Microsoft PowerPoint - ELME-I-plokk-ettekanne _avaldamiseks.pptx

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft PowerPoint - ELME-I-plokk-ettekanne _avaldamiseks.pptx"

Väljavõte

1 ELME I plokk looduse hüved Madli Linder, Merit Otsus Keskkonnaministeeriumis

2 ELME Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutusega seostatud seisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid 3 põhiteemat ja vastavad töörühmad: 1. LOODUSE HÜVED (ÖKOSÜSTEEMITEENUSED) 2. UUDSED SEIREMEETODID 3. ELME ELURIKKUSE PORTAAL, sh LOODUSVEEB Töövahendid elurikkuse seisundi hindamiseks, prognoosimiseks, andmete kättesaadavuse tagamiseks. Rahastajad: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Eesti riik Elluviija: Keskkonnaagentuur Rakendusasutus: Keskkonnaministeerium Kontakt: Rakendusüksus: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti juht Madli Linder madli.linder@envir.ee,

3 Ökosüsteemiteenused = inimestele vajalikud ökosüsteemide loodavad hüved Kontseptsiooni lähtekohad: - ökosüsteemide tähtsuse tervikkäsitlus (whole system matters) varustusteenused, reguleerivad teenused, kultuuriteenused - ökosüsteemide mitmekülgne panus inimeste heaollu vajab teadvustamist ja arvestamist planeeringud, KMH, jm - ökosüsteemiteenustel on oluline majanduslik tähtsus, mida on võimalik ka rahaliselt hinnata 3 (38)

4 ÖST olemasolu ja kvaliteet Ökoloogilised protsessid Ökosüsteemide seisund Ökosüsteemi struktuur (liigiline, ruumiline, ajaline) Ökosüsteemide seisund, levik, pindala Ökosüsteemide klassifikatsioon Ökosüsteemiteenuste klassifikatsioon CICES klassifikatsioon (Common International Classification of Ecosystem Services) Varustavad teenused puit, kalad, vesi, marjad Reguleerivad teenused tolmeldamine, biotõrje, üleujutustõke, kliima reguleerimine Kultuuriteenused loodusturism, sümbolväärtusega objektid, pühapaigad, vaimne pärand ELURIKKUS ÖKOSÜSTEEMI SEISUND LOODUSE HÜVED (ÖKOSÜSTEEMITEENUSED) INIMESE HEAOLU 4 (38)

5 Metoodikad ökosüsteemiteenuste määratlemine (identification) milliseid teenuseid hinnata? ökosüsteemiteenuste hindamine (assessment) kuidas teenust mõõta/hinnata? Mitterahaline hindamine Rahaline hindamine ökosüsteemiteenuste (biofüüsiline) kaardistamine (mapping) 5 (38)

6 Ühte, ainsat ja õiget hindamismetoodikat pole Iga riik töötab välja endale kõige sobivamad metoodikad Vajalik eri valdkondade teaduskompetentsi kaasamine Ökosüsteemiteenuste hindamine hinnalipik Kommunikatsioon, planeeringud, looduskasutusotsused Rahaline arvestamine: EL-s Natura 2000 võrgustiku aastane maksumus 5,8 miljardit eurot, pakutavate loodushüvede hind miljardit eurot Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon ei asenda n-ö klassikalisi (säilitavaid) looduskaitsekontseptsioone, ohustatud liikide ja elupaikade kaitse Ökosüsteemiteenuste teaduslik käsitlus tõusujoonel 6 (38)

7 Allikas: Costanza, R., de Groot, R., Braat, L., Kubiszewski, I., Fioramonti, L., Sutton, P., Farber, S., Grasso, M. (2017) Twenty years of ecosystem services: How far have we come and how far do we still need to go? Ecosystem Services 28, (38)

8 8 (38)

9 Väljavõtteid strateegilistest dokumentidest ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani eesmärk: SÄILITADA JA PARANDADA ÖKOSÜSTEEME JA NENDE TEENUSEID aastaks säilitatakse ja parandatakse ökosüsteeme ja nende teenuseid, sh luuakse roheline infrastruktuur ning taastatakse vähemalt 15% kahjustatud ökosüsteemidest. Meetmed eesmärgi täitmiseks: 5. meede. Parandada teadmisi ELis ökosüsteemide ja nende teenuste kohta Liikmesriigid kaardistavad ja hindavad komisjoni abiga aastaks [autorite märkus: tärmin 2014 osutus küll liialt optimistlikuks kõigile] ökosüsteemide ja nende teenuste seisundit oma riigi territooriumil, hindavad kõnealuste teenuste majanduslikku väärtust ning toetavad selle väärtuse lisamist aastaks ELi ja liikmesriikide arvepidamis- ja aruandlussüsteemidesse. 6. meede. Kehtestada prioriteedid seoses ökosüsteemide taastamise ja rohelise infrastruktuuri kasutamise edendamisega 7. meede. Vältida bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste summaarset vähenemist 9 (38)

10 Looduskaitse arengukava aastani 2020 Väljavõtteid strateegilistest dokumentidest Eesmärk 3. Loodusvarade pikaajaline püsimine ja selleks vajalikud tingimused on tagatud ning nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid. Meede 3.1. Ökosüsteemiteenuste väärtuse arvestamine keskkonnakasutuses Erinevate elurikkuse komponentide (soo-, metsa-, niidu-, sisevete- ja mereelupaikade jne) hüvede arvutamise / hindamise metoodikate väljatöötamine Looduse hüvede hetkeseisu baastasemete (sood, metsad, niidud jt) hindamine Looduse hüvede väärtuste ja süsteemsete seoste teavitamine avalikkusele ja nendega arvestamine erinevatel ressursikasutuse tasanditel Globaalne elurikkuse strateegia aastani 2020, EL rohelise taristu strateegia, kliimamuutustega kohanemise strateegia jne. 10 (38)

11 MAES Mapping and Assessment of Ecosystem Services 11 (38)

12 12 (38)

13 ELMEs elurikkuse seisundi hindamine ja prognoosimine, sh ÖKOSÜSTEEMITEENUSTE (ÖST) kaardistamine ÖST tegevuskava ÖST üleriigiline kaardistamine ja hindamine rakendusuuringud ja juhendid Sisutöörühm: Madli Linder (KAUR), Kristel Järve, Merit Otsus, Katarina Viik, Silver Vahtra, Elo Rasmann (KeM), Kaja Lotman (KeA), Eleri Kautlenbach (RaM), Kaidi Jakobson (MeM) Laiendatud töörühm ja ajutised/endised liikmed: Uudo Timm, Peep Siim, Piret Kiristaja, Allan Sims (KAUR), Märt Öövel (KeA), Andres Levald (RaM), Margit Tennokene, Birgit Parmas, Piret Palm, Aire Rihe (KeM), Merly Kiisler (Põllumajandusamet), Kaia Oras (Statistikaamet), Lauri Klein ÖKOSÜSTEEMITEENUSTE TEGEVUSKAVA (valminud 2018, koostaja Tartu Ülikool) ROHEVÕRGUSTIKU analüüs ja planeerimisjuhend (valminud 2018, koostaja OÜ Hendrikson & Ko) ÖKOSÜSTEEMIDE JA TEENUSTE HINDAMINE JA KAARDISTAMINE: üleriigiline töö; kokku 5 ökosüsteemitüüpi: niit, mets, soo, põld + meri (koostöös Rahandusministeeriumiga); ÖST arvestavate riiklike arvepidamise kontode loomine (Statistikaameti juhtimisel); järgnevad tegevused (olenevad eelmiste tööde tulemustest) 13

14 Ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamise tegevuskava Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut ja RAKE 2018 Kirjanduse ülevaated Soovituslikud tegevused, ajakava ja tegevuste rahalise kulu hinnangud Ökosüsteemiteenuste prioriseering Sisend järgnevatesse töödesse 14 (38)

15 Ökosüsteemiteenuste prioriseering tegevuskavast Eestile potentsiaalselt olulised teenused prioriseeriti, jagades need iga ökosüsteemitüübi puhul kolme kategooriasse: A teenused, mida on Eestis vaja kindlasti hinnata ja kaardistada; B teenused, mida on soovitav kaardistada, aga mille puhul on reaalselt kaardistamist ilmselt keeruline teostada (nt andmete probleemid jms); C teenused, mida võib hinnata/kaardistada, kuid ilmselt on eeldatav nõudlus marginaalne jms. Hindamise põhikriteeriumid: kas ökosüsteem pakub teenust; kas (antud) ökosüsteemi poolt pakutavale (antud) teenusele on arvestatav nõudlus. Hindamise lisakriteeriumid: teenuse eeldatav sotsiaalmajanduslik olulisus/väärtus; teenuse hindamiseks ja kaardistamiseks vajalike andmete kvaliteet ja kättesaadavus; teenuse olulisus seoses kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse teemadega (38)

16 ÖST prioriseering tegevuskavast Punase piirjoonega on esile toodud ELME rohevõrgustiku töös tähtsustatud teenused. Hilisemates töödes on klassifikatsiooni ja prioriteete täpsustatud. 16 (38)

17 Ökosüsteemide ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine Ökosüsteemide seisundi ja ökosüsteemiteenuste pakkumise baastasemete hindamine ja kaardistamine ning omavahel seostamine. Seni ei ole ühegi ökosüsteemitüübi seisundeid ja teenuste tasemeid üleriigiliselt täielikult hinnatud. 4 maismaaökosüsteemi (mets, niit, põld, soo) + meri. Varem on loodud mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamise metoodika. 17 (38)

18 Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (1) Üldine raamistik Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool Riigihange (sh turu-uuring) >10 kuu Leping sõlmiti , kestus kokku 20 kuud o Sisutöörühmad 6 x 8 kuu jooksul, 8 x ülejäänud perioodi jooksul o + eri ökosüsteemide töörühmade kaupa kohtumised o Seminarid huvigruppidele kord 8 kuu ja 18 kuu jooksul o Vahearuanne 10 kuu jooksul o Lõpparuanne 19 kuud o Pärast seda avalikkusele tutvustamine 18 (38)

19 Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (2) Töötada välja kahel tasemel (riigi tase ja pilootalad) ja Eesti oludes sobivaim metoodika nelja ÖSi (metsad, sood, niidud, põllumajanduslikud ÖSid) o seisundi ja väljavalitud ÖSTide pakkumise baastasemete fikseerimiseks (s.o töötatakse välja hindamise ja kaardistamise metoodika ning hinnatakse ja kaardistatakse selle alusel baastasemed), o seisundi ja ÖST pakkumise seostamiseks, o seisundi muutustega seotud ÖST pakkumise muutuste hindamiseks. ÖSide klassifitseerimise ja piiritlemise kriteeriumid, sh selleks kasutatav alusandmestik. Hinnatavate ja kaardistatavate ÖSTide nimekiri (75st tehakse valik; CICES, tegevuskava, regionaalne olulisus). Pilootalad (vähemalt 2; ha, nt planeeringuala; ha, nt Karula RP). Riigi taseme ja pilootalade hindamise ja kaardistamise mõõtkavad ja (n-ö funktsionaalsed) kaardistusüksused. Indikaatorid o kirjeldavad ÖS ökoloogilise seisundi varieeruvust ja väljavalitud ÖSTide pakkumist kõige paremini. Ökoloogiline seisund kirjeldab ÖSi-siseseid, n-ö lokaalseid ökoloogilisi erinevusi; o uued kuluefektiivsed indikaatorid; ÖSTide-ülesed indikaatorid? Hindamine ja kaardistamine o ÖSide seisundi ja ÖSTide pakkumise baastasemed o Hindamissüsteem, seosed seisundi ja pakkumise vahel o Muutused, koostoime ja -mõju ÖS ökosüsteem ÖST ökosüsteemiteenus 19 (38)

20 Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (3) Väljavõtteid EMÜ/TÜ töörühma töödokumentidest H2020 ESMERALDA projektis välja töötatud raamistik Integrated Ecosystem Service Assessment Framework (IESA). Töö käik IESA raamistikule tuginedes (Potschin-Young 2018 ja Maes et al. 2014). Rohelise täpiga on märgitud töö etapid, mis viiakse läbi ELME projekti käigus. 20 (38)

21 Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (4) Ökosüsteemide valimine ja prioriteetsuse seadmine ANDMETE KOONDAMINE Väljavõtteid EMÜ/TÜ töörühma töödokumentidest Ökosüsteemi seisundi indikaatorid Ökosüsteemi -teenuste pakkumise indikaatorid Ruumilised andmed (elupaikade kaardid, PRIA jne.) Andmete koondamine ja ühtlustamine * ÖKOSÜSTEEMIDE KAART Ökosüsteemide seisundi kaardid Üksikute ökosüsteemiteenuste kaardid Andmete koondamine ja ühtlustamine Praegune faas Ökosüsteemide interaktsioonide kaardid: lõivsuhted, kimbud, külmad ja kuumad punktid 21 (38)

22 Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (5) Väljavõtteid EMÜ/TÜ töörühma töödokumentidest Toorandmestikud Otseselt ÖST hindamiseks ja kaardistamiseks, aga ka tuletistest saadud andmete vailideerimiseks/kalibreerimiseks. Nt: välivaatlused, metsainventuurid jne Tuletiseed Nt: NDVI primaarproduktsiooni hindamiseks Mudeldamine Nt: elupaigasobivuse mudelid, tolmeldamise potentsiaali mudelid Prioriteetsuse tase PRIA Kaitsealadel PLK Väljaspool kaitsealasid Puisniidud ja puiskarjamaad PKÜ Eristamine Ülejäänud niidutüübid Filtreerimine - LiDAR, puude katvus Püsirohumaa d Poollooduslikud niidud (All Annex I types) Taastamispotentsiaal ETAK niiduanaloogid Mets Kogu niitude kaart Põld 22 (38)

23 Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (6) Väljavõtteid EMÜ/TÜ töörühma töödokumentidest Märgala, turbaala ja soo eristamine Joosten, Clark et al., 2012; (38)

24 Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (7) Väljavõtteid EMÜ/TÜ töörühma töödokumentidest 24 (38)

25 Nelja maismaaökosüsteemi ja nende teenuste hindamine ja kaardistamine (8) Väljavõtteid EMÜ/TÜ töörühma töödokumentidest EL loodusdirektiivi elupaigad (Natura elupaigad) Soode inventuur (2011), täpsustamine ja järelkontroll kuni (38)

26 Mereökosüsteemi teenused (1) Käimas on Eesti riikliku mereala planeeringu koostamine (RaMi juhtimisel) Loodud on merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku mõju hindamise mudel, mis aga ei arvestanud ökosüsteemiteenuste (ÖST) ega neist saadava tulu, tekkiva kulu ega seega ka majandusliku kasuga puudus metoodiline alus ja vajalikud ruumiandmed. ELME projekti raames Hobikoda OÜ teostatav töö: töötatakse välja valitud mere ÖST pakkumise hindamise meetodid ja arvutuseeskirjad, modelleeritakse/kaardistatakse valitud ÖSTid merealal; kahe teenuse rahaline hindamine; hinnatakse ja kaardistatakse ka ÖST pakkumist mõjutavate valitud keskkonnategurite survet. Töö tulemuseks on valitud mere-öst ruumiandmed (1 1 km võrgustikus) selle kohta, kus ÖST esinevad ja milline on igas ruumipunktis nende pakkumine (numbriline väärtushinnang) ehk teenuste arvuliste näitajate kaardid ja kaardikihid, mida saab majandusliku mõju hindamise mudelis kasutada sisendmaterjalina. Leping sõlmitud , töö tähtaeg Läänemere pilootprojekt! 26 (38)

27 Mereökosüsteemi teenused (2) Modelleeritavad teenused: elupaiga teenus, hinnatuna ja kaardistatuna/modelleerituna nt valitud kalaliikide koelmualade ja pikaealiste elupaika moodustavate võtmeliikide (põisadru, agarik, rannakarp, rändkarp) biomassi, loodusdirektiivi mereelupaikade, kaitstavate liikide elupaikade kaudu; toidu teenus, hinnatuna ja kaardistatuna/modelleerituna nt olulisemate püügikalade varu ja tööndusliku püügi andmete kaudu; kliimaregulatsiooni teenus, hinnatuna ja kaardistatuna/modelleerituna sh nt meriheina-aasade poolt süsiniku sidumise kaudu; vee puhastamise teenused, hinnatuna ja kaardistatuna/modelleerituna nt vesiviljeluses kasutatavate merekarpide abil toitainete eemaldamise ja vee filtreerimise potentsiaali kaudu; merekarbivaru kui varustusteenus, hinnatuna ja kaardistatuna/modelleerituna nt vesiviljeluse produktsiooni potentsiaali ja karpide kasvukiiruse kaudu; vetikavaru kui varustusteenus, hinnatuna ja kaardistatuna/modelleerituna nt peamiste (potentsiaalselt) kasutatavate vetikate, põisadru ja agariku biomassi alusel. 27 (38)

28 Mereökosüsteemi teenused (3) Rahaline hindamine: agariku varu väärtus, räime koelmualade väärtus luuakse arvutuseeskiri ja modelleeritakse/kaardistatakse vastavad ruumiandmed teenuste rahalise väärtuse kohta (s.t., igale kaardistusüksusele omistatakse rahaline väärtus) Surveteguritest modelleeritakse/kaardistatakse kokkulepitud mõõtkavas ning seostatakse teenuste seisundiga agressiivsemate võõrliikide (rändkarp, ümarmudil, rändkrabi) levik ja eutrofeerumise info, nt taimse hõljumi (klorofüll a) keskmise ohtruse alusel. Hinnang, milliste oluliste mere-öst hindamisele ja kaardistamisele tuleks veel edaspidi kindlasti tähelepanu pöörata. 28 (38)

29 Rohevõrgustik (1) OÜ Hendrikson & Ko 2018 Maakonna- ja üldplaneeringutes määratletud rohevõrgustiku ruumiline ja juriidiline analüüs Ruumiandmebaas Terminoloogia ühtlustamine Rohevõrgustik üldjoontes toimib Mets on üleesindatud Tingimused peavad selgemad olema Linnades niidistik Planeerimisjuhend KOVidele Kaasamiskoosolekud, koolitused Eesrindlik Eesti Joonise allikas: Crossman, N.D., Bernard, F., Egoh, B., Kalaba, F., Lee, N., and Moolenaar, S. (2016) The role of ecological restoration and rehabilitation in production landscapes: An enhanced approach to sustainable development. Working paper for the UNCCD Global Land Outlook.

30 Rohevõrgustik (2) Töö käigus pandi paika terminoloogia (näited) Rohelise võrgustiku ruumielemendid erineva tähtsusega (riiklik, maakondlik, kohalik) tugialad enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, VEP-id, loodusdirektiivi elupaigad jne) või kõrge elurikkuse või olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad, Mõistete tugiala, tuumikala ja tuumala kasutamine planeeringutes, õigusaktides, planeerimise juhendmaterjalides jne on olnud ebajärjekindel. Eelmises rohevõrgustiku määratlemise metoodikas (Sepp, Jagomägi, 2002) soovitati kasutada tugiala mõistet. Arvestades ka maastikuökoloogia maastikumeetrika alustega ja Euroopa Keskkonnaameti juhendmaterjalidega, soovitame kasutada mõistet tugiala, mis koosneb tuumalast (külgnevate ökosüsteemide mõju madal) ja äärealast. Neid ühendavad (rohe)koridorid, mille eesmärk on tagada rohevõrgustiku sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule ning pakkuda olulisi ökosüsteemiteenuseid. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad. Rohetaristu ehk roheline infrastruktuur looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud, ruumiliselt, funktsionaalselt ja ökoloogiliselt sidus ning erinevatel hierarhilistel tasanditel koos toimiv võrgustik, mis on loodud ja mida hallatakse selleks, et pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid. Rohetaristu osa on ka ökosüsteemide elustikku ja teenuseid toetavad tehnilised rajatised (ökoduktid, rohekatused, roheseinad jne). 30 (38)

31 Rohevõrgustik (3) Väljavõtted ELME rohevõrgustiku tööst 31 (38)

32 Rohevõrgustik (4) Väljavõtted ELME rohevõrgustiku tööst 32 (38)

33 Rohevõrgustik (5) Maardu on olemuselt mitmepalgeline linn, kus tööstusalade vahetus naabruses paiknevad elamualad. Linna ÜP lähteseisukohad toovad välja vajaduse käsitleda põhjalikumalt tööstuspiirkondade rohealasid, sätestades minimaalse loodusliku pinna osatähtsuse. Lisaks on hetkel koostamisel olevas ÜP-s analüüsimisel rohealade puhke- ja ökoloogiline väärtus ning kättesaadavus (vt kaarti ülal). Roheala tagamine nt tööstuspiirkonna ja elamupiirkonna vahel aitab vähendada sarnaste alade puhul inimestele avalduvat mürahäiringut, visuaalset ja mentaalset mõju. Väljavõtted ELME rohevõrgustiku tööst 33 (38)

34 Rohevõrgustik (6) Rohevõrgustiku tingimused planeeringutes (mõned näited) Väljavõtted ja foto ELME rohevõrgustiku tööst Rohevõrgustiku koridori aladele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma katkematuks. Lisaks peavad koridori alale rajatud hoonete õuealade või maaüksustele rajatud aedade vahekaugused olema vähemalt 200 m. Hea konkreetne tingimus, sest sisaldab mõõdetavat eesmärki. Raie Tallinn-Pärnu maanteele rajatava ökodukti juures. Foto: Jaanus Remm Koridoride lõikumisel maanteega (konfliktikohad) tuleb kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks selleks tuleb rajada loomade tee alt läbi liikumist võimaldavad tunnelid vms lahendused. Ühelt poolt konkreetne tingimus, kuid samas jääb ebaselgeks, kes ja millal abinõud kavandab ning kasutusele võtab. Ettekirjutusena Maanteeametile võiks toimida, samuti omavalitsusele endale kohalike teede lõikes, kuid vajalik oleks kasutatava instrumendi täpsustus (kas siis teede projekteerimisel vms). 34 (38)

35 Rohevõrgustik (7) Niidistik. Foto: Riina Kotter Rohevõrgustiku planeerimisel tuleb langetada nii metoodilisi kui ka planeeringulisi otsuseid, arvestades kohalikke, sh nn maalise ja linliku/linnalähedase rohevõrgustiku eripärasid ja vajadusi nn maalistes piirkonnades on ennekõike oluline elurikkus; linnalistes piirkondades lisandub rekreatsiooni ja reguleerivate ökosüsteemiteenuste olulisus ELME raames tellitud rohevõrgustiku planeerimisjuhend on koos üldplaneeringu koostamise nõustikuga (2018) üleval RaMi planeerimise ajaveebis Juhend koos kõigi lisamaterjalidega: RaMi planeerimise ajaveebis:

36 Ökosüsteemiteenuste (ÖST) temaatika väljakutsed ja ohud ÖST + ökosüsteemi seisund + roheline võrgustik + looduspõhised lahendused + ÖST kontod Igale üksikule looduse komponendile püütakse anda hinnalipikut sõltumata tervikust ÖSTidest tehakse eraomand ilma tervikut kaitsmata ja planeerimata Riik hakkab ÖSTidega kauplema ettevõtluse reeglite järgi, unustades tasakaalu Riik ei ole piisavalt tugev ega tasakaalukas, et ÖSTide mitmekesisust hoida ja ei sea piisavalt rangeid nõudeid teenustega kauplemisele 36 (38)

37 37 (38) Kohandatud Braat & ten Brink (2008) järgi. (Allikas: Joonis 4, lk 9 Euroopa Komisjoni väljaanne nr 11, May 2015: Science for Environment Policy. In-depth report. Ecosystem Services and Biodiversity) Ökosüsteemide või nende komponentide puhverdusvõime võime kahjutustada saasteaineid ja tasandada muid välismõjusid, muutmata oma olekut, seisundit ja talitust; taluvuspiir süsteemi tingimuste kombinatsioon, mille edasisel muutumisel ebasoovitavas suunas ei suuda süsteem või selle komponendid enam ilma välise abita taastuda; isetaastumisvõime võime süsteemi häirimisel selle või selle komponentide taluvuspiirini, ilma inimtegevuse abita taastuda.

38 MAES Mapping and Assessment of Ecosystem Services, Euroopa Komisjoni töörühm IPBES the Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services (nature contribution) BISE (Biodiversity Information System for Europe) KIP INCA Knowledge Innovation Project on Integrated System for Natural Capital and Ecosystem Services Accounting ESMERALDA, GRETA, LIFE Viva Grass, LIFE UrbanStorm, Statistikaameti EUROSTATi jt projektid ESP Ecosystem Services Partnership Jne 38 (38)

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus The path towards Mapping and Assessment of Ecosystem Services (MAES) in Estonia: Workplan, data and methods Miguel Villoslada, Liina Remm, Jürgen Aosaar, Tea Tullus, Aveliina Helm, Ain Kull, Eve Veromann,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne MARMONI projekti tegevused ja oodatud tulemused Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut MARMONI põhisõnum General Objective of the project: The project aims at developing concepts for assessment of conservation

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle väärtuste kaardistamine Toimumise aeg: 05.06.2018 Toimumise

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Ohtlike ainete sisaldus kalades

Ohtlike ainete sisaldus kalades Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Taimed ja sünteetiline bioloogia Hannes Kollist Plant Signal Research Group www.ut.ee/plants University of Tartu, Estonia 1. TAIMEDE roll globaalsete probleemide lahendamisel 2. Taimsete signaalide uurimisrühm

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Microsoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Eesti topograafiline andmekogu ja geoandmebaasi põhine topograafiliste andmete uuendamine Olev Veskimäe Topoandmete osakond Maa-amet Sisukord Geoandmebaas Uuendamine Kvaliteedi tagamine Vigade haldamine

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Summer Universities SUSTAINABLE TOURISM DEVELOPMENT Project period 01.09.2017-31.08.2020 9 Partners: Estonia (3), Latvia (2), Slovenia (3) and Portugal (2) Study Trips EUROPARC sertificate Total budget

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013

Microsoft PowerPoint - KESTA seminar 2013 Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] 20 aastat jätkusuutliku arengu mõtestamist ja sisustamist Kaja Peterson Säästva arengu komisjoni esimees Säästva Eesti Instituudi programmijuht 2012 Green Economy / Sustainable Governance The Future We

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud])

(Microsoft PowerPoint - okt 2005 infop\344ev p\344rt.ppt [Kirjutuskaitstud]) Ühtse piletisüsteemi pilootprojekt Viimsi vallas Pärt Põldemaa Harjumaa Ühistranspordikeskus 21.10.2005 Pilootala Pilootprojekt Hõlmab 2 KOV: Tallinn ja Viimsi 600 000 sõitjat aastas Plaanimisperiood märts-august

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

SISUKORD

SISUKORD Euroopa merendus- ja kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine ARUANNE AVALIKULE VÄLJAPANEKULE Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn http://www.hendrikson.ee

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ülevaade arengutest ruumiandmete valdkonnas Maa-ametis Tambet Tiits Maa-ameti peadirektor 08.05.2019 ESRI PÄEVAD 2019 Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise alad 2019-2022 Ruumiandmete ristkasutus

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok

Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (12.03.2019) Tallinn 19.03.2019 nr 26-6/19-0137/2283 Algus: 14.30 Lõpp: 16.10 Juhatas: Helena Lepp Protokollis: Alar Teras ja Helena Kõrge Võtsid osa: Puudusid:

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc

Microsoft Word - MKM74_lisa2.doc Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

ART. 6 INTERPRETATION GUIDE

ART. 6 INTERPRETATION GUIDE EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.11.2018 C(2018) 7621 final Komisjoni teatis Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted ET ET Euroopa Komisjon Natura 2000 alade kaitsekorraldus

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx) Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T Event 1 Women, 100m Freestyle 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 1:02.93 532 2. PÄRN, Greete Marleen 02 Paernu Spordikool 1:03.90 508 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 1:07.56 430 4. KANNUS, Kaisa

Rohkem

Meetmeleht_meede1.docx

Meetmeleht_meede1.docx MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Meetmeleht 2017 Meede 1 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 1 - Elukeskkonna arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Tervislikud

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid

Rohkem

CODE2APC

CODE2APC EUROOPA PARLAMENT 2004 ««««««««««««Istungidokument 2009 C6-0261/2007 2005/0211(COD) 06/09/2007 Ühisseisukoht Nõukogu 23. juuli 2007 ühine seisukoht, mis on vastu võetud eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Koostöökogemus ja nõuanded Eesti-Läti programmi projektidelt Green Public Events ja Energy Advice Eeva Kirsipuu-Vadi Tartu loodusmaja 7. märts 2019 Keskkonnasõbralikud avalikud üritused Kestus: 1.03.2017

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc)

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc) Võnnu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Võnnu valla üldplaneering, mida koostab Võnnu vallavalitsus, keda

Rohkem

Töö number Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti , Haapsalu Telefon: ; e-post: Registrikood: Konsul

Töö number Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti , Haapsalu Telefon: ; e-post: Registrikood: Konsul Töö number 2019-0047 Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti 34 90504, Haapsalu Telefon: 4725300; e-post: hlv@haapsalulv.ee Registrikood: 75012802 Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon:

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc LÄÄNEMAA HANILA VALLAS PIVAROOTSI KÜLAS UUS- MEREMÄE JA SIMO KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr. 1206 Tellija:Kodiaros OÜ Koostaja:Corson OÜ Tallinn 2012 Sisukord

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem