Microsoft PowerPoint - ELME-I-plokk-ettekanne _avaldamiseks.pptx
|
|
- Eve Roots
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 ELME I plokk looduse hüved Madli Linder, Merit Otsus Keskkonnaministeeriumis
2 ELME Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutusega seostatud seisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid 3 põhiteemat ja vastavad töörühmad: 1. LOODUSE HÜVED (ÖKOSÜSTEEMITEENUSED) 2. UUDSED SEIREMEETODID 3. ELME ELURIKKUSE PORTAAL, sh LOODUSVEEB Töövahendid elurikkuse seisundi hindamiseks, prognoosimiseks, andmete kättesaadavuse tagamiseks. Rahastajad: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti riik Elluviija: Keskkonnaagentuur Rakendusasutus: Keskkonnaministeerium Kontakt: Rakendusüksus: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti juht Madli Linder madli.linder@envir.ee,
3 Ökosüsteemiteenused = inimestele vajalikud ökosüsteemide loodavad hüved Kontseptsiooni lähtekohad: - ökosüsteemide tähtsuse tervikkäsitlus (whole system matters) varustusteenused, reguleerivad teenused, kultuuriteenused - ökosüsteemide mitmekülgne panus inimeste heaollu vajab teadvustamist ja arvestamist planeeringud, KMH, jm - ökosüsteemiteenustel on oluline majanduslik tähtsus, mida on võimalik ka rahaliselt hinnata 3 (38)
4 ÖST olemasolu ja kvaliteet Ökoloogilised protsessid Ökosüsteemide seisund Ökosüsteemi struktuur (liigiline, ruumiline, ajaline) Ökosüsteemide seisund, levik, pindala Ökosüsteemide klassifikatsioon Ökosüsteemiteenuste klassifikatsioon CICES klassifikatsioon (Common International Classification of Ecosystem Services) Varustavad teenused puit, kalad, vesi, marjad Reguleerivad teenused tolmeldamine, biotõrje, üleujutustõke, kliima reguleerimine Kultuuriteenused loodusturism, sümbolväärtusega objektid, pühapaigad, vaimne pärand ELURIKKUS ÖKOSÜSTEEMI SEISUND LOODUSE HÜVED (ÖKOSÜSTEEMITEENUSED) INIMESE HEAOLU 4 (38)
5 Metoodikad ökosüsteemiteenuste määratlemine (identification) milliseid teenuseid hinnata? ökosüsteemiteenuste hindamine (assessment) kuidas teenust mõõta/hinnata? Mitterahaline hindamine Rahaline hindamine ökosüsteemiteenuste (biofüüsiline) kaardistamine (mapping) 5 (38)
6 Ühte, ainsat ja õiget hindamismetoodikat pole Iga riik töötab välja endale kõige sobivamad metoodikad Vajalik eri valdkondade teaduskompetentsi kaasamine Ökosüsteemiteenuste hindamine hinnalipik Kommunikatsioon, planeeringud, looduskasutusotsused Rahaline arvestamine: EL-s Natura 2000 võrgustiku aastane maksumus 5,8 miljardit eurot, pakutavate loodushüvede hind miljardit eurot Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon ei asenda n-ö klassikalisi (säilitavaid) looduskaitsekontseptsioone, ohustatud liikide ja elupaikade kaitse Ökosüsteemiteenuste teaduslik käsitlus tõusujoonel 6 (38)
7 Allikas: Costanza, R., de Groot, R., Braat, L., Kubiszewski, I., Fioramonti, L., Sutton, P., Farber, S., Grasso, M. (2017) Twenty years of ecosystem services: How far have we come and how far do we still need to go? Ecosystem Services 28, (38)
8 8 (38)
9 Väljavõtteid strateegilistest dokumentidest ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani eesmärk: SÄILITADA JA PARANDADA ÖKOSÜSTEEME JA NENDE TEENUSEID aastaks säilitatakse ja parandatakse ökosüsteeme ja nende teenuseid, sh luuakse roheline infrastruktuur ning taastatakse vähemalt 15% kahjustatud ökosüsteemidest. Meetmed eesmärgi täitmiseks: 5. meede. Parandada teadmisi ELis ökosüsteemide ja nende teenuste kohta Liikmesriigid kaardistavad ja hindavad komisjoni abiga aastaks [autorite märkus: tärmin 2014 osutus küll liialt optimistlikuks kõigile] ökosüsteemide ja nende teenuste seisundit oma riigi territooriumil, hindavad kõnealuste teenuste majanduslikku väärtust ning toetavad selle väärtuse lisamist aastaks ELi ja liikmesriikide arvepidamis- ja aruandlussüsteemidesse. 6. meede. Kehtestada prioriteedid seoses ökosüsteemide taastamise ja rohelise infrastruktuuri kasutamise edendamisega 7. meede. Vältida bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste summaarset vähenemist 9 (38)
10 Looduskaitse arengukava aastani 2020 Väljavõtteid strateegilistest dokumentidest Eesmärk 3. Loodusvarade pikaajaline püsimine ja selleks vajalikud tingimused on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid. Meede 3.1. Ökosüsteemiteenuste väärtuse arvestamine keskkonnakasutuses Erinevate elurikkuse komponentide (soo-, metsa-, niidu-, sisevete- ja mereelupaikade jne) hüvede arvutamise / hindamise metoodikate väljatöötamine Looduse hüvede hetkeseisu baastasemete (sood, metsad, niidud jt) hindamine Looduse hüvede väärtuste ja süsteemsete seoste teavitamine avalikkusele ja nendega arvestamine erinevatel ressursikasutuse tasanditel Globaalne elurikkuse strateegia aastani 2020, EL rohelise taristu strateegia, kliimamuutustega kohanemise strateegia jne. 10 (38)
11 MAES Mapping and Assessment of Ecosystem Services 11 (38)
12 12 (38)
13 ELMEs elurikkuse seisundi hindamine ja prognoosimine, sh ÖKOSÜSTEEMITEENUSTE (ÖST) kaardistamine ÖST tegevuskava ÖST üleriigiline kaardistamine ja hindamine rakendusuuringud ja juhendid Sisutöörühm: Madli Linder (KAUR), Kristel Järve, Merit Otsus, Katarina Viik, Silver Vahtra, Elo Rasmann (KeM), Kaja Lotman (KeA), Eleri Kautlenbach (RaM), Kaidi Jakobson (MeM) Laiendatud töörühm ja ajutised/endised liikmed: Uudo Timm, Peep Siim, Piret Kiristaja, Allan Sims (KAUR), Märt Öövel (KeA), Andres Levald (RaM), Margit Tennokene, Birgit Parmas, Piret Palm, Aire Rihe (KeM), Merly Kiisler (Põllumajandusamet), Kaia Oras (Statistikaamet), Lauri Klein ÖKOSÜSTEEMITEENUSTE TEGEVUSKAVA (valminud 2018, koostaja Tartu Ülikool) ROHEVÕRGUSTIKU analüüs ja planeerimisjuhend (valminud 2018, koostaja OÜ Hendrikson & Ko) ÖKOSÜSTEEMIDE JA TEENUSTE HINDAMINE JA KAARDISTAMINE: üleriigiline töö; kokku 5 ökosüsteemitüüpi: niit, mets, soo, põld + meri (koostöös Rahandusministeeriumiga); ÖST arvestavate riiklike arvepidamise kontode loomine (Statistikaameti juhtimisel); järgnevad tegevused (olenevad eelmiste tööde tulemustest) 13
14 Ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamise tegevuskava Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut ja RAKE 2018 Kirjanduse ülevaated Soovituslikud tegevused, ajakava ja tegevuste rahalise kulu hinnangud Ökosüsteemiteenuste prioriseering Sisend järgnevatesse töödesse 14 (38)
15 Ökosüsteemiteenuste prioriseering tegevuskavast Eestile potentsiaalselt olulised teenused prioriseeriti, jagades need iga ökosüsteemitüübi puhul kolme kategooriasse: A teenused, mida on Eestis vaja kindlasti hinnata ja kaardistada; B teenused, mida on soovitav kaardistada, aga mille puhul on reaalselt kaardistamist ilmselt keeruline teostada (nt andmete probleemid jms); C teenused, mida võib hinnata/kaardistada, kuid ilmselt on eeldatav nõudlus marginaalne jms. Hindamise põhikriteeriumid: kas ökosüsteem pakub teenust; kas (antud) ökosüsteemi poolt pakutavale (antud) teenusele on arvestatav nõudlus. Hindamise lisakriteeriumid: teenuse eeldatav sotsiaalmajanduslik olulisus/väärtus; teenuse hindamiseks ja kaardistamiseks vajalike andmete kvaliteet ja kättesaadavus; teenuse olulisus seoses kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse teemadega (38)
16 ÖST prioriseering tegevuskavast Punase piirjoonega on esile toodud ELME rohevõrgustiku töös tähtsustatud teenused. Hilisemates töödes on klassifikatsiooni ja prioriteete täpsustatud. 16 (38)
17 Ökosüsteemide ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine Ökosüsteemide seisundi ja ökosüsteemiteenuste pakkumise baastasemete hindamine ja kaardistamine ning omavahel seostamine. Seni ei ole ühegi ökosüsteemitüübi seisundeid ja teenuste tasemeid üleriigiliselt täielikult hinnatud. 4 maismaaökosüsteemi (mets, niit, põld, soo) + meri. Varem on loodud mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamise metoodika. 17 (38)
18 Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (1) Üldine raamistik Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool Riigihange (sh turu-uuring) >10 kuu Leping sõlmiti , kestus kokku 20 kuud o Sisutöörühmad 6 x 8 kuu jooksul, 8 x ülejäänud perioodi jooksul o + eri ökosüsteemide töörühmade kaupa kohtumised o Seminarid huvigruppidele kord 8 kuu ja 18 kuu jooksul o Vahearuanne 10 kuu jooksul o Lõpparuanne 19 kuud o Pärast seda avalikkusele tutvustamine 18 (38)
19 Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (2) Töötada välja kahel tasemel (riigi tase ja pilootalad) ja Eesti oludes sobivaim metoodika nelja ÖSi (metsad, sood, niidud, põllumajanduslikud ÖSid) o seisundi ja väljavalitud ÖSTide pakkumise baastasemete fikseerimiseks (s.o töötatakse välja hindamise ja kaardistamise metoodika ning hinnatakse ja kaardistatakse selle alusel baastasemed), o seisundi ja ÖST pakkumise seostamiseks, o seisundi muutustega seotud ÖST pakkumise muutuste hindamiseks. ÖSide klassifitseerimise ja piiritlemise kriteeriumid, sh selleks kasutatav alusandmestik. Hinnatavate ja kaardistatavate ÖSTide nimekiri (75st tehakse valik; CICES, tegevuskava, regionaalne olulisus). Pilootalad (vähemalt 2; ha, nt planeeringuala; ha, nt Karula RP). Riigi taseme ja pilootalade hindamise ja kaardistamise mõõtkavad ja (n-ö funktsionaalsed) kaardistusüksused. Indikaatorid o kirjeldavad ÖS ökoloogilise seisundi varieeruvust ja väljavalitud ÖSTide pakkumist kõige paremini. Ökoloogiline seisund kirjeldab ÖSi-siseseid, n-ö lokaalseid ökoloogilisi erinevusi; o uued kuluefektiivsed indikaatorid; ÖSTide-ülesed indikaatorid? Hindamine ja kaardistamine o ÖSide seisundi ja ÖSTide pakkumise baastasemed o Hindamissüsteem, seosed seisundi ja pakkumise vahel o Muutused, koostoime ja -mõju ÖS ökosüsteem ÖST ökosüsteemiteenus 19 (38)
20 Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (3) Väljavõtteid EMÜ/TÜ töörühma töödokumentidest H2020 ESMERALDA projektis välja töötatud raamistik Integrated Ecosystem Service Assessment Framework (IESA). Töö käik IESA raamistikule tuginedes (Potschin-Young 2018 ja Maes et al. 2014). Rohelise täpiga on märgitud töö etapid, mis viiakse läbi ELME projekti käigus. 20 (38)
21 Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (4) Ökosüsteemide valimine ja prioriteetsuse seadmine ANDMETE KOONDAMINE Väljavõtteid EMÜ/TÜ töörühma töödokumentidest Ökosüsteemi seisundi indikaatorid Ökosüsteemi -teenuste pakkumise indikaatorid Ruumilised andmed (elupaikade kaardid, PRIA jne.) Andmete koondamine ja ühtlustamine * ÖKOSÜSTEEMIDE KAART Ökosüsteemide seisundi kaardid Üksikute ökosüsteemiteenuste kaardid Andmete koondamine ja ühtlustamine Praegune faas Ökosüsteemide interaktsioonide kaardid: lõivsuhted, kimbud, külmad ja kuumad punktid 21 (38)
22 Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (5) Väljavõtteid EMÜ/TÜ töörühma töödokumentidest Toorandmestikud Otseselt ÖST hindamiseks ja kaardistamiseks, aga ka tuletistest saadud andmete vailideerimiseks/kalibreerimiseks. Nt: välivaatlused, metsainventuurid jne Tuletiseed Nt: NDVI primaarproduktsiooni hindamiseks Mudeldamine Nt: elupaigasobivuse mudelid, tolmeldamise potentsiaali mudelid Prioriteetsuse tase PRIA Kaitsealadel PLK Väljaspool kaitsealasid Puisniidud ja puiskarjamaad PKÜ Eristamine Ülejäänud niidutüübid Filtreerimine - LiDAR, puude katvus Püsirohumaa d Poollooduslikud niidud (All Annex I types) Taastamispotentsiaal ETAK niiduanaloogid Mets Kogu niitude kaart Põld 22 (38)
23 Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (6) Väljavõtteid EMÜ/TÜ töörühma töödokumentidest Märgala, turbaala ja soo eristamine Joosten, Clark et al., 2012; (38)
24 Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (7) Väljavõtteid EMÜ/TÜ töörühma töödokumentidest 24 (38)
25 Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (8) Väljavõtteid EMÜ/TÜ töörühma töödokumentidest EL loodusdirektiivi elupaigad (Natura elupaigad) Soode inventuur (2011), täpsustamine ja järelkontroll kuni (38)
26 Mereökosüsteemi teenused (1) Käimas on Eesti riikliku mereala planeeringu koostamine (RaMi juhtimisel) Loodud on merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku mõju hindamise mudel, mis aga ei arvestanud ökosüsteemiteenuste (ÖST) ega neist saadava tulu, tekkiva kulu ega seega ka majandusliku kasuga puudus metoodiline alus ja vajalikud ruumiandmed. ELME projekti raames Hobikoda OÜ teostatav töö: töötatakse välja valitud mere ÖST pakkumise hindamise meetodid ja arvutuseeskirjad, modelleeritakse/kaardistatakse valitud ÖSTid merealal; kahe teenuse rahaline hindamine; hinnatakse ja kaardistatakse ka ÖST pakkumist mõjutavate valitud keskkonnategurite survet. Töö tulemuseks on valitud mere-öst ruumiandmed (1 1 km võrgustikus) selle kohta, kus ÖST esinevad ja milline on igas ruumipunktis nende pakkumine (numbriline väärtushinnang) ehk teenuste arvuliste näitajate kaardid ja kaardikihid, mida saab majandusliku mõju hindamise mudelis kasutada sisendmaterjalina. Leping sõlmitud , töö tähtaeg Läänemere pilootprojekt! 26 (38)
27 Mereökosüsteemi teenused (2) Modelleeritavad teenused: elupaiga teenus, hinnatuna ja kaardistatuna/modelleerituna nt valitud kalaliikide koelmualade ja pikaealiste elupaika moodustavate võtmeliikide (põisadru, agarik, rannakarp, rändkarp) biomassi, loodusdirektiivi mereelupaikade, kaitstavate liikide elupaikade kaudu; toidu teenus, hinnatuna ja kaardistatuna/modelleerituna nt olulisemate püügikalade varu ja tööndusliku püügi andmete kaudu; kliimaregulatsiooni teenus, hinnatuna ja kaardistatuna/modelleerituna sh nt meriheina-aasade poolt süsiniku sidumise kaudu; vee puhastamise teenused, hinnatuna ja kaardistatuna/modelleerituna nt vesiviljeluses kasutatavate merekarpide abil toitainete eemaldamise ja vee filtreerimise potentsiaali kaudu; merekarbivaru kui varustusteenus, hinnatuna ja kaardistatuna/modelleerituna nt vesiviljeluse produktsiooni potentsiaali ja karpide kasvukiiruse kaudu; vetikavaru kui varustusteenus, hinnatuna ja kaardistatuna/modelleerituna nt peamiste (potentsiaalselt) kasutatavate vetikate, põisadru ja agariku biomassi alusel. 27 (38)
28 Mereökosüsteemi teenused (3) Rahaline hindamine: agariku varu väärtus, räime koelmualade väärtus luuakse arvutuseeskiri ja modelleeritakse/kaardistatakse vastavad ruumiandmed teenuste rahalise väärtuse kohta (s.t., igale kaardistusüksusele omistatakse rahaline väärtus) Surveteguritest modelleeritakse/kaardistatakse kokkulepitud mõõtkavas ning seostatakse teenuste seisundiga agressiivsemate võõrliikide (rändkarp, ümarmudil, rändkrabi) levik ja eutrofeerumise info, nt taimse hõljumi (klorofüll a) keskmise ohtruse alusel. Hinnang, milliste oluliste mere-öst hindamisele ja kaardistamisele tuleks veel edaspidi kindlasti tähelepanu pöörata. 28 (38)
29 Rohevõrgustik (1) OÜ Hendrikson & Ko 2018 Maakonna- ja üldplaneeringutes määratletud rohevõrgustiku ruumiline ja juriidiline analüüs Ruumiandmebaas Terminoloogia ühtlustamine Rohevõrgustik üldjoontes toimib Mets on üleesindatud Tingimused peavad selgemad olema Linnades niidistik Planeerimisjuhend KOVidele Kaasamiskoosolekud, koolitused Eesrindlik Eesti Joonise allikas: Crossman, N.D., Bernard, F., Egoh, B., Kalaba, F., Lee, N., and Moolenaar, S. (2016) The role of ecological restoration and rehabilitation in production landscapes: An enhanced approach to sustainable development. Working paper for the UNCCD Global Land Outlook.
30 Rohevõrgustik (2) Töö käigus pandi paika terminoloogia (näited) Rohelise võrgustiku ruumielemendid erineva tähtsusega (riiklik, maakondlik, kohalik) tugialad enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad, Mõistete tugiala, tuumikala ja tuumala kasutamine planeeringutes, õigusaktides, planeerimise juhendmaterjalides jne on olnud ebajärjekindel. Eelmises rohevõrgustiku määratlemise metoodikas (Sepp, Jagomägi, 2002) soovitati kasutada tugiala mõistet. Arvestades ka maastikuökoloogia maastikumeetrika alustega ja Euroopa Keskkonnaameti juhendmaterjalidega, soovitame kasutada mõistet tugiala, mis koosneb tuumalast (külgnevate ökosüsteemide mõju madal) ja äärealast. Neid ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. Rohetaristu ehk roheline infrastruktuur looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud, ruumiliselt, funktsionaalselt ja ökoloogiliselt sidus ning erinevatel hierarhilistel tasanditel koos toimiv võrgustik, mis on loodud ja mida hallatakse selleks, et pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid. Rohetaristu osa on ka ökosüsteemide elustikku ja teenuseid toetavad tehnilised rajatised (ökoduktid, rohekatused, roheseinad jne). 30 (38)
31 Rohevõrgustik (3) Väljavõtted ELME rohevõrgustiku tööst 31 (38)
32 Rohevõrgustik (4) Väljavõtted ELME rohevõrgustiku tööst 32 (38)
33 Rohevõrgustik (5) Maardu on olemuselt mitmepalgeline linn, kus tööstusalade vahetus naabruses paiknevad elamualad. Linna ÜP lähteseisukohad toovad välja vajaduse käsitleda põhjalikumalt tööstuspiirkondade rohealasid, sätestades minimaalse loodusliku pinna osatähtsuse. Lisaks on hetkel koostamisel olevas ÜP-s analüüsimisel rohealade puhke- ja ökoloogiline väärtus ning kättesaadavus (vt kaarti ülal). Roheala tagamine nt tööstuspiirkonna ja elamupiirkonna vahel aitab vähendada sarnaste alade puhul inimestele avalduvat mürahäiringut, visuaalset ja mentaalset mõju. Väljavõtted ELME rohevõrgustiku tööst 33 (38)
34 Rohevõrgustik (6) Rohevõrgustiku tingimused planeeringutes (mõned näited) Väljavõtted ja foto ELME rohevõrgustiku tööst Rohevõrgustiku koridori aladele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks. Lisaks peavad koridori alale rajatud hoonete õuealade või maaüksustele rajatud aedade vahekaugused olema vähemalt 200 m. Hea konkreetne tingimus, sest sisaldab mõõdetavat eesmärki. Raie Tallinn-Pärnu maanteele rajatava ökodukti juures. Foto: Jaanus Remm Koridoride lõikumisel maanteega (konfliktikohad) tuleb kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks selleks tuleb rajada loomade tee alt läbi liikumist võimaldavad tunnelid vms lahendused. Ühelt poolt konkreetne tingimus, kuid samas jääb ebaselgeks, kes ja millal abinõud kavandab ning kasutusele võtab. Ettekirjutusena Maanteeametile võiks toimida, samuti omavalitsusele endale kohalike teede lõikes, kuid vajalik oleks kasutatava instrumendi täpsustus (kas siis teede projekteerimisel vms). 34 (38)
35 Rohevõrgustik (7) Niidistik. Foto: Riina Kotter Rohevõrgustiku planeerimisel tuleb langetada nii metoodilisi kui ka planeeringulisi otsuseid, arvestades kohalikke, sh nn maalise ja linliku/linnalähedase rohevõrgustiku eripärasid ja vajadusi nn maalistes piirkonnades on ennekõike oluline elurikkus; linnalistes piirkondades lisandub rekreatsiooni ja reguleerivate ökosüsteemiteenuste olulisus ELME raames tellitud rohevõrgustiku planeerimisjuhend on koos üldplaneeringu koostamise nõustikuga (2018) üleval RaMi planeerimise ajaveebis Juhend koos kõigi lisamaterjalidega: RaMi planeerimise ajaveebis:
36 Ökosüsteemiteenuste (ÖST) temaatika väljakutsed ja ohud ÖST + ökosüsteemi seisund + roheline võrgustik + looduspõhised lahendused + ÖST kontod Igale üksikule looduse komponendile püütakse anda hinnalipikut sõltumata tervikust ÖSTidest tehakse eraomand ilma tervikut kaitsmata ja planeerimata Riik hakkab ÖSTidega kauplema ettevõtluse reeglite järgi, unustades tasakaalu Riik ei ole piisavalt tugev ega tasakaalukas, et ÖSTide mitmekesisust hoida ja ei sea piisavalt rangeid nõudeid teenustega kauplemisele 36 (38)
37 37 (38) Kohandatud Braat & ten Brink (2008) järgi. (Allikas: Joonis 4, lk 9 Euroopa Komisjoni väljaanne nr 11, May 2015: Science for Environment Policy. In-depth report. Ecosystem Services and Biodiversity) Ökosüsteemide või nende komponentide puhverdusvõime võime kahjutustada saasteaineid ja tasandada muid välismõjusid, muutmata oma olekut, seisundit ja talitust; taluvuspiir süsteemi tingimuste kombinatsioon, mille edasisel muutumisel ebasoovitavas suunas ei suuda süsteem või selle komponendid enam ilma välise abita taastuda; isetaastumisvõime võime süsteemi häirimisel selle või selle komponentide taluvuspiirini, ilma inimtegevuse abita taastuda.
38 MAES Mapping and Assessment of Ecosystem Services, Euroopa Komisjoni töörühm IPBES the Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services (nature contribution) BISE (Biodiversity Information System for Europe) KIP INCA Knowledge Innovation Project on Integrated System for Natural Capital and Ecosystem Services Accounting ESMERALDA, GRETA, LIFE Viva Grass, LIFE UrbanStorm, Statistikaameti EUROSTATi jt projektid ESP Ecosystem Services Partnership Jne 38 (38)
PowerPointi esitlus
The path towards Mapping and Assessment of Ecosystem Services (MAES) in Estonia: Workplan, data and methods Miguel Villoslada, Liina Remm, Jürgen Aosaar, Tea Tullus, Aveliina Helm, Ain Kull, Eve Veromann,
RohkemMicrosoft PowerPoint - GM_ettekanne
MARMONI projekti tegevused ja oodatud tulemused Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut MARMONI põhisõnum General Objective of the project: The project aims at developing concepts for assessment of conservation
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemEesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v
Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle väärtuste kaardistamine Toimumise aeg: 05.06.2018 Toimumise
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
Rohkem(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)
Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu
RohkemT&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014
T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua
RohkemEesti kõrgusmudel
Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest
RohkemPärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www
Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx
Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa
RohkemMicrosoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA
Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemOhtlike ainete sisaldus kalades
Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir
1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
RohkemÕppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid
Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemSlide 1
Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemKeskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemMicrosoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]
Eesti topograafiline andmekogu ja geoandmebaasi põhine topograafiliste andmete uuendamine Olev Veskimäe Topoandmete osakond Maa-amet Sisukord Geoandmebaas Uuendamine Kvaliteedi tagamine Vigade haldamine
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas
Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemPealkiri
Summer Universities SUSTAINABLE TOURISM DEVELOPMENT Project period 01.09.2017-31.08.2020 9 Partners: Estonia (3), Latvia (2), Slovenia (3) and Portugal (2) Study Trips EUROPARC sertificate Total budget
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemPowerPointi esitlus
Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam
1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse
RohkemProject meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
RohkemMicrosoft PowerPoint - KESTA seminar 2013
Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemPpt [Read-Only]
20 aastat jätkusuutliku arengu mõtestamist ja sisustamist Kaja Peterson Säästva arengu komisjoni esimees Säästva Eesti Instituudi programmijuht 2012 Green Economy / Sustainable Governance The Future We
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
Rohkem(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud])
Ühtse piletisüsteemi pilootprojekt Viimsi vallas Pärt Põldemaa Harjumaa Ühistranspordikeskus 21.10.2005 Pilootala Pilootprojekt Hõlmab 2 KOV: Tallinn ja Viimsi 600 000 sõitjat aastas Plaanimisperiood märts-august
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemMicrosoft PowerPoint - nema_linnud_KKM
NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemSISUKORD
Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine ARUANNE AVALIKULE VÄLJAPANEKULE Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn http://www.hendrikson.ee
RohkemPowerpointi kasutamine
RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks
RohkemPowerPointi esitlus
Ülevaade arengutest ruumiandmete valdkonnas Maa-ametis Tambet Tiits Maa-ameti peadirektor 08.05.2019 ESRI PÄEVAD 2019 Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise alad 2019-2022 Ruumiandmete ristkasutus
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemAvalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok
Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (12.03.2019) Tallinn 19.03.2019 nr 26-6/19-0137/2283 Algus: 14.30 Lõpp: 16.10 Juhatas: Helena Lepp Protokollis: Alar Teras ja Helena Kõrge Võtsid osa: Puudusid:
RohkemD vanuserühm
Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemMicrosoft Word - MKM74_lisa2.doc
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemART. 6 INTERPRETATION GUIDE
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.11.2018 C(2018) 7621 final Komisjoni teatis Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted ET ET Euroopa Komisjon Natura 2000 alade kaitsekorraldus
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)
Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine
RohkemTiitel
O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula
RohkemPärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T
Event 1 Women, 100m Freestyle 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 1:02.93 532 2. PÄRN, Greete Marleen 02 Paernu Spordikool 1:03.90 508 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 1:07.56 430 4. KANNUS, Kaisa
RohkemMeetmeleht_meede1.docx
MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Meetmeleht 2017 Meede 1 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 1 - Elukeskkonna arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Tervislikud
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemBild 1
Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid
RohkemCODE2APC
EUROOPA PARLAMENT 2004 ««««««««««««Istungidokument 2009 C6-0261/2007 2005/0211(COD) 06/09/2007 Ühisseisukoht Nõukogu 23. juuli 2007 ühine seisukoht, mis on vastu võetud eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi
RohkemEsitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim
Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
RohkemPowerPointi esitlus
Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
Rohkem1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T
1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemVIIMSI VALLAVALITSUS
VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemPowerPoint Presentation
Koostöökogemus ja nõuanded Eesti-Läti programmi projektidelt Green Public Events ja Energy Advice Eeva Kirsipuu-Vadi Tartu loodusmaja 7. märts 2019 Keskkonnasõbralikud avalikud üritused Kestus: 1.03.2017
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus
RohkemMicrosoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI
Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu
RohkemMicrosoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx
Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond
RohkemLisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20
Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika
Rohkem(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc)
Võnnu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Võnnu valla üldplaneering, mida koostab Võnnu vallavalitsus, keda
RohkemTöö number Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti , Haapsalu Telefon: ; e-post: Registrikood: Konsul
Töö number 2019-0047 Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti 34 90504, Haapsalu Telefon: 4725300; e-post: hlv@haapsalulv.ee Registrikood: 75012802 Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon:
RohkemCDT
Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord
RohkemMicrosoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc
LÄÄNEMAA HANILA VALLAS PIVAROOTSI KÜLAS UUS- MEREMÄE JA SIMO KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr. 1206 Tellija:Kodiaros OÜ Koostaja:Corson OÜ Tallinn 2012 Sisukord
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
Rohkem