Microsoft Word - uuringud2.doc

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - uuringud2.doc"

Väljavõte

1 Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove Kutsehariduse Seirekeskus Ülevaade kutsehariduse- ja tööturualastest uuringutest Eestis aastal Tallinn 2007

2 SISUKORD TÖÖTURU UURINGUD Tööjõu vajaduse prognoos aastani Institutsioonide mõju tööalasele karjäärile: Eesti eripära võrdluses teiste Euroopa riikidega.. 4 Inimkapitali väärtustamine Eesti tööturul: üleharitus ja hariduse mittevastavus töökoha nõuetele... 5 Koolitussüsteemi kvantitatiivsest arengust ja tööturust... 5 Innovatsioonide ja tööhõive vahelised seosed Ida-Virumaa põlevkivitööstuse ettevõtete näitel... 5 Sisserännanute põlvkonnad Eesti tööjõuturul aastal : magistritöö inimgeograafias... 6 Noorte tööpuudus ja tööpoliitika - arenguvõimalusi Eestis Phare projekti näitel... 6 Kutseõppeasutuste ja lõpetanute palga seos Eestis... 6 Inimkapitali mõju majanduskasvule... 6 Ida-Virumaa ettevõtetest koondatud töötajate ümberõppe ja tööhõive korraldus... 6 Tööturu avanemine kui ettevõtte personalitöö mõjutegur... 6 Eakate tööhõive vananeva tööjõu tingimustes - maa, väikelinna ja linna näitel (diplomitöö).. 7 Töötajate vaba liikumine Euroopa Liidus ja selle mõju Eestile... 7 Puuetega inimeste tööhõive Eestis... 7 Eesti elanike töötamine välismaal Euroopa Liiduga liitumise järel (bakalaureusetöö)... 8 Tööhõive olukord Lääne-Virumaa regioonis ja selle parandamine tööturukoolituse kaudu... 8 ELUKESTVA ÕPPE UURINGUD Andragoogilise, sotsiaalse ja psühholoogilise aspekti tegurite koosmõju täiskasvanute õppimiskäsituste, õppimisvalmisolekule ja koolitusaktiivsuse kujunemisele elukestva õppe kontekstis... 9 Karjääriteenuste süsteemi arendamise lähteuuring... 9 Täiskasvanute koolitus ettevõtetes... 9 Elukestev õpe kui elutee kujundaja ja Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe tagaja... 9 Elukestev õpe formaalharidussüsteemis osalejate vaatevinklist

3 Täiskasvanute tööalase koolituse kvaliteedi tagamise eeldused...11 Täiendushariduse nõudlus Tallinna Tehnikaülikoolilt (diplomitöö)...11 Õppimine elutee kontekstis (eakate arusaamades)...12 Täiskasvanud õppijate tähenduslikud õpikogemused...12 Täiskasvanud õppijate õpieesmärgid vabahariduslikus koolituses ning nende vastavus koolituse eesmärkidele...12 Õpetajate täienduskoolituse õpikeskkonna tegurid...12 Emotsioonide seos täiskasvanu õppimisega...12 KUTSEHARIDUSE UURINGUD Kutseõpetajate ja -koolitajate koolitus (Training VET teachers and trainers)...13 Täienduskoolitus täiskasvanutele (Continuing Education and Training for Adults in Estonia)...13 Eesti kutseharidussüsteemi temaatiline ülevaade (Thematic Overview: Description of Estonian VET System)...13 Kvaliteet kutseõppeasutuses...14 E-õppe kui haridusuuenduse protsessi uurimine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides...14 Kutseõpetajate karjääriteed ja koolitusvajadus...15 Üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse koostöömudel Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse näitel...15 Regioonide osalus riikliku koolitustellimuse kavandamises (magistritöö)...15 Toitlustusteenindaja eriala õppekava ümberkujundamine kelneri eriala õppekavaks...16 Mehhatroonika eriala õppekava vastavusse viimine Euroopa Liidu standartidega...16 Õppeotstarbelise videosalvestise koostamine juuksuri eriala koolituses teemal: Soengu detailide tehnikad...16 Töövihiku Majandusarvutused ja aruandlus kaubanduses koostamine müüja erialal...16 Õppeteema Ruumikujundus õpetamise sisu ja didaktilised vahendid kodumajanduse ja puhastusteeninduse erialal...17 Tööraamatu koostamine käitumise ja etiketi õpetamiseks kutseõppeasutuse õpilasele...17 Juhendmaterjali koostamine kodutekstiilide õmblemiseks

4 Tööraamatu koostamine rõiva õmbleja õppekava moodulile Naiste voodriga jaki töötlemine...17 Kondiitritoodete tehnoloogia õpetamine...17 Õppematerjali koostamine õppeaines Pagari- ja kondiitriseadmed...18 Klienditeeninduse õppematerjali koostamine kosmeetikute erialale...18 E-õppe planeerimine arvutite ja arvutivõrkude erialal aines andmeturve...18 Tartu Kutsehariduskeskuse autoeriala väljaõppe kvaliteedi tõstmine...18 Juuksuri eriala kutseõpetaja õppemapi koostamine õppeaine Juuste värvimine õpetamiseks...18 Teooria- ja praktikaõppe seose realiseerimine koka eriala kutseõppes : (hügieeni- ja toitumisõpetuse näitel)...19 Õppejõudude motivatsiooniküsimusi e-õppe juurutamisel Eesti kutseõppe kontekstis: Herzbergi motivatsiooniteooriale tuginev käsitlus...19 Kutsekooli õpilaste kodune taust ja hinnangud kutsekooli õpikeskkonnale Tallinna Polütehnikumi Raadiku erialaosakonna näitel...19 Erialade spetsiifikat arvestav elektrotehnika laboritööde kompleks kutsekoolis (tehniliste erialade näitel)

5 Tööturu uuringud Tööjõu vajaduse prognoos aastani 2012 Koostaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Uuringus sisaldub hõiveprognoos aastani 2012 kõikide põhiliste tegevusalade, sh tööstusharude lõikes. Tulemuste alusel on eelkõige võimalik prognoosida piirkondliku koolitustegevuse iseloomu ja vajadusi tulenevalt regionaalsest spetsialiseeritusest, samuti hinnata võimalikke nihkeid piirkondlikus hõivestruktuuris. Institutsioonide mõju tööalasele karjäärile: Eesti eripära võrdluses teiste Euroopa riikidega Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut; Grandihoidja: Ellu Saar Aeg: Finantseerija: Eesti Teadusfond (grant nr 6892) Projekti eesmärgiks on analüüsida institutsioonide mõju tööalasele karjäärile ja välja tuua selle protsessi eripära Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega. Esimese sammuna kavatseme analüüsida institutsionaalseid muutusi, mis on mõjutanud tööalast karjääri, ja välja töötada vastavad indikaatorid. Kasutades makrotaseme indikaatoreid on projektis kavas järgmise sammuna püüda klasteranalüüsi abil tüpologiseerida Eestit, kasutades selleks eelnevalt väljatöötatud tüpoloogiaid. Edasiste hüpoteeside formuleerimise aluseks ongi eeldus, et nii haridussüsteemi ülesehitus kui ka tööturu institutsioonid mõjutavad tööturule lülitumise protsessi kui ka edasist töökarjääri. Teise etapina keskendume noorte tööturule lülitumise protsessile. Kolmandaks etapiks on tööalase karjääri analüüsimine indiviidide elutee vältel. Projekti raames on kavas kasutada nii indiviiditaseme paneel- ja longituudseid andmeid (Euroopa Tööjõu-uuring 2004; Eesti Tööjõu-uuringud 1995, , Eesti Sotsiaaluuring jt.) kui ka makrotaseme erinevate Euroopa riikide institutsionaalset konteksti iseloomustavaid andmeid (võimalikud andmeallikad OECD, ILO, Eurostat, Euroopa Komisjon, Eurydice jt.). Projekti tulemusena on kavas avaldada vähemalt 20 artiklit eelretsenseeritavates ajakirjades ja rahvusvaheliste kirjastuste poolt publitseeritavates raamatutes. Projekti viimasel aastal on kavas publitseerida projekti tulemuste põhjal inglisekeelne raamat. Antud projekt on osaks suuremast rahvusvahelisest võrdlevast Euroopa Teadusfondi a la carte programmist "TransEuropa Research Network: Transnationalisation and Changing Life Course Inequality in Europe". Programmi juhiks on professor H.-P. Blossfeld Bambergi Ülikoolist Saksamaal. 4

6 Inimkapitali väärtustamine Eesti tööturul: üleharitus ja hariduse mittevastavus töökoha nõuetele Põhitäitjad: Raul Eamets, Jaan Masso, Ott Toomet (TÜ); Kristjan-Olari Leping (TÜ) Finantseerija: Eesti Teadusfond (grandihoidja: Kaia Philips, Tartu Ülikool) Uurimisprojekti põhieesmärgiks on analüüsida haridustasemete ja ametikohtade vastavust Eestis, selgitamaks erineva haridustasemega indiviidide tööturu praegust olukorda ja tulevikuperspektiive. Projekti raames on kavas tähelepanu kontsentreerida järgmistele uurimisvaldkondadele: hariduse ja oskuste vastavus tööturul nõutavaga, töötajate üleharitus, madala kvalifikatsiooniga tööjõu olukord ja perspektiivid, erinevate tööjõugruppide seisund ja võimalused tööturul, elukestev õpe ja karjäärivõimalused. Kuna areng on järjest enam teadmistepõhise ühiskonna suunas, siis tulevikus muutub tööjõu nõudmine järjest teadmisteoskuste intensiivsemaks ning mitteküllaldane haridus muutub üheks peamiseks takistuseks tööturul osalemisel. Analüüsides erineva haridus- ja oskustasemega inimeste olukorda ja nende võimalusi tööturul aitab see mõista edasisi tööturu arenguid ning võimaldab välja pakkuda konkreetseid poliitikameetmeid asjast huvitatud ametkondadele. Projekti tulemused publitseeritakse artiklitena rahvusvahelistes teadusajakirjades ning kokkuvõtvalt inglise keelses teadusmonograafias. Koolitussüsteemi kvantitatiivsest arengust ja tööturust Koostaja: Tallinna Tehnikaülikool, haridusuuringute keskus (autor: Väino Rajangu) Koostööpartnerid: Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet, Sotsiaalministeerium, Tööturuamet Kestus: Finantseerija: Tallinna Tehnikaülikool (õppejõu riigieelarveline teema) Tööturg ja koolitussüsteem on omavahel seotud haridusnõudluse kaudu. Haridusliku tunnuse alusel töödeldud tööturu kohta käiv info ja selle avalikustamine aitavad selgitada struktuurset tööpuudust - missuguse erialaga inimesed leiavad kergemini tööd, millise erialaga on raskusi töö leidmisel. Üldiselt on laiema profiiliga erialal töö leidmine lihtsam kui kitsama profiiliga eriala puhul. Koolitusnõudluse selgitamisel on kõigepealt vaja uurida haridusnõudlust haridustasemeti, seejärel konkreetse taseme sees valdkonniti ja edasi valdkonna sees erialati. Väljakujunenud demograafilise olukorra tõttu hakkab alates aastast kõrgkoolidesse vastuvõtt pingestuma, kuna väheneb keskhariduse omandajate arv. See omakorda mõjutab olukorda tööturul kvalifitseeritud töötajate vähese juurdekasvu tõttu. Innovatsioonide ja tööhõive vahelised seosed Ida-Virumaa põlevkivitööstuse ettevõtete näitel (magistritöö) Mariana Väli Tartu Ülikool, majandusteaduskond, ökonomeetria õppetool Juhendaja: Tiiu Paas Tartu

7 Sisserännanute põlvkonnad Eesti tööjõuturul aastal : magistritöö inimgeograafias (magistritöö) Alis Tammur Tartu Ülikool, bioloogia-geograafiateaduskond, geograafia instituut Juhendajad: Tiit Tammaru, Hill Kulu Tartu 2006 Noorte tööpuudus ja tööpoliitika - arenguvõimalusi Eestis Phare projekti näitel (magistritöö) Eva-Liisa Jaanus Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond Juhendaja: Raul Eamets Tartu 2006 Kutseõppeasutuste ja lõpetanute palga seos Eestis (magistritöö) Liis Kraut Tartu Ülikool, majandusteaduskond, makroökonoomika õppetool Juhendaja: Raul Eamets Tartu 2006 Inimkapitali mõju majanduskasvule (magistritöö) Annika Paabut Tartu Ülikool, majandusteaduskond, makroökonoomika õppetool juhendajad: Raul Eamets, Egle Tafenau Tartu 2006 Ida-Virumaa ettevõtetest koondatud töötajate ümberõppe ja tööhõive korraldus (bakalaureusetöö) Evelyn Ambrozevitš Estonian Business School Tööturu avanemine kui ettevõtte personalitöö mõjutegur (bakalaureusetöö) Kerli Kivisoo Tallinna Tehnikaülikool 6

8 Eakate tööhõive vananeva tööjõu tingimustes - maa, väikelinna ja linna näitel (diplomitöö) Iris Juuresoo Tallinna Tehnikaülikool, humanitaarteaduskond Juhendaja: Reena Tolmik Bakalaureuse töö teemal "Eakate tööhõive vananeva tööjõu tingimustes - maa, väikelinna ja linna näitel" annab ülevaate vanaduspensionäride suhtumisest töötamisesse pärast pensioniea saabumist, uuritakse, mis vanuses tahaksid eakad pensionile minna ja milline on riigipoolne suhtumine neisse. Tähelepanu alla võetakse töös erisused tööhõive probleemides maa, väikelinna ja linna näitel. Töötajate vaba liikumine Euroopa Liidus ja selle mõju Eestile (bakalaureusetöö) Gajane Galamjan Tallinna Tehnikaülikool, humanitaarteaduskond Juhendaja: prof. Sulev Mäeltsemees Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli analüüsida võimalikke mõjusid Eestile seoses töötajate vaba liikumisega Euroopa Liidus. Kõige tähtsam positiivne mõjusfäär, mida autor käsitles käesolevas töös, hõlmab tööjõu vahetust, mis tähendab seda, et Eesti kodanikud võivad nüüd saada kogemusi väljaspool Eestit ning saadud teadmisi rakendada oma kodumaal, millega paraneb ka töö kvaliteet. Ka teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud saavad nüüd tulla Eestisse ning töötada siin. Ühelt poolt tundub see olevat negatiivne nähtus, sest nendel ametikohtadel võiksid tööd teha ka Eesti elanikud, teisalt aga tõstab välismaine tööjõud konkurentsi ning innustab seega siinseid töötajaid täiendama oma oskusi ja näitama parimaid tulemusi. Teatud mõttes vähem tähtis mõju avaldub kultuurilisest aspektist. Nimelt võõra tööjõu saabumine Eestisse, mille tagajärjel vähendavad erinevate kultuuride esindajad kultuurilisi erinevusi eestlaste ja välismaalaste vahel. Kolmas positiivne aspekt seisneb selles, et Eesti kodanikud, kes töötavad ja seega ka esindavad Eestit välismaal võivad tõsta riigi mainet maailmas juhul, kui näitavad ennast heast küljest. Negatiivsed mõjupiirkonnad avalduvad ennekõike tööjõu (sh "ajude") äravoolus (ohus on eriti arstid ja ehitusinsenerid), demograafilises aspektis ning võimalikus tööpuuduses Eestis. Demograafilisest aspektist rääkides tuleb rõhutada, et välistööjõu tulek Eestisse pikaks ajaks (alalise elukohaga) võib põhjustada seda, et siinne rahvaarv suureneb, kuid eestlaste arv mitte. Puuetega inimeste tööhõive Eestis (bakalaureusetöö) Külli Paugus Tallinna Tehnikaülikool, humanitaarteaduskond Juhendaja: Alice Lugna 7

9 Bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida riigi rolli puuetega inimeste tööhõive edendamisel ning puuetega inimeste tööhõivet Eestis ja uurida, millist mõju avaldab puuetega inimeste tööhõive nende sotsiaalsele rehabilitatsioonile. Bakalaureusetöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis annab autor ülevaate rehabilitatsiooni mõistest tööhõive kontekstis ja puuetega inimeste vajadusest töötada. Teises peatükis analüüsib autor, millised asutused ning organisatsioonid kuuluvad tööhõive poliitiliste otsuste vastuvõtmisesse ja teenuste osutamise institutsionaalsesse võrgustikusse. Samuti annab autor ülevaate ka riigi strateegiatest ning suundadest. Bakalaureusetöö eesmärgist lähtudes toob autor välja peamised järeldused: 1) Puuetega inimeste sotsiaalne kaasatus läbi tööhõive tagab puudega inimesele eneseteostuse ning sotsiaalsete ja vaimsete vajaduste rahuldamise, parandades seeläbi inimese enesehinnangut ja lubab end tunda täisväärtusliku ühiskonnaliikmena. 2) Eesti puuetega inimeste tööhõive on alles arenemisjärgus. Kahtlemata antud valdkond on riikliku tähtsusega küsimus. Riigi roll puuetega inimeste tööhõive edendamisel on määrav. Seetõttu on äärmiselt tähtis, et oleks loodud toimiv riigitasemel koordineeritud süsteem ning Eesti puuetega inimeste tööturule integreerimine oleks järjepidev, tulevikku suunatud. Eesti elanike töötamine välismaal Euroopa Liiduga liitumise järel (bakalaureusetöö) Inna Virkus Tallinna Tehnikaülikool, humanitaarteaduskond Juhendaja: Jaanus Kiili Tallinn2006 Bakalaureusetöö eesmärgiks uurida ning analüüsida aastast Eestist võõrtööle läinud töötajate sotsiaal-demograafilist tausta, samuti nende isikute rändemotiive ning üldist rahulolu võõrtööga. Saadud tulemusi võrdles autor migratsiooniteooriatega, rahvusvaheliste uuringutega ja Eestis varem koostatud migratsioonikavatsuste uuringuga. Täiendavalt hindas autor töörändega seotud mõjusid Eesti majandusele.bakalaureusetöö on jaotatud kolme ossa. Esimeses osas antakse ülevaade migratsiooni teoreetilistest käsitlustest ning varasematest uuringutest, samuti migratsiooni mõjudest nii päritolu- kui sihtriikide majandusele. Teises osas selgitatakse autoripoolse uurimuse jaoks vajalike andmete kogumise tehnikat ning analüüsi metoodikat. Kolmandas osas tuuakse välja autori uuringu ning analüüsi tulemused. Autor jõudis oma töös järeldusele, et potentsiaalsete välismaal töötada soovivate inimeste ja reaalselt võõrtööle läinud töötajate iseloomustused erinevad teatud tunnuste võrdluses. Autor loodab, et saadud tulemused - eeldatust suurem naiste ja vanemate inimeste rändeaktiivsus, võiksid olla piisavalt huvi äratavad, et viia edasiste, suurema valimiga põhjalikumate uuringuteni. Tsentraalselt kogutud ja kättesaadavad andmed tööjõu rände kohta võiksid aga autori hinnangul pakkuda olulist informatsiooni tööjõu sisse- ja väljarände võrdlevaks analüüsiks Eestis. Tööhõive olukord Lääne-Virumaa regioonis ja selle parandamine tööturukoolituse kaudu (bakalaureusetöö) Helen Bork 8

10 Elukestva õppe uuringud Andragoogilise, sotsiaalse ja psühholoogilise aspekti tegurite koosmõju täiskasvanute õppimiskäsituste, õppimisvalmisolekule ja koolitusaktiivsuse kujunemisele elukestva õppe kontekstis Koostaja: Larissa Jõgi (Tallinna Ülikool, kasvatusteaduste teaduskond, andragoogika õppetool) 2006 Uurimuse eesmärgiks oli õpikäsituste kujunemise analüüs erinevate põlvkondade arusaamades ning õpikäsitusi mõjutavate tegurite määratlemine. Uurimuse kokkuvõte aadressilt: Karjääriteenuste süsteemi arendamise lähteuuring Koostaja: Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove, Karjäärinõustamise Teabekeskus; TNS Emor Finantseerija: ESF; riiklik finantseering Ajavahemikul november 2005 kuni mai 2006 viis TNS Emor Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse Innove tellimusel läbi karjääriteenuste süsteemi arendamise lähteuuringu. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada Eesti karjääriteenuste hetkeolukord teenuse leviku, kättesaadavuse, teenusesse suhtumise, kasutamise ja osutamise osas, tuginedes sealjuures süsteemi erinevate osapoolte hinnangutele ning selgitada karjäärikujundamist toetavate teenuse süsteemi praegused nõrkused ja tugevused koos teenuseosutajate ettepanekutega valdkonna arendamiseks. Täiskasvanute koolitus ettevõtetes Statistikaamet Uuringus osalevad riigid: EL liikmesriigid 2006 Finantseerija: Eurostat Elukestev õpe kui elutee kujundaja ja Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe tagaja Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Teema kestus:

11 Finantseerija: Eesti Teadusfond (grant nr S05) Projekt käsitleb elukestva õppe mõju elutee kujunemisel ja Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe tagamisel. Eesmärgiks on (a) uurida Eestile omaste institutsioonide mõju täiskasvanute juurdepääsul haridusele; (b) käsitleda erinevate sotsiaalsete gruppide ja elutee erinevatel etappidelolevate inimeste õpihuvi ja -vajadusi; (c) analüüsida institutsionaalse raamistiku loodud õpivõimaluste ja õppijate motivatsiooni vahelisi seoseid. Projekti raames püütakse hinnata sellealase poliitika ja praktika efektiivsust Eestis, seda Euroopa riikide vastava poliitika taustal. Projektis on kavandatud põhimõtteliselt uus lähenemine probleemile, mis lähtub institutsionaalsest vaatenurgast. Igale riigile on omased teatud "institutsioonide paketid", mis mõjutavad elukestva õppe võimalusi. See tähendab, et elukestvat õpet ja haridussüsteemi arengut puudutava poliitika ja praktika korrektne analüüs on võimalik ainult seda institutsionaalset seotust arvestades. Projekt on kavas realiseerida kolmel tasandil: makro, meso (kesk) ja mikro tasandil, eesmärgiga analüüsida makro-struktuursete faktorite, elukestvat õpet puudutava poliitika, institutsionaalsete faktorite ja täiskasvanute kui potentsiaalsete õppijate vahelisi suhteid ja toimet. Projekti realiseerimiseks on vaja koguda kolme liiki andmeid: (a) inimestelt kui potentsiaalsetelt õppijatelt (küsitlus); (b) haridusinstitutsioonide esindajatelt, MTÜ-st, kohaliku võimu esindajatelt (struktureeritud intervjuud); (c) tööandjate esindajatelt (küsitlus ja osaliselt struktureeritud intervjuu). Elukestev õpe formaalharidussüsteemis osalejate vaatevinklist Aeg: Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut; Grandihoidja: Rein Vöörmann Finantseerija: Eesti Teadusfond (grant nr 6893) Käesolev projekt käsitleb täiskasvanute (so inimeste, kelle peamine sotsiaalne roll ei ole õppimine) õppimist formaalharidussüsteemis, kusjuures küsimusele lähenemise uudsus seisneb eelkõige selles, et neid seoseid analüüsitakse ühiskonna institutsionaalse ülesehituse kontekstis ja teiste Euroopa riikide taustal. Täiskasvanute õpingute jätkamise uurimine formaalharidussüsteemis on tingitud asjaolust, et just siin on täheldatav viimastel aastatel ilmnenud väljalangejate arvu kasv, mis omakorda muudab problemaatiliseks elukestva õppe idee. Projekti käigus püütaksegi analüüsida kas ja kuidas kogu ühiskonna institutsionaalne ülesehitus mõjutab õpingukarjääride kujunemist, millised on täiskasvanute õppimist soodustavad või takistavad tegurid, kuivõrd täiskasvanu tunnetab ja teadvustab end õppijana jne. Neile küsimustele vastuse leidmiseks on kavandatud küsitlus reaalselt formaalharidussüsteemis õppivate täiskasvanute hulgas. Seejuures on tegemist stratifitseeritud valimiga - vastavalt haridustasemele. Teadmistepõhine majandus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalane haridus: hetkeolukord ning väljakutsed Koostaja: Poliitikauuringute Keskus PRAXIS (Rainer Kattel, Tarmo Kalvet). Uuring valmis: Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse algatusel 10

12 Kutseharidust käsitlevat analüüsi toetas: Haridus- ja Teadusministeerium 2006 Uuringu põhieesmärgiks on aidata kaasa teadmistepõhise majanduse arengule Eestis infoja kommunikatsioonitehnoloogia õppesuunaga hariduse arendamise kaudu. Töös analüüsitakse teadmistepõhist majandust ja ühiskonda võrdlevas perspektiivis, Eesti innovatsiooni- ja hariduspoliitikat globaliseeruvas maailmas ning olukorda IKT-alases hariduses ning selle seoseid Eesti tööstuse ja teenindussektoriga maailma arengute taustal. Täiskasvanute tööalase koolituse kvaliteedi tagamise eeldused Koostajad: Poliitikauuringute Keskus PRAXIS; OÜ Uuringukeskus Faktum Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium Antud töös kajastatakse kõigepealt koolituse kvaliteedi üldisemaid määratlusi, antakse ülevaade täiskasvanute tööalase koolituse kvaliteedi hindamise viisidest. Täiskasvanute tööalase koolituse erinevate aspektide mõistmiseks viidi käesoleva uuringu raamides läbi nii kvalitatiivse kui kvantitatiivse andmestiku kogumine, et hinnata koolituse tulemuslikkust mõjutavaid tegureid. Aruande analüütiline osa koondab kvalitatiivuuringu (tööandjate ning lektorite esindajatega) ja kvantitatiivuuringu (elanike ja tööandjatega) tulemused koolituse planeerimise, koolitaja valiku, tööalase täienduskoolituse ulatuse, selle tulemuslikkuse tagamise küsimustes. Tagasisidet tööalasest täienduskoolitusest ja tulemuslikkuse hindamisest analüüsitakse nii koolitusel osalenu, ettevõtte/asutuse kui koolitaja seisukohtadest. Tööalase koolituse reguleerimisega seotud ootused on toodud välja nii ettevõtete/asutuste küsitluse kui tööandjate fookusgrupi põhjal. Nii Eestis läbi viidud uuringute kui Euroopa riikide kogemuste põhjal on võimalik üldistada täiskasvanute tööalase koolituse kvaliteedi hindamise lähtekohti ja indikaatoreid. Eelkõige tuuakse koolituse kvaliteedi näitajatena välja õppija vajadustest lähtumist, organisatsiooni ja töötaja ette seatud eesmärkide saavutamisele kaasa aitamist, koostööd erinevate koolituse subjektide vahel, koolitaja kvalifikatsiooni ja kompetentsust, koolituse kvaliteedi hindamise süsteemsust ning kutsestandardeid. Täiendushariduse nõudlus Tallinna Tehnikaülikoolilt (diplomitöö) Viia Roosaar Tallinna Tehnikaülikool, humanitaarteaduskond Juhendaja: Jaanus Kiili Tartu 2006 Diplomitöö eesmärk oli välja selgitada ettevõtete nõudlus tehnikaalase, sh inseneride täienduskoolituse järele Tallinna Tehnikaülikoolilt. Diplomitöö esimeses peatükis peatutakse elukestval õppel ja täiendushariduse ning -koolituse tähtsusel. Selles antakse ka ülevaade täiendushariduse õiguslikust taustast Eestis, Kutsekoja tegevusest ning lühike tutvustus Eesti Inseneride Liidust. Eraldi on välja toodud ülikoolide roll täienduskoolituses. Töös püstitatud eesmärgi saavutamiseks ning hüpoteesi kontrollimiseks koostati küsimustik ja saadeti laiali tehnikaalal tegutsevatele ettevõtetele. Selle koostamise metoodikat 11

13 tutvustatakse antud töö teises peatükis. Kolmandas peatükis iseloomustatakse küsimustikule vastanuid ning analüüsitakse saadetud vastuseid. Kokkuvõttes on esitatud autoripoolsed ettepanekud, millest autor peab olulisemaks vilistlastele 2-3 aastat peale lõpetamist korraldatavate täienduskoolituste käivitamist, kus antakse ülevaade uutest tehnoloogiatest ning sellel ajavahemikul tekkinud uuematest teadmistest ja teaduse saavutustest. Õppimine elutee kontekstis (eakate arusaamades) Magistritöö Paju I. Tallinna Ülikool, Andragoogika õppetool Täiskasvanud õppijate tähenduslikud õpikogemused (bakalaureusetöö) Arnis Alt Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste osakond Täiskasvanud õppijate õpieesmärgid vabahariduslikus koolituses ning nende vastavus koolituse eesmärkidele (bakalaureusetöö) Marianne Tiigimaa Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste osakond Õpetajate täienduskoolituse õpikeskkonna tegurid (magistritöö) Ingrid Oksaar Tallinna Ülikool Emotsioonide seos täiskasvanu õppimisega (magistritöö) Piret Saag Tallinna Ülikool 12

14 Kutsehariduse uuringud Kutseõpetajate ja -koolitajate koolitus (Training VET teachers and trainers) Koostaja: Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove, Kutsehariduse Seirekeskus 2006 Finantseerija: Cedefop, HTM Ülevaates on kajastatud kutseõpetajate ja koolitajate tüübid kutsehariduses, õpetajad ja koolitused esma- ning jätkukutseõppes. Ülevaade on mõeldud eelkõige teadlastele, poliitikutele ja praktikutele, kes oma igapäevatöös puutuvad kokku kutseharidusega. Ülevaade on eesti keeles kättesaadav aadressil: Ülevaade on inglise keeles kättesaadav aadressil: Täienduskoolitus täiskasvanutele (Continuing Education and Training for Adults in Estonia) Koostaja: Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove, Kutsehariduse Seirekeskus 2006 Finantseerija: Cedefop, HTM Ülevaates on kajastatud täienduskoolituse areng, riiklikult toetatud täienduskoolitus, töötute ja muude riskigruppi kuuluvate isikute koolitamine, täiendõpe ettevõtte või sotsiaalse partneri algatusel ning täiendõpe indiviidi algatusel. Ülevaade on mõeldud eelkõige teadlastele, poliitikutele ja praktikutele, kes oma igapäevatöös puutuvad kokku kutseharidusega. Ülevaade on eesti keeles kättesaadav aadressil: Ülevaade on inglise keeles kättesaadav aadressil: Eesti kutseharidussüsteemi temaatiline ülevaade (Thematic Overview: Description of Estonian VET System) Koostaja: Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove, Kutsehariduse Seirekeskus 2006 Finantseerija: Cedefop, HTM Kutsehariduse Seirekeskus koostöös kutsehariduse ekspertidega koostas Eesti kutsehariduse ja -koolituse süsteemi tutvustava ülevaate. Ülevaates on kajastatud poliitilised arengud kutsehariduses, esmane kutseharidus, täienduskoolitus täiskasvanutele, 13

15 kutseõpetajate ja koolitajate koolitus, oskuste ja pädevuste arendamine ning uuenduslik pedagoogika, õppimise validatsioon, karjääri- ja kutsenõustamine, kutsehariduse finantseerimine, rahvusvahelised ja Euroopa dimensioonid kutsehariduses - kokku 11 teemat. Ülevaade on mõeldud eelkõige teadlastele, poliitikutele ja praktikutele, kes oma igapäevatöös puutuvad kokku kutseharidusega. Kogutud informatsioon on eesti keeles kättesaadav aadressil: Ning inglise keeles keeles aadressilt: Kvaliteet kutseõppeasutuses Koostaja: Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove, Kvaliteediprojekt, AS Resta, Tallinna Tehnikaülikool 2006 Finantseerija: ESF; riiklik finantseering Nimetatud uuringu viisid AS Resta ja Tallinna Tehnikaülikool Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse Innove tellimusel läbi ajavahemikul detsember 2005 kuni mai Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada kvaliteediteadlikkuse ning kvaliteedijuhtimise põhimõtete rakendatuse tase Eesti kutseõppeasutustes. Fookusgruppides olid esindatud Eesti kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna konkursil osalenud ja mitteosalenud koolid. Küsitleti koolide õpilasi, töötajaid, vilistlasi ja tööandjaid. E-õppe kui haridusuuenduse protsessi uurimine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides Koostaja: Tallinna Ülikooli Haridusuuringute Instituut Tellija: Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus Finantseerija: ESF; riiklik finantseering ESF Projekti "E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides" (e-võti) raames läbiviidava uuringu eesmärgiks on e-õppe kui haridusuuenduse protsessi uurimine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides. Uuringute planeerimisel lähtutakse kolmest uurimisküsimusest: Milline on potentsiaal e-õppe arenguks kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides (koolijuhtide, õpetajate ja õpilaste motivatsioon, huvid ja ootused ning e-õppe seotus erinevate strateegiatega)? Milliseid uusi ideid innovaatilised praktikad võivad pakkuda e-õppe arendamiseks (edulugude analüüs)? Millised on peamised väljakutsed e-õppe rakendamisel? Uuringu etapid: aastal: Ettevalmistavad tegevused (teooria, kirjanduse ja eelnevate uuringute analüüs); Ekpertintervjuud; Uuringu vahearuanne aastal: Metodoloogia lõplik väljatöötamine; Uuringu läbiviimine (intervjuud, küsitlused ja analüüs); Uuringu raport. 14

16 2008. aastal: Monitooring (projekti tulemuslikkuse analüüs); Monitooringu küsitluse väljatöötamine (e-küsitlus); Monitooringu raport. Kutseõpetajate karjääriteed ja koolitusvajadus Tellija: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Koostaja: Tallinna Ülikool, Haridusuuringute Instituut Finantseerija: ESF; riiklik finantseering Uuringus selgitatakse välja kutseõpetajate karjäärimudelid ja nende kujunemise viisid ning analüüsitakse kutseõpetajate ja praktikajuhendajate täienduskoolitusvajadust. Ühes osas on käsitletud kutseõpetajaks kujunemise teid, haridus- ja töökogemust; töös vajaminevaid teadmisi ja oskusi; täienduskoolituse vajadust. Teises osas on ettevõtete praktikajuhendajate uurimus, nende töö eripära ja ootused koostööle kutseõppeasutustega, koolitusvajadus. Kolmas osa käsitleb õppejõudude küsitlust - nende ettepanekuid kutseõpetajate koolitusele, täienduskoolitusvajaduse ja koolitussüsteemi kohta. Üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse koostöömudel Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse näitel (koolikorralduse kutsemagistriprojekt) Raili Sirgmets Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, haridusteaduskond, pedagoogika osakond Juhendaja: Jüri Ginter Tartu 2006 Regioonide osalus riikliku koolitustellimuse kavandamises (magistritöö) Triin Laasi Tallinna Tehnikaülikool, humanitaarteaduskond Juhendaja: Väino Rajangu Magistritöö eesmärgiks on töötada välja mudel tööjõu koolitusvajaduse prognoosimiseks regioonides, mis tugineb piirkonna arenguvajadustele ja regiooni sotsiaalsete partnerite aktiivse osaluse põhimõttele ning mis võimaldaks tuua esinduslikku sisendinfot regionaalsest haridusnõudlusest riikliku koolitustellimuse kavandamise protsessi. Mudeli koostamisel käsitles autor lähtealustena järgmisi aspekte: 1. haridussüsteemi tervikarendamiseks regiooni tasandil peaks kutse- ja kõrgharidusliku haridusnõudluse väljaselgitamine ja koolitustellimuse kavandamine toimuma ühtse protsessina. 2. kutse- ja kõrghariduse planeerimisel regioonis on oluline tagada selle kooskõla erinevate harupoliitikatega, sest paljuski just läbi koolitustegevuse ja erialavalikute toimub nii regionaal-, majandus- kui sotsiaalpoliitiliste põhieesmärkide realiseerimine 3. erinevate ühiskondlike huvigruppide kaasamine koolituse planeerimisse ja korraldamisse 15

17 võimaldab kõige operatiivsemat ja paindlikumat reageerimist muutuvale sotsiaalmajanduslikule taustsüsteemile. Sellest tulenevalt koosneb mudel tööjõu koolitusvajaduse prognoosimiseks regioonides, kahest olulisest komponendist: 1. regionaalse koolitusvajaduse väljaselgitamise metoodika 2. mudeli rakendusskeem läbi regionaalse koolitustellimuse komisjoni. Mudeli rakendamine võimaldab välja selgitada tööjõu koolitusvajaduse regioonis ja selle põhjal kaasa rääkida riikliku koolitustellimuse kujundamises, edendades seeläbi ka regionaalarengut läbi konkurentsivõimelise inimressursi ettevalmistamise. Toitlustusteenindaja eriala õppekava ümberkujundamine kelneri eriala õppekavaks (bakalaureusetöö) Ene Valgemäe Mehhatroonika eriala õppekava vastavusse viimine Euroopa Liidu standartidega (bakalaureusetöö) Eduard Brindfeldt Õppeotstarbelise videosalvestise koostamine juuksuri eriala koolituses teemal: Soengu detailide tehnikad (bakalaureusetöö) Aile Teppan Töövihiku Majandusarvutused ja aruandlus kaubanduses koostamine müüja erialal (bakalaureusetöö) Janne Ojala Juhendaja: Tammjärv, K. 16

18 Õppeteema Ruumikujundus õpetamise sisu ja didaktilised vahendid kodumajanduse ja puhastusteeninduse erialal (bakalaureusetöö) Karin Saealle Juhendaja: Tarraste, A. Tööraamatu koostamine käitumise ja etiketi õpetamiseks kutseõppeasutuse õpilasele (bakalaureusetöö) Lea Oolmets Juhendaja: Paju, H. Juhendmaterjali koostamine kodutekstiilide õmblemiseks (bakalaureusetöö) Maie Laik Juhendaja: Tammjärv, K. Tööraamatu koostamine rõiva õmbleja õppekava moodulile Naiste voodriga jaki töötlemine (bakalaureusetöö) Maire Moorits Juhendaja: Tammjärv, K. Kondiitritoodete tehnoloogia õpetamine (bakalaureusetöö) Sirje Jäär Juhendaja: Liivik, R. 17

19 Õppematerjali koostamine õppeaines Pagari- ja kondiitriseadmed (bakalaureusetöö) Terje Steinberg Juhendaja: Tammjärv, K. Klienditeeninduse õppematerjali koostamine kosmeetikute erialale (bakalaureusetöö) Thea Kriisemann Juhendaja: Paju, H. E-õppe planeerimine arvutite ja arvutivõrkude erialal aines andmeturve (bakalaureusetöö) Tiina Kasuk Juhendaja: Paju, H. Tartu Kutsehariduskeskuse autoeriala väljaõppe kvaliteedi tõstmine (bakalaureusetöö) Ülo Ramp Juhendaja: Tammjärv, K. Juuksuri eriala kutseõpetaja õppemapi koostamine õppeaine Juuste värvimine õpetamiseks (bakalaureusetöö) Ulvi Aro Juhendaja: Tammjärv, K. 18

20 Teooria- ja praktikaõppe seose realiseerimine koka eriala kutseõppes : (hügieeni- ja toitumisõpetuse näitel). Magistritöö Arro, Anneli Tallinna Ülikool Õppejõudude motivatsiooniküsimusi e-õppe juurutamisel Eesti kutseõppe kontekstis: Herzbergi motivatsiooniteooriale tuginev käsitlus (magistritöö) Kask, Maarja Tallinna Ülikool Kutsekooli õpilaste kodune taust ja hinnangud kutsekooli õpikeskkonnale Tallinna Polütehnikumi Raadiku erialaosakonna näitel (magistritöö) Anne Ilp Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste osakond Erialade spetsiifikat arvestav elektrotehnika laboritööde kompleks kutsekoolis (tehniliste erialade näitel). Magistritöö Hans Toomla Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste osakond 19

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor

VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor VIRUMAA KOLLEDŽ HARIDUSVALDKOND ARENGUFOORUM: IDA-VIRU 2030+ Mare Roosileht, TalTech Virumaa kolledži arendusdirektor 22.11.2018 ÜLEVAADE HARIDUSASUTUSTEST* Haridusvaldkond Haridusasutus Arv Märkused Alusharidus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON

Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

Microsoft Word - Narva Soldino Gumnaasium,aruanne, doc

Microsoft Word - Narva Soldino Gumnaasium,aruanne, doc Gümnaasium Projektitegevus Aruanne 01.01.2007-01.06.2012 perioodi eest 1.Käesolev olukord Käesoleval ajal on projektitöö gümnaasiumis järgnevas olukorras: 1.1.Lõpetatud projektid-38 tk. Üldsumma -121 670,01

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe

KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC

Rohkem

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA

NOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus

Rohkem

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui

ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Faktileht-1.indd

Faktileht-1.indd eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe Uuringu terviktekst: www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest umbes pooled oskavad eesti keelt

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja

KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste

Rohkem

897FCEA9

897FCEA9 Hr Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister Munga 18 50088 TARTU Teie 13.02.2008 nr 8-4/27 Õiguskantsler 03.2008 nr 6-2/080120/00801824 Seisukoht vastuolu mittetuvastamise kohta Austatud härra minister Tänan

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu

ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu ESRI PÄEVADE AUHIND 2014 Aasta GIS-i tegu Esri päevade auhinna Aasta GIS-i tegu eesmärk Eesmärk: - Tunnustada organisatsiooni või ettevõtte konkreetset GIS-i projekti, algatust või tegevust viimasel aastal

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

(Microsoft Word - Teema6_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Teema6_l\365plik.doc) Kutseõpetajate ja -koolitajate koolitus Kutsehariduse Seirekeskus Esimene väljaanne Aprill 2006 Ülevaate koostasid: Reeli Liivik (Tallinna Ülikool) Hasso Kukemelk (Tartu Ülikool) Mari-Epp Täht (Riiklik

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko

KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või

Rohkem

DVD_8_Klasteranalüüs

DVD_8_Klasteranalüüs Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a. Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud?

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx)

(M\365isted_ja_terminid_t\366\366versioon_aprill2013.xlsx) Euroopa Kutsehariuduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi MÕISTED ja terminid Mõiste/termin inglise keels Assessment of learning outcomes* Competence** Competent institution* ametlik tõlge ja definitsioon/selgitus

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

AINEKAVA VORM

AINEKAVA VORM ÕPPEKAVA VORM 1 2 ÕPPEKAVA NIMETUS EESTI ÕPPEKAVA NIMETUS INGLISE Keeleõpetaja mitmekeelses koolis Teacher of Languages in a Multilingual School 3 ÕPPEKAVA KOOD xxxx 4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool 5 VALDKON(NA)D

Rohkem

8 Täiskasvanuhariduse programm docx

8 Täiskasvanuhariduse programm docx Lisa 8 Täiskasvanuhariduse programm 2019-2022 Sisukord 1. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus... 2 2. Programmi eesmärk ja mõõdikud... 3 3. Programmi meetmed ja tegevused... 3 3.1. Meede 1: Haridustee

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Eelnõu lisa_3.docx

Eelnõu lisa_3.docx Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määrus nr 178 Kõrgharidusstandard Lisa 3 (muudetud sõnastuses) Õppekavagrupid, nendes kõrgharidustaseme õpet läbiviivad õppeasutused ning nende antavate diplomite

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1

KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste

Rohkem

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste

Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab

Rohkem

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA

Tallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi   ÕPPEKAVA TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada

Rohkem

EESTI KUNSTIAKADEEMIA

EESTI KUNSTIAKADEEMIA HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Triin Roosalum ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Triin Roosalum ppt [Compatibility Mode] Triin Roosalu Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut Tallinna Ülikool Täiskasvanute tee tasemeõppesse ja kuidas seda siluda: kogemused Euroopast Täiskasvanuhariduse teabepäev Tallinnas 15.11.11

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor

Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss

Rohkem

Microsoft Word - VV191_lisa.doc

Microsoft Word - VV191_lisa.doc Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2008. a määruse nr 178 Kõrgharidusstandard lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 23.12.2010. a määruse nr 191 sõnastuses) Õppekavagrupid õppevaldkondades, nendes kõrgharidustaseme

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85

Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori a Direktori a käskkirjaga nr 1.1-7/85 Kinnitatud Muudatustega kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse Narva Kutseõppekeskuse Direktori 30.10.2014.a Direktori 12.12.2014.a käskkirjaga nr 1.1-7/85 käskkirjaga nr 1.1-7/107 Narva Kutseõppekeskuse KOOLI

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Mahara võimalused Marju Piir Triin Marandi Tartu Ülikool 2016 E-portfoolio Kogumik õppija poolt loodud, valitud, järjestatud, reflekteeritud ja esitletud materjalidest, tõendamaks õpitust arusaamist ja

Rohkem