Rapla Teataja Rapla Gümnaasium RAPLA VALLA LEHT AASTAST 1933 NR 8 (255) 10. august 2018 TASUTA Foto: Armar Paidla Rapla Gümnaasiumi maja avamine toimu

Väljavõte

1 Rapla Gümnaasium RAPLA VALLA LEHT AASTAST 1933 NR 8 (255) TASUTA Foto: Armar Paidla Rapla Gümnaasiumi maja avamine toimub 31. augustil kell Kõik huvilised on oodatud majaga tutvuma kuni kella 17.30ni. Kooliaasta avaaktus kooliperele toimub 1. septembril kell Sisseastumisdokumente võetakse täiendavalt vastu augustini (mittestatsionaarsesse õppesse 10. septembrini). Loe täpsemalt meie uuenenud kodulehelt rapla. edupage.org > kooli info > õppima asumine. Õppekorralduslikku infot jagame kooli kodulehe ja facebooki kaudu. Isiklikud teated õppijatele edastame meilile. Meil on meeskond peaaegu koos. Juurde vajame veel teist täiskohaga matemaatikut, 0,4 koormusega geograafi ning füüsikut. Kõik küsimused on teretulnud kool@rapla.edu.ee ja telefonil uus kooliaasta Kooliaasta avaaktused Alu Kool 3. septembril kell Hagudi Põhikool 3. septembril kell Juuru Eduard Vilde Kool 1. septembril rongkäigu algus endise vallamaja parklast, pidulik aktus Rahvamaja hoovis, kringel ja kohv kooli sööklas Kabala Lasteaed-Põhikool 3. septembril kell 9.00 Kaiu Põhikool 3. septembril kell 9.00 Rapla Gümnaasium 1. septembril kell Rapla Kesklinna Kool 3. septembril kell 9.00 kogunemine koolimaja ette, avatakse kooli nimetahvel, kell uue kooliaasta avaaktus Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 1. septembril kell 9.15 (e-klassid), teistel 3. septembril kell Rapla Vesiroosi Kool 3. septembril kell kogu koolipere avaaktus, kell aktus 1. ja 9. klassidele; lisaks klassijuhatajatund ja ühistegevused Eelarve täitmine seisuga Kirje nimetus 2018 eelarve täitmine Täitmise % Täitmise jääk PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU ,9% Maksutulud ,5% Tulud kaupade ja teenuste müügist ,3% Saadavad toetused tegevuskuludeks ,5% Muud tegevustulud ,6% PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU ,8% Antavad toetused tegevuskuludeks ,1% Muud tegevuskulud ,3% Personalikulud ,4% Majandamiskulud ,6% Muud kulud ,2% PÕHITEGEVUSE TULEM ,5% INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU ,5% Põhivara müük (+) ,0% Põhivara soetus (-) ,4% Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) ,3% Finantstulud (+) ,2% 884 Finantskulud (-) ,1% EELARVE TULEM (ÜLEJÄÄK (+) / PUUDUJÄÄK (-)) ,0% FINANTSEERIMISTEGEVUS ,4% Kohustuste võtmine (+) ,0% Kohustuste tasumine (-) ,9% LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS (+ suurenemine, - vähenemine) eelarve ,7% Ülevaate koostas KÜLLIKE ORUL, finantsjuht arengukava Hea Rapla valla elanik! Seoses haldusreformiga on selle aasta algusest koostatud meie ühinenud omavalitsusele uut arengukava aastateks Hetkeks oleme jõudnud sellesse faasi, et on aeg antud dokumendi avalikustamiseks enne lõplikku kinnitamist. Arengukava eelnõu materjalid on kättesaadavad kodulehelt ee/arengukava. Käesolevaga kutsume kõiki üles uut arengukava läbi töötama ning kui on kohti, kus tunnete vajadust pakkuda välja muudatusi, siis seda ka tegema, saates oma ettepanekud e-posti aadressile rapla@rapla.ee. Muudatusettepanekuid ootame 1. septembrini Muudatusettepanekud palume esitada kujul: - muudatusettepaneku esitaja; - muudatusettepaneku sisu/vajaduse kirjeldus; - hetkel kehtiv tekst; - välja pakutav muudetud tekst. Lisaks võimalusele teha ettepanekuid dokumenti kirjalikult, toimub Rapla valla arengukava avalik arutelu 5. septembril kell Rapla Vallavalitsuse saalis, Viljandi mnt 17, Rapla. Arutelul on võimalus jätkuvalt teha omapoolseid ettepanekuid dokumenti paranduste sisseviimiseks. Kõik esitatud muudatusettepanekud kaalutakse läbi vallavalitsuses ja volikogu komisjonides ning vastavalt nende ettepanekutele viiakse muudatused ka lõppdokumenti sisse. Lõppdokumendi vastu võtmine on hetkel planeeritud septembrikuu volikogu istungil. Ootame Teid arvamust avaldama ja kaasa rääkima! HEITI VAHTRA arendusnõunik

2 2 Vallavalitsuse istungid juulis juuli istungil Kinnitati Rapla maakonna omavalitsusüksuste ühise kriisikomisjoni põhimäärus ja kriisikomisjoni koosseis: Kehtna vallavanem ja Kehtna Vallavalitsuse majandusala abivallavanem, Kohila vallavanem, abivallavanem ja korrakaitsespetsialist, Märjamaa vallavanem ja Märjamaa Vallavalitsuse haldusosakonna juhataja, Rapla vallavanem ning Rapla Vallavalitsuse abivallavanem haridus-, kultuurija sotsiaalvaldkonnas. Anti projekteerimistingimused Toomja külas Toomja alajaama kinnistule elektrivarustusega seotud hoone ja rajatiste projekteerimiseks. Anti projekteerimistingimused üksikelamu ning seda teenindavate rajatiste ehitusprojekti koostamiseks Rapla vallas Juula külas Perdi maaüksusele. Kinnitati Rapla Tammemäe laululava renoveerimise I etapi ehitustöödeks korraldatava riigihanke alusdokumendid. Määrati Rapla valla eelarvest sporditööle eraldamiseks ette nähtud vahenditest a III taotlusvooru projektitoetuseks Määrati Rapla valla eelarvest kultuuritööle eraldiseks ette nähtud vahenditest Määrati Rapla valla eelarvest noorsootööle eraldiseks ette nähtud vahenditest 500. Anti luba 20. augustil Kuusiku lennuväljal toimuva avaliku ürituse Kõik koos. Nõuame Poliitilist Vastutust korraldamiseks. Saadi ülevaade struktuurfondi e-keskkonna kaudu Rahandusministeeriumile esitatud taotlusest Rapla valla puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine. Nelja eluaseme kohandamiseks on ERF toetuse kogumaksumus 20325,88 ning valla omaosalus 5374,12. Moodustati sotsiaalteenuste ja -toetuste taotluste menetlemiseks, abivajaduse hindamiseks ja määramiseks ning muude valdkonnapõhiste otsuste tegemiseks alaline hoolekandekomisjon. Otsustati kompenseerida, sõltuvalt lapse halvast tervislikust seisundist, lapsevanemale lapsehoiuteenus. 9. juuli istungil Lõpetati Juuru Eduard Vilde Kooli hoone rekonstrueerimiseks ja sisustamiseks korraldatud riigihanke menetlus, kuna esitatud pakkumus ületab hankelepingu eeldatavat maksumust ja eelarves selleks arvestatud vahendeid. Määrati Rapla linnas ja Uusküla külas asuvatele munitsipaalomandisse taotletavatele maaüksustele lähiaadressid ja sihtotstarbed. Anti load Kuimetsa külas Kuimetsa krossirajal 4. augustil 2018 kella avaliku ürituse Vanatehnika päev ja Tähesõit ja Rapla linnas Rapla Ühisgümnaasiumi staadionil kõigil päevadel kella kuni avaliku ürituse Raplamaa Jalkafest 2018 korraldamiseks. Saadi ülevaade vallavanema käskkirjadest isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise ja mobiiltelefonide kulu piirmäära kehtestamise kohta. 10. juuli istungil Kinnitati Juuru Eduard Vilde Kooli hoone rekonstrueerimiseks ja sisustamiseks korraldatava riigihanke alusdokumendid. 16. juuli istungil Anti projekteerimistingimused Sadala külas paiknevale Peetri maaüksusele põllumajandusliku tootmisega seotud laohoone projekteerimiseks. Kinnitati Kuimetsa Raamatukogu inventuuriakt. Anti load Rapla linnas Tammemäe laululaval 22. juulil 2018 kella avaliku ürituse Suur rahvapidu Läti moodi korraldamiseks, 5. augustil 2018 kella Rapla Ühisgümnaasiumi staadionil, linna tänavatel ja Tallinna Rapla Türi maanteel avaliku ürituse (VII Konsumi Rapla Kehtna Maanteejooks) korraldamiseks ning Pirgu külas Pirgu terviserajal 22. juulil 2018 kella avaliku ürituse Pirgu poolmaraton korraldamiseks. Menetleti Karitsa külas asuva Järve maja võõrandamisega seotud teemasid ning tutvuti Politsei- ja Piirivalveametile esitatud Rapla valla evakuatsioonikohtade plaaniga. vallavalitsus 23. juuli istungil Menetleti volikogule esitatavat eelnõud Rapla Varahalduse põhimääruse kinnitamiseks. Tunnistati nurjunuks vallale kuuluva Hagudi alevikus Kuuse tn 3 kinnistu toimunud avalik kirjalik enampakkumine, kuna ühtki avaldust ei esitatud. Samas kuulutati välja uus avalik kirjalik enampakkumine alghinnaga Otsustati võõrandada avaliku kirjaliku enampakkumise teel Alu alevikus asuvad vallale ebavajalikud garaažid, Koigi külas asuv Kuivati katastriüksus, millel oleva hoone on vald peremehetu ehitisena hõivanud ning vallale kuuluva valitsemise otstarbeks mittevajaliku kaubiku Citroen Berlingo. Määrati Alu alevikus asuva Koigi tee 1 katastriüksuse jagamisel moodustatavatele uutele katastriüksustele lähiaadressideks Koigi tee 1 ja Koigi tee 1a ning sihtotstarbeks tootmismaa. Määrati Koikse külas asuva Laose katastriüksuse jagamisel moodustatavatele uutele katastriüksustele lähiaadressideks Laose ja Laosepõllu ning sihtotstarbeks maatulundusmaa. Määrati Kuusiku-Nõmme külas asuva Nõmme katastriüksuse jagamisel moodustatavatele uutele katastriüksustele lähiaadressideks Nõmme ja Uusnõmme ning sihtotstarbeks maatulundusmaa. Nõustuti Röa külas asuvate Tööstuse, Mari ja Tarmo katastriüksuste omavahelise piiri muutmisega. Kinnitati Side tn silla ehitamiseks korraldatud riigihanke tulemused. Edukaks pakkumuseks on madalaima hinnaga pakkumus, mille esitas OÜ Järelpinge Inseneribüroo. Töödega on kavas alustada septembris. Tutvuti Rapla Lasteaia Naksitrallid parkla ümberehituseks korraldatud hanke tulemustega, mis kinnitatakse järgmisel istungil. Otsustati teha ettepanek Palkkoda OÜ-le kui parima hinnapakkumise esitanud ettevõttele kaasava eelarve menetluses võidu pälvinud idee Kodila küla laululava realiseerimiseks. Otsustati mitte rahastada Juuru piirkonnas eraomanduses olevate veetrasside renoveerimist. Trassi valdajal soovitab vallavalitsus taotleda toetust hajaasustuse programmist. Arutati konsultatsiooniteenuse ostmise vajalikkust valla poolt ettevalmistatavaks segaolmejäätmete korraldatud jäätmeveo riigihanke alusdokumentide koostamiseks MTÜ-lt Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, kelle liikmeteks olid endised Kaiu vald ja Raikküla vald. Arendusnõunik tegi ülevaate 27. juulil avatavast Keskkonnainvesteeringute Keskuse taotlusvoorust tänavavalgustuse uuendamise projektidele. 30. juuli istungil Menetleti volikogule esitatavat eelnõud Juuru alevikus Uus-Kadaka, Vana-Kadaka ja Puhasti katastriüksuste üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamiseks. Otsustati võtta vastu ja suunata avalikustamisele Uuskülas Uus-Kalmistu maaüksuse ning Rapla linnas Sauna tn 8 kinnistu üldplaneeringut muut- Rapla valla eelarvest kohaliku omaalgatuse toetamiseks ning elukeskkonna arendamiseks projektipõhise toetuse taotlemise järgmine tähtaeg on 15. septembril. Toetuse andmise eesmärk on laiendada vallas sotsiaal-, kultuuri-, spordi- ja noorsootegevuse võimalusi ja arendada kodanikualgatuslikku tegevust ning soodustada valla elanike koostööd. Toetust võivad taotleda: 1) mittetulundus- ja äriühingud ning seltsingud, kes tegelevad Rapla valla eri piirkondade elanikele ühistegevuse või sotsiaal-, kultuuri-, spordi- ja noorsootegevuste võimaluste pakkumisega, millest saavad kasu Rapla valla elanikud; 2) Rapla Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatavad asutused, kes korraldavad valla mitut asutust hõlmava ürituse või toetavad tegevusega piirkonna ühistegevust. Projektipõhine toetus on ühekordne toetus, mis on suunatud: 1) valla elanikele korraldatavate ürituste ja ühistegevuste toetamiseks; 2) taotlejale erinevatest fondidest ja programmidest rahastatavate projektide kaasfinantseerimiseks tingimusel, et kaasfinantseeritava projektiga toetatav tegevus või objekt on piirkonna (linn, vad detailplaneeringud. Avalik väljapanek kestab 15. augustist 15. septembrini Anti projekteerimistingimused üksikelamute projekteerimiseks Juuru alevikus Staadioni tn 4 maaüksusele, Uuskülas Roheline tn 25 paikneva aiamaja asemele ning Valli külas paiknevale Türgi maaüksusele. Kinnitati Rapla Tammemäe laululava renoveerimise I etapi ehitustöödeks korraldatud riigihanke tulemused. Edukaks tunnistati OÜ Kivipartner pakkumus maksumusega Lõpetati Rapla Lasteaia Naksitrallid parkla ümberehituseks korraldatud riigihanke hankemenetlus ning lükati kõik pakkumused tagasi, kuna esitatud väljakuulutatud tähtpäevaks laekunud kaks pakkumust ületasid mõlemad märkimisväärselt hankeks kavandatud rahalisi vahendeid. Vallavalitsus valmistab ette uue hanke. Menetleti volikogule suunatavaid eelnõusid vallavara koormamiseks isikliku kasutusõigusega Telia Eesti AS kasuks sideehitiste (maakaabelliinid) ehitamiseks ning majandamiseks Rapla valla omandis olevatele Rapla linna Koidu tänava L3 ja L4, Linnapea kõnnitee L5 ning Savi tänava L1 kin- projektimajandus Ootame 15. septembriks projekte nisasjadel, Elektrilevi OÜ kasuks maakaabelliinide ja liitumiskilpide ehitamiseks ning majandamiseks Kaiu alevikus asuvatele Vade tee ja Tehnika tn L1 kinnisasjadel ning 0,4 kv maakaabelliini ehitamiseks ning majandamiseks Kalevi külas asuvale Viita talu tee L2 kinnisasjal. Anti load Kuimetsa Rahvamaja pargis kella avaliku ürituse Kuimetsa Kodukandipäev, Rapla linnas Rapla Kultuurikeskuses, Tammemäe põllul, Rapla kiriku ümbruses, promenaadil ja jõel 10. augustil 2018 kella avaliku ürituse vabaõhuetenduse Rapla 1941 ning Rapla Ühisgümnaasiumi staadionil 12. augustil 2018 kella Eesti Šnautserite Klubi IPO ja PJK meistrivõistluste korraldamiseks. Menetleti volikogule esitatavat eelnõud Rapla Valla Avatud Noortekeskuse põhimääruse kinnitamiseks. Arutati vallavalitsuse sõidukite kasutamise korraldust. Tehti otsus, et vallavalitsuse istungeid ei toimu 6. ja 13. augustil. Järgmine korraline istung on 8. augustil RT küla, alevik, kant vms) või valla arenguks oluline ning soovituslikult sisaldub vastavas arengukavas. Toetuse saamiseks esitatakse vallavalitsusele elektrooniliselt taotlus (taotluse vorm on valla kodulehel), mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotleja andmed (nimi, kontaktandmed, arveldusarve number); 2) info projekti kohta (toimumiskoht, alguse ja lõpu kuupäev, eesmärk, kavandatavad tegevused, eelarve). Määruse ja kriteeriumitega saate tutvuda Rapla valla kodulehel valdkondade alajaotuses Eeskirjad ja korrad. Taotlused saata elektrooniliselt e-postile rapla@rapla.ee. RT sotsiaal Raikküla piirkond Raikküla piirkonna sotsiaaltöö spetsialistina töötab alates 16. juulist Marge Järvi. Kodanike vastuvõtud toimuvad Raikküla Teenuskeskuses Kabalas, Purku Raamatukogus ja Raikküla Noortekeskuses. Palume aeg eelnevalt kokku leppida telefonil , e-post marge.jarvi@rapla.ee. RT RAPLA VALLA LEHT Väljaandja: Rapla Vallavalitsus Aadress: Viljandi mnt 17, Rapla Telefon: Artiklid: teataja@rapla.ee Tootja: Rajakaar OÜ Toimetaja: Armar Paidla, telefon: E-post: armar@rajakaar.ee Trükk: OÜ Rebellis Levi: Omniva Tiraaž: 6400 Toimetusel on õigus lugusid toimetada ja lühendada ilmub iga kuu teisel reedel Järgmine number ilmub 14. septembril on autorikaitse objekt

3 Projektitoetused projektimajandus lühiuudised Rapla Ühiselamu uued hinnad Alates 1. septembrist hakkavad Rapla linnas Keskkooli tn 1/1 asuva ühiselamu kasutamise eest kehtima uued hinnad. Ühiselamu voodikoha, kasutusega vähemalt 30 päeva järjest, maksumus kuus: - ühekohalises toas 200 ; - kahekohalises toas 180 ; - kolmekohalises toas 160 ; - neljakohalises toas 120. Ühiselamu voodikoha, kasutusega alla 30 päeva järjest, maksumus päeva kohta: päeva majutuse eest 15 /päev; päeva majutuse eest 10 / päev. Pesupesemise ühe korra hind on 1,5 ja kuivati kasutamise ühe korra hind 0,5. Alaealise või piiratud teovõimega isi- Määrati Rapla valla eelarvest sporditööle eraldiseks ette nähtud vahenditest 5008 järgmiselt: Spordiklubi Laansoo Motokrossi Team. Projekt: Vanatehnika päev ja Tähesõit Kuimetsa Kaiu Kuimetsa+demosõit. Jalgrattakross (2 üritust) 400. MTÜ Vahastu Vabatahtlik Päästekomando. Projekt: Alar Akkatuse mälestusvõistlus tuletõrjespordis 400. Kaiu Laskurklubi. Projekt: XLII maailmameistrite vendade Vilbergide karikavõistlus laskmises 448. Alu Spordiklubi. Projekt: Alu suurjooksu korraldamine Rapla Jooksuklubi. Projekt: XXX Rapla Võidujooks 150. Rapla Jooksuklubi. Projekt: VII Konsumi Rapla Kehtna maanteejooks 300. MTÜ Raplamaa Jalgpallikool. Projekt: Raplamaa Jalkafest Kaiu Rahvamaja. Projekt: Piirkondlik pallimängude päev koos suvelõpu peoga 350. ATO Spordiklubi. Projekt: 10. Laste Mitmevõistlus 900. Raplamaa Rattaklubi. Projekt: Hawaii Express Estonian Cup Frank Kutter 16. Raplamaa Rattamaraton 800. Rapla Hokiklubi. Projekt: Eesti Tänavahoki Tuur 2018 Rapla osavõistlus 300. Määrati Rapla valla eelarvest kultuuritööle eraldiseks ette nähtud vahenditest 6050 järgmiselt: MTÜ Rapla Kirikumuusika Festival. Projekt: XXVI Rapla Kirikumuusika Festivali kontsert Vahastu kirikus 200. Projekt: XXVI Rapla Kirikumuusika Festivali reklaamvoldikute ja kavade valmistamine 200. MTÜ Sõsarkülad. Projekt: Kodila piirkonna jaanituli 500, kantide kultuuri realt. Kuusiku Kandi Külaselts. Projekt: Kuusiku kandi jaanituli 500, kantide kultuuri realt. MTÜ Tolla küla. Projekt: Tolla X Külapäev 500. Järlepa Kodukultuuri Selts. Projekt: Järlepa jaanituli 300. Kuimetsa Rahvamaja. Projekt: Kuimetsa Rahvamaja 90. sünnipäev 350. Jalase Haridusselts. Projekt: 30 aastat Jalase kooli- ja külapäevi 350. Rapla Haridusselts. Projekt: Vabaõhulavastuse Rapla 1941 korraldus 400. Käsitööseltsing Süstik. Projekt: Iira küla 777 külapäev 300. MTÜ Maarja Koor. Projekt: Esinemine Vaba Rahva Laulul Paide Vallimäel 150. Kuimetsa Kultuuriselts. Projekt: Kuimetsa kodukandipäev 300. Seltsing Alu Rahvatantsuselts. Projekt: Suvepidustused Barkavas. Klabtancis Riinimanda Kooristuudio. Projekt: Riinimanda kooride 25. juubelilaager ja kontserdid Saaremaal 300. MTÜ Loomeruum. Projekt: Rapla Kultuurifestivali Särin 2018 kujundused ja külastusmugavus Projekt: Mine Metsa, Kui Äge Loodusfilmiõhtu! sündmuste sari 200. Määrati Rapla valla eelarvest noorsootööle eraldiseks ette nähtud vahenditest 500 järgmiselt: MTÜ Ingli Puudutus. Projekt: Kuusiku Altveski lastelaagrid suvel Ootame ettepanekuid kauni koduaia tunnustamiseks Kui teie tuttaval, naabril või teil endil on kaunis aed või olete märganud Rapla vallas ringi liikudes tunnustamist väärivat aeda, siis palun kirjutage sellest meile 15. augustiks e-postile rapla@rapla.ee. RT Kardiraja rendikonkurss Foto: Katrin Kruusimägi ku majutamisel sõlmitakse kolmepoolne leping, kus üheks pooleks on lapsevanem või hooldaja. Rapla Gümnaasiumi õpilastele, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Rapla vald, kehtib voodikoha maksumuse soodustus 30%. Rohkem infot ühiselamu kasutamise kohta leiate Rapla valla kodulehelt: rapla.kovtp.ee/majutus või kirjutades e-postile margit.parna@rapla.ee. RT Rapla Vallavalitsus kutsub osalema Rapla Kardiraja rendikonkursil. Konkursi eesmärgiks on leida ettevõtja, kes võtab rendile Rapla Kardiraja kinnistu auto- ja motospordiga tegelemise eesmärgil. Kinnistu antakse Rapla Vallavalitsuse poolt rentnikule üle hiljemalt 1. märtsil Täpsem info valla kodulehel RT enampakkumine Rapla Vallavalitsus kuulutab välja avaliku kirjaliku enampakkumise kaubiku CITROEN BERLINGO G*WJT riikliku registreerimismärgiga 422MEN müügiks alghinnaga 350. Kaubiku esmaregistreerimine on toimunud detsembris a, läbisõit km, auto on amortiseerunud. Informatsioon kaubiku kohta: Villu Vasar, ; villu.vasar@rapla.ee. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Enampakkumisest osavõtjad peavad esitama 17. septembriks a Rapla Vallavalitsusele (Viljandi mnt 17, Rapla linn; 79511): 1) avalduse enampakkumisest osavõtuks koos ostuhinnaga; 2) juriidilise isiku esindaja volikirja; 3) isikut tõendava dokumendi koopia. Dokumendid esitada kinnises ümbrikus märgusõnaga: CITROEN BERLINGO. Mitte avada enne a kell Pakkumuste avamine toimub Rapla Vallavalitsuse II korruse saalis 18. septembril a kell (Viljandi mnt 17, Rapla linn; 79511). Rapla Vallavalitsus kuulutab välja avaliku kirjaliku enampakkumise Rapla vallale kuuluvale Koigi külas asuvale Kuivati (kinnistu registriosa , katastritunnus 66903:001:0125, pindala 984 m², sihtotstarve tootmismaa) kinnistule alghinnaga Kinnistul asub küün-kuivati (ehitisregistri kood ) ehitusaluse pinnaga 296,8 m². Ehitis on amortiseerunud, elektriliitumine ja veevarustus puuduvad. Informatsioon kinnistu kohta: Hannes Milsaar, ; hannes.milsaar@ rapla.ee. Informatsioon kinnistu kohta ajavahemikul : Meelis Mägi, ; meelis.magi@rapla.ee. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Enampakkumisest osavõtjad peavad esitama 24. septembriks a Rapla Vallavalitsusele (Viljandi mnt 17, Rapla linn; 79511): 1) avalduse enampakkumisest osavõtuks koos ostuhinnaga; 2) juriidilise isiku esindaja volikirja; 3) isikut tõendava dokumendi koopia. Dokumendid esitada kinnises ümbrikus märgusõnaga: Koigi Kuivati. Mitte avada enne a kell Pakkumuste avamine toimub Rapla Vallavalitsuse II korruse saalis 25. septembril a kell (Viljandi mnt 17, Rapla linn; 79511). Rapla Vallavalitsus kuulutab välja avaliku kirjaliku enampakkumise Rapla vallale kuuluvale Hagudi alevikus asuvale Kuuse tn 3 (kinnistu registriosa , katastritunnus 66901:001:0829, pindala 1560 m², sihtotstarve elamumaa) kinnistule alghinnaga Hea ühendus bussi ja rongiga. Läheduses asuvad lasteaed ja põhikool. Katastriüksus on korrapärase kujuga ja ühtlase pinnareljeefiga. Maatükk piirneb ühest küljest Kuuse tänavaga ja kolmest küljest sarnaste maaüksustega. Maatükk on hooldamata. Maaüksuse hoonestuseks on ehitisregistrisse kandmata kõrvalhoone. Rapla valla üldplaneeringu järgi on tegemist pere- ja ridaelamumaaga. Elektriliitumine puudub. Ühisveevärk asub ca 60 m kaugusel. Informatsioon kinnistu kohta: Hannes Milsaar, ; hannes.milsaar@ rapla.ee. Informatsioon kinnistu kohta ajavahemikul : Meelis Mägi, ; meelis.magi@rapla.ee. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Enampakkumisest osavõtjad peavad esitama 24. septembriks a Rapla Vallavalitsusele (Viljandi mnt 17, Rapla linn; 79511): 1) avalduse enampakkumisest osavõtuks koos ostuhinnaga; 2) juriidilise isiku esindaja volikirja; 3) isikut tõendava dokumendi koopia. Dokumendid esitada kinnises ümbrikus märgusõnaga: Kuuse tn 3. Mitte avada enne a kell Pakkumuste avamine toimub Rapla Vallavalitsuse II korruse saalis 25. septembril a kell (Viljandi mnt 17, Rapla linn; 79511). Rapla Vallavalitsus kuulutab välja avaliku kirjaliku enampakkumise Rapla vallale kuuluvale Alu alevikus asuvale Tiigi tn 7 (kinnistu registriosa , katastritunnus 66901:001:0266, pindala 344 m², sihtotstarve elamumaa) kinnistule alghinnaga Kinnistul asub garaaž (ehitisregistri kood ) ehitusaluse pinnaga 144 m². Ehitis on amortiseerunud, elektriliitumine ja veevarustus puuduvad. Informatsioon kinnistu kohta: Hannes Milsaar, ; hannes.milsaar@ rapla.ee. Informatsioon kinnistu kohta ajavahemikul : Meelis Mägi, ; meelis.magi@rapla.ee. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Enampakkumisest osavõtjad peavad esitama 24. septembriks a Rapla Vallavalitsusele (Viljandi mnt 17, Rapla linn; 79511): 1) avalduse enampakkumisest osavõtuks koos ostuhinnaga; 2) juriidilise isiku esindaja volikirja; 3) isikut tõendava dokumendi koopia. Dokumendid esitada kinnises ümbrikus märgusõnaga: Tiigi tn 7. Mitte avada enne a kell Pakkumuste avamine toimub Rapla Vallavalitsuse II korruse saalis 25. septembril a kell (Viljandi mnt 17, Rapla linn; 79511).

4 Kuremari Barkavas Küllakutsujaiks Jolanta Anusāne ja Barkava tantsurühm Klabtancis. Tantsurühm Klabtancis osales ja esines Alu 8. mini-tantsupeol Sai alguse sõbralik äratundmine koosolemisest, tantsimisest, laulmisest, oma maa kultuuri tutvustamisest, suhtlemisest ja sõprussidemed olidki loodud. Juulikuus sõitis Alu Kuremari Barkavasse, et kohtuda sealsete tantsijatega, nendega koos esineda, rõõmustada, osa võtta suvepidustustest ja tantsurühma Klabtancis sünnipäevapeost. 14. juulil toimusid Barkavas igaaastased suvepidustused. Kogu päev olid ekskursioonid ning avatud näitused ettevõtete ja inimeste tutvustuseks. Toimusid spordivõistlused, tehnikaparaad, päevaesinemised vabaõhulaval. Päev lõppes suure kontserdiga. Kontserdiõhtu alguses autasustati tublimaid sportlasi, teh- nikaparaadi korraldajaid ja tunnustati parimaid. Kontsert oli huvitav ja meeleolukas. Vaheldusid erinevad etteasted lauljatelt-tantsijatelt-pillimängijatelt lasteaialastest eakateni. Kuremari esines vaheldumisi Barkava noorte ja eakate rahvatantsijatega. Samal õhtul tähistasime tantsurühm Klabtancise 45. sünnipäeva kultuurimajas. Õnnitlesime sünnipäevalisi kingituste ja tantsudega. Eriliselt meeldis barkavlastele Sünnipäeva valss, mille nad Osake tehnikaparaadist. kroonika lubasid kindlasti selgeks õppida. Kuremari tähistas jaanuaris oma 35. aastapäeva. Rühmal on olemas arvestatav repertuaar tutvustamaks ja esitamaks eesti rahvatantsu. Viisime kaasa head sõnumid ja tervitused Rapla vallast, Raplamaalt. Meeldejääv, ilus ja soe vastuvõtt jääb pikaks ajaks tantsijate südameisse. Tantsurühm Kuremari tänab Rapla Vallavalitsust, Jaan Metssalut ja bussijuht Vello Suiki. ANNE PALUOJA Foto: Armar Paidla Keerulinnud Leedus Rapla vallal on sõprussuhted Leedu Anykščiai linnaga. Selles kaunis Kesk- Leedu linnas korraldatakse iga-aastaselt Püha Anna rõõmufestivali, mis liidab kõik Anykščiai elanikud ja linna külalised kahel päeval suureks ühiseks festivalipereks. Sellel aastal peeti festivali juulini ning selleks, et pakkuda linna külalistele võimalikult erinevat ja meeldejäävat kultuuriprogrammi, kutsuti esinema külaliskollektiive oma sõpruslinnadest/piirkondadest. Rapla valda esindas Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi rahvatantsurühm Keerulind Riho Pohla juhendamisel. Lisaks meie tublidele tantsijatele olid veel saabunud külla esinejad Lätist, Poolast, Tšehhist, Slovakkiast, Ukrainast, Valgevenest, Gruusiast ja otse loomulikult teistest Leedu regioonidest. Meie tantsijad said võimaluse esineda pooletunnise kavaga festivali pealaval, mis oli sellele Rongkäigus. rühmale erakordne kogemus just oma mastaapide poolest. Samuti saime särada rongkäigus, kus meile valjuhäälselt kaasa elati. Kokkuvõttes tuleb tunnustada Anykščiai linna korraldada selline külastajaterohke ja suurejooneline festival, kus pakutakse igale maitsele ja väga rikkalikku kultuuriprogrammi, käib kaugelt paljudele üle jõu. Kui toimunut Eesti mastaapidesse üle tuua, siis võiks võrdlus olla Viljandi Folgiga! Osalejad on tänulikud võimaluse eest sellisel üritusel Rapla valda esindada ning samuti tänavad oma juhendajat Riho Pohlat, kes aitas seada tantsud, need selgeks õppida ning rühma juhtida selle toredal reisil. Suur tänu tublile bussijuhile Paul Augile, kes oskab lahendada iga olukorra ning oli meile toredaks kaaslaseks. KEERULINNU NOOREMA RÜHMA TANTSIJAD Tantsijad koos juhendaja Riho Pohlaga. töö Klabtancis ja Kuremari. RAIKKÜLA KOOL ootab oma meeskonda 2018/2019. õppeaastaks LOGOPEEDI 1,0 ametikohta ÕPILASKODU KASVATAJAT 1,0 ametikohta PIKAPÄEVARÜHMA KASVATAJAT 0,5 ametikohta ÕPETAJA ABI 0,4 ametikohta Kandidaatidelt eeldame: - erialale vastavat haridust; - head suhtlemisoskust ja soovi töötada õpilastega; - eeldusi meeskonnatööks. CV, motivatsioonikiri ja haridust tõendavate dokumentide koopiad palume saata 16. augustiks 2018 aadressil Raikküla küla, Rapla vald, Raplamaa või e-aadressil kool@raikkylakool.eu. Info telefonil (õppealajuhataja) või kool@raikkylakool.eu.

5 Kes on viimastel kuudel Juuru vahel kõndinud, on kindlasti tähele pannud, et selle väikese ja armsa aleviku südames on toimumas suured muutused. Rahvamaja on väljastpoolt täielikult renoveeritud. Särab nagu pruuti ootav peig altari ees. Naaberhoone (läänest) ajalooline pastoraat on saanud PRIA toetusel uue valtsplekk-katuse. Naaberhoone (põhjast) Juuru kool on ootamas kolmanda ehitushanke tulemusi. Loodetavasti on 1. septembri aktuseks selge, kes hakkab koolimaja renoveerima ja milliseks kujuneb ehituse lõpptähtaeg. Arengud koolis ei piirdu aga üksnes välisfassaadi ehk füüsilise õpikeskkonna täieliku muutusega. Viimase aasta jooksul on vahetunud direktor, õppealajuhataja ja huvijuht. Uut õppeaastat oleme alusta- kool Juuru Eduard Vilde Kool suurte muutuste lävel! Fotod: Krista Kõiv mas uue sekretäri, IT tehnoloogi, sotsiaalpedagoogi ja mitme uue pedagoogiga. Uuendatud meeskond on seadmas kõrgeid eesmärke Juuru koolist peab saama kohaliku kogukonna jaoks parim kool maailmas! Kool, kuhu nii õpilased kui õpetajad tahavad hommikul tulla ja kust on päevatöö lõpus raske lahkuda. 2018/2019. õppeaastal on õpilaste üldarv kasvamas. Kui eelmisel sügisel alustasime 102 õpilasega, siis kevadeks oli meid juba 106 ja käesolevaks sügiseks ehk juba üle 110. Oma kooli ideaalseks õpilaste arvuks peame aga 135 õpilast ehk igas klassis keskmiselt 15 õpilast. Väikesed klassid jäävad alatiseks maakoolide eelisteks suurte linnakoolide ees. Meie õpetajatel on aega iga õpilase tundmaõppimiseks, tema tugevuste avastamiseks ja nõrkustega arvestamiseks. Algava õppeaasta suurimateks muutusteks on: Numbrilise hindamise kaotamine andeainetes (kehaline kasvatus, kunst, muusikaõpetus, tööõpetus) klassis. Kujundavale hindamisele üleminek 1. ja 2. klassis. Kodutööde kaotamine (1. 5. klass). Kordamisülesanded tehakse ära koolis, selleks ette nähtud viimases tunnis. Huvikoolis lisanduvad viiuli- ja klaveriõppele kitarriõpe ja draamaeriala. Juuru Eduard Vilde Kool on avatud, arenev ja hooliv kool. Samade väärtuste hindamist ootame ka oma õpilastelt ja lapsevanematelt. Õppeprotsessis osalevad ja ka arenevad pidevalt kolm osapoolt õpilane, õpetaja ja lapsevanem! Soovin, et koostöö algaval õppeaastal paneks kõigil osapooltel silmad särama! KALLE KÕIV direktor Hagudist tõusevad tähed! Hagudi kool on liitasutus, kus mängivad lasteaialapsed ja õpivad põhikooli õpilased. Nii nagu Hagudi kooli tunnuslause ütleb, töötavad ja õpivad meie koolis tähed, tugevad ja andekad. Kool asub keset rohelust ja seetõttu õpime palju õues. Loodust me arvuti abil õppima ei pea, vaid seda saab teha õues ja õppekäikudel üle Eesti. Kasutame avastusõpet ja õpime läbi projektide. Õpilastel on võimalus panna proovile oma esinemisoskus ja organiseerimisvõime. Kui õpilane tahab meile õppima tulla, pakume talle proovipäeva, kus ta tutvub klassikaaslastega, õpetajatega ning kooliga. Pärast vestlust õpilase ja lapsevanemaga teeme otsuse, kas just Hagudi kool on lapsele õppimiseks parim koht. Pea 100 õpilasega kool on perekond, kus väikesed suhtlevad suurtega, õhkkond on rõõmus ja sõbralik. Meie maja seintel on silmad ja kõrvad ning see tähendab, et kõik, mis toimub, tuleb välja, nii positiivne kui ka negatiivne. Meil on omad Tootsid, Teeled ja Arnod ning see teeb meie kooli ägedaks. Kevaditi toimub meie koolis Tähtede gala, kus tuuakse välja iga õpilase ja töötaja tugevus ning kõiki kiidetakse edusammude eest. Igaüks on millegi poolest eriline. Jõulude ajal on kogu koolipere koos ühisel jõululõunal, mille korraldavad Võimlejad tantsupeol. õpilased ise. Eriti lahedad on kooli ja lasteaia ööbimisega üritused. E s i m e s e s k o o l i a s t m e s kasutame õpilaste arengu kirjeldamiseks hinnanguid ja suulist tagasisidestamist. Teises ja kolmandas kooliastmes saab õpilane vastata oma õppetükke nii kaua, Lasteaed matkamas. kui ta on ise oma tulemusega rahul. Arvestame hindamisel õpilase omapära ja isikuomadustega. Õpilane ise vastutab õppimise ja teadmiste eest. Õpetaja on talle sel teel abiks. Pärast kooli on võimalus õppida pikapäevarühmas ja võtta osa erinevatest huviringidest nagu sport, tantsimine, laulmine, pilliõpe, male, robootika, keraamika ja näitering. Meie kooli õpetajad on Kaiu kool Kaiu Põhikool paikneb uuenenud Rapla valla kaugemas nurgas. Oleme maapiirkonna kool, kus klassid väiksemad, aga selle võrra on tõhusam individuaalne lähenemine, sellest kujunev omavaheline mõistmine ja arusaam. Kooli õppeprotsess toimib vastavalt riiklikule õppekavale, kuid soovime anda juurde lisaväärtust valikainetega. Märksõnaks karjääriõpe, sihtide seadmine ja valmistumine edasiseks. Õppekava arendust on edasi viimas uuenev õpikäsitus, selle raames toimub klassides õppeaasta vältel projektitöö, päädides projektide avaliku kaitsmisega. Õpitegevust toetavad pikapäevarühmad, milles pikema sõidu õpilastel on võimalik järgmiseks päevaks õppetükid üle vaadata, samuti huviringides osaleda. Hindamine on haridusmaastikul kõva tähelepanu alla sattunud. Kujundavat hindamist rakendatakse esimeses klassis ja teise klassi esi- sõbralikud ja kannatlikud, alati heatujulised. Huvitav on õpetajate projekt Õpetaja õpilasena klassis, kus õpetaja hakkab üheks päevaks õpilaseks ja veedab oma kaasõpilaste seltsis terve koolipäeva. Õpetajad teevad koostööd, mis on meie õpilastele heaks eeskujuks. Hagudi Põhikool on omanäoline uuenduslike vaadetega ühtekuuluvust ja isiklikku arengut toetav kool. Kui soovid kõiges selles veenduda, tule meile tööle! Otsime osalise koormusega kehalise kasvatuse ning eesti keele ja kirjanduse õpetajat. Tule meile külla, sest vanasõnagi ütleb, et oma silm on kuningas! LEA VENDIK direktor mesel veerandil, edasiselt numbrid, mis on konkreetsed ja mõõdetavad ning kõik osapooled valdavalt sellega päri. Huvitegevus Kaiu piirkonnas on antud kooli toimetada. Sestap on võimalik pakkuda enam huviringe ja neis osalemist. Valdkonnad on muusika (rahvatants, lastekoor, laul, kitarr ja löökriistad), sport (võrk- ja korvpall, kergejõustik, lauamängud), kaunid kunstid (draama, foto, kunst), veel tehnika, kokandus, robootika, turvalisus. Uuendame huvitegevust vastavalt nõudlusele. Õpikeskkond pole just kõige hiilgavam, kui on mõeldud koolimaja sisepilti. Küll on olemas Õppekäik looduses. Foto: erakogu tasemel õpivahendid nii tavalise kui interaktiivse õpiprotsessi läbiviimiseks. Sportimisvõimalused on eriti head väljas. On staadion, miniareen misiganes pallimängudeks, ramp, terviserada. Tänapäeval ei saa üle ega ümber projektikäitumisest. Lisaväärtust annavad uuenevad õpivahendid, õppekäigud, õpilaste tegevuslaagrid ja oskuslaagrid, loomulikult ka ühekordsed kiirprojektid. Kaiu kogukond hoiab oma kooli. Eelmisel aastal täitus 175 aastat hariduse andmisest Kaius. Läheme edasi. HANNES VALD direktor

6 Raplamaa ATH perepäev 14. juulil toimus Polli Loomaaias teist aastat järjest Raplamaa ATH Ühingu poolt korraldatud vahva perepäev aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastele, nende peredele ja kõigile neile, kes tunnevad end mingil moel olevat seotud aktiivsus- ja tähelepanuhäirega. Sellel aastal toovad korraldajad olulisemana välja jätkusuutlikkuse: kuna tegemist oli teist aastat järjest toimuva üritusega, siis annab see taas energiat edasi tegutseda ja hoida meeled avatud erinevatele uutele tegevustele, mis on seotud lastega ja peredega, kellele ATH võõras ei ole. Perepäev möödus lõbusalt. Peale saabumist ja piknikulaua valmis sättimist asus esimest etteastet andma teadusteater, mida lapsed koos vanematega suure huviga jälgisid. Lapsed said oma terasusega palju kiitusi ja olid vahvad kaaslased kogu etenduse protsessis. Peale etendust tegelesid lastega Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö üliõpilased, kes viisid läbi toredaid tegevusi, mis lastele pikalt huvi pakkusid. Paeltega seebimullide tegemine, joonistamine ning paberist kaartide meisterdamine oli enamusele tervis & turvalisus meeltmööda. Samuti sai loomaaias ringi uudistada terve päeva. Päike säras ja päev oli lihtsalt imekaunis. Sellel aastal toetasid perepäeva läbiviimist taas mitmed ettevõtted ning samuti ka Rapla vald. Erinevalt eelmisest aastast sai iga üritusel osalenud laps ka peo lõpus kingituse. Kingikotid aitas õmmelda üks tore ema ja koti aitasid täita kohalikud ja kaugemad toetajad. Korraldajad loodavad, et perepäevalised jäid rahule ja soovivad sarnaste ürituste jätkumist ka järgnevatel aastatel. Sügisel plaanitakse edasi tegutseda tugigrupi kohtumistega, mõtteid uuteks ja huvitavateks ettevõtmisteks on mitmeid. Kohtume tugigrupis juba septembris! Liitu tugigrupiga ka facebookis: ATH Raplamaal. Aitäh kõigile! TIINA, KARMEN ja EGE Raplamaa ATH Ühing Alaealiste õigusrikkumistest kas karistamine aitab? Alaealiste õigusrikkumised on praegu väga aktuaalne teema. Probleemsete alaealistega tegelevad aktiivselt nii politsei kui ka kohalik omavalitsus. Lisaks on kaasatud koolid, sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakond ja kohus. Kuigi politsei esmane eesmärk ei ole karistada, tuleb noorteni viia arusaam, et igal teol on tagajärg. Selle aasta 1. jaanuarist hakkasid kehtima alaealise õigusrikkuja erikohtlemise nõuded, mille peamiseks põhimõtteks on individuaalne lähenemine igale juhtumile. Olulisim on süüteo sotsiaalsete põhjuste väljaselgitamine ning riskide hindamine. Kehtib ka alaealiste erikohtlemise põhimõte, kus peamine on alaealisel toime pandud teost arusaamise tekitamine ja vastutuse võtmine toimepandud tegude eest. Erikohtlemise peamine eesmärk on ära hoida alaealise õigusrikkumisi. Eestis on tasapisi jõutud äratundmiseni, et õigusrikkujatest noorte abistamine on mõistlikum kui Estica ja Vanemuise puhkpillikvintetid rändasid mööda Eestimaa raudteejaamasid ja Vanemuise kvinteti teekond jõudis 6. juuli õhtupoolikul Rapla raudteejaama. Huvilisi oli kogunenud nii palju, et kõik ei mahtunudki raudteejaama ootesaali, aga sellest polnud midagi, sest aknad ja uksed avati ning kaunis Eesti autorite loodud puhkpillimuusika kostus ka väljasseisjateni. Vanemuise Kvintett: Kersti Perandi (flööt), Anna Shulitshenko (oboe), Kree- te Perandi (metsasarv), Johanna Tuvi (fagott), Heimo Hodanjonok (klarnet). RT Rapla Täiskasvanute Gümnaasium ootab uusi õppureid! Õppetöö alates 7. klassist, gümnaasiumis pakume ka e-õpet ning riigieksamiteks valmistumist üksikaineõppijana. Dokumentide vastuvõtt toimub: 13. augustist kuni 17. augustini tööpäeviti kell 9 13 alates 21. augustist tööpäeviti kell 9 16 koolimaja II korrusel (Rapla, Lasteaia 5). Lisainfo: kristi.luik@raplatg.ee või telefonitsi või (õppejuht). Kooli koduleht: kroonika nende trahvimine, arestimine, vahistamine või muul moel karistamine. Alaealise puhul tuleb eelkõige kaaluda just mõjutusvahendite kohaldamise võimalust. Näiteks hoiatamist, sotsiaalprogrammi suunamist, kohustuse võtmist, kahju hüvitamist või heastamist või mõnd muud sobivat sekkumist. Karistada võib vaid juhul, kui mõjutusvahend ei anna loodetud tulemusi. Mõjutusvahend tuleb valida vastavalt lapse korduvrikkumise riskile. Laste puhul ei näita riski ainult varasemad süüteod, nende olemus ja toimepanemise asjaolud, arvestada tuleb ka muude teguritega: kehvad peresuhted, õpiraskused koolis, halba mõju avaldavad sõbrad, sõltuvusainete tarvitamine, korrarikkumised varases eas. Kui tegu on abivajava lapsega, tuleb sellest teavitada kohalikku omavalitsust. Riskidele vastav mõjutusvahend tuleb leida ka abivajavatele lastele. KRISTEL PÕHJALA Rapla politseijaoskonna noorsoopolitseinik Foto: Katrin Kruusimägi Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õpilased kanuude ja räätsadega Soomaal Juuli alguses külastasid RVG loodushuvilised õpilased ja lapsevanemad Soomaa rahvusparki. KIKi rahalisel toel teoks saanud retkel vaadati looduskeskuses filmi elust Soomaal, matkati Riisa õpperajal ning sõideti kanuudega Raudna jõel. Üleujutuste poolest kuulsas piirkonnas püsivad jõed suvisel ajal rahulikult oma sängides ning viiendale aastaajale omaseid vaateid näha polnud. Matkajuht Priidu õpetussõnad kanuujuhtimise kohta kulusid ka tasaselt voolaval jõel sõites marjaks ära. Rabamatkal pakkusid silmailu kahel pool laudteed õitsev jänes-villpea ning meeldivaid maitseelamusi rabaservas valminud mustikad. Palju elevust tekitas räätsadega kõndimine älvestel. MAIGI NOVEK kool Rapla vald on liitunud Noortegarantii tugisüsteemiga Noorte töötuks ja mitteaktiivseks jäämine suurendab riski langeda edaspidi töötusesse, vaesusesse ning sotsiaalsesse tõrjutusse, mistõttu on noorte mitteaktiivsuse probleemide lahendamine oluline. Mitteõppivaid ja -töötavaid noori on nii madala haridusega noorte kui just kõrgkooli lõpetajate või õpingute katkestajate seas. Tugisüsteemi eesmärk on vähendada mittetöötavate ja -õppivate noorte hulka. Sihtrühmaks on potentsiaalselt abivajavad noored vanuses eluaastat, kes ei tööta, ei õpi, ega ole tööturult muul mõjuval põhjusel eemal. NEET noorte ( noored, kes ei õpi ega tööta ; inglise keeles not in education, employment, or training) seas on ka põhjusega mitteaktiivseid noori, näiteks need, kes on sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusel. Seega on oluline üles leida need noored, kelle mitteaktiivsuse põhjuseks võivad olla sotsiaalsed probleemid või muud takistused. Sotsiaaltöö andmeregistri vastav rakendus tuvastab riiklike registrite andmete alusel potentsiaalselt abivajavate noorte nimekirja. See võimaldab noortega esmast kontakteerumist, tagasiside saamist etteantud tähtaja jooksul ning abivajaduse ja juhtumikorralduse andmetöötlust. Tugisüsteem aitab valla sotsiaaltöötajal sihipäraselt ning süsteemselt noori üles leida, tuvastada nende abivajadus ja pakkuda vastavat tuge. Noore poole pöördub vastava andmebaasi alusel kas suuliselt või kirjalikult valla lastekaitse- või sotsiaaltöötaja. Igale noorele lähenetakse individuaalselt ning arvestades tema soove. Selgitatakse välja abivajadus ning juhatatakse vajadusel olemasolevate riiklike teenusteni ja seostatakse õppimise- ja tööotsimise võimalustega. RT Foto: Maigi Novek

7 Rapla valla õpilasmalev 2018 Sel aastal oli suurim õpilasmalev kui kunagi varem. Malevast sai osa 105 noort. Mõni agaram osales lausa kahes vahetuses. 29. juunil toimus kõigile rühmadele ühine väljasõit Valgeranna Seiklusparki. Allpool on rühmade kaupa lühike kokkuvõte malevanädalatest: 18. juunist 29. juunini toimusid malevad: Rapla I vahetus Esimeses vahetuses oli 28 malevlast. Töötati erinevatel valla objektidel: tehti koristustöid, korrastati kalmistu kiviaeda, veeti mulda, lõigati puuoksi, pesti aknaid, laoti puid jms. Lisaks töötegemisele osaleti ka vaba aja sündmustel. 21. juunil oli malevlastel külas Eesti Töötukassa Raplamaa osakonna karjääriinfo spetsialist Eli Sukles. Eli rääkis ja viis läbi mängulisi tegevusi töömaailmaga seonduvatel teemadel. 27. juunil oli külas ettevõtluskonsultant-projektijuht Riin Pallon Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusest. Tal oli kaasas lauamäng Cashflow, mis õpetab noortele majandustarkusi. Mäng annab noortele võimaluse unistada ja mänguliselt investeerida selliselt, mis päris elus oleks riskantne. Võeti vastu uusi malevaliikmeid, toimus nn rebaste ristimine. Valiti noorte hulgast parim malevlane. Selle tiitli pälvisid Triine Roosalu ja Karl-Pärtel Aasrand. David: Hea on kohe vaadata enda ära tehtud korralikku tööd! Hagudi Hagudi rühmas oli sel aastal 10 noort, kes olid väga kokkuhoidvad ja ühtsed. Kuigi enamus malevlasi olid Hagudi Põhikooli õpilased ja omavahel tuttavad, võeti kohe omaks ka mujalt tulnud malevlased. Õhkkond oli super ja koos tehti korralikku tööd, mis käis loomulikult koos nalja ja naeruga. Sellel aastal sai tehtud väga suur töö, puhastati võsast väike metsatukk, mis jääb Hagudi Põhikooli ja raudtee vahele ning mida nüüd saab juba peaaegu pargiks nimetada. Lisaks paigaldati kooli juurest raudteeni viiva kõnnitee äärde väike pink ja prügikast, korrastati kooli staadionit ning lasteaia mänguväljakuid, vihmase ilmaga pesti aknaid ja korrastati kooliruume. Toimus ka uute malevlaste ristimine ja malevlaseks vannutamine. Maleva eelviimasel päeval toimus ühine grillimine ning viimasel päeval koos teiste rühmadega ühine väljasõit Valgeranna seiklusparki. Kokkuvõttes läks malev igati korda ja näitas, et noored tööd ei karda. Hagudi rühma juhendajad teevad malevlastele suure sügava kummarduse ja tänavad neid tehtud töö eest ning jäävad järgmist malevat ootama! Alu Rühmas oli 16 noort, kes heakorrastasid spordihoone ümbrust, pesid lasteaias mänguasju ja sõelusid liiva kaugushüppe kasti jaoks. Samuti toimus rebaste ristimine ja osaleti ühisel malevlaste väljasõidul. Kuusiku rühmas oli 8 malevlast, kes korrastasid laululava, spordiplatsi ja jaanituleplatsi, lõikasid vesivõsusid, korrastasid lillepeenraid ja olid abiks Kuusiku Katsebaasis. Ehitasid prügikastid ja paigaldasid pingid. Käis töö ja vile koos toimus rebaste ristimine, osaleti ühisel väljasõidul ja mängiti erinevaid mänge. Malevlased tööhoos... suvemalev Juuru Üle mitme aja tegutses juunikuus Juurus taas õpilasmalev, kuhu olid oodatud 13 17aastased noored oma esimest töökogemust saama. Meie noored kaevasid mudaväljaku, kus peagi lasteaeda tagasi saabuvad lapsed end mõnuga kõrvuni poriseks saavad teha. Lisaks sellele toredale teole kaunistasid ja uuendasid malevlased Juuru Teenuskeskuse lillepeenraid, ladusid riita Mahtra Talurahvamuuseumi talvepuud ja koristasid Atla-Eeru kõrtsi kambreid, andsid kalmistu väravatele kauni piduliku kuue ning tegid palju muud vajalikku. Suur tänu kuulub abi eest ürituse Tagasi Mahtrasse ettevalmistamisel. Üksnes häid sõnu ja kiitust olen kuulnud malevlaste aadressil öeldavat ning soovin teid järgmisel aastal taas kohata. Aitäh teile ja järgmisel aastal näeme! NB! Malev pole üksnes töö, vaid pärast tööd on lõbu ka. Raikküla Juunikuu kahel viimasel nädalal tegid usinad malevlased tööd Raikküla, Kabala ja Purku piirkonnas. Purkus tegid noored puhtaks lasteaia aknad, rohisid lasteaia ümbrust ja korvpalliplatsi. Raikkülas tegid nad võrkpalliplatsi umbrohust vabaks. Kõige rohkem aga oli noortel töid vaja ära teha Kabalas. Enne jaanipäeva pühiti puhtaks laululava ja selle esine. Kabala mõisa tagune ala puhastati kividest ja siluti ning kõige lõpuks külvati ka muru. Seal jagus tööd lausa terveks malevaperioodiks. Kuid malev ei ole ainult tõsine töö, sai ikka nalja ja naeru ka. Nimelt toimus malevarebaste ristimine, kus noored andsid maleva vande, laulsid ja pidid lahendama mõned ülesanded, et saada kätte oma täieõigusliku malevlase tunnistus. Noortele malevas käia meeldis ja nii mõnigi lubas järgmisel aastal uuesti kaheks nädalaks malevasse tulla juuli Rapla II vahetus kokku 14 malevlast. Ka teises vahetuses olid põhilisteks tegevusteks heakorratööd. Vaba aja tegevustest arutati noorte volikogude teemal ja viidi läbi uute malevlaste vastuvõtt, nn rebaste ristimine. II rühma parimateks malevlasteks valiti Kerti Meresmaa ja Rasmus Arro. Lõpuküsitlusel jäid noored malevaga rahule. Rohkem oleks soovitud erinevaid tööülesandeid. Preemiaks oli mõlemale rühmale ühine väljasõit Valgeranna seiklusparki Pärnu lähedal. Rühmajuhtideks mõlemas vahetuses olid Geio Rüütalu ja Merike Rego Kaiu Malevast võttis osa 12 töökat ja tublit noort. Toimetati nii Kaius, Kuimetsas kui ka Iida urgetes. Maleva esimesel poolel said korrastatud Kaiu miniareen, terviserada, lasteaia mänguplats ja kooli staadion. Lasteaias küüriti isegi õuemänguasjad läikima. Noored üllatasid kõiki juhendajaid sel aastal oma usinuse ja töökusega. Preemiaks said nad kahel korral peale tööpäeva Selisse ujuma. Maleva teist nädalat alustati Kuimetsas ja Iida urgete juures. Samuti sai korrastatud Kuimetsa krossirada. Rõõmsates värvides särab ka laste mänguplats Kuimetsa Rahvamaja kõrval. Riisuti parki, pesti kiiged ja liumägi, rohiti liivakaste. Iida urgete radadelt eemaldati maha kukkunud oksad. Nädala teisel poolel suundusid malevlased jälle Kaiu. Lõpetati staadioni ja terviseraja hooldus. Kokkuvõttes sai nii kõblatud, riisutud, kive ja oksi korjatud, rohitud, pestud ja kasitud arvestatavalt suur osa meie armsast kodukandist. Aga see pole veel kõik. Tõsise töörabamise vahele mahtus ka maleva rebaste ristimine. Kuna Kaiu töömalevas varasemalt ristseid peetud ei ole, siis sel aastal said kõik osalejad oma ristsed kätte. Esimesel päeval tegid malevlased endale kaunid kõrvad paberist ja joonistasid vurrud ja ninaotsad. Mängisime vahvat ussimängu, mille käigus oli prahi koristamine puhas lust. Esimese töönädala lõpetasid jälle ristsete mängud. Kandsime topsikutega vett, loopisime veepomme ja loomulikult toimus ka äge veesõda. Maleva viimasel päeval sai antud ka korralik rebase vanne, kus tõotati tehtut hoida, omandatud oskuseid ka tulevikus kasutada, edasi anda oma teadmisi järeltulevatele rebasekutsikatele, olla julge ja eeskujulik, hooliv-salliv-armastav-abistav silmarõõm oma kodukandile. Noorte tagasisidest selgus kaks vägagi üllatavat fakti: * malev võiks alustada varem (nt kell 8:00); * malev võiks kesta kauem (nt 4 nädalat). Küll paneb hinge rõõmust rõkkama ja kõrvad liikuma selliste asjade kuulmine! Aitäh aasta rebasekutsikad te olete nii tublid! Kummardus ka juhendajatele ja korraldustiimile. Nii mõnigi noor sai malevast esimese töökogemuse ja teadmise, et töö võib olla vahel rutiinne ja nüri. Täname kõiki malevlasi Te olite tublid! Näeme järgmisel aastal! HELEN HINTS ja MALEVA JUHENDAJAD... ja Valgeranna seikluspargis, seal käisid kõik rühmad.

8 8 Kuusiku-Nõmme külapäev külaelu Kuusiku-Nõmme külas toimus 28. juulil üle viie aasta jälle külapäev. Vaatamata kuumale ilmale oli kokkutulnuid pea igast talust. Ka Kuusiku külavanem Ants Kuningas ja Iira küla eestvedaja-sädeinimene Ivi Sark tulid meile külla. KOPist saadud toetusega soetati külalipp, vanad kaardid, seati korda küla albumid vanade fotodega. Palve külalipule ja ühislaulmine tekitas kõigis harda kodutunde. Küla kokkutuleku kuupäevaga paelad said kaela kõik osavõtjad. Uurisime ka natuke küla ajalugu ja kohapärimust. Leidsime arhiivist teate rauaaegsete kivikalmete kohta, mis asusid Kuusiku Põllumajandusparki viiva tee ääres. Ka külas asuva kultuskivi ehk lohukivi kohta on olemas vastavad passid, aga legende tema kohta ei tea keegi enam. Ja ka Rebasekivi kohta leidsime paar muistset juttu. Panime need ja eelmiste kokkutulekute pildid rahvale vaatamiseks stendile välja. Lastega tegeles Pille Laos oma Imepuu Õpitoaga ja Sillen Sindonen mõtles lastele huvitavaid mänge välja. Supi eest hoolitses Kaisa Söögituba OÜ. Väga mõnusad kringlid valmistas Sirley Küpsetuskoda. Meeleolu hoidis üleval ansambel Põhja-Läti. Oli kuum ja rõõmsat jällenägemist täis suvepäev. Tänan kõiki, kes päeva läbiviimisel abiks olid. ÜLLE PIKINEN Avatud talude päev Juba neljandat korda toimus Eestis ülimenukas Avatud talude päev. Kõrgemäe talu, kus leidus tegevust ja vaatamist kogu perele, oli avatud selle ürituse raames teist korda! Avatud oli Kopli kohvik letil leidus nii magusaid kui ka soolaseid klassikalisi talumaitseid. Väga menukas oli annetuslik kirbuturg, kust leidsid uue kodu vanaema vana õmblusmasin, vanad serviisid, terve hunnik väärtkirjandust ning palju muud. Oma õnne sai igaüks proovile panna õnneloosis ning pettuma ei pidanud keegi, sest iga tõmmatud loos sai auhinna. Lisaks meie Kopikale (VAZ 2101) olid kohale jõudnud ka Niva (VAZ 2121) ning Seebikarp (ZAZ 968 M). Nõukogude tehnikaimede juurde oli üles seatud ka fotonurk, kus iga soovija sai mälestuseks teha endast pildi. Lettidele tõi oma kauni käsitöö Ilka keraamikatuba ning värskest kitsepiimast valmistatud toodangut pakkus Kuusemäe kitsetalu. Ratsatalust ei puudunud loomulikult ka hobused, kes oma uhke galopiga rõõmustasid külastajaid ning ponid, kes tegid julgetele lastele sõitu. Sel päeval käis külalisteraamatu andmetel meil külas ligi 1000 inimest! See tundub siiani uskumatu! Täname kõiki, kes kroonika meieni tee leidsid, loodetavasti veetsite meie juures toredaid hetki! ENELI RAHULA Foto: Armar Paidla Märjamaa Folk Raplas 2. augustil Tšehhi tantsurühm Dubrava.

9 Raikküla teenuspiirkonna rahval on traditsiooniks saanud külastada igal suvel juulikuus Eestimaa mõnda piirkonda ja tutvuda sealsete kogukondade, omavalitsuste ja ettevõtete tegemiste ja toimetamistega. Käesoleva aasta juulil väisas grupp Raikküla, Märjamaa ja Kehtna piirkonna kogukondade esindajaid Hiiumaad. Kogemusreisi eesmärgiks oli tutvuda maaelu arengutoetuste kasutamise erinevate võimalustega Hiidlaste Koostöökogu piirkonnas, seal tegutsevate ettevõtjate, vabaühenduste ja avaliku sektori tööde ja tegemistega, koguda uusi ideid, leida koostöövõimalusi. Õppereisi kava pani kokku grupijuht, nõuannetega aitasid Ilmi Aksli Hiidlaste Koostöökogust ja Ester Tammis Kodukant Hiiumaa juhatuse esimees. Reisiseltskond moodustus Raikküla, Lipa, Purku, Kabala, Märjamaa ja Kehtna piirkonna inimestest. Hiiumaale sõit on ju ikka mere taha sõitmine, seega pidi reisiseltskond varakult ärkama, et kella 8.30 Rohukülast väljuvale praamile jõuda. Hommikuse varase ärkamise ja kahetunnise bussisõidu järel oli praamil mõnus keha kinnitada ja jalgu sirutada. Palavust aitas leevendada mahe meretuul. Heltermaal praamilt maha sõitnud, ühines reisiseltskonnaga giid Tiiu Heldemaa Hiiumaa gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Ees olevad kaks päeva tõotasid tulla huvitavad ja sisukad, sest kes oskaks oma kodusaart, selle aja- ja kultuurilugu ning sealsete inimeste tegemisi ja kombeid paremini tutvustada kui hiidlane ise. Esimeseks peatuspaigaks oli Pühalepa kirik. Põhjaliku ülevaate kiriku ajaloost ja tänastest tegemistest andis organist Helle Nittim. Järgmisena viis teekond Suuremõisa lossi, kus kaasajal tegutsevad Hiiumaa Ametikool ja Suuremõisa Lasteaed-Põhikool. Erakordseid elamusi pakkus lossi interjöör, ülesseatud väljapanek lapivaipadest, butiik, kust oli võimalus osta hiidlaste käsitöötooteid, ja kohviku Padakonn õdusus ning meeldiv teenindus. Põnevusega kuulasime giidi vesteid lossi ajaloost: omanikest, mõrvalugudest, kummitustest. Aeg möödus erakordse kiirusega ja pidime liikuma oma reisiteekonnal edasi sihiks Vaemla Villavabrik. Meil Kabalaski on perekond Pettai ettevõtmisel rohkem kui 100aastaste masinatega tegutsev villatööstus, seetõttu oli tore kohtuda Hiiumaal sarnase ettevõtmisega, võrrelda kahe ettevõtte sarnasusi ja erisusi, kosutada vabriku kohvikus end kokteili, kohvi ja koogiga. Uudistamist oleks jätkunud kauemakski, kui reisigraafik poleks kiirustama sundinud. Suundusime bussi, tegime otsa tömbiks nii ütlevad hiidlased istumise kohta ja siirdusime Kassarisse, seal tutvusime kabeli ja kalmistuga, kus on viimse puhkepaiga leidnud mitmed Eesti kultuuriloo tuntud tegelased ja nende esivanemad: luuletajate Marie Underi ja Debora Vaarandi esivanemad, näitlejast suvehiidlane Olev Eskola, Voldemar Panso raamatust Naljakas inimene tuttavaks saanud Lepa Anna. Nii kunsti, kirjanduse kui ka rahvajuttude kaudu on teada Villem Tamme nimi, keda kunstnik Köler kasutas Kristuse modellina, maalides Tallinnas Kaarli kirikule tööd Tulge minu juurde kõik. Järgnevalt tutvusime LEA- DER programmi toel valminud Kassari ekspositsioonimaja uue püsinäitusega Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa., mis heidab pilgu hiidlaste elu argipäeva nähtustele ja sündmustele, aga jätab ruumi ka filosoofilistele mõtisklustele ning olulistele pöördepunktidele saare ajaloos. Tuhanded aastad inimese elust on siin esitatud läbi nelja ürgelemendi tuli, vesi, õhk ja maa. Näitus oli esemerohke ning lisaks teada-tuntud tarbeesemetele olid seal ka mõned päris kaasaegsed kohapeal valmistatud asjad. Oma nutikust ja tähelepanelikkust oli muuseumikülastajal võimalik töölehti täites proovile panna. Hiiumaa on mereriik ja elanike elus on oluline koht sadamatel. Esmalt seadsime suuna Orjaku sadamasse. Kohalik kogukond on olnud väga aktiivne erinevatest toetusfondidest raha taotlemisel. Orjaku külaseltsi eestvedamisel on laiendatud sadama puhkeala, ehitatud külaseltsi- ja sadamahoone ning rajatud muuli matkarada. Orjaku sadama territoorium on õdus paik nii turistile kui kohalikule elanikule. Kohalikus pubis oli reisiseltskonnal võimalus maitsva toiduga keha kinnitada. Pärast lõunat kulges tee- külaelu Kogukondade esindajate kogemusreis Hiiumaale Mihkli talumuuseumi õuel kontserti nautimas. Foto: Mai Viin kond Käina suunas, eesmärgiga külastada Eesti klassikalise muusika rajaja, helilooja, organisti ja koorijuhi Rudolf Tobiase sünnikodu, mille tagakambris 29. mail 1873 helilooja sündis. Ajaloolise väärtusega väljapaneku vahendusel tutvusime helilooja eluga Eestis, Peterburis ja Berliinis ja loominguga. Majas võis näha 19. ja 20. sajandist pärit mööblit ning muusikainstrumente. Majamuuseumi õuel asuvad ait, kuur-kelder ja Hiiumaale omane tuuleveski ning tüüpiline kaev. Siit avaneb külastajatele suurepärane vaade linnurohkele lahele. Emmastes ootasid meid osavalla sekretär Heli Üksik ja Vaba Aja Keskuse juhataja Anu Tammearu, kes andsid meile väga põhjaliku ülevaate vaba aja veetmise võimalustest Hiiu valla Emmaste osavallas. Rapla valla Raikküla teenuskeskuses on igas piirkonnas väikesed noortetoad, Lipal Vabaajakeskus ja need on seni meie tegemisi-toimetamisi rahuldanud. Aga Emmaste suursugune ja värskelt renoveeritud Vaba Aja Keskuse 2korruseline hoone, erinevad spordiväljakud ning maakondlik sisekergejõustiku hall võtsid sõnatuks ja pistsid südamesse kadeduseussi, miks meil midagi sellist pole. Sellist spordihalli pole tervel Raplamaalgi mitte. Kuid kõige selle suursugususe juures oli kurb tõdeda, et kultuurimaja oli jäänud unarusse, sest seda maja enam ei vajatud, kogu tegevus oli üle kolimas Vaba Aja Keskusesse. Emmaste osavalla allasutusena töötab Sõru muuseum, mis kuulub Sõru Merekeskuse kompleksi. Muuseum on loodud proua Milvi Vanatoa eestvedamisel eesmärgiga koguda ja säilitada paikkonnale iseloomuliku rannaküla elu-olu ja traditsioone aastal sai muuseumihoone täielikult renoveeritud ja lisaks püsiekspositsioonile on nüüd kolm saali vahetatavate näituste korraldamiseks. Meie muuseumi külastamise ajal oli kahes saalis erakordselt kaunilt kujundatud Foto: Anne Kalf Emmaste kergejõustikuhall. Emmaste Põhikooli igakevadine õpilaste loomingu näitus Eestlane olen, kuid hiidlaseks jään ja õpetaja Eila Tõnissoni enda näitus Uksed. Selle tööd olid vormistatud taaskasutusmaterjalist, spoonist, akrüülvärvidega maalitud ustena. Kaasteeliste portreed avasid meeleolusid ning hoiakuid, aga panid ka mõtlema, millistest ustest me oleme 100 aasta jooksul läbi käinud? Hiiumaal asub 3 olulist tuletorni. Esimese reisipäeva õhtul külastasime aastast alates merele valgust heitnud Kõpu tuletorni, mis on kindlasti üks kolmest maailma vanimast katkematult töötanud majakast. Kõpust siirdusime majutuspaika Kalana puhkekülla, kus meid võttis vastu majutusettevõte Maaranna OÜ. Pärast majutumist ootas väsinud seltskonda õhtusöök. Kellel veel jaksu oli ja kohe magama minna ei tahtnud, võis ujumas käia või Üllar Jörbergi kontserdil lava ees näppu visata. Teise päeva hommikul jätkasime Hiiumaaga tutvumist. Suundusime läbi Kõrgessaare Reigi kiriku juurde. Selle kiriku esimese pastori Paul Andreas Lempeliuse, tema naise Catharina Wycki ja kiriku diakoni Jonas Kempe loo on kuulsaks kirjutanud Aino Kallas teoses Reigi õpetaja. Malvaste külas asub Mihkli talu, mis on suurepärane näide saare põhjaosa maaarhitektuurist. Valdavalt 19. sajandist pärit hoonetes saab külastaja tutvuda kohalike ehitustavade ja majapidamises kasutatud esemetega. Kuni aasta väljasaatmiseni elasid talus hiiu-rootslased. Viimased elanikud lahkusid talust aastal. Täna on see hoonekompleks osa SA Hiiumaa muuseumist. Kohale jõudes pidime esmalt otsa tömbiks tegema, s.t istet võtma, sest taluõuel olid esinemas noored muusikud Kullamaalt. Pärast kontserti oli muuseumi perenaisel Õie Laksbergil aega meie jaoks. Temaga kohtumine oli elamus omaette temast õhkus tõelise Hiiu naise energiat, saime kuulda ehedat hiiu murret, soovija sai tema käest osta hiidlaste toitumistavasid tutvustava raamatu Äkine ja pigilest, milles väga huvitavaid retsepte hiidlaste igapäevatoitudest. Nii mõnelegi külastajale Reisiseltskond Kassari kabeliaias. Reisiseltskond Soera muuseumi kivimite õppehoones. tundus talu territoorium tuttavana, sest toimusid ju kunagise tõsielusarja Farm võtted just Mihkli talumuuseumi territooriumil. Edasi seadsime sihi Tahkuna poolsaarele, kus hakatuseks käisime Tahkuna tuletornis. Ristna ja Tahkuna tuletornide malmist konstruktsioonid projekteeriti ja valmistati kuulsa insereri Gustave Eiffeli juures ja toodi kohale Prantsusmaalt. Need läksid kogemata vahetusse, nii et väiksema tähtsusega Tahkuna torn on nüüd hoopiski kõrgem ja nähtavam. Hetkeliselt peatuti Estonia hukkumisele pühendatud mälestusmärgi juures. Järgnev objekt oli eelkõige meeste meeleheaks programmi pandud. Enamusel neist oli nostalgiline meenutada veedetud aastaid Vene kroonus. Hiiumaa militaarmuuseum on eramuuseum, mille asutajaks ja haldajaks MTÜ Hiiumaa Militaarajalooselts. Muuseum asub endises Tahkuna piirivalvekordonis. Muuseumi uhkuseks on rannakaitse suurtükkide raudade kogu esindatud on 180 mm, 130 mm ja 100 mm suurtükirauad. Väliekspositsioonis on erinevad soomustransportöörid, autod, tsiviilkaitsevarjend, piirivalvekaater, meremiinid, tankitõrjesuurtükk, piirivalve vaatetorn, radari- ja raadiomastid. Muuseumi peahoones on oma algsel kohal merevaatlusradar. Eksponeeritud on suurtükimürske ja mürsukesti, kiivreid, mütse ja vormiriietust, sidevahendeid ja tsiviilkaitse varustust. Palava ilma eest oli puhkepausiks võimalus istuda kurilkas spetsiaalselt suitsetamiseks mõeldud katusealuses. Siingi oleks reisiseltskond rohkem aega veeta tahtnud, kuid reisiplaan sundis edasi liikuma. Foto: Mai Viin Suundusime Kärdlassse. Väike bussitiir Kärdla linnas giid Tiiu juhendamisel andis põgusa ülevaate olulisemast arteesia kaevude asukohast, luuletaja Ave Alavainu eramust, Hiiumaa riigigümnaasumist, Hiiumaa kohvikutepäeval asuvatest kohvitubadest. Sadamas kohtusime Hiidlaste Koostöökogu tegevuskeskuse töötaja Ilmi Aksliga, kes tutvustas hiidlaste koostöökogu LEADER tegemisi. Sadamas kohtusime seetõttu, sest seal asuvatest objektidest või nendes pakutavatest toodetest on LEADER programmi poolt toetatud kohalikud käsitööõlled, limonaaditooted, mahlatooted, kalasaadused, toodete turundamine jne. Päev hakkas õhtusse jõudma. Tänasime reisiseltskonnaga Ilmi Akslit ja giid Tiiut meenetega ning hakkasime liikuma Heltermaa suunas. Meie teele jäi veel üks külastuspaik Soera talumuuseum ja sealne Palade Loodushariduskeskuse kivimite õppehoone, kus saime põhjaliku ülevaate Hiiumaa maastikest, geoloogilisest minevikust, kivististest, Kärdla meteoriidikraatrist ja kivimite kasutamisest läbi aegade. Nüüd oli meie reisikava ammendunud, kõik kavandatud kohad külastatud, vahvate ja ülisõbralike hiidlastega kohtutud. Kaks kuumusest ja muljetest pakatavat päeva hakkasid lõpule jõudma. Kogetu ja nähtu vajab läbimõtlemist, kuidas hiidlaste kogemust oma kodukandis ära kasutada. Ja häid ideid tekkis kuhjaga. Suur tänu reisiseltskonnale, bussijuht Urmasele ja Raplamaa Partnerluskogule. Kohtumiseni järgmisel aastal. ANNE KALF kogemusreisi juht Foto: Anne Kalf

10 10 Ei, aeg ei peatu, ei, ei Pole olemas tähtsaid ja vähemtähtsaid inimesi, mõtteid või tegevusi. Samal ajal, kui osa eesti inimestest teeb riigi ja rahva juhtimise keerulist ja tänuväärset tööd, püüdes erinevatele ettetulevatele olukordadele ja probleemidele reageerida, toimetab üks väike osa eesti rahvast Raplamaa veerel, Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu kandis. Igaüks meist on unikaalne, tegutseb oma äranägemise järgi, kasutades selleks oma pead, südant ja meeli just nii, nagu kõige õigemaks peab. Siinjuures annabki fotograafia võimaluse teha momendiks katkestus, olla kohal teatud tegevuste juures siin ja praegu. See omakorda lubab edaspidi vaadata asja distantsilt, järele mõelda, et leida see paljukiidetud rahu ja tasakaal. Selle praktiliseks tõestuseks on Raplamaa juurtega fotograafide ühisel nõul ja jõul aastal kaante vahele saanud fotoalbum Fotopäevad Raplamaa veerel. Kogum pilte on üks näide, kuidas jäädvustada ühte piirkonda ja tema rahvast murrangulistel aastatel a ei vaja selgitamist; järgnes aasta, kui Eesti astus Euroopa Liitu; aasta, mis on tuntud kui pronksiöö rahutuste aeg; seejärel 2011 ja kõige viimased pildid albumis on aastast See oli aasta, kui Eestil täitus 10 aastat Euroopa Liidu liikmena. Tänavu 21. septembril täitub 30 aastat sellest, kui Ants Tuuleveski eestvedamisel Kaiu mail esimene fotopäev ilmavalgust nägi. Fotograafidel on mõte sel kuupäeval koguneda ja see päev purki panna. Kokku on eelnevatel fotopäevadel osalenud ca 20 Raplamaa juurtega fotograafi, kes hindavad kõrgelt eelnevaid meeldivaid kohtumisi sõbralike ja ettevõtlike kohalike inimestega, imetlevad meie mitmekesist looma- ja taimeriiki. Seekordsel fotopäeval on üheks teemaks meie kodud, majapidamised, majad ja korterid oma eheduses, lihtsuses ja loomulikkuses koos nende elanike ja asukatega. Siinjuures palve Kaiu, Kuimetsa ja Vahastu kandi inimestele, andke endast teada, kui olete nõus, et fotograaf teie kodu külastaks ja üles pildistaks. Hiljem hea teie lastel oma lastelastele ajalugu näidata. Täna tehtud pilt läheb teadupärast hinda alles 5 10 aastat hiljem. Kokkuvõtteks. Fotopäev Raplamaa veerel saab teoks 21. septembril käesoleval aastal. Fotograafid pildistavad kogu päeva jooksul nii meie inimesi, elamisi, fotopäev Ülesvõte on tehtud Kaius 21. septembril Pildil Peeter Mürk, Kaido Haagen ja Taimo Tammik. ettevõtteid, valla allasutusi, loodust ja loomi. Kõike seda, mis terava silmaga meestele huvi pakub. Soovin piltnikele loomingulist lähenemist, veere rahvale mõistvat suhtumist ja säravaid naeratusi. Fotopäeva kureerib Kalev Kiviste. Oodatud on soovid ja ettepanekud aadressil Foto: Jaan Kurm kalev@kaiueko.ee või telefonil Aeg läheb, aga õnn ei kao, alles see oli, kui Projekt saab teoks tänu Raplamaa Partnerluskogu ja Rapla Vallavalitsuse kaasalöömisele. ÜLLE KIVISTE fotopäevadel kaasalööja aastast 1988 kroonika Rapla valda esindanud köieveo meeskond saavutas 1. koha juulil toimusid Haapsalus Eesti omavalitsuste suvemängud, kus Rapla valda esindanud köieveo meeskond saavutas 1. koha. Rapla valla köieveo meeskond ei ole kellegi jaoks uus meeskond, vaid haldusreformi käigus liidetud endine Juuru valla meeskond, kuhu kuuluvad Ott Meinberg, Mikk Meinberg, Maarek Lee, Marco Lee, Kaido Lee, Jaan Nokkur ja Margus Laurimaa. Juuru meeskonnal on varasemast ajast ( ) 7 võitu, eelmisel aastal kahjuks meid võistlema ei lubatud ja lohutuseks saime võitja meeskonnaga tõmmata, mille tulemusena anti välja tugevaima meeskonna medalid. Meil on väga hea meel tõdeda, et köieveo meeskonnad on aastatega ainult tugevamaks muutunud. Meie mehed pole aastaid nii korralikult köit tõmmata saanud kui sel aastal. Meeskonnad olid võrdsemad ja koheselt ühtegi väga tugevat ja väga nõrka meeskonda välja ei joonistunud. Köieveos ei võistle iga meeskond ainult enda eest, vaid elatakse alati kaasa ka teistele meeskondadele, antakse kiireid juhiseid, kuidas jalgu või käsi hoida ja muidugi kõvahäälne tempokarjumine käib kõige sellega alati kaasas. Tänan väga meie meeskonna mehi ja Foto: erakogu Rahujooks 2018 Maailma kõige laiaulatuslikum tõrvikuga rahujooks sai aastal alguse 27. veebruaril Lissabonis ning jõudis Raplasse 18. juulil. Rahujooks on inimkonna suurim ja pikim jooks, mis sümboliseerib inimkonna püüdlust rahumeelsema maailma poole. Rahvusvahelise meeskonna jooksjad kannavad põlevat tõrvikut kui rahu sümbolit ulatades seda käest kätte ja südamest nende perekondi, et igal aastal jälle selle asjaga kaasa tulete. Kindlasti tahame veel ära käia järgmisel aastal toimuvatel 15. Eestimaa Suvemängudel, mis toimuvad juulini Tartus. LIISA LEE, kapten südamesse edasi läbi kogu Euroopa. Raplas oli tõrvikukandjaks Miss Raplamaa 2018 Anni Velks. Vallamaja ees tervitas saabunud seltskonda abivallavanem Margo Hussar. Meilt suunduti edasi Kohila poole ja ligi km pikkune teekond, mis jooksjatel sellel aastal tuleb läbida, lõppeb 8. oktoobril Lissabonis. RT Foto: Sigrid Algre Uued lauljad vanuses 3 19 on oodatud teisipäeval, 4. septembril kell Ette valmistada üks lauluke vabal valikul. Täpsem info Rapla Laulustuudio alustab oma 29. hooaega. huvitegevus Poistekoor koguneb kolmapäeval, 5. septembril kell Noormehed on oodatud kolmapäeval, 5. septembril kell Ja ikka laulustuudios aadressil Tallinna mnt 17a, Rapla Kultuurikeskuses. Rapla Õmblusstuudios Ootame nii lapsi kui ka täiskasvanuid taas õmblema alates 1. septembrist. Info: kultuurikeskus@rapla.ee. Asume Rapla Kultuurikeskuses, Tallinna mnt 17a. algab uus hooaeg.

11 11 Rapla Kultuurikeskus 10. augustil kell Dokumentaalne vabaõhulavastus Rapla Piletid välja müüdud 3. septembril kell Rapla Muusikakooli aktus 8. septembril kell Laat Karmani parklas 21. septembril kell Rakvere Teatri etendus Küllus. Piletid 13/15 eelmüügis Maailmakoristus Rapla kuhu minna Pisut rohkem kui kuu pärast, 15. septembril saab teoks selle planeedi ajaloo suurim kodanikualgatus Maailmakoristus ehk World Clean Up Day. Miljonid inimesed 150 riigist tulevad ühel ja samal päeval välja selleks, et astuda ühiselt samm puhtama maailma suunas ja juhtida tähelepanu globaalsele prügiprobleemile. Tegu on maailma ajaloo suurima kodanikualgatusega, mis on alguse saanud Eestist ja mida juhitakse 15. septembril siitsamast Eestist. See tähendab, et meil kõigil on võimalus teha ühe päevaga Eesti suuremaks kui kunagi varem. Arvestades, et Maailmakoristus on Eesti riigi suurim kingitus maailmale meie 100. sünnipäeval, on meil kõigil põhjust selle algatuse nimel eriliselt pingutada. ELIKE SAVIORG Maailmakoristuspäeva vabatahtlik KÕHUTANTSU TREENING ALGAJATELE Rapla Kesklinna Koolis alates 11. septembrist kell KASULIK LIIKUMINE KÕIGILE NAISTELE Proovitreeningu hind , augustil 9 16 Raplas Karmani platsil Lõikuskuu laat Tulge ostma ja kauplema! Info ja registreerimine , laadakorraldus@gmail.com. Rapla Autobaas Rapla Autobaasi 60 a juubeli kokkutulek endistele töötajatele 1. septembril 2018 algusega kell Rapla lähistel Krantsi kõrtsis. Peatse kohtumiseni! Osavõtust palun teatada tel või e-postile eevi.troost@gmail.com hiljemalt 20. augustiks ning osavõtutasu 20 kanda Eevi Troosti a/a EE Alu Kool üleskutse Röa küla 14. ja 15. septembril hakkab Rapla juba kolmandat korda särisema. Kultuurifestivali Särin raames astuvad Kultuuriklubis Baas ja sisehoovis üles viie alaprogrammi artistid. Muusikat toovad kuulajateni näiteks Tõnis Mägi, NOËP, Miljardid, Holy Motors ja Meisterjaan. Kirjandusprogrammi raames tulevad külla Doris Kareva, Timo Maran, Erkki-Sven Tüür, Joonas Hellerma ja Niillas Holmberg. Teatriprogrammi lastehommik toob teie ette muinasjutuvestja Erki Kaikkoneni ning põnevust jagub ka kunsti ja filmiprogrammi. Täpsemat infot leiab festivali kodulehelt aadressil särin.loomebaas.ee. Röa küla muru- ja spordimängud augustil kell Röa külaplatsil. Rändkarikavõistlusest osavõtmiseks moodusta oma külas vähemalt üks viieliikmeline võistkond ja registreeri see hiljemalt 18. augustiks 2018 telefonil või Meelika.Reede@mail.ee. Võistlused on jõukohased ka lastele. Lisaks ootab lapsi sel päeval Röa külaplatsi mänguväljak. Võta kaasa piknikukorv, pereliige ja naaber ning tule veeda sportlik päev oma ja teiste külade seltsis! Üritus on tasuta. Korraldab Hagudi küla.

12 12 kuhu minna?kes? Juuru Rahvamaja augustil Colin. P. Sissoni koolitus Inspireeriv juhtimine. Koolitusele on oodatud Raplamaa ettevõtlikud ja aktiivsed inimesed, kogukonna liidrid. Info , www. juururahvamaja.eu Rapla Keskraamatukogu Üritused: Kuni 31. augustini Maakonna raamatukogude programm Suveraamat klassi õpilastele 5. septembril kell Kuidas valmivad illustratsioonid. Kohtumine raamatuillustraatori Made Balbatiga Näitused: Made Balbati raamatuillustratsioonide näitus Pildid lastele kuni 8. septembrini saalis Põhjamaade romaan Made Balbati kujundatud teosed kuni 8. septembrini fuajees vitriinis Kaleidoskoop: Tarvo Aro Meti vitraažid lugemissaalis Teavikute näitused: Lõhnab mõrva järele kojulaenutuses Suveraamat lasteosakonnas Meisterillustreerija Ülle Meister lasteosakonnas Eesti asjad lugemissaalis Rapla Keskraamatukogu avatud: E R Esmaspäeval, 20. augustil raamatukogu suletud Kuni 31. augustini raamatukogu laupäeviti suletud, alates 1. septembrist talvised lahtiolekuajad: E R , L Raamatukogu kinniolekul saab trükiseid tagastada raamatukogu ukse kõrval asuvasse tagastuskasti. Kuusiku väliteeninduspunkt alates 14. augustist avatud teisipäevadel kell Rapla Maarja-Magdaleena kirik Pühapäeval, 12. augustil kell Ristimisjumalateenistus Kolmapäeval, 15. augustil kell Orelimuusika pooltund, mängib saksa oreliduo Krüger Schneller Pühapäeval, 19. augustil kell Armulauaga jumalateenistus Kolmapäeval, 22. augustil kell Orelimuusika pooltund pastoraadi saali positiivorelil, mängib Marju Riisikamp Pühapäeval, 26. augustil kell Jumalateenistus, peab praktikant Kristjan Paju Kolmapäeval, 29. augustil kell Orelimuusika pooltund, kaastegevad Liis-Helena Väljamäe (viiul), Anneliis Volmer (sopran), Ott Indermitte (bariton) ja Hille Poroson (orel) Pühapäeval, 2. septembril kell Armulauaga jumalateenistus koos kiriku uue peatrepi sisseõnnistamisega, järgneb tänukohv teeliste kiriku valvuritele pastoraadi Inglisaalis Pühapäeval, 9. septembril kell Vanavanemate päeva perejumalateenistus, peab jutlustaja Riina Kaukver, kaastegevad pühapäevakooli lapsed Samaaria koda Purkus Pühapäeval, 12. augustil kell Jumalateenistus Pühapäeval, 9. septembril kell Jumalateenistus Juuru Mihkli kirik Igal pühapäeval kell Jumalateenistus Igal laupäeval kell Õhtupalvus Iga kuu 1. pühapäeval pärast jumalateenistust Kirikukohv pastoraadis Teeliste kirikud Kirik on avatud juuni august R P kell augustil Bussireis-palverännak Kuremäe ja Vasknarva kloostrisse. Täpsem info ja registreerimine või (Esta Jõeste) 26. augustil Hõbe- ja kuldleeripüha jumalateenistusel kell 11.00, pärast kohvilaud ja meenutused pastoraadis Kontakt: Kalle Kõiv, koguduse õpetaja (kalle.koiv@eelk.ee, tel ). Koduleht: Uued vallakodanikud Alexander Andžulis Karl Varimets Iko Võsa Johannes Kullamägi Oliver Ainumäe Rasmus Altmets Simon Vaher Rasmus Lääts Sini Lõhmus Simona Stokes Natali Satsuk Augustikuu sünnipäevad 101 Linda Mäe 96 Salme Reinberg Ellen Susi 95 Arnold Toater 94 Ilse Mets 92 Lydia Kilkans 90 Kaljo Kodusalu 89 Ellen Kuzmina Salme Raav Maine Väljaots Maimu Helde 88 Silvi Raag Meida Peterson 87 Milvi Piirimägi Vilma Murumaa Gleonore Tamm 86 Elmar Nipernadi Eevi Mustallikas Erika Andok Aide Mooses Hugo Rootsimaa Friedel-Aleksandra Viks Maria Safonova Edgar Raja Endla-Vilhelmine Puusepp 85 Ilmar Karjane Ellen Kullap Helje Eek Valdur Jõgi Ene Liivik Hilda Vakk 84 Elve Ligi Urva Trei Vaike Vald Evi Soots Karl Laurson Helmi Novek Ester Laagus Ilmi Riismann 83 Evald Männa Vladimir Vääranen Enno Praats Ülo Enden Elvi Einama Milvi Tammik 82 Endel Tõntson Viivi-Helene Kesküla Hilda Nuhkat Galina Ahnefer Jüri Lipstuhl Eduard Ohaka 81 Endel Talistu Anna Raadik Evald Aus Aino Udu Aile Rebane Laine Sell Valentina Luukas Leo-Albert Hansen Elone Ilves Maimu Tedre Enno Esnar Vaike Pajusild Helgi Panga 80 Kalju Ruul Vaike Riisalu Ants Moorits Jekaterina Sudakova Riina Kuul Ksenija Luukas Sirje Viil Ants Niit 75 Elle Põlluste Maret Kõrge Ülle Kraus Ülo Rosimannus Helvi Reinbach Liivi Uustalu Liina Rosimannus Helle Poola Aino Herodes Kalju Niit Urmas Arro Ülo Flaur Inge Ende Mälestame lahkunuid Otto Heinleht Harri Reiu Eldur Toomla Meelis Tamm Sadolini Spordihoone Elmi Haus Asta Vaiksaar Aino Tutt Anne-Lii Sillam Kuni 2. septembrini on spordihoone avatud: E L kell P suletud Sauna on võimalik kasutada: E N kell R L kell Suveperioodil kehtib soodusaja hinnakiri!