Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtesta
|
|
- Sirje Nõmme
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) 14 alusel. Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) rakendumisel viiakse ellu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna Haldusvõimekus (edaspidi prioriteetne suund) meetme Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu tegevuse Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus (edaspidi meetme tegevus) eesmärke. Meetme tegevuste elluviimine on eelduseks piirkondlike arenguerinevuste vähenemisele ning kohaliku tasandi teenuste säästlikumale ja kvaliteetsemale pakkumisele. Meetme tegevuste elluviimise tulemusena on piirkondade arengu- ja planeerimistegevus läbimõeldum ning ressursse kasutatakse otstarbekamalt ning luuakse eeldused majandusarenguks ja parema kohaliku valitsemise korralduseks. Tõhusamale kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi omavalitsusüksus) haldamisele ja regionaalhalduse korrastamisele aitavad kaasa meetme tegevuse raames elluviidavad arendustegevused omavalitsuste vabatahtlike ühinemiste toetamiseks. Eelnõus nähakse ette toetuse andmise tingimused ja taotluste menetlemise kord meetme tegevuse eesmärkide elluviimiseks ning toetuse taotleja, partneri, toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused. Tegevusi rahastatakse taotlusvoorude raames. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika büroo peaspetsialist Katrin Orgusaar (tel ; e-post Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (tel ; e-post Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Helin Kask (tel ; e-post 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 24 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) nõuded taotlejale ja partnerile; 4) toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine; 5) aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused; 6) osapoolte õigused ja kohustused. 1. peatükk. Üldsätted
2 Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse eelnõu reguleerimisala, toetuse andmise eesmärki ning tulemus- ja väljundinäitajaid. Samuti nimetatakse rakendusasutus ja -üksus ning sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise kord. Eelnõu -s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala ning strateegia, arengukava ja raport, millega kooskõlas toetust antakse. Toetust antakse lähtudes Vabariigi Valitsuse 20. märtsi aasta korraldusega nr 107 kinnitatud Eesti regionaalarengu strateegias (edaspidi ERAS), OECD riigivalitsemise raporti Ühtsema valitsemise poole ja Vabariigi Valitsuse korraldusega nr kinnitatud Kodanikuühiskonna arengukavas (edaspidi KODAR) sätestatud eesmärkidega. ERAS üldeesmärk on toimepiirkondade arengueelduste parem ärakasutamine majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõus vajalike hüvede kättesaadavuse tagamisega. Eelnõu panustab eeskätt ERAS neljanda eesmärgi Piirkondade tugevam sidustatus ja arendusvõimekus saavutamisse, toetades kohaliku ja regionaalse tasandi uuringuid, analüüse ja arendusprojekte. Samuti aidatakse eelnõuga kaasa ERAS-is nimetatud toimepiirkondadesisese arenduskoostöö tugevdamisele, toetades omavalitsusüksuste ühinemiste ettevalmistamist. KODAR-i üldeesmärk on tegutsemisvõimekad kodanikuühendused ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud. Eelnõu panustab KODAR-i teise alaeesmärgi Kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemide ennetamisele ja lahendamisele ning inimeste heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamisega saavutamisse, kuna meetme tegevuse raames on võimalik viia ellu avalike teenuste parema korraldamise projekte, sh avalike teenuste kodanikuühendustele delegeerimise projekte ning muid avaliku võimu ja kodanikuühenduste vahelisi koostööprojekte piirkonna arendamiseks. OECD riigivalitsemise raportis Ühtsema valitsemise poole rõhutatakse omavalitsusüksuste vabatahtlike ühinemiste ning ühiste teenuste osutamise vajadust. Eelnõus kavandatud tegevused panustavad haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise tegevuskavas nimetatud kitsaskohtade lahendamisse: uuringute läbiviimise ja nende tulemuste rakendamisega toetatakse kohalikul ja regionaalsel tasandil teadmistepõhist poliitikakujundamist ning parema teenuste osutamise mudeli väljatöötamist. Samuti toetatakse omavalitsusüksuste koostööd ja vabatahtlikke ühinemisi. Eelnõu 2 määrab kindlaks toetuse andmise eesmärgi ning tulemus- ja väljundinäitajad. Määrus on suunatud rakenduskava eesmärgi Valitsussektoris on suurenenud ameti- ja erialane pädevus ning juhtimisvõimekus saavutamisele. Toetuse andmise tulemusena juhindutakse piirkonna arendamisel pikaajalistest ja pädevatest arengusuundadest, kohalikke avalikke teenuseid osutatakse elanike jaoks kõige sobivamal viisil, omavalitsusüksuste koostöös ja kodanikuühenduste kaasabil ning omavalitsusüksuste vabatahtlikud ühinemised on parimal viisil kavandatud ja läbiviidud. Projekt panustab tulemusnäitaja Rakendatud uued protsessid saavutamisse. Uute protsesside all mõeldakse tulemuseni jõudvat arengut või muutust, kus midagi hakatakse tegema uuel ja paremal moel. Projekti raames saab uue protsessi lugeda rakendatuks, kui selle soovituste elluviimise tulemusena on piirkonna arengu kavandamine ja teenuste pakkumine
3 kvaliteetsem. Indikaatori saab lugeda täidetuks, kui projektile seatud eesmärk on täidetud. Arvestatakse ühte projekti tervikuna ehk kui ühes projektis on soovitused kasvõi osaliselt ellu rakendatud, läheb see ühe rakendatud protsessina arvesse. Kui ühes projektis on ellu rakendatud mitu soovitust, läheb see samuti ühe protsessina arvesse. Tulemusi arvestatakse kuni viie aasta jooksul pärast projekti lõppu. Näiteks võib olla projekti eesmärgiks selgitada välja parim viis, kuidas kaks omavalitsusüksust saaks ühiselt sotsiaalteenuseid osutada. Kui viie aasta jooksul pärast projekti lõppu on vähemalt osa uuringu soovitustest ellu rakendatud, saab indikaatori lugeda täidetuks. Kuna indikaatori andmeid ei ole varem selliselt kogutud, täpsustatakse alg- ja sihttasemed hiljemalt Projekt panustab väljundinäitaja Kohalikku ja regionaalset arendusvõimekust ning kohaliku/regionaalse administratsiooni ja kodanike vahel koostööd parandavate ESF toetatud projektide arv saavutamisse. Väljundinäitaja sihtväärtuseks aastaks on 68 toetatud projekti ehk kokku peaks aastaks olema toetatud 68 projekti. Andmeid kogub rakendusüksus kord aastas projekti aruannetest. Indikaatori sihttaseme kindlaksmääramisel on lähtutud aastal sarnaste projektide keskmisest maksumusest ja kavandatava toetuse eelarvest. Eelnõu -s 3 on nimetatud meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Siseministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Rakendusasutused ja rakendusüksused määrati kindlaks Vabariigi Valitsuse 4. juuli a korraldusega nr 297 Perioodi struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine. Eelnõu -s 4 on sätestatud vaide esitamise ja menetlemise kord. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt struktuuritoetuse seaduse -le 51. Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatud vaideid lahendab rakendusasutus. Kui rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse vaie, tuleb see esitada rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele. Vaideid lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul vaide esitamisest arvates vaiet lahendavale asutusele. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse 84 lõike 2 kohaselt. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Eelnõu 2. peatükis määratakse kindlaks projekti raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus, projekti abikõlblikkuse periood ning toetuse piirsumma ja osakaal. Eelnõu -s 5 on nimetatud määruse raames toetatavad tegevused. Kõik tegevused, mida toetatakse, peavad aitama kaasa projekti eesmärgi saavutamisele, milleks on valitsussektoris suurenenud ameti- ja erialane pädevus ning juhtimisvõimekus. Tegevused peavad panustama ka eespool nimetatud toetuse andmise tulemus- ja väljundinäitajate saavutamisse. Toetust ei anta projektile, mille tegevused on tehtud enne taotluse esitamist. Toetatakse uuringute, analüüside ja arendusprojektide läbiviimist järgmistes valdkondades: 1) piirkondade arengu teadmistepõhine kavandamine; 2) avalike teenuste osutamise korraldamine, sh omavalitsusüksuste koostöö avalike teenuste osutamisel või avalike teenuste lepinguline üleandmine kodanikuühendustele; 3) omavalitsusüksuste vabatahtlik ühinemine.
4 Punktis 2 nimetatud valdkonnas võib olla tegemist nii kahe omavalitsusüksuse projektiga, mille sisuks on avalike teenuste ühine korraldamine, kuid projekti võidakse kaasata ka kodanikuühendusi, kes täidaks kokkulepitud avalikke teenuseid omavalitsusüksuste eest vastavalt sõlmitud lepingule. Abikõlblikuks tegevuseks on uuringu, analüüsi ja arendusprojekti ettevalmistamine ja läbiviimine, sh: 1) andmete kogumine, analüüsimine ja raporti koostamine; 2) konsultatsiooni saamine; 3) seminarid, ühisarutelud või muud töövormid ühistegevuste planeerimiseks ja koostöö alustamiseks; 4) koolitusel ja nõustamisel osalemine; 5) juhendmaterjalide ja metoodika koostamine; 6) teavitamine. Toetatavad projektid peavad olema rakendatavad ja jätkusuutlikud ning kitsaskoha lahendama või esitama kindlad alternatiivid ja ettepanekud kitsaskoha lahendamiseks. Ühes projektis võivad olla erinevad tegevused, näiteks uuring ja konsultatsiooniteenuse osutamine ning muud neid toetavad tegevused. Näiteks võib ühe projekti raames kõigepealt viia läbi uuringu, seejärel koolituse uuringutulemuste tutvustamiseks ning ühisarutelud edasiste tegevuste planeerimiseks. Projekt võib näiteks koosneda ka olemasoleva olukorra väljaselgitamisest ja konsultatsiooni osutamisest. Eelnõu -s 6 on sätestatud abikõlblikud kulud ja nendega seotud tingimused. Abikõlblikuks kuluks loetakse põhitaotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri a määruse nr 143 Perioodi struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord (edaspidi ühendmäärus) -s 2 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele. Lisaks sätestab eelnõu perioodi, mille jooksul loetakse tehtud kulud abikõlblikeks. Selle paragrahvi järgi peab abikõlblik kulu olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid mitte hiljem kui 31. augustil a. Eelnõu 6 lõikes 3 on sätestatud, et projekti abikõlblikud kulud peavad olema seotud toetatavate tegevustega ning vastama määruse -s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele. Abikõlblikud on järgmised kulud: 1) tegevuse elluviimisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse -le 3; 2) uuringute, analüüside ja arendusprojektide ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud kulud; 3) seminaride, ühisarutelude ja muude töövormide korraldamisega seotud kulud, sealhulgas ruumide ja tehnika rent ning osalejate toitlustuskulud; 4) metoodika ja õppematerjalide väljatöötamise ning nende avalikustamisega seotud kulud; 5) suulise ja kirjaliku tõlkega seotud kulud; 6) trükiste küljendamise, trükkimise ja avalikustamisega seotud kulud; 7) teavitamisega seotud kulud, sh veebidisain; 8) muud projekti elluviimiseks vajalikud kulud. Eelnõu 6 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud tingimused, mil käibemaksu ja erisoodustusena käsitatav kulu on abikõlblik.
5 Eelnõu 6 lõikes 6 on sätestatud, et mitteabikõlblik on ametniku ja töötaja töötasu, kui tasustatav töö on seotud tema ametijuhendi- või töölepingujärgsete ülesannete täitmisega ja kui meetme tegevuste elluviimisega seotud töö ei ole eristatav samamoodi eelmise struktuurifondide perioodiga ei hüvitata ametnike või töötajate palka, kui see on seotud senise ametijuhendi- või töölepingujärgsete ülesannete täitmisega. Samuti on mitteabikõlblikud toetust saavate asutuste üldkulud, kuna nende kulude administreerimine on mahukas. Juhul, kui toetuse saaja lisab projektijuhtimisega seotud üldkulud projekti aruandesse, võib selle administreerimine osutuda kallimaks, kui need kulud ise tasuda. Mitteabikõlblikud on ka seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulud ning muud meetme tegevuste elluviimisega otseselt mitteseotud kulud. Eelnõu -s 7 määratakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning millal projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. See peab jääma vahemikku 1. maist 2015 kuni 31. detsembrini Abikõlblikkuse perioodi alguse valikul on arvestatud sellega, et esimene taotlusvoor kavandatakse välja kuulutada mais 2015 ning taotluste esitamise etapp peaks algama sügisel Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Eelnõu -s 8 määratakse toetuse piirsumma, -määr, osakaal ning nendega seonduvad tingimused. Kavandatava projekti kogumaksumus ei või olla väiksem kui eurot ja toetuse summa ei tohi olla suurem kui eurot. Projekti kogumaksumuse kehtestamisel on lähtutud struktuurifondide perioodi tarkade otsuste fondist rahastatud sarnaste uuringuprojektide keskmisest maksumusest. Projektile antakse toetust kõige rohkem 85% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr on 15% ning see peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. 3. peatükk. Nõuded taotlejale ja partnerile Eelnõu 3. peatükis kirjeldatakse, millistele nõuetele peavad vastama nii taotleja kui ka partner ning millised on taotleja kohustused. Eelnõu -s 9 on sätestatud nõuded taotlejale ja partnerile. Abikõlblikeks taotlejateks on kohaliku ja regionaalse tasandi arendamisega seotud organisatsioonid: omavalitsusüksused, omavalitsusüksuste liidud, maavalitsused, maakondlikud arenduskeskused või nende võrgustik ning mittetulundusühingud ja sihtasutused või nende esindusorganisatsioonid. Selleks, et oleks võimalik läbi viia üleriigilisi regionaalarengut puudutavaid uuringuid ja analüüse, on abikõlblikuks taotlejaks ka riigi ametiasutused. Omavalitsusüksuste puhul on
6 taotlemisel erisuseks see, et taotlusi on võimalik esitada vaid vähemalt kahe omavalitsusüksuse ühisprojekti osas. Partneriks ja projektis osalevaks isikuks võivad olla kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud tingimusel, et projekti partneri osalus peab olema projekti eesmärgiga põhjendatud. Partneritevahelise koostöökokkuleppe olemasolul saavad partnerid teha abikõlblikke kulusid ja panustada projekti eelarvesse. Projekti partnerile, kes panustab projekti eelarvesse, kohaldatakse taotlejale kehtestatud nõudeid. Peatükis on viidatud Vabariigi Valitsuse 21. augusti aasta määruse nr 133 Perioodi struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks (edaspidi taotluste menetlemise määrus) lõigetele, milles on sätestatud tingimused, millele taotleja ja partner peavad vastama, ning struktuuritoetuse seaduses sätestatud taotleja kohustustele. 4. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine Eelnõu -s 10 on sätestatud toetuse taotlemise põhimõtted. Toetust taotletakse kahes etapis: 1) esimeses etapis hindab hindamiskomisjon eeltaotluse alusel projekti; 2) teises etapis kontrollib rakendusüksus projekti ning teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Eeltaotluste voor aitab vähendada taotlejate halduskoormust. Taotlejad, kes ei saa hindamisel positiivset hinnet, ei pea nägema vaeva põhjalikuma taotluse ettevalmistamisega. Samuti on hindamiskomisjonil võimalik anda eeltaotluse hindamise käigus taotlejale suuniseid, mida taotluse esitamisel arvestada. Taotlusvormid kinnitab rakendusüksus enne taotlusvooru avamist ja need võivad vooruti toetatavate valdkondade ja abikõlblike taotlejate lõikes erineda. Eelnõu -s 11 on sätestatud taotlusvooru avamise tingimused. Taotlusvoorude eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutuse juht ning taotlusvooru kuulutab välja rakendusüksus vähemalt 30 päeva enne eeltaotluste esitamise tähtpäeva ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel. Samuti sätestatakse võimalus korraldada mitu taotlusvooru. See võimaldab korraldada taotlusvoorud erinevate teemade ja toetuse saajate kaupa ning jaotada toetuse vahendeid perioodi jooksul ühtlaselt. Paragrahvis 5 loetletud toetatavad valdkonnad ja tegevused on väga eripalgelised, mistõttu oleks kõikide valdkondade projektide ja taotlejate poolt üheaegselt samas voorus projektide hindamisel väga keeruline projekte omavahel võrrelda. Sestap aitab voorupõhine valdkondade ja taotlejate määramine ka hindamismetoodikat vastavalt kohendada, et see sobituks konkreetse taotlusvooru eesmärgiga. Eelnõu -s 12 on sätestatud toetuse taotlemise tähtaeg ning eeltaotluse ja taotluse esitamise viis. Eeltaotlused esitatakse rakendusüksuse kindlaks määratud tähtaja jooksul. Taotlus esitatakse hiljemalt 42 tööpäeva pärast hindamiskomisjonilt eeltaotluse kohta positiivse hinnangu saamist. Eeltaotlus ja taotlus esitatakse rakendusüksuse e-teeninduse kaudu ning taotleja esindusõiguslik isik peab taotluse digitaalselt allkirjastama.
7 Eelnõu -s 13 on sätestatud nõuded eeltaotlusele ja taotlusele. Paragrahvis täpsustatakse, et tegevus, millele toetust taotletakse, peab olema suunatud meetme eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisele ning olema kooskõlas toetatavate tegevustega. Paragrahvis on sätestatud, et lisaks taotluste menetlemise määruse 4 lõikes 1 sätestatule peab eeltaotluses ja taotluses olema nimetatud taotleja nimi, projekti nimi, eesmärgid, tulemused ja kirjeldus, eelarve ja ajakava ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste või nende esindusorganisatsioonide puhul taustteave taotleja ja partneri kohta. Taustteave peab olema esitatud kujul, mis võimaldab veenduda toetuse taotleja haldus-, finants- ja toimimissuutlikkuses projekt ellu viia. Eelnõu -s 14 on sätestatud nõuded toetuse taotlemisele ning eeltaotluse ja taotluse menetlemise kord. Taotluse menetlemine koosneb eeltaotluse ja taotluse registreerimisest, menetlusse võtmisest või läbivaatamata jätmisest, selgituste ja lisateabe või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotleja ja taotluse vastavuse kontrollimisest, projektide hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Selles paragrahvis sätestatakse taotluse menetlusprotsessi käigus rakendusüksuse ja rakendusasutuse läbiviidavad tegevused ja tähtajad ning nendega kaasnevad tingimused. Taotlusvooru tähtajaks esitatud eeltaotlused registreeritakse rakendusüksuses. Tulenevalt struktuuritoetuse seaduse 21 lõikest 3 jäetakse tähtajast hiljem esitatud eeltaotlused läbi vaatamata ning rakendusüksus edastab selle kohta eeltaotluse esitajale otsuse. Taotluse registreerimise järel kontrollib rakendusüksus taotluse ja taotleja vastavust eelnõu -des 2, 5 9 ja 13 esitatud nõuetele, vajaduse korral nõuab puuduva teabe esitamist. Eeltaotluse, taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral eeltaotlust ja taotlust edasi ei hinnata ja selle kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Eeltaotluse ja taotluse menetlemise tähtaeg ei tohi olla pikem kui 45 tööpäeva. Hiljemalt 45 tööpäeva möödumisel taotluse esitamise tähtpäevast teeb rakendusüksus taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Mittetulundusühingutest ja sihtasutustest või nende esindusorganisatsioonidest taotlejate puhul kontrollib rakendusüksus lisaks taotleja suutlikkust projekt ellu viia, selle käigus veendutakse, et toetuse taotlejal on haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus projekti elluviimiseks. Eelnõu -s 15 sätestatakse eeltaotluste hindamise kord. Eeltaotluste valimiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega. Hindamiskomisjon hindab nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotluses kirjeldatud projekte nelja valikukriteeriumi alusel. Valikukriteeriumid on kooskõlas rakenduskava üldiste valikukriteeriumitega. Kuna taotlusvoorude valdkonnad ja tingimused võivad olla erinevad, kehtestatakse detailsed valikukriteeriumid hindamismetoodikas enne taotlusvooru väljakuulutamist. Üldjoontes hinnatakse järgmist. 1. Projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuste saavutamisele hinnatakse projekti tegevuste olulisust meetme eesmärkidest ja tulemustest lähtuvalt ning projekti panust meetme tegevuse tulemus- ja väljundinäitaja saavutamisse ning nende saavutamise realistlikkust.
8 2. Projekti põhjendatus hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus ning kas projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud tulemusi ja väljundeid. 3. Projekti kulutõhusus hinnatakse projekti eesmärkide ja tegevuste vastavust toetuse mahule ehk seda, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kulutõhus viis planeeritud tulemuste saavutamiseks. Samuti hinnatakse planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust, st kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud. 4. Projekti mõju läbivatele teemadele hinnatakse projekti mõju regionaalarengu ja riigivalitsemise läbivatele teemadele. Eeltaotlust hinnatakse punktiskaalal 0 4. Hindamise tulemused summeeritakse ning koondhinne moodustub hindamiskriteeriumite alusel antud hinnete keskmisest. Hinnang eeltaotlusele loetakse positiivseks, kui koondhinne on vähemalt 2,75. Positiivse hinnangu saanud eeltaotlused järjestatakse aritmeetilise keskmise alusel pingeritta. Juhul kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said esimese ja teise valikukriteeriumi eest kokku kõrgema hinde. Rakendusüksus teeb positiivse hinnangu saanud eeltaotluse esitajale ettepaneku esitada eeltaotluse põhjal rakendusüksusele täiendatud taotlus. Rakendusüksus võib eeltaotluse esitajale teha taotluse esitamiseks ettepanekuid taotlusvooru toetuse eelarve ulatuses, vastavalt eeltaotluste hindamise käigus tekkinud paremusjärjestusele. Negatiivse hinde saanud eeltaotlust edasi ei menetleta ning selle osas teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Eelnõu -s 16 kirjeldatakse taotluse kontrollimist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemise tingimusi ja korda. Pärast eeltaotluste hindamist taotlusi valikukriteeriumite alusel uuesti ei hinnata. Rakendusüksus kontrollib taotleja, taotluse, taotluses kirjeldatud eesmärkide ja tegevuste ning kavandatud eelarve vastavust meetme tingimustele, taotluste menetlemise määruse sätetele ja eeltaotlusele ning vajaduse korral hindamiskomisjoni poolt eeltaotlusele tehtud märkuste arvestamist. Kui taotlus vastab kõigile nendele tingimustele ning mahub taotlusvooru toetuse eelarvesse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. Tingimustele mittevastava taotluse puhul teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotluse osalist või kõrvaltingimustega rahuldamist ei ole määruse järgi ette nähtud, kuna kõrvaltingimused ja muud ettepanekud on võimalik teha eeltaotluse hindamise käigus ning rakendusüksusele esitatakse juba vastavalt täiendatud taotlus. Taotlused rahuldatakse vastavalt eeltaotluste hindamise käigus tekkinud paremusjärjestusele. Rahuldatud taotluste toetuse kogusumma peab mahtuma taotlusvooru toetuse eelarvesse. Eelnõu -s 17 on sätestatud võimalused taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ning eelnõu -s 18 taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 5. peatükk. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused Eelnõu 5. peatükis sätestatakse, kuidas esitatakse toetuse kasutamisega seotud aruanded ning millised on toetuse maksmise tingimused.
9 Eelnõu -s 19 on sätestatud toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt üks kord aastas, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Kui projekt kestab kolm kuud või vähem, vahearuannet esitama ei pea. Aruandevormid kehtestab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega ja teeb need kättesaadavaks oma veebilehel. Eelnõu -s 20 on sätestatud toetuse maksmise tingimused. Toetuse maksmise menetlus koosneb rakendusüksusele maksetaotluse esitamisest, maksetaotluse menetlemisest ja toetuse maksmisest. Toetuse maksed tehakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri aasta määruse nr 143 Perioodi struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord 3. peatükile ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele. Toetust makstakse tegelike kulude alusel. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele abikõlblike kulude kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud aja jooksul. Maksetaotluse saamisel kontrollib rakendusüksus kulude abikõlblikkust, vajaduse korral kulu eest tasumist omafinantseeringu ulatuses ning maksetaotluse ja sellega esitatud dokumentide nõuetele vastavust. 6. peatükk. Osapoolte õigused ja kohustused Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigusi ja kohustusi ning sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused. Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse -s 24 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Projekti partner peab täitma toetuse saaja kohustusi vastavalt struktuuritoetuse seaduse -le 25 ja 26 lõikele 6. Rakendusüksus täidab struktuuritoetuse seaduse 8 lõikes 2 loetletud ülesandeid ning muid toetuse andmise tingimustes nimetatud kohustusi. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise aluseks on perioodi struktuuritoetuse seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
10 tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, , lk ); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006; 3) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, , lk 1 78); 4) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, , lk 1 8); 5) Euroopa Komisjoni määrus (EL) 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, , lk 8 13); 6) Euroopa Komisjoni 20. detsembri a otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes. 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjutab otseselt rakenduskava prioriteetse suuna Haldusvõimekus eesmärkide ja tulemuste saavutamist. Määruse mõju läbivatele teemadele 1. Regionaalareng Meetme tegevused on välja töötatud kooskõlas ERAS-i ja selle rakendusplaaniga, panustades seeläbi otseselt riigi regionaalarengu eesmärkide saavutamisse. Meetmest rahastatavad uuringud, analüüsid ja arendusprojektid toetavad regionaalset arendus- ja planeerimiskoostööd ja on otseselt suunatud kõigi toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiva elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisele. Meetme tegevuse raames toetatakse piirkondade arengu teadmistepõhise kavandamise projekte, mis aitavad kaasa kõigi piirkondade arengueelduste maksimaalsele ärakasutamisele. Samuti toetatakse avalike teenuste osutamise korraldamise projekte, mis aitavad kaasa teenuste ja vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavuse tagamisele. Meetme tegevuse raames toetatakse omavalitsusüksuste vabatahtlikku ühinemist, see soodustab omavalitsusüksuste koostööd arendustegevustes ja teenuste osutamisel ning aitab kaasa piirkondade terviklikkusele. 2. Riigivalitsemine Meetme tegevuste elluviimise tulemusena on piirkondade arengu- ja planeerimistegevus läbimõeldum ning ressursse kasutatakse otstarbekamalt, luuakse eeldused majandusarenguks ja parema kohaliku valitsemise korralduseks. Riigile tekivad omavalitsusüksuste ja maavalitsuste näol tugevamad partnerid. Meetme tegevuse raames toetatakse projekte avalike teenuste osutamise korraldamise valdkonnas, see aitab kaasa avalike teenuste kasutajasõbralikumale osutamisele. Projektide raames on võimalik kaaluda teenuse osutamise alternatiivseid lahendusi, mille elluviimise tulemusena väheneb elanike halduskoormus. Omavalitsusüksustele saavad teenuste osutamisel olla partneriks kodanikuühendused, et teatud avalikke teenuseid tõhusamalt ja mõjusamalt osutada. Tõhusamale haldamisele ja
11 regionaalhalduse korrastamisele aitavad kaasa arendustegevused omavalitsusüksuste vabatahtlike ühinemiste toetamiseks. 3. Võrdsed võimalused Seos neutraalne. Tänu kodanikuühenduste ja omavalitsusüksuste arendusvõimekuse kasvule ning teenuste paremale osutamisele paraneb ka sotsiaalsete rühmade toimetulek. Mõju keskkonnahoiule ja kliimale ning infoühiskonnale puudub. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks alusel antava toetuse summa kokku on eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad ja partnerid. Toetuse andmise administreerimisega, sealhulgas määruse rakendamisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvesse tulusid. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks maavalitsustele ja maakondlikele arenduskeskustele. Määruse eelnõu esitatakse samal ajal mitteametlikuks kooskõlastamiseks haldusvõimekuse valdkondlikule komisjonile, mille koosseisu kuuluvad Riigikantselei, Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Eesti Koostöö Kogu, Praxise ning Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liidu esindajad. Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud asjaomased ministeeriumid ja muud olulised partnerid (meetmete väljatöötamise töögrupi ning meetme sisutegevuste teemaliste koosolekute kaudu).
Määruse kavand
Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemSeletuskiri
SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemKINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE
KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra
RohkemPrioriteetse suuna 12 Haldusvõimekus meetme 12.1 Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaud
Prioriteetse suuna 12 Haldusvõimekus meetme 12.1 Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu tegevuse 12.1.3 Institutsionaalse ja organisatsioonide
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemSotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise
Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord muutmine
RohkemPeep Koppeli ettekanne
HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemLisa 1 - toetuse andmise tingimused
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades elluviimiseks Kõrghariduse
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 05.09.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 02.09.2014, 11
RohkemMääruse Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord seletuskiri I Sissejuhatus Eu
Määruse Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord seletuskiri I Sissejuhatus Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamise perioodil
RohkemSiseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis
Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemPROGRAMM
KINNITATUD Sotsiaalkaitseministri veebruar 2019. a käskkirjaga nr Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood
RohkemKÄSKKIRI nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai a määruse nr 39 Siseminis
KÄSKKIRI 28.03.2018 nr 1-3/32 Riigieelarvelise toetuse andmise kord Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 Siseministeeriumi põhimäärus 23 lõike 2 punktide 2 ja 14 alusel.
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemVäljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2007, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja sp
Väljaandja: Ambla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 27, 81, 989 Ambla valla eelarvest kultuuri-, noorsooja spordiprogrammide, elukeskkonna arendamise ja kohaliku
RohkemKinnitatud ROL-i juhatuse otsusega nr 44 Kogukondliku turvalisuse aasta toetusvooru tingimused Kogukondliku turvalisuse aas
Kinnitatud ROL-i juhatuse otsusega 07.03.19 nr 44 Kogukondliku turvalisuse 2019. aasta toetusvooru tingimused Kogukondliku turvalisuse 2019.-2020. aasta toetusvoorude tingimused (edaspidi tingimused) on
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemEttevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse Ettevõtjate võrkudega liitumise programm eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Vabariigi valits
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse Ettevõtjate võrkudega liitumise programm eelnõu seletuskiri 29.05.2017 1. Sissejuhatus Vabariigi valitsuse tegevusprogramm 2016 2019 seab eesmärgiks töötada
RohkemSihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: Algus kel
Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: 10.10.2018 Algus kell 13:00, lõpp kell 16:40 Juhatas: Maiu Lauring, nõukogu
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemKultuuriministri määruse Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1
Kultuuriministri määruse Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
RohkemTäiendatud KÜSKi juhatuse otsusega a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks R
Täiendatud KÜSKi juhatuse otsusega 18.05.2016.a. Muudetud KÜSK nõukogu koosolekul otsusega 29.09.2016.a. 1. Üldine raamistik konkursi korraldamiseks Reisitoetuste konkursi tingimused 1. peatükk ÜLDSÄTTED
RohkemTaotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotl
Taotleja Projekti "TEST täiskasvanud II voor" taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemSELETUSKIRI
SELETUSKIRI maaeluministri määruse Maaeluministri määruste muutmine eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määruse Maaeluministri määruste muutmine eelnõu on ette valmistatud kalandusturu korraldamise
RohkemMicrosoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt
AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010
RohkemTallinna hankekord
TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse
RohkemTallinna Lauluväljaku hangete kordV2
Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemRiigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragra
Riigieelarve seaduse muutmise seadus EELNÕU 18.04.2017 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja sõna rahaliste ; 2)
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemNorra kord
EESTI - NORRA KOOSTÖÖPROGRAMM GREEN ICT VÄIKESKEEMI PROGRAMMI KORD JA TINGIMUSED Sisu tutvustus: Käesolev programmi kord (edaspidi Programmi kord) sätestab Norra finantsmehhanismist rahastatava programmi
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemMeetmeleht_meede1.docx
MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Meetmeleht 2017 Meede 1 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 1 - Elukeskkonna arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Tervislikud
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemMicrosoft Word - MKM74_lisa2.doc
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
RohkemProjekti taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed
Projekti taotlus Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastamiseks Taotleja Lehel saate sisestada projektile toetust taotleva juriidilise isiku andmed ja kontaktisik(ud). Kõiki sisestatud andmeid saate
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemKÄSKKIRI nr 128 Noored Setomaale toetusskeemi tingimused ja kord aastal Vabariigi Valitsuse 30. juuli a määruse nr 264 Maaelumi
KÄSKKIRI 20.09.2018 nr 128 Noored Setomaale toetusskeemi tingimused ja kord 2018. aastal Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 264 Maaeluministeeriumi põhimäärus 8 lõike 2 punkti 3 alusel ning
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 931109740005 AUDRU KÜLM- JA LAOHOONE EHITAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: EESTI KALAPÜÜGIÜHISTU ARUANDE NR: 2012-029 07.12.2012 Auditi lõpparuanne saadetakse: Korraldusasutus
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemSeletuskri
SELETUSKIRI Keskkonnaministri määruse Toetuse andmise tingimused meetmes Ettevõtete ressursitõhusus tegevuse Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide
RohkemOhtlike ainete sisaldus kalades
Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemLinnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020
LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemMicrosoft Word - n doc
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud
RohkemKINNITATUD sotsiaalkaitseministri käskkirjaga nr... Perioodi struktuuritoetuse meetme 2.5 tegevuse Erihoolekandeasutuste reo
KINNITATUD sotsiaalkaitseministri...11.2017 käskkirjaga nr... Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse meetme 2.5 tegevuse 2.5.1 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine avatud taotlusvoorus esitatavate projektide
RohkemPROGRAMM
KINNITATUD tervise- ja tööministri... 04.2019 käskkirjaga nr... Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas toetuse andmise tingimused TAT abikõlblikkuse periood 01.01.2019 28.02.2023 Rakendusasutus
RohkemÜldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v
Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemMicrosoft Word - Vorm_TSD_Lisa_1_juhend_2015
TSD lisa 1 täitmise juhend Olulisemad muudatused deklareerimisel alates 01.01.2015 vorm TSD lisal 1. Alates 01.01.2015 muutus vorm TSD ja tema lisad. Deklaratsioonivorme muutmise peamine eesmärk oli tagada
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemMaakogu ja maavalitsuse moodustamise alused,
REGIONAALHALDUSE REFORMI KONTSEPTSIOON Projekt Sissejuhatus Regionaalhalduse reformi eesmärk on kvaliteetsema avaliku teenuse pakkumine, regionaalse arengu tõhustamine maakonnas ja demokraatia suurenemine,
RohkemPROGRAMM
KINNITATUD tervise- ja tööministri 12.04.2018 käskkirjaga nr 35 Tervise- ja tööministri 30. mai 2017. a käskkirja nr 61 Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine muutmine MUUDETUD tervise- ja
RohkemEELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o
EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande
RohkemKEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko
KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA MERENDUS- JA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 841016780002 TOOTMIS- JA TURUSTAMISKAVADE TOETUS TEGEVUSAUDIT TOETUSE SAAJA: EESTI TRAALPÜÜGI ÜHISTU ARUANDE KAVAND NR: 2018-006 26.07.2018 KOKKUVÕTE AUDITI
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemSelgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on
Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on selgitada üldise grupierandi määruse läbivaatamist
RohkemMicrosoft Word - Indikaatorid_tabel_
1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemMicrosoft Word - Muud JUHENDID
KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse
RohkemMicrosoft Word - A1-1_Auditi lopparuanne.docx
Euroopa Regionaalarengu Fond fondi projekti 2014-2020.11.01.16-0011 ELA 099 PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus rakendusüksus: Riigi Infosüsteemi Amet Lõpparuanne ERF-274/2018
Rohkem(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc)
Kinnitan:.. J.Nikitin Kooli direktor 06.02.2018.a HANKIJA: SILLAMÄE KANNUKA KOOL Ремонт противопожарных дверей в здании школы Sillamäe Kannuka Kool,Geologia tn 13. HANKEDOKUMENDID EHITUSTÖÖD 1 SISUKORD
RohkemPAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE
PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine
RohkemPrioriteetse suuna 12 Haldusvõimekus meetme Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu teg
Prioriteetse suuna 12 Haldusvõimekus meetme Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu tegevuse Tippjuhtide arendamine käskkirja seletuskiri
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemJuhatuse otsus
JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni
Rohkem