuhtimise tõhusamaks 11. Haldusjuhtimise muutmine muutmine

6 Kes sellest kasu saab? Ühtekuuluvuspoliitikast saavad kasu kõik ELi piirkonnad ÜHTEK VAHEN (351,8 Investeeringute hulk oleneb erinevate liikmesriikide arenguvadustest. Piirkonnad liigitatakse vastavalt sisemanduse kogutoodangule (SKT) enamarenenud piirkondadeks, üleminekupiirkondadeks vähemarenenud piirkondadeks. Olenevalt piirkonnast võib fondidest rahastada projekti 50 % kuni 85 % ulatuses. Ülejäänud raha võib tulla avalikust eelarvest (riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest) või erainvestoritelt. Ühtekuuluvuspoliitika üldeesmärk on suurendada Euroopa piirkondade linnade konkurentsivõimet, soodustada kasvu luua töökohti. Toetada võib riigiasutusi, ettevõtteid (eriti VKEsid), ülikoole, ühinguid, MTÜsid vabatahtlike organisatsioone. Rahastamistaotlused tuleb esitada askohast programmi haldavale riiklikule või regionaalsele ametiasutusele. Euroopa territoriaalne koostöö Ühtekuuluvuspoliitika soodustab erinevate ELi liikmesriikide piirkondade linnade koostööd ning teadmiste kogemuste vahetamist ühisprogrammide, -projektide võrgustike kaudu. Selline koostöö avaldab mõõdetavat mõju manduselule, muu hulgas innovatsioonile, juurdepääsetavusele, haridusele, ettevõtlusele, tööhõivele või keskkonnale. ERFi kaudu rahastatakse piiriüleseid, riikidevahelisi piirkondadevahelisi programme. Lisaks saavad fondist kasu välspool ELi piire elavad inimesed, seda ühinemiseelse abi rahastamisvahendi programmide kaudu. Rahvusvaheline koostöö võib toimuda ka niinimetatud makropiirkondliku strateegia kaudu. Tegu on integreeritud raamistikuga, mis on loodud kindlate geograafiliste alade liikmesriikide kolmandate riikide ühiste probleemide lahendamiseks. Makropiirkondlikke strateegiaid on praegu kaks: ELi Läänemere piirkonna strateegia ELi Doonau piirkonna strateegia. Kolmas võetakse vastu aasta lõpuks (ELi Aadria Joonia piirkonna strateegia) nels aasta lõpuks (ELi Alpide piirkonna strateegia). Kriisitugi Ühtekuuluvuspoliitika reageeris kriisile kiiresti, tõhusalt piisavalt paindlikult, suunates raha ümber sinna, kus seda kõige enam vatakse, ning investeerides manduskasvu töökohtade loomise suhtes olulisimatesse sektoritesse. Peale selle pakkus riiklike kaasrahastusnõuete suunatud vähendamine liikmesriikide rahaliste eraldiste eelotamine kriisiaegseid eelarvepiiranguid arvestades väga valikku likviidsust. 182,2 milrdit Vähemaren piirkonnad Suurte loodusõnnetuste puhul võivad liikmesriigid taotleda abi ka Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) kaudu, mis võimaldab aastaseid eraldisi kogusummas kuni 500 miljonit eurot. Cover poster_ indd 1 Kes saavad raha taotleda? 1,2 14/07/14 16:32

7 ELi ühtekuuluvuspoliitika alugu ELi ühtekuuluvuspoliitika alugu 1957 Piirkondlike erinevuste esmakordne ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA mainimine Rooma lepingus. VAHENDID 1958 Euroopa Sotsiaalfondi asutamine. (351,8 ) NOITISNART SNOIGER 1975 Euroopa loomine. Regionaalarengu Fondi 1, Lissaboni strateegia raames saavad ELi prioriteetideks kasv, tööhõive 1957 Piirkondlike erinevuste esmakordne innovatsioon. mainimine Rooma lepingus Selle perioodi prioriteedid 1958 Euroopa Sotsiaalfondi asutamine. Erivahendid äärepoolseimatele 1,2 Regionaalpoliitika õiguslikupiirkondadele aluse hõredalt asustatud Tehniline abi 1986 loomine Ühtses Euroopa Aktis. rdit rte tööhõive tus (sissemakse) - rdit - gvaatilised ameetmed e 2 rdit oopa toriaalne stöö d 1988 Kreeka (1981), Hispaania Por- tugali (1986) liitumisega kohanemiseks koondati struktuurifondid 63,4 üldise Ühtekuumilrdit luvuspoliitika raamistikku. Eelarve: 64 milühtekuuluvusfond rdit eküüd 182,2 Vähemarenenud piirkonnad 1993 Maastrichti lepinguga loodi Üh- tekuuluvusfond, Regioonide Komitee subsidiaarsuse põhimõte Fondide 54,3 Enamarenenud rahaline maht piirkonnad kahekordistati kolmandikuni ELi eelarvest. si 35,4 Soome Root 1995 Lisati erieesmärk si hõredalt asustatud piirkondade toetaüleminekupiirkonnad miseks. OITISNARTLissaboni strateegia eesmärkide on Nsuunatud SNOIGER täitmisele. Liitumiseelsed rahastamisvahen 1975 Euroopa Regionaalarengu Fondi did pakuvad rahastust oskusteavet ELiga liiloomine. tumiseks valmistuvatele riikidele Regionaalpoliitika õigusliku aluse 2004 Liituvad kümme uut liikmesriiki. Liiloomine Ühtses Euroopa Aktis. 3,2 tumisega kasvab ELi rahvaarv 20 %, kuid SKT milrdit ainult 5 %. Uutele liikmesriikidele määratak Kreeka (1981), Hispaania PorNoorte tööhõive se erieelarve ( ). tugali (1986) liitumisega kohanemiseks koondati struktuurifondid üldise Ühtekuu % eelarvest määrati 0,4 luvuspoliitika raamistikku. Eelarve: 64 milmilrdit keskkonnakaitseinfrastruktuuri kliimamuurdit eküüd Innovaatilised tuse vastaste meetmete arendamiseks ning linnameetmed 25 % teadus- arendustegevusele. algatus (sissemakse) 1993 Maastrichti lepinguga loodi Üh- 10,2 tekuuluvusfond, Regioonide Komitee milrdit Uue programmitöö perieuroopa subsidiaarsuse põhimõte. oodi oks on ette nähtud lihtsustatud ühised territoriaalne koostöö reeglid ning suurem väljundi- tulemuspõhis Fondide rahaline maht us. 351,8 milrdi euro suuruse eelarve gamikahekordistati kolmandikuni ELi eelarvest. sel keskendutakse 11 temaatilisele eesmärgile Euroopa 2020 eesmärkide täitmiseks Lisati erieesmärk Soome Rootsi hõredalt asustatud piirkondade toetamiseks Lissaboni strateegia raames saavad ELi prioriteetideks kasv, tööhõive innovatsioon Selle perioodi prioriteedid on suunatud Lissaboni strateegia eesmärkide täitmisele. Liitumiseelsed rahastamisvahendid pakuvad rahastust oskusteavet ELiga liitumiseks valmistuvatele riikidele Liituvad kümme uut liikmesriiki. Lii- tumisega kasvab ELi rahvaarv 20 %, kuid SKT ainult 5 %. Uutele liikmesriikidele määratakse erieelarve ( ) % eelarvest määrati keskkonnakaitseinfrastruktuuri kliimamuutuse vastaste meetmete arendamiseks ning 25 % teadus- arendustegevusele. Uue programmitöö perioodi oks on ette nähtud lihtsustatud ühised reeglid ning suurem väljundi- tulemuspõhisus. 351,8 milrdi euro suuruse eelarve gamisel keskendutakse 11 temaatilisele eesmärgile Euroopa 2020 eesmärkide täitmiseks. Cover poster_140

8 78-ET-C Kust leida lisateavet? Regionaalpoliitika koostööplatvorm Europe Direct on võrgustik, mis ühendab kõigi liikmesriikide ELi teabe- dokumentatsioonikeskusi ning pakub keskset juurdepääsu teabele. Lähima kohaliku teabekeskuse leiate veebilehelt: europedirect.europa.eu Keskse teabeteenistusega kontakteerumiseks: Helistage Europe Directi tasuta telefoninumbril , millele vastatakse kõigis ametlikes keeltes Saatke oma küsimus e-kirga veebilehelt index_et.htm Alustage veebivestlust lehel assistance/index_et.htm Inforegio ESFi veebilehtedelt leiate oma piirkonnas ühtekuuluvuspoliitika korraldamise eest vastutavate riigiasutuste kontaktandmed. Korraldavatel asutustel on ka oma veebilehed, kust leiate üksikaslikku teavet oma piirkonna projektide ning rahastamise taotlemise kohta. Euroopa Komisjoni esindus Eestis Rävala Tallinn Tel E-post: COMM-REP-TLL@ec.europa.eu Külastage veebilehte: ec.europa.eu/represent_et.htm Euroopa Liit / Getty Images / Shutterstock Inforegio veebileht Korraldusasutused Europe Direct Cover miseks. ELi ühtekuuluvuspoliitika internetis