Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut

Väljavõte

1 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut

2 Direktor Administratsioon Teadusnõukogu Direktor: prof. Toomas Saat Töötajaid: 132 Peamaja: Mäealuse 14, Tallinn Merebioloogia Georg Martin, PhD Töötajaid: 41 Merebioloogia Pärnu Kalabioloogia ja kalanduse Ökodünaamika Meresüsteemide Kaugseire ja mereoptika Kalanduse teabekeskus Eesti Mereinstituut (EMI) on aastal loodud mereuuringuid teostav teadusasutus. Olles oma ajaloo jooksul olnud nii Teaduste Akadeemia kui ka Keskkonnaministeeriumi alluvuses, on EMI alates aastast Tartu Ülikooli (TÜ) koosseisus. Instituut viib läbi merekeskkonna ja -elustiku uuringuid ning selleteemalist õppetööd. TÜ Eesti Mereinstituut on merekeskkonna ja -elustiku kaitse ja seire ning kalandusalaseks kompetentsikeskuseks Eestis. Alusuuringud: Läänemere ökosüsteemi struktuur ja dünaamika Madala rannikumere merepõhja- ja planktonikoosluste mitmekesisus Rannikumere protsesside ruumilise ja ajalise varieeruvuse mõju bioloogilisele ja funktsionaalsele mitmekesisusele Läänemere kirdeosas Hüdrodünaamiliste protsesside ja nende mõju uurimine põhjaelustikule kõrgtiheda modelleerimise ning eksperimentaalmõõtmiste baasil Globaal- ja regionaalprobleemide lahendamine optiliste ja kaugseire meetoditega Keskkonna väikse- ja suuremastaapse muutlikkuse interaktiivne mõju Lääne - mere ökosüsteemi protsessidele Rakendusuuringud: Rannikumere keskkonnaseire ja seisundi hindamine (veekvaliteet, planktonikooslused, põhjaelustik, ohtlikud ained) Keskkonnaseire ja mõõtmiste metoodika arendused Kalandusuuringud (kalavarude seisund, haldamissoovitused) GIS modelleerimine, kaardirakenduste koostamine Merekaitsealade loodusväärtuste inventuurid Sadamate ja muude projektide keskkonnaseire ning keskkonnamõju hindamise (KMH) uuringud Merealade ruumiline planeerimine Merebioloogia on pädev kogu Läänemeres leiduva mere-elustiku ning selle taksonoomilise mitmekesisuse alal. Osakonna koosseisu kuuluvad akrediteeritud hüdrokeemia ning merebioloogia laborid. Merebioloogia osakonna tegevus hõlmab intensiivset eksperimentaaltööd instituudi laborikompleksis ja välibaasides ning mahukaid välitöid nii madalas rannikumeres kui ka avamerel. Tähtsamad uurimisteemad: Läänemere elustiku mitmekesisus ja leviku mustrid Läänemere planktonikoosluste leviku ja arengu seaduspärasused Läänemere põhjataimestiku levik ja dünaamika Võõrliikide levik ja dünaamika Läänemere ökosüsteemis Läänemere ökosüsteemi aine- ja energiaringe ning koosluste produktiivsus Merevee hapestumise ja eutrofeerumise mõju Läänemere liikidele ning kooslustele Tähtsamad rakendusuuringud: Riiklik merekeskkonna seire programm (vastutav täitja aastast 1995) Merekeskkonna seisundi hindamine Merekeskkonna operatiivautomaatmõõtmised parvlaevadelt Rannikumere bioloogilise mitmekesisuse ja loodusväärtuste inventuurid GIS modelleerimine ja merepõhja liikide ning koosluste leviku kaardistamine

3 Kalabioloogia ja kalanduse Markus Vetemaa, PhD Töötajaid: 50 Osahond hõlmab viit töörühma, esindatud on rannikumere kalanduse, pelaagiliste kalade, lõhe- ja meriforelli, Peipsi ning kalanduse teabekeskuse töörühmad. Osakonna teadusteemade spekter on väga lai. Tradit siooniliselt moodustab tööde iga-aastase tuumiku kalavarude seire. Uuritakse kalapopulatsioone sisevee kogudes (Peipsi järv, lõheliste kudejõed), Läänemere ranniku meres ja avaosas (räim, kilu, tursk) ning isegi Atlandi ookeanis. Viimasel juhul töötavad osakonna inimesed kalapüügilaevadel kutselise kalapüügi vaatlejatena. Töönduskalade varu regulaarset hindamist on tehtud juba instituudi loomisest saadik Nõukogude perioodil; tänapäeval on kasutusele võetud uued kaasaegsed meetodid ning riikidevaheliste varude osas (Läänemere pelaagilised liigid, Peipsi järv) toimub töö koordineeritult naaberriikidega rahvusvaheliste uurimis gruppide koosseisus. Lisaks eespool nimetatud peamiselt rakendusliku suunaga töödele, mida finantseerib valdavalt Kesk konna ministeerium, on viimastel aastatel palju uuringuid seotud ka Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud ja Euroopa Kalandusfondi poolt finantseeritud projektidega: näiteks hüljeste ja kalanduse vaheliste konfliktide analüüs ja lahenduste väljatöötamine (sh erinevate hülgepeletite katsetamine), kalakoelmute uuringud ja kudemistingimuste parandamine erinevate kunstsubstraatide paigaldamise abil, samuti püügi vahendite selektiivsuse tõstmise võimaluste analüüs. Osakonna teadustööde teine pool on selgelt fundamentaalse suunitlusega: otoliitide mikrokeemia uuringud eesmärgiga analüüsida siirdekalade rändeid, mageveekalade adaptatsioonid toimetulekuks Läänemere soolases keskkonnas, immuunfunktsiooniga seotud lõivsuhted kaladel, litoraali kalafauna aastaringne dünaa mika, lõheliste sigimisstrateegiad jne. Osakonnaga on seotud palju TÜ kraadiõppureid. Ökodünaamika Osakonna töö on peamiselt integreeriva iseloomuga tegevustesse kaasatakse instituudi teiste ade teadlasi ning tehakse tihedat ja laiaulatuslikku rahvus vahelist koostööd. Rahvusvaheline koostöö toimub nii Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) kui ka mitmete globaalsete teadusvõrgustike (History of Marine Animal Populations, Indicators of the Seas, Ecopath Consortium) kaudu, kaasates seeläbi koostööpartnereid ja teadlasi Läänemere, Põhjamere ning Vahemere äärsetest maadest, aga ka Põhja Ameerikast, Uus-Meremaalt ja Aafrikast. Teadussuunad: Läänemere toiduahela keskmised ja kõrgemad lülid ning nende dünaamika mõjutatuna nii looduslikest teguritest kui ka mitmesugusest inimtegevusest Elurikkus ja selle seos ökosüsteemi toimimisega Tulnukliikide ajalis-ruumiline levik ja bio invasioonide ökolooglised mõjud Toitumissuhted pelaagilises ökosüsteemis Ökosüsteemi indikaatorid ning nende rakendamine ökosüsteemi seisundi hindamisel Töövahendid ja aparatuur: Osakonna kasutada on kaks asutuse laeva (Vilma ja Johanna), labor Pärnus ning järgnev olulisim aparatuur: Automaatne zooplanktoni analüsaator Zooscan Ultramikrokaal Bongo võrgukompleks koos CTD sondiga (kala vastsete ja zooplanktoni püügiks) Kliimakapid Mikroskoobid koos kaamerasüsteemidega Sukeldumisvarustus Henn Ojaveer, PhD Töötajaid: 8

4 Kaugseire ja mereoptika Tiit Kutser, PhD Töötajaid: 9 Kaugseire ja mereoptika osakonna tege vuse põhisuunad on seotud optiliselt keerukate ranniku- ja sisevete jaoks sobivate kaugseire meetodite väljatöötamisega, nende meetodite rakendamisega keskkonnaseirest kuni globaalsete uuringuteni ning veealuse valgusvälja ja eluslooduse omavaheliste suhete uurimisega. Konkreetsemad uurimisteemad on näiteks potentsiaalselt toksiliste fütoplanktoni õitsengute tuvastamine ja kvantitatiivne seire kaugseire meetoditega, põhjataimestiku ja madalate vete sügavuse kaardistamine satelliitide ja lennukil paiknevate sensorite abil, globaalse süsinikuringe uuringud, Läänemere ja järvede vee kvaliteedi hindamiseks sobivate kaugseire meetodite väljatöötamine ning primaarproduktsiooni mudelite arendamine. Osakonnas töötab kaks juhtivteadurit, kolm vanemteadurit, kaks teadurit ning kaks laboranti. Osakonna käsutuses on tõenäoliselt üks Euroopa täiuslikumaid mõõteriistade komplekte, mis koosneb veealuste riistade komplektist (Wetlabs AC-S, ECO-BB3, ECO-VSF3 neeldumis-, nõrgenemis-, hajumis- ja tagasihajumiskoefitsientide spektrite mõõtmiseks, Trios Ramses veealused spektromeetrid (4 tükki), Trios floromeetrid klorofüll-a, fükotsüaniini ning lahustunud süsiniku kontsentratsioonide mõõtmiseks), laboriseadmetest (näiteks CytoBuoy läbivoolu tsütomeeter) ning lennukil paiknevast hüperspektraalse kaugseire spektromeetrist (HySpex). Meresüsteemide Robert Aps, knd (bioloogia) Töötajaid: 10 Osakonna põhitegevus on seotud siht finantseerimise projekti Hüdrodünaamiliste protsesside ja nende mõju uurimine põhjaelustikule kõrgtiheda modelleerimise ning eksperimentaalmõõtmiste baasil ning Eesti Teadusfondi grandi teema Hüdrodünaamiliste protsesside mõju riimveelise madalmere makrovetikate kooslustele täitmisega (juhtimisega). Koostöös uuritakse tormisuse, mere hüdrodünaamika ja randade arengu seoseid ning seaduspärasusi. Rahvusvahelised projektid, milles osaleb: INTERREG IV A projekt OILRISK Mere keskkonnainfo kasutamine naftareostuse riski juhtimisel koostöös Soome partneritega valmib veebipõhine kaardi rakendus OILRISK Web, mis võimaldab hinnata: 1) tegeliku või potentsiaalse naftareostuse liikumist reaalse atmosfääri sisendi tingimustes, 2) erinevate naftatõrje stsenaariumide tõhusust ja 3) naftatõrje erinevate stsenaariumidega kaasneva võimaliku naftareostuse öko loogilist riski. INTERREG IV A projekt MIMIC Terviklike ohutusstrateegiate rakendamine nafta meretranspordi riskide minimeerimisel näeb ette veebipõhise kaardirakenduse SmartResponse Web loomise, mis võimaldab hinnata nafta meretranspordiga kaasnevaid keskkonna- ja julgeoleku riske. Loodav SmartResponse Web viib ühes arvutiaknas kokku 1) tankerite ja teiste laevade kokkupõrke ning mada likule sõidu riski ja tagajärgede arvutamise tulemused, 2) nafta meretranspordi julgeolekuriskide hindamise tulemused, 3) Seatrack Web poolt arvutatud naftareostuse liikumise tulemused, 4) projekti poolt arendatava Seatrack Web naftatõrje poomide mooduli arvutatud tulemused, 5) täiendatud OILRISK Web mooduli poolt arvutatud integreeritud keskkonna- ja julgeolekuriski hinnangu. Euroopa Liidu 7. raamprogrammi projekt GAP2 Teaduse, huvirühmade ja poliitika integreerimine: faas 2 faktipõhise teadmuse integreerimine ja selle kasutamine teaduses ning kalanduse ja merekeskkonna probleemide lahendamisel, mis on peamiselt keskendunud koostöö tõhustamisele kalanduse, teaduse ja poliitilise tasandi vahel.

5 Pärnu Erki Aavik Töötajaid: 6 Pärnu tagab välitööde ja eksperimentaalbaasi tugiteenused Pärnus ning Liivi lahel käitab mereinstituudi aluseid (veesõidukeid) ja haldab välibaase, teeb aastaringseid katsepüüke ning täidab muid baaside haldamise ja välitööde läbiviimisega seotud tööülesandeid. Alused: M/L Vilma: Pikkus/laius/süvis (m): 15/4/1,5 Meeskond/teadlased: 2/6 Ehitusaasta: 1968 Kodusadam: Pärnu Kasutus: mitmetalituslik alus Läänemerel M/L Johanna: Pikkus/laius/süvis (m): 10,1/3,6/1,3 Meeskond/teadlased: 2/6 Ehitusaasta: 1992 Kodusadam: Pärnu Kasutus: katsetraal Läänemerel Välibaasid ja töökohad väljaspool Tallinna ja Tartut Kõiguste Asukoht: Välibaasi kinnistu Kõiguste sadama kõrval Kõiguste külas Laimjala vallas Saaremaal; ; , Töö-/majutuskohti: 20/14 Matsalu (Keemu) Asukoht: Keemu sadamas Saastna külas Lihula vallas Läänemaal; ; Töö-/majutuskohti: 2/3 Pärnu Asukoht: Lootsi 2A Pärnus Töö-/majutuskohti: 10/- Pärnu Torn Asukoht: Kalda 1A Pärnus Töö-/majutuskohti: 5/- Sauga (Pärnu) Asukoht: Vana-Sauga 28, Sauga jõe ääres Pärnu linnas, Pärnu jõe suudmest ca 2 meremiili kaugusel; ; Töö-/majutuskohti: 16/10 Kihnu Asukoht: Kihnu välibaasi kinnistu Kihnu tuletorni all Rootsikülas Kihnu saarel; ; Töö-/majutuskohti: 4/6 Tallinna peamaja Käsmu välibaas Praaga Asukoht: Ülesoo kinnistu Suure Emajõe suudmes Peipsi rannikul Praaga külas Vara vallas Tartumaal; ; Töö-/majutuskohti: 4/6 Käsmu Asukoht: Merekooli 3, Käsmu sadamas Käsmu külas Vihula vallas Lääne-Virumaal; ; Töö-/majutuskohti: 4/6 M/L Merihärg: Pikkus/laius/süvis (m): 10/2,4/0,8 Meeskond/teadlased: 1/8 Ehitusaasta: 1979 Kodusadam: Pärnu Kasutus: mitmetalituslik alus Pärnu lahel ja Pärnu jõel M/L Maru: Pikkus/Laius/süvis (m): 18/4/1 Meeskond/teadlased: 2/8 Ehitusaasta: 1987 Kodusadam: Kallaste, s/b (stand by): Praaga Kasutus: katsetraal Peipsil ja Lämmijärvel Kõiguste välibaas Matsalu välibaas Pärnu labor Sauga labor Kalanduse teabekeskus Kihnu välibaas Tartu labor Praaga välibaas

6 Merebioloogia osakonna hüdrokeemia labor Silvie Lainela, MSc Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi merebioloogia osakonna hüdrokeemia labor on Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt akrediteeritud katselabor registreerimisnumbriga L179 ( ), kus teostatakse mere-, pinna- ja reovee keemilisi analüüse vastavalt standardile EVS-EN ISO/IEC 17025:2005 Katse-ja kalibreerimislaborite kompetentsuse üldnõuded. Kasutatavad keemiliste näitajate analüüsimeetodid vastavad rahvusvahelistele standarditele (Põhjamaade, Soome ja ISO standardid), 11 keemilist meetodit on valideeritud ning EAK poolt akrediteeritud (L179 lisa): 1. Fosfaatide määramine automaatanalüsaatoril; 2. Üldfosfori määramine automaatanalüsaatoril; 3. Nitraatide määramine automaatanalüsaatoril; 4. Üldlämmastiku määramine automaatanalüsaatoril; 5. Silikaatide määramine automaatanalüsaatoril; 6. Biokeemilise hapnikutarviduse (BHTn) määramine; 7. Keemilise hapnikutarviduse (KHTCr) määramine; 8. ph määramine; 9. Hapniku määramine elektromeetrilisel meetodil; 10. Heljumisisalduse määramine; 11. Ammooniumlämmastiku määramine indofenoolmeetodil. Keemialabori peamiseks ülesandeks on seni olnud toitainete analüüside tegemine Eesti rannikumere seire eutrofeerumise allprogrammi raames; samuti teaduslikes programmides vajalike merevee keemiliste näitajate analüüsimine ning keemiliste analüüside teostamine vastavalt tellimustele. Keemialabori igapäevatöös lähtutakse dokumenteeritud kvaliteedijuhtimissüsteemist, mis on eelduseks, et saadud keemiliste analüüside tulemused on usaldusväärsed ja tõepärased. Kvaliteet tagatakse nii labori sise- kui ka väliskontrolliga ning regulaarse osalemisega riiklikel ja rahvusvahelistel laboritevahelistel võrdluskatsetel. Kasutatavaid analüüsimeetodeid täiustatakse pidevalt, et need oleksid kaasaegsed ja vastaksid rahvusvahelistele standarditele. EMI osalusega rahvusvahelised projektid Rahvusvaheline koostöö nii Läänemere piirkonnas kui ka laiemalt on TÜ Eesti Mere instituudi üks prioriteete. Viimastel aastatel on järsult kasvanud Mereinstituudi teadlaste osalemine rahvusvahelistes projektides ja koostöövõrgustikes. Siin on esitatud valik viimaste aastate edukaid koostööprojekte, mille kohta saab täpsemat infot EMI kodu lehelt. ASTRA Developing Policies & Adaptation Strategies to Climate Change in the Baltic Sea Region, 06/ /2007 BALTADAPT Baltic Sea Region Climate Change Adaptation Strategy, 10/ /2013 Baltic MPA Marine Protected Areas in the Eastern Baltic Sea, 08/ /2009 BaltSeaPlan Introducing Maritime Spatial Planning in the Baltic Sea, 01/ /2012 COHIBA Control of hazardous substances in the Baltic Sea region, 01/ /2011 ESTMAR Implementation of Natura 2000 in Estonian marine areas site selection, desig nation and protection measures, 11/ /2011 GAP2 Bridging the gap between science, stakeholders and policy makers: Phase 2 MARMONI LOGO MARMONI KRĀSU VERSIJA PANTONE PANTONE 301 PANTONE BLACK PANTONE PANTONE BLACK PANTONE BLACK 50% PANTONE PANTONE BLACK CMYK 100/45/018 0/0/0/100 MARMONI MONOHROMA VERSIJA CMYK 0/0/0/100 0/0/0/50 MARMONI VIENKRĀSU VERSIJA CMYK 0/0/0/100 Integration of evidence-based knowledge and its application to science and management of fisheries and the marine environment, GES-REG Good Environmental Status through Regional Coordination and Capacity Building, 06/ /2013 JAKFISH Judgement and Knowledge in Fisheries Involving Stakeholders, MARBENA Creating a longterm infrastructure for MARine Biodiversity research in the European economic area and the Newly Associated states, MARMONI Innovative approaches for marine biodiversity monitoring and assessment of conservation status of nature values in the Baltic Sea, 10/ /2015 MIMIC Minimizing risks of maritime oil transport, 05/ /2013 OILRISK Applications of ecological knowledge in managing oil spill risk, 12/ /2013 RegioClima Regional cooperation in adaptation to climate change, 10/ /2011 SPICOSA Science and Policy Integration for Coastal System Assessment, VECTORS Vectors of Change in Oceans and Seas Marine Life, Impact on Economic Sectors, 02/ /2015

7 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut Mäealuse 14, Tallinn, Eesti Telefon: (+372) , faks: (+372) Kodulehekülg: