Microsoft Word - Island.docx
|
|
- Reet Urb
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Islandi õppevisiidi kokkuvõte Eesti ANK delegatsioon (8 esindajat) külastas novembril 2015 Islandi noorteklubide ja noortekeskuste katusühendust Samfes. Samfes tähistab detsembris oma 30. sünnipäeva. Samfese poolt oli kokku pandud programm, mis andis hea läbilõike Islandi noorsootööst. Meie fookuses oli noortekeskuse töö ja seal elluviidavad spetsiifilised hariduslikud ja sotsiaalsed programmid. Islandi noorsootöö Kogu visiidi raames tundsime, et Islandi kogukond on väga ühtehoidev ja toetav. Karm ja jahe kliima ning tihti ekstreemsed olud muudavad inimesi ilmselt veelgi lähedasemateks. Islandil kasvatatakse noori, keda soovitakse näha tulevikus enda kõrval ja Islandil elamas. Sel põhjusel ei muretse alla elanikuga Island ka sellepärast, et noored lahkuvad riigist. Noortega tegelevad asutused mõistavad, et neil on kõigil ühine sihtgrupp, see lähendab ja ühendab, mis on hea võrgustikutöö alus. Noortega töö on Islandil üle- riigiliseks prioriteediks ning sellega tegeletakse samasuguse tõsidusega nagu formaalhariduse andmisega. Noorsootöö rahastamine on tagatud kohaliku omavalitsuse poolt. Islandil on noorsootööseadus, kuid viimane muudatus selles toimus aastal. Haridusministeeriumil on olemas noorsootöö teemal strateegiadokument, mis paneb paika peamised prioriteedid, kui nn noortepoliitika üldiselt on nende endi sõnul veel arendusjärgus. Islandi noorsootöö on kaasava lähemisega mõtestatud tegevus. Noorsootöö on väärtustatud ja hinnatud, palgad võrreldavad haridusasutustes makstavaga ning tööle võetakse valdavalt vaid vastava ettevalmistusega spetsialiste. Elanikud teavad, mis tööd noorsootöötajad teevad. Noorsootöö eriala ülikoolis iseseisvalt ei õpetata, õppejõu Arni Guðmundssoni selgituste kohaselt on see lõimitud sotsiaalpedagoogikaga ning vaba aja tegevuste teadliku planeerimisega. Mis meile eriti meeldis ja kõnetas? Noorsootöös toimuv on ühiskonna loomulik osa. Avatud noortekeskused on Islandil eksisteerinud pea 40 aastat. Süsteem on stabiilne ja kohalike omavalitsuste poolt hästi rahastatud ja tunnustatud. Reykjavikis on nt 120 noortekeskust- noorteklubi. Mõlemad toimivad meie mõistes noortekeskusena, erisus on selles, et nad nimetavad seda keskust noorteklubiks, mis on suunatud kuni 13- aastastele. Noortekeskus on suunatud kas või 16+ vanusele. Tegevusi suunatakse seega vanuseti eraldi. Keskused asuvad nii koolidega ühe katuse all kui ka eraldi hoonetes. Erinevates linnaosades asuvad noortekeskused pakkusid mitmekülgseid teenuseid, mida omakorda saab jagada nii info, nõustamine, kultuurilised tegevused, erivajadustega noortele mõeldud tegevused, tööhõivet toetavad tegevused jms. Meeldis, et nt 1500 noorega omavalituses oli 7 noortekeskust, mis kõik olid koolide teenusepiirkonna alusel ära jaotatud, et keskusel oleks võimalik igale noorele kvaliteetset Visiit rahastati Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi Riskilapsed ja noored avatud taotlusvooru
2 tegevust ja tuge pakkuda. Ühes keskuses toimetas keskmiselt 3-7 osalise koormusega noorsootöötajat. Islandil märkasime, et selles valdkonnas tegutseb palju mehi. Oli ka palju osalise tööajaga inimesi, mis võimaldas noortekeskusesse kaasata rohkelt inimesi ning tuua valdkonna erinevaid oskusi, teadmisi ja vaatenurki. Eelkõige on selle põhjuseks tööelu ja pereelu ühildamise vajadus sest töö toimub suures osas õhtuti või nädalavahetusel. Oli näha, et noorte kaasatus ja huvi toimuva vastu oli suur. Nii saime näha näiteks üritust, mille raames elasid 200 noort oma eakaaslastele kaasa läbi kooli pandud ekraani, sest üritus ise oli väljamüüdud. Noored ise väitsid, et nad on õnnelikud, sest neid kaasatakse, kuulatakse, võimaldatakse paljude erinevate asjadega tegeleda ning usaldatakse. Islandi huvitegevus on hästi arenenud. Nende põhimõte, et igal lapsel peaks olema võimalik vähemalt ühe huviga tegeleda, on üle võetamas ka Eestisse. Süsteem, kuidas lapsi toetatakse on järgmine- lapsevanemad panevad interneti kaudu kirja, mis on nende lapse huvid ning kui palju huvidega tegelemine maksab. Kohalik omavalitsus tasub igale lapsele aastas konkreetse summa toetust huviringides käimiseks. Viimane süsteem on oluliselt tõstnud Islandi noorte osalemisest huvitegevuses. Islandi üks väljakutseteks nagu ka paljudes teistes riikided on tööhõive. Islandil toetatakse programme, mille kaudu on noorel võimalus harjutada nii tööl käimist, osaleda töötubades/tööpadades koos sotsialiseerumise võimalustega ja suvine nn töömalev, kus loominguliste tegevustega seotud noortele maksti palka, et nad saaksid oma huvivaldkonnaga tegeleda. 8 nädala pärast tuli igal noorel oma tööd avalikus ruumis presenteerida. Hea alternatiiv või lisaväärtus meie töömalevatele. Eestis alles lapsekingades erivajadustega noorte kaasamine noorsootöösse oli Islandil juba pikaaegne praktika. Nende näidete puhul oli märksõnaks koostöö tugispetsialistidega. Noored tulid keskusesse koos nendega ning õppisid sotsiaalseid oskusi võrdselt teistega. Samas oli neile tagatud ka eraldi olemise koht, et vajadusel eralduda. Nähtu oli positiivne ja inspireeriv! Katusorganisatsioon Samfes, mis meid võõrustas, erines meie ühendusest eelkõige fookuse tõttu. Nemad suunavad oma tegevuse otse noortele ehk korraldavad suurüritusi noortele. Lisaks koordineerivad nad enda noortekogu, mis toimis üleriigilise osaluskoguna. Erinevalt Eestist oli sealse noortekogu tegemised suunatud suuresti ühiskondlikele teemadele (küberkiusamine jms). Äratundimisrõõmu tundsime, kui kuulsime head näidet käitumisprobleemidega ja keerulise koduse olukorraga noortele suunatud programmi kohta. Programmil ei olnud küll kindlalt väljatöötatud teemasid, kuid programmi näol oli tegemist omamoodi sotsiaalse tellimusega, kui 30- pealine noortekamp terroriseeris oma käitumisega naabruskonda. Programmi kohtumiste teemad tulenesid otseselt grupijuhtide poolt tajutud noorte vajadustest. Meeldis, et see sarnanes mitmeski korralduslikus aspektis Eesti ANK poolt väljatöötatavale programmile Murdepunkt. Tekkis hea võrdlusmoment! Oli muljetavaldav, et igas keskuses, mida külastasime, võtsid meid vastu inimesed, kelle silmad Visiit oli rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi Riskilapsed ja noored avatud taotlusvooru
3 särasid, kui nad oma tööst rääkisid. Näis, et eriline helk tekkis silmadesse veel siis, kui nad rääkisid, kuidas ja mida nende noored ise ellu viivad, organiseerivad, arvavad, enda eest seisavad. Oli näha, et nad tunnevad oma noorte ja nende aktiivsuse üle uhkust. Delegatsioon leidis, et mitmed tegevusvõimalused ja põhimõtted on Eestis ja Islandil sarnased aga Islandil on koostöö koolide ja noortekeskuste vahel enam arenenud. Islandi näitel sobib neile, et keskus asub tihti ühes majas kooliga. Põhjuseks on olemasolevate infrastruktuuride parem ärakasutamine või tingitud vajadustest, kus kool vajab tugipersonali teatud väljakutsete korral (individuaalne tugi, käitumisprobleemid jms). Lisaks nähakse keskuse rollina erinevate huvidega noorte aktiviseerimisel. Noortekeskuses olevad vahendid loovad keskkonna, kus noorsootöötaja saab noorega paremini kontakti. Eestis on vahetunnis kontakti saamise rolli täitmas huvijuhid. Millised kuuldud head praktikad on osalenute arvates Eestile kõige enam kasulikud? Vastuvõttev ühendus (Samfes) keskendub oma igapäevases tegevuses suuresti noorte suurürituste korraldamisele ja koordineerib noortekogu. Noortekogu töö koordineerimine on teema, mille üle võiks Eesti ANK juhatus aru pidada, et kas sarnane praktika tuua ka meie organisatsiooni või mitte. Noortekogu Samfese juures veab Islandil sotsiaalsete sõnumitega kampaaniaid. Kuna Eestis on juba olemas noortekogusid eestvedav ühendus siis ilmselt oleks sellise noortekogu loomise lisaväärtus Eesti ANK juurde pigem ühenduse enda arendamisel. Tasub edasi mõelda või arendada Islandi noortekogu praktikat töötada välja sotsiaalseid probleeme lahendavaid koolitusi ja käsiraamat, mille alusel noored oma eakaaslased välja koolitavad ja üle Eestiliselt noored ise oma koolides nt kursusi läbi viivad. Programmid, mis Eestis on lapsekingades või päris puudu on erivajadustega noorte osalemine noortekeskuste tegevuses (noorsootöös) ja igapäevased paindliku lähenemisega tööturuga seotud programmid. Eesti noortekeskuste töötajad (üldiselt) ei ole veel valmis erivajadustega noorte kaasamiseks noorsootöösse, täna on puudu tööks vajalikud oskused, teadmised ja soosivad hoiakud. Oluline koht on ka stabiilse koostöö loomine valdkondade ja asutustega, mis saavad toetada tugiisikute või nt transpordisüsteemiga. Tööhõive teema oli Islandil oluline prioriteet. Et noored saaksid enam teada tööelust, seda harjutada või muutuda üldises mõttes ettevõtlikumaks võiks kaaluda ka Eestis 8- nädalisi suvetöö programme, kus noored saavad üksi või grupiga taotleda toetust (palk) oma loomingulise etteaste väljaarendamiseks ja seda siis linnaruumis esitada või tööpadade avamist ehk erinevaid oskusi õpetavaid töökohad (päris töö ja palk). Tööpaja väärtus oli lisaks noorte nõustamine, sotsiaalsed ühistegevused jms. Visiit pani mõtlema, kas kõik Eesti noortekeskuste nimekirjas olevad tegevused vastavad tänastele vajadustele või tuleb tegevusi veidi disainida ja omavahel veidi enam integreerida. Mida konkreetselt soovib iga osaleja ise Islandiga koostöös teha või edasi uurida? Merlis Pajustik: Visiit rahastati Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi Riskilapsed ja noored avatud taotlusvooru
4 Maapiirkonna noorsootöö head näited. Kuidas üle- Eestiline katuseorganisatsioon saaks noorte osaluskogusid oma tiiva alla võtta ja kas see on meie jaoks üldse oluline Soovin ise edasi uurida, kuidas katuseorganisatsioon tegeleb noortega ning kaasab neid noorteürituste korraldamisse. Heidi Hansar: Mono arendamine Islandil, Tähe noorteklubi kogemused mobiilse kontaktnoorsootöö teemadel Kristel Altosaar: Haavatavate sihtrühmade kaasamine noorsootöösse Anne Õuemaa: Soovin kaasata 10. märtsi aasta konverentsile esinema Islandi ülikooli õppejõu Arni Gudmundsson i, et ta avaks Eesti kolleegidele rohkem grupitöömeetodit ja selle tausta noorsootöös. Kerli Kõiv: Noortekogu teemat jätkab Rõuge noortevolikogu Noorte tugila teostajatele õppevisiit Islandile, vastastikune kogemuste vahetus Piret Laidroo: Koostöö Islandi maapiirkonna noortega - ühisprojekt nii Eestis kui ka Islandil. Meetoditeks grupitööd, seikluskasvatus jms. Merle Salusoo: Õuesõpe, kuidas neil õnnestub noori välistingimustesse meelitada- kas see on seotud traditsioonidega? Vaimse tervisega tegelemine, kuidas nad märkavad ja kuidas saavad reageerida, kui märkavad, et noorel on vaimse tervisega probleemid. Heidi Paabort: Strateegiline partnerlus Eesti ANK ja Samfese vahel (katusühenduste positsioon ja tööhõive teemad). Mille puhul tundsime, et meie võiks oma vastuvõtjaid toetada? Mobiilne noorsootöö on Reykjaviki /Islandi jaoks seni veel avastamata maa. Noortekeskusi ja huviringe, kuhu oodatakse kõiki noori, on arvuliselt väga palju - peaaegu igas koolis on oma noortekeskus. Sellest võiks ju arvata, et ei leidu noori, kes ei leiaks nii mitmekesisest pakkumisest enda jaoks seda õiget. Ometi aga jõudsime Reykjaviki kolleegidega järeldusele, et hoolimata noortekeskuste arvukusele on ka nende linnas noori, kes erinevatel põhjustel ei leia oma teed noortekeskusesse. Reeglina on need noored, kelle kodune olukord ja/või suhted vanemate-, kooli- ja teiste eakaaslastega on leebelt öeldes problemaatilised. Need on noored, kes sarnaselt eakaaslastele soovivad samuti kuuluda kuskile, kus neid aktsepteeritakse, Visiit oli rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi Riskilapsed ja noored avatud taotlusvooru
5 austatakse ja nendest hoolitakse, kuid nende senised elukogemused ja õppetunnid suunavad neid otsitud kuuluvustunnet leidma mujalt, vahendeid pigem valimata. Ühe noortekeskuse noorsootöötajad viisid ellu projekti, millesse kaasati just riskioludes elavad ja avalikus ruumis nii endale kui teistele ohtlikult käituvad noored. Nendega suheldi nii individuaalselt kui ka grupis, hinnanguvabalt, pakuti tegevusi, infot ja elamusi erinevate võimaluste kohta elukutse valikul, konfliktide lahendamisel ja elu eesmärkide seadmisel. Projekti elluviijad nägid sellise lähenemise potentsiaali ja mõju. See omakorda motiveeris neid edasi mõtlema, kuidas ja mida oleks vaja teha, et selline tegevus saaks olla regulaarne (stabiilselt finantseeritud), mitte projektipõhine. Reykjaviki ühe linnaosa noortekeskuste noorsootöötajatest initsiatiivgrupp on võtnud enda eesmärgiks riskioludes elavate noorte kaasamise teemat arendada ja kaasata sellesse ka teiste noortekeskuste noorsootöötajaid. Kohtusime initsiatiivgrupi ühe eestvedajaga ajal, mil alles organiseeriti koostöögrupi kokkusaamist ja täpsemaid tegevusi. Loodetavasti saavad nende plaanid teoks ja nad kasutavad ära ka meie kontakti, et kuulda nt Tähe noorteklubi senistest kogemustest töös sihtgrupiga, aga ka suhete arendamisest ja koostööst riikliku ja/või kohaliku rahastajaga. Noorsootöötaja nõustamine, mentorlus, coaching, ko- ja supervisioonid Programmi raames erinevaid asutusi ja organisatsioone külastades ning Islandi kolleegidega vesteldes jäi mulje, et professionaalse nõustamise erinevad meetodeid, nagu mentorlus, coaching või supervisioon, ei rakendata regulaarselt. Muret tekitavate olukordade puhul pöördutakse jooksvalt kaaskolleegide, sh ülemuse poole või otsitakse olukorrale lahendust iseseisvalt. Vestlustes ilmnes, et vajadus süsteemsema nõustamise järele oleks küll olemas, aga on harjutud ise hakkama saama, sest nt coachingu või supervisiooni meetodit valdavate ekspertide kutsumine organisatsiooni väljaspoolt läheks väga kalliks. Mentorlust rakendatakse pigem töö loomuliku osana, mis tähendab sageli vähemate kogemustega kolleegi pöördumist rohkem kogenud kolleegi või ülemuse poole. Kolleegidega kogemuste jagamise võimalusi otsitakse üleislandilisel noortekeskuste töötajate aastaseminaril ja Erasmus+ programmi võimalusi kasutades. Ilmselt see oleks teema, mida saaksime ühiselt arendada nii Eestis kui ka Islandil. Koostas osalejate tagasiside põhjal Heidi Paabort (Eesti ANK tegevjuht). Osalejad: Eesti ANK- Kristel Altosaar, Anne Õuemaa, Heidi Paabort, Kerli Kõiv Hiiu vald- Merle Salusoo Vastseliina ANK- Merlis Pajustik, Visiit rahastati Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi Riskilapsed ja noored avatud taotlusvooru
6 Sõmeru vald- Piret Laidroo Tähe noorteklubi- Heidi Hansar Visiit oli rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi Riskilapsed ja noored avatud taotlusvooru
NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA
NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus
RohkemLugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht
Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemMicrosoft Word - protokoll_1:2018_üldkoosolek_ Elva.docx
Eesti ANK liikmete üldkoosoleku protokoll nr 1/2018 28.03.2018 Elva, Elva Kultuurikeskus Algus: 10:30 Lõpp: 16:15 Juhataja: Ivika Uslov Protokollija: Stiina Kütt Üldkoosoleku päevakord 1. Eesti ANK prioriteetsed
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemLisa 10 noortevaldkonna programm
Lisa 10 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Haridus- ja Teadusministeeriumi 2016 2019 de kinnitamine Noortevaldkonna programm 2016-2019 Sisukord 1. Tulemusvaldkond: haridus... 2 2. Programmi
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
Rohkem73190-Eesti Noorsootöö Keskus-KAAS.cdr
NOORTEVALDKONNA ARENGUKAVA 2014-2020 Väljaandja: Eesti Noorsootöö Keskus Kõik õigused kaitstud Väljaandmist toetas: Haridus-ja Teadusministeerium Teostaja: Mprint NOORTEVALDKONNA ARENGUKAVA 2014-2020 SISUKORD
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemNoorte arv ning võimaluste arv huvihariduses ja huvitegevuses seisuga Omavalitsus Noorte arv aastased aastased aastase
Noorte arv ning võimaluste arv huvihariduses ja huvitegevuses seisuga 01.07.2017 Omavalitsus Noorte arv 7.-12.aastased 13.-19.aastased 20.-26. aastased 7.-26. aastasta sed KOKKU Huvihariduses ja huvitegevustes
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx
Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemEuroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme
KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemProgramme rules for the 2nd call
Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemIstungi protokoll
Tallinna Linnavolikogu 14. juuni 2012 määruse nr 14 Tallinna noorsootöö arengukava LISA TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 2 Sisukord 1. Sissejuhatus... 3 2. Kasutatavad mõisted...
RohkemEVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse
EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemPowerPoint Presentation
HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemNo Slide Title
SUURTE KORTERMAJADE PIIRKONNAD EUROOPAS: SOTSIAALSED TRENDID JA PLANEERIMISLÄHENEMISED Tiit Tammaru ja Kadri Leetmaa TÜ Rände- ja linnauuringute keskus 14 linna Euroopas Large Housing Estates in Europe:
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemSihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: Algus kel
Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: 10.10.2018 Algus kell 13:00, lõpp kell 16:40 Juhatas: Maiu Lauring, nõukogu
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemReducing disparities Strengthening relations
Töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu edendamine ettevõtetes Heidi Solba Jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 21.03.2016 Tänane päev o ülevaade programmist ja mentorlusest
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
RohkemMicrosoft Word - HUKK-AP m6ju hindamise aruanne.docx
Projekti "HUvikoolide Kaasamise ja Arengu Programm" (HUKK-AP) tulemuste ja mõju-uuring Lõpparuanne Tellija: SA Archimedes Noorteagentuur Koostajad: Jaan Aps ja Mariliis Jukk (OÜ Stories For Impact) Mai
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemERASMUS+ PROJECT, KA219 Autistic child in a mainstream class: resources for school staff to promote fully inclusive learning process ACIMC:RFSSTEFLPAI
TPM MEETING IN ESTONIA 2017-1LV01-KA219-035479_5 TUESDAY 29 th January 2019 28/01/2019-01/02/2019 9.50 Projekti partnerid: Leikskolinn Solborg (Island), Tallinn-Paide liinibuss Vaivaru pamatskola (Läti),
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemUve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine
Uve Poom & Jaan Urb Copyright Rahastuse leidmine & annetuste kogumine Uve Poom Uvel on mitme aasta jagu vabaühenduste juhtimiskogemusi nii Eestist kui Ukrainast. Tööalaselt on ta alati üht- või teistpidi
RohkemPäevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa,
Päevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa, Paadi 5, II korrus 9.30-10.00 Registreerimine ja tervituskohv
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Võrgupunumine Tartumaal 2017)
TERVISEDENDUSEST TARTUMAAL VÕRGUPUNUMINE on VÕTI 16.08.2017 Käsmus Lea Saul Tartu Maavalitsus tervisedenduse peaspetsialist Eesti Tervisedenduse Ühing juhatuse liige Tervise edendamine = tervise turundus
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemLisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -
Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -
RohkemÜhinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd
Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemStatistikatarkvara
Sissejuhatus statistika erialasse, sissejuhatus matemaatika erialasse, 20. september 2018 Statistikatarkvara põgus ülevaade Krista Fischer Statistikatarkvara kategooriad Võib jagada mitut moodi: Tarkvara,
RohkemITK - suitsuvaba haigla 2014
Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemArstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel ja 2016.
Arstiüliõpilaste visioonid tulevikust aastatel 1990. ja 2016. Siim Rinken ja Ivo Valter Stud. med V ja Stud. med XXX Tulevikust minevikus 1988-1990 fosforiit, muinsuskaitse, öölaulupidu, EV aegsete seltside
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemPersonalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]
Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,
RohkemKARU
Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn
RohkemPowerPoint-præsentation
Columbus Eesti SaaS pilvepõhised lahendused ärikliendile Arne Kaasik Toomas Riismaa 30.04.2014 1 Millest juttu tuleb Miks me äritarkvaralahenduse pilve paneme kust raha tuleb? Mida Columbus on teinud ja
RohkemMicrosoft Word - Indikaatorid_tabel_
1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda
RohkemPowerPoint Presentation
Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga
RohkemPowerPoint Presentation
Horisont 2020 Ettevõtted (sh VKEd) Horisont 2020-s Riskikapitali kättesaadavus Margit Ilves 2017 Horizon 2020 struktuur Tegevuste tüübid tööprogrammides Põhifookus: 1. Teadusprojektid 2. Innovatsiooniprojektid
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemTartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse
Tartu Herbert Masingu Kooli üldtööplaan 2018/2019 õppeaasta September Sündmused Sihtrühm Vastutajad/ meeskond Mihklikuu 2018/2019 kooliaasta 1 alguse aktus kell 12.00 kooli võimlas 12 Hoolekogu 14 Tervisepäev
RohkemT&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014
T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemPowerPoint Presentation
Koostöökogemus ja nõuanded Eesti-Läti programmi projektidelt Green Public Events ja Energy Advice Eeva Kirsipuu-Vadi Tartu loodusmaja 7. märts 2019 Keskkonnasõbralikud avalikud üritused Kestus: 1.03.2017
RohkemSissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo
Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
RohkemPealkiri
Eesti kui reisisiht 2011-2013 Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamise tegevuste eesmärk: Programmi üldeesmärgiks on suurendada teadlikkust Eesti turismivõimalustest prioriteetsetel välisturgudel ning
RohkemMISSO VALLAVOLIKOGU ISTUNGI P R O T O K O L L
Haanja-Misso-Rõuge-Varstu-Mõniste Haldusreformi juhtivkomisjoni IX töökoosolek Misso 2. märts 2017. a Algus kell 9.00, lõpp kell 12.00 Osa võtsid: Misso Vallavolikogu esimees Aigar Paas, Mõniste vallavanem
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
RohkemKuidas hoida tervist töökohal?
Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad
Rohkem