PROGRAMM

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "PROGRAMM"

Väljavõte

1 KINNITATUD tervise- ja tööministri käskkirjaga nr... Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas toetuse andmise tingimused TAT abikõlblikkuse periood Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja SA Ida-Viru Keskhaigla

2 SISUKORD MÕISTED TAT KIRJELDUS SEOS RAKENDUSKAVAGA PRIORITEETNE SUUND PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK MEETME NIMETUS MEETME EESMÄRK TAT EESMÄRK TULEMUS VAJALIKKUSE PÕHJENDUS EELARVE SIHTRÜHM TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSE SAAVUTAMISEKS PÄDEVUSKESKUSEGA VÕRGUSTUNUD RISKIPIIRKONNA KESKHAIGLA RAVIÜKSUSTE KAASAJASTAMINE SIHTRÜHM TEGEVUSE ÜLDAJARAAM TEGEVUSE ELLUVIIJA NÄITAJAD TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA TAT RAKENDAMINE TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED RAKENDUSÜKSUSE KOHUSTUSED RAKENDUSASUTUSE ÕIGUS KULUDE ABIKÕLBLIKKUS RIIGIABI TOETUSE MAKSMINE TAT MUUTMINE TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE FINANTSKORREKTSIOON RISKIDE HINDAMINE... 14

3 Mõisted Haiglavõrgu arengukava haigla Vabariigi Valitsuse 2. aprilli a määruses nr 105 Haiglavõrgu arengukava (edaspidi HVA) nimetatud haigla. Funktsionaalselt on HVA haiglad jagatud järgmiselt: piirkondlikud haiglad, keskhaiglad, üldhaiglad, kohalikud haiglad ja taastusravihaiglad. Igale haigla liigile on tervise- ja tööministri 19. augusti a määrusega nr 103 Haigla liikide nõuded pandud kohustus tagada tervishoiuteenuste pakkumine teatud tasemel ja konkreetsetel erialadel. Fikseeritud on ka ööpäevaringse meditsiiniteenistuse valmisoleku nõuded. Pädevuskeskus piirkondlik haigla, mille tõmbepiirkonnas on elanikku. Käesoleva TAT pädevuskeskus on SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Keskhaigla haigla, mille tõmbepiirkonnas on üldjuhul elanikku. Käesoleva TAT keskhaigla on SA Ida-Viru Keskhaigla. Raviüksus haigla funktsionaalne valdkond ja osakond või struktuuriüksus, mis on kindlaks määratud sotsiaalministri 31. detsembri a määruse nr 11 Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord lisaga 1 Haigla jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks ja osakondadeks. Käesoleva TAT raviüksused on diagnostika- ja raviüksused (kood 1) ning palatiosakonnad (kood 2). Riskipiirkond Ida-Viru maakond. Tõmbepiirkond piirkond, mille elanikele on HVA haiglal kohustus tagada tervishoiuteenuste pakkumine. Kasutatakse ka sünonüümi vastutuspiirkond. Võrgustumine HVA haiglate omavahelise koostöö parandamise protsess, mis väljendub koostöökokkulepetes, vastastikuses esindatuses haiglate nõukogudes ja teistes haigla juhtimisstruktuurides või juriidilises konsolideerumises (üks haigla omandab enamusosaluse teises haiglas või osaleb sihtasutuse loomises). Haigla funktsionaalne arengukava kahes etapis koostatav dokument. Esimeses etapis kirjeldatakse haigla vastutuspiirkonda iseloomustavaid andmed: vastutuspiirkonna suurus, rahvaarv, vanuseline koosseis, asustustihedus ja muud rahvastikunäitajad; rekonstrueeritava või ümberprofileeritava haigla osutatavate tervishoiuteenuste analüüs: tervishoiuteenuste loetelu, uuringute arv, voodifondi kasutus ja muud iseloomulikud näitajad; haigla tervishoiuteenuste analüüsist tulenevad planeeritavad ambulatoorsete külastuste ning voodite vajaduse näitajad erialade kaupa. Analüüs peab arvestama tervishoiupoliitika arengusuundi ja vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat ning tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte; tervishoiutöötajate vajadus haiglas. Teine etapp on tehnilisem ning peab sisaldama ruumiprogrammi ja planeeritavat ehituseelarvet. Funktsionaalse arengukava teine etapp on ehitusprojekti koostamise aluseks. Rakendusasutus (edaspidi RA) Sotsiaalministeerium. Rakendusüksus (edaspidi RÜ) Riigi Tugiteenuste Keskus.

4 Toetuse andmise tingimused (TAT) on koostatud perioodi struktuuritoetuse seaduse 16 lõike 1 alusel kooskõlas sama paragrahvi lõikega TAT kirjeldus 1.1. Seos rakenduskavaga Prioriteetne suund 2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine Prioriteetse suuna alaeesmärk ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused Meetme nimetus 2.4. Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas Meetme eesmärk Tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus inimeste tööhõives püsimiseks ja hõivesse naasmiseks TAT Eesmärk Toetuse andmise eesmärk on viia lõpule SA Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) taristu kaasajastamine, et tagada kvaliteetsed ja kättesaadavad tervishoiuteenused. Selleks toetatakse pädevuskeskusega võrgustunud keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamist riskipiirkonnas, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust. Raviüksuste kaasajastamise tulemusena suureneb IVKH ambulatoorsete vastuvõttude osakaal maakonna elanike kõikidest ambulatoorsetest vastuvõttudest ehk IVKH tõmbepiirkonna elanikud eelistavad ambulatoorse arstiabi saamiseks kodu lähedal asuvat keskhaiglat, mitte ei pöördu tervishoiuteenuse saamiseks mujale (nt Tallinna või Tartusse) Tulemus TAT tulemusena on kaasajastatud vähemalt 11 pädevuskeskusega võrgustunud keskhaigla raviüksust Vajalikkuse põhjendus Eesti riigil on tulenevalt põhiseaduse -st 28 kohustus luua sotsiaalkaitsesüsteem, mis tagab inimestele vajaduse korral tervishoiuteenuste kättesaadavuse. Eriarstiabi ühtlase kättesaadavuse tagamiseks on riik loonud haiglavõrgu. Geograafiliselt on riik HVA haiglad jaotanud nii, et igas maakonnas oleks vähemalt üks HVA haigla, suuremates maakondades mitu. HVA haigla vastutab oma tõmbepiirkonna elanike tervisevajadustele vastamise ja ravi kättesaadavuse eest vastavalt talle esitatud nõuetele, tehes eesmärgi saavutamiseks koostööd paikkonna esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemiga ning teiste HVA haiglatega.

5 Omavahelise koostöö parendamiseks on käimas haiglate võrgustumise protsess, mis väljendub koostöökokkulepetes, vastastikuses esindatuses haiglate nõukogudes ja teistes haigla juhtimisstruktuurides või juriidilises konsolideerimises (st üks haigla omandab enamusosaluse teises haiglas või osaleb sihtasutuse loomises). Võrgustumise eesmärk ei ole eriarstiabi koondamine Tallinna ja Tartusse, vaid maakonnahaiglate meditsiinilise ja majandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kaudu kõigi Eesti piirkondade elanikele ühtlase eriarstiabi kättesaadavuse tagamine. Võrgustumise toetamiseks ja Eesti elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks on vajadus pädevus- ja tervisekeskuste kõrval investeerida ka riskipiirkondades asuvatesse keskhaiglatesse. Üheks riskipiirkonnaks Eestis on Ida-Virumaa, kus maakonnakeskusest väljaspool Kohtla-Järve linnas asub IVKH. IVKH on keskhaiglana võrgustunud piirkondliku pädevuskeskusega (SA Tartu Ülikooli Kliinikum) ja samas maakonnas asuva HVA üldhaiglaga (SA Narva Haigla) koostöökokkulepete tasemel. SA Tartu Ülikooli Kliinikum on võrdselt Kohtla-Järve linnaga esindatud IVKH nõukogus. Kolmepoolse kliinilise koostööleppe põhieesmärk IVKH, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ja SA Narva Haigla vahel on tagada Ida- Viru maakonnas patsientidele jätkusuutlik, kvaliteetne ja kättesaadav eriarstiabi ning ühtne, paindlik, avatud ja isereguleeruv tervishoiusüsteem. Alaeesmärk on tagada patsiendikeskne tervishoiuteenuste osutamine ning haiglatevaheline infovahetus ja tervishoiuteenuste osutamiseks vajalik kompetents. Kokku on lepitud koostöö ambulatoorses arstiabis, päevaravis, statsionaarses arstiabis ja erakorralises arstiabis ning teiste meditsiiniliste teenuste osutamisel. IVKH roll on piirkondlik vastutus Ida-Virumaal tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamisel, III taseme ehk keskhaigla erialade piirkondlik koordineerimine ning Ida-Virumaa arstide konsulteerimine ja ühiste arutelude korraldamine. Investeeringute suunamise eesmärk on lõpule viia perioodil alustatud IVKH taristu kaasajastamine, et tagada kvaliteetsed ja kättesaadavad tervishoiuteenused, mille tulemusena rajatakse diagnostika- ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium, patoloogia, taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaigused). IVKH tõmbepiirkonnas on Statistikaameti andmetel seisuga elanike arv Ida-Viru ja elanikku Lääne-Viru maakonnas. Vastavalt IVKH funktsionaalse arengukava esimesele etapile peaks IVKH vastutuspiirkonnaks olema Kirde-Eesti, see tähendab nii Lääne-Viru kui ka Ida-Viru maakond. Arvestades aga patsientide vaba liikumist, on välja kujunenud olukord, kus IVKH teenindab põhiliselt Ida-Virumaa patsiente, v.a Narva Haigla üldhaigla tasemel osutatavad teenused, ning Lääne- Virumaa patsiente eelkõige üksikutel erialadel. Ida-Viru maakonnas on Eesti keskmisest tunduvalt väiksem loomulik iive, suurem eakate (65-aastased ja vanemad) osatähtusus, suurem vaesuses elavate elanike osakaal ja laste suhtelise vaesuse määr. Aastatel oli Ida-Virumaal Eesti madalaim eeldatav eluiga (74,8 eluaastat, samas kui Eesti keskmine oli 79,3). Samuti elasid Ida-Viru maakonna elanikud aastatel tervetena 5,6 eluaastat vähem kui Eesti elanikud keskmiselt. Ida-Viru maakond on Eesti maakondade võrdluses ka kõige kehvemal positsioonil järgmiste tervisenäitajate poolest: positiivne hinnang oma tervisele, uute HIVi nakkusjuhtude arv elaniku kohta, puudega laste (0 15 aastat) osatähtsus, suremuskordaja elaniku kohta enne 65. eluaastat, suremus elaniku kohta vereringeelundite haigustesse, rinnavähi sõeluuringuga hõlmatus aastal oli Ida-Viru maakonnas registreeritud töötuse määr 12,4%, mis oli Eesti kõrgeim. Maakond erineb Eesti teistest piirkondadest ka rahvusliku koosseisu poolest kui aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis keskmiselt muust rahvusest elanike osakaal 30%, siis Ida-Viru maakonnas oli see 81%.

6 IVKH tõmbepiirkonnas Ida-Viru maakonnas on ülejäänud Eestiga võrreldes tunduvalt suurem haavatavate elanike osakaal, mis tingib nimetatud maakonna suurema tervisealase ebavõrdsuse ja mahajäämuse ülejäänud Eestist. Seetõttu on kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine Ida-Virumaal kui riskipiirkonnas prioriteet, mis eeldab täiendavate investeeringute suunamist IVKH-sse, et jätkata eelmisel programmiperioodil alustatud infrastruktuuri kaasajastamise edukat ja tulemuslikku lõpuleviimist Eelarve Summa Osakaal 1 ERFi toetus ,39% 2 Riiklik kaasfinantseering Omafinantseering ,61% 4 Eelarve kokku % Sihtrühm IVKH tõmbepiirkonna elanikud. 2. Tegevuse kirjeldus tulemuse saavutamiseks 2.1. Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna keskhaigla raviüksuste kaasajastamine Tegevuse tulemusena rekonstrueeritakse olemasolevad ruumid IVKH G-korpuses ja ehitatakse olemasoleva taristu juurdeehitusena M-korpus: kaasajastatakse 11 raviüksust, neist diagnostika- ja raviüksustena (kood 1) eriarstide ambulatoorne vastuvõtt, laboratoorium, patoloogia, radiodiagnostika ja -ravi, taastusravi, (siseeriala) päevaravi ning infektsioonhaiguste, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaiguste palatiosakonnad. Selleks toetatakse projekteerimise ja ehitustöödega seotud tegevusi: ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis, olemasolevate ruumide rekonstrueerimine ja uue hoone ehitustööd, ehitise ekspertiis, ehituseaegne omanikujärelevalve, väliskeskkonna (parkla, haljastustööd) rajamine, ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete ning kohtkindla mööbli ja sisustuse soetamine, toetuse kasutamisest teavitamine. Rekonstrueeritavad ja uued ehitatava hoone ruumid vastavad tegevuse tulemusena kaasaegsetele ruuminõuetele, tagatakse ligipääs hoonetele, üld- ja tervishoiuteenuste osutamise ruumidele sõltumata inimeste erivajadustest. Riskipiirkonna keskhaigla raviüksuste kaasajastamise tulemusena suureneb IVKH ambulatoorsete vastuvõttude osakaal maakonna elanike kõikidest ambulatoorsetest vastuvõttudest 3pp võrra ehk tõmbepiirkonna elanikud pöörduvad ambulatoorse arstiabi saamiseks pigem kodu lähedal asuvasse keskhaiglasse. Tegevuse tulemusena tagatakse Ida-Virumaal kui riskipiirkonnas kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandatakse teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ja edendades sotsiaalset kaasatust. Tegevuse ulatus on regionaalne ning on plaanis ellu viia hiljemalt

7 Sihtrühm IVKH tõmbepiirkonna elanikud Tegevuse üldajaraam Tegevuse elluviija TAT tegevuse elluviija ja toetuse saaja on IVKH. 3. Näitajad Näitaja Näitaja nimetus Algtase (2017) Rakenduskava Pädevuskeskusega võrgustunud väljundinäitaja keskhaigla kaasajastatud raviüksuste arv Rakenduskava Ida-Viru keskhaigla tulemusnäitajad ambulatoorsete vastuvõttude osakaal maakonna elanike kõikidest ambulatoorsetest vastuvõttudest Sihttase Selgitus (2023) 0 11 Panustab otseselt rakenduskava väljundinäitajasse 45% 48% Panustab otseselt rakenduskava tulemusnäitajasse. Andmeallikas: Eesti Haigekassa 4. TAT mõju läbivatele teemadele Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad: (märkida ristiga, peab mõjutama vähemalt ühte teemat): Regionaalareng jah ei TAT edukal elluviimisel on oluline mõju regionaalarengule, luues eeldused Ida-Virumaa kui riskipiirkonna elanikele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks võimalikult elukoha lähedal. IVKH taristu kaasajastamine annab võimaluse ka uute töökohtade loomiseks, olles regionaalsel tasandil suurimaks tööandjaks tervishoiutöötajatele ja pakkudes tööd ka administratiivtöötajatele. ELi eelmisel programmiperioodil alustatud keskhaiglate kaasajastamise projektid koondavad ühte hoonekompleksi seni hajali paiknenud raviüksused, vähendades seadmete ja osakondade dubleerimist ning ajakulu transpordile. TAT raames viiakse IVKH raviüksuste kaasajastamine olemasoleva hoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse tulemusena lõpuni ning sellega tagatakse regionaalselt kättesaadav ja kvaliteetne eriarstiabi, pakkudes tõmbepiirkonna elanikele võrdseid võimalusi tervishoiuteenuse saamisel võrreldes ülejäänud HVA keskhaiglatega. Tervishoiuteenuste seostatud ja järjepidevaks osutamiseks tuleb tugevdada ja parandada teenuseosutajate omavahelist koostööd. Arvestades meetme tegevuse tulemusel keskuslinnade keskusfunktsioonide tugevnemist (teenuste tagajana), omab meetme tegevus ka laiemat positiivset mõju keskus-tagamaa seostele. Keskkonnahoid ja kliima jah ei

8 IVKH kaasajastamisega väheneb hoonete kasutusest tingitud negatiivne mõju keskkonnale. Uutele ehitatavatele ja rekonstrueeritavatele hoonetele kehtestatud rangete soojapidavusnõuete tõttu väheneb hoonete kütte- ja energiakuludega seonduvalt soojatootmise protsessist põhjustatud koormus keskkonnale. Enne teenuse osutamist peab olema taristule väljastatud kasutusluba, mille saamise eelduseks peab taristu vastama kehtivatele õigusaktidele. Infrastruktuuri ehitamise ja rekonstrueerimise etapis hindab pädev asutus (kohalik omavalitsus), kas projekti eri etappides (projekteerimine, ehitamine) on vastava loa väljaandmiseks vajalik eelnev keskkonnamõjude hindamine tehtud. Seega välistatakse taristu rajamisega kaasnev negatiivne mõju keskkonnale. Infoühiskond jah ei TAT tegevuse elluviimisel puudub oluline mõju infoühiskonna edendamisele, kuid arvestades info-, kommunikatsiooni- ja meditsiinitehnoloogia osakaalu tervishoiuteenuste arendamisel ja kättesaadavuse parandamisel ning haiglahoonete IKT mahte (sh hoone automaatika, infoedastamise tehnoloogiad), mõjutavad meetme tegevuse raames rajatava taristu raviüksused kaudselt infoühiskonna arengut (etervis, digilugu, e-registratuur, meditsiinitehnoloogia, hoone automaatika). Riigivalitsemine jah ei TAT tegevuse edukas elluviimine toetab ühtlast arengut ja elukvaliteedi paranemist terves riigis. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parendamiseks tehakse programmiperioodil investeeringuid tervishoiutaristutesse. Lisaks meetme tegevusele 2.4.3, mille tulemusena toetatakse pädevuskeskusega võrgustunud keskhaigla projekti elluviimiseks vähemalt 11 raviüksuse kaasajastamist, rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) vahenditest euro ulatuses meetme tegevust Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine, millega toetatakse piirkondlike haiglate kui pädevuskeskuste hoonete ehitamisega seotud projektide elluviimist ning toetuse andmise tulemusena kaasajastatakse vähemalt 12 raviüksust. Samuti toetatakse euro ulatuses meetme tegevust Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, mille tulemusena ehitatakse 60 esmatasandi terviskeskust ja üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehk maakondlik tervisekeskus. ERFi toetusele lisandub toetuse saajate omafinantseering. Kolme meetme tegevuse tulemusel saavutatakse tõhusam ressursikasutus, paraneb esmatasandi koostöö eriarstiabiga ja pädevusekeskuste koostöö maakonnakeskustes asuvate tervisekeskustega ja võrgustunud HVA haiglate vahel. Esmatasandi tervisekeskustes raviteenuste laiendamine ja kättesaadavuse tagamine väljaspool tööpäeva ja -nädalat vähendab omakorda haiglate, sh erakorralise meditsiini osakondade ressursivajadusi. Eesti riigil on tulenevalt põhiseaduse -st 28 kohustus tagada inimestele tervishoiuteenuste kättesaadavus. IVKH raviüksuste kaasajastamine on kokku lepitud riigieelarve seaduse 24 lõike 2 alusel kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. aprilli a riigi eelarvestrateegia lisas 5 Struktuurivahenditesse suunatavad kulud, sh lisataotlused, Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tervishoiusüsteemi programmis ja dokumendis Eesti tervishoiu arengusuunad 2020 sätestatule. Seega on meetme tegevusel oluline mõju riigivalitsemise eesmärkide täitmisele.

9 Võrdsed võimalused 1 jah ei Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas) 2 ei jah TAT tegevuse elluviimisel puudub mõju soolise võrdsuse edendamisele ning see ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Määrus ei panusta soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimise kaudu määruse ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse. Võrdne kohtlemine jah ei TAT eesmärkide täitmine mõjutab võrdsete võimaluste tagamist ühiskonnas. Olemasoleva IVKH osa taristust on ehitatud enam kui 30 aastat tagasi ja üldruumides (sisenemine, koridorid, invatualettide olemasolu) ning ravi-, diagnostika- ja palatiosakondadesse pääsemisel ei ole sageli arvestatud kaasaegsete tervishoiuteenuste osutamise nõuetega, ruumid on amortiseerunud. Uued ja rekonstrueeritavad hooned (sh liikumisvõimalused väljaspool hoonet) peavad vastama kaasaegsetele nõuetele ja arvestama universaalse disaini põhimõtetega. Eesmärk on luua hoonetes ja nende ümber liikumiskeskkond, kus võrdsed võimalused on tagatud kõikidele inimestele (nii patsientidele ja külastajatele kui ka personalile) nende erivajadusi arvestades. Rajatav ja rekonstrueeritav taristu on võrdselt kasutatav eri sihtrühmadele. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega Seos sama meetme teiste TAT-dega TAT tegevus on osa meetme 2.4 Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks terviklikust mõjust, mille eesmärk on tagada inimeste tööhõives püsimine ja hõivesse naasmine, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused, parandades teenustele juurdepääsu, vähendades seeläbi tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust. - Meetme tegevusest Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine toetatakse piirkondlike haiglate (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum) ehk pädevuskeskuste hoonete ehitamisega seotud projektide elluviimist ning toetuse andmise tulemusena kaasajastatakse vähemalt 12 raviüksust. - Meetme tegevuse Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiu teenused toetuse andmise tingimuste määruse Tervisekeskuste kaasajastamine alusel toetatakse tervisekeskuste infrastruktuuri ehitamist tõmbekeskustes. Meetme tegevuse raames ehitatakse või rekonstrueeritakse 60 esmatasandi tervisekeskust ja üks esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaigla ehk maakondlik tervisekeskus. Seos teiste meetmete TAT-dega: puudub. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 2 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi.

10 6. Seos valdkondlike arengukavadega Haiglavõrgu arengukava IVKH kuulub keskhaiglana haiglate loetellu, mille alusel on tervise- ja tööminister kinnitanud IVKH funktsionaalse arengukava esimese ja teise etapi, mis on aluseks ehitusprojekti koostamisel. Rahvastiku tervise arengukava alusel koostatud strateegia Eesti tervishoiu arengusuunad 2020 sõnastab tervishoiusüsteemi arengu täitmiseks suunad esmatasandi tervishoius, haiglavõrgus ja kiirabis. Peamised põhimõtted haiglavõrgu korraldamises on järgmised: haiglavõrgus paiknevad nelja erineva teenustepaketiga haiglad tulenevalt piirkonna suurusest ja geograafilisest paiknemisest IVKH on HVA keskhaigla; maakonnahaiglad teevad tihedat koostööd ja jagavad taristut esmatasandiga, moodustades maakonnakeskustes maakondlikud tervisekeskused IVKH ei ole küll maakonnahaigla, kuid samasse taristusse Kohtla-Järve Ahtme linnaosas G-korpuse juurdeehitusena ja Järve linnaosas olemasoleva hoone rekonstrueerimisel rajatakse ERFi meetme tegevuse kaasabil esmatasandi tervisekeskused; igas maakonnakeskuses on haiglas tagatud 24/7 erakorraline arstiabi IVKH ei asu maakonnakeskuses Jõhvis, kuid tagatud on 24/7 erakorraline arstiabi kättesaasavus, sealjuures on oluline täpsustada, et Ida-Viru maakonnas ei ole maakonnakeskuses HVA haiglat; eriarstiabiteenuste valik kokkulepitud mahus, mis arvestab populatsiooni suurust, tagatakse maakondades pädevuskeskuse ja maakonna haigla koostöös, vajadusel kaasates teisi teenuseosutajaid; pädevuskeskustele rakendub vastutus eriarstiabi kättesaadavuse tagamisel maakondades lähtuvalt vastavatest koostöökokkulepetest ja juriidilistest liitumistest vastav kokkulepe pädevuskeskuse, IVKH ja SA Narva Haigla vahel on sõlmitud. Lisa: TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa lisa vorm B

11 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja õigused ja kohustused Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) -des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; teavitama RÜ-d, kui TAT-ga samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest. RÜ teavitab RA-d; rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud detailsele tegevuse kirjeldusele ja eelarvele; edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: teavitama viis tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist. Toetuse saajal on õigus saada RÜ-lt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuetega ja toetuse saaja kohustustega. Toetuse saajal on vastavalt struktuuritoetuse seaduse 23 lõike 2 punktidele 1 ja 3 õigus esitada oma seisukohad enne: 1) ettekirjutuse tegemist; 2) finantskorrektsiooni otsuse tegemist Rakendusüksuse kohustused RÜ on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele: edastama RA-le teadmiseks info, kui projekti vahe- ja lõpparuanded on kinnitatud; teavitama RA-d toetuse kasutamisel esinevatest probleemidest, kui need seavad ohtu meetme eesmärkide saavutamise, tegevuse elluviimise või väljamaksete tegemise; tegema projekti üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ja rajatud või rekonstrueeritud taristut kasutatakse sihtotstarbeliselt ning projekt ei ole teeninud puhastulu või teenitud puhastulu ei ületa projekti abikõlblikest kuludest maha arvatud puhastulu; tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud toiminguid Rakendusasutuse õigus RA-l on õigus nõuda raviüksuste kaasajastamiseks rajatava või rekonstrueeritava taristu koormamist piiratud asjaõigusega, et tagada toetuse eesmärgipärane kasutamine Kulude abikõlblikkus Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri a määruse nr 143 Perioodi struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord (edaspidi ühendmäärus) 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele Abikõlblikud on järgmised käesoleva TAT tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt TAT punktis sätestatud osakaalule: ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis; ehitustööde tegemine; ehitise ekspertiis;

12 ehituse omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine; toetuse kasutamisest teavitamine; väliskeskkonna rajamine; ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine; mööbel (ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatav kohtkindel mööbel ja sisustus) Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel Käibemaks on abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi Toetuse maksmine Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse -des 28 ja 29, ühendmääruse -des ja 18 ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustest ja korrast Enne esimese maksetaotluse esitamist peab TAT tegevuse elluviija esitama RÜ-le: väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; koopia riigihangete korrast asutuses; Punktis nimetatud dokumenti ei pea esitama kui TAT toetuse saaja on varasema TAT rakendamisel hankekorra esitanud ja seda ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. TAT tegevuse elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse e-toetuse keskkonna postkasti kaudu Toetuse saaja esitab RÜ-le maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu vähemalt üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus Pärast maksetaotluse saamist kontrollib RÜ maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist hiljemalt 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest RÜ-le Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab RÜ puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse 30 lõikele RÜ võib maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult peatada struktuuritoetuse seaduse 30 lõikes 1 sätestatud alustel Toetust makstakse üldjuhul ühendmääruse 14 lõike 1 punkti 1 alusel Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi saaja ega äriühing, võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid: ühendmääruse 18 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse 18 lõigetest 9 12; ühendmääruse 18 lõike 1 punktis 2 kehtestatud tingimustel ning ettemaksena saadud toetuse kasutamise tõendamisel juhindutakse ühendmääruse 18 lõigetest 3 ja Toetuse saajale makstakse põhjendatud taotluse alusel toetus välja, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on toetuse saaja poolt omafinantseeringu ulatuses makstud ühendmääruse 14 lõike 1 punkti 2 kohaselt, arvestades ühendmääruse 14 lõigetes 2 5 sätestatut Toetus makstakse välja vastavalt TAT punktis sätestatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetuse piirsumma Korraldusasutus (edaspidi KA) võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. KA võib kohustada RÜ-d peatama

13 maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel KA keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. KA võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel Lõppmakse tehakse pärast kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja maksete tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% TAT tegevuse abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast. Lõppmakse taotlus esitatakse lõpparuandega koos. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RÜ poolt TAT muutmine Kui ilmneb vajadus muuta TAT tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi, esitab TAT tegevuse elluviija RA-le põhjendatud taotluse e-posti teel RA vaatab punktis viidatud muudatustaotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis nimetatud kooskõlastamist Puuduste esinemisel annab RA TAT tegevuse elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra RA edastab muutmise taotluse arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt RÜ võib TAT tegevuse elluviijale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT tegevuse elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses TAT muutmine kooskõlastatakse reeglina KA-ga, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ja teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest. Peale kooskõlastamist esitab RA TAT tegevuse kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks TAT muutmiseks punkti tähenduses ei loeta lisa vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutumist aastati tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda kinnitatud eelarve muutmine TAT muutmist tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15% Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine Toetuse saaja esitab RÜ-le iga aasta 20. jaanuariks 31. detsembri seisuga projekti vahearuande e-toetuse keskkonna vahendusel Toetuse saaja esitab RÜ-le projekti lõpparuande 60 kalendripäeva jooksul alates TAT tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid kõige hiljem 31. oktoobriks Kui projekti vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne) laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.

14 Kui lõpparuandes puudusi ei esine, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul RA-le kooskõlastamiseks. RA teavitab lõpparuande kooskõlastamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lõpparuande kinnitab RÜ Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT tegevuse elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist Lõpparuandes puuduste esinemisel annab RÜ TAT tegevuse elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kooskõlastamiseks. RA teavitab lõpparuande kooskõlastamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Kui RA-le RÜ poolt edastatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile Finantskorrektsioon RÜ teeb finantskorrektsiooni otsuse ning toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse -des ja ühendmääruse -des sätestatule Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse -s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse -s 24 sätestatud tingimustel Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse -s 49 sätestatule. 8. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks Ehitushindade kallinemine TAT tegevuse elluviimise eelarve planeerimisel on arvestatud võimalike ehitushindade kallinemisega Koostatud on IVKH funktsionaalse arengukava teine etapp, mis sisaldab planeeritavat ehituseelarvet (+/- 25%) ning on pädeva komisjoni ettepanekul tervise- ja tööministri käskkirjaga kinnitatud ERFi toetusega ei ole võimalik TAT tegevust täielikult ellu viia TAT tegevuse eesmärki ei ole võimalik abikõlblikkuse perioodil ellu viia TAT tegevuse elluviimise eelarve on läbimõeldud, koostamisel on tuginetud asjakohastele prognoosidele ja kaasatud on erialaspetsialiste TAT tegevuse elluviijal on võimekus omafinantseeringu suurendamiseks ja mitteabikõlblike kulude katmiseks Tegevuskavasse on planeeritud ajaline puhver võimalike probleemide ja viivituste lahendamiseks, tegevuskavast peetakse kinni Osapoolte vahel toimub probleemide vältimiseks aktiivne koostöö ja kommunikatsioon Kõik vajalikud tegevused ja lubade taotluse esitatakse õigeks ajaks, tegevustega ei viivitata Hangete luhtumine, vaidlused hangetes TAT tegevuse elluviija kaasab pädevad juristid, hankespetsialistid Hanke eelteade avaldatakse riigihangete registris Hankes ei ole piiravaid tingimusi, hange on kooskõlas riigihangete seaduses sätestatuga

15 Hanke luhtumise korral on TAT tegevuse elluviija arvestanud tegevuse ajakava planeerimisel puhverajaga, esimesel võimalusel kuulutatakse välja uus hange Hanke ajakavas on arvestatud täiendava ajakuluga võimalike vaidlustuste lahendamiseks Finantskorrektsioon TAT tegevuse elluviija järgib hankedokumentide koostamisel riigihangete seadust TAT tegevuse elluviija edastab vajalikud hankedokumendid TAT-s sätestatud korras RÜ-le ülevaatamiseks Rekonstrueerimise ja ehitusmahtude alahindamine Projekteerimis- ja ehituskvaliteedi etteantud normidele vastavuse tagamine Personalirisk TAT tegevuse elluviija projektimeeskonnas TAT tegevuse elluviija on planeerimisel kaasanud pädevad eksperdid Koostatud on IVKH funktsionaalse arengukava teine etapp, mis sisaldab ruumiprogrammi ja on pädeva komisjoni ettepanekul tervise- ja tööministri käskkirjaga kinnitatud TAT tegevuse elluviimiseks on kaasatud professionaalne ehituse projektijuht Tehakse projektiekspertiisi ja autorijärelevalvet Tehakse omanikujärelevalvet Võimalikud probleemide arutatakse varakult läbi, koostöös osapooltega leitakse sobivad lahendused TAT tegevuste elluviimisel on arvestatud puhverajaga, et lahendada ootamatuid probleeme Kogu projektiga seotud info dokumenteeritakse ning tehakse projekti meeskonnale kättesaadavaks

PROGRAMM

PROGRAMM KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri veebruar 2019. a käskkirjaga nr Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

Määruse kavand

Määruse kavand Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu

Rohkem

Lisa 1 - toetuse andmise tingimused

Lisa 1 - toetuse andmise tingimused Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades elluviimiseks Kõrghariduse

Rohkem

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 Investeeringute toetamine te infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

PROGRAMM

PROGRAMM KINNITATUD tervise- ja tööministri 12.04.2018 käskkirjaga nr 35 Tervise- ja tööministri 30. mai 2017. a käskkirja nr 61 Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine muutmine MUUDETUD tervise- ja

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.09.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 02.09.2014, 11

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates

Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika

Rohkem

Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtesta

Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtesta Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Justiitsministeerium ja Justiitsministeeriumi valitsemisala riigihangete läbiviimise toimemudel Tegevused 1. Hankeplaan HÜ Tellija Riigihangete läbivi

Justiitsministeerium ja Justiitsministeeriumi valitsemisala riigihangete läbiviimise toimemudel Tegevused 1. Hankeplaan HÜ Tellija Riigihangete läbivi Tegevused 1. Hankeplaan HÜ Tellija Riigihangete läbiviimise toimemudel Tegevuse kirjeldus (sh kuidas, kes tegevust teeb) (kirjeldamisel abistavad märksõnad, lühikirjeldused, Tähtaeg Lühendid: RHS - riigihangete

Rohkem

Väljaandja: K-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 66, 1539 SA Kohtla-Järve Haigla ja SA Puru Haigla ü

Väljaandja: K-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 66, 1539 SA Kohtla-Järve Haigla ja SA Puru Haigla ü Väljaandja: K-Järve Linnavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2003, 66, 1539 Vastu võetud 07.05.2003 nr 16 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999,

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc)

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc) Kinnitan:.. J.Nikitin Kooli direktor 06.02.2018.a HANKIJA: SILLAMÄE KANNUKA KOOL Ремонт противопожарных дверей в здании школы Sillamäe Kannuka Kool,Geologia tn 13. HANKEDOKUMENDID EHITUSTÖÖD 1 SISUKORD

Rohkem

KÄSKKIRI nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai a määruse nr 39 Siseminis

KÄSKKIRI nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai a määruse nr 39 Siseminis KÄSKKIRI 28.03.2018 nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 Siseministeeriumi põhimäärus 23 lõike 2 punktide 2 ja 14 alusel.

Rohkem

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja

Sotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis

Rohkem

Lisa_hankekord

Lisa_hankekord Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga Haridus- ja Teadusministeeriumi ning tema valitsemisala hankekorra kinnitamine Haridus- ja Teadusministeeriumi ning tema valitsemisala hankekord 1.

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TOETUSE KASUTAMISE LEPING Katriin Ranniku 11.09.2018 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I, Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve, kirjeldus ning projekti teiste toetusesaajate nimekiri Lisa III, Projekti

Rohkem

Määruse Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord seletuskiri I Sissejuhatus Eu

Määruse Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord seletuskiri I Sissejuhatus Eu Määruse Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord seletuskiri I Sissejuhatus Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamise perioodil

Rohkem

Rahandusministeerium ja Rahandusministeeriumi valitsemisala RHRi kandmisele kuuluvate riigihangete toimemudel Tegevused 1. Hankeplaan RHRi kandmisele

Rahandusministeerium ja Rahandusministeeriumi valitsemisala RHRi kandmisele kuuluvate riigihangete toimemudel Tegevused 1. Hankeplaan RHRi kandmisele Tegevused 1. Hankeplaan RHRi kandmisele kuuluvate riigihangete valitsemisala Tegevuse kirjeldus (sh kuidas, kes tegevust teeb) (kirjeldamisel abistavad märksõnad, lühikirjeldused, Tähtaeg Lühendid: RHS

Rohkem

Microsoft Word - A1-1_Auditi lopparuanne.docx

Microsoft Word - A1-1_Auditi lopparuanne.docx Euroopa Regionaalarengu Fond fondi projekti 2014-2020.11.01.16-0011 ELA 099 PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus rakendusüksus: Riigi Infosüsteemi Amet Lõpparuanne ERF-274/2018

Rohkem

Kinnitatud ROL-i juhatuse otsusega nr 44 Kogukondliku turvalisuse aasta toetusvooru tingimused Kogukondliku turvalisuse aas

Kinnitatud ROL-i juhatuse otsusega nr 44 Kogukondliku turvalisuse aasta toetusvooru tingimused Kogukondliku turvalisuse aas Kinnitatud ROL-i juhatuse otsusega 07.03.19 nr 44 Kogukondliku turvalisuse 2019. aasta toetusvooru tingimused Kogukondliku turvalisuse 2019.-2020. aasta toetusvoorude tingimused (edaspidi tingimused) on

Rohkem

Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja sp

Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja sp Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 27, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja spordiprogrammide, elukeskkonna arendamise ja kohaliku

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põhimeede 2 Strateegiline koostöö Toetuse kasutamise leping Ülle Kase 26.08.2016 Lepingu struktuur Eritingimused Lisa I Üldtingimused Lisa II, Projekti eelarve; Projekti teiste toetusesaajate nimekiri;

Rohkem

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu

1 Vabariigi Valitsuse korraldus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadu 1 Vabariigi Valitsuse korraldus Fondi meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks tegevuse 2.5.1 Erihoolekandeasutuste investeeringute kava kinnitamine

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 931109740005 AUDRU KÜLM- JA LAOHOONE EHITAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: EESTI KALAPÜÜGIÜHISTU ARUANDE NR: 2012-029 07.12.2012 Auditi lõpparuanne saadetakse: Korraldusasutus

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra

Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri käskkirjaga nr... Perioodi struktuuritoetuse meetme 2.5 tegevuse Erihoolekandeasutuste reo

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri käskkirjaga nr... Perioodi struktuuritoetuse meetme 2.5 tegevuse Erihoolekandeasutuste reo KINNITATUD sotsiaalkaitseministri...11.2017 käskkirjaga nr... Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse meetme 2.5 tegevuse 2.5.1 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine avatud taotlusvoorus esitatavate projektide

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Meetmeleht_meede1.docx

Meetmeleht_meede1.docx MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Meetmeleht 2017 Meede 1 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 1 - Elukeskkonna arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Tervislikud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-

Rohkem

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015

Microsoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015 TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 27.rtf

Microsoft Word - Lisa 27.rtf Maksu ja Tolliamet Rahandusministri 29. novembri 2010. a määruse nr 60 Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide

Rohkem

Lp Armin Lastovets Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: nr / Tallinn Meie: a nr 5-1-4/ Edastat

Lp Armin Lastovets Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: nr / Tallinn Meie: a nr 5-1-4/ Edastat Lp Armin Lastovets Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: 17.09.2012 nr 12.2-1/13528 15006 Tallinn Meie: 22.02.2013.a nr 5-1-4/12-0010-146 Edastatud elektrooniliselt e-posti aadressile madli.juhani@fin.ee

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:

LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post: LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Projekti taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed

Projekti taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed Projekti taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate

Rohkem

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k

KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri

Rohkem

KÄSKKIRI nr 128 Noored Setomaale toetusskeemi tingimused ja kord aastal Vabariigi Valitsuse 30. juuli a määruse nr 264 Maaelumi

KÄSKKIRI nr 128 Noored Setomaale toetusskeemi tingimused ja kord aastal Vabariigi Valitsuse 30. juuli a määruse nr 264 Maaelumi KÄSKKIRI 20.09.2018 nr 128 Noored Setomaale toetusskeemi tingimused ja kord 2018. aastal Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 264 Maaeluministeeriumi põhimäärus 8 lõike 2 punkti 3 alusel ning

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

A5 kahjukindlustus

A5 kahjukindlustus Finantsinspektsioon I Kahjukindlustusest Mida peaks teadma enne kahjukindlustuse ostmist? Kindlustuslepingut sõlmides peab kindlustusvõtja (klient) olema: kannatlik ja läbi lugema kõik tingimused olema

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise

Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord muutmine

Rohkem

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi

Maksu- ja Tolliamet MAKSUKOHUSTUSLANE Vorm KMD INF Nimi Registri- või isikukood A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsi Vorm KMD INF A-osa ANDMED VÄLJASTATUD ARVETE KOHTA. Esitatakse koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 0. kuupäevaks Kinnitan, et deklareeritavad arved puuduvad Esitan arvete andmed

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks R

Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks R Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega 18.05.2016.a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega 29.09.2016.a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks Reisitoetuste konkursi tingimused 1. peatükk ÜLDSÄTTED

Rohkem

Tähis KHA/28 Viide nr 109 SA Viljandi Haigla Versioon 2 KORD Kinnitas: allkiri ees- ja perekonnanimi ametikoht kuupäev allkirjastatud digit

Tähis KHA/28 Viide nr 109 SA Viljandi Haigla Versioon 2 KORD Kinnitas: allkiri ees- ja perekonnanimi ametikoht kuupäev allkirjastatud digit Tähis KHA/28 Viide 29.05.2019 nr 109 SA Viljandi Haigla Versioon 2 KORD Kinnitas: allkiri ees- ja perekonnanimi ametikoht kuupäev allkirjastatud digitaalselt Priit Tampere juhatuse esimees allkiri digitaalallkirjas

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

Microsoft Word - Muud JUHENDID

Microsoft Word - Muud JUHENDID KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse

Rohkem

struktuuriüksus

struktuuriüksus Haigla Tähis THA/46 Viide KHA/2 Versioon 1 TEAVIK Klienditeeninduse standard lisa 8 SA VILJANDI HAIGLA ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE PÕHIMÕTTED SISSEJUHATUS Sihtasutus Viljandi Haigla (registrikood 90004585,

Rohkem

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx

Microsoft Word - Orca Swim Club MTÜ üldtingimused_ docx ORCA SWIM CLUB MTÜ ÜLDTINGIMUSED 1. LEPING 1.1. Leping sõlmitakse ORCA SWIM CLUB MTÜ (edaspidi Ujumisklubi) ja täisealise Ujuja või alaealise Ujuja (edaspidi ühiselt nimetatud Ujuja) lapsevanema või muu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

Hinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k

Hinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, kui kuus tehakse vähem kui 10 väljaminevaid makseid

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis

Rohkem